Riigi Tugiteenuste Keskus · 24. august 2023
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
23.08.2023 nr 1.1-2/23/235
Haridus- ja teadusministri 6. juuli 2023. a käskkirja
nr 192 „Haridus- ja Teadusministeeriumi
Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse
programmi 2023–2027 uurimistoetuste taotlemise
tingimused ja kord“ muutmine
Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punkti 2 ja Vabariigi Valitsuse
13. augusti 2021. a määruse nr 80 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 1 ja
lõike 2 punkti 9 alusel:
1. Muudan haridus- ja teadusministri 6. juuli 2023. a käskkirja nr 192 „Haridus- ja
Teadusministeeriumi Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi 2023–2027
uurimistoetuste taotlemise tingimused ja kord“ lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses
(lisatud).
2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Kallas
minister
Lisa
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri käskkirjaga
„Haridus- ja Teadusministeeriumi Haridusvaldkonna teadus-
ja arendustegevuse programmi 2023–2027 uurimistoetuste
taotlemise tingimused ja kord“
Haridus- ja Teadusministeeriumi Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse
programmi 2023–2027 uurimistoetuste taotlemise tingimused ja kord
1. ÜLDSÄTTED
1. Käesoleva korraga reguleeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM)
Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi 2023–2027 (edaspidi TA
programm) uurimistoetuste taotlemise, hindamise, määramise ja aruandluse tingimusi ning
korda (edaspidi kord).
2. EESMÄRK JA MEETMED
1. Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi 2023–2027 eesmärk on toetada
Eesti õpetajate ja tugispetsialistide1 järelkasvu tagamiseks vajalikku teadus- ja
arendustegevust.
2. TA programmi eesmärkide saavutamist toetatakse järgmiste meetmete abil:
2.1 I meede. Suuremahuline teadus- ja arendusprojekt, mis kestab kuni kolm aastat ja mille
maksimaalne eelarve on 350 000 eurot. I meetme uurimistoetused keskenduvad
juhtkomisjoni poolt püsitatud konkreetsetele uurimisteemadele. Taotluste hindamisel
lähtutakse ennekõike projektitaotluste kõrgest tasemest ning vastavusest programmi
eesmärkidele.
2.2 II meede. Avatud taotlusvoorude korraldamine. Taotlusvoore korraldatakse
uurimisteemadel, kus soovitakse luua uut teadmist, ning kus on suur kaal teadlaste endi
valitud uurimisküsimustel ja metoodikal. Taotlusvoorude eesmärgid kinnitatakse
juhtkomisjoni poolt. Projektide maksimaalne kestus on kuni kolm aastat ja
maksimaalne eelarve 250 0000 eurot.
2.3 III meede. Sisseostetavad teadus- ja arendusteenused. Sisseostetavaid teadus- ja
arendusteenuseid tellitakse riigihangete seaduses sätestatud teadus- ja arendustegevuse
erandi alusel ja korras. III meedet kasutatakse juhtkomisjoni määratletud konkreetsete
uurimisküsimuste puhul.
3. MÕISTED
1. Taotleja on vastavalt TA programmile Tallinna Ülikool või Tartu Ülikool (edaspidi taotleja).
2. Partner on projekti kaasatav Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus, kes ei
ole ise taotleja, kuid osaleb teadus- ja arendusprojekti elluviimises.
3. Teenusepakkuja on III meetmes sisseostetavaid teadus- ja arendusteenuseid pakkuv avaliku,
era- või kolmanda sektori asutus.
4. Uurimistoetuse taotluste (edaspidi taotlus) menetleja on HTM.
5. Vastutav täitja on isik, kellel on projektis ette nähtud ülesannete täitmiseks vajalik
ettevalmistus, pädevus ja kogemus.
1
Lähtuda tuleb kehtivas koolieelse lasteasutuse seaduses ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud
mõistetest.
1
4. I ja II MEETME PROJEKTITOETUSTE TAOTLEMINE, HINDAMINE,
MÄÄRAMINE JA ARUANDLUS
1. Uurimistoetuse taotlemine
1.1 Taotlus esitatakse HTMile Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi ETIS) kaudu
juhtkomisjoni määratud tähtajaks. Taotlusvooru ajakava kehtestab juhtkomisjon iga-
aastaselt ning annab sellest teada HTMi kodulehel ja ETISe vahendusel.
1.2 Uurimistoetuse taotleja kaasab projekti elluviimisse partnerina soovitavalt vähemalt
ühte Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutust.
1.3 Taotluses näidatakse ära:
1.3.1 projekti nimetus;
1.3.2 projekti lühikirjeldus;
1.3.3 taotletava toetuse periood (kuni 3 aastat);
1.3.4 vastutav täitja, põhitäitja(d) koos CV-dega, täitjad ja partner(id) ning ülesannete
jaotus projekti meeskonnas;
1.3.5 projekti vajalikkus ja taust, sh olulisus programmi ja taotlusvooru eesmärkide
seisukohalt;
1.3.6 projekti eesmärgid, uurimisküsimused või -hüpoteesid, uurimismeetodid ja
tööplaan koos iga tööetapi oodatava väljundiga, sh eeldatav ajakava aastate
lõikes ja projekti eesmärkide saavutamiseks vajaliku taristu kirjeldus;
1.3.7 projekti eeldatavad tulemused, nende potentsiaalne rakendatavus, ühilduvus või
seos olemasolevate projektide või rakendustega; interdistsiplinaarsus; olulisus
Eesti teadusele, ühiskonnale ning võimalikud jätkamissuunad;
1.3.8 andmehaldusplaan, sh andmestiku loomise, kogumise, talletamise põhimõtted
ning selgitus, kuidas tagatakse tulemuste vastavus TA programmi
litsentsimispõhimõtetele;
1.3.9 teaduseetika põhimõtete järgimine;
1.3.10 seotud uurimisprojektid;
1.3.11 projektijuhi ja täitja(te) senine taotletava projekti teemaga seotud teadus- ja
arendustegevuse alane tegevus. Uurimistoetuse saanud asutusel on õigus
mõjuvatel põhjustel (vastutava täitja siirdumine teisele tööle, alaliselt elama
asumine teise riiki, surm, raske haigus, või muud olulised ja põhjendatud
asjaolud) määrata projektile uus vastutav täitja teavitades sellest HTMi; projekti
peatamine ei ole lubatud;
1.3.12 projekti kogueelarve ning eelarve jaotus aastate kaupa, sh detailsemalt esimese
aasta eelarve. TA programmi raames elluviidavate projektide eelarved
koosnevad otsestest kuludest ja üldkulust. Otsesed kulud on personalikulud
(töötasud koos kõigi riiklike maksude, maksete ja seadustest tulenevate
hüvitistega ning üliõpilaste teadustöö stipendiumid) ning tegevuskulud
(lähetuskulud, projekti täitmisega otseselt seotud põhi- või väikevara soetamise
kulud, sisseostetavad teadus- ja arendusteenused, uurimisprojekti tulemuste
publitseerimise ja tutvustamisega seotud kulud ning muud projekti elluviimiseks
vajalikud kulud). Üldkulu on asutuse kulu, mis on seotud projekti asutuse poolse
haldamisega ning projekti täitmiseks vajaliku kvaliteetse keskkonna tagamisega.
Üldkulu määr on kuni 20% otsestest kuludest, välja arvatud sisseostetavad
teadus- ja arendusteenused.
1.4 HTMil on vajadusel õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente.
2. Projektitoetuse taotluste hindamine
2.1 Taotlusi hindab juhtkomisjon kaasates vajadusel eksperte.
2.2 Juhtkomisjon hindab taotlusi ning koostab igale taotlusele koondhinnangu ja -hinde,
võttes arvesse järgnevaid kriteeriume:
2
2.2.1 projekti põhjendatus ja läbimõeldus, vastavus programmi ja taotlusvooru
eesmärgile;
2.2.2 projekti teostatavus, sh metoodika sobivus, eelarve ja planeeritud tegevuste
vastavus ning põhjendatus;
2.2.3 vastutava täitja ja meeskonna sobivus, nende eelnev kogemus ja senine tegevus
valdkonnas, suutlikkus projekti ellu viia ning vajaliku taristu olemasolu ja
sobivus;
2.2.4 projekti mõju ja olulisus õpetajate järelkasvu ning haridusteaduste valdkonnale,
Eesti teadusele ja ühiskonnale laiemalt;
2.2.5 projekti interdistsiplinaarsus ja koostöö eri teadus- ja arendusasutustega, sh
koostööst tekkiv sünergia.
2.3 Taotlusi hinnatakse kriteeriumite lõikes skaalal 1 kuni 5 järgnevalt: 1 - mitterahuldav; 2
- rahuldav; 3 - hea; 4 - väga hea; 5 - suurepärane. Hinne antakse 0,5 punkti täpsusega.
2.4 Hinnatavate kriteeriumite osakaalud on võrdsed.
2.5 Juhtkomisjon koostab koondhinnangute ja -hinnete alusel projektitoetuse taotluste
paremusjärjestuse ning teeb HTMile esialgse rahastamisettepaneku.
2.6 Taotlusi, mille vähemalt ühe kriteeriumi hinne on mitterahuldav, ei rahastata.
2.7 Juhtkomisjon võib esitada lisatingimusi, mida taotleja on kohustatud toetuse saamisel
täitma.
2.8 HTM teeb taotluse koondhinnangud ja -hinded, sealhulgas juhtkomisjoni esialgse
rahastamisettepaneku taotlejale kättesaadavaks e-posti teel. Taotlejal on õigus esitada
arvamus juhtkomisjoni rahastamisettepaneku kohta kirjalikult HTMi määratud
tähtajaks.
2.9 Valeandmete, loomevarguse või petturluse ilmnemisel on HTMil õigus taotlus tagasi
lükata.
3. Projektitoetuse määramine ja eraldamine
3.1 Juhtkomisjonil on õigus teha koondhinnangut ja -hindeid arvesse võttes, sh taotlejalt
saabunud arvamusi ja vastuväited kaaludes, HTMile põhjendatud ja erapooletu
ettepanek:
3.1.1 rahuldada taotlus;
3.1.2 rahuldada taotlus osaliselt;
3.1.3 mitte rahuldada taotlust, kui:
3.1.3.1 projekti vähemalt ühe kriteeriumi hinne on mitterahuldav;
3.1.3.2 programmi eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
3.1.3.3 taotleja ei ole nõus ettepanekuga taotluse osalise rahuldamise või
lisatingimuste täitmisega.
3.2 Projektitaotluse rahuldamise otsuse toetuse määramise või taotluse mitterahuldamise
otsuse kohta teeb haridus- ja teadusminister käskkirjaga.
3.3 Projektitoetus määratakse korraga üheks eelarveaastaks (edaspidi projektitoetuse
periood).
3.4 Projektitoetus makstakse välja ministri käskkirja alusel.
4. Vahearuanne ja projektitoetuse eraldamise jätkamine
4.1 Projektitoetuse eraldamise jätkamise otsus langetatakse eelneva projektitoetuse perioodi
tulemuste (vahearuanne) ja järgneva projektitoetuse perioodi töökava põhjal.
4.2 Projekti vahearuanne esitatakse koos järgneva projektitoetuse perioodi töökavaga
ETISe kaudu HTMile hiljemalt 15. jaanuariks.
4.3 Vahearuandes näidatakse ära:
4.3.1 projektitoetuse perioodi tulemuste kokkuvõte ja väljundid, toetuse eelarve
kasutamine;
4.3.2 projektitoetuse perioodil tehtud olulised muudatused tegevuskavas ja nende
põhjendus;
4.4 Järgneva projektitoetuse perioodi töökavas näidatakse ära:
3
4.4.1 töökava järgmiseks projektitoetuse perioodiks;
4.4.2 vajadusel tekkinud muudatused projekti meeskonnas;
4.4.3 projekti eelarve järgneva projektitoetuse perioodi kohta;
4.4.4 juhul, kui projektitoetus määrati lisatingimustega, siis esitatud lisatingimuste
täitmise tegevuskava.
4.5 Vahearuandeid ja järgneva perioodi töökavasid hindab juhtkomisjon ning vajadusel
kaasab eksperte.
4.6 Vahearuannete ja järgneva perioodi töökavade põhjal koostab juhtkomisjon igale
taotlusele koondhinnangu, vajadusel arvestab eksperti(de) hinnanguid ning võtab
arvesse järgnevaid kriteeriume:
4.6.1 projektitoetuse perioodi tegevuste tulemuslikkus;
4.6.2 järgmise projektitoetuse perioodi töökava teostatavus, tegevuste
eesmärgipärasus, metoodika sobivus eesmärkide saavutamiseks, eelarve ja
planeeritud tegevuste vastavus.
4.7 Juhtkomisjon teeb koondhinnangute alusel esialgse rahastamisettepaneku.
4.8 Juhtkomisjon võib kirjeldada tingimused, mida taotleja on kohustatud toetuse saamisel
täitma.
4.9 HTM teeb jätkutaotluse koondhinnangu, sealhulgas juhtkomisjoni esialgse
rahastamisettepaneku taotlejale kättesaadavaks 10. veebruariks. Taotlejal on õigus
esitada arvamus juhtkomisjoni rahastamisettepaneku kohta kirjalikult HTMi määratud
tähtajaks. Juhul, kui juhtkomisjon on kirjeldanud tingimused, mida projektitoetuse
saamiseks tuleb täita, kinnitab taotleja nõusolekut tingimuste täitmiseks.
5. Projektitoetuse eraldamise jätkamine ja projektitoetuse eraldamise lõpetamine
5.1. Juhtkomisjon teeb koondhinnanguid arvesse võttes, sealhulgas taotlejalt saabunud
arvamusi ja vastuväited kaaludes, HTMile põhjendatud ja erapooletu ettepaneku:
5.1.1 jätkata projektitoetuse eraldamist taotletud mahus;
5.1.2 jätkata projektitoetuse eraldamist osalises mahus, kui projekti eesmärgid,
tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas mahus toetusega;
5.1.3 lõpetada projektitoetuse eraldamine, kui:
5.1.3.1 projekti täitmise edukus ja jätkusuutlikkus on olulisel määral vähenenud
või on ebapiisav;
5.1.3.2 juhtkomisjoni poolt seatud täiendavad tingimused taotlejale ei ole
täidetud;
5.1.3.3 esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud.
5.1.3.4 Projektitoetuse jätkamise või eraldamise lõpetamise otsuse teeb haridus-
ja teadusminister käskkirjaga.
6. Lõpparuande esitamine ja kinnitamine
6.1 Lõpparuanne esitatakse HTMile ETISe kaudu hiljemalt projekti lõppemise aastale
järgneva aasta 31. jaanuariks. Aasta keskel lõppeva projekti puhul hiljemalt ühe kuu
jooksul pärast projekti lõppemist, aga mitte hiljem, kui järgmise aasta 31. jaanuariks.
6.2 Projekti lõpparuandes näidatakse:
6.2.1 tulemused ja eelarve kasutus vastavalt taotluses esitatud eesmärkidele ja
väljunditele;
6.2.2 saavutatud tulemuste rakendatavus, ühilduvus või seos olemasolevate projektide
või rakendustega; interdistsiplinaarsus; olulisus Eesti teadusele, ühiskonnale
ning võimalikud jätkamissuunad;
6.2.3 kinnitus, et projekti raames loodud andmed on kättesaadavaks tehtud selleks
sobivas repositooriumis;
6.2.4 projektitoetuse eraldamisel juhtkomisjon nimetatud lisatingimuste täitmine;
6.2.5 populaarteaduslik lühikokkuvõtte projekti tegevustest, tulemustest ja nende
olulisusest.
4
6.2.6 muu taotleja hinnangul oluline projektiga vahetult seotud informatsioon.
6.3 Lõpparuandeid hindab ja kiidab heaks juhtkomisjon, küsides vajadusel täitjatelt
täiendavat informatsiooni projekti tulemuste kohta. Lõpparuanne kinnitatakse
juhtkomisjoni poolt hiljemalt kahe kuu jooksul pärast lõpparuande esitamist, kuid mitte
hiljem kui 10. veebruariks aasta lõpul lõppenud projekti puhul
6.4 Projekti ennetähtaegsel lõppemisel on taotleja kohustatud esitama lõpparuande
juhtkomisjoni määratud tähtajaks.
7. Toetuse tagasinõudmine
7.1 Toetuse andjal on õigus välja makstud toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda juhul
kui:
7.1.1 toetuse saaja ei täida toetuse taotluses esitatud eesmärke;
7.1.2 toetuse saaja ei täida käskkirjas sätestatud tingimusi;
7.1.3 toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid;
7.1.4 abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;
7.1.5 taotleja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude;
7.1.6 aruanne ei ole esitatud tähtajaks.
7.2 Toetuse osaliseks või täielikuks tagasi nõudmiseks teeb juhtkomisjon ministrile
põhjendatud ettepaneku. Toetuse osaline või täielik tagasinõue kinnitatakse ministri
käskkirjaga.
7.3 Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi 60
kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
7.4 Toetuse osalisest või täielikust tagasinõudmisest teavitatakse toetuse saajat esimesel
võimalusel pärast punktis 7.2. nimetatud käskkirja kinnitamist.
8. Projekti tulemuste avalikustamine ja kättesaadavaks tegemine
8.1 Andmete kättesaadavaks tegemiseks võib kasutada institutsionaalseid või
valdkondlikke repositooriume.
8.2 Projekti tulemusel avaldatud ja projektitoetusele viitavate publikatsioonide terviktekstid
teeb taotleja avalikkusele ETISe kaudu vabalt kättesaadavaks esimesel võimalusel.
8.3 Projekti lõpparuande teeb HTM ETISe kaudu avalikult kättesaadavaks.
8.4 Taotleja nimetab HTMi tegevuse toetajana projekti tulemusi tutvustavates trükistes,
reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki- tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel
esinemistel, samuti kasutab trükistes HTMi logosid nähtaval kohal.
5