Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks

MINISTRI KÄSKKIRI 15.08.2023 nr 1.1-2/23/221 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Haridus- ja noorteprogrammi meetme 21.4.5.1. „Noortevaldkonna arendamine“ tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ ning meetme 21.4.7.2. „Noortevaldkonna arendamine“ tegevuse „Teenused riskinoortele: laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ elluviimiseks (lisatud). 2. Määran punktis 1 nimetatud tegevuste elluviijaks Haridus- ja Noorteameti. 3. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2023. a. 4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“ Tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks toetuse andmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi meetme „Noortevaldkonna arendamine“, meetmete nimekirja kohaselt 21.4.5.1. rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise “Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks” ja 21.4.7.2. rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teenused riskinoortele: laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 21.4.5.1 kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ prioriteedi nr 6 erieesmärgi (f) „edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustades õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks“ saavutamisele ning 21.4.7.2. kohase rakenduskava eesmärgiga kooskõlas oleva sekkumise rahastamisega sama poliitikaeesmärgi ja prioriteedi erieesmärgi (h) „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ saavutamisele. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Horisontaalsetest põhimõtetest on toetatavatel tegevustel puutumus tasakaalustatud regionaalarenguga, soolise võrdõiguslikkusega, võrdsete võimalustega ja ligipääsetavusega. Tegevused panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ alasihi „Arukas inimene“ ja sihi „Avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond“ alasihi „Hooliv ühiskond“ saavutamisse. Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning tasakaalustatud regionaalset arengut toetaval moel järgitakse järgmiste Eesti 2035 näitajatega: „Tööjõus osalemise määr (15–74a)“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ning „Püsiva suhtelise vaesuse määr“. Lisaks sellele panustavad mõlemad meetmed Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilise eesmärgi „KINDLUS: noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse 1 ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil“ saavutamisse ning selle mõõdikute täitmisse. 1.1 Toetuse andmise eesmärk 1.1.1 21.4.5.1. kohase tegevuse raames on toetuse andmise eesmärk parandada kõikidele noortele, olenemata nende soost, rahvusest, erivajadusest või sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja aktiivsusest kvaliteetsete noortevaldkonna teenuste kättesaadavust ning tugevdada noortepoliitika kujundamist ja rakendamist. 1.1.2 21.4.7.2. kohase tegevuse raames on toetuse andmise eesmärk tõsta kolmanda kooliastme õpilaste vaimse tervise alast teadlikkust ning suurendada noorte probleemidega toimetulemise oskust viies läbi tõenduspõhised noortele suunatud grupitegevused. 2. Toetatavad tegevused Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodika vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM) §-le 7. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Toetavaid tegevusi viiakse ellu üle-eestiliselt. Tegevuste elluviimisel antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega riigiabi. 2.1 Punktis 1.1.1. nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste elluviimist: 2.1.1 Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine. Toetatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste kvaliteedi parendamist, eesmärgiga muuta kvaliteetsed teenused noortele piirkondlikult kättesaadavamaks, seejuures suurendada noorte kaasatust tegevustesse ning soodustada nende huvi ja püsimist haridussüsteemis. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, mis tõstavad noorsootöö ja huvihariduse korraldajate 1, teenusepakkujate2 ja teiste osapoolte3 võimekust noortele pakutavate teenuste kvaliteedi tagamisel ning noorte osalemist kvaliteetsetes teenustes. Kohalikul tasandil teenuste kujundamise ja pakkumisega seotud osapooltele viiakse läbi arengu- ja koolitusprogramm, mis suurendab osalejate teadmisi ja oskusi teenuste 1 Kohalikud omavalitsused. 2 Näiteks huvikoolid, noortekeskused, noorteühingud jne. 3 Näiteks noorsootöö ja huvihariduse esindusorganisatsioonid. 2 kvaliteedi parendamisel. Tagatakse tugisüsteem, mis toetab omavalitsusi ja teenusepakkujaid kvaliteedihindamise läbiviimisel, hindamistulemuste analüüsimisel, kvaliteedi parendamisega seotud tegevuste planeerimisel ja elluviimisel ning tegevuste tulemuslikkuse hindamisel. Korraldatakse vajalike analüüside, koolituste jt vajalike tegevuste läbi viimine, seiratakse tegevuse ellu viimist ning tagatakse tegevuse nähtavus. Tegevuse elluviimisel on elluviija partner Haridus- ja Teadusministeerium. Täiendavate partnerite leidmiseks korraldatakse avalik konkurss. 2.1.2 NEET4-staatuses noorte toetamine. Tegevuse eesmärgiks on noorsootööle, sh noortekeskustele ja noorsootöö organisatsioonidele tuginedes toetada mitteaktiivseid noori, st mittetöötavaid, mitteõppivaid ja koolitustel mitteosalevaid ehk NEET- staatuses ja NEET-staatuse riskis olevaid noori. Toetatakse mobiilse noorsootöö5 rakendamist piirkondades, kus NEET-olukorras olevate ja töötute noorte arv/osakaal on kõrgem ning tagatakse nendes piirkondades noorsootöö võimalusi kasutades, sh noore vabatahtlikus tegevuses osalemist toetades, tugi sihtrühma kuuluvatele noortele. Põhihariduse ja madalama haridustasemega noorte puhul on tugitegevuste fookuses noorte haridustee jätkamise toetamine. Mobiilset noorsootööd tegevate ja NEET-staatuses ning NEET-staatuse riskis olevate noortega töötavate spetsialistide ettevalmistuse ja pädevuste toetamiseks töötatakse välja ja viiakse ellu arenguprogramme, mis lähtuvad sihtrühma kuuluvate noortega töötavate spetsialistide tööspetsiifikast, töö keskkonnast ja arenguvajadustest. Planeeritakse vajalikke tugi- ja arendustegevusi, et toetada tegevuse edukat elluviimist, arendamist ning jätkusuutlikkust. Sealhulgas toetatakse noorsootöö korraldajaid, noortekeskusi ja noorsootöö organisatsioone tegevuste planeerimisel, rakendamisel ning tulemuslikkuse hindamisel. Seiratakse ja analüüsitakse tegevuse elluviimist ning planeeritakse vajalikud arendustegevused. Korraldatakse vajalike materjalide, nt käsiraamatute, tugi- ja juhendmaterjalide väljatöötamine ja kättesaadavus, analüüside valmimine ning koolitus- ja teavitustegevuste läbiviimine. 2.1.3 Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine. Tegevuse eesmärgiks on tagada noorte vajadustele vastavate kvaliteetsete teenuste kavandamiseks, osutamiseks ja hindamiseks noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi6 toimimine ja edasiarendamine ning noortevaldkonna töötajate, noorsootöö korraldajate ning noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste pakkujate andmekirjaoskuse tõstmine. Seiratakse noortevaldkonna teenuste kvaliteeti ja mõju ning toetatakse kvaliteedi ja mõju hindamise meetodite ja hindamisinstrumentide järjepidevat arendamist ning rakendamist. Viiakse läbi tegevusi noorte ja noorsootöö uurimise populariseerimiseks ja kvaliteedi toetamiseks, sh edendatakse sellekohast rahvusvahelist koostööd ning toetatakse noortevaldkonna jaoks tähenduslikku teadus- ja arendustegevust, sh noortevaldkonna andmealaseid uuendusi. Tagatakse noorte ja noortevaldkonna andmete kättesaadavaks tegemiseks vajalike olemasolevate veebikeskkondade7 4 NEET – not in employment, education, or training (ingl k). Noored, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitustel. 5 Mobiilne noorsootöö hõlmab endas tööd avalikus ruumis, individuaaltööd, grupitööd ja võrgustiku- ning kogukonnatööd. 6 Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi ülesehitus on kirjeldatud Noortevaldkonna arengukavas 2021–2035. 7 Elluviija ja partnerite hallatavad olemasolevad keskkonnad (näiteks noorteseire juhtimislauad, noorteuuringute andmebaas, HaridusSilm jt). 3 toimimine ning viiakse läbi tegevusi andmete kvaliteedi parandamiseks ja andmehalduse süsteemi korrastamiseks. Vähemalt kord aastas koostatakse ja avaldatakse noorte või noortevaldkonna seisundit käsitlev analüüs. Vajadusel viiakse läbi teisi analüüsi-, koolitus- ja teavitustegevusi, teenuste tulemuslikkust ja mõju nähtavust toetavaid tegevusi või võetakse noorte ja noortevaldkonna olukorda kirjeldavate andmete kogumiseks ja avalikustamiseks kasutusele veebikeskkondi või infotehnoloogilisi lahendusi. Tegevuse elluviimisel on elluviija partnerid Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. 2.1.4 Kommunikatsiooni- ja teavitustegevused. Tegevuse raames teavitatakse meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis) ja muul moel meetme tegevustest, tegevuste elluviimisest ja tulemustest. Nõustatakse partnereid ja riigihanke tulemusel leitud teenusepakkujaid kommunikatsiooni ja teavituse korraldamisel. 2.2 Punktis 1.1.2. nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste elluviimist: 2.2.1 Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine. Tegevuse eesmärgiks on pakkuda kolmandasse kooliastmesse sobivat lähenemist, mis toetab noorte vaimset tervist ja suitsiidide esmast ennetust. Kohandatakse koostöös teadus- ja koolitusasutustega koolipõhise ennetusprogrammi Youth Aware of Mental Health (edaspidi YAM) materjale. Toetatakse koostööd haridusasutuste, kohaliku kogukonna ja YAM programmi elluviijate vahel ning tagatakse, et noortele suunatud materjalid on aja- ja asjakohased. 2.2.2 Kommunikatsiooni- ja teavitustegevused. Tegevuse raames teavitatakse meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis) ja muul moel meetme tegevusest, tegevuse elluviimisest ja tulemustest. Nõustatakse partnereid ja riigihanke tulemusel leitud teenusepakkujaid kommunikatsiooni ja teavituse korraldamisel. 3. Tulemused 3.1 Punktis 2.1. nimetatud tegevuste tulemusel: 3.1.1 On paranenud kõikidel noortepoliitika kujundamise ja rakendamise tasanditel tegutsejate teadmine noorte olukorrast ja vajadustest ning seeläbi on tõusnud võimekus kujundada poliitikat, korraldada ja pakkuda noortele kvaliteetseid teenuseid ja tuge ning maandada noorte tõrjutusriski; 3.1.2 On toetatud noorte osalemist noore vajadustele ja ootustele vastavates teenustes ning teenuste kujundamise ja pakkumisega seotud osapoolte teadlikkus teenuste kvaliteedi tagamisest on tõusnud; 3.1.3 Mitteaktiivsed noored, st NEET-staatuses ja NEET-staatuse riskis olevad noored on saanud tööturule siirdumiseks ja/või haridustee jätkamiseks noorsootöös vajalikku tuge ning; 4 3.1.4 Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamise tulemusel on korrastatud noortevaldkonna andmehalduse süsteemi, suurendatud noortevaldkonnas tegutsevate osapoolte andmeteadlikkust ja andmekirjaoskust, toimub järjepidev noortevaldkonna teenuste mõju ja kvaliteedi hindamine ning jätkusuutlik teadus- ja arendustegevus. 3.2 Punktis 2.2. nimetatud tegevuste tulemusel: 3.2.1 On Eesti oludele sobivaks kohandatud koolipõhine ennetusprogramm YAM ning ellu on viidud noorte vaimset tervist toetavad tegevused kolmanda kooliastme noortele. 3.2.2 On tagatud võimekus Eestis kohapeal programmi juhendajatele suunatud koolitusi läbi viia ning juhendajad ja assistendid on vajalikud koolitused läbinud. 3.3 Punktis 2.1. ja 2.2. nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega: Tabel 1: Meetmete 21.4.5.1. ja 21.4.7.2. tulemus- ja väljundnäitajad RAKENDUSKAVA JA MEETMETE NIMEKIRJA VÄLJUNDNÄITAJAD Näitaja nimetus ja Algtase Sihttase Sihttase Selgitav teave mõõtühik (2022) 2024 2029 Noorsootöö teenustes Vahe- ja lõpparuannete alusel osalenute arv 0 0 84 000 loendatakse 7–26-aastaseid noori, (osalemiskord) osaluskordi mitte unikaalseid isikuid, kumulatiivselt. Noorsootöö teenustes Vahe- ja lõpparuannete alusel osalenud NEET noorte arv 0 2100 10 000 loendatakse 15–26-aastaseid NEET (osalemiskord) noori, osaluskordi mitte unikaalseid isikuid, kumulatiivselt. RAKENDUSKAVA JA MEETMETE NIMEKIRJA TULEMUSNÄITAJA Näitaja nimetus ja Lähtetase Võrdlus- Sihttase Selgitav teave mõõtühik või aasta 2029 võrdlus- väärtus Tugimeetmetes Vahe- ja lõpparuannete alusel osalenud NEET noored, 68% 2016– 65% hinnatakse NEET noore staatusest kes 6 kuud peale 2020 väljunud noorte osakaalu kõigist tegevusest lahkumist on noortest, kes on vastavat teenust saanud. väljunud NEET noore staatusest (% osalejatest) 5  TEGEVUSE SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Näitaja nimetus ja Algtase Sihttase Sihttase Selgitav teave mõõtühik (2022) 2024 2029 Väljundnäitaja Teenusstandardit Toetuse saaja tegevusele 2.1.1. rakendavate 0 0 50% aruanded. noortevaldkonna omavalitsuste kvaliteedi arendamine osakaal ja noorte kaasamine. arenguprogrammis osalenud omavalitsustest Väljundnäitaja Noorsootöö Näitaja ühtib tegevusele 2.1.2. teenustes osalenud 0 2100 10 000 rakenduskava ja NEET staatuses NEET noorte arv meetmete noorte toetamine. nimekirja näitajaga Väljundnäitaja Loodud ja ellu Vahe- ja tegevustele 2.1.4. ja viidud 0 0 1 lõpparuannete 2.2.2. kommunikatsiooni- alusel hinnatakse kommunikatsiooni- ja strateegia kommunikatsiooni- teavitustegevused. strateegia elluviimist. Väljundnäitaja Tegevustest osa Loendatakse tegevusele 2.2.1. saanud noorte arv 0 0 1440 unikaalseid noorte vaimset tervist osalejaid tegevuses toetavate tegevuste (kumulatiivselt). elluviimine. 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus 4.1 Käskkirja alusel rahastatava tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 4.2 Käskkirja alusel rahastatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 5. Elluviija ja partnerid 5.1 Punktis 2 toodud tegevuste elluviijaks on Haridus- ja Noorteamet. 5.2 Punktis 2.1. toodud alategevuste 2.1.1. ja 2.1.3. partneriks on Haridus- ja Teadusministeerium ning alategevuses 2.1.3. lisanduvad Statistikaamet, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. 5.3 Punktis 2.1. toodud alategevuse 2.1.1. elluviimiseks korraldatakse täiendavate partneri(te) leidmiseks avalik konkurss. 6. Sihtrühm 6.1 Punktis 2.1. nimetatud tegevuste sihtrühmaks on noored vanuses 7–26 eluaastat, sh NEET-staatuses ja NEET-staatuse riskis olevad noored. Prioriteetse sihtrühmana käsitletakse 16–18-aastaseid noori, et suunata selle sihtrühma noori haridusteed jätkama pärast põhihariduse omandamist. Lisaks on sihtrühmaks noorsootöö korraldajad (kohalikud omavalitsused); noortevaldkonna asutused, ühingud 6  ja organisatsioonid ning nende töötajad (sh vabatahtlikud); seotud valdkondade asutused, ühingud ja nende töötajad (sh vabatahtlikud); koolituste ja uuringute teostajad, koolituste ja metoodikate arendajad; noorsootöö ja siduserialade üliõpilased ja õppejõud; ametnikud jt. 6.2 Punktis 2.2. nimetatud tegevuste sihtrühmaks on kolmanda kooliastme õpilased, hariduse- ja noorsootöö korraldajad (kohalikud omavalitsused), noorte juhendajad (sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid, õpetajad, noorsootöötajad) ning haridus- ja noortevaldkonna asutused. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetuse andmise abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 31.08.2029. 8. Tegevuste eelarve 8.1 Meetme 21.4.5.1 „Noortevaldkonna arendamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ kogumaksumus on 12 637 996 eurot, millest EL toetuse osakaal on 70% ehk 8 846 597 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal 30% ehk 3 791 399 eurot. Tabel 2: Meetme 21.4.5.1. kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise eelarve Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad Abikõlblike kulude/toetavate tegevuste eelarve Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine 2.1.1. ja noorte kaasamine 4 074 677 2.1.2. NEET-staatuses noorte toetamine 5 062 303 Noortevaldkonna seire- ja 2.1.3. analüüsisüsteemi tugevdamine 2 934 222 Kommunikatsiooni- ja 2.1.4. 120 235 teavitustegevused Horisontaalsed tegevused 446 559 EELARVE KOKKU 12 637 996 8.2 Meetme 21.4.7.2. „Noortevaldkonna arendamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teenused riskinoortele: laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ alategevuse „Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine“ kogumaksumus on 1 026 417 eurot, millest EL toetuse osakaal on 70% ehk 718 492, riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 30% ehk 307 925. Tabel 3: Meetme 21.4.7.2. kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise eelarve Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad Abikõlblike kulude/toetavate tegevuste eelarve Noorte vaimset tervist toetavate 2.2.1. tegevuste elluviimine 980 384 Kommunikatsiooni- ja 2.2.2. 9 765 teavitustegevused Horisontaalsed tegevused 36 268 EELARVE KOKKU 1 026 417 7 9. Kulude abikõlblikkus 9.1 Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mail 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2 Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 9.2.1 otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16 ja § 21 lõikele 3; 9.2.2 kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3−6; 9.2.3 hindamiste, uuringute, analüüside ja küsitlustega seotud kulud, sh kulud meenetele ja auhindadele; 9.2.4 tugi-, juhend-, koolitus- ja õppematerjalide (sh video- ja veebikoolituste ning materjalide) ning käsiraamatutega seotud kulud (sh litsentsi- ja autoritasud) ja kirjastamise kulud; 9.2.5 infopäevade, seminaride, koolituste, töötubade, konverentside, õppereiside ja muude ürituste kulu, sh neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) ligipääsetavuse tagamisega füüsilises ja virtuaalses keskkonnas seotud kulud ning kulud meenetele; 9.2.6 tõlkekulud, sh suuline- ja kirjalik tõlge (kirjutustõlge, kirjeldustõlge, viipekeeletõlge, subtiitrite lisamine); 9.2.7 turundus- ja kommunikatsioonitegevuste kulud (nt trükiste, videote, veebinaride, taskuhäälingute, kampaaniatega seotud kulud), sh kulud meenetele ja auhindadele; 9.2.8 nõustamis- ja konsultatsioonitegevuste kulud; 9.2.9 tegevuse elluviimisel loodud ja tegevuse elluviimiseks vajalike infotehnoloogiliste lahenduste (nt veebilehtede ja -keskkondade) loomise, arendamise, majutamise, haldamise, hooldamise ja muude sarnaste teenuste kulud ning litsentside hankimisega seotud kulud; 9.2.10 välislähetustega seotud kulud; 9.2.11 muud toetatava tegevusega otseselt seotud ja elluviimiseks vajalikud kulud. 9.3 Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks: 9.3.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 9.3.2 projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõikele 3. 10.2 Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3. 10.3 Maksetaotlus esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus. 10.4 Lõppmakse taotlus esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TAT tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 8 11. Elluviija ja partneri kohustused 11.1 Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 11.1.1 koostama järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve eelmisel kalendriaastal 20. novembriks. Elluviija poolt koostatud iga-aastase eelarve ja tegevuskava kinnitab rakendusasutus; 11.1.2 esitama punktis 11.1.1 (aasta eelarve ja tegevuskava) nimetatud dokumendid pärast kinnitamist 5 tööpäeva jooksul rakendusüksusele; 11.1.3 rakendama tegevust vastavalt kinnitatud aastasele tegevuskavale ja eelarvele; 11.1.4 esitama rakendusasutuse nõudmisel eelarve ning selle jagunemise aastate ja kulukohtade lõikes; 11.1.5 esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule; 11.1.6 esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva jooksul peale aastase tegevuskava ja eelarve kinnitamist; 11.1.7 sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused. Haridus- ja Teadusministeeriumi kui partneri puhul kehtestatakse partneri eelarve ja tegevuskava punktis 11.1.1. nimetatud tegevuskava osana; 11.1.8 täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele. 11.1.9 Partner peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi. 12. Aruandlus 12.1 Elluviija esitab rakendusasutusele e-kirja teel ning rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga) ning poolaasta vahearuande 15. augustiks (30. juuni seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 12.1.1 punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitajate ala- või ületäitmise kohta; 12.1.2 ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 12.1.3 hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 12.1.4 ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ettevõetud abinõudest. 12.2 Elluviija esitab rakendusasutusele e-kirja teel ning rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eesmärkide ja „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ning puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 12.3 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 12.4 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 12.5 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 12.6 Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate 9  andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5. 12.7 Punktis 12.6 toodud kohustused rakenduvad järgmisele punktis 2.1 nimetatud (ala)tegevusele ja sihtrühmale: 12.7.1 Tegevus 2.1.2. NEET-staatuses noorte toetamine, sh arenguprogrammid mobiilset noorsootööd tegevate ja NEET-staatuses ning NEET-staatuse riskis olevate noortega töötavate spetsialistide ettevalmistuse ja pädevuste toetamiseks – arenguprogrammis osalevad spetsialistid. 12.8 ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39. 14. Vaiete lahendamine 14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 14.3. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 10