Kiri

Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium 29.08.2023 nr 1-4/23/3937 Kliimaministri määruse „Narva kaugkütte lahti sidumiseks põlevkivitööstusest toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu Austatud ministrid Esitame kooskõlastamiseks kliimaministri määruse „Narva kaugkütte lahti sidumiseks põlevkivitööstusest toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Palume esitada oma märkused ja ettepanekud hiljemalt kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Minister Lisad: Meetme eelnõu ja seletuskiri Ettepanekute esitamiseks: Euroopa Komisjon, Riigi Tugiteenuste Keskus, Keskonnainvesteeringute Keskus, MTÜ Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Rein Vaks, 625 6347 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 23.08.2023 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2023. a nr Narva linna kaugkütte lahti sidumiseks põlevkivitööstusest toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 6 „Õiglane üleminek” prioriteedi 10 erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega” tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus” meetme nr 21.6.1.13 „Kaugkütte lahti sidumine põlevkivist” sekkumise 21.6.1.131 „Ida-Virumaal kaugkütte taastuvkütustele ülemineku toetamine” elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. (2) Määrusega panustatakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Energeetika” programmi „Energeetika ja maavarade programm 2023–2026” tegevuse „Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne” tulemuste saavutamisse. (3) Toetuse andmise sihtpiirkond on Ida-Viru maakond. (4) Määrust ei kohaldata: 1) biomassi kasutusega seotud projektidele, mis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta kehtestatud direktiivis (EL) 2018/2001 (ELT 21.12.2018, lk 82–209) sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside vähendamise kriteeriumitele; 2) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1–20), artiklis 9 sätestatud juhtudel. (5) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotleja, partneri ja taotluse kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele, rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele, selle tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele, toetuse saaja kohustustele ja muule käesolevas määruses toodule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 1 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses toodud erisustega. (6) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu. (7) Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. § 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) alternatiivkatlamaja meetod — elektri ja soojuse koostootmise protsessis soojuse tootmisel kulude jagamise meetod, mille puhul eeldatakse, et tarbijale müüdav soojus toodetakse soojuse tootmiseks ette nähtud katlamajas. Meetod põhineb printsiibil, et tarbija ei pea maksma soojuse eest enam, kui see on toodetud ainult soojuse tootmiseks ette nähtud katlaseadmetega; 2) soojuse tootmisjaama ehitamine — uue komplektse soojuse tootmisjaama ehitamine, mis kasutab taastuvaid energiaallikaid ja vastab energiatõhususe nõuetele vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artiklile 46; 3) taastuvenergia on taastuvatest allikatest toodetud energia Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/2001/EL artikli 2 punkti 1 tähenduses. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on Narva linna kaugküttevõrgus põlevkivi ja muude fossiilkütuste asemel taastuvatest allikatest soojuse tootmine uue soojuse tootmisjaamaga, mille soojuslik võimsus on vähemalt 80 MW. (2) Toetuse andmise tulemusena suureneb Narva linna kaugküttevõrgus taastuvenergia kasutus, suureneb primaarenergia sääst ja väheneb kasvuhoonegaaside heide soojuse efektiivsema tootmise tõttu taastuvatest energiaallikatest. (3) Toetusest rahastatav projekt aitab kaasa meetme väljundnäitaja “lisandunud võimsus taastuvenergia tootmiseks“ saavutamisele. (4) Toetusest rahastatav projekt aitab vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust ja mõõtmiseks kasutatakse tulemusnäitajat „Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“. (5) Toetatav projekt arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, panustab Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) 2 aluspõhimõtete hoidmisesse ja strateegia „Eesti 2035“ alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne“ saavutamisse. (6) Strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmist ja lõikes 5 nimetatud sihi saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse järgmiste näitajatega: 1) taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises; 2) kasvuhoonegaaside netoheide süsinikdioksiidi ekvivalenttonnides; 3) elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus. § 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus (1) Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus). (2) Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus). § 5. Riigiabi (1) Määruse alusel antav toetus on energiatõhusale kaugküttele ja -jahutusele antav investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 46 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (2) Määruse alusel ei anta: 1) abi raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses; 2) grupierandiga hõlmatud abi üldise grupierandi määruse artikli 1 1õigetes 2–5 sätestatud juhtudel; 3) vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 4) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. (3) Tegevustele, mis ei ole hõlmatud üldise grupierandi määruse artikliga 46, võib anda toetust vastavalt VTA määrusele ning sellisele abile kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (4) Kui toetus on VTA määruse alusel vähese tähtsusega abi, ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi piirsummat. (5) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud eri eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. (6) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. (7) Ebaseaduslik ja väärkasutatud riigiabi nõutakse tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 ja selles viidatud Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 3 § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ja mille raames toimub soojuse tootmisjaama ehitamine. (2) Juhul kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. (3) Toetust antakse lõikes 1 nimetatud tegevustele juhul, kui kaugküttesüsteem on või muutub energiatõhusaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2012/27, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56) (edaspidi energiatõhususe direktiiv) artikli 2 punkt 41 tähenduses. (4) Toetust antakse lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele juhul, kui soojuse tootmisjaam vastab üldise grupierandi määruse artikli 46 punkti 3 tingimustele. (5) Toetust antakse projektile, mis ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artiklis 17 nimetatud olulist kahju. (6) Toetust antakse projektile, mis järgib energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ning mille puhul on tagatud kliimakindlus vastavalt ühissätete määruse artikli 2 punktidele 41 ja 42 ning artikli 73 lõike 2 punktile j. (7) Toetust antakse projektile, mis vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnaalastele õigusaktidele, sealhulgas heite piirväärtuse saavutamiseks suurte põletusseadmete korral tööstusheite seaduse nõuetele ja sellest tulenevalt uue seadme parima võimaliku tehnika nõuetele; (8) Toetatav projekt peab vastama järgmistele tehnilistele tingimustele: 1) soojuse tootmiseks kasutatav põllumajanduslik biomass vastab energiamajanduse korralduse seaduse § 323 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele; 2) soojuse tootmiseks kasutatav metsa biomass vastab energiamajanduse korralduse seaduse § 323 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele; 3) biomassi kasutamisega vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 80 protsenti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/2001/EL VI lisas sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise metoodikale ja fossiilkütuste võrdlusväärtusele; 4) soojustorustike ja nendega seotud taristu ehitamise ja käitamise puhul vastab süsteem energiatõhususe direktiivi artikli 2 punkti 41 määratlusele; 5) soojuspumbad, ventilaatorid, kompressorid, pumbad ja muud kasutatavad seadmed, mis kuuluvad energiatõhususe direktiivi kohaldamisalasse, vastavad energiamärgise kõrgeima klassi nõuetele ja muudel juhtudel vastavad sama direktiivi kohastele rakendusmäärustele ning esindavad parimat võimalikku tehnoloogiat; 6) elektriliste soojuspumpade paigaldamine ja käitamine peab vastama kriteeriumile, mille kohaselt ei ole külmutusagensi globaalse soojendamise potentsiaal üle 675; 7) fossiilset kütust on lubatud kasutada soojuse tootmisjaama käivitamiseks, kui selleks puudub alternatiivne taastuvenergia allikas. 4 § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on järgmised § 6 lõike 1 kohase tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirsummadele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) projekteerimise kulud juhul, kui projekteerimisele järgneb koostatud projekti alusel soojuse tootmise seadme renoveerimine; 2) soojuse tootmisjaama ehitamise kulud ja sellega seotud asjakohaste tehniliste seadmete, ehitustööde, uute kommunikatsioonide rajamise, juurdepääsuteede rajamise, välisõhu saastumist takistavate puhastus- ja püüdeseadmete soetamise ja paigaldamise kulud; 3) koostootmisjaama ehituse korral ehitamise kulud alternatiivkatlamaja meetodi alusel leitud summas; 4) omanikujärelevalve tegemise kulud; 5) Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” sätestatud teavitamise kohustuste täitmise kulud vähese tähtsusega abina; 6) projektijuhtimise teenuse kulud. (2) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) maa ostusumma; 2) kütuselaaduri või samalaadse tehnika ostusumma; 3) kasutatud seadme ostusumma; 4) personalikulud; 5) investeering fossiilkütust kasutavasse soojuse tootmise seadmesse; 6) projekti üldkulud ühendmääruse § 21 lõike 5 ja administreerimiskulud ühendmääruse § 21 lõike 6 tähenduses. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku 2023. aasta 1. juunist 2026. aasta 31. augustini. (2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotluse esitamise kuupäevast või taotluses toodud ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast. Projekti abikõlblikkuse periood algab kuue kuu jooksul taotluse rakendusüksusele esitamisest. (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus on 32 kuud. (4) Toetuse saaja esitatud põhjendatud avalduse alusel võib rakendusüksus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada, ületades lõikes 3 sätestatud perioodi, kui projekti tegevus lõpetatakse hiljemalt 31. augustil 2026. aastal. § 9. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste osas on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest 45 protsenti. (2) Toetuse maksimaalne summa projekti kohta on 20 000 000 eurot. (3) Projektile antava toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja toetuse maksimumsumma sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. 5 (4) Toetus koos taotleja omafinantseeringuga peab tagama projekti kulude katmise ja projekti jätkusuutliku rahastamise. (5) Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, Euroopa Liidu institutsioonide ja fondide ning kohaliku omavalitsuse üksuse antud abi. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 10. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotleja võib olla Eesti äriregistris registreeritud ja tegutsev äriühing, mis tegutseb või on tegutsenud soojusettevõtjana, mis ei ole välistatud määruse § 5 lõike 2 alusel ning mis osaleb Narva linna kaugkütte võrguettevõtja läbi viidava kaugkütteseaduse § 141 kohase soojuse ostu konkursil. (2) Taotleja ja partner ei tohi olla raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses. (3) Taotleja ja partneri omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus peab olema täies mahus tagatud. § 11. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab sisaldama peale ühendmääruse § 4 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kinnituste ka järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente: 1) taotleja ja partneri nimi ning registrikood; 2) projekti kirjeldus, asukoht ja projekti elluviimise ajakava; 3) projekti kulude loetelu, toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest; 4) omafinantseeringu olemasolu tõendav dokument ja kinnitus valmisoleku kohta projekti rahastada planeeritud ulatuses; 5) projekti elluviimise järgsete püsikulude kirjeldus koos nende suuruse arvutamise käigu ja rahastamise allikatega; 6) soojuse ja elektri koostootmisjaama investeeringu korral alternatiivkatlamaja ehituse hinnakalkulatsioon; 7) koostootmisjaama ehitamise korral primaarenergia säästu arvutus vastavalt majandus- ja taristuministri 13. detsembri 2016. a määrusele nr 71 „Soojus- ja elektrienergia tõhusa koostootmise nõuded“; 8) planeeritava soojuse tootmisjaama terviklahenduse kirjeldus, sealhulgas selle vastavus kehtivatele planeeringutele ja projekteerimistingimustele; 9) kalkulatsioon või hinnapakkumus, mis selgitab ja tõendab projekti eelarve kujunemist; 10) projekti tulemusena vähenevate kasvuhoonegaaside kokkuhoiu arvutamise käik rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormil; 11) finantsmajanduslik analüüs; 12) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 13) dokumendid, mis tõendavad projekti tegevusega seotud kinnisasja, maatüki või ehitise või nende osa omandit, või eelnimetatute kasutusõigust projekti abikõlblikkuse perioodil ja viis aastat pärast projekti toetuse väljamaksete lõppemist; 14) fossiilkütusest toodetud soojusenergia asemel toodetava taastuvenergia kogus aastas megavatt-tundides; 15) teave taotleja ettevõtte suuruse kohta üldise grupierandi määruse I lisa järgi ja vastavusele muudele üldise grupierandi määruse tingimustele; 6 16) kinnitus projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ ja § 6 lõikes 8 sätestatud tehniliste tingimuste täitmise kohta; 17) kinnitus taristuprojektiga kliimakindluse saavutamise kohta koos hinnangut tõendava dokumentatsiooniga; 18) kinnitus, et projekt vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele; 19) taotleja kuulumise korral kontserni emaettevõtja või kontserni viimase lõppenud majandusaasta kinnitatud aruande koopia, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav; 20) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid. (2) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muu välisabi vahenditest, esitab taotleja sellekohase teabe. (3) Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. (4) Rakendusüksus võib laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil. (5) Rakendusüksusel on õigus nõuda lisadokumente ja -andmeid taotluse nõuetele vastavuse ja projekti valikukriteeriumitele vastavuse hindamiseks. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 17 nimetatud kliimakindluse hindamise teeb taotleja, lähtudes rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021– 2027” (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92). 4. peatükk Toetuse taotlemine § 12. Taotlusvooru avamine (1) Taotlusvooru toetatavad tegevused, eelarve ja ajakava kinnitab valdkonna eest vastutav minister ning edastab selle teabe rakendusüksusele. (2) Taotlusvooruga toetatavatest tegevustest, tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus avalikkust ja sihtrühmasid oma asutuse veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. § 13. Toetuse taotlemise tähtaeg Taotlus esitatakse § 12 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul, mis algab samaaegselt § 10 lõikes 1 nimetatud konkursiga, kestab vähemalt 50 tööpäeva ning lõpeb vähemalt 35 tööpäeva enne konkursi lõpu tähtpäeva. 5. peatükk Taotluse menetlemine § 14. Taotluse esitamine ja menetlemise tähtaeg 7 (1) Taotlus toetuse saamiseks esitab taotleja seaduslik esindaja taotlusvoorus e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna. (2) Rakendusüksus avab taotlemise võimaluse e-toetuse keskkonnas hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 25 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates. (4) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva. § 15. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 10 nimetatud nõuded. (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 11 sätestatud nõuded. (3) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. (4) Kui taotluse, taotleja või partneri nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks, taotluse täiendamiseks või selgituste andmiseks aega kuni kümme tööpäeva, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb. (5) Rakendusüksus ei tunnista taotlejat, partnerit või taotlust nõuetele vastavaks ja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata ühendmääruse § 8 lõike 2 punktides 1– 3 sätestatud juhul. § 16. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuuluvad vähemalt üks rakendusasutuse ja kaks rakendusüksuse määratud liiget. (2) Rakendusüksus esitab hindamiskomisjoni koosseisu ministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 14 päeva enne taotlusvooru tähtaega. (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad: 1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama; 3) tagama hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse. (4) Hindamiskomisjoni tööd koordineerib rakendusüksus. § 17. Projektide valimine ning valikukriteeriumid ja -metoodika 8 (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon punktis 3 nimetatud valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7. (2) Hindamiskomisjoni kasutatav valikumetoodika on toodud määruse lisas. (3) Rakendusüksus kaasab projektide hindamisse vajaduse korral eksperte. (4) Taotlus rahuldatakse, kui see vastab järgmistele valikukriteeriumidele: 1) projekt on kooskõlas valdkondlike arengukavadega, omab mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekt on põhjendatud; 3) projekt on kuluefektiivne; 4) taotleja on tõendanud suutlikkust projekti ellu viia; 5) projekt on kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. § 18. Taotluse rahuldamise, osalise või kõrvaltingimustega rahuldamise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) hangete korraldamise nõuded; 3) aruandluskord; 4) kestuse nõude täitmise tingimused. (2) Taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. (3) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetussumma vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmiseks. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral ei tehta toetuse makset enne kõrvaltingimuse täitmist. (5) Taotluse osaliselt või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses nähakse ette käesoleva määruse lõikes 1 nimetatud asjaolud. § 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 toodud juhtudel. (2) Rakendusüksus võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse taotleja andmed; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 9 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus kooskõlas ÜSS2021_2027 §-ga 12, mille kohaselt projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid ei põhjendata; 6) otsuse vaidlustamise kord. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel, mis on esitatud enne toetuse lõplikku maksmist või lõpparuande kinnitamist. (2) Kui muudetakse ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−5 nimetatud asjaolusid, peab muudatus olema põhjendatud ja vajalik ning projekt vastama käesolevas määrusega ette nähtud tingimustele. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise, projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil või pole kooskõlas riigiabi reeglitega. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast asjakohase avalduse saamist. (5) Rakendusüksus võib tunnistada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui toetuse saaja ei täida projekti elluviimise ajakava. 7. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ning kohustused § 21. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja kohustused: 1) tagab ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kooskõlas ehitusseadustiku ja teiste asjakohaste õigusaktidega; 2) tagab projekti elluviimiseks õigusaktides ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 3) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse abil loodud või omandatud vara arvelevõtmise, kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise; 4) võimaldab rakendusüksusel osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel; 5) soojuse tootmisjaama käitamisel kasutab ainult taastuvenergiat ja taastuvenergiast toodetud elektrienergiat. (3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi. (4) Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega: 1) järgib projektiga seotud hangete läbiviimisel ühendmääruse §-s 11 kehtestatud nõudeid; 2) alustab ehitustöö riigihanke menetlust või ostumenetlust kuue kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest arvates; 10 3) esitab enne, kui alustab riigihanke menetlust või ostumenetlust ühendmääruse § 11 tähenduses, rakendusüksusele läbivaatamiseks hankedokumentide kavandi, sealhulgas lepingu kavandi, kui hanke eeldatav maksumus käibemaksuta on 100 000 eurot või enam; 4) esitab enne lepingu muutmist rakendusüksusele läbivaatamiseks muudatuse kavandi; 5) täidab hankimisega seotud kohustusi, mis on ette nähtud taotluse rahuldamise otsuses. (5) Toetuse saaja peab säilitama ja sihipäraselt kasutama taotluses kirjeldatud viisil toetuse eest ostetud asja ja ehitustööd vähemalt viis aastat lõppmakse tegemisest. § 22. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus: 1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid; 2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringu kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist; 4) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni; 5) peatada või lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud; 7) nõuda muudatusi projektis ja vajadusel taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui lõike 2 punkt 2 seda eeldab. (2) Rakendusüksus kohustub: 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks; 2) teavitama toetuse saajat viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest; 3) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente välja arvatud ÜSS2021_2027 § 20 lõike kohaselt avaldamisele kuuluv teave; 4) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimasest taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. 8. peatükk Aruannete esitamine § 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuanded, lõpparuande ja järelaruande vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. (2) Toetuse saaja täiendab lõikes 1 nimetatud aruandeid rakendusüksuse nõudmisel. (3) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahearuande vähemalt üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu kohaselt tihedamini. (4) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande 30 tööpäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. 11 (5) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele järelaruande ühe aastase perioodi kohta alates lõppmakse tegemisest. Järelaruanne esitatakse 30 tööpäeva jooksul nimetatud perioodi lõpust. (6) Lõigetes 3–5 nimetatud aruannete esitamise tähtaegu võib rakendusüksus põhjendatud juhul pikendada. (7) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) projekti nimi ja number, toetuse saaja nimi; 2) andmed projekti tegevuste elluviimise tulemuste ja väljundnäitajate täitmise kohta; 3) andmed projekti elluviimisel tehtud hangete ja tööde kohta; 4) projekti kumulatiivne aruandlusperiood; 5) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 6) vajadusel pädeva asutuse antud kasutusloa või kasutusteatise andmed; 7) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta. (8) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud § 3 lõikes 6 nimetatud näitajate sihttasemete saavutamiseks ellu viidud tegevused ja tulemused. (9) Projekti järelaruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) projekti nimi ja number, toetuse saaja nimi; 2) andmed projekti tulemusnäitaja täitmise kohta. (10) Toetuse saaja esitab investeeringu kestuse nõude täitmise perioodil rakendusüksuse nõudmisel tõendid § 21 lõike 2 punktis 5 kehtestatud nõude täitmise kohta. 9. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 24. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 sätestatud tingimustel ning toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu koos järgmiste dokumentide ja tõenditega: 1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja dokumente ei ole enne rakendusüksusele esitatud; 2) leping, välja arvatud juhul, kui leping on enne rakendusüksusele esitatud või kui leping on kättesaadav riigihangete registrist ja seda ei ole muudetud; 3) lepingumuudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, olemasolu korral teave õiguskaitsevahendite kasutamise kohta; 4) arve või muu raamatupidamisdokument; 5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 6) kulu tasumist tõendav dokument; 7) raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist tõendav dokument; 8) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui need on lepingus nõutud. (3) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitab esindusõiguslik isik kulude olemasolu korral rakendusüksusele vähemalt üks kord kvartalis rakendusüksuse kehtestatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu. 12 (4) Rakendusüksus kontrollib 80 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust taotluse rahuldamise otsusele. (5) Kui maksetaotluses ilmneb puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäevase tähtaja. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduse kõrvaldamiseks. (6) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist ja rakendusüksus teeb lõppmakse pärast lõpparuande kinnitamist. (7) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui on toetuse määratud toetussumma. (8) Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse § 33 lõike 1 alusel. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 25. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34−38 sätestatule. § 26. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse etsitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. (2) Kohustuslikku vaidemenetlust ei kohaldata auditiaruande alusel tehtud otsuse vaidlustamise korral. (3) Rakendusüksuse tehtud otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotlemisega seotud otsuse peale esitatud vaide korral, mille lahendab rakendusasutus. Kui rakendusüksuse otsuse peale esitatud vaide lahendab rakendusasutus, esitatakse vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele. Kristen Michal minister Keit Kasemets kantsler 13  EELNÕU 23.08.2023 Kliimaministri määruse „Narva linna kaugkütte lahti sidumiseks põlevkivitööstusest toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase määruse (edaspidi ka eelnõu) abil viiakse ellu „Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava)1 poliitikaeesmärgi 6 „Õiglane üleminek” prioriteedi 10 erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega” tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus” meetme nr 21.6.1.13 „Kaugkütte lahti sidumine põlevkivist” sekkumist 21.6.1.131 „Ida-Virumaal kaugkütte taastuvkütustele ülemineku toetamine”. Eelnõu raames toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond2, artikli 8 lõike 2 punktiga g, mille kohaselt on toetatavaks tegevuseks kaugküttevõrgustike renoveerimine ja ajakohastamine, et parandada kaugküttevõrgustike süsteemide energiatõhusust, ning investeeringud soojuse tootmisesse, eeldusel et neid soojuse tootmise paigaldised varustatakse üksnes taastuvenergia allikatest. Narva linna soojusvõrku omab ja käitab võrguettevõtja AS Narva Soojusvõrk (edaspidi NSV), mis kuulub riigi omandis oleva aktsiaseltsi Eesti Energia kontserni. AS Eesti Energia kontserni kuulub ka AS Enefit Power, kellele kuuluva Balti soojuselektrijaama 11. energiaplokis toodetud soojusega varustatakse Narva linna kaugküttevõrku. Kõnealune energiaplokk kasutab energia tootmiseks suures osas põlevkivi. Kui 11. energiaplokk ei tööta, siis toodetakse soojust samas asuvate maagaasi kasutavate reservkateldega. Nimetatud 11. energiaplokk toodab soojust vaid siis, kui sama energiaplokiga toodetakse samaaegselt elektrienergiat. Elektrienergia ning seega ka soojuse tootmise võimalikkus sõltub elektrienergia hinna konkurentsivõimest elektriturul. Põlevkivi kasutamine toob endaga energia tootmisel kaasa suhteliselt suures ulatuses kasvuhoonegaaside, sh süsihappegaasi õhku paiskamist, mille eest peab aga saastaja Euroopa saastekvooti ostma. See lisakulu tuleb lisada nii elektrienergia tootmise kui ka soojuse tootmise kuludesse ehk osaliselt katab selle kulu ka kaugküttetarbija. AS Eesti Energia pikaajaline tegevuskava näeb ette põlevkivist elektritootmise lõpetamist enne 2030. aastat ning üleminekut ainult taastuvatest allikatest elektri tootmisele. Soojuselektrijaamades peab põlevkivi kasutamine lõppema perioodil 2026–2030. Selleks ajaks alles jäänud elektrijaamad kasutavad vaid jäätmepuitu ja õlitootmisel tekkivat uttegaasi. 1 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027. Kinnitatud 4. oktoobril 2022. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond. 1 Seni hästi toiminud soojusvarustus Narva võrgupiirkonnas ei pruugi eelviidatud energia- ja kliimapoliitikat silmas pidades lähitulevikus olla enam kooskõlas kaugkütteseaduse § 1 lõikes 2 sätestatud põhimõtetega tagada usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Seetõttu on oluline astuda järgmiseid samme Narva linna kaugkütte tootmise jätkusuutlikuks ümberkorraldamiseks. Üks võimalik lahendus on rajada Narva linna soojuse baaskoormuse katmiseks uus biokütust kasutav koostootmisjaam. Lisaks koostootmisjaama rajamisele võib kõne alla tulla ka biokütuse katlamaja või taastuvenergiat kasutavate soojuspumpade rajamine, mis samamoodi aitavad võrreldes praeguse soojuse tootmise lahendusega kokku hoida primaarenergiat ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Lisaks Narva kaugküttele on põlevkivi tööstusega seotud veel Kiviõli linna kaugküte ning Kohtla-Järve, Jõhvi, Ahtme ühendatud võrgupiirkond. Kiviõli kaugküttepiirkonna soojus tootetakse Kiviõli Keemiatööstuse OÜ soojuselektrijaamas. Kiviõli Keemiatööstuses toodetakse soojust ja elektrienergiat koostootmise protsessis ning selleks kasutatakse põlevkivi, uttegaasi ja põlevkiviõli. Kohtla-Järve, Jõhvi, Ahtme ühendatud võrgupiirkonna soojust toodetakse Viru Keemia Grupi poolt põlevkivi töötlemisel tekkivast jääkgaasist. Neist kolmest on kõige olulisemaks peetud Narva kaugkütte lahti sidumist põlevkivist eespool kirjeldatud põhjustel. Kaugkütteseaduse3 § 141 lõikega 2 on võrguettevõtjale pandud kohustus korraldada soojuse tootjaga lepingu sõlmimiseks konkurss (edaspidi konkurss). Kaugkütteseaduse § 141 lõike 1 kohaselt tuleb konkursil võimaluse korral eelistada valdavalt taastuvatest energiaallikatest toodetud soojust või valdavalt tõhusa koostootmise režiimis taastuvatest energiaallikatest, jäätmetest jäätmeseaduse tähenduses, turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist toodetud soojust ning parimat olemasolevat keskkonnasäästlikku tehnoloogiat. Selline konkurss on avalik, avatud ja mittediskrimineeriv ning sellel saavad osaleda kõik proportsionaalsetele hanketingimustele vastavad ettevõtjad. Sama paragrahvi lõige 11 sätestab, et konkurssi ei pea korraldama võrguettevõtja, kes jaotab soojust tõhusas kaugküttes ja -jahutuses energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses. Kui soojus toodetakse koostootmis režiimis Balti soojuselektrijaama 11. energiaplokiga ning selle osakaal soojuse toodangu mahust on vähemalt 75% võrku antavast soojusest, siis on tegu energiamajanduse korralduse seaduse4 § 2 punkti 27 tähenduses tõhusa kaugküttega ning konkursi korraldamine Narva Soojusvõrgu poolt ei ole kohustuslik. Kui aga 11. energiaplokk seisab ning maagaasist toodetud soojuse maht ületab 25% kogumahust, siis muutub Narva kaugküte mitte tõhusaks. Eelnõus sätestatakse toetuse kasutamiseks kohustus konkursi läbi viimiseks, sest selle abil saavutatakse parim lahendus soojuse tootmiseks. Soojuse ostu konkursi korraldab NSV. Konkursi tingimused tuleb kooskõlastada Konkurentsiametiga. NSV kuulutab konkursi välja ja avaldab üleriigilise levikuga päevalehe trükiväljaandes ning oma veebilehel konkursi teate. Konkursi väljakuulutamisega samaaegselt avalikustab NSV oma veebilehel pakkumiskutse, milles sisalduvates tingimustes märgitakse muu hulgas, et konkursil osaleja võib taotleda toetust käesolevas määruses ette nähtud tingimustel 20 miljoni eurot ulatuses. Konkursi tingimused on kooskõlas määruses kehtestatud tingimustega. Konkursi pakkumuste esitamise tähtaeg peab kehtiva regulatsiooni kohaselt olema vähemalt 30 kalendripäeva. Soojuse ostu konkursil osalejatel on võimalik toetuse andmise tingimustega tutvuda ning vajadusel konsulteerida rakendusasutusega. Kui konkursil 3 RT I, 09.08.2022, 26 4 RT I, 07.03.2023, 76 2 osaleja täidab toetuse saamise tingimused, siis saab ta soojuse hinna pakkumuses arvestada toetuse summaga. Soojuse ostu konkursil saab teha pakkumuse ka ilma toetust taotlemata. Soojuse ostu konkursi võitja saab esitada toetuse saamiseks taotluse rakendusüksusele. Rakendusüksus kontrollib taotleja, partneri ning taotluse nõuetekohasust ning vastavust valikukriteeriumitele. Kui kontrolli tulemus on positiivne, siis tehakse taotluse rahuldamise otsus. Meetme tegevust rahastatakse Õiglase ülemineku fondi (edaspidi ÕÜF) vahenditest. Eelnõukohase määruse alusel on tegevuse toetamiseks ette nähtud kuni 20 000 000 eurot. Eelnõu koostamisel on aluseks võetud perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus (edaspidi ÜSS2021_2027). Eelnõuga nähakse ette eelnimetatud rahastamiskava eesmärgi elluviimiseks vajalik ülesannete jaotus, toetuse andmise tingimused ja spetsiifilised toetuse andmise menetlusnormid ning toetuse taotleja ja toetuse saaja kohustused ning rakendusüksuse õigused ja kohustused. Tegevusi rahastatakse läbi taotlusvooru, mis on avatud soojuse ostu konkursiga sama aegselt, et konkursil osalejad saaksid soovi korral esitada rakendusüksusele toetuse taotluse ning toetuse summaga konkursil soojuse hinda pakkudes arvestada. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK või rakendusüksus) projektikoordinaator Kristjan Kalda (tel 627 4327, e-post [email protected]), KIK-i jurist Kaido Floren ([email protected]) ning Kliimaministeeriumi (edaspidi KLIM või rakendusasutus) energeetika osakonna juhataja Rein Vaks (tel 625 6347, e-post [email protected]). Riigiabi analüüsi tegi strateegilise planeerimise osakonna riigiabi ekspert Anneli Schmiedeberg (tel 639 7618, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (639 7652, e-post [email protected]) ja Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene (55655707, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest peatükist ja 26 paragrahvist. Peatükid jagunevad teemade kaupa järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; 3) nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele; 4) toetuse taotlemine; 5) taotluste menetlemine; 6) taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 7) toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ning kohustused; 8) aruannete esitamine; 9) toetuse maksmise tingimused; 10) finantskorrektsioonid ja vaided. 3 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse määruse reguleerimisala ning toetuse andmise eesmärke ja tulemusi, nimetakse rakendusasutus ja -üksus, määratletakse kasutatavad terminid ning määratakse kindlaks riigiabi andmise tingimused. Eelnõu § 1 kohaselt reguleeritakse määrusega perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava poliitikaeesmärgi 6 „Õiglane üleminek” prioriteedi 10 erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega” tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus” meetme nr 21.6.1.13 „Kaugkütte lahti sidumine põlevkivist” sekkumist 21.6.1.131 „Ida-Virumaal kaugkütte taastuvkütustele ülemineku toetamine” elluviimiseks ÕÜFst toetuse andmist. ÕÜF on üks Euroopa Liidu peamisi vahendeid piirkondade toetamiseks üleminekul kliimaneutraalsusele 2050. aastaks. Samuti panustatakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia5 tulemusvaldkonna „Energeetika” programmi „Energeetika ja maavarade programm 2023–2026” tegevuse „Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne” tulemuste saavutamisse. Toetuse taotlemisel ning andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) ning käesolevas määruses toodud erisustest. Toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks e-toetuse keskkonnas6. Toetuse andmise sihtpiirkond on Ida-Viru maakond, täpsemalt toetatakse Narva kaugkütte soojuse tootmise üle viimist taastuvatele energiaallikatele. Eelnõu § 2 koondab määruses läbivalt kasutatavad terminid. Määruses on kasutusel terminid, mida kasutatakse ühendmääruses ning ÜSS2021_2027-is ning seetõttu ei ole neid eelnõus korratud. Määruses on esitatud kolm terminit, mis on asjakohased ja vajalikud eelnõukohase määruse rakendamiseks. Nendeks on: 1) alternatiivkatlamaja meetod, 2) soojuse tootmisjaama ehitamine ning 3) taastuvenergia ehk taastuvatest energiaallikatest toodetud energia. Alternatiivkatlamaja meetodi kasutamisel lähtutakse kulude (sh investeering põhivarasse) ja põhjendatud tulukuse jagamisel eeldusest, et tarbijatele toodetav ning müüdav soojus toodetakse eraldiseisvalt elektrienergia tootmisest, ainult soojuse tootmiseks mõeldud katlaseadmetega (nn alternatiivkatlamajas). Hinna arvestamisel alternatiivkatlamaja meetodi alusel ei maksa tarbija koostootmisprotsessis toodetud soojuse eest rohkem, kui ta maksaks üksnes soojuse tootmiseks mõeldud katlaseadmetega toodetud soojuse eest. 5 Energeetika ja maavarade programm 2023–2026 6 https://etoetus.rtk.ee 4 Soojuse tootmisjaama ehitamine on olemasoleva soojuse tootmisjaama rekonstrueerimine või uue komplektse soojuse tootmisjaama ehitamine, mis kasutab taastuvaid energiaallikaid ja vastab energiatõhususe nõuetele. Soojusallikaks ei pruugi olla ainult kütust põletav seadmete süsteem ehk katlamaja või koostootmisjaam koos taristuga. Selleks võib olla ka tööstuse jääksoojuse utilisaator, päikesekollektor, soojuspump vm seade. Soojuse tootmisjaama ehitamiseks tuleb lugeda ka näiteks seni põlevkivi kasutanud energiaploki rekonstrueerimist suure tõhususega soojuse ja elektri koostootmisüksuseks, mis kasutab taastuvaid energiaallikaid. Taastuvenergia definitsioon vastab elektrituruseaduse7 §-le 57 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) artikli 2 punktile 1. Taastuva energiaallika all mõistetakse taastuvaid energiaallikaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/2001/EL artikli 2 tähenduses. Jätkusuutlikkust arvestava energiaallika all mõeldakse kütuseid, mille tootmine ei kahjusta keskkonda, ei põhjusta muutusi maakasutuses ja mis on pärit taastuvatest energia allikatest: vesi, tuul, ümbritsev keskkond, päike, lained, looded, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biolagunevad olmejäätmed, sõnnik, läga, reoveesetted, toiduvalmistamisel kasutatud õli või rasva jäägid ja puidujäätmed. Biomass, mida kasutatakse energia tootmiseks, peab vastama biomassi säästlikkuse kriteeriumitele, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/2001/EL artiklist 29 (edaspidi biomassi säästlikkuse kriteeriumid). Seekaudu, biomassist energiatootmine on käesoleva määruse kontekstis kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Ülejäänud valdkonnaspetsiifilisi termineid kasutatakse kaugkütteseaduse tähenduses. Eelnõu § 3 määrab kindlaks toetuse andmise eesmärgid ja tulemused. Toetuse andmise eesmärk on Narva linna kaugkütte lahti sidumine põlevkivitööstusest taastuvatel energiaallikatel põhineva energiatõhusa soojuse tootmisjaama ehitusega, mille võimsus on vähemalt 82 MW. Toetuse andmise tulemusest saavad kasu lisaks otsesele toetuse saajale ka kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi KOV) ning kaugkütte soojusenergia tarbijad. Lisaks keskkonna eesmärkide täitmisele on olulised ka sotsiaalsed aspektid. Tõusvate energiahindade valguses on toetuse abil võimalik kaugkütte hinda tarbijatele soodsamana hoida. Projekt peab panustama meetme väljundnäitaja saavutamisse, milleks on lõikes 3 „lisandunud võimsus taastuvenergia tootmiseks“ ja seda mõõdetakse megavattides. Väljundnäitaja on seatud rakenduskava ja Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud meetmete nimekirja järgi, milleks on „lisandunud võimsus taastuvenergia tootmiseks (millest: elektrienergia, soojusenergia)“. Kuna meetmega ei toetata elektrienergia tootmist, siis mõõdetakse ainult soojusenergia tootmisvõimsuse suurenemist. Väljundnäitaja sihttasemeks on prognoositud vähemalt 75 megavatti. Meetme tulemusnäitaja on kasvuhoonegaaside hinnanguline heitkogus, mille mõõtühik on süsinikdioksiidi ekvivalenttonni aastas. Taotluses tuleb esitada taotluse esitamisele eelnenud aasta ja projekti elluviimisele (lõppmakse tegemisest arvates) järgneva aasta arvestuslik kasvuhoonegaaside heitkogus. Kasvuhoonegaaside heide väheneb võrdluses 2021. aasta ehk 7 RT I, 07.03.2023, 67 5 baasaastaga prognoosi kohaselt 1 701 000 süsinikdioksiidi ekvivalenttonnilt aastas 2029. aastaks 1 523 000 süsinikdioksiidi ekvivalenttonnini aastas. Väljund- ja tulemusnäitaja täpsem definitsioon ja raporteerimise tingimused on esitatud perioodi 2021-2027 näitajate metoodikas. Väljundnäitaja raporteeritakse pärast ehitustööde lõpetamist projekti lõpparuandes. Tulemusnäitaja puhul tuleb algtasemeks märkida hinnanguline kasvuhoonegaaside heitkoguste tase enne projekti algust ja saavutatud väärtus arvutatakse välja tuginedes tööde lõpetamisele järgneva aasta jooksul saavutatud energiatõhususe tasemele. Projektid peavad panustama 2021. aastal vastu võetud „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035““ aluspõhimõtete hoidmisele ning selle alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne“ ning näitajate „kasvuhoonegaaside netoheide süsinikdioksiidi ekvivalenttonnides“, „taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises“ ja „elukeskkonnaga rahulolu või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“ sihttasemete saavutamisse. Kui kahte esimest näitajat saab arvuliselt mõõta projektis esitatud andmete alusel, siis näitaja „elukeskkonnaga rahulolu või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“ panust iga projekti puhul otseselt mõõta ei saa. Üldiseid trende saab teada rahulolu uuringust, mille kokkuvõtlik statistika selgub järgmiselt veebilehelt https://www.minuomavalitsus.ee/muud-toolauad/elanike-rahulolu-2022. Üheks elukeskkonnaga rahulolu komponendiks, mis on toetusmeetmega täpsemalt seotud, on rahulolu lähiümbruse välisõhu kvaliteet. Selle näitaja poolest on Narva linn 70. kohal 76-st pingereas olevast KOV-ist. Sellest järeldub, et Narva elanike elukeskkonnaga rahulolu tõstmiseks on väga oluline põlevkivi põletamise lõpetamine. Eelnõu § 4 kohaselt on meetme rakendusasutus Kliimaministeerium (edaspidi KLIM või rakendusasutus) ja rakendusüksus KIK. KIK on valitud rakendusüksuseks, kuna tal on kogemusi soojusmajanduse valdkonnas avatud taotlusvoorude korraldamises ning koostöökogemusi KOV-ide ja soojusettevõtjatega kui meetme sihtrühmaga. Ka eelarveperioodil 2014–2020 oli KIK kaugkütte investeeringute toetusmeetme rakendusüksus. Eelnõu § 5 alusel abikõlblike kulude arvutamisel juhindutakse riigiabi andmise ja vähese tähtsusega abi andmise reeglitest. 2023. aasta 23. juunil võttis Euroopa Komisjon vastu määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, (edaspidi üldine grupierandi määrus) muudatused ning sellest redaktsioonist on määruse koostamisel lähtutud. Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel kohaldatakse konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut ning antav riigiabi peab vastama üldise grupierandi määruse üldtingimustele ja selle asjakohastes artiklites sätestatud tingimustele. Toetuse andmisel kohaldatakse üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud välistusi. Selle määruse alusel ei maksta üksikabi ettevõtjale, kellele komisjoni sellise eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. Üldise grupierandi määruse artikli 6 kohaselt peab abil olema ergutav mõju. Kui eelnõukohase määruse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevustele taotletav toetus ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2012/27, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 6 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56) artikli 2 punkti 41 tähenduses energiatõhusa kaugküttesüsteemi arendamiseks antav toetus, siis ei ole tegu abikõlbliku kuluga. Vähese tähtsusega abi piirmäär on 200 000 eurot kolme aasta jooksul ühe ettevõtja kohta komisjoni määruse (EL) nr 1407/20138 kohaselt, lähtudes selles sätestatud tingimustest ja piirmääradest. Termini üks ettevõtja mõistesisu on avatud sama määruse artikli 2 lõikes 2. Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse nr 1407/2013/EL artikli 5 lõikes 1 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimise reegleid. Lisaks asjaomase riigiabi andmist lubavatele nimetatud EL-i määruste eritingimustele tuleb järgida ka nende määruste üldtingimusi. Võimaliku riigiabi tagastamise alused on sätestatud konkurentsiseaduse §-s 42. 2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Peatükk sätestab määruse raames toetatavad tegevused, abikõlblike kulude liigid, projekti abikõlblikkuse perioodi määramise ning toetuse summa ja osakaalu ning nendega seotud tingimused. Eelnõu § 6 nimetab määruse raames toetatavad tegevused. Kõik tegevused, millele toetust antakse, peavad aitama kaasa toetuse andmise eesmärgi saavutamisele. Määruse alusel antakse toetust Narva linna kaugküttevõrgu jaoks soojuse tootmisjaama ehitamiseks. Meetmega panustatakse olemas oleva kaugküttepiirkonna efektiivsemaks ja jätkusuutlikumaks muutmisse. Toetuse abil tehtava investeeringu tulemusel ei sõltu Narva linna kaugküte enam põlevkivist ning kasutusele võetakse taastuvad energiaallikad. Katelseadmed saavad hakata kasutama taastuvate energiaallikate definitsioonile vastavaid kodumaiseid kütuseid (näiteks puiduhake, puidupellet, põhk), mis on võrreldes fossiilkütustega suhteliselt stabiilse turuhinnaga ning see aitab tagada energiajulgeolekut. Tagatud peab olema biomassi säästlikkuse kriteeriumide täitmine. See toob kaasa ka otsese taastuvenergia tarbimise osakaalu ja energiasõltumatuse suurendamise, mis on strateegia „Eesti 2035“ eesmärk. Eelnõu § 6 lõikes 1 on sätestatud, tegevus peab panustama §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames toimub soojuse tootmisjaama ehitamine. Soojusallikaks ei pruugi olla üksnes katlamaja koos taristuga ehk kütust põletav seadmesüsteem, vaid ka tööstuse jääksoojuse utilisaator, suitsugaaside kondensaator, päikesekollektor, soojuspump (näiteks õhk-vesi-, vesi-vesi- ja maa-vesi-tüüpi) või muu taoline seade. Investeeringu tulemusena peab valmima soojuse tootmise seade, milles kasutatakse taastuvaid energiaallikaid. Fossiilkütuseid kasutava uue soojustootmisseadme ja selle juurde kuuluva taristu ehitamise kulu ei ole abikõlblik. Näiteks, kui reservvõimsuse või tipukoormuse katmiseks on kaugküttevõrku vaja lisada fossiilkütuseid kasutav soojuse tootmise seade, siis seda liiki kütust kasutava seadme ehitamise kulu ei ole abikõlblik. 8 Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (EMPs kohaldatav tekst). 7 Toetatava tegevuse hulka kuulub ka projektdokumentatsiooni koostamine, tehniliste seadmete soetamine, üldehitustööd, vajalike uute kommunikatsioonide rajamine, samuti liitumistasu soojuse tootmisjaama ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning elektrivõrguga. Lisaks toetatakse asjakohaste juurdepääsuteede rajamist ja omanikujärelevalve tegemist. Toetusega likvideeritakse olukorrad, kus seni on ettevõtja olnud sunnitud ebaefektiivse katlaga jätkama energia tootmist kallist kütusest, kuna tema majanduslik olukord ja piiravad teenuse pakkumise reeglid sektoris ei võimalda ettevõtjal investeerida uude tõhusamasse soojustootmisseadmesse, ilma et soojusenergia hind kallineks sedavõrd, et see hind muutuks võrreldes teiste küttevõimalustega konkurentsivõimetuks. Fossiilkütustest loobumisega panustatakse ka energiajulgeoleku suurendamisse. Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse, et toetust ei anta projektile, mille tegevustega on alustatud enne taotluse esitamist rakendusüksusele. See säte aitab täita üldise grupierandi määruse artiklis 6 kirjeldatud abi ergutava mõju nõuet. Abi mõju loetakse ergutavaks, kui abisaaja on asjaomasele liikmesriigile esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Terminit töö alustamine on selgitatud üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 23. Eelnõu § 6 lõikes 3 sätestatakse, et toetust antakse ainult sel juhul, kui kaugküttesüsteem on või muutub energiatõhusaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punkti 41 tähenduses. Eelnõu § 6 lõike 4 kohaselt antakse toetust sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele juhul, kui soojuse tootmisjaam vastab üldise grupierandi määruse artikli 46 punkti 3 tingimustele. Toetuse abil ehitatav jaam peab kasutama taastuvenergia allikaid. Eelnõu § 6 lõike 5 kohaselt peab projekt vastama põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“9. Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 on seatud tingimused, millele peab projekt vastama. Nende tingimuste seadmisega on tagatud, et kavandatav investeering ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198/13, 18.06.2020, lk 1–31) artikli 17 kohaselt kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile10. Eraldi analüüsi selle kohta, kas projekt vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõttele, ei pea toetuse taotleja esitama. Eelnõu § 6 lõike 6 kohaselt peab kõigi käesolevast eelnõust toetatavate projektide puhul olema tagatud kliimakindlus, sest võrgutaristu ja soojust tootvad jaamad kvalifitseeruvad taristu projektideks11. Kuna suuremal osal taristul on pikk eluiga või kasutusiga, siis jääb aastatel 9 Olulise kahju ärahoidmise põhimõtte (ingl ’do no significant harm’ principle) kohaselt ei tohi investeeringud majandustegevusse oluliselt kahjustada keskkonnaalaseid ega sotsiaalseid eesmärke. Seda põhimõtet kohaldatakse ainult selliste finantstoote alusinvesteeringute suhtes, mille puhul võetakse arvesse EL-i keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriume. 10 Keskkonnaeesmärgid: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt, õhu-, vee- ja pinnasesaastatuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. 11 Uus taristu ning olemasoleva taristu uuendamine, ajakohastamine ja laiendamine. Taristu näiteks on hooned, võrgutaristu, jäätmete käitlussüsteemid, muud materiaalsed varad ning võrgutaristud. Täpsem loetelu on toodud Euroopa Komisjoni teatises nr 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“, ELT C 58, 18.2.2021, lk 1–30. 8 2022–2027 rahastatavast taristust enamik kasutusse ka 21. sajandi II poolel ja hiljemgi. Samal ajal toimub majanduses kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe12 ja Euroopa kliimamäärusega13 üleminek kasvuhoonegaaside netonullheitele (kliimaneutraalsusele), mis peab olema saavutatud 2050. aastaks ja mis hõlmab kasvuhoonegaaside heite kohta uute eesmärkide saavutamist 2030. aastaks. Kliimamuutused suurendavad endiselt mitmesuguste äärmuslike kliima- ja ilmastikunähtuste sagedust ja tõsidust, mistõttu on EL seadnud eesmärgi saada kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks, mis on täielikult kohanenud kliimamuutuste vältimatu mõjuga, suurendades oma kohanemisvõimet ja vähendades oma haavatavust kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe, Euroopa kliimamääruse ja kliimamuutustega kohanemise ELi strateegiaga. Kliimakindluse hindamine on nõutud vähemalt viieaastase kestusega taristuinvesteeringute puhul. Kliimakindluse hindamiseks on Euroopa Komisjon välja andnud teatise nr 2021/C 373/0114. Sellega on kehtestatud taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027, et tagada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete lõimitus toetatavates projektides. Juhul kui kütteseadmel vahetatakse välja üks tehnilise seade (nt põleti) sama või väiksema kasvuhoonegaaside heitega kütuseliigi kasutamiseks, pole kütteseadme jaoks vaja kliimamuutustega kohanemise riske hinnata. Samuti on investeeringute valimisel eelistatud tegevused, mis järgivad energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. Eelnõu § 6 lõigetes 7 ja 8 on seatud tingimused projekti tulemusena valmiva soojuse tootmise seadmete heitele, kasutatavatele kütustele ja tehnikale. Parima võimaliku tehnika puhul tuleb lähtuda suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud tingimustest, mis on uue seadme heite piirväärtustega arvestavad. Suurte põletusseadmete jaoks on koostatud parima võimaliku tehnika järeldused Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2021/232615. Soojuse tootmiseks või jaotuseks kasutatavad seadmed (nt pumbad, ventilaatorid, kompressorid) peavad vastama energiamärgise kõrgeimale tasemele. Kõik paragrahv 6 lõikes 6 toodud nõuded vastavad nõukogu määruse 2020/852/EL (nn taksonoomia määrus) alusel kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2021/213916 sätestatud tehnilistele kriteeriumidele. Direktiivi 2009/125/EÜ rakendusmäärused on järgmised: 1) komisjoni 6. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 206/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmete ja olmeventilaatorite ökodisaini nõuetega (ELT L 72, 10.3.2012, lk 7); 12 vt Pariisi kliimakokkulepe. 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1119, 30. juuni 2021, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus). 14 Komisjoni teatis nr 2021/C 373/01 – taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027. 15 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/2326, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks. 16 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, 4. juuni 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (EMPs kohaldatav tekst). 9 2) komisjoni 2. augusti 2013. aasta määrus (EL) nr 813/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kütteseadmete ja veesoojendite- kütteseadmete ökodisaini nõuetega (ELT L 239, 6.9.2013, lk 136); 3) komisjoni 30. novembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2281, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks) seoses õhukütteseadmete, jahutusseadmete, kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite ja puhurkonvektorite ökodisaini nõuetega (ELT L 346, 20.12.2016, lk 1). Lõike 8 punktis 6 ei ole soojuspumpadele ja muudele elektrilistele seadmetele kehtestatud parima võimaliku tehnika nõudeid ja silmas on peetud turul kättesaadavat parimat võimalikku tehnoloogiat. Lõike 8 punkti 7 kohaselt on lubatud kasutada fossiilset kütust soojuse tootmise jaama käivitamiseks ja seda tingimusel, et puudub taastuvenergia alternatiiv. Näiteks kasutatakse biomassi katelde põlemisprotsessi käivitamiseks põlevkiviõli. Kui on katlas vajalikud temperatuurid saavutatud ning protsessid käivitunud, siis soojuse tootmine võrku toimub biomasskütusega. Riigi Tugiteenuste Keskus tegi Euroopa Komisjonile päringu aprillis 2023 seoses biomassi kateldes kasutatava fossiilse stardikütusega. Vastusest selgub, et kaugküttesüsteemides võib stardikütusena kasutada fossiilseid kütuseid ning seda ei loeta fossiilkütustega seotud kasutuseks. Eelnõu § 7 määrab abikõlblikud kulud ja seonduvad tingimused. Abikõlblikud on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruse §-s 15 ja eelnõu kohases määruses sätestatud tingimustele. Kulu peab tekkima ja toetuse saaja peab selle tasuma projekti abikõlblikkuse perioodil. Eelnõu § 7 lõikes 1 nimetatud abikõlblikud kulud on soojuse tootmisjaama ehitamisega seotud kulud. Nendeks on kas osalise või täieliku soojuse tootmisjaama renoveerimise või uue kompleksse soojuse tootmisjaama ehitamise kulud koos välisõhu saastumist takistavate katelde puhastusseadmete soetamise ja paigaldamise kuludega. Kui enne soojuse tootmisjaama renoveerimist tuleb lammutada olemasolev ehitis, on ka lammutamine abikõlblik kulu. Abikõlblik on ehitusprojekti koostamise teenuse, sealhulgas kooskõlastamise ja geodeetiliste tööde hankimise kulud. Projekteerimise kulu on abikõlblik ainult siis, kui järgneb selle alusel ehitamine. Kui ehitatakse elektri ja soojuse koostootmisjaam, siis abikõlblik kulu leitakse alternatiivkatlamaja meetodit kasutades. Abikõlblik on investeering soojuse tootmisse. Taotlusele tuleb lisada lisaks koostootmisjaama ehituse hinnapakkumisele või -kalkulatsioonile ka alternatiivkatlamaja (sama soojusliku võimsuse ja kütusega tootmisjaam) ehituse hinnakalkulatsioon. Nii selgub projekti kogumaksumus ning abikõlblik maksumus. Kohustuslikud teavituskulud on abikõlblikud vähese tähtsusega abina. Projektijuhtimise kulu on abikõlblik ainult sisse ostetud teenusena, oma töötajate personalikulu ei ole abikõlblik. Eelnõu § 7 lõikes 2 on nimetatud mitteabikõlblikud kulud lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule. Maa ostmine ei ole abikõlblik, kuna soojuse tootmisjaama ehitamise korral on juba 10 taotlemise eelduseks sobiva kinnistu olemasolu. Abikõlbmatu on kütuse vedamiseks kütuselao ja katelseadmete vahel laaduri hankimise või kasutatud seadmete hankimise kulu. Tänapäevased kütuselaod on automatiseeritud ja kütuseveovahendid ei ole vajalikud. Kasutatud seadme puhul on raske hinnata seadme töökindlust ning tarnija ei soovi tavaliselt sellisele seadmele garantiid anda. Personalikulud ja üldkulud ei ole abikõlblikud. Abikõlbmatu on fossiilkütust kasutava katelseadme ja selle juurde kuuluva taristu ehitamisega seotud kulu, kuid abikõlblikud on fossiilkütust kasutavate katelseadmete integreerimise kulud uude tõhusasse süsteemi (näiteks kulud automaatikale ja ühendustorustikele). Eelnõu § 8 järgi algab projekti abikõlblikkuse periood taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses toodud ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast. Taotleja ise avaldab taotluses, millal ta tegevustega alustab. Abikõlblikkuse periood peab algama kuue kuu jooksul taotluse esitamisest seepärast, et hoida projektide elluviimist mõistlikus ajaraamis. Taotlusvooru väljakuulutamise järel annab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse tegemise oletatava tähtaja, millega taotlejad arvestavad. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikkus on 32 kuud ja selle jooksul on võimalik projekt lõpetada. Projekti elluviimise käigus saab abikõlblikkuse perioodi põhjendatud juhtudel pikendada kauemaks kui 32 kuud, kui ollakse kindel, et pikema ajaga on projekt võimalik lõpuni viia. Projekti abikõlblikkuse periood peab lõppema hiljemalt 31.08.2026, sellega on tagatud mõistlik aeg taotlusvoorude läbiviimiseks ja projekti tegevuste elluviimiseks. Arvestades meetme eelarvemahtu ei ole vajadust pikema aja järele. Eelnõu § 9 toob välja toetuse osakaalu ja piirsumma. Kuna abikõlblik on ainult taastuvaid energiaallikaid kasutava soojuse tootmisjaama ehitamine, siis nende puhul on maksimaalne toetuse osakaal projekti abikõlbulikest kuludest kuni 45%. Üldise grupierandi määruse artikli 46 lõike 7 kohaselt ei tohi abimäär ületada 30%, kuid lõike 8 kohaselt võib abi osakaalu suurendada 15 protsendipunkti võrra kui kasutatakse ainult taastuvaid energiaallikaid. Omafinantseering peab olema täies mahus tagatud ja taotlemisel peab taotleja esitama selle kohta kirjaliku kinnituse. Toetuse maksimumsumma ja -määr märgitakse taotluse rahuldamise otsuses. Võib eeldada, et Narva kaugkütte baaskoormuse katmiseks on vajalik ja võimalik kogu meetme eelarve ära kasutada. Eelnõu alusel tegevuste toetamiseks on ette nähtud 20 000 000 eurot, mis on ka maksimaalne toetuse summa projekti kohta. 3. peatükk. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Eelnõu 3. peatükis kirjeldatakse, kuidas toetust taotletakse ja millistele nõuetele peavad vastama taotleja, partner ja taotlus. Samuti on käesolevas peatükis esitatud taotleja kohustused. Eelnõu § 10 sätestab taotlejale ja partnerile esitatavad nõuded. Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõigetes 2 ja 4 esitatud nõuetele. Paragrahvi 10 lõikes 1 ei seata partnerile piiranguid. Taotleja võib olla Eesti äriregistris registreeritud ja tegutsev äriühing, mis tegutseb või on tegutsenud soojusettevõtjana kaugkütteseaduse § 4 tähenduses. Soojusettevõtjaks olemise tingimus on seatud selleks, et taotlejad omaksid kogemust kaugkütte valdkonnas tegutsemisel ning oleksid teadlikud valdkonda reguleerivatest õigusaktidest ning tehnilistest võimalustest. Taotleja peab osalema Narva linna kaugkütte võrguettevõtja läbi viidava kaugkütteseaduse § 141 kohasel soojuse ostu konkursil. Konkursil osalemine tähendab, et valmistatakse ette pakkumust konkursile ning pakkumuses esitatavas soojuse müügi hinnas soovitakse arvestada toetusega. Kaugkütteseaduse § 141 sätestatu ei vabasta soojusettevõtjat kohustusest kooskõlastada Konkurentsiametiga soojuse piirhind kaugkütteseaduse §-s 9 11 sätestatud korras. Konkurentsiamet kontrollib muuhulgas, kas saadud toetused on soojuse hinnas arvestatud. Taotleja ja partner ei tohi olla raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses. Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõigetes 2 ja 4 esitatud nõuetele. Omafinantseeringu olemasolu kohta esitab taotleja seda tõendava dokumendi, samuti tuleb esitada kinnitus valmisoleku kohta projekti rahastada nõutud ulatuses (vt § 11 lõike 1 punkt 4). Eelnõu § 11 sätestab nõuded taotlusele. Lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatud nõuetele peab taotlus sisaldama tegevuse kogueelarvet (abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude summa), omafinantseeringu kirjalikku kinnitust, kavandatava soojuse tootmise jaama terviklahenduse kirjeldust ning teisi vajalikke dokumente. Projekti kirjeldus ja projekti elluviimise ajakava peavad olema teostatavad. Taotlusele tuleb lisada kalkulatsioonid või hinnapakkumused (iga tegevuse kohta piisab ühest), mis selgitavad ja tõendavad projekti eelarve kujunemist. Nõutud andmed ja dokumendid on vajalikud, et rakendusüksus saaks hinnata taotleja suutlikkust projekt ellu viia, taotluse sisulist mõistlikkust, taotluse elluviimise majanduslikke riske ja projekti jätkusuutlikkust. Vajadusel on rakendusüksusel õigus nõuda taotlejalt lisateavet, kui ei ole piisavalt selge, kas projekti teostamine on realistlik või mitte. Taotleja esitab tõendid, et on soojuse tootmisjaama ehitamiseks vajaliku kinnistu omanik või on tal kasutusõigus projekti abikõlblikkuse perioodil ja viis aastat pärast projekti toetuse väljamaksete lõppemist. Arvestades, et taristuinvesteeringute korral on kliimakindluse tagamine kohustuslik – taristuks võivad olla hooned, looduspõhised taristud, võrgutaristu (nt kaugküttevõrk)17 –, tuleb taotluses esitada ka kinnitus, et taristuprojektiga saavutatakse kliimakindlus. Kliimakindluse tagamise hinnangu koostab taotleja, lähtudes § 11 lõikes 6 toodust. Et lihtsustada taotlejal dokumentide ettevalmistamist ja tõendamaks projekti vastavust lõike 1 punktis 17 nõutule, lisab rakendusüksus oma veebilehele asjakohased juhendid ja metoodika. Kuna eelnõu §-s 6 on sätestatud tingimused soojuse tootmiseks kasutatavale kütusele ja heitmetele, ei ole taotlejal vaja koostada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ täitmise kohta analüüsi, kuid ta peab kinnitama, et kavandatav tegevus vastab sellele põhimõttele, mis tähendab, et välditakse olulist kahju keskkonnaeesmärkide saavutamiseks18. Olulise kahju olukorrad, mida peab vältima, on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2020/852/EL artiklis 17. 4.peatükk. Toetuse taotlemine 17 Täpsem loetelu, mis on taristu, on esitatud Euroopa Komisjoni teatises (2021/C 373/01) „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“, ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92. 18 Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ (nimetatakse ka olulise kahju ärahoidmise põhimõtteks) on nõue, mille kohaselt ei tohi investeeringud majandustegevusse oluliselt kahjustada keskkonnaalaseid ega sotsiaalseid eesmärke. Keskkonnaeesmärgid on kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt, õhu-, vee- ja pinnasesaastatuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. 12 Eelnõu §-s 12 sätestatakse taotlusvooru avamine. Taotlusvooruga seotud info avaldab rakendusüksus rakendusasutuse ülesandel. Eelnõu § 12 lõikes 1 nähakse ette, et taotlusvooru toetatavad tegevused, eelarve ja ajakava kinnitab valdkonna eest vastutav minister ning rakendusasutus edastab selle teabe rakendusüksusele. Rakendusüksus teavitab taotlusvooru tähtajast, eelarvest ja tingimustest üleriigilise levikuga ajalehes ja oma veebilehel www.kik.ee. Eelnõu § 13 sätestab toetuse taotlemise tähtaja. Taotlus esitatakse § 12 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul, mis algab samaaegselt § 10 lõikes 1 nimetatud konkursiga, kestab vähemalt 50 tööpäeva ning lõpeb vähemalt 35 tööpäeva enne konkursi lõpu tähtpäeva. Rakendusüksusel on taotluste menetlemiseks aega kuni 25 tööpäeva. Nende tähtaegadega tuleb soojuse ostu konkursi korraldamisel arvestada, et konkursil osalejatel oleks võimalus taotlus koostada ja esitada rakendusüksusele ning rakendusüksusel oleks piisav aeg taotluste menetluseks. Taotluse esitab e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna. E-toetuse keskkonna tehnilise vea korral lähtutakse ühendmääruse § 5 lõikest 2. Toetuse taotlemine ja toetuse kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse toetuse haldamise registri e-toetuse keskkonnas. Toetuse haldamise registrina käsitatakse andmekogu ÜSS2021_2027 § 21 tähenduses. 5. peatükk. Taotluse menetlemine Peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise ning taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimusi, projekti valikukriteeriumeid ja valiku korda. Peatükk sätestab ka tingimused ja korra taotluse rahuldamiseks ning rahuldamata jätmiseks. Eelnõu § 14 sätestab taotluse menetlusprotsessi tähtajad ning nendega kaasnevad eritingimused, näiteks tähtaegade pikendamise kohta. Taotluse toetuse saamiseks esitab taotleja seaduslik esindaja taotlusvoorus rakendusüksuse elektroonilise taotluste ja dokumentide esitamise keskkonna (edaspidi e-toetus) kaudu digitaalselt allkirjastatuna. Taotluste menetlemise tähtajaks on kuni 25 tööpäeva. Eeldatavalt taotlejaid on vähe ning KIK-i kogemuse põhjal on see minimaalne aeg kvaliteetse menetluse tagamiseks. Kui taotlust on vaja täiendada või parandada, on põhjendatud vajaduse korral võimalik menetluse tähtaega kümne tööpäeva võrra pikendada. Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-toetuse keskkonna kaudu, mille kohta saadetakse teavitus taotleja avaldatud e-posti aadressile. Sel moel edastatud otsus loetakse kättetoimetatuks haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punkti 1 kohaselt. Eelnõu § 15 sätestab, et KIK tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 10 nimetatud nõuded ning taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 11 sätestatud nõuded. Eelnõu § 15 lõikes 2 täpsustatakse, et KIK esitab hindamiskomisjoni koosseisu ministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 14 päeva enne taotlusvooru sulgemist. Hindamiskomisjoni koosolekuid võib läbi viia veebi teel. Kõik hindamiskomisjoni liikmed allkirjastavad 13 erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni. Hindamiskomisjoni tööd korraldab KIK, vajadusel kutsudes kokku koosolekud. Hindamiskomisjoni eksperte ei avalikustata, et neid ei oleks võimalik taotlejatel mõjutada. Eksperte ei avalikustata ka tagantjärgi, et tagada võimalus samade ekspertide kasutamiseks järgmistes sarnase spetsiifikaga toetusskeemides. Hindamiskomisjoni loetakse otsustusvõimeliseks, kui koosolekul osalevad kõik hindamiskomisjoni liikmed. Hindamiskomisjoni tööd korraldab KIK. Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruse §-s 11 taotlusele sätestatud nõuded. Vastavuse tuvastamise kohustus tuleneb ühendmäärusest, mille § 6 ja § 8 lõike 1 kohaselt on üks taotluse rahuldamise otsuse tegemise tingimus taotleja ja taotluse vastamine toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud nõuetele. Vastavuse kontrollimise raames hindavad KIK-i finantsanalüütikud ka taotleja ja projekti finantsilist jätkusuutlikkust. Kui taotluse, taotleja või partneri nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega § 14 lõikes 4 nimetatud kümme tööpäeva, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb. Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Eelnõu § 16 sätestab, millistel tingimustel moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni. Nõuetele vastavate taotluste hindamiseks moodustab KIK hindamiskomisjoni, kuhu kuulub vähemalt üks ministeeriumi eksperti ja kaks KIKi eksperti. KIK võib ministeeriumi nõusolekul kaasata täiendavalt eksperte. Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid on kohustatud deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest taotlustest, taotlejatest ja partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast ettepaneku hindamisest taandama; tagama hindamismisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse. Rakendusüksus ei tunnista taotlejat, partnerit või taotlust nõuetele vastavaks ja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata ühendmääruse § 8 lõike 2 punktides 1– 3 sätestatud juhul. Eelnõu § 17 sätestab projektide valimise kriteeriumid, mille järgi hinnatakse projekte, kui nõuetele vastavaks on tunnistatud taotlus, taotleja ja partner. Projekte hinnatakse, lähtudes käesoleva määruses lisas esitatud valikumetoodikast. Valikumetoodika kohaselt hinnatakse, kas kriteerium on täidetud. Kui vähemalt üks valikukriteerium ei ole täidetud, siis taotlust ei rahuldata. Rakendusüksus võib taotluste hindamisse kaasata eksperte. Eelnõu § 17 lõikes 1 nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon punktis 3 nimetatud valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7. Eelnõu § 17 lõikes 4 nimetatud valikukriteeriumid tagavad, et rahuldatakse taotlused, mis suurendavad energiaefektiivsust, mille omaosalus on vähemalt eelnõus sätestatud osakaalus abikõlblikest kuludest, investeeritakse jätkusuutlikku projekti, taotlejal on kogemus soojuse tootmise valdkonnas ja suutlikkus projekt ellu viia. 14 Toetuse andmise tingimuste koostamisel on rakendatud Euroopa Liidu 2021–2027 perioodi ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriume ning tehtud asjakohased analüüsid. Määruse lisas on valikukriteeriumite all kirjeldatud hindamiskriteeriumid, mille alusel hinnatakse projekti. Valikukriteeriumite rakendamine on määruses seatud järgmiste punktidena: 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele Toetuse andmise eesmärk on suurendada kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsust ja vähendada põletusseadmest pärinevate saasteainete heitkoguseid. Toetatavate projektidega aidatakse oluliselt kaasa „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“19 eesmärkide ja mõõdikute sihttasemete saavutamisse eelkõige energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonnas. Eesti energiamajanduse eesmärkide täitmine kaugküttes aastal 2030 on iseloomustatav järgmiste tulemuste kaudu: - säilitatud on kaugküttesüsteemid piirkondades, kus need on kestlikud ja võimelised pakkuma tarbijatele soodsaid ja keskkonnanõudeid arvestavaid energialahendusi; - 80% Eestis toodetud soojusest toodetakse taastuvate energiaallikate baasil, kohalike energiaallikate olulisust soojuse tootmisel suurendab veelgi turvas. Eesmärk saavutatakse valdavalt turupõhiselt. Eesmärgi saavutamist hinnatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste mõõtmisega ja see on seatud tulemusnäitajaks. Määruse lisas on seatud hindamiskriteeriumiks, mille kohaselt peab projekti tulemusena vähenema kasvuhoonegaaside heide võrreldes taotluse esitamisele eelnenud aasta andmetega. Teise hindamiskriteeriumi kohaselt peab projekti tulemusena suurenema fossiilkütusest toodetud soojusenergia asemel toodetava taastuvenergia kogus aastas. Mõlemad hindamiskriteeriumid kattuvad teise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumiga „Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega“. 2. Projekti põhjendatus Projekti tegevused on põhjendatud, kui need vastavad eelnõu §-s 6 seatud tingimustele. Kui projekti tegevused ei ole põhjendatud, siis tunnistatakse projekt nõuetele mittevastavaks. Projekti tegevuste ajakava peab olema realistlik ning see on seatud hindamiskriteeriumiks. Projekt tuleb ellu viia abikõlblikkuse perioodil, milleks on 36 kuud ja suutlikust seda teha kontrollitakse taotluse vastavuskontrollis ning kinnitatakse hindamiskomisjonis. 3. Projekti kuluefektiivsus Eelnõu §-s 16 on valikukriteeriumiks projekti kuluefektiivsus. Eelnõu § 11 lõike 1 punkti 9 alusel peab taotlusele lisama kalkulatsiooni või hinnapakkumuse, mis selgitab ja tõendab projekti eelarve realistlikkust, mõistlikkust ja abikõlblikkust. Soojuse ja elektri koostootmisjaama rajamise projekti korral tuleb taotlusele lisada alternatiivkatlamaja ehituse hinnakalkulatsioon, mille alusel leitakse projekti abikõlbliku kulu summa. Projekti maksumust kuluefektiivsuse all ei hinnata. Kõigi vastavuskriteeriumitele vastavate taotluste osas tehakse taotluse rahuldamise otsus kõrvaltingimusega, mille kohaselt otsus jõustub juhul, kui taotleja võidab Narva linna kaugküttevõrgu soojuse ostu konkursi. Sellega on tagatud, et kaugkütte tarbijad saavad parima hinnaga soojuse, mis on toodetud keskkonda 19 Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2017. a korraldusega nr 285. 15 säästval viisil. Projekti elluviimisel peab toetuse saaja täitma hangetele eelnõus seatud nõudeid, mis samuti täidab kuluefektiivsuse eesmärki. 4. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia Nõuded taotlejale on seatud eelnõu §-s 10. Taotleja suutlikkus puhul projekti ellu viia hinnatakse kogemust tegutsemisel soojusenergia tootmise ja ülekandmise valdkonnas. Samuti peab olema tõendatud omafinantseeringu ning mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus. 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Projektid soodustavad strateegia „Eesti 2035“20 aluspõhimõtete hoidmist ning sihtide “ alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne“ saavutamisse. Sekkumistega aidatakse kaasa näitajate „kasvuhoonegaaside netoheide süsinikdioksiidi ekvivalenttonnides“, „taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises“ ja „elukeskkonnaga rahulolu“ saavutamisse. Hindamiskriteeriumiks on määruse lisas seatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine. Määruse lisas on seatud hindamiskriteerium, mille kohaselt peab projekti tulemusena vähenema kasvuhoonegaaside heide võrreldes taotluse esitamisele eelnenud aasta andmetega. Teise hindamiskriteeriumi kohaselt peab projekti tulemusena suurenema fossiilkütusest toodetud soojusenergia asemel toodetava taastuvenergia kogus aastas. Samad hindamiskriteeriumid on seatud ka esimese valikukriteeriumi alla, kuna „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ ja „Eesti 2035“ eesmärgid kattuvad. Kuna investeeringud on abikõlblikud üksnes taastuvaid energiaallikaid kasutavate soojuse tootmise seadmete ehitamiseks, hoogustavad kõik soojuse tootmise investeeringute projektid taastuvenergia osakaalu suurendamist. Taotluses esitatakse taastuvenergia kogus (MWh/a), mis projekti elluviimise tulemusel asendab fossiilkütusest toodetud energia koguse (§ 11 lõike 1 punkt 14). Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsust projektis otseselt ei mõõdeta, kuid kõigi projektidega aidatakse kaasa selle näitaja saavutamisse. Võrreldes fossiilsete energiaallikate kasutamisega parandab efektiivne taastuvaid energiaallikaid kasutav kaugküte elukeskkonda nii puhtuse ja mugavusega ning üldjuhul on ka selle hind soodsam. Toetusmeede on suunatud üksnes Ida-Virumaale ning toetatava projekti elluviimine aitab eelduslikult sõltumata toetuse saajast vähendada lõhet rahulolus elukeskkonnaga Ida-Virumaa ja teiste Eesti piirkondade vahel. Eelnõu § 18 sätestab taotluse rahuldamise, osalise või kõrvaltingimustega rahuldamise tingimused ja korra. Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatu. Lisaks täpsustatakse projekti elluviimise ning toetuse maksmise tingimusi, sätestatakse projekti elluviimise ajakava. Kuna hanked on väga oluline osa projektide elluviimisest, tuuakse otsuses eraldi välja nõuded hangetele, samuti projekti kestuse nõude täitmise tingimused, lähtudes konkreetse projekti eripäradest. Ühendmääruse § 8 lõike 6 kohaselt saadetakse taotlejale tema taotluse kohta tehtud otsus e- toetuse keskkonna kaudu, mille kohta saadetakse teavitus taotleja e-posti aadressile või vajaduse korral haldusmenetluse seaduse 7. jaos sätestatud muul viisil. 20 Strateegia „Eesti 2035“. 16 Eelnõu § 18 lõike 3 kohaselt võib taotluse osaliselt rahuldada vaid tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Eelnõu § 18 lõike 4 kohaselt kui taotlus rahuldatakse kõrvaltingimusega, ei maksta toetust välja enne, kui kõrvaltingimus on täidetud. Eelnõu §-s 19 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja korra. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel arvestatakse ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatut ning otsus vormistatakse lähtudes ühendmääruse § 8 lõikest 4. Kõik taotlused, mis ei vasta nõuetele või mis ei mahu taotlusvooru eelarvesse, jätab rakendusüksus rahuldamata. Eelnõu § 19 lõikes 1 on määratud andmed, mis taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse taotleja andmed; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus kooskõlas ÜSS2021_2027 §-ga 12, mille kohaselt projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid ei põhjendata; 6) otsuse vaidlustamise kord. 6. peatükk. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Eelnõu §-s 20 sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse kas rakendusüksuse või toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-s 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras. Toetuse summat või määra on võimalik suurendada, kui on tagatud riigiabi ergutav mõju. Projekti eelarve piires võib kulude summasid muuta toetuse saaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud avalduse alusel ja eeldusel, et kogumaksumus ja abikõlblik summa ei muutu. Kui toetuse saaja soovib taotluse rahuldamise otsust muuta, tuleb avaldus esitada enne toetuse lõplikku maksmist või lõpparuande kinnitamist. Ühendmääruse kohaselt võib taotluse rahuldamise otsust muuta kuni toetuse lõpliku väljamaksmiseni või lõpparuande kinnitamiseni, sõltuvalt sellest, milline neist on viimane. Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsust muuta ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid enne lõpparuande kinnitamist või viimast väljamakset. Projekti muutmine peab olema põhjendatud. Rakendusüksus hindab projekti vastavust määruse nõuetele. Ka muudetud projekt peab vastama käesoleva määruse alusel ette nähtud rahastamise tingimustele. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § 14 alusel. Eelnõu § 20 lõige 5 seab lisatingimuse peale ühendmääruse § 14 või § 34 lõike 1 punktis 3 sätestatu. Rakendusüksus võib tunnistada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult 17 kehtetuks, kui toetuse saaja ei täida projekti elluviimise ajakava. Sätte eesmärk on tagada projekti elluviimine taotluses kirjeldatud ajakava kohaselt ja vältida, et meetmes ei broneeritaks toetusraha sellisele projektile, mille elluviimine põhjendamatult venib, sellise projekti arvelt, millega jõutaks tulemuseni mõistliku ja kavandatud ajaga. 7. peatükk. Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ning kohustused Eelnõu 7. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigusi ning kohustusi. Eelnõu § 21 lõikes 1 ja 2 sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega. Selle all on mõeldud, et kui toetuse saajal tekib vajadus, siis tuleb kindlasti nõu küsida, et vältida eksimusi. Toetuse saajale tuleb anda võimalus esitada oma seisukohad ÜSS2021_2027-s ettenähtud juhtudel. Toetuse saaja tagab ühendmääruses ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse taotluse rahuldamise otsuses ja eelnõukohases määruses sätestatud kohustuste täitmise. Toetuse saaja tagab ehitustegevuse ja valminud ehitise vastavuse õigusaktidele, samuti omanikujärelevalve tegemise. Soojuse tootmisjaama (olgu selleks näiteks biokütuse katel koos seadmetega või soojuspump) käitamisel tuleb kasutada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit. Rakendusüksuse korraldusel esitab toetuse saaja taastuvenergia Eesti päritolutunnistuste registris kustutatud päritolutunnistustest koopiad. Kui toetuse saaja elektritarbimise pakett näeb ette taastuvenergia kasutamist, võib toetuse saaja taastuvenergia tarbimise tõendamiseks esitada koopia või väljavõtte elektritarbimise lepingust. Kui toetuse saajal on taastuvelektri tootmisseade, võib esitada tootmise ja tarbimise andmed, mis katavad soojuse tootmisjaama energiakulu. Toetuse saaja peab täitma teavitamisega seotud kohustusi vastavalt ÜSS2021_2027 § 22 lõikes 2 nimetatud määrusele. Kuna toetust saava projekti kogumaksumus on eeldatavalt üle kümne miljoni euro, peab toetuse saaja korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni. Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi. Eelnõu § 21 lõikes 4 sätestatakse kohustused seoses hangete läbiviimisega. Toetust saava projekti hangete läbiviimise korraldab toetuse saaja vastavalt ühendmääruse § 11 kehtestatud nõuetele ja riigihangete seadusele. Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, viib ta toetuse kasutamiseks läbi riigihanke, lähtudes riigihangete seadusest ja oma asutuse sees kehtestatud hankekorrast. Kui ta ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, viib ta toetuse kasutamiseks läbi ühendmääruse § 11 kohase ostumenetluse. Hangete eelkontrolli teeb rakendusüksus. Et meetme eelarve efektiivselt ära kasutada, on seatud kohustus ehitustöö hanked välja kuulutada kuue kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi algusest. Hanke väljakuulutamine on hanketeate avaldamine riigihangete registris või pakkumuste küsimise kirja väljasaatmine. Kuus kuud on piisav aeg ehitushangete ettevalmistamiseks ka siis, kui enne on vaja koostada ehitusprojekt. 18 Sätestatakse ka toetuse saaja kohustus esitada hankedokumentide ja lepingu kavandid KIK-ile, kui hanke eeldatav maksumus käibemaksuta on 100 000 eurot või enam, seda sõltumata asjade ostu või teenuse liigist. Rakendusüksus võib eelkontrolli tegemisel nõu küsida rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnalt. Toetuse taotleja võib hangete ettevalmistamist ja läbiviimist omal vastutusel alustada enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Selline otsus sisaldab riski, kuna toetuse saaja ei saa olla kindel, et tema toetuse taotlus rahuldatakse. Toetuse taotluse esitamise hetkeks ei tohi projekti teostamiseks olla võetud siduvaid kohustusi. Toetuse saaja on kohustatud rakendusüksusele esitama eelkontrolliks lepingute muudatused. Rakendusüksus kontrollib dokumentide vastavust taotluse rahuldamise otsusele ja riigihangete seadusele ja vajaduse korral teeb ettepanekud dokumente täiendada või muuta, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendamist või muutmist. Hankelepingu muudatused peavad vastama riigihangete seaduse §-le 123. Toetuse saaja ostu menetluse tulemusel sõlmitud lepingu muudatuse korral tuleb lähtuda ühendmääruse § 11 lõikes 4 sätestatud põhimõtetest, mida saab sisustada ka riigihangete seaduse § 123 lõike 1 kaudu. Rahaliselt hinnatavad muudatused on üldjuhul lubatavad teenuste ja asjade soetamise korral ulatuses kuni 10% hankelepingu esialgsest maksumusest ja ehitustööde korral kuni 15%. Lepingu reservi kasutamise eelkontroll on vajalik, et oleks tagatud kooskõla reservi kasutamise tingimustega ja vältida hilisemaid finantskorrektsioone. Üldjuhul loetakse reservi kasutamist samuti lepingu muutmiseks. Eelnõu § 21 lõikes 5 on sisustatud investeeringu kestuse nõue. Toetuse saaja peab säilitama ja sihipäraselt kasutama toetuse eest ostetud asja või ehitist vähemalt viis aastat. Soojuse tootmisjaama kasulik eluiga on vähemalt 15 aastat, soojustorustikul 25 aastat. Riigiabi reeglites säilitamise ja kasutuse perioodi ei ole määratud. Eelnõu § 22 sätestab rakendusüksuse õigused ja kohustused. Abi andmisega seotud dokumente tuleb rakendusüksusel muu hulgas säilitada üldise grupierandi määruse artikli 12 kohaselt kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. VTA määruse artikli 6 lõige 4 sätestab sama tähtaja dokumentide säilitamiseks. Ühtlasi kohustub rakendusüksus: 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks; 2) teavitama toetuse saajat viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest; 3) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente välja arvatud ÜSS2021_2027 § 20 lõike kohaselt avaldamisele kuuluv teave; 4) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimasest taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. 8. peatükk. Aruannete esitamine Eelnõu 8. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine. Projekti elluviimise kohta esitatakse vahearuanded, lõpparuanne ja järelaruanne. Eelnõu § 23 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise ning aruandes nõutava informatsiooni mahu. Nõuetekohased aruanded tagavad rakendusüksusele võimaluse teha projekti üle tõhusat järelevalvet. Suuremate projektide ja kõrgendatud riskiga taotleja korral 19 võib rakendusüksus nõuda projekti aruannete esitamist tihedamini kui kord aastas. Aruannete esitamise tihedus sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Kui vahearuannetes ja lõpparuandes esitatakse kasvuhoonegaaside heitkogused enne projekti tegelike andmete alusel ja pärast projekti arvestusliku suurusena, siis järelaruandes tuleb ka pärast projekti tekkinud heitkogused esitada ühe aasta pikkuse aruandeperioodi kohta tegelike andmete alusel. Järelaruanne esitatakse üks kord. Näiteks, kui projekti lõppmakse tehakse 2026. aasta 1. augustil, kestab järelaruande periood 2027. aasta 31. juulini ja järelaruande esitamiseks on aega 30 tööpäeva. Järelaruandes ei ole vaja esitada väljundnäitajaid, kuna need võrreldes lõpparuandega ei muutu. 9. peatükk. Toetuse maksmise tingimused Eelnõu § 24 sätestab toetuse maksmise tingimused. Toetus makstakse ühendmääruse 6. peatüki kohaselt ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimuste järgi. Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmine ning kulude abikõlblikkus. Toetuse saaja esitab kulude olemasolul vähemalt üks kord kvartalis rakendusüksusele e-toetuse keskkonnas maksetaotluse. Ettemakseid rakendusüksus ei tee. Toetus makstakse välja pärast tegelike kulude tekkimist. Kui on makse toetuse saajale, siis peab kulu olema tasutud. Kui makse on töövõtjale või tarnijale, siis peab kulu olema tasutud omafinantseeringu ulatuses. Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetussumma. Maksetaotluse peab esitama toetuse saaja, kuid väljamakse tehakse toetuse saaja taotluse alusel kas toetuse saajale, tarnijale või töövõtjale. Toetuse saaja peab tagama töövõtjale toetuse maksmise abikõlblikkuse perioodil. 10. peatükk. Finantskorrektsioonid ja vaided Eelnõu § 25 sätestab finantskorrektsioonide tegemise vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30 ja ühendmääruse 7. peatükis sätestatule. Eelnõu § 26 sätestab rakendusüksuse toimingu või otsuse peale vaide esitamise kohustuse rakendusüksusele enne halduskohtusse pöördumist. Kohustuslikku vaidemenetlust ei kohaldata auditiaruande alusel tehtud otsuse vaidlustamise korral. 3. Eelnõu vastavus EL-i õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Eelnõuga ei võeta otseselt üle EL õigust, mistõttu ei ole vaja koostada EL õigusakti ja siseriikliku õigusakti vastavustabelit. 4. Määruse mõjud Eelnõu määrusena jõustumine võimaldab kaugküttesektori terviklikku ja jätkusuutlikku arendamist ning tagab põhjendatud investeeringud energiatõhususe suurendamiseks. Määruses 20 seatud eesmärgi täitmise tulemusena on ehitatud vähemalt 82 MW võimsusega taastuvenergial põhinev soojuse tootmisjaam. Määrus aitab kaasa strateegia „Eesti 2035“21 elukeskkonna ja majanduse sihtide ja nendega seotud eesmärkide täitmisele, määrusel on puutumus keskkonna ja kliima ning regionaalarengu horisontaalsete põhimõtetega. Määrus panustab keskkonnahoiu näitajatesse „kasvuhoonegaaside netoheide süsinikdioksiidi ekvivalenttonnides“ ja „taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises“ ning regionaalvaldkonnaga seotult näitajasse „elukeskkonnaga rahulolu“. Tegevused ei mõjuta soolist võrdõiguslikkust, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse horisontaalseid põhimõtteid. Tasakaalustatud regionaalne areng Õiglane üleminek on Eesti siseriiklike ja rahvusvaheliste kliimaeesmärkide täitmiseks vajalike meetmete rakendamine selliselt, et üleminekul süsinikuneutraalsele majandusele on maksimaalsel võimalikul määral tagatud elanike, KOV ja riigi heaolu säilimine. Käesolev meede pakub rahalist tuge Ida-Virumaa suurima linna Narva kaugküttes põlevkivi kasutuse lõpetamisele ning selle asendamiseks taastuvenergiaga. Soojuse ostu konkurss tagab tarbijale võimalikult soodsa soojusenergia maksumuse ning toetuse andmise tingimuste läbi jätkusuutliku, keskkonnasõbraliku ja efektiivse soojuse tootmise. Seega on meetmel positiivne mõju regionaalarengu ühtlustamisele. 2014-2020 eelarve perioodil kaugkütte investeeringuteks ette nähtud meetmest taotles ja sai NSV toetus kahel korral ligi 3 km pikkuse soojustorustiku lõikude renoveerimiseks. Soojuse tootmise seadme renoveerimiseks või asendamiseks toetust ei küsitud, kuid peab arvestama, et see meede oli suunatud pigem väikese võimsusega seadmete renoveerimiseks, maksimaalne toetuse summa oli 1,5 miljonit eurot. Käesoleva meetme eelarve 20 miljonit eurot võimaldab toetada Narva linna jaoks vajaliku soojuse tootmis jaama ehitamist. Ida-Virumaal tervikuna toetati kolme katlamaja renoveerimist (Narva-Jõesuu, Olgina ja Püssi) ning 7 MW võimsusega suitsugaaside kondensaatori paigaldamist Silpoweri soojuselektrijaama Sillamäel. Soojustorustiku projekte toetati 12 korral ning nende projektide tulemusel ehitati torustikku 21 km ulatuses. Toetusega panustatakse näitaja „elukeskkonnaga rahulolu“ sihttaseme kasvu. Keskkonnahoid ja kliima Meetme tegevuse eesmärk on parandada kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsust ning vähendada tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguseid. Meetme tulemusena väheneb süsinikdioksiidi ekvivalendi heide ligikaudu 178 000 tonni aastas. Määruse rakendamine aitab kaasa energiatõhususe suurenemisele. Õiglase ülemineku territoriaalse kava22 punkti 2.1 kohaselt on põlevkivitööstusel Ida-Virumaal olnud oluline keskkonnamõju. Võttes kasutusele põlevkivi asemel taastuvad energiaallikad vähendatakse kahju keskkonnale ning inimeste tervisele ning vähendatakse jäätmeteket. Õiglase ülemineku territoriaalse kava punkt 2.2 toob välja arenguvajadused ja -eesmärgid 2030. aastaks, pidades silmas liidu kliimaneutraalse majanduse saavutamist 2050. aastaks: Ida- Virumaa suuremate KOVide jaoks tuleb samuti välja töötada alternatiivsed kliimaneutraalsed 21 Strateegia „Eesti 2035“. 22 ,,Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ Lisa 1. 21 soojustootmise lahendused, kuna tihti on seal varasemalt kütmiseks kasutatud elektri- ja põlevkiviõli tootmise heitsoojust ja -gaasi. Euroopa Parlamendi (EL) 2021. aasta määruses 2019/208823 on sätestatud jätkusuutliku investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see, lähtudes olulise kahju ärahoidmise põhimõttest, ei kahjusta ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ hindamise kriteeriumid tulenevad taksonoomiamääruse 2020/852/EL artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka EL-i jätkusuutliku arenduse ja Pariisi kliimakokkuleppe eesmärke. Ühissätete määrusena tuntud nõukogu määruses (EL) 2021/106024 on sätestatud ühtekuuluvuspoliitika fondide väljatöötamisel kohustus analüüsida tegevuse vastavust põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Meetme mõjude analüüs on esitatud AS Hendrikson & Ko koostatud dokumendis „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs“25. Analüüsi tulemusena leiti, et kui lõpetada kaugküttes fossiilkütuste kasutamine, asendades selle taastuvenergiaallikaga – suures osas põhinevad need biomassil – võib olla kahjulik mõju. Kuigi fossiilkütuste kasutamise järk-järgulisel lõpetamisel võivad olla potentsiaalsed hüved tarneahelale kogu selliste projektide elutsükli jooksul, on teada, et mitte igasugune biomass ei toeta keskkonna- ja kliimaeesmärke. Siiski on enamik kütteks kasutatavast põlevkivi asendavast biomassist pärit jäätmetest saadavast kütusest. Viimast seostatakse väiksema ökoloogilise jalajäljega. Et vältida kasvuhoonegaaside heitkoguste olulist suurenemist, toetatakse eelnõu kohaselt projekte, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/2001/EL säästlikkuse kriteeriumitega. Kuna määruses on esitatavale projektile seatud piisavad tingimused heite, kütuste ja energiatõhususe kohta, ei ole taotlejal vaja analüüsida tegevuse vastavust põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Iga projekti puhul peab olema tagatud kliimakindlus ja selle kohta lisatakse asjakohane analüüs. Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus Investeerimine kaugküttesüsteemi tagab teenuse mugava jätkumise, võrreldes lokaalse lahendusega, mis tooks kaasa omavastutuse katelseadme igapäevase korrasoleku ja kütmise eest. Vanemale või liikumisraskusega inimesele on kaugküte eelistatud kütteviis. Investeerimisega kaasneb üldiselt soojusenergiale mineva kulu vähenemine ja see mõjutab piirkonna elanikke positiivselt. Soolist ebavõrdsust meetme rakendamine ei tekita. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega (analüüs seletuskirja lisa). Meetmel ei ole puutumust soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse horisontaalsete põhimõtetega, mida kinnitab eelkonsultatsioonil antud Sotsiaalministeeriumi hinnang. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088, 27. november 2019, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (EMPs kohaldatav tekst). 24 Ingl common provisions regulation. Ühissätete määruse eesmärk on reguleerida 8 ELi fondi, mille vahendeid rakendatakse koos liikmesriikide ja piirkondadega. Nende arvel on kokku kolmandik ELi eelarvest. 25 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs. Tallinn: Hendrikson & Co. 22 Perioodil 2021–2027 on kaugküttesektorisse toetuseks kavandatud rakenduskava poliitikaeesmärgi 6 „Õiglane üleminek“ prioriteedi 10 meetme 21.6.1.13 „Kaugkütte lahti sidumine põlevkivist“ 21.6.1.131 „Ida-Virumaal kaugkütte taastuvkütustele ülemineku toetamine” EL-i toetuse eelarveks 20 000 000 eurot. Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb toetuse saajal katta omafinantseeringust. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile. Lisaks esitatakse eelnõu arvamuse andmiseks perioodi 2021–2027 seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile ning Riigi Tugiteenuste Keskusele, Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule. 23  Kliimaministri … 2023 määruse nr ... „Ida- Virumaal kaugkütte lahti sidumiseks põlevkivitööstusest toetuse andmise tingimused ja kord“ Lisa Valikumetoodika Seirekomisjonis kinnitatud üldised Kas hindamiskriteerium projektide valikukriteeriumid Hindamiskriteerium on täidetud? Märkus JAH EI Projekti tulemusena suureneb a) Projekti kooskõla valdkondlike fossiilkütusest toodetud arengukavadega, mõju soojusenergia asemel rakenduskava erieesmärgi ja toodetava taastuvenergia meetme eesmärkide saavutamisele; Projekti tulemusena väheneb b) Projekti kooskõla Eesti pikaajalise kasvuhoonegaaside heide arengustrateegia aluspõhimõtete ja võrreldes taotluse esitamisele sihtidega eelnenud aasta andmetega. Taotlusele on lisatud hinnapakkumused või kalkulatsioonid, mis selgitavad ja tõendavad projekti eelarve realistlikkust, mõistlikkust ja Projekti kuluefektiivsus abikõlblikkust. Soojuse ja elektri koostootmisjaama rajamise projekti korral on lisatud taotlusele alternatiivkatlamaja ehituse Projekti tegevused vastavad määruse §-s 6 seatud Projekti tegevuste ajakava on realistlik, soojuse tootmise jaam on võimalik taotluses Projekti põhjendatus esitatud ajakava alusel valmis Taotleja tegutseb või on tegutsenud soojusettevõtjana. Taotleja ja partneri Toetuse taotleja suutlikkus projekti omafinantseeringu ja ellu viia mitteabikõlblike kulude