Otsus finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Tallinna Ülikool [email protected] Narva mnt 25 27.09.2023 nr 11.4-3/23/1177 10120, Harju maakond, Tallinn Registrikood: 74000122 Otsus finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus1) teeb meetme „Õpetajate, haridusasutuste juhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine“ tegevuse “Õpetajate ja haridusasutuste juhtide koolitus“ raames otsuse Tallinna Ülikooli (edaspidi toetuse saaja) projektile nr 2014-2020.1.02.16-0130 „Haridusuuenduse kompetentsikeskus Tallinna Ülikoolis“. Rakendusüksus tuvastas toetuse saaja Tallinna Ülikooli (edaspidi toetuse saaja või hankija) korraldatud riigihanke nr 183651 „Reisiteenused ja reisiteenustega kaasnevad teenused“ kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole järginud riigihangete seaduses2 sätestatud korda, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 9 252,38 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) 8 lg 2 p- d 4 ja 6, § 45 lg 1 p-d 2 ja 3, § 46 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon; edaspidi ühendmäärus) § 22 lg 11 p 18, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ning hankijaga peetud kirjavahetus. 1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.03.2020 korraldusele nr 83 „“Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ täidab alates 01.04.2020 antud meetmes rakendusüksuse ülesandeid Sihtasutus Innove asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. 2 Käesolevas otsuses rakendatakse riigihanke nr 183651 läbiviimise ajal kehtinud 26.10.2016 jõustunud riigihangete seaduse redaktsiooni (edaspidi vana RHS) ning sama hanke raamlepingu muutmise ajal kehtinud 15.03.2019 jõustunud riigihangete seaduse redaktsiooni (edaspidi RHS).  1. Riigihanke nr 183651 alusel sõlmitud raamlepingut on õigusvastaselt muudetud 1.1. Rikkumise asjaolud Toetuse saaja viis avatud hankemenetlusena läbi rahvusvahelise riigihanke nr 183651 (hanketeade avaldati 28.02.2017; edaspidi hange nr 183651) pakkumuste esitamise tähtajaga 10.04.2017. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujaga Estravel Group AS (edaspidi edukas pakkuja või töövõtja) 15.05.2017 raamleping „Reisiteenused ja reisiteenustega kaasnevad teenused“ nr 4.4-1/27 jõustumisega alates 1. juunist 2017 (k.a) ning kehtivusega kuni 24 kuud või kuni lepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni. Raamleping sisaldas muu hulgas järgmiseid punkte: 12.1. Leping jõustub 1. juunist 2017 (k.a) ning kehtib kuni 24 kuud või kuni lepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni; 12.2. Leping lõpeb enne Lepingu punktis 12.1 nimetatud tähtpäeva, juhul kui Tellija tellitud Teenuse eest tasumisele kuuluv summa saab võrdväärseks Lepingu punktis 12.1 sätestatud Lepingu mahuga; 12.3. Tellija nõudel ja eelneval kokkuleppel võib käsunduslepingut muuta ja pikendada. Tellija teavitab võimalikest muudatustest 1 kalendrikuu ette. Muudatuste kohta koostavad Pooled lepingu lisa; 12.4. Poolte kokkuleppel võib lepingut muuta või lepingu erakorraliselt lõpetada ennem p 12.1 nimetatud tingimuste täitumist. Pooled sõlmisid 01.06.2019 jõustunud lisa nr 2, millega RHS § 123 lg 1 p-le 4 tuginedes pikendati raamlepingut kuni sama hankeeseme suhtes uue raamlepingu jõustumiseni. Raamlepingu lisa kohaselt osutus hankija jaoks ettenägematuks asjaolu, et lepingu täitmise ajal suurenes prognoosimatult vajadus lepinguga kaetud teenuste tellimiseks. Eelneval perioodil oli teenuste maht olnud stabiilne ning kooskõlas eeldatava maksumuse aluseks olnud prognoosidega. Lisa 2 punkt 1.2.4 sisaldas täiendavat selgitust: „Hankija alustas uue raamlepingu sõlmimiseks vajalike ettevalmistusega 2019. aasta alguses, et jõuda uue raamlepinguni enne kehtiva raamlepingu tähtaja saabumist. Ilmnenud asjaolude valguses kiirendas hankija uue riigihanke ettevalmistavat tegevust, kuid kuna tegemist on väga suuremahulise (suurima iga-aastase väärtusega asjade või teenuste riigihange) ning Tallinna Ülikooli kõiki struktuuriüksusi hõlmava teenusega, ei olnud võimalik kvaliteetse hanke alusdokumentatsiooni koostamine ja riigihanke korraldamine enne kehtivas lepingus määratletud rahalise väärtuse piirmäära ületamist.“ Riigihangete registri andmetel lõppes raamleping 20.08.2019 ja selle tegelik maksumus oli 2 968 140 eurot. Raamlepingu tähtaega ületati 81 päeva, s.o 11,1% enam kui esialgne tähtaeg, rahalist mahtu ületati 968 140 eurot ehk 48% enam kui nägi ette raamlepingu maksimaalne maksumus. Raamlepingu muutmine ei ole rakendusüksuse hinnangul kooskõlas RHS § 123 lg 1 sätetega. 1.2. Toetuse saaja selgitused Toetuse saaja on 25.02.2020 märkinud, et hanke eeldatav maksumus täitus 2019. aasta jaanuaris. Toetuse saaja 13.03.2020 edastatud hinnangul ei ole raamlepingu eeldatava maksumuse ületamine RHS-i rikkumine ning sõna „eeldatav“ sisaldab endas määramatuse komponenti. Toetuse saaja väljendas oma 22.05.2020 ja 10.07.2023 selgitustes, et muudatuse kokkuleppe tingis hoolsale hankijale ettenägematute asjaolude ilmnemine, täpsemalt prognoosimatu ülikooli poolt kasutatavate teenuste vajaduse suurenemine. Hankija lisas: „Konkreetsel juhul tähendab prognoosimatu vajaduse suurenemine seda, et ei olnud ette nähtav asjaolu, et reisiteenuste rahaline maht, mida ülikooli erinevad üksused tellivad, suureneb sellisel määral nagu see tegelikkuses toimus. Nii raamlepingu eeldatava maksumuse kui täitmise tähtaja määramisel (mis on seotud ka eeldatava maksumusega) saab aluseks võtta ainult varasema samasisuliste teenuste mahu teatud perioodi jooksul. Ülikool võttis aluseks eelmise, samuti riigihanke teel sõlmitud raamlepingu mahud ning arvestas sisse ka teatud mahtude suurenemise. Selle alusel tehtud prognoos osutus aga liiga tagasihoidlikuks. Vaidlusaluse raamlepingu puhul oli lepingu täitmise alguses igakuine maht enam-vähem sama suur nagu eelmise raamlepingu puhul, aja möödudes aga hakkas see tõusma nii kasvanud hindade kui reiside arvude suurenemise tõttu. Raamlepingu sõlmimisel ei olnud ettenähtav, et piletihinnad ja reiside arvukus kasvab sedavõrd kiiresti ja palju. Seda aga ei olnud raamlepingu sõlmimisel ette näha, vastav suurenemine ei olnud perioodide lõikes tavapärane ega oodatav (millega oli ka raamlepingu kogumahu prognoosimisel arvestatud) vaid oluliselt suurem. Lepingu sõlmimise järgselt 2017. a maist kuni aasta lõpuni oli teenuse maht ca 87 000 eurot kuus, mis oli kooskõlas enne riigihanke korraldamist eeldatud mahuga. Hüppeline tõus toimus 2018. aasta 4. kvartalis, kus keskmine hangitavate teenuste maht kuus oli ca 121 000 eurot ning 2019. 1. kvartali lõpuks oli see suurenenud ca 128 000 euroni kuus. See teeb tõusuks peaaegu 50% algselt prognoositust, mis ei ole tavapäraselt ette nähtav. Tegemist ei olnud hoolsale hankijale ettenähtava asjaoluga, mida saanuks piisava täpsusega prognoosida. Uue riigihanke ettevalmistus algas tavapärasest varem, kuid tulenevalt hanke rahalise väärtuse suurusest (ülikooli suurima rahalise mahuga riigihange kui ehitused välja arvata) võttis selle ettevalmistamine aega ning sellest tulenevalt ei olnud võimalik uue raamlepingu sõlmimine ilma kehtivat raamlepingut muutmata. Teenuse osutamise katkemine vahepealsel ajal ei oleks olnud mõeldav, samuti oleks õiguslikult väga probleemne olnud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine vahepealse variandina. Tallinna Ülikooli hinnangul oli raamlepingu muutmine põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas riigihangete seaduse § 123 lg 1 punktis 4 nimetatud tingimustega.“ 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 219 lg 1 kohaselt viiakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud riigihanked lõpuni, lähtudes kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seaduses (edaspidi vana RHS) sätestatud nõuetest. Sama sätte lõike 3 kohaselt ei kohaldata enne 01.09.2017 sõlmitud hankelepingute muutmisel vana RHS-i § 69 lõikeid 3 ja 4. Nimetatud hankelepingute muutmisel kohaldatakse RHS §-i 123. STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Vana RHS § 10 lg 1 p-i 3 ja RHS § 5 lg 2 p-i 3 kohaselt on toetuse saaja hankija. RHS § 123 lõike 1 järgi on hankijal õigus hankelepingut muuta alustel, mis on toodud selle lõike punktides 1-7. Kuna antud muudatuse suhtes ei ole asjakohased RHS § 123 lg 1 p-des 2- 3 ja 5-6 sätestatud hankelepingu muutmise alused, peab rakendusüksus vajalikuks hinnata lisaks, kas hankelepingu muutmisele saab kohaldada RHS § 123 lg 1 punkte 1, 4 või 7. RHS § 123 lg 1 p 1 alusel hankelepingu muutmine on lubatud, kui muudatus vastab ühekorraga kõikidele järgmistele kumulatiivsetele tingimustele: (i) ei muudeta hankelepingu üldist olemust, nt hankelepingu eset; (ii) muudatuse väärtus ei ületa RHS § 14 lg- 3 või lg-s 4 sätestatud piirmäära; (iii) muudatuste väärtus kokku, st erinevate muudatuste kumulatiivne maksumus ei ületa 10% asjade või teenuste hankelepingu või 15% ehitustööde hankelepingu või 10% kontsessioonilepingu algsest maksumusest. Toetuse saaja on RHRi andmetele teinud hanke raames oste kokku summas 2 968 140 eurot. Raamlepingu muudatuse väärtus on 968 140 eurot mis on 48% raamlepingu maksimaalsest maksumusest. Seega ületab muudatuse väärtus kokku 10% asjade või teenuste raamlepingu maksimaalset maksumusest, mistõttu on hankija lisateenuste tellimisel rikkunud RHS § 123 lg 1 p 1. RHS § 123 lg 1 p 4 kohaselt võib uut riigihanget korraldamata sõlmitud hankelepingut muuta, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest. Rakendusüksuse hinnangul ei ole antud juhul tegemist olukorraga, kus hoolsale hankijale selgusid ettenägematud asjaolud, millest tingituna oli vajalik kalduda kõrvale raamlepingu kehtivuse tingimustest. Toetuse saaja on raamlepingu mahu ja tähtaja ületamist põhjendanud asjaoluga, et uue riigihanke korraldamise ettevalmistamine võttis aega, mida aga rakendusüksuse hinnangul ei saa lugeda põhjendatuks ning sellest lähtuvalt ei ole hankelepingu muutmine RHS § 123 lg 1 p 4 alusel õigustatud. Toetuse saaja kinnitusel algas uue riigihanke ettevalmistus tavapärasest varem ning võttes arvesse toetuse saaja kui hankija pikaajalist kogemust ja praktikat hankemenetluste läbiviimisel, sealhulgas asjaolu, et raamlepingust tulenevad mahud täitusid 2019. a jaanuaris, ning toetuse saaja selgitusi, et üksnes raamlepingu täitmise alguses oli igakuine maht enam-vähem sama suur nagu eelmise raamlepingu puhul (aluseks võetud eelmise hanke mahud) ning teenuste mahu hüppeline tõus toimus 2018. a 4. kvartalis, oleks nimetatud andmeid aluseks võttes saanud tõenäoliseks pidada raamlepingu eeldatava maksumuse peatset täitumist summas 2 000 000 EUR (km-ta) ning sellega seoses ka toetuse saaja teadlikkust raamlepingu peatsest lõppemisest, uue hanke korraldamise ja/või kehtiva raamlepingu muutmise vajalikkusest uut riigihanget korraldamata kooskõlas RHS §-ga 123. Seega ei ole toetuse saaja põhjendus, et ülikooli poolt kasutatavate teenuste vajadus prognoosimatult suurenes, selline ettenägematu asjaolu, mida hoolas hankija ei oleks saanud või pidanud saama ette näha ning vastavaid tegevusi planeerida. Toetuse saaja on väljendanud, et raamlepingu sõlmimisel ei olnud ettenähtav, et piletihinnad ja reiside arvukus kasvab sedavõrd kiiresti ja palju. Rakendusüksuse hinnangul ei saa objektiivse mõistlikkuse seisukohalt eeldada piletite hinnastabiilsust. Ka turuhinna tõus on asjaoluks, millega peab toetuse saaja reisiteenuse hanget korraldades arvestama ning see ei saa olla raamlepingu muutmist õigustavaks asjaoluks. Toetuse saaja on uue reisiteenuste hanke avaldanud 07.06.2019 (hange nr 210017), raamleping sõlmitud 21.08.2019. Kuna raamlepingu eeldatav maksumus täitus jaanuaris 2019 ning lepingu lisa nr 2 sõlmiti alles 23.04.2019 (jõustus 01.06.2019), ei saa sellist viiteaega (ca 4 kuud), mil jõuti raamlepingu muudatuse sõlmimiseni, pidada hoolsale hankijale omaseks käitumiseks. Seda eriti olukorras, kus tuli lähtuda raamlepingus sätestatud lepingu muutmise (p-d 12.3. ja 12.4.9 ) ja lõppemise klauslitest (p-d 12.1 ja 12.2.). Isegi olukorras, kus raamlepingu maht ei oleks täitunud jaanuaris 2019 ning raamleping oleks kehtinud vastavalt lepingus toodud perioodile, s.o. 15.05.2017 kuni 31.05.2019, ei saa hoolsale hankijale omaseks pidada, et uue reisiteenuste raamlepingu sõlmimiseni jõutakse alles 21.08.2019. Raamlepingus esialgselt sätestatud kehtivusaega silmas pidades ei olnud uue reisiteenuste hanke korraldamise vajalikkus toetuse saajale ettenägematu asjaolu. RHS § 123 lg 1 p 7 kohaselt võib sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. RHS § 123 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on muudatus oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt, eeskätt kui muudatustega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud või kui muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutmise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil. Eelkirjeldatud säte (RHS § 123 lg 2 p 1) baseerub hankedirektiivi 2014/24/EL artikli 72 lg 4 punktil a, mille järgi käsitatakse muudatust igal juhul olulisena, kui muudatusega lisatakse tingimusi, mis oleksid võimaldanud osaleda ka muudel kui algselt välja valitud pakkujatel või aktsepteerida muid kui algselt aktsepteeritud pakkumusi või mis oleksid hankemenetlusse kaasanud täiendavaid osalejaid, kui neid oleks rakendatud algses hankemenetluses. Kohtuasjas nr C-454/06 on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb kehtiva riigihankelepingu klauslite muutmist pidada uue riigihankelepingu sõlmiseks juhul, kui need muudatused on algse riigihankelepingu tingimustest oluliselt erinevad ja kui neist ilmneb poolte soov pidada uusi läbirääkimisi hankelepingu oluliste tingimuste osas. Tuginedes esitatud dokumentidele ja toetuse saaja selgitustele on rakendusüksuse hinnangul muudetud raamlepingu tingimusi ning tegemist on olulise muudatusega RHS-i mõistes. Raamlepingu punktiga 12.1 on konkreetselt sätestatud raamlepingu kehtivuse tingimused. Eeltoodud sätte alusel oleks pidanud raamleping kaotama kehtivuse, kas 01.06.2019 või kuni raamlepingu summa 2 000 000 euro täitumisel. Ületatud on nii raamlepingu ajaraami 81 päeva kui ka raamlepingu rahalist mahtu 48% ulatuses. Seega, muudatused erinevad algsest riigihankelepingu tingimustest oluliselt. Rakendusüksus on seisukohal, et lubamatu raamlepingu muutmine on muuhulgas tinginud ka RHS § 3 punktides 1 ja 2 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete rikkumise. Läbipaistvuse põhimõttega ei ole kooskõlas, kui hankija võrreldes hanke esialgsete tingimustega raamlepingu tingimusi oluliselt muudab. Eelnevat arvestades on toetuse saaja võimaldanud edukale pakkujale raamlepingus kehtestatuga võrreldes soodsamad tingimused, muutes sellega oluliselt sõlmitud raamlepingut ning rikkunud sellega isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Siinkohal avaldub soodsus ka eduka pakkuja eelisseisundis osutada toetuse saajale konkurentsivabalt teenust pikema aja ja summa ulatuses. Toetuse saaja on hankest huvitatud ettevõtjaid ebavõrdselt kohelnud ja asetanud eduka pakkuja soodsamasse olukorda, kuna toetuse saaja võimaldas raamlepingut täita lepingus ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud esialgsetest tingimustest soodsamalt. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi menetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist õigusvastaselt muutma või laiendama. Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole järginud RHS § 3 ja § 123 lg-t 1, mistõttu on toetuse saaja rikkunud talle STS § 26 lõikes 1 pandud kohustust järgida riigihangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid. 1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 p-s 18 toodud asjaolud, mille kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas RHS § 123 lõikega 1. Lisaks tuleb hankelepingu kogusumma suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast. Kuivõrd ühendmäärus ei näe ette § 22 lg 11 p-s 18 nimetatud aluse esinemise korral 25- protsendilise finantskorrektsiooni määra vähendamise õigust, puudub rakendusüksusel antud juhul kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kaalutlusõigus. Samuti ei ole toetuse saaja välja toonud ega rakendusüksus ka ise ei ole tuvastanud ühtegi erandlikku objektiivset asjaolu, mis võimaldaksid hinnata rikkumise finantsmõju pigem väiksemaks. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva rahastusfondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja antud rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et hangelepingu lubamatu muutmise ja sellest tingitud RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 25 protsendist madalam olema. 1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on hanke nr 183651 alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuses nr 1 „Didaktikaarendus“ summas 1 893,05 eurot (sh käibemaks 0,02 eurot), tegevuses nr 2 „Koolikultuur“ summas 9 266,33 eurot (sh käibemaks 0,12 eurot), tegevuses nr 3 „Kõrgkoolididaktika“ summas 26 568,73 eurot (sh käibemaks 0,30 eurot) ja tegevuses nr 4 „Partnerlussuhted“ summas 7 526,71 eurot (sh käibemaks 0,11 eurot), kokku summas 45 254,82 eurot (KD-d nr 432, 493-495, 607-608, 666-667, 669, 676, 805, 848, 855-857, 859-860, 864-868, 881-885, 889, 892, 904, 911-913, 928, 1001, 1026, 1062, 1127-1128, 1131, 1164-1166, 1169- 1170, 1176, 1178-1179, 1187-1190, 1306, 1336-1337, 1339, 1344, 1384 -1385, 1388, 1395, 1409- 1410, 1412-1413, 1415, 1420, 1422-1423, 1427-1429, 1435-1442, 1449, 1457, 1516-1519, 1555 – 1557, 1659-1660; kogusumma sisaldab muu hulgas hankega nr 183651 seotud kuludelt arvestatud ettevõtte tulumaksu ja sotsiaalmaksu, mida toetuse saajal on õigus hüvitatud saada). Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus hankega nr 183651 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 11 313,71 (45 254,82*25%), millest toetus moodustab 10 747,98 eurot ja omafinantseering 565,73 eurot. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti osas 27.05.2016 tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/56 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet. Rakendusüksuse poolt on seoses hanke nr 183651 varasema rikkumisega tehtud projekti abikõlblike kulude ja eelarve vähendamine summast 41 226,50 eurot 5% (2061,33 eurot) ulatuses, millest välistoetus on 1 752,13 eurot, riiklik toetus on 206,14 eurot ja omafinantseering on 103,06 eurot. Seega, käesoleva otsusega loeb rakendusüksus esitatud kuludokumentides kajastatud hankelepingu alusel esitatud kulude summast 41 226,50 eurot mitteabikõlblikuks 20% ehk 8 245,30 eurot ja summast 4028,32 eurot 25% ehk 1007,08 eurot. Kokku mitteabikõlblik summa 9 252,38 eurot, millest toetus on 8 789,71 eurot ja omafinantseering 462,67 eurot ning lisaks vähendab rakendusüksus mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 02.08.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 01.09.2023. Toetuse saaja soovil rakendusüksus pikendas vastulause esitamise tähtaega kuni 15.09.2023. Toetuse saaja teavitas 18.09.2023 vastuskirjaga rakendusüksust otsusega mittenõustumisest, jäädes peaasjalikult oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Tulenevalt eeltoodust ei muuda esitatud argumendid otsuse asjaolusid ega järeldusi seoses punktis 1 käsitletud rikkumisega, niisamuti finantskorrektsiooni määra suuruse ja kaalumisega. Küll on rakendusüksus aga esitatud argumentide valguses korrigeerinud oma varasemaid põhjendusi ja seisukohti. Toetuse saaja viitab vastuses EAS-i (endine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) poolt 17.11.2020 koostatud finantskorrektsiooni otsusele, milles on juba kajastatud käesolevas otsuses kirjeldatud rikkumine ja selle eest on rakendatud finantskorrektsioon määraga 25%. Rakendusüksus juhib tähelepanu, et EAS-i koostatud finantskorrektsiooni otsus on seotud projektiga nr 2014- 2020.5.01.18-0690 „„Boundaries in/of environmental history“: European Society for Environmental History (ESEH) kaheaastakonverents 2019 Tallinnas.“ Käesolev finantskorrektsiooni otsus on aga seotud projektiga nr 2014-2020.1.02.16-0130 „Haridusuuenduse kompetentsikeskus Tallinna Ülikoolis“. Kuna riigihange, milles rikkumine tuvastati, on seotud mitme erineva projektiga, siis finantskorrektsioon rakendub kõikides projektides, kuhu on esitatud hanke nr 183651 raames tehtud kulusid. EAS rakendas finantskorrektsiooni projektis nr 2014- 2020.5.01.18-0690, mitte aga projektis nr 2014-2020.1.02.16-0130, milles ei ole varasemalt kõne all oleva rikkumise eest finantskorrektsiooni otsust koostatud. Seega ei saa väita nagu oleks finantskorrektsiooni sama asja eest uuesti rakendatud, seda enam, et kulud, mida projektidesse esitatakse, ei saa ega tohi kattuda. Toetuse saaja märgib, et finantskorrektsiooni koosseise ei saa omavoliliselt laiendada analoogiale tuginevalt, vaid lähtuda tuleb konkreetselt ühendmääruse sättes ettenähtud koosseisust. Seetõttu leiab toetuse saaja, et finantskorrektsiooni õiguslikuks aluseks ei saa olla ühendmääruse kuni 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 p 18, kuna selles ei nimetata finantskorrektsiooni koosseisuna raamlepingu õigusvastast muutmist. Toetuse saaja hinnangul kuulub konkreetsel juhul kohaldamisele ühendmääruse sama redaktsiooni § 22 lg 14, mis sätestab järgmist: ”Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2– 11 ja 13 nimetatud, või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära, või kui on tegemist sotsiaal- või eriteenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.” Mõlemad eelviidatud ühendmääruse sätted, sh § 22 lg 14 räägivad hankelepingust, mistõttu jääb arusaamatuks toetuse saaja tõlgendus, miks § 22 lg 11 p 18 kontekstis tuleb terminoloogiliselt raamlepingut eristada hankelepingust, ent § 22 lg 14 kontekstis mitte. Rahandusministeerium on väljendanud, et teistes õigusaktides raamlepingu mõistet ei kasutata, seetõttu saab riigihanke raamlepingut sisustada üksnes RHS-ist lähtudes. RHS § 23 lg 1 alusel kohalduvad raamlepingule hankelepingu sätted niivõrd, kuivõrd raamlepingu eriregulatsioon ei näe ette teisiti. Raamlepingu erisused hankelepingu sätetest on peaasjalikult toodud välja RHS §-des 29-31, aga ka § 83 lg-des 3 ja 8, § 84 lg-s 2, § 104 lg-s 9, § 120 lg-s 3 ning §-des 167 ja 179. Seega tuleb raamlepingu sõlmimisel nt järgida hankelepingu sõlmimise ja ooteaja, tühisuse, muutmise ning ülesütlemise regulatsioone (RHS §-d 120-124; Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne lk 231 punkt 10). Seega tuli raamlepingu muutmisel lähtuda RHS §-st 123 ning finantskorrektsiooni otsuse aluseks on ühendmääruse enne 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 p 18. Lisaks heidab toetuse saaja ette, et rakendusüksus ei ole hinnanud rikkumisest tekkiva kahju tõenäosust ja leiab, et isegi kui raamlepingu pikendamist lugeda RHS nõudeid rikkuvaks, ei saa kõnealusest rikkumisest olla tekkinud kahju fondi eelarvele, sest raamleping oli niigi sõlmitud kõige soodsama pakkumuse esitanud pakkujaga ning raamlepingu pikendatud perioodil ei ületanud ükski soetus mõistlikku turuhinda. Esmalt kordab rakendusüksus Euroopa Kohtu praktikast tulenevat põhimõtet, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva rahastusfondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Hanke nr 183651 puhul olid kõik pakkujad pakkumuste tegemise hetkel võrdses olukorras, lähtudes pakkumuse koostamisel teadmisest, et teenuse osutamise periood on alates 1. juunist 2017 (k.a) kehtivusega kuni 24 kuud või kuni raamlepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni. Tähtajad ja mahud on olulised lepingu tingimused, mis avaldavad mõju pakkumuste maksumusele. Ei saa välistada võimalust, et nii potentsiaalne pakkuja, kes pikema teenuse osutamise aja või mahu tõttu oleks olnud huvitatud hankes osalemisest, kui ka pakkumuse teinud pakkuja, kes oleks olnud teadlik pikemast raamlepingu täitmise perioodist ja suuremast mahust, oleks teinud ka parima pakkumise, ja see omakorda avaldanuks mõju nii pakkujate ringile kui ka hanke tulemusele. Raamlepingu partneriks olemine tagab pakkujale olulise konkurentsieelise hankija ostumenetlustel osalemisel, kuna potentsiaalsete pakkujate ring on raamlepingu kehtivusaja jooksul piiratud üksnes raamlepingus osalevate ettevõtetega. Seega on toetuse saaja riigihankest huvitatud ettevõtjaid ebavõrdselt kohelnud ja asetanud eduka pakkuja soodsamasse olukorda, kuna toetuse saaja võimaldas raamlepingut täita raamlepingu ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud esialgsetest tingimustest soodsamalt. Antud juhul ei ole kindlustunnet, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui pakkujad ning huvitatud isikud oleksid teadnud, et hankelepingu kestvus on ligikaudu 3 kuud pikem ja mahtu on võimalik ületada 48%. Seega ei saa väita, et rahastusfond ei ole saanud kahju. Rakendusüksus lisab, et kuigi ühendmäärus ei näe ette § 22 lg 11 p-s 18 nimetatud aluse esinemise korral 25-protsendilise finantskorrektsiooni määra vähendamise õigust, on rakendusüksus antud juhul kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kasutanud kaalutlusõigust. Nimelt, eeltoodud sätte kohaselt, kui korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas RHS § 123 lõikega 1, tuleb lisaks hankelepingu kogusumma suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast. Rakendusüksus võttis finantskorrektsiooni määra kehtestamisel arvesse, et hetkel kehtiv ühendmääruse säte § 227 ei näe kõne all oleva rikkumise korral ette 25%- st suuremat (ega ka madalamat) finantskorrektsiooni määra ja seetõttu ei vähendata toetust 100 protsenti suurenenud summast.  3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Kompetentsikeskuse arendamine Tallinna Ülikoolis“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 9 252,38 eurot, millest toetus moodustab 8 789,71 eurot ja omafinantseering 462,67 eurot; 2. nõuda toetuse saajalt tagasi hanke nr 183651 alusel välja makstud toetuse summa 8 789,71 eurot; 3. toetuse saajal maksta 60 kalendripäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kehtima hakkamise päevast arvates tagasimaksmisele kuuluv toetus summas 8 789,71 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082938. Selgituseks märkida projekti number ja finantskorrektsiooni otsuse number. 4. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud tähtpäevaks, kandes kogunenud viivise otsuse resolutsiooni punktis 3 märgitud Rahandusministeeriumi pangakontole; 5. vähendada projekti eelarve summat vastavalt otsuse punktis 1.5 toodule; 6. muuta 27.05.2016 taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/56 punkte 1.1 ja 1.2 alljärgnevalt: 6.1. „1.1. projekti abikõlblike kulude maksumus on 1 452 720,27 eurot; 6.2. „1.2. struktuuritoetust (edaspidi toetus) antakse kuni 95% abikõlblike kulude maksumusest, kuid mitte rohkem kui 1 380 084,29 eurot. Omafinantseering on vähemalt 5% abikõlblike kulude maksumusest, mida toetus ei kata, rahalises mahus vähemalt 72 635,98 eurot. Otsuse peale on õigus esitada STS-i ja HMS-i kohaselt vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Kairi Puur 6632051 [email protected]