Sihtasutus Saaremaa Muuseum vaie FKO-le nr 11.2-14/23/1057

Lp Tiina Sams Riigi Tugiteenuste Keskus Lõkke 4, 10122 Tallinn [email protected] 18. september 2023 nr 1/98 VAIE Finantskorrektsiooni 16.08.2023 otsusele nr 11.2.14/23/1057 Toetuse saaja Sihtasutus Saaremaa Muuseum (hankija): Registrikood: 90013957 Aadress: Lossihoov 1, Kuressaare linn, 93810, Saaremaa vald e-post: [email protected] Esindaja: vandeadvokaat Britta Oltjer Cuesta Advokaadibüroo OÜ Rävala pst 2, 10145 Tallinn tel: +372 6555 052 e-post: [email protected] Taotlus: Tunnistada täies ulatuses kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse 16.08.2023 otsus nr 11.2.14/23/1057. Faktilised asjaolud 1.1. Sihtasutus Saaremaa Muuseum on toetuse saaja (edaspidi tekstis toetuse saaja või hankija) meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ tegevuse „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud (töökohtade loomine)“ raames projektis „Saaremaa muuseumi kaasajastamine. I etapp – sissepääsu ja I korruse väljaarendamine“ (struktuuritoetuse registris projekti nr 2014-2020.5.04.21-0483; edaspidi projekt). Cuesta Advokaadibüroo OÜ [email protected] Rävala pst 2, VII korrus, 10145 Tallinn www.cuesta.ee +372 655 5052 1.2. Toetuse saaja avaldas 09.12.2021 riigihangete registris riigihanke viitenumbriga 242915 „Kuressaare linnuse konvendihoone restaureerimistööd“ (edaspidi ka kui riigihange või hange) hanketeate. 1.3. Riigihanke vastavustingimuse nr 6 kohaselt pidi pakkuja „omama Muinsuskaitseameti poolt väljastatud tegevusluba mälestise ning UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objektil asuva ehitise konserveerimis- ja restaureerimistööde teostamiseks.“ 1.4. Hankija tunnistas edukaks OÜ Arens Ehitustööd ja Dreibau OÜ ühispakkumuse. 1.5. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi tekstis ka kui RTK või rakendusüksus) 16.08.2023 finantskorrektsiooni otsusega 11.2-14/23/1057 (edaspidi tekstis ka kui otsus või FKO) määrati toetuse saajale finantskorrektsioon ning vähendati riigihankega seotud abikõlblikke kulusid 5 protsendi ulatuses. 1.6. Riigi Tugiteenuste Keskus on oma FKO põhistustes asunud järgnevatele kokkuvõtlikele seisukohtadele: (i) Toetuse saaja on hankes seadnud tingimuse, millele ühelgi pakkujal ei ole võimalik vastata, kuna alates 2019. aastast ei väljasta Muinsuskaitseamet enam tegevuslubasid ning tegevusload, mis Muinsuskaitseameti poolt enne 2019. aastat väljastati, ei kehtinud enam riigihanke korraldamise ajal (vt vastavustingimus nr 6, edaspidi tekstis ka kui vastavustingimus). Sellega rikkus toetuse saaja väidetavalt riigihangete seaduse (RHS) § 3 p- st 1 ja 2 tulenevaid riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. (ii) RTK on oma otsuses väitnud, et vastavuse hindamiseks toetuse saaja poolt seatud piirang ei olnud põhjendatud ega asjakohane, vastavuses hankelepingu esemega ega sellega proportsionaalne, kuna seatud tingimust ei olnud võimalik täita. (iii) Otsusest tulenevalt ei nõustunud toetuse saaja väitega, et asendus tulenes seadusest automaatselt ning kõik potentsiaalsed pakkujad pidid sellest teadlikud olema. RTK leidis, et muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 102 kohaselt muutusid tegevusloa alusel tegutsenud ettevõtjad teatamiskohustusega tegevusalal tegutsevateks ettevõtjateks, kuid teatamisekohustuse täitmiseks tuli ettevõttel esitada 90 päeva jooksul täiendavad andmed, mida eelnevalt esitada ei olnud vajalik. Andmete tähtaegselt esitamata jätmise korral ei olnud teatamiskohustus täidetud ning majandustegevuse teadet MTR-i ei lisatud. (iv) RTK on asunud eelduslikule seisukohale, et mõni pakkuja võis loobuda tegevusloa nõude tõttu hankest osalemast, mistõttu ei pruugi saadud hind kajastada tegelikku turuolukorda. 1.7. Siseministri 13.02.2015 määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) § 5 näeb ette, et Otsuse või toimingu peale võib esitada vaide perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 51 sätestatud korras ning vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud korras, arvestades meetme määruse § 5 lg-s 2 ja 3 sätestatud erisusi. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lg 1 kohaselt tuleb korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus. HMS § 71 lg 2  1 näeb ette, et isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. 1.8. Toetuse saaja ei nõustu Riigi Tugiteenuste Keskuse 16.08.2023 finantskorrektsiooni otsusega nr 11.2.14/23/1057 ja esitab sellele vaide. Vaide esitaja hinnangul on RTK rikkunud otsuse tegemisel toetuse saaja subjektiivseid õigusi, s.o isiku õigust heale haldusele, õiguspärasele menetlusele ja õigusnormide järgimisele täidesaatva võimu poolt (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 14). 1.9. Otsuses sisalduvad järeldused on ebaõiged ja põhjendamatud. Toetuse saaja põhjendab vaiet sisuliselt alljärgnevalt. Toetuse saaja sisulised vastuväited 2.1. Toetuse saaja ei ole nõus väitega, nagu oleks hankes rikutud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 3 p 1 ja p 2) 2.1.1. RTK FKO kohaselt on toetuse saaja rikkunud läbipaistvuse, kontrollitavuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise ning proportsionaalsuse, asjakohasuse ja põhjendatuse kohustusi. Viidatud järeldus on ebaõige. Toetuse saaja hinnangul on RTK sisustanud vääralt RHS § 3 p-st 1 ja 2 tulenevaid nõudeid. 2.1.2. Toetuse saaja hinnangul ei ole võimalik väita, et hankes on rikutud läbipaistvuse või kontrollitavuse nõudeid – hankija tegevus on olnud läbipaistev ja avalik ning tuginenud pakkujatele teadaolevatele õigusaktidele. Pakkujate poolt esitatud küsimustele (vt täpsemalt vaide p 2.2.5) FKO-s viidatud vastavustingimuse osas on toetuse saaja andnud seadusest tuleneva üheselt mõistetava vastuse, mis võimaldas kõigil pakkujatel esitada hankesse nõuetekohased pakkumused. Hankija ei ole salastanud hankega seotud infot ega varjanud seda hankemenetluse ega kontrolliprotsesside ajal. Seega ei ole kohane hankijale etteheidete tegemine läbipaistvuse või kontrollitavuse nõude rikkumise eest. 2.1.3. Samuti ei ole toetuse saaja nõus etteheitega, nagu oleks hankes rikutud proportsionaalsuse nõuet. Proportsionaalsus (sõltumata sellest, kas käsitleda seda RHS § 3 p 1 või p 2 kontekstis) tähendab oma sisu poolest hankija kohustust käituda optimaalseimal viisil – seada hankega soovitava maksimaalse tulemuse saavutamiseks mõistliku raskusastmega nõuded (st mitte liiga „leebed“, mis võimaldavad esitada pakkumuse absoluutselt kõigil pakkujatel, kes seda soovivad, ega samas ka pakkujate jaoks liiga ressursimahukad või kitsendavad) ning lisaks arvestada ka sellega, et seatud nõuete täitmine ei oleks pakkujatele ülemäära keerukas või kulukas. 2.1.4. Toetuse saaja poolt seatud vastavustingimuse eesmärgiks oli soov seada hankesse täiendav tingimus, milleks oli varasem muinsuskaitsealane restaureerimistööde kogemus. Toetuse saaja hinnangul on varasema kogemuse nõue muinsuskaitseväärtusega objekti restaureerimisel igati asjakohane ja põhjendatud (mõistliku eesmärgina eraldi põhjendamist mittevajav) ja seega kooskõlas ka RHS § 3 p-s 2 kehtestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. RTK ei ole oma otsuses ka arusaadavalt sisustanud ega põhjendatud, miks on otsuses leitud, et toetuse saaja poolt kehtestatud piirang ei ole proportsionaalses (so pakkujate jaoks raskusastme, keerukuse või ressursimahukuse vaates) vastavuses hankelepingu esemega. 3 2.1.5. Vastavustingimuse nõue on toetuse saaja hinnangul optimaalne ja toetuse saaja allpool esitatud selgituste kohaselt (vt p 2.2 – ebaõige on RTK väide, et hankes ei olnud pakkujatel võimalik täita vastavustingimust) oli selle täitmine võimalik kõigile potentsiaalsetele pakkujatele. Toetuse saaja on seisukohal, et hanke vastavustingimus oli oma sõnastuselt ja eesmärgilt proportsionaalne tingimus. 2.1.6. Toetuse saaja on seisukohal, et RHS § 3 üldpõhimõtteid tuleb sisustada läbi nende tavapärase tähenduse. Vastavaid põhimõtteid ei saa ebamõistlikult tõlgendada ega laiendada selliselt, et väljenditele proportsionaalne, asjakohane ja põhjendatud või ka kontrollitav ja läbipaistev omistatakse nende rakendamisel sisu, mis on vastuolus nende tavapärase kõnekeelse tähendusega. Eelpool kirjeldatud toetuse saaja tõlgendus on toetuse saaja hinnangul piisavalt mõistlik ja sisuline ning lähtub riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. Seetõttu ei ole toetuse saajale nende põhimõtete väidetava rikkumise etteheitmine läbi üldpõhimõtete sisulise tähenduse laiendamise nö „ükskõik millisele etteheitele“ sanktsioneeriva iseloomuga otsuste rakendamisel kohane. 2.2. Riigihankes kehtestatud vastavustingimus ei olnud diskrimineeriv ja selle suutsid täita kõik vastava võimekusega ettevõtjad (potentsiaalsed pakkujad) 2.2.1. RTK on leidnud, et tegevusloa nõude seadmisel on toetuse saaja kehtestanud vastavustingimuse, millele ei saanud ükski pakkuja vastata, kuna MuKS muutumisega tegevuslube hanke avaldamise ajal enam ei väljastatud ning see võis tingida potentsiaalsete pakkujate loobumise hankes osalemisest. 2.2.2. Toetuse saaja ei nõustu RTK sellise seisukohtaga eelnevalt kehtinud ja uue MuKS-i normide omavahelisest suhtest ega ka sellest, et see võis viia mõne võimaliku pakkuja hankemenetluses osalemisest loobumiseni. 2.2.3. Esiteks. Kehtiva MuKS § 102 lg 1 (rakendussäte) kohaselt muutusid uue seaduse jõustumisel enne jõustumist tegevusloa alusel tegutsenud ettevõtjad automaatselt teatamiskohustusega tegevusalal tegutsevateks ettevõtjateks ning nende teatamiskohustus loeti MuKS jõustumisel täidetuks (arvestades MuKS § 102 lg-s 2 sätestatud erisusi, mis nägid ette, et kui uus seadus kehtestab täiendavad nõuded, peab ettevõtja esitama vastavad andmed 90 päeva jooksul peale uue seaduse jõustumist). 2.2.4. Seega loeti peale uue MuKS-i jõustumist kõik tegevusluba omavad isikud automaatselt teatamiskohustusega tegevusalal tegutsevateks ettevõtjateks. Pakkumuste esitamise tähtajaks (18.01.2022) ei saanud seega enam ühelgi ettevõtjal olla eelmise MuKS alusel Muinsuskaitseameti poolt väljastatud kehtivat tegevusluba. Samas oli kõigil tegevusloa omanikel võimalik saada teatamiskohustusega tegevusalal tegutsevaks ettevõtjaks. 2.2.5. Vastava selgituse hanke vastavustingimuse ja selle rakendamise kohta riigihankes on esitanud ka hankija oma 06.01.2022 vastuses riigihangete registri kaudu esitatud küsimusele 632532. Nimelt, enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist (18.01.2022) esitati 04.01.2022 ühe pakkuja 4  (Tesman Ehitus OÜ) poolt riigihangete registri teabevahetuse kaudu alljärgnev küsimus: „Vastavustingimustes on nõutud, et pakkuja peab omama Muinsuskaitseameti poolt väljastatud tegevusluba mälestise ning UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objektil asuva ehitise konserveerimis- ja restaureerimistööde teostamiseks. Vastavalt uue Muinsuskaitseseaduse jõustumisega alates 1.maist 2019 ei väljasta Muinsuskaitseamet enam tegevuslubasid. Ettevõtted saavad esitada ainult MTR-i majandustegevusteate. Palun kinnitage, et pakkuja peab esitama MTR-i majandustegevuseteate muinsuskaitse valdkonna tegevusalatel tegutsemiseks: mälestise ning maailmapärandi objektil asuva ehitise konserveerimine ja restaureerimine.“ Toetuse saaja vastas pakkujale 06.01.2022 järgmiselt: „Täname, et juhtisite tähelepanu (tegemist Muinsuskaitseseaduse eelmise redaktsiooni sõnastusega). Kinnitame, et olete tingimusest õigesti aru saanud.“ 2.2.6. Seega oli tegevusloa tingimusega võrdsustatud selliste ettevõtjate majandustegevusteade, kes olid selle vormistanud pärast 01.05.2019 (MuKS jõustumiskuupäev). Hankija riigihangete registrisse esitatud vastuse sisu kattis ka selliste ettevõtjate õigusliku seisundi ja andis neile võimaluse hankes osaleda. Eeltoodust tulenevalt ei saanud vastavustingimus mitte kuidagi rikkuda ühegi potentsiaalse pakkuja õigusi ega huve. 2.2.7. Toetuse saaja möönab, et tegevusloa nõue ei olnud hankes sõnastatud laitmatult parimal võimalikul viisil, kuid sõnastus oli piisav selleks, et kõigil võimalikel hankes osalemisest huvitatud pakkujatel pidi olema valdkonnaspetsiifiliste õigusnormide tundmisest lähtuv piisav teadmine, kuidas vastavustingimust täita, seda eriti olukorras, kus hankija oli vastavasisulisele küsimusele riigihangete registris selge ja ühemõttelise vastuse andnud. 2.2.8. Teiseks. Riigihanke alusdokumente on praktikas samastatud eelhaldusaktidega ehk õiguse üksikaktidega.1 Järelikult tuleb nende sisu avamisel arvestada tavapäraste (so grammatilise, süstemaatilise, teleoloogilise) tõlgendusmeetoditega ning tõlgendada RHAD-i eesmärgipäraselt.2 Riigihanke alusdokumendis toodud nõudeid tuleb tõlgendada sisuliselt ning koosmõjus teiste riigihanke alusdokumendi tingimustega. Vaidluse korral tuleb RHAD-i tõlgendamisel juhinduda tavapärastest õiguse tõlgendamise reeglitest ja metoodikast.3 Kohtupraktikas on leidnud kinnitust seisukoht, et kui RHAD tingimus on mitmeti mõistetav ja hankija ei ole asjakohasele küsimusele vastates selle tähendust tõlgendanud piiravalt, tuleb RHS § 3 p-st 4 tulenevalt mõista tingimust nii, et see võimaldaks riigihankes osaleda võimalikult paljudel pakkujatel. Hanketingimusi ei saa tõlgendada pakkujate ringi kitsendaval viisil.4 2.2.9. Riigihanke hankedokumendi p 4.4 sisaldas endas järgnevat tingimust: Pakkuja peab omama Muinsuskaitseameti poolt väljastatud tegevusluba (uued pädevustunnistus) mälestise ning UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objektil asuva ehitise konserveerimis- ja restaureerimistööde teostamiseks. Tegevusloa olemasolu kontrollib hankija Eestis registreeritud pakkujate korral iseseisvalt vastavatest avalikest andmebaasidest. Välisriigis registreeritud pakkuja esitab oma asukohamaa vastava asutuse tõendi koopia. Ühispakkumuse korral peab tegevusluba olema kõikidel ühispakkujatel. Muinsuskaitse tegevusluba ei ole nõutud eriosasid teostavatel alltöövõtjatel. 1 RKHKo 14.04.2010 asjas 3-31-99-09, p 16. 2 TlnHko nr 3-21-1811, p-d 37, 43, 47; TrtHko nr 3-17-1345, p 18. 3 TrtHKo nr 3-17-1063/19 p 10. 4 TlnRngKo nr 3-16-1970, p 17. 5 2.2.10. Hankedokumendi p 4.4 sisaldab endas seega järgnevat viidet: „uued pädevustunnistus“. RHAD p-st 4.4. nähtub selgelt, et viidatud on kehtivale MuKS-st tulenevale regulatsioonile. Viidatud tingimusest tuleneb, et pakkuja peab omama Muinsuskaitseameti poolt väljastatud tegevusluba (uued pädevustunnistus) mälestise ning UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objektil asuva ehitise konserveerimis- ja restaureerimistööde teostamiseks. 2.2.11. RHAD p-i 4.4. grammatilisest tõlgendusest nähtub, et tegevusloa esitamise kohustus ei kehtinud seega isikute puhul, kelle kohta kehtiv seadus nägi ette uue regulatsiooni. RHAD p-s 4.4. kasutatud sõnastus „uued pädevustunnistus“ kinnitab, et RHAD võimaldas osaleda hankes nii (i) algselt tegevusluba omanud pakkujatel, kes loeti kehtiva MKS kohaselt automaatselt teatamiskohustusega tegevusalal tegutsevateks ettevõtjateks (ning kelle kohta tehti MTR-s vastav kanne), (ii) pakkujatel, kes pidid esitama tegevusloast teatise vormistamiseks täiendavaid andmeid ning ka (iii) pakkujatel, kes vormistasid majandustegevusteatise pärast uue MuKS jõustumist. 2.2.12. Viidatud seisukohta kinnitab ka RHAD p-i 4.4 süstemaatiline tõlgendamine kogumis teiste RHAD vastavustingimustega. RHAD vastavustingimuses „Pakkuja spetsialistid (meeskond)“ on hankija selgelt viidanud spetsialistile („muinsuskaitsevaldkonna pädev isik“), kellele on kehtestatud muuhulgas järgnev nõue: „personaalne muinsuskaitse pädevustunnistus arhitektuurse restaureerimise õigusega (või samaväärne).“ Vastav nõue tuleneb samuti kehtiva MuKS-i normidest. Eelnevalt kehtinud seadus ei tundnud mõistet „pädevustunnistus“. Seega, tõlgendades RHAD p-i 4.4. koosmõjus teiste riigihanke alusdokumendi tingimustega, on selge, et hankija on RHAD-s tuginenud kehtivale MuKS regulatsioonile. 2.2.13. Eeltoodut kokku võttes tuli uue MuKS alusel tehtud MTR kanne lugeda igal juhul samaväärseks varasema Muinsuskaitseameti tegevusloaga. Hankija enda vastus registris esitatud küsimusele kinnitab sellise hankija tõlgenduse kehtivust. Seega oli hanke vastavustingimuse täitmine sõltuvuses ainult pakkuja varasemast käitumisest majandustegevusteate esitamisel. 2.2.14. Kolmandaks. Toetuse saaja on seisukohal, et tema kui hankija tegevuse õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda varasemast jõustunud õigusvaidluste praktikast kohtutes ja riigihangete vaidlustuskomisjonis (edaspidi ka kui VAKO). 2.2.15. VAKO ja kohtute praktikas on korduvalt leitud, et erinevaid tõlgendusi võimaldava hanke tingimuse korral peavad pakkujad olema aktiivsed ja esitama selle kohta hankijale küsimusi tingimuse täpsustamiseks. Nagu eelnevalt viidatud, on pakkujad sellise küsimuse esitanud ja on saanud vastuse, mis kinnitab toetuse saaja käesolevas vaides esitatud seisukohti. Järeldus, et hankija tegevus võis kallutada mõne pakkuja hankes pakkumuse esitamisest loobuma, eeldab, et hankija pidi andma pakkujatele mitmetimõistetava hanke tingimuse kohta selgituse, mille kohaselt võimaldas hankes osalemist ainult tegevusloa olemasolu. Toetuse saaja seda ei teinud. Hankija vastuses on toodud selgelt välja, et kehtiva seaduse regulatsiooni kohaselt tuleb tunnistada vastavaks ka need pakkujad, kes omasid kuni 31.12.2021 kehtinud MuKS alusel tegevusloaga samaväärset MTR registreeringut. 6 2.2.16. Pakkujad, kes väidetavalt ei osalenud hankes tegevusloa nõude tõttu, on valitseva praktika kohaselt ise eiranud oma kohustust sellise hanketingimuse täitmise sisu hankijalt täpsustada. Selliste teoreetiliselt eksisteerivate pakkujate (kes on rikkunud hoolsuskohustust selgituste küsimise õiguse teostamata jätmisega) olemasolu ei saa olla aluseks õiguspäraselt käitunud hankija sanktsioneerimiseks finantskorrektsiooni kaudu. 2.2.17. Neljandaks. Toetuse saaja ei nõustu RTK otsuses toodud eeldusega, mille kohaselt võis riigihanke vastavustingimus mõne potentsiaalse pakkuja hankemenetluse juurest „eemale peletada“, kuna selline pakkuja võis arvata, et vastavustingimust ei ole võimalik sellisel kujul täita. 2.2.18. Nagu eelnevalt märgitud, võrdsustati tegevusloa nõudega ettevõtjad MuKS § 102 lg 1 kohaselt teatamiskohustusega tegevusalal tegutsevate ettevõtjatega ja sellise teatamiskohustuse täitnud ettevõtjad täitsid vastavustingimuse. Hankija on sellekohase seisukoha esitanud ka riigihangete registris, vastates 06.01.2022 küsimusele, millega ta jaatades kinnitas vastavat automaatset asendust. 2.2.19. Olgu siinkohal ka rõhutatud, et välisriigi ettevõtjatele oleks nagunii kehtinud vastavustingimustes toodud erikord, mille kohaselt oleks välisriigi pakkujatel tulnud lähtuda oma asukohariigi vastavast loakorrast. 2.2.20. Seega on eelduslikult pakkumast väidetavalt loobunud pakkujate puhul tegemist üksnes siseriiklike pakkujatega, kellel oli hanke tingimusi võimalik täita nii tegevusloa omamise, üleminekuaja normide, kui ka uue majandustegevusteate esitamise kaudu. 2.2.21. Arvestades, et vastava majandustegevuse valdkonna (käesoleval juhul muinsuskaitsealuste objektide renoveerimistööde) õigusakte on hankest huvitatud pakkujatel nagunii kohustus tunda, ei saa konstrueerida eeldust, et pakkujad sellisest asendusest teadlikud ei olnud. Pakkujate poolt nende spetsialiseerumisvaldkonnas õigusaktide mittetundmise oletusele ei ole võimalik konstrueerida õiguslikku eeldust, et selline loobumine oleks õiguspärane. Hankes pakkumuse esitamisest loobumine oleks sellisel juhul tingitud õigusaktide mittetundmisest ja sellist loobumist ei ole võimalik hankijale ette heita. 2.2.22. Toetuse saaja rõhutab veelkord, et siseriikliku asenduse võimalikkus oli enne pakkumuste esitamise tähtaega ka pakkujatele teada, kuna seda oli käsitletud hanke hankija ja pakkujate vahelises küsimuste-vastuste rubriigis. 2.2.23. Viiendaks. Toetuse saaja ei ole nõus asjaoluga, et RTK hinnangul ei saanud kõik potentsiaalsed pakkujad MuKS § 102 nõuetest teadlikud olla. RTK otsuses on täiendavalt viidatud ka asjaolule, et „teatamisekohustuse täitmiseks tuli ettevõttel esitada 90 päeva jooksul täiendavad andmed, mida eelnevalt esitada ei olnud vajalik.“ 2.2.24. Toetuse saaja hinnangul on RTK tõlgendanud otsuse tegemisel MuKS § 102 lg 2 normi valesti – nimetatud normi kohaselt peab ettevõtja esitama täiendavad dokumendid 90 päeva jooksul. Sellisest sõnastusest ei ole võimalik järeldada, et ettevõtjatel ei olnud võimalik vastavat nõuet täita. Vastava normi sisuks on asjaolu, et kõigil tegevusloa alusel tegutsenud ettevõtjatel oli võimalik 7  saada teatamiskohustusega tegevusalal tegutsevaks ettevõtjaks. Selline asendus toimus seega kas automaatselt või lisadokumentide esitamisega. 2.2.25. Lisadokumentide esitamise kohustus tekkis sellistel ettevõtjatel 2019. aastal. Vastava asenduse reaalne rakendumine oli seega kas automaatne või sõltuvuses ettevõtja huvist see lisadokumentide esitamise kaudu realiseerida. Vastav ettevõtja käitumine on ettevõtja enda kaalutlusotsus ja selle langetamisel peab ettevõtja ise otsustama, kas sellest loobumine võib tulevikus mõjutada tema võimet osaleda tema tegevusvaldkonnas korraldatavatel riigihangetel või mitte. 2.2.26. Kuuendaks. Toetuse saaja rõhutab siinkohal kokkuvõtvalt veelkord, et RTK etteheide toetuse saajale riigihanke läbiviimisel ja potentsiaalsete pakkujate võimaliku loobumise eeldamisel sisaldab lubamatuid kaalutlusi – RTK järeldus tugineb (i) eeldusele, et osad pakkujad, kes oletatavalt loobusid hankes osalemisest, tutvusid hanke tingimustega, kuid ei esitanud vastavustingimuse kohta hankijale küsimusi või ei tutvunud selle kohta esitatud küsimuste ja vastustega avalikult kättesaadavas riigihangete registri teabevahetuse rubriigis ning eirasid seeläbi oma hoolsuskohustust ja (ii) eeldusele, et osad pakkujad, kes oletatavalt loobusid hankes osalemisest, ei tunne muinsuskaitseliste objektide restaureerimistöödele rakenduvaid valdkondlikke õigusakte (muinsuskaitseseadus). 2.2.27. Kumbki RTK eeldus (oletatavate hankes pakkumuse esitamisest loobunud pakkujate poolne hanke tingimuste täpsustamata jätmine või seaduse mittetundmine) ei saa olla aluseks toetuse saaja sanktsioneerimisel finantskorrektsiooni kaudu. 2.2.28. Lõpetuseks, HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Toetuse saaja on seisukohal, et ta ei ole rikkunud ühtegi riigihanke korraldamise üldpõhimõtet, mistõttu pole ka toetuse tagasinõudmine kooskõlas võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõttega. 2.3. RTK kohaldatavat finantskorrektsiooni alusnormi ei ole FKO asjaolusid arvestades võimalik sellisena rakendada 2.3.1. RTK on finantskorrektsiooni määramise aluseks võtnud ühendmääruse § 223 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1. Vastavalt ühendmääruse § 223 lg 1 p 4 võib RTK poolt kirjeldatud etteheidet sanktsioneerida vaid juhul, kui on kasutatud hanke tingimust, mis ei ole proportsionaalne. 2.3.2. Eeltoodust lähtuvalt ei ole vastava normi rakendamisel kohased RTK väited, nagu oleks toetuse saaja lisaks rikkunud ka läbipaistvuse, kontrollitavuse, asjakohasuse ja põhjendatuse nõudeid. 2.3.3. Ühendmääruse § 223 lg 2 eeldab oma rakendamisel asjaolu, et vastavustingimustes esineva piirava tingimuse korral esitas vastava pakkumuse mitu pakkujat. Nimetatud sätte p 1 sisaldab täiendavat eeldust, et täidetud pidi olema ka lg 1 p 4 – seotus hankelepingu esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne. 8 2.3.4. Hankija tunnistas riigihankes vastavaks mitu pakkumust. Samas on RTK läbivaks etteheiteks toetuse saajale finantskorrektsiooni määramisel väide, nagu ei oleks ühelgi pakkujal olnud võimalik vastavustingimust täita. 2.3.5. Asjaolu, et hankija hankes mitu pakkumust vastavaks tunnistas (üks pakkujatest kõrvaldati hanke hilisemas staadiumis asjaoludel, mis ei olnud seotud vastavustingimusega) viitab selgelt asjaolule, et hankija rakendas vastavustingimust tema poolt kirjeldatud ja tõlgendatud viisil ja seeläbi ei ole võimalik esitada otsuses väidet, nagu ei oleks ühelgi pakkujal olnud võimalik vastavustingimust täita – vaidlusaluse vastavustingimuse täitsid mitu pakkujat. 2.3.6. Eeltoodu põhjal on omavahel loogilises vastuolus RTK FKO väide, mille kohaselt ei olnud riigihanke vastavustingimus täidetav ja rakendatava ühendmääruse § 223 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1 rakendamise eeldused, milleks on vastavustingimusi täitvate pakkumuste olemasolu. Asjaolu, et RTK tugineb otsuses ühendmääruse normile, mille rakendamise eelduseks on vastavate pakkumuste olemasolu, viitab asjaolule, et toetuse saaja hankes rakendatud vastavustingimust oli võimalik täita ja seeläbi ei saa väita, et tegemist oli nö „võimatu tingimusega“. MENETLUSLIKUD AVALDUSED 3.1. Vaide esitamise õigus. Kooskõlas HMS § 71 lg-ga 1 ja ELÜPS § 110 lg 1 on käesoleval juhul kaebajal vaide esitamise õigus. 3.2. Tähtaegsus. HMS § 75 sätestab, et vaie haldusaktile tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama. Vaide esitaja sai vaidlustatavast haldusaktist teada 17.08.2023, mil RTK edastas vaide esitajale otsuse läbi e-toetuste keskkonna. HMS § 33 lg 3 näeb ette, et kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval. Kuna menetlustähtaja lõpp ei langenud tööpäevale (s.o.16.09.2023 ehk laupäev), on vaide esitamise viimaseks päevaks 18.09.2023 (esmaspäev). Arvestades vaide esitamise faktilist aega ning juhindudes HMS § 33 lg-st 2 ja 3 on käesolev vaie esitatud tähtaegselt. 3.3. Kinnitus. Kooskõlas HMS § 76 lg-ga 2 kinnitab vaide esitaja, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. 3.4. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et on Sihtasutus Saaremaa Muuseum lepinguline esindaja käesoleva vaide esitamisel. Kooskõlas HMS § 76 lg-ga 3 on esindajate volitusi tõendav volikiri on lisatud käesolevale vaidele (vt lisa 1). 3.5. Vaide esitamise viis. Käesolev vaie on esitatud digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel dokumendi ülal näidatud aadressil. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Britta Oltjer Vandeadvokaat 9 Lisatud: esindaja volikiri. 10 Saatja: Kairi Napritson | CUESTA LAW OFFICE <[email protected]> Saadetud: 18.09.2023 12:53 Adressaat: RTK Toetused <[email protected]>; RTK Info <[email protected]> Koopia: Britta Oltjer | CUESTA LAW OFFICE <[email protected]> Teema: Sihtasutus Saaremaa Muuseum vaie Manused: image001.jpg; image002.png; image003.png; image004.jpg; Saaremaa Muuseum_vaie _18.09.2023_final_v2.asice; 40 - Sihtasutus Saaremaa Muuseum kliendileping Lisa 1.asice Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Lp Tiina Sams, Edastame teile vandeadvokaat Britta Oltjeri palvel Sihtasutus Saaremaa Muuseum vaide Finantskorrektsiooni 16.08.2023 otsusele nr 11.2.14/23/1057. Lugupidamisega Kairi Napritson Assistent/Assistant [email protected] +372 6555052 www.cuesta.ee Cuesta Advokaadibüroo OÜ Rävala pst 2, VII korrus, 10145 Tallinn www.ciceroleague.com Käesoleva kirja sisu ning sellele lisatud info on konfidentsiaalne ja on mõeldud kasutamiseks üksnes kirja adressaadile. Juhul kui te olete saanud kirja eksituse tõttu, palume teil teavitada sellest saatjat ning kustutada kiri koos võimalike lisadega. Tänan. The information contained in this letter is confidential and is intended only for the use of the recipient of the letter. If you are not the intended recipient, please inform the sender and delete the letter with the possible attachments. Thank you. Lisa 1 Õigusabilepingule nr 40-2023/BO VOLIKIRI Sihtasutus Saaremaa Muuseum, registrikood 90013957, aadress: Lossihoov 1/1, 93810 Kuressaare, Saaremaa vald, Saare maakond, mida esindab juhatuse liige Rita Valge, isikukood 47312100025 (edaspidi Klient), on volitanud Cuesta Advokaadibüroo OÜ (edaspidi Advokaadibüroo) vandeadvokaat Britta Oltjerit esindama Klienti alljärgneva õigusteenuse osutamisel: Kliendi õigusalane nõustamine ja vastuse koostamine Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt koostatud otsuse eelnõule finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta. Vajadusel kliendi esindamine erinevates toimingutes ja menetlustes nii kohtuväliselt kui kohtumenetluses. Vajadusel volitab Advokaadibüroo ülesannete täitmiseks büroo teisi advokaate. Käesolev volikiri on antud 24.04.2023 ja kehtib tähtajatult. /allkirjastatud digitaalselt/ __________________________ Rita Valge Sihtasutus Saaremaa Muuseum Juhatuse liige Cuesta Advokaadibüroo OÜ www.cuesta.ee [email protected] Rävala pst 2, VII korrus, 10145 Tallinn +372 655 5052