Otsus finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsuse muutmise kohta

Solve et Coagula Osaühing Haapsalu mnt 39 16.08.2023 nr 11.2-6/23/1056 80029, Pärnu linn, Pärnu maakond Registrikood: 12471354 Otsus finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb sotsiaalkaitseministri 06.11.2017 määruse nr 42 „Meetme tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel“ (edaspidi meetme määrus) raames finantskorrektsiooni otsuse Solve et Coagula Osaühingule (edaspidi toetuse saaja või hankija) projekti „Amanita Keskus (Pärnu Vaimse Tervise Keskus)“ (projekti nr 2014- 2020.2.05.17-0040, edaspidi projekt) osas ja muudab sellega seoses rahandusministri 07.05.2018 toetuse taotluse rahuldamise otsust nr 9.2-4.3/14-20/11/99 (edaspidi toetuse rahuldamise otsus). Rakendusüksus tuvastas projekti raames läbi viidud riigihanke viitenumber 250290 „Amanita keskuse renoveerimine“ (edaspidi riigihange nr 250290) kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole hanke läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 11 983,91 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punktid 4 ja 6, § 45 lg 1 p 3, § 46, § 48 lõige 3, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lõige 21, meetme määruse § 25 ja haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 69 lõige 1, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) 14, 21-23, 26 ja 31 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1. Toetuse saaja on riigihankes nr 250290 tunnistanud vastavaks pakkumuse, mis ei vastanud riigihanke nr 250290 kehtestatud tingimustele. 1 Kuni 20.09.2018 kehtinud redaktsioon 1.1. Rikkumise asjaolud Toetuse saaja on viinud läbi lihthankemenetlusena riigihanke nr 250290. Hanketeade avaldati 20.05.2022 ning hankes esitati kokku üks pakkumus. 09.06.2022 otsusega tunnistati vastavaks ja eduka pakkuja Asrex OÜ (registrikood 12247220) pakkumus nr 378424 maksumusega 117 499,14 eurot käibemaksuta. Hankemenetluse tulemusena on sõlmitud 14.07.2022 eduka pakkujaga Asrex OÜga Töövõtuleping nr 1307 (edaspidi hankeleping) maksumusega 117 499,14 eurot (käibemaksuta). Hankelepingu kohaselt on tööde teostamise tähtaeg 3 kuud lepingu allkirjastamisest. Hankija on seadnud riigihanke nr 250290 pakkumuse vastavuse kontrollimise tingimusena muuhulgas järgmise tingimuse: „Rahvusvahelise sanktsiooni objekt Pakkuja kinnitab, et pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni objektiks või pärit sanktsiooni all olevatest piirkondadest. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine. Täiendav selgitus Pakkuja esitab pakkumuses kinnituse ja kaupade päritolu tõendavad dokumendid, mille alusel on võimalik tuvastada, kas pakutav kaup on rahvusvahelise sanktsiooni objektiks või pärit sanktsiooni all olevatest piirkondadest rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 7 lg 1 mõttes. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.“. Pakkumuses on rahvusvahelise sanktsiooni objekti vastavustingimuse kohta vastatud jaatavalt, kuid pakkumuse koosseisus ei ole kaupade päritolu tõendavaid dokumente. Rakendusüksus leiab, et hankija, tunnistades vastavaks Asrex OÜ pakkumuse, mis ei vastanud riigihanke vastavuse kontrollimisele seatud kehtestatud tingimusele, ei ole hanke korraldamisel lähtunud riigihangete seaduse § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtetest. 1.2. Toetuse saaja seisukoht Toetuse saaja on 12.10.2022 selgitanud järgmist: „Riigihanke nr 250290 vastavustingimuste esimene versioon 12.05.2022 ei sisaldanud seda tingimust. Tingimus sai lisatud peale RTK eelnõustamist, kiri 24.05.2022, nähtav projekti postkasti kirjavahetusest. Teades küll, et hankija peab ise otsustama hankedokumentide sisu, võtsin arvesse soovitust „Palun antud tingimus vastavustingimusse lisada“ viitega Rahandusministeeriumi juhendi punktile 3. Nimetatud tingimus oleks olnud õigem kui see mis sai valitud RHR näidistingimustest („…dokumentide esitamisega“). Vastavaks sai pakkumus tunnistatud seetõttu, pakkujal ei olnud võimalik kaubadokumente esitada. Neid ei saanudki olla kuna tegemist ei olnud ostuhankega. RHS § 114 lg 2¹ hakkas kehtima 01.06.2022 st peale hanke avaldamist 12.05.2022, seetõttu oli meie poolt RHR hankedokumentide vastavustingimustes esimene versioon 12.05 õige. Tunnistan, et hankedokumentidesse sisse viidud muudatus, avaldatud 25.05 vastavustingimus ei olnud osaliselt asjakohane.“. Toetuse saaja on 23.11.2022 järelevalvemenetluse raames selgitanud vastavustingimuse kohta järgmist: „Hanketeade avaldati Riigihangete registris (RHR) 20.05.2022. Riigi Tugiteenuste Keskus esitas 24.05.2022 eelnõustamise formaadis tähelepanekud ja soovitused RH 250290 osas. Tähelepanu juhiti puuduolevale vastavustingimusele – „Osalemise piiramine rahvusvahelise sanktsiooni subjektidele“ Väljavõte soovitustest (lühendatult): „Hetkel puudub rahandusministeeriumi juhise punktis 3 toodu, lisan väljavõtte juhisest: „3. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 7 lg 1 kohaselt on rahvusvahelist sanktsiooni rikkuv tehing tühine…….“ Tühise tehingu vältimiseks peaks hankija sätestama riigihanke alusdokumentides pakkumustele vastavustingimuse, mille kohaselt lükatakse tagasi pakkumus, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine…… näiteks sõnastades riigihanke alusdokumentides tingimused: „Pakkuja kinnitab, et pakutav kaup ei ole ……“ või „Pakkuja esitab pakkumuses kaupade päritolu tõendavad dokumendi…..“ või „Pakkuja esitab pakkumuses kinnituse ja kaupade päritolu tõendavad dokumendid…..“ Palun antud tingimus vastavustingimusse lisada. Seda eeltoodud soovitust jälgides saigi tehtud viga valides juhisele viidatud kolmest sõnastusest viimase, millega vastavustingimustesse sai lisatud nõue nii kinnituse kui dokumentide esitamise kohta. Hanke avaldamisel 20.05 meil seda punkti sees ei olnud. Vt. Vastavustingimused versioon 1. RHR LINK. Oleme teadlikud, et RTK roll on abistava iseloomuga ja vastutus riigihanke planeerimisel, läbiviimisel, otsuste tegemisel ning hankelepingu täitmisel hankijal endal. Teine viga oli see, et tegeledes juhendi punkt 3-ga, ei pööranud tähelepanu punktile 4.1, mis sätestab: „4.1 Määrust kohaldatakse riigihangetele, mis jäävad riigihangete direktiivide 2009/81/EU, 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL kohaldamisalasse, st alates rahvusvahelisest piirmäärast“ Meil ei olnud mingit vajadust muuta registris avaldatud vastavustingimusi. Kolmandaks ei ole üheski seadusesättes kirjas, et pakkuja peaks tõendama veel hankimata ehitusel kasutatava kauba päritolu, teadmata kas ta osutub parimaks pakkujaks. Avaldatud vastavustingimuse puhul oli tegemist tehnilise veaga, mis ei piiranud osalejate arvu. Kõigil huvitatud isikutel oli võimalus osaleda hankel, sest ekslikult muudetud, siinjuures käsitletav vastavustingimus: 1. Nimetas objekti: Rahvusvahelise sanktsiooni objekt. Pakkuja kinnitab, et pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni objektiks või pärit sanktsiooni all olevatest piirkondadest. 2. Selgitas täiendavalt: Pakkuja esitab pakkumuses kinnituse ja kaupade päritolu tõendavad dokumendid, mille alusel on võimalik tuvastada, kas pakutav kaup on rahvusvahelise sanktsiooni objektiks või…. 3. Ootas ettevõtjalt vastust (1): Pakkuja kinnitab, et pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni objektiks ega pärit sanktsiooni all olevatest piirkondadest. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Iga vähegi hoolas ja hankest huvitatud isik sai lugeda, kuidas on sõnastatud küsimus. Küsimuses ei esine sõnu „Kas pakkuja on esitanud dokumendid“. Loodame RTK poolsele mõistvale suhtumisele. Praeguses pingelises ehitusturu olukorras saime teisel katsel eelarvesse mahtuva hinnaga pakkumise ja tööd on kvaliteetselt teostatud. Kui paigaldatakse eile Itaalias meie maja jaoks vastvalminud invatõstuk , siis saaksime hakata juba võimalike klientidega kokkuleppeid sõlmima. Oleme väike erivajadustega inimestel tööd andev ettevõte. Meie projektiga rajatud elukohad on eelkõige mõeldud sotsiaalmajanduslikus riskirühmas olevatele töölistele, kes on meil tööl osakoormustega. Projekti tähtaega on niigi juba pikendatud 3 korda, mis seab ohtu projekti lõpetamise, sest sotsiaalsel väikeettevõttel puuduvad finantsreservid.“. 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda hankija eelnevad selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. Toetuse rahuldamise otsuse punkti 7.1 kohaselt toetuse saaja täidab sotsiaalkaitseministri 06. novembri 2017 määruse nr 42 „Meetme tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel “ eelkõige §-s 20 ja 23 sätestatud kohustusi. Meetme määruse § 20 lõike 1 kohaselt toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 nimetatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. STS § 26 lõige 6 sätestab, kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid. RHS § 3 punkti 2 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Seega peab hankija tagama, et seatud tingimused, sh hankes osalemise piirangud oleksid hanke eesmärgiga proportsionaalsed ja asjakohased ega takistaks põhjendamatult eespoolnimetatud riikidest pärinevatel isikutel hankes osaleda. Pakkumuse vastavust tuleb kontrollida üksnes ja ainult RHAD-s esitatud tingimuste alusel. Eeltoodu kehtib nii pakkumusele seatud sisulistele nõuetele kui ka dokumendinõuetele. Kui hankija on RHAD-s nõudnud pakkumuse koosseisus täielikult täidetud konkreetsete dokumentide esitamist, on ta vastavate tingimustega ka ise rangelt seotud (RHAD on olemuselt eelhaldusakt) ega tohi asuda pakkumuste vastavuse kontrollimise staadiumis seisukohale, et osaliselt täidetud dokumenti võib muuta, kui vastavasisuline lubatavus puudub. Seadus paneb pakkujale kohustuse arvestada RHAD tingimusi tervikuna, mitte üksnes esitada hankemenetluse vormidel nõutavaid andmeid ja dokumente, millele vastab hankija kohustus kontrollida pakkumuse vastavust kõikide tingimuste osas. Seega ei ole vastavuse kontroll piiritletud üksnes riigihangete registrist nähtuvate vastavustingimustega, vaid kõikides RHAD-s (nt tehniline kirjeldus, juhised pakkujale, ettevalmistatud vormid jne) olevate tingimustega. Juhul kui pakkumus vastab kõigile RHAD-s esitatud tingimustele nii sisu- kui ka dokumendinõuete osas, on pakkumus vastav. Hankija diskretsioonil pakkumuse tagasilükkamiseks on konkreetsed piirid olukorras, kui pakkumuses esinevad sisulised puudused. Nende puuduste tuvastamisel on hankijal kohustus pakkumus tagasi lükata ehk diskretsioon on tegelikult kahanenud nullini. Pakkumuste vastavuse kontrollimist nõuab ennekõike pakkujate võrdse kohtlemise põhimõte, kuivõrd vastavuse tingimuste alusel teevad potentsiaalsed pakkujad otsuseid riigihankel osalemise kohta. Juhul kui pakkumusele seatud tingimused on huvitatud isiku jaoks ebasobivad, siis tal puudub võimalus riigihankes osalemiseks. Vastavuse kontrolli etapis peab hankija jääma RHAD-s avaldatud tingimuste juurde ning kontrollima pakkumuste vastavust eelnimetatud tingimustele sisuliselt. Pakkumuste vastavuse sisuliselt kontrollimata jätmisel rikuks hankija hankemenetluse läbiviimise fundamentaalseid printsiipe ja seaks menetluses osalejad ebavõrdsesse olukorda. Hankija kohustus on järgida pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, et soodustada tõelist konkurentsi riigihankes osalevate ettevõtjate vahel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab eelkõige seda, et pakkujatel on võrdsed võimalused nii pakkumuste ettevalmistamise kui ka hankija poolt pakkumuste vastavuse kontrolli ajal, ning et kõigile pakkujatele tagatakse pakkumuse koostamisel võrdsed võimalused. Kokkuvõttes peavad kõigi pakkujate esitatud pakkumustele kehtima samad tingimused. Käesoleval juhul ei ole hankija lähtunud pakkujate vastavuse kontrollimisel enda poolt seatud tingimustest ning on vastavaks tunnistanud pakkumuse, mis ei vastanud vastavustingimustes esitatud nõudele. Hankija kohustus on järgida pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, et soodustada tõelist konkurentsi riigihankes osalevate ettevõtjate vahel. Kui hankija on kehtestanud tingimuse, et pakkuja peab esitama pakkumuse koosseisus tõendavad dokumendid kaupade päritolu kohta, siis hankija peab kontrollima kinnituse olemasolu. Hankija ei ole järginud enda kehtestatud vastavustingimusi. Rakendusüksuse hinnangul läbi viidud hankemenetlus ei ole läbipaistev, rikutud on RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Hankija on küll selgitanud, et lähtus vastavustingimustesse riigihanke eelnõustamisel saadud tagasisidest ning lisas vastavustingimustesse viidatud nõuded. Rakendusüksus pole öelnud konkreetselt, et vastavustingimus tuleb selle ostu/hanke puhul kindlasti sõnastada viisil, et juba pakkumuse esitamise hetkel tuleb esitada kõik kauba päritolu näitavad tõendid. Selgitame, et ehitushankes ei pruugi tõendite esitamise nõue sellisel kujul olla mõistlik, ent teisalt peab hankija ise hindama, milline tingimus oleks asjakohane ja põhjendatud lähtuvalt tema hanke eripärast. Hankija on praegusel juhul leidnud, et lisaks kinnitusele (millest oleks täiesti piisanud) tuleb esitada ka kauba päritolu tõendid, mis võib olla vähese konkurentsi põhjuseks selles hankes ja lõpptulemusena toonud kaasa veel ka mittevastava pakkumuse esitamise. RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtetest tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et hankija peab hanke korraldamisel tegutsema läbipaistvalt ning kohtlema kõiki isikuid võrdselt, lähtudes pakkuja hindamisel üksnes enda poolt hankes sätestatud vastavustingimustest ja ei saa neid pärast pakkumuse esitamist muuta. Rakendusüksus on seisukohal, et isegi kui hankija avastab peale pakkumuste esitamist, et hankes lisatud tingimus ei ole antud hankes asjakohane või õige, peab ta edasises menetluses, sh pakkumuste vastavaks tunnistamisel lähtuma enda poolt hanke alusdokumentides sätestatud nõuetest. Samasisulist seisukohta on väljendanud ka Euroopa Kohus kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99, rõhutades et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda ning et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi. Käesoleval juhul ei ole hankija käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ega kohelnud isikuid võrdselt, tunnistades vastavaks riigihanke alusdokumentidele mittevastava pakkumuse. Riigihankes seatud pakkumuse vastavusetingimuse kohaselt pidid pakkujad pakkumuse koosseisus esitama kaupade päritolu tõendavad dokumendid. Kuivõrd hankija on sõnaselgelt nõudnud lisaks kinnitusele ka konkreetsete tõendite esitamist, siis ei saa asuda seisukohale, et kuna tõendeid oli keerukas või võimatu täita, siis piisas vaid kinnituse esitamisest. Praegusel juhul jääb ikkagi üles eeldus, et mõni pakkuja loobus justnimelt selle tingimuse tõttu hankest osalemast, mistõttu ei pruugi saadud hind kajastada tegelikku turuolukorda. Toetuse saaja märkusele, et toetuse saaja lootis rakendusüksuse abistavale funktsioonile, selgitame, eeskätt vastutab korraldatud hanke õiguspärasuse eest hankija ise ning hankedokumentide kontrollimine, mille käigus soovitati lisada võimalik vastavustingimus, ei saa kuidagi tekitada toetuse saajale õiguslikku ootust, et ka tulevikus ei võida mis tahes rikkumist avastada. RHS-i nõuete järgimise kohustus oli STS § 26 lõikest 1 ja taotluse rahuldamise otsuse punktist 7.1 tulenevalt toetuse saajal, kes peab vastutama nende nõuete rikkumise eest. Seda vastutust ei saa lükata rakendusüksusele olenemata sellest, kas rakendusüksus on eelnevalt toetuse saaja hankedokumente või -muudatusi kontrollinud või kas see kontroll oli piisavalt põhjalik. Rakendusüksuse ülesanne ei ole toetuse saaja asemel riigihanget läbi viia ega hankedokumente kehtestada, niisamuti hankelepingu muudatusi teha. Samuti ei tulene kehtivatest õigusaktidest, et rakendusüksuse poolt hankedokumentidele või -muudatustele antud kooskõla omaks eelhaldusakti iseloomu ja saaks seeläbi anda toetuse saajale õiguspärase ootuse selles osas, et hankedokumentide või -muudatuste õigusvastasusele tuginedes toetuse saaja suhtes edaspidi finantskorrektsiooni ei tehta. Sama seisukohta on väljendanud ka Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-21-339. Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et hankes seatud pakkumuse vastavustingimus, mille kohaselt, pakkujad pidid juba pakkumuse koosseisus esitama kaupade päritolu kohta tõendavad dokumendid, on hankes osalemist põhjendamatult piirav ning see ei ole vastavustingimusena proportsionaalne ega asjakohane. Tagatud ei ole RHS §-s 3 sätestatud isikute võrdne kohtlemine, sest hankija on piiranud potentsiaalsete pakkujate hankes osalemist ja pakkumuste esitamist. 1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui hankija on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses. Vastavalt ühendmääruse § 21 lõikele 2, kui toetuse saaja või partner, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, on rikkunud struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud kohustust, vähendatakse lepingule eraldatavat toetust 10 protsenti. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 1-, 5-, 25- või 50-protsendilist finantskorrektsiooni määra. STS § 26 lõike 6 kohaselt, kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid. Järelevalvemenetluses on tõendamist leidnud, et Asrex OÜ esitatud pakkumus nr 378424 riigihankes nr 250290 ei vastanud vastavustingimuses sätestatud tingimusele, kuna ei sisaldanud tõendeid kauba päritolu kohta, seega ei oleks tohtinud riigihanke alusdokumentidele mittevastava pakkumuse alusel müügilepingut sõlmida. Mis omakorda tähendab, et riigihanke nr 250290 tulemus oleks olnud teistsugune, kui toetuse saaja oleks riigihanke nr 250290 korraldanud kooskõlas RHSi nõuetega. Ühtlasi nähtub riigihangete registrist, et kõneallolevale hankele esitati vaid üks pakkumus, mis omakorda viitab asjaolule, et riigihankes esitatud vastavustingimus võis olla heidutava mõjuga. Arvestades asjaolu, et pakkumuse esitas vaid üks pakkuja, on suur tõenäosus, et tõendeid oli keerukas või võimatu täita ehk siis mõni pakkuja loobus justnimelt selle tingimuse tõttu hankes osalemast, mistõttu ei pruugi saadud hind kajastada tegelikku turuolukorda. Seega esineb põhjendatud oht, et RHS § 3 punktide 1 ja 2 rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, sest riigihanke nr 250290 oleks toetuse saaja pidanud lepingu sõlmima teise pakkujaga ja/või teise sisuga pakkumuse (maksumuse) alusel. Kuna antud hankele rohkem pakkumusi ei esitatud, siis oleks pidanud hankija riigihanke tagasi lükkama ja avaldama uue riigihanke. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et RHSi rikkumine riigihankes nr 250290 ei olnud üksnes formaalne. Rakendusüksus arvestab finantskorrektsiooni määra valikul, et riigihange nr 250290 eesmärgiks oli ehitustööde teostamine, mille kohta pakkumus pidi sisalduma kõikide toodete kohta tõendeid ning ka asjaolu, et tegemist ei olnud üle rahvusvahelise piirmäära riigihankega. Sellest teeb rakendusüksus järelduse, et riigihanke nr 250290 pakkumuse koosseisus nõutud kaupade päritolu tõendite esitamise rikkumise osas oli RHS § 3 punktide 1 ja 2 mõttes keskmise ulatusega, mis omakorda tähendab, et rikkumisele peab vastama ka keskmine finantskorrektsiooni määr, milleks on ühendmääruse § 21 lõike 2 kohaselt 10%. Nagu rakendusüksus eelnevalt käesolevas otsuses märkis, võis mõni hankelepingu täitmisest huvitatud isik loobuda hankes osalemisest hankes seatud vastavustingimuse tõttu. Seega ei ole teada, milline oleks võinud olla pakkujate ring, sh edukas pakkuja ning tema pakkumuse maksumus ja hankelepingu hind, kui toetuse saaja ei oleks riigihanke vastavustingimuses seadnud nõudeks kohe pakkumuse koosseisus esitada tõendid kauba päritolu kohta. See omakorda tähendab, et esineb põhjendatud oht, et toetuse saaja poolt seatud ebaproportsionaalne vastavustingimus võis kaasa tuua rahalise mõju, sest hankelepingu oleks võinud sõlmida teise pakkuja esitatud soodsama pakkumuse alusel. Kokkuvõttes oli riigihanke nr 250290 RHS § 3 punktide 1 ja 2 rikkumine keskmise ulatusega, tegemist on lihthankega, milles on reeglite mittekorrektse järgimise korral finantsmõju väiksem kui riigihankemenetluses. Seetõttu peab rakendusüksus põhjendatuks ning rikkumise raskuse ja ulatusega proportsionaalseks kohaldada Asrex OÜ-ga sõlmitud müügilepingule võimalikku finantskorrektsiooni määra 10%. Eelnevat arvesse võttes kohaldab rakendusüksus ühendmääruse § 21 lõike 2 alusel 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra ja vähendab riigihanke nr 250290 hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu 10% võrra. 1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on riigihanke nr 250290 alusel tekkinud kulusid kajastanud KD-des nr 14, 21-23, 26 ja 31 projekti tegevuses nr 6 „Ehitamine.“ kokku abikõlblikus summas 119 839,12 eurot, millest rakendusüksus loeb lähtuvalt käesoleva otsuse punktis 1.3 toodust mitteabikõlblikuks 11 983,91 eurot (119 839,12 *10%=11 983,91 ), millest Euroopa regionaalarengufondi toetus kokku moodustab 9 854,68 eurot ja omafinantseering 2 129,23 eurot. KD-des 14 ja 21 on riigihankega nr 250290 seotud kulusid toetuse saajale abikõlblikuna arvestatud 57 535,79 eurot ja välja makstud toetus summas 57 535,79 eurot. Abikõlblikuks loetud summast moodustab rikkumise summa 10 % ehk 5 753,58 eurot, s.h toetus summas 4 731,32 eurot, mis kuulub tagasimaksmisele. KD-des 22, 23, 26 ja 31 on riigihankega nr 250290 seotud kulusid esitatud rakendusüksusele 62 303,33 euro ulatuses, millest rakendusüksus loeb mitteabikõlblikuks 6 230,33 eurot, s.h toetus summas 5 123,36 eurot ja omafinantseering 1 106,97 eurot. Kuivõrd toetuse saajale on nimetatud kuludokumentidest kinni peetud 25%, siis rakendusüksusel tuleb toetuse saajale täiendavalt tasuda 15%. STS § 48 lõikest 3 tulenevalt võib tagasimaksmisele kuuluva toetuse tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega. Toetuse saaja on nõustunud tasaarveldamisega. Vastavalt STS § 46 lõikele 3 vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus 07.08.2023 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 31.08.2023. Toetuse saaja edastas 07.08.2023 vastuse, et on tutvunud finantskorrektsiooni otsuse eelnõuga ning ettepanekuid ei ole. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Amanita Keskus (Pärnu Vaimse Tervise Keskus“ raames mitteabikõlblikuks kuluks kokku 11 983,91 eurot, millest Euroopa regionaalarengufondi toetus kokku moodustab 9 854,68 eurot ja omafinantseering 2 129,23 eurot; 2. vähendada riigihanke nr 250290 seotud abikõlblikke kulusid projektis 10% võrra; 3. nõuda toetuse saajalt tagasi projekti raames välja makstud toetus summas 4 731,32 eurot; 4. tasaarveldada otsuse resolutsiooni punktis 3 märgitud tagasinõutav toetus rakendusüksuses menetluses olevate kuludokumentide alusel väljamakstava toetusega;  5. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 6 „Ehitamine.“ otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summade osas; vähendada riigihanke nr 250290 seotud abikõlblikke kulusid projektis 10% võrra; 6. muuta toetuse rahuldamise otsuse punkti 2 teist lauset alljärgnevalt: „3. Projekti abikõlblikud kogukulud on 778 296,09 eurot; 4.Toetuse määr on 82,23% protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 640 012,28 eurot; 5.Omafinantseeringu minimaalne määr on 17,77% protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja suurus vähemalt 138 283,81 eurot.“. Otsuse vaidlustamine Otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskusele perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Merike Kraam 6632027 [email protected]