OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Peipsiääre Vallavalitsus [email protected] Tartu mnt 4 16.08.2023 nr 11.2-14/23/1059 60201, Tartu maakond, Alatskivi alevik Registrikood: 77000192 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ tegevuse „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud (töökohtade loomine)“ raames otsuse Peipsiääre Vallavalitsusele (edaspidi toetuse saaja) projekti „Sibulatee turismipiirkonna kolme kultuuri arendus“ (struktuuritoetuse registris nr 2014-2020.5.04.18-0302; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke viitenumbriga 226434 „Sibulatee turismipiirkonna ehitustööd“ (edaspidi riigihange nr 226434) osa 1 „Kolkja muuseum (osa I)“ korraldamisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid. Seetõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 37 882,83 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p 4, § 45 lg 1 p 3, § 46 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg-d 1 ja 3, § 228, projekti raames esitatud kuludokumendid tunnusega 5-11 ja 36 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1. Toetuse saaja sõlmis ehitustööde hankelepingu ühispakkujaga, kellel esines riiklike maksude maksuvõlg, ja ei kontrollinud, et hankelepingu täitmise käigus täidab objektijuhi ülesandeid isik, kes ei vasta kvalifitseerimise tingimusele 1.1. Rikkumise asjaolud Toetuse saaja viis läbi avatud hankemenetlusega riigihanke nr 226434, mis oli jaotatud kaheks osaks: osa 1 „Kolkja muuseum (osa I)“ ja osa 2 „Tallid ja infopunkt (osa II)“. Mõlemale riigihanke osale esitati kokku viis pakkumust. Peipsiääre Vallavalitsus tegi riigihanke nr 226434 osas 1 „Kolkja muuseum (osa I)“ 27.10.2020 korraldusega nr 515 „Pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkuja edukaks tunnistamine ja kvalifitseerimine riigihankes „Sibulatee turismipiirkonna ehitustööd“ I osa“ järgmised otsused: 1) punktiga 1 tunnistas kõik viis esitatud pakkumust vastavaks; 2) punktiga 2 tunnistas Lasten Ehitus OÜ ja Osaühingu Vändra MP ühispakkumuse edukaks; 3) punktiga 3 jättis hankemenetlusest kõrvaldamata ja kvalifitseeris edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud ühispakkujad Lasten Ehitus OÜ ja Osaühingu Vändra MP. 07.12.2020 sõlmisid toetuse saaja ning edukad ühispakkujad Lasten Ehitus OÜ ja Osaühing Vändra MP töövõtulepingu nr 11-2/161 (edaspidi hankeleping) maksumusega 503 960,31 eurot, millele lisandub käibemaks. Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 226434 osa 1 kontrollimise käigus järgmised RHS-i1 rikkumised: 1) edukal ühispakkujal Lasten Ehitus OÜ-l oli hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsuse tegemise (27.10.2020) ja hankelepingu sõlmimise ajal (07.12.2020) riiklike maksude maksuvõlg. RHS § 95 lg 6 kohaselt oleks toetuse saaja pidanud andma pakkujale enne hankelepingu sõlmimist võimaluse maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Kui edukas pakkuja ei oleks määratud tähtaja jooksul riiklike maksude maksuvõlga tasunud või ajatanud, oleks toetuse saaja pidanud RHS § 104 lg 8 kohaselt koostoimes RHS § 95 lg 1 punktiga 4 hankemenetlusest kõrvaldama eduka pakkuja, kellel esineb riiklike maksude maksuvõlg; 2) kuigi Lasten Ehitus OÜ oli oma hankepassis objektijuhina nimetanud R.K, osales hankelepingu täitmisel objektijuhina O.P, kes aga ei vasta kvalifitseerimise tingimuses objektijuhile esitatud nõuetele. Kuivõrd toetuse saaja ei kontrollinud, kes täitis hankelepingu täitmise käigus objektijuhi ülesandeid, ja seetõttu sai hankelepingut täita kvalifitseerimise tingimusele mittevastav objektijuht, rikkus toetuse saaja sellega RHS § 3 punktides 1-3 ja 5 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. 1.2. Toetuse saaja selgitused Toetuse saaja selgitas 13.12.2021 rakendusüksusele, et kuigi Lasten Ehitus OÜ hankepassis oli objektijuhina kirjas isik R.K, käis objektil kohapeal O.P, kes tegeles igapäevase tööga. Toetuse saaja lisas 18.01.2022, et kuna objektijuht oli algusest peale objektil toimetamas ja tuttav tegevusega, siis ei tulnud selle peale, et kontrollida isiku pädevust. 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Siseministri 13.02.2015 määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) § 21 lg 1 kohaselt peab toetuse saaja tagama STS §-des 24 ning 26 lõigetes 1-3 ja 6 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses kindlaks määratud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Sealhulgas peab toetuse saaja hankijana järgima meetme määruse § 21 lg 1 punkti 3 kohaselt hangete läbiviimisel RHS-is kehtestatud nõudeid. Toetuse saaja on Peipsiääre Vallavalitsus, kes on kohaliku omavalitsuse üksus RHS § 5 lg 2 punkti 2 tähenduses, ja sellest tulenevalt peab toetuse saaja riigihanke korraldamisel järgima RHS-is 1 Riigihangete seaduse redaktsioon, mis kehtis kuni 31.05.2022 ehk hankemenetluse korraldamise ajal. sätestatud korda. RHS-i järgimise kohustus tuleneb toetuse saajale ka STS § 26 lõikest 1 ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 08.06.2018 taotluse rahuldamise otsuse punktidest 4.1 ja 4.20. 1.3.1. Eduka ühispakkuja riiklike maksude maksuvõlg RHS § 95 lg 1 punkti 4 kohaselt ei tohi hankija sõlmida hankelepingut ja peab hankemenetlusest kõrvaldama pakkuja, kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses. RHS § 104 lg 8 kohaselt peab hankija enne hankelepingu sõlmimist nõudma edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Pärast eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimist teeb hankija otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise kohta. Tulenevalt RHS § 104 lõikest 8 pidi toetuse saaja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist kontrollima edukal pakkujal. Pakkuja muutub edukaks pärast seda, kui hankija on teinud otsuse tema pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Toetuse saaja tunnistas ühispakkujate Lasten Ehitus OÜ ja Osaühingu Vändra MP ühispakkumuse edukaks 27.10.2020 korralduse nr 515 punktiga 2, kuid kõrvaldamise aluste puudumist kontrollis neil 08.10.2020. Kontrolli teostamise ajal 08.10.2020 ei olnud Lasten Ehitus OÜ-l riiklike maksude maksuvõlga. RHS § 104 lg 8 kohaselt ei saa hankija eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise otsuse tegemisel tugineda andmetele, mis on varasemad kui pakkumuse edukaks tunnistamise kuupäev. Seega pidi toetuse saaja Lasten Ehitus OÜ-l hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist kontrollima mitte varem kui seisuga 27.10.2020. Lasten Ehitus OÜ-l oli riiklike maksude maksuvõlg summas 19 889,44 eurot seisuga 27.10.2020, kui toetuse saaja tegi otsuse jätta ta hankemenetlusest kõrvaldamata. RHS § 95 lg 6 kohaselt, kui hankija tuvastab mis tahes ajal hankemenetluse käigus, et pakkujal esineb RHS § 95 lg 1 punktis 4 sätestatud alus, annab ta pakkujale vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Hankija võib mõjuvatel põhjustel pakkujale antud tähtaega pikendada. Kui pakkuja on hankija antud tähtpäevaks maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kõrvalda hankija pakkujat hankemenetlusest. Toetuse saaja ei nõudnud vastavalt RHS § 95 lõikele 6 Lasten Ehitus OÜ käest riiklike maksude maksuvõla tasumist või ajatamist, vaid sõlmis temaga 07.12.2020 hankelepingu. Rakendusüksus kontrollis, et Lasten Ehitus OÜ-l oli riiklike maksude maksuvõlg summas 25 180,55 eurot ka hankelepingu sõlmimise kuupäeva (07.12.2020) seisuga. Riigikohus on 22.05.2013 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-2-1-56-13 punktis 14 selgitanud järgmist: Olukorras, kus edukaks on tunnistatud mitme pakkuja ühispakkumus, ei tähenda kolleegiumi hinnangul ühe ühispakkuja likvideerimine iseenesest veel seda, et kõik ühispakkujad tuleb hankemenetlusest kõrvaldada. Sellises olukorras on alus kõrvaldada menetlusest eelkõige see ühispakkuja, keda likvideeritakse. Kui teised ühispakkujad ja nende pakkumus vastavad vaatamata ühe pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisele hanketeates ja -dokumentides esitatud tingimustele ning järele jäänud pakkujad suudavad täita pakkumuses võetud kohustusi, ei ole alust neid hankemenetlusest kõrvaldada. Sellisel juhul vastavad edukaks tunnistatud pakkumuse teinud ühispakkujad hanketingimustele ning hankija saab sõlmida nendega hankelepingu. Kuigi Riigikohtu seisukoht oli antud kuni 31.08.2017 kehtinud RHS-i alusel, leiab rakendusüksus, et Riigikohtu otsuses antud tõlgendus ühe ühispakkuja kõrvaldamise ja teiste ühispakkujate hankemenetluses osalemise kohta on asjakohane ka kehtiva RHS-i valguses, kuivõrd hankemenetlusest kõrvaldamise põhimõtted ei ole kehtiva RHS-i kohaselt muutunud. Seetõttu kontrollis rakendusüksus, kas Lasten Ehitus OÜ hankemenetlusest kõrvaldamise korral oleks toetuse saaja saanud hankelepingu sõlmida teise ühispakkujaga Osaühinguga Vändra MP. Riigihankes nr 226434 oli peapakkuja Lasten Ehitus OÜ, kelle varem teostatud referentslepingutele (täidetud lepingute nimekiri vormil 4) on ühispakkujad tuginenud ning kelle töötajad olid hankepassis nimetatud objektijuht ja projektijuht. Lähtudes Riigikohtu 22.05.2013 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-2-1-56-13 punktis 14 antud seisukohast ja vaadates riigihanke nr 226434 osas 1 esitatud kvalifitseerimise tingimusi ning Lasten Ehitus OÜ ja Osaühingu Vändra MP hankepassides esitatud andmeid, on rakendusüksus seisukohal, et Osaühingut Vändra MP ei olnud võimalik üksinda kvalifitseerida. RHS § 95 lg 6 kohaselt oleks toetuse saaja pidanud pakkujale enne hankelepingu sõlmimis andma võimaluse maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Kui Lasten Ehitus OÜ ei oleks maksuvõlga tasunud või ajatanud, oleks toetuse saaja pidanud ta RHS § 104 lg 8 kohaselt koostoimes RHS § 95 lg 1 punktiga 4 hankemenetlusest kõrvaldama. Kuivõrd toetuse saaja seda ei teinud, rikkus ta sellega RHS § 95 lg 6 ning RHS § 104 lg 8 koostoimes RHS § 95 lg 1 punktiga 4. 1.3.2. Objektijuhi vahetumine hankelepingu täitmise käigus Toetuse saaja oli hanketeates pakkuja tehnilisele ja kutsealasele pädevusele seadnud muu hulgas järgmise kvalifitseerimise tingimuse: [---] Pakkujal või ühispakkujal peab olema hankelepingu täitmiseks vähemalt üks ehitustööde eest vastutav objektijuht, kes vastab minimaalselt alljärgnevatele nõuetele: - ehitusalane kõrgharidus; - ehitusinsener, tase 6 kutsetunnistus (spetsialiseerumine: hoonete ehitus, kompetents: ehitustegevuse juhtimine) vastavalt EQF või samaväärsele kutsestandardite süsteemile. Pakkuja esitab hankepassis projektijuhi ja objektijuhi nimed. Edukas pakkuja esitab projektijuhi ja objektijuhi CV-d ja kõrgharidust tõendavate diplomite koopiad. Kui välismaal väljastatud kutsetunnistuse olemasolu ei ole võimalik avalikest andmebaasidest kontrollida, esitab pakkuja kutsetunnistuse koopia. Nimetatud isik allkirjastab oma CV ning kinnitab samal vormil, et on hankelepingu täitmise perioodil kättesaadav ja võtab ehitustöödest osa projektijuhina/objektijuhina. Lasten Ehitus OÜ oli oma hankepassis objektijuhina nimetanud R.K, kes vastas eespool nimetatud kvalifitseerimise tingimusele. Kuivõrd R.K ei olnud allkirjastanud oma CV-d ja selles puudus kinnitus, et isik on hankelepingu täitmise perioodil kättesaadav ja võtab ehitustöödest osa objektijuhina, palus rakendusüksus tõendada, et R.K võttis ehitustöödest osa objektijuhina. Toetuse saaja selgitas 13.12.2021, et objektil käis kohapeal O.P, kes tegeles igapäevase tööga. RHS § 120 lg 1 kohaselt sõlmitakse hankeleping riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. Hankelepingu punkti 1.4 kohaselt on leping sõlmitud toetuse saaja poolt läbiviidud riigihanke „Sibulatee turismipiirkonna ehitustööd“ hankemenetluse tulemusel. Lepingu tõlgendamisel ja täitmisel juhinduvad pooled lisaks ka hanketeates, hankedokumentides, ühispakkujate Lasten Ehitus OÜ ja Osaühingu Vändra MP poolt esitatud edukaks tunnistatud pakkumuses ja muudes riigihankega seotud dokumentides sätestatust. Seega RHS § 120 lõikest 1, hankelepingu punktist 1.4 ja Lasten Ehitus OÜ hankepassist tulenevalt pidi hankelepingu täitmise käigus objektijuhi ülesandeid täitma R.K, kelle vastavust hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimusele oli toetuse saaja hankemenetluse käigus kontrollinud ja tänu kellele said edukad ühispakkujad üldse täita kvalifitseerimise tingimuses esitatud nõudeid ning jõuda hankelepingu sõlmimiseni. Kuivõrd toetuse saaja on hankija RHS § 5 lg 2 punkti 2 tähenduses, peab ta järgima RHS §-is 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ka hankelepingu täitmise käigus. Rakendusüksus on seisukohal, et hankepassis nimetatud objektijuhi vahetumine hankelepingu täitmise käigus saab olla RHS §-iga 3 kooskõlas ainult siis, kui uus objektijuht vastab samuti hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimusele. Seetõttu palus rakendusüksus toetuse saajal esitada dokumendid, mis tõendaksid, et O.P vastab kvalifitseerimise tingimuses objektijuhile esitatud nõuetele. Toetuse saaja esitas O.P-le Tallinna Tehnikakõrgkooli poolt 16.06.2020 väljastatud tunnistuse nr TK-1/293-20, mis tõendab, et O.P on läbinud ajavahemikul 28.02.2020 – 14.03.2020 täienduskoolituskursuse „Ehitusjuht tase 6 baaskoolitus (38 TP)“. Rakendusüksus kontrollis kutseregistrist2, et isikule O.P ei ole väljastatud ühtegi kutsetunnistust. Täienduskoolituskursuse läbimist ei saa võrdsustada kehtiva kutsetunnistuse omamisega. Samuti ei ole toetuse saaja kontrollinud ega rakendusüksusele tõendanud, et uuel objektijuhil O.P-l oleks kvalifitseerimise tingimuses nõutud ehitusalane kõrgharidus. Eeltoodust tulenevalt ei vasta objektijuhi ülesandeid täitnud O.P kvalifitseerimise tingimuses objektijuhile esitatud nõuetele. RHS § 3 punkti 1 kohaselt peab hankija riigihanke korraldamisel tegutsema läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Kui toetuse saaja seab hanketeates objektijuhile nõudeid, siis peab ta mitte ainult pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimise ajal, vaid ka hankelepingu täitmise käigus kontrollima ja veenduma, et hankelepingut täidab hanketeates nõutud kvalifikatsiooniga isik. Kui toetuse saaja sellist kontrolli ei teosta, võib tekkida olukord, nagu antud juhul juhtunud on, et hankepassis eduka pakkuja poolt nimetatud ja reaalselt objektijuhi ülesandeid täitnud isik ei ole üks ja seesama isik. Seetõttu on toetuse saaja kontrolli teostamata jätmisega rikkunud RHS § 3 punktis 1 sätestatud kohustust tegutseda läbipaistvalt ja kontrollitavalt. RHS § 3 punkti 2 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki RHS § 3 p-s 2 nimetatud isikuid võrdselt. Lasten Ehitus OÜ võttis hankelepingu sõlmimisega endale kohustuse kaasata hankelepingu täitmisel objektijuhina R.K, kellel on ehitusalane kõrgharidus ja ehitusinseneri tase 6 kutsetunnistus, kuid ei teinud seda. Objektijuhi ülesandeid täitis O.P, kellel puudub kvalifitseerimise tingimuses nõutud kutsetunnistus ja kelle ehitusalase kõrghariduse olemasolu on tõendamata. Toetuse saaja ei reageerinud aga Lasten Ehitus OÜ hankelepingu rikkumisele ja selle tulemusena sai viimane kasutada objektijuhina isikut, kes ei vasta kvalifitseerimise tingimuses esitatud nõuetele. 2 www.kutseregister.ee/kutsed Sellega tekitas toetuse saaja Lasten Ehitus OÜ-le teiste riigihankest huvitatud ja sellel osalenud ettevõtjatega võrreldes soodsama olukorra. Mõni riigihankest huvitatud ettevõtja võis jätta pakkumuse esitamata, sest tal ei olnud võimalik hankelepingu täitmisesse kaasata hanketeates nõutud kvalifikatsiooniga objektijuhti. Samuti on võimalik, et pakkujad oleksid võinud teha soodsama hinnaga pakkumuse, kui nad oleksid teadnud, et objektijuhil võib olla madalama tasemega kvalifikatsioon. Lasten Ehitus OÜ-l ei olnud hankelepingu täitmise ajaks nõutud kvalifikatsiooniga objektijuhti, kuid tema sai sellele vaatamata hankelepingut edasi täita, ilma et toetuse saaja oleks selle tõttu rakendanud tema suhtes õiguskaitsevahendeid või leppetrahvi. Sellega rikkus toetuse saaja RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise üldpõhimõtet. RHS § 3 punkti 3 kohaselt peab hankija tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. Kui toetuse saaja seab hanketeates nõudeid, mille täitmist ta hankelepingu täitmise käigus enam ei kontrolligi, võivad sellised tarbetud piirangud välistada potentsiaalsete pakkujate riigihankel osalemise. Kui riigihankel ei saa osaleda kõik riigihankest huvitatud ettevõtjad, kes on potentsiaalselt võimelised hankelepingut täitma, ei saa toetuse saaja tagada konkurentsi efektiivset ärakasutamist. Kuivõrd toetuse saaja rikkus RHS § 3 punktis 3 sätestatud üldpõhimõtet, rikkus ta sellega ühtlasi ka RHS § 3 punktis 5 sätestatud üldpõhimõtet, sest ei ole teada, milline oleks võinud olla riigihanke nr 226434 osas 1 pakkujate ring ja hankelepingu maksumus, kui riigihanke alusdokumentides sätestatud ning tegelikult järgitud tingimused oleksid olnud samad. Kuivõrd need tingimused erinesid, ei ole toetuse saaja taganud parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel hankelepingu sõlmimist. Kokkuvõttes leiab rakendusüksus, et kuivõrd toetuse saaja ei kontrollinud, kes täitis hankelepingu täitmise käigus objektijuhi ülesandeid, ja seetõttu sai hankelepingut täita kvalifitseerimise tingimusele mittevastav objektijuht, rikkus toetuse saaja sellega RHS § 3 punktides 1-3 ja 5 sätestatud üldpõhimõtteid. Sellest tulenevalt ei ole toetuse saaja täitnud ka STS § 26 lõikest 1, meetme määruse § 21 lg 1 punktist 3 ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 08.06.2018 taotluse rahuldamise otsuse punktidest 4.1 ja 4.20 tulenevat kohustust järgida RHS-i. 1.4. Hankelepingule kohaldatav finantskorrektsiooni määr STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole riigihangete rikkumiste korral üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Vastavalt ühendmääruse § 21 lõikele 1, kui STS § 46 lg 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele. Ühendmääruse § 228 kohaselt kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale ühendmääruse § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, kui hankemenetluses ilmneb ühendmääruse §-des 22-227 nimetamata RHS-i rikkumine, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. 1.4.1. Finantskorrektsiooni määr eduka ühispakkuja, kellel esines riiklike maksude maksuvõlg, kõrvaldamata jätmise eest Edukal ühispakkujal Lasten Ehitus OÜ-l oli hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsuse tegemise (27.10.2020) ja hankelepingu sõlmimise ajal (07.12.2020) riiklike maksude maksuvõlg. RHS § 104 lg 8 kohaselt koostoimes RHS § 95 lg 1 punktiga 4 oleks toetuse saaja pidanud Lasten Ehitus OÜ hankemenetlusest kõrvaldama. Rakendusüksus on seisukohal, et ühispakkuja Lasten Ehitus OÜ hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine ei olnud üksnes formaalne rikkumine, sest teine ühispakkuja Osaühing Vändra MP ei oleks üksinda kvalifitseerunud ja seega ei oleks toetuse saaja õiguspäraselt käitudes tohtinud ühispakkujatega Lasten Ehitus OÜ-ga ja Osaühinguga Vändra MP hankelepingut sõlmida. Ühendmääruse muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb ühendmääruse § 228 alusel asjakohase protsendimäära valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni määrast, arvestades asjaolude kaalukuse ning nende menetluste eripära ja erireeglitega3. Ühendmääruse § 223 lg 5 kohaselt kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui pärast pakkumuste avamist on muudetud või kohaldatud valesti riigihanke alusdokumentides avaldatud kvalifitseerimise tingimust või tehnilist kirjeldust. Seega, kui hankija, kelle toetuse taotlus rahuldati pärast 09.10.2020, oleks kvalifitseerinud eduka pakkuja, kes tegelikult ei vasta kas või ühele riigihanke alusdokumentides avaldatud kvalifitseerimise tingimusele, oleks rakendusüksus ühendmääruse § 223 lg 5 kohaselt pidanud hankelepingule kohaldama 25%-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus leiab, et antud juhul on tegemist ühendmääruse § 223 lõikes 5 nimetatud RHS-i rikkumisega analoogse rikkumisega, sest hankemenetluse lõpptulemusele avaldavad nii kvalifitseerimise tingimused kui ka hankemenetlusest kõrvaldamise alused ühesugust mõju. See tähendab, et kui pakkuja ei vasta kas või ühele kvalifitseerimise tingimusele või pakkujal esineb kas või üks hankemenetlusest kõrvaldamise alus, ei osale selline pakkuja edasises hankemenetluses ja temaga hankelepingu sõlmimine ei ole õiguspärane. Rakendusüksuse hinnangul ei ole eduka pakkuja hankemenetlusest õigusvastase kõrvaldamata jätmise eest põhjendatud ega proportsionaalne rakendada väiksemat finantskorrektsiooni määra, kui seda tuleks teha ühendmääruse § 223 lõikes 5 nimetatud juhul eduka pakkuja õigusvastase kvalifitseerimise eest. Rakendusüksus on seisukohal, et RHS § 95 lg 6, § 95 lg 1 punkt 4 ja § 104 3 09.10.2020 jõustunud ühendmääruse muutmise eelnõu seletuskiri, lk 11. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/91b355fa-7522-4c05-bbdb-02d7a777b222 lg 8 rikkumine on kõige raskema võimaliku kaalu ja ulatusega, sest RHS-i rikkumine on seotud kogu hankemenetlusega ning avaldab otsest mõju hankemenetluse lõpptulemusele ehk eduka pakkuja valikule. See tähendab, et õiguspäraselt käitudes ei oleks toetuse saaja tohtinud Lasten Ehitus OÜ-ga hankelepingut sõlmida, vaid oleks pidanud ta hankemenetlusest kõrvaldama. Seega oleks riigihanke nr 226434 osa 1 tulemus pidanud olema teistsugune, kui toetuse saaja oleks järginud kõiki RHS-is sätestatud nõudeid. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud ning rikkumise raskuse ja ulatusega proportsionaalne rakendada hankelepingule ühendmääruse § 21 lg 1 ja § 228 alusel RHS § 95 lg 6, § 95 lg 1 p 4 ja § 104 lg 8 rikkumise eest 25%-list finantskorrektsiooni määra. 1.4.2. Finantskorrektsiooni määr hankepassis nimetatud objektijuhi vahetumise eest objektijuhi vastu, kes ei vasta kvalifitseerimise tingimuses esitatud nõuetele Järelevalvemenetluse käigus on tõendamist leidnud, et objektijuhi ülesandeid täitnud O.P ei vasta hanketeates objektijuhile esitatud nõuetele, sest tal puudub ehitusinseneri tase 6 kutsetunnistus ja tema ehitusalase kõrghariduse olemasolu on tõendamata. Seega, kui Lasten Ehitus OÜ oleks oma hankepassis objektijuhiks algusest peale nimetanud O.P, oleks toetuse saaja pidanud Lasten Ehitus OÜ kvalifitseerimata jätma ja edukad ühispakkujad ei oleks kunagi edukaks osutunud ning hankelepingu sõlmimiseni jõudnud. Seetõttu on rakendusüksus seisukohal, et hankelepingu täitmise käigus hankepassis nimetatud objektijuhi vahetumine objektijuhi vastu, kes ei vasta kvalifitseerimise tingimuses esitatud nõuetele, ei ole üksnes formaalne rikkumine. Alternatiivselt, kui toetuse saajale ei olnud tegelikult oluline objektijuhi ehitusalase kõrghariduse ja ehitusinseneri kutsetunnistuse olemasolu, oleks riigihanke nr 226434 osas 1 võinud pakkujate ring olla laiem, kui toetuse saaja ei oleks hanketeates objektijuhile nõudeid esitanud. Olukorras, kus esineb võimalus, et RHS-i rikkumine võis kaasa tuua teistsuguse riigihankes osalejate ringi ja riigihanke tulemused, ei ole RHS-i rikkumine üksnes formaalne. Otsuse punktis 1.3.2 nimetatud RHS-i rikkumise eest tuleb finantskorrektsiooni määra kohaldada ühendmääruse § 228 alusel. Rakendusüksus lähtub asjakohase protsendimäära valikul analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni määrast ning rikkumise raskusest ja ulatusest. Analoogsed rikkumised on antud juhul sätestatud ühendmääruse § 223 lg-s 5 ja § 227 lg-s 2. Kui lähtuda sellest, et hankelepingut täitis pakkuja, kes tegelikult ei vastanud kvalifitseerimise tingimuses objektijuhile esitatud nõuetele, on tegemist ühendmääruse § 223 lõikes 5 nimetatud rikkumisega analoogse rikkumisega, kus pärast pakkumuste avamist kohaldab hankija valesti riigihanke alusdokumentides avaldatud kvalifitseerimise tingimust ehk kvalifitseerib pakkuja, kes tegelikult ei vasta kõikidele kvalifitseerimise tingimustele. Kui aga vaadata asjaolu, et edukas pakkuja muutus kvalifitseerimise tingimusele mittevastavaks objektijuhi vahetumise tõttu, mis toimus hankelepingu täitmise käigus, on tegemist ühendmääruse § 227 lõikes 2 nimetatud hankelepingu õigusvastase muutmisega analoogse rikkumisega. Igal juhul näeb nii ühendmääruse § 223 lg 5 kui ka § 227 lg 2 ette hankelepingule 25%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamise. Rakendusüksus on seisukohal, et RHS § 3 punktide 1-3 ja 5 rikkumine on antud juhul kõige raskema võimaliku kaalu ja ulatusega, sest RHS-i rikkumine on seotud kogu hankemenetlusega ning avaldab mõju hankemenetluse lõpptulemusele ehk hankelepingu täitja valikule. Ühelt poolt, kui vaadata hankelepingu tegelikku täitmist ehk lähtuda asjaolust, et seda tegi objektijuht, kes ei vasta kvalifitseerimise tingimuses esitatud nõuetele, on tõenäoline, et pakkujate ring oleks võinud olla laiem, kui toetuse saaja oleks algusest peale (s.t juba riigihanke alusdokumentides) võimaldanud objektijuhi ülesandeid täita isikul, kellel ei ole ehitusalast kõrgharidust ja ehitusinseneri tase 6 kutsetunnistust. Ettevõtja töötajalt spetsiifilise kõrghariduse ja kutsetunnistuse nõudmine piirab kahtlemata riigihankes osalejate arvu, kuivõrd kõikidel ettevõtjatel ei pruugi olla nõutud kvalifikatsiooniga objektijuhti. Riigihange nr 226434 oli korraldanud avatud hankemenetlusena, milles osalemise vastu on ettevõtjatel hankelepingu maksumuse tõttu eeldatavalt suurem huvi kui näiteks lihthankemenetluses osalemise vastu. Seetõttu viitab hankelepingu suurem maksumus (võrreldes lihthanke piirmääraga) asjaolule, et ka kohaldatav finantskorrektsiooni määr peab olema suurem. Teiselt poolt, kui toetuse saajale oli ikkagi oluline objektijuhi ehitusalase kõrghariduse ja ehitusinseneri tase 6 kutsetunnistuse olemasolu, oleks toetuse saaja pidanud kontrollima, kas objektijuhi ülesandeid täidab ikka hankepassis nimetatud isik, ja hankelepingu rikkumise korral rikkumisele hankelepingus ette nähtud viisil reageerima. Kui tegelikult teenust osutav objektijuht ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimusele, ei oleks toetuse saaja tohtinud seda aktsepteerida. Kui Lasten Ehitus OÜ ei oleks objektijuhti välja vahetanud objektijuhi vastu, kes vastab kvalifitseerimise tingimuses esitatud nõuetele, esineb tõenäosus, et toetuse saaja oleks võinud hankelepingu üles öelda ja korraldada uue hankemenetluse. Seega esineb põhjendatud oht, et Kolkja muuseumi ehitustöid, mida tegi Lasten Ehitus OÜ, oleks võinud teha teine ettevõtja. Kuivõrd toetuse saaja ei kontrollinud, kes täitis hankelepingu täitmise käigus objektijuhi ülesandeid, sai hankelepingut täita kvalifitseerimise tingimusele mittevastav objektijuht. Eeltoodust tulenevalt ei ole teada, kellega ja millise maksumusega hankelepingu oleks toetuse saaja sõlminud, kui ta oleks kvalifitseerimise tingimusest kinni pidanud või seda üldse mitte sätestanud. RHS § 3 p-des 1-3 ja 5 sätestatud üldpõhimõtete rikkumise puudumise korral oleks riigihanke tulemus pidanud olema teistsugune. Sellest tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et RHS § 3 rikkumine on antud juhul raskeima võimaliku kaalu ja ulatusega. Seetõttu peab rakendusüksus põhjendatuks ning rikkumise raskuse ja ulatusega proportsionaalseks kohaldada hankelepingule ühendmääruse § 21 lg 1 ja 228 alusel 25%-list finantskorrektsiooni määra. Ühendmääruse § 21 lg 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Riigihanke nr 226434 osas 1 on tuvastatud kaks RHS-i rikkumist, millest mõlema rikkumise eest tuleb hankelepingule rakendada 25%-list finantskorrektsiooni määra. Kuivõrd finantskorrektsiooni määrad ei summeeru, jääb ühendmääruse § 21 lg 3 kohaselt kohaldatavaks finantskorrektsiooni määraks 25%. Kokkuvõttes kohaldab rakendusüksus ühispakkujatega Lasten Ehitus OÜ-ga ja Osaühinguga Vändra MP sõlmitud hankelepingule 25%-list finantskorrektsiooni määra ning vähendab hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu 25% võrra. 1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on riigihanke nr 226434 osa 1 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu kajastanud tegevuse nr 3 „Külastusobjekti rajamise ja rekonstrueerimise kulud (s.h ehitus- ja omanikujärelevalve)_GE-KULT-INVEST“ raames kokku summas 151 531,28 eurot käibemaksuga. Riigihanke nr 226434 osaga 1 seotud kulude jaotus on toodud alljärgnevas tabelis: Kuludokumendi tunnus Abikõlblik summa Rikkumisega seotud summa 25% 5 20 200,94 eurot 5 050,23 eurot 6 4 449,72 eurot 1 112,43 eurot 7 10 010,94 eurot 2 502,73 eurot 8 23 441,06 eurot 5 860,27 eurot 9 23 388,89 eurot 5 847,23 eurot 10 15 941,20 eurot 3 985,30 eurot 11 38 105,27 eurot 9 526,32 eurot 36 15 993,26 eurot 3 998,32 eurot Kokku 151 531,28 eurot 37 882,83 eurot Lähtudes otsuses tehtud järeldustest ning võttes aluseks ühendmääruse § 21 lg-d 1 ja 3 ning 228, loeb rakendusüksus riigihanke nr 226434 osa 1 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud kuludest (151 531,28 eurot) mitteabikõlblikuks kuluks 25% ehk 37 882,83 eurot. STS § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal on taotluse rahuldamise otsuses kehtiv toetuse ja omafinantseeringu proportsioon järgmine: omafinantseering 59,78% ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus 40,22% projekti abikõlblikest kuludest. Seega STS § 46 lg 3 kohaselt moodustab mitteabikõlblikust kulust 37 882,83 eurost Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus 15 238,11 eurot ja toetuse saaja omafinantseering 22 644,72 eurot. 2. Toetuse saaja arvamus ja vastuväited otsuse eelnõu kohta Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 12.05.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu ja andis võimaluse esitada selle kohta oma seisukoht hiljemalt 26.05.2023. Toetuse saaja täiendavat seisukohta ei esitanud. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Sibulatee turismipiirkonna kolme kultuuri arendus“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 37 882,83 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 15 238,11 eurot ja omafinantseering 22 644,72 eurot; 2. vähendada kuludokumentides tunnusega 5-11 ja 36 riigihanke nr 226434 osaga 1 seotud abikõlblikku kulu kokku 37 882,83 euro võrra; 3. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 3 „Külastusobjekti rajamise ja rekonstrueerimise kulud (s.h ehitus- ja omanikujärelevalve)_GE-KULT-INVEST“ mitteabikõlbliku kulu 37 882,83 euro võrra; 4. muuta Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 08.06.2018 taotluse rahuldamise otsuse punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: „2. rahuldada Peipsiääre Vallavalitsuse (edaspidi toetuse saaja) taotlus projektile, mille eesmärk on ehitada Kolkja muuseumi laiendus, restaureerida Alatskivi lossi sõiduhobuste tall ja rajada sinna mõisakultuuri ekspositsioon, arendada välja Kodavere kultuuri eksponeerivad maastikuobjektid piirkonna erinevates kohtades ning rajada Alatskivi lossi juurde Sibulateed tutvustav infopunkt. Projekti kogumaksumus on 2 237 748,90 eurot, millest abikõlblik kulu on 2 199 866,07 eurot. Toetuse saaja omafinantseering on 59,78% projekti abikõlblikest kuludest ja rahaline maht vähemalt 1 314 984,78 eurot. Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus on 40,22% projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 884 881,29 eurot;“. Otsuse peale on õigus esitada vaie STS § 51, HMS § 71 lg 1 ja § 75 ning meetme määruse § 5 lõigete 1 ja 3 alusel Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik sai otsusest teada või oleks pidanud teada saama. STS § 51 lg 1 kohaselt on enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetluse läbimine kohustuslik. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Kristel Kivijärv 663 1417 [email protected]