Kiri

Saatja: TLU WD <[email protected]> Saadetud: 17.09.2023 16:15 Adressaat: RTK Info <[email protected]> Teema: Toetuse saaja seisukohad finantskorrektsiooni otsuse eelnõu suhtes Manused: Kiri_130923.asice Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Tere, Edastan Tallinna Ülikooli seisukohad finantskorrektsiooni otsuse eelnõu suhtes. Lugupidamisega, -- Kristiina Kiviselg rektoraadi sekretär [email protected] 640 9101 Lp Kairi Puur Riigi Tugiteenuste Keskus 13. september 2023 nr 2-10/1852 [email protected] Toetuse saaja seisukohad finantskorrektsiooni otsuse eelnõu suhtes I Asjaolud ja menetluse senine käik Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on edastanud Tallinna Ülikoolile arvamuse avaldamiseks finantskorrektsiooni otsuste (edaspidi FKO) eelnõud, (kokku 8 FKO eelnõud) projektide „Kompetentsikeskuse arendamine Tallinna Ülikoolis“, „TLÜ TEE ehk Tallinna Ülikool kui targa eluviisi eestvedaja“, „Eesti-uuringute Tippkeskus“, „Mobilitas Pluss“, „Haridusuuenduse kompetentsikeskus Tallinna Ülikoolis“, „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“, „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“, „Tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus“ raames läbi viidud riigihankega nr 183651 (edaspidi Riigihange) seoses. RTK poolt esitatud FKO eelnõu kohaselt heidab RTK ette, et Tallinna Ülikool hankijana on Riigihankes sõlmitud raamlepingut muutnud õigusvastaselt, mistõttu tehakse FKO eelnõus ettepanek finantskorrektsiooni rakendamiseks Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon; edaspidi ühendmäärus) § 22 lg 11 p 18 alusel finantskorrektsiooni määras 25% hankelepingule eraldatud toetusest. Tallinna Ülikool jääb eelnevas haldusmenetluses esitatud kõikide seisukohtade juurde neid siinkohal kordamata. FKO eelnõus ei ole RTK ümber lükanud Tallinna Ülikooli argumente selle kohta, et raamlepingu muutmine oli õiguspärane. Lisaks eelnevas haldusmenetluses avaldatud seisukohtadele soovib Tallinna Ülikool täiendavalt esitada järgmised vastuväited. II FKO eelnõus ette heidetud rikkumine on juba sanktsioneeritud 17.11.2020 EAS otsuses Riigihanke läbiviimise õiguspärasust on rakendusüksused eelnevalt korduvalt kontrollinud, sh 17.11.2020 on EAS teinud samas Riigihankes finantskorrektsiooni otsuse tulenevalt sellest, et EAS hinnangul oli kvalifitseerimistingimus õigusvastane ja EAS hinnangul oli raamlepingut muudetud õigusvastaselt. 17.11.2020 EAS finantskorrektsiooni otsusega on juba Tallinna Ülikooli suhtes rakendatud 25% finantskorrektsiooni määra täpselt sama rikkumise suhtes, mida RTK praeguses FKO eelnõus 3 aastat hiljem Tallinna Ülikoolile uuesti ette heidab. Seejuures rajaneb 17.11.2020 EAS FKO ühendmääruse redaktsioonil, mis kehtis 17.11.2020 ehkki Riigikohtu otsusest asjas 5-23-2 tulenevalt ei saanud ühendmääruse pärast 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni tagasiulatuvalt rakendada riigihangete suhtes, milles toetuse määramise otsus oli tehtud enne 8.10.2020. Riigihange avaldati 28.02.2017, Riigihankes sõlmiti raamleping 15.05.2017 ja raamlepingut pikendati 1.06.2019. Seega lähtudes Riigikohtu lahendist nr 5-23-2, on Riigihankes tuvastatud rikkumiste suhtes finantskorrektsiooni tegemine võimalik vaid ühendmääruse redaktsiooni alusel, mis kehtis kuni 8.10.2020. Eelnevale vaatamata ei ole tühistatud ega tagasi täidetud EAS 17.11.2020 finantskorrektsiooni otsust, millega on sanktsioneeritud juba täpselt samasugust rikkumist nagu RTK heidab FKO eelnõus ette Tallinna Ülikoolile. Seetõttu on FKO eelnõus ette heidetud rikkumise suhtes finantskorrektsiooni juba rakendatud EAS 17.11.2020 otsusega ning õiguspärase ootuse põhimõttest lähtudes ei saa 3 aastat hiljem uuesti finantskorrektsiooni rakendada täpselt sama rikkumise suhtes ilma, et eelnevalt oleks tühistatud ja tagasi täidetud EAS 17.11.2020 otsusega rakendatud finantskorrektsioon. III Ühendmääruse kuni 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 p 18 ei nimeta finantskorrektsiooni koosseisuna raamlepingu õigusvastast muutmist FKO eelnõu kohaselt on RTK hinnangul finantskorrektsiooni õiguslikuks aluseks ühendmääruse kuni 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 p 18, mis sätestab järgmist: „(11) Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 25 protsenti järgmistel juhtudel: 18) hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas riigihangete seaduse § 123 lõikega 1. Lisaks tuleb hankelepingu kogusumma suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast;” Seega ühendmääruse enne 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 p 18 räägib konkreetselt hankemenetluse tulemusena sõlmitud hankelepingu õigusvastasest muutmisest. Riigihanke läbiviimise tulemusena sõlmiti aga raamleping ja FKO eelnõus heidetakse Tallinna Ülikoolile ette justnimelt raamlepingu õigusvastast muutmist 1.06.2019 kokkuleppega, mitte raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu õigusvastast muutmist. RHS § 4 p 15 kohaselt ei ole raamleping hankelepingu liik, ehkki RHS § 29 lg 1 kohaselt kohaldatakse raamlepingule paljusid RHS sätteid hankelepingu kohta. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande kohaselt on RHS § 4 p 15 selgituseks märgitud järgmist „Sellisena ei ole raamlepingu näol tegemist hankelepingu liigiga, kuigi paljuski on kohaldatavad ka raamlepingute suhtes hankelepinguid reguleerivad sätted – vt RHS § 29 lg 1.“ Raamlepingu alusel sõlmitavad hankelepingud omakorda ei ole hankemenetluse tulemusena sõlmitud hankelepingud (vt RHS § 4 p 5 hankemenetluse mõiste ja Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande lk 71- 72) – hankemenetluse tulemusena on Riigihankes sõlmitud hoopis raamleping, mis omakorda määratleb tingimused hankelepingute sõlmimiseks raamlepingu enda alusel. Finantskorrektsiooni koosseise ei saa omavoliliselt laiendada nt analoogiale tuginevalt, vaid lähtuda tuleb konkreetselt ühendmääruse sättes ettenähtud koosseisust. Oluline on täheldada, et pärast 9.10.2020 kehtinud ühendmääruse redaktsiooni § 22 ülamärkega 7 regulatsioonis on finantskorrektsiooni koosseisu täiendatud ja sõnaselgelt välja toodud ka raamlepingu õigusvastane muutmine finantskorrektsiooni alusena. Ühendmääruse enne 8.10.2020 kehtinud redaktsioonist aga mitte ühtegi koosseisu, kus oleks nimetatud raamlepingu õigusvastast muutmist, ei leia. Seetõttu, kui RTK peaks vaatamata Tallinna Ülikooli poolt eelnevas menetluses esitatud vastuväiteid jääma FKO eelnõus avaldatud seisukohale, et 1.06.2019 raamlepingu muudatused olid vastuolus RHS regulatsiooniga, saaks finantskorrektsiooni alusena kõne alla tulla vaid ühendmääruse enne 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 14, mis sätestab järgmist: ”Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2–11 ja 13 nimetatud, või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära, või kui on tegemist sotsiaal- või eriteenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.” Ühendmääruse § 22 lg 14 alusel finantskorrektsiooni rakendamine eeldaks aga RTK poolt rikkumise raskuse kaalumist, mida käesoleval juhul tehtud ei ole. Kooskõlas kohtupraktikaga peaks rakendusüksus mh hindama rikkumisest tekkiva kahju tõenäosust, mida samuti FKO eelnõus tehtud ei ole. Tallinna Ringkonnakohus on nt asjas 3- 20-895 otsuse p 14.4 ja p 17 selgitanud: „14.4. Liikmesriigi kohtul tuleb kontrollida, kas riigihankemenetluses osalejate ringi piirangu toimeks oli see, et mõju fondi eelarvele ei saa välistada (Euroopa Kohtu 6. detsembri 2017. a otsus asjas C-408/16, p 63). Kui tegemist on ühekordse ja mittesüstemaatilise eeskirjade eiramisega, tuleb kohaldada juhtumipõhist uurimist, mis võtab eespool nimetatud kriteeriumite analüüsimisel arvesse kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid (Euroopa Kohtu 6. detsembri 2017. a otsus asjas C-408/16, p 66). /…/ P 17 . Üksnes riigihanget reguleerivate normide rikkumine pole piisav, et kaebajale teha finantskorrektsiooni otsus, vähendamaks abikõlblikku summat 10% (s.o 269 009,42 euro) ulatuses. Kontrollida tuleb ka seda, kas asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei olnud välistatud, s.o kahju liidu eelarvele peab olema tõenäoline/potentsiaalne/võimalik (selle eelduse kohta vt käesolev otsus, p-d 14.2 ja 14.3). Kui kõik kolm eeldust korraga on täidetud, on tegemist eeskirjade eiramisega, millele peab järgnema finantskorrektsiooni otsus (STS § 45 lg 1 ning määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lg-d 1 ja 2). Alles pärast seda, kui täidetud on finantskorrektsiooni otsuse tegemise eeldused, saab hinnata otsuses kohaldatud finantskorrektsiooni määra (s.o 10%) õiguspärasust.“ Tallinna Ülikool jääb eelnevas menetluses antud selgituste juurde, et isegi kui raamlepingu pikendamist 1.06.2019 lugeda RHS nõudeid rikkuvaks (millega Tallinna Ülikool ei nõustu), ei saa kõnealusest rikkumisest olla tekkinud kahju fondi eelarvele, sest raamleping oli niigi sõlmitud kõige soodsama pakkumuse esitanud pakkujaga ning raamlepingu pikendatud perioodil ei ületanud ükski soetus mõistlikku turuhinda. Eelnevat arvestades jääb Tallinna Ülikool seisukohale, et FKO eelnõus tehtud ettepanek finantskorrektsiooni rakendamiseks ei ole õiguspärane ja palub RTK-l jätta finantskorrektsiooni otsus tegemata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katri Pung kantselei juhataja