Rahandusministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Riigikantselei
Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 09.08.2023 nr 4-17/23/3632
Kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud
keskkonnaprobleemide lahendamiseks toetuse
andmise tingimuste kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine ning 2023-2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kaevandamisega ja
põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida-Virumaal“ eelnõu.
Palume Teie kooskõlastust või arvamust kümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
kliimaminister
Lisad: 1. Käskkirja eelnõu koos lisadega
2. Seletuskiri
3. Põhiõiguste harta kontroll-leht
4. Riskide hindamise tabel
Sama: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjon,
keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjon, Ida-Virumaa õiglase ülemineku
protsessi juhtkomisjon
Olga Gnezdovski, 626 2874
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 15006 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
KÄSKKIRI
Tallinn XX.XX.XXX nr XX
Toetuse andmise tingimuste kehtestamine
ning 2023-2026 tegevuskava ja eelarve
kinnitamine kaevandamisega ja põlevkivi
töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide
lahendamiseks Ida-Virumaal
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel:
1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–
2027 poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ meetme nr 21.6.1.8 sekkumise tegevuste
„Nõukogude perioodil suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimine“ ja
„Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamine“
elluviimiseks (lisa 1).
2. Kinnitan toetuse andmise 2023–2026 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).
3. Volitan Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus täitma toetatavate tegevuste elluviija
ülesandeid.
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-i 31.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
Kliimaminister
Saata: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus,
Rahandusministeerium
EELNÕU
Lisa 1
Toetuse andmise tingimused kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud
keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida-Virumaal
1. Reguleerimisala
1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi
rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ alusel Nõukogude perioodil
suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimiseks ning kaevandamisega
rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamiseks.
1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023.-2026. aasta eelarvestrateegia programmi
„Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse
„Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks.
1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirja
meetmes „Ringmajanduse korraldamine“ number 21.6.1.8.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava
seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate
tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi
Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.
2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetuse andmise eesmärk on Ida-Virumaa põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamise
ja töötlemise tulemusena suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimine ning
kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamine.
2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu
suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9
nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a
otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti
2035) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline
ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse.
2.3. Punktis 2.2 nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamisele kaasa
aitamist tasakaalustatud regionaalse arengu ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval
moel hinnatakse toetuse andmisel järgmiste näitajate kaudu: „Elukeskkonnaga
rahulolu“ ja „Keskkonnatrendide indeks“.
3. Toetatavad tegevused
3.1. Toetatavad tegevused on:
3.1.1. suletud altkaevandatud alade ja mahajäetud karjääride korrastamistööde teostamiseks
alade valikuks ja piiritlemiseks vajalikud analüüsid, lähtudes maapõueseaduse § 93
lõikest 5;
3.1.2. projektlahenduste koostamine kaevandatud alade ennetavaks stabiliseerimiseks või
korrastamise tüüpprojekti määramine varinguaukude ja teiste maapinnamuutustega
kaevandatud alade korrastamiseks;
3.1.3. korrastamistöödeks vajalike dokumentide koostamine ning tegevuslubade taotlemine;
3.1.4. nõukogude perioodil suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimise ja
varingute ennetavad stabiliseerimise tööd;
3.1.5. kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamine;
3.1.6. projekti elluviimisega seotud teavitustegevus.
3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt
ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega
kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust
(EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.
3.3. Õiglase Ülemineku Fondist ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1–
20) artiklis 9 sätestatud investeeringuid.
3.4. Iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3.1 toodud toetatavate tegevuste
raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2023. aasta eelarve
kinnitab juhtrühm 40 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest.
4. Tulemused
4.1. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemuseks on korrastatud kaevandamisega mõjutatud
alad, mis ei kujuta enam otsest ohtu inimestele, loomadele ja varale ning on loodud
eeldused alade taaskasutamiseks teiste tegevusalade vajadusteks.
4.2. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist
mõõdetakse järgmiste näitajatega:
Näitaja nimetus ja Algtase Vahetase Sihttase
Selgitav teave
mõõtühik 2021 2024 2026
Toetuse abil korrastatud maa-ala
Väljundnäitaja
pindala hektarites. Saavutustaset
Meetmete nimekirja näitajad
RCO38: Toetatava
ei raporteeritakse pärast tööde
taastatud maa pindala 14 67
kohaldu lõpetamist konkreetsel alal.
(hektarid)
Andmeallikas on vahe- ja
lõpparuanded.
RCR52: Taastatud
Tulemusnäitaja
maa, mida kasutatakse Rohealade, sotsiaaleluruumide,
rohealade, majanduslikuks või muuks
sotsiaaleluruumide, 0 ei kohaldu 41 otstarbeks kasutatav taastatud maa
majandusliku või muu hektarites. Andmeallikas on vahe-
kasutuse jaoks ja lõpparuanded.
(hektarid)
4.3. Projekti spetsiifilised näitajad kehtestab vajaduse korral projekti juhtrühm.
5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus).
5.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
5.3. Tegevuste elluviija on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
6. Projekti juhtrühm
6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Kliimaministeeriumi,
Keskkonnaameti ja Maa-ameti esindajatest.
6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.
6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise
edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja
edenemise aruanded.
6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.
6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.
6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja
ära jätta.
6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused, arvestades kuluefektiivsust ja
abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke projektis ära tehakse.
Korrastamist vajavate objektide valikul lähtutakse käskkirja punktist 1.4.
6.8. Juhul, kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi
juhtkond.
7. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. september 2023. a ning lõpeb 31. augustil 2026. a.
8. Tegevuste eelarve ja ajakava
8.1. Toetust makstakse Õiglase Ülemineku Fondist.
8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 77,56% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku
kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 22,44% abikõlblikest kuludest.
8.3. Projekti kogueelarve on 714 286,00 eurot, millest toetus on 554 000,22 eurot ning riiklik
kaasfinantseering 160 285,78 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.
9. Kulude abikõlblikkus
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16 ja 21 ning käskkirjas
sätestatud tingimustele.
9.2. Abikõlblikud on kulud, mis on vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3
nimetatud tegevuste elluviimisel ja punktis 4 nimetatud tulemuste saavutamiseks, sh:
9.2.1. eeluuringute ja analüüside kulud;
9.2.2. projektlahenduste koostamise kulud;
9.2.3. korrastamistöödeks vajalike lubade taotlemise kulud;
9.2.4. maaomanikega kokkulepete sõlmimise kulud;
9.2.5. keskkonnamõju hindamise või analüüside kulud;
9.2.6. korrastamistööde teostamisega seotud kulud;
9.2.7. omanikujärelevalve ja insenerteenuse kulud;
9.2.8. punktis 3.1.6 nimetatud teavitustegevuse kulud, seal hulgas Vabariigi Valitsuse
12.05.2022 määruse nr 54 ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohased kulud;
9.2.9. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud tingimustele;
9.2.10. projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4, kokku 15%
ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.
9.3. Abikõlblikud ei ole:
9.3.1. ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;
9.3.2. üldkulud tegelike kulude alusel.
10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud
tingimustel ja korras.
10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 nimetatud
tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse ühendmääruse § 28 lõikes 3 nimetatud
tingimustel.
10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab maksetaotlusele
rakendusüksuse nõudmisel kuludokumentide ja nende tasumist tõendavate ja muude
asjakohaste dokumentide koopiad.
10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole
läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma
käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.
10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot ja
muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud
dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas
käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale
tähtaja kuni 30 päeva nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub
elluviijal puuduste kõrvaldamiseks.
10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja
kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande
esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande
kinnitanud.
10.8. Projekti kaudsete kuludega, mis on arvestatud ühtse määra alusel, seotud dokumente ei
esitata.
11. Elluviija kohustused
11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.
11.2. Elluviija esitab rakendusüksusele maksete prognoosi ja info projekti kavandatavate,
elluviidavate või lõpetatud riigihangete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 1. juuliks.
11.3. Elluviija täidab Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 Perioodi 2021–2027
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse
teavitamine“ sätestatud teavitusnõudeid.
11.4. Elluviija esitab rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul juhtrühmas kokku lepitud aastase
tegevuskava ja eelarve.
11.5. Elluviija arvestab tööde tegemisel ringmajanduse põhimõtetega ja keskkonnanõuetega.
11.6. Kui projekt viiakse läbi ettevõtlusega tegeleva isiku kinnistul, on antav toetus on vähese
tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi
suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1-8), artikli 3 mõistes. Sellisel juhul järgib elluviija
toetuse kasutamisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
Elluviija teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle
suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning esitab
sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega.
12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine
12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.
12.2. Elluviija korraldab rakendusüksuse töötaja lisamise riigihangete registrisse hanke
juurde vaatlejaks.
12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb
rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.
12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja nende põhjenduste
kohta.
13. Tegevuste elluviimise seire
13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuanded e-toetuse keskkonna
kaudu.
13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,
teavet väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja
2024. ja 2026. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.
13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta
hiljemalt sama aasta 31.detsembriks, rakendusüksuse nõudmisel tihemini.
13.4. Projekti lõpparuande esitab projekti elluviija kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse
perioodi lõppemisest.
13.5. Projekti lõpparuanne sisaldab projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti
väljund- ning tulemusnäitajate saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti
elluviija strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete
põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.
14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.
15. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist
vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-le 31. Vaie vaadatakse läbi
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
16. Vähese tähtsusega abi
16.1. Käesoleva määruse punktis 3.1.1. kuni 3.1.5. nimetatud tööd tuleb lugeda vähese
tähtsusega abiks kinnistu omanikele, kui läbi viidavate analüüside, projektilahenduste
või tööde objektiks on ettevõtlusega tegeleva isiku kinnistu.
16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija enne vastava
projekti arutamist juhtrühmas. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese tähtsusega abi vaba
jääki, siis projekti vastaval kinnistul läbi viia ei saa.
16.3. Vähese tähtsusega abi korral ei tohi toetuse suurus koos taotluse esitamise
majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul taotlejale
muudest vahenditest antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot,
maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 100 000
eurot.
16.4. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1
lõikes 1 sätestatud juhtudel.
16.5. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised
ettevõtjad, kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013
artikli 2 lõike 2 kohaselt.
16.6. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013
artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
EELNÕU
Lisa 2
2023–2026 tegevuskava ja eelarve kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida-Virumaal
Projekti maksumus
Kogumaksumus Abikõlblik summa Õiglase Ülemineku Riiklik kaasfinantseering Riikliku kaasfinantseeringu
Toetuse summa (EUR)
(EUR) (EUR) Fondi toetuse määr (%) (EUR) määr (%)
714 286,00 714 286,00 554 000,22 77,56% 160 285,78 22,44%
Eelarve jaotus tegevuste lõikes
Väljundnäitaja koos Abikõlblik Õiglase Riiklik
Tegevuse nimetus sihttasemega: kogusumma Ülemineku Fondi kaasfinantseering
01.09.202331.12.2026 (EUR) toetus (EUR) (EUR)
Nõukogude perioodil suletud kaevanduste varingute ja vajumite RCO38: Toetatava taastatud
likvideerimine, stabiliseerimine ning selleks vajalikud maa pindala 511 429,00 396 664,33 114 764,67
ettevalmistustegevused Sihttase: 67 hektarit
Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade
karjääride korrastamine ning selleks vajalikud 127 857,00 99 165,89 28 691,11
ettevalmistustegevused
Projektis tehtavatest töödest avalikkuse teavitamine 3 585,00 2 780,53 804,47
Otsene personalikulu (projektijuhtimine koos teavitustegevuse
62 100,00 48 164,76 13 935,24
koordineerimisega)
Ühtne määr (15% otsesest personalikulust)
9 315,00 7 224,71 2 090,29
Kokku: 714 286,00 554 000,22 160 285,78
Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2026
tegevuskava ja eelarve kinnitamine kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud
keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida-Virumaal“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõike 2 alusel.
Käskkiri on seotud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027
(edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ tegevussuunaga nr 2 „keskkond
ja sotsiaalne kaasatus“ ning meetmega nr 21.6.1.8 „Ringmajanduse korraldamine“. See meede
sisaldab sekkumist, mis omakorda sisaldab mitu tegevust, mis on suunatud kaevandamisega ja
põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamisele ning jäätmekäitluse
piirkondlikule arendamisele:
nõukogude perioodil suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimine;
kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamine;
Kohtla-Järve suletud tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila suurema põlenguala
sulgemislahenduse rekonstrueerimine;
jäätmekäitluse piirkondlik arendamine.
Käskkirjaga kehtestatakse toetuse andmise tingimused nõukogude perioodil suletud
kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimiseks, alade stabiliseerimiseks ning
kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamiseks.
Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna
nõunik Helena Gailan (e-post:
[email protected], tel 626 2868),
keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Harry Kuivkaev (e-post: harry.kuivkaev@
kliimaministeerium.ee, tel 626 2964), eelarve- ja strateegiaosakonna nõunik Olga Gnezdovski
(e-post:
[email protected], tel: 626 2874), õigusosakonna jurist Rene
Lauk (e-post:
[email protected], tel: 626 2948)). Riigiabi reeglite kohase
vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
2. Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs
Käskkiri koosneb kolmest punktist. Esimese punktiga kinnitatakse toetuse andmise
tingimused ja kord (lisa 1), teise punktiga kinnitatakse tegevuskava ja eelarve aastateks 2023–
2026 (lisa 2) ja kolmanda punktiga volitatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
(edaspidi KIK) projekti elluviijaks.
Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused (lisa 1).
Käskkirja lisa 1 punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse.
Käskkirja lisa 1 punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Toetuse andmise eesmärk
on Ida-Virumaa põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamise ja töötlemise tulemusena suletud
kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimine ning kaevandamisega rikutud ja mahajäetud
ehitusmaavarade karjääride korrastamine. Meetme rakendamisel muudetakse ohutuks või
stabiliseeritakse altkaevandatud alad ja korrastatakse karjäärid ning seeläbi luuakse
lisandväärtus alade edaspidiste kasutusvõimaluste osas, võimalik on tõhusam maakasutus nagu
ehitustegevus, taristu rajamine, põllumajandus aga ka metsastamine. Esmajärjekorras tuleb
korrastada alad, mille ohtlikkus on kõige suurem (asustuse lähedal paiknemine, majandataval
1
maal rasketehnika kasutamine ning tulevikus ala kasutamise perspektiivsus) ning
ehitusmaavarade karjääride korral kehvas seisus karjäärid ehk sellised, mis on ohtlikud või
milles on looduslik seisund taastamata ning, kus maavara ei leidu.
Probleemi ulatus ja mõju
Ida-Virumaa on jätkuvalt mõjutatud oma eripärasest tööstuslikust taustast – põlevkivi ja teiste
maavarade kaevandamine ja töötlemine. Eelnevatel struktuurifondide perioodidel on piirkonna
pärandmõjude likvideerimiseks tehtud olulisi investeeringuid ja kulutusi, kuid siiski pole
kõikide pärandmõjudega veel jõutud tegeleda. Olulise probleemina, mis on välja toodud ka
Õiglase ülemineku territoriaalses kavas 1 , on Ida-Virumaal nõukogude perioodil suletud
kaevanduste varingute ja vajumite tekkimine ning kaevandamisega rikutud ja mahajäetud
ehitusmaavarade karjäärialad. Antud probleemistik piirab üheltpoolt erinevate tegevusalade ja
sektorite poolt maa-alade täisväärtuslikku kasutamist ning mõjutab negatiivselt sealset
elukeskkonda. Probleemid on järgmised:
1) varingud maapinnani: tekib sügav ja ohtlik auk;
2) kahju eraisiku varale (maja, hoone, maa, vara) alade vajumite tõttu;
3) ebaseaduslikud prügi ladustamise kohad;
4) karjääride ohtlikud järsud nõlvad ja liigniisked ebatasased alad;
5) piirangud maakasutusele – põllumajandus, ehitamine, ehitiste ja rajatiste tegemine.
Kuivõrd põlevkivitööstuse algusaegadel alustati allmaakaevandamist maapinnalähedastes
kihtides siis tänaseks, kui kaevandamisest on möödas enam kui 40 aastat, on
kaevanduskäikude ja nende tuulutusavade (šurfide) pinnakihid hakanud sisse varisema,
ilmnenud on ohtlikud varinguaugud ja maapinna muutuseid. Sügavate varinguaukude tekkel
on need ca 10 meetrit sügavad ja keskmiselt 4-5 m laiad ning ala on ohtlik nii inimestele,
loomadele kui ka seab piiranguid maakasutusele, ehitiste ja rajatiste ehitamisele. Maa-ameti
andmetel on vanu altkaevandatud alasid ca 12 620 ha (126 km2), kus korrastamise kohustus
ning kahjude hüvitamine on riigil. Need asuvad Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal, Lääne-
Virumaa osa on sellest umbes 100 ha. Tuulutusavasid (šurfe) on kokku 1 299, millest 974 on
ilma kehtivate kaevandamise lubadeta aladel (varingu tekkimisel riigi kohustus).
Lisaks altkaevandatud alade probleemistikule on nõukogude ajast ka mitmeid täielikult või
osaliselt ammendatud, mahajäetud ehitusmaavarade karjääre ja kaevise võtmise kohti, kus
maavara kaevandamist ei ole pikalt toimunud. Korrastamata ehitusmaavarade karjäärid võivad
olla ohtlikud liiga järskude nõlvade tõttu, samuti kujundavad valdkonna mainet elanike seas
ja kahjustavad seeläbi valdkonna majandustegevust. Aastatel 2013–2015 kaardistati riigimaal
asuvad mahajäetud ehitusmaavarade karjäärid, hinnati nende seisundit ning anti soovitused
edaspidiseks käitlemiseks. Esitatud soovituste kohaselt vajab korrastamist enamus mahajäetud
karjäärialasid, kus on liialt järsud nõlvad, liigniisked ebatasased alad ning prügi ladustamise
kohad. 2018. aastal tehti ka mahajäetud ehitusmaavarade karjääride revisjoni analüüs, mille
järgi on vaja osa karjääre korrastada, jääkvaruga karjääridele aga leida uus kaevandaja.
Analüüsi põhjal vajas korrastamist kokku 107 karjääri üle Eesti. Ida-Virumaal vajab
korrastamist kokku 12 karjääri (77,3 ha).
Korrastamist vajavate alade valiku tegemiseks on varasemalt koostatud erinevaid analüüse ja
uuringuid. 2018. a valmis Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) uuring2 „Põlevkivi altkaevandatud
alade varingute uuring“, millega kaardistati põlevkivi allmaakaevandamisega seotud varingud
ja vajumid, ohtlikud surfiaugud, millest enamik on aladel, kus kaevandamisloa kehtivuse
lõppemisest on möödas enam kui kümme aastat ning korrastamiskohustus ja ohutuks muutmine
tuleb korraldada riigil. Analüüsi alusel on teada nende pindala (ca 12 tuhat ha) ja tuulutusšurfide
1
https://pilv.rtk.ee/s/eSpt2Tzmqs39B2k
2
https://haldus.taltech.ee/sites/default/files/2021-09/Geolinst_KIK-11735_aruanne.pdf
2
arv (ca 900), mis võivad variseda kui puittoestik järele annab. Uuringus kaardistati ca 80
maapinnamuutustega ala, mille seisukord looduses ei ole täna teada. 2021.a valmis analüüs
„Suletud põlevkivikaevanduste varinguaukude ja- alade korrastamise analüüs, tüüpprojektide
ja tegevuskava koostamine“ 3 , millega saime ühetaoliste varingute võimalikult kiireks
korrastamiseks varinguaukude tüüpprojektid. Uuringus anti hinnang ka nimetatud 80 ala
korrastamise vajadusele lähtuvalt ohtlikkusest.
Kehtivate kaevandamislubadega aladel lasub maapõueseaduse (MaaPS) kohaselt korrastamise
ja kahjude hüvitamise kohustus loa omajal ja seda kuni kümme aastat kaevandamise loa
kehtivuse lõppemisest. Kuid vanadel kaevandusaladel, kui kahju on tekkinud rohkem kui 10
aastat pärast kaevandamisloa kehtivuse lõppemist, lasub MaaPS § 93 alusel riigil kohustus
maavara kaevandamisõiguse tasudest laekunud tulust hüvitada kaevandamisega ja maapõue
kasutamisega tekkinud kahju. Sellised alad on eelkõige Ida-Virumaa põlevkivikaevanduste
aladel.
Ka riikliku strateegiadokumendi „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ üks
strateegiline eesmärk on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju vähendamine,
sealhulgas jääkreostuse ja pärandmõjude likvideerimine. Ühe meetmena on ka kavandatud
altkaevandatud alade pärandmõju asukoha ja ulatuse selgitamine ning mõju leevendamine,
mille tulemusena on altkaevandatud alad inventeeritud ja saadud andmete põhjal rakendatakse
leevendusmeetmeid, vähendades põlevkivisektori varasemalt tekitatud pärandmõju.
Käskkirja alusel toetatavate tegevuste tulemusena likvideeritakse ja vähendatakse Ida-Virumaal
nõukogude perioodist pärit pärandmõjusid: korrastatakse põlevkivi kaevandamise tulemusena
tekkinud kaevandusvaringu augud, kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade
karjäärid ning ennetavalt stabiliseeritakse riigi kohustusse jäänud altkaevandatud alad või
šurfid. Pärandmõjudega tegelemine parandab elukeskkonda ja muudab piirkonna
atraktiivsemaks ning kaevandatud alad saab muul otstarbel kasutusele võtta. Seega toetavad
tegevused on kooskõlas Õiglase ülemineku territoriaalse kavas välja toodud arenguvajadusega,
mille kohaselt tuleb tegeleda põlevkivi töötlemisega seotud tervise- ja keskkonnamõjudega
saastunud mahajäetud tööstusalade looduslikkuse taastamise ja ennistamise kaudu.
Meetme rakendamise mõju avaldub elukeskkonna paranemise ja põlevkivi töötlemisega seotud
looduslikkuse taastamise kaudu. Korrastatavate alade valikukriteeriumid otsustab projekti
juhtrühm ning lõplikud otsused alade valikul teeb juhtrühm lähtuvalt kriteeriumitest.
Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056,
24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikli 8 punkti 2 alapunktis i
kirjeldatud abikõlbliku tegevuse liigiga: investeeringud mahajäetud tööstusalade taastamisse ja
saastest puhastamisse, maapinna korrastamisse ning sealhulgas vajaduse korral rohelise taristu
ja sihtotstarbe muutmise projektidesse, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“. Suletud
altkaevandatud alade ja mahajäetud karjääride korrastamistööde teostamiseks alade valikul ja
piiritlemisel lähtutakse maapõueseaduse § 93 lõikest 5, s.t. töid teostatakse aladel, kahju
hüvitamise kohustus on riigil.
Sekkumise kood:
073 Tööstuspiirkondade ja saastunud maa taastamine Kliima 0 % Keskkond 100 %
3 https://kik.ee/et/kiki-enda-projektid/kaevanduskahjude-likvideerimine-ja-huvitamine
3
Toetatavas tegevused panustab Eesti 2035 sihti: „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja
kvaliteetne elukeskkond“. Toetatavate tegevuste tulemusel tagatakse ohutus inimestele ja
loomadele, välditakse põhjaveereostust, võimaldatakse aladel majandustegevus (põllu- ja
metsamajandus), muudetakse piirkond atraktiivseks elukeskkonnaks. Toetatavad tegevused
panustavad „Eesti 2035“ mõõdikutesse „Elukeskkonnaga rahulolu“, „Keskkonnatrendide
indeks“.
Keskkond on olulise tähtsusega, sest toetatavate tegevuste tulemusel tagatakse ohutus
inimestele ja loomadele, maa-alade stabiliseerimine ning korrastamine võib kaasa tuua
võimaluse looduslikult mitmekesise elupaiga tekkimiseks. Panust hinnatakse näitajaga
„Keskkonnatrendide indeks“.
TAT tegevused panustavad otseselt regionaalarengusse, kuna toetatakse piirkonna spetsiifiliste
probleemide lahendamist. Ida-Virumaa on jätkuvalt mõjutatud oma eripärasest tööstuslikust
taustast. Ida-Virumaal nõukogude perioodil suletud kaevanduste varingud ja vajumid ning
kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjäärialad piiravad maa-alade
täisväärtuslikku kasutamist ning mõjutavad negatiivselt sealset elukeskkonda. Käskkirja alusel
toetatavate tegevuste abil likvideeritakse ja vähendatakse Ida-Virumaal nõukogude perioodist
pärit pärandmõjusid, mille tulemusel paraneb elukeskkond, piirkond muutub atraktiivsemaks
ning kaevandatud alad saab muul otstarbel kasutusele võtta. Panust hinnatakse näitajaga
„Elukeskkonnaga rahulolu“.
Võrdsete võimaluste, soolise võrdõiguslikkuse ja ligipääsetavuse tagamisele käesoleva
käskkirja tegevustega eraldi mõju ei avaldata.
Info sihi ja näitaja kohta kantakse SFOSi.
Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi Põhiõiguste harta nõuetega.
Käskkirja lisa 1 punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused, mis on vajalikud toetuse andmise
eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks.
Toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste edukaks ning kuluefektiivseks saavutamiseks on
kaevandatud alade korrastamiseks esmalt vajalik analüüs (karjääride osas on valmis), et
piiritleda ja prioritiseerida need kohad, kus teostatakse alade taastamine ja korrastamistööd.
Kuigi varasemalt on koostatud uuringuid ja kaardistatud kaevandatud alad, kus lähtudes
maapõueseaduse § 93 lõikest 5 on riigil kohustus korrastada või hüvitada maapõue kasutamise
tõttu tekkinud kahju, siis lähtuvalt meetme eelarve piiratud ulatusest ning laiaulatuslikust
probleemist tuleb täpsemalt prioritiseerida korrastatavad alad. Üldiselt on kaevanduste šurfide,
kaevekäikude varingute ja endiste ehitusmaavara karjäärialade korrastamisel võimalus
rakendada tüüpprojekte, kuid antud meetme üheks toetatavaks tegevuseks peab jääma ka
valitud aladel vastava tüüpprojekti rakendamise otsustamine või eriprojekti koostamine, samuti
korrastamistöödega seotud dokumentide koostamine ning tegevuslubade taotlemine
korrastamistööde teostamiseks.
Tegevuste peamine eesmärk on parandada Ida-Virumaa elukeskkonda ja korrastada suletud
kaevanduste varingud ja vajumid. Samuti ennetavalt stabiliseerida prioriteetsed kaevandatud
alad ning korrastada kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjäärid.
Oluline on toetada projekti elluviimisega seotud teavitustegevusi, näiteks kohtumised
maaomanike, kohalike omavalitsuste esindajatega või laiemalt avalikuse teavitamine
4
tegevustest (nt artiklid, videod, projekti kajastatav veebileht, üritused). Tööde korrektse ja
nõuetekohase teostamise jaoks on oluline teha omanikujärelevalvet.
Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega.
Ei kahjusta oluliselt põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise
raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43),
artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k.
do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud
meede on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega.
Käesoleva käskkirja alusel antava toetuse DNSH analüüs on toodud järgmises tabelis:
Kas meede võib Jah Ei Põhjendus
potentsiaalselt oluliselt
kahjustada järgnevaid
keskkonnaeesmärke
Kliimamuutuste X Otsene negatiivne mõju puudub.
leevendamine Kaevanduste varingute ja vajumite
likvideerimisega, alade stabiliseerimisega
ning kaevandamisega rikutud ja mahajäetud
ehitusmaavarade karjääride korrastamisega
ei kaasne olulist kasvuhoonegaaside heidet.
Kliimamuutustega X Toetatavatel tegevustel on positiivne mõju.
kohanemine Varingute ja vajumite likvideerimise ja
varingute ennetavad stabiliseerimise tööd
muudavad maapinna vastupidavamaks
tulevase kliima suhtes.
Vee- ja mereressursside X Toetatavatel tegevustel on positiivne mõju.
säästev kasutamine ja Maapinnareostuse kõrvaldamine aitab
kaitse vältida põhjaveereostust.
Ringmajandus, sh X Mõju on positiivne, kuna stabiliseeritud ja
jäätmetekke vältimine ja korrastatud maa-alad saab muul otstarbel
kaitse kasutusele võtta. Alade korrastamisel ja
taastamisel kasutatakse võimalusel teisest
toorainet, sh aherainekillustikku.
Reostuse vältimine ja X Toetatavatel tegevustel on positiivne mõju.
kontroll (õhk, vesi ja Likvideeritakse maapinnareostus, mis
maapind) antakse üle keskkonnakaitseluba omavale
jäätmekäitlejale. Maapinnareostuse
kõrvaldamisega välditakse põhjavee reostust.
Bioloogilise X Otsene negatiivne mõju puudub.
mitmekesisuse ja Maapinna stabiliseerimine ja reostusest
ökosüsteemide kaitse ning puhastamine loob eeldused ökosüsteemide
taastamine taastamiseks edaspidi. Taastatud aladele on
võimalik kujundada nt poollooduslik
kooslus. Tegevuste elluviimisel arvestatakse
looduskaitseliste piirangutega järgides
5
looduskaitseseadust ja alade
kaitsekorda/kaitse-eeskirja.
Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei
kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.
Toetatavad tegevused ei hõlma taristut, millele tuleb tagada kliimakindlus.
Õiglase Ülemineku Fondist ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1–20)
artiklis 9 sätestatud investeeringuid. Seda tagatakse maaomanikega sõlmitavate kokkulepete
kaudu.
Käskkirja lisa 1 punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatav tulemus,
mis panustab meetmete nimekirja väljund- ja tulemusnäitajasse. Näitajate täitmise seiret
korraldatakse vastavalt perioodi 2021-2027 seire juhendile ja näitajate metoodikale (näitajate
passid).
Aastaks 2026 on kavandatud täita eesmärk, korrastada ja taastada pindalal 67 ha
kaevandamisega mõjutatud maad. Tulemuseks on korrastatud alad, mis ei kujuta enam otsest
ohtu inimestele, loomadele ja varale ning on loodud eeldused alade taaskasutamiseks teiste
tegevusalade vajadusteks (nt rohealad, sotsiaaleluruumid, majanduslik tegevus, ehitustegevus,
taristu rajamine, põllumajandus, metsastamine). Altkaevandatud alad on valitud aladel
korrastatud püsivalt stabiilseks ning korrastatud karjäärialad on korrastatud vastavalt kohaliku
omavalitsuse ja maaomaniku kokkulepitud suunale, lähtudes kaardistamise käigus antud
soovitustest alade edaspidiseks käitlemiseks. Nii altkaevandatud alade kui karjääride puhul
arvestatakse korrastatud ala pindala objektipõhiselt. Altkaevandatud alade puhul määrab
korrastatud ala pindala juhtrühm tegevuste planeerimisel. Karjääride puhul on korrastatud ala
pindala määratud eelnenud kaardistamise käigus.
Käskkirja lisa 1 punktis 5 nimetatakse rakendusasutus, kelleks on Kliimaministeerium ja
rakendusüksus, kelleks on Riigi Tugiteenuste Keskus, samuti tegevuste elluviija, kelleks on
Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus..
Käskkirja lisa 1 punktiga 6 sätestatakse projekti juhtrühma töö korraldamise detailid.
Projekti elluviija esitab juhtrühmale ettepaneku, millised objektid ja millises mahus oleksid
projekti raames teostatavad. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised objektid ja kui suures
mahus korda tehakse, arvestades valikukriteeriume ja abikõlblike kulude võimalikkust. Kui
juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi juhtkond. Korrastatavate
alade valikukriteeriumid sisustab juhtrühm lähtudes ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava
seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast (vt palun
seletuskirja p.3). Käskkirjaga kehtestatud eelarve piires võib juhtrühm eelarve jagunemist
projektis seatud eesmärgi saavutamiseks muuta. Kogu projekti vältel arvestatakse muuhulgas,
et toetatavad tegevused on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“.
Käskkirja lisa 1 punktiga 7 sätestatakse abikõlblikkuse periood, mis algab 1. septembril 2023.a
ning lõppeb hiljemalt 31. augustil 2026. a.
Käskkirja lisa 1 punktiga 8 sätestatakse tegevuste eelarve ja ajakava. Aastate 2023–2026
tegevuskava ja eelarve on toodud käskkirja lisas 2. Projekti iga-aastase detailse tegevuskava
kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2023. aasta eelarve kinnitab juhtrühm
6
40 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest. Projekti detailne aastaeelarve ja
tegevuskava kirjeldavad projekti tegevuste lõikes konkreetseks aastaks planeeritud toiminguid
ning eelarvet riigihangete detailsuses ning kuu täpsusega. Ühtlasi fikseeritakse iga-aastases
tegevuskavas korrastatavad objektid, sh nende pindala hektarites ja edasise kasutamise otstarve.
Käskkirja lisa 1 punktiga 9 sätestatakse kulude abikõlblikkus. Abikõlblikud on projekti kulud,
mis tehakse toetatava tegevuse elluviimisel ja meetme ning projekti eesmärkide saavutamiseks.
Abikõlblikud kulud hõlmavad tegelike kulude alusel hüvitatavaid otseseid personalikulusid.
Projekti toetatavate tegevuse elluviimisega seotud teavitustegevused on abikõlblikud.
Abikõlblikud on otsesed personalikulud ja kaudsed kulud (15% arvestatuna otsestest
abikõlblikest personalikuludest) ning projekti ülejäänud abikõlblikud kulud.
Kaudsed kulud on projekti administreerimisega seotud töötajate (nt raamatupidaja) kulud, sh
personalikulud ja projekti üldkulud. Kaudseid kulusid tegelike kuludega (kuludokumentidega)
ei tõendata, nt raamatupidaja ei pea täitma tööajatabelit. Ühtse määrana saadud toetuse
kasutamist ei kontrollita ega auditeerita, toetuse saaja ei pea kulusid projekti
raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente säilitama.
Abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele ka üldkulud tegelike kulude
alusel.
Käskkirja lisa 1 punktiga 10 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord.
Maksetaotluseks nimetatakse käskkirjas e-toetuses kulusid tõendavate dokumentide esitamist.
Käskkirja lisa 1 punktis 11 tuuakse välja toetuse saaja olulisemad kohustused, kuna toetatava
tegevuste elluviijale kohalduvad toetuse saaja kohustused.
Elluviija peab esitama rakendusüksusele info planeeritud ja läbiviidud hangete kohta ning
maksete infot.
Ringmajanduse põhimõtetega arvestamine tähendab, et võimalusel (mh kui see on
majanduslikult mõistlik) kasutatakse alade korrastamisel ja taastamisel teisest toorainet, sh
aherainekillustikku. Jäätmed tuleb üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.
Keskkonnanõuded, millega elluviija peab arvestama on see, et tegevuste elluviimisel
arvestatakse looduskaitseliste piirangutega järgides looduskaitseseadust ja alade
kaitsekorda/kaitse-eeskirja.
Käskkirja lisa 1 punktiga 12 sätestatakse hangete läbiviimisel rakendusüksuse kaasamise
võimalused ja kohustused.
Käskkirja lisa 1 punktiga 13 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Korra
sätestamise eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta projekti
elluviimisega seonduvalt peab koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse tegevuse
elluviijale kohustus esitada projekti vahearuanded ja lõpparuanne, fikseerides
aruandlusperioodi ning aruannetes sisalduva miinimuminformatsiooni. Aruannete eesmärk on
regulaarselt seirata projekti edenemist, eesmärkide poole liikumist ning tulemuste saavutamist,
samuti avastada võimalikke probleeme elluviimisel. Projektide vahe- ja lõpparuanded on
sisendiks ka regulaarsete rakenduskava seireandmete esitamisel Euroopa Komisjonile ja
lõpparuande koostamisel ning ülevaadete esitamisel kogu rakenduskava tulemuste
saavutamisest.
Käskkirja lisa 1 punktiga 14 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord.
7
Käskkirja lisa 1 punktiga 15 sätestatakse vaide menetlemise kord.
Käskkirja lisa 1 punktiga 16 sätestatakse EL vähese tähtsuse abi andmise kord
lõppkasusaajatele.
Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse 2023–2026 tegevuskava ja eelarve kaevandamisega ja
põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida-Virumaal (lisa
2).
Käskkirja lisaga 2 tuuakse välja projekti planeeritud eelarve rahastajate kaupa koos tegevuste
kajastamisega.
Projekti toetatakse meetmest nr 21.6.1.8 „Ringmajanduse korraldamine“ ning meetme raames
rahastatavate tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool tabelina. Käskkirjaga
kehtestatakse toetuse andmise tingimused tegevuste nr 1 ja 2 elluviimiseks.
Riiklik kaas- Kogu-
ELi toetuse ELi toetuse
Tegevused finantseering maksumus
eelarve (euro) osakaal
(euro) (euro)
1 Nõukogude perioodil suletud 443 200,33 77,56% 128 228,67 571 429,00
kaevanduste varingute ja vajumite
likvideerimine;
2 Kaevandamisega rikutud ja 110 799,89 77,56% 32 057,11 142 857,00
mahajäetud ehitusmaavarade
karjääride korrastamine;
3 Kohtla-Järve suletud tööstusjäätmete 1 706 455,82 77,57% 493 544,18 2 200 000,00
ja poolkoksi prügila suurema
põlenguala sulgemislahenduse
rekonstrueerimine;
4 Jäätmekäitluse piirkondlik 3 323 999,78 77,56% 961 714,22 4 285 714,00
arendamine.
KOKKU 5 584 455,82 77,56% 1 615 544,18 7 200 000
Käskkirja punktiga 3 volitatakse Sihtasutust Keskkonnainvesteeringute Keskus täitma
toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.
KIK volitatakse valdkondliku ministri käskkirjaga tegevuste elluviijaks vastavalt perioodi
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse § 10 lõikele 4.
Põhimääruse kohaselt on KIKi üks põhiülesandeid keskkonnavaldkonna tegevuste, sh
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks vajalike projektide
finantseerimine ja teostamine. KIKil on varasem kogemus sarnaste projektide rakendamisel.
Teiste hulgas on KIK viinud ellu projekti „Kaevanduskahjude likvideerimine ja hüvitamine“,
mistõttu on KIKil olemas kogemus kaevandusalade korrastamistööde korraldamisega ja
hangete läbiviimisega. Aastatel 2019-2022 on KIK koostöös KeA ja KeMiga hankinud
kaevandatud alade korrastamiseks vajalikud analüüsid, uuringud ja korrastamistööd. Varasem
kogemus sarnase projekti elluviimisega loob head eeldused käesoleva käskkirjaga kavandatava
projekti edukaks rakendamiseks.
Projekti järel tagab riik toetuse abil rajatud/soetatud vara sihtotstarbelise kasutamise, säilimise
ja hooldamise. Projekti sisulist poolt juhib projektijuht, kes korraldab ka projektiga seonduva
asjaajamise.
8
3. TAT kooskõla Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidega
Projekt on kooskõlas Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidega, kuid lähtuvalt projekti eelarve
piiratud ulatusest ning laiaulatuslikust probleemist tuleb täpsemalt prioritiseerida korrastatavad
objektid, mida teeb projekti juhtrühm võttes arvesse allpool kirjeldatud.
TAT mõju meetme eesmärkide saavutamisele
Projekti panust meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust
seletatakse käskkirja lisa 1 punkti 2 kirjeldavas osas. Info näitajate kohta on esitatud käskkirja
lisa 1 punktis 4. Objektide valikukriteeriumide sisustamisel lähtutakse, et oleks arvestatud
korrastamist vajava objekti mõju ulatust projekti tulemustele ja panust näitajate saavutamisse.
TAT põhjendatus
Projekti põhjendatust seletatakse käskkirja lisa 1 punkti 2 kirjeldavas osas. Projektis ettenähtud
tegevused (käskkirja lisa punkt 3) võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud
väljundid ja tulemused parimal moel. Projekti ajakava on esitatud käskkirja lisa 1 punktis 8.
Objektide valikukriteeriumide sisustamisel arvestatakse, et objekti korrastamist oleks võimalik
teostada abikõlblikkuse perioodi jooksul.
TAT kuluefektiivsus
Kuluefektiivseks tulemuste saavutamiseks on esmalt vajalik analüüs (osaliselt on valmis),
millest lähtub juhtrühm objektide valikul. Üldiselt on objektide korrastamisel võimalus
rakendada tüüpprojekte, kuid antud projekti raames võib osutada vajalikuks ka eriprojekti
koostamine. Samuti hankemenetlus tagab kuluefektiivsuse tegevuste summade osas.
Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia:
Toetuse saaja suutlikkust seletatakse käskkirja punkti 3 kirjeldavas osas.
Objektide valikul elluviija suutlikkust täiendavalt ei hinnata.
TAT kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega
TAT kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seletatakse lisa 1
punkti 2 kirjeldavas osas. Objektide valikukriteeriumide sisustamisel arvestatakse, et
esmajärjekorras tuleb korrastada alad, mille ohtlikkus on kõige suurem (asustuse lähedal
paiknemine, majandataval maal rasketehnika kasutamine). Selle kaudu panustatakse otseselt
näitajasse „Elukeskkonnaga rahulolu“. Ühtlasi arvestatakse panusega näitajasse
„Keskkonnatrendide indeks“ (tulevikus ala kasutamise perspektiivsus, korrastamist vajava
objekti looduslik seisund taastamata, ringmajanduse põhimõtetega arvestamise võimalus).
4. Käskkirja vastavus ELi õigusele
Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas
vastava ELi õigusega.
Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ühissätete määrus);
9
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse
Õiglase Ülemineku Fond.
Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete
täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi
Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu
on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.
5. Käskkirja mõju
Projekti tulemusel korrastatakse kaevanduste alad ning nad ei kujuta enam otsest ohtu
inimestele, loomadele ja varale. Samuti luuakse eeldused alade taaskasutamiseks teiste sektorite
vajadusteks.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja
perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise
seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega.
Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD)
juhtkomisjonile ja Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjonile.
10