Kliimaministri määruse „Ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027" eelnõu kooskõlastamine

Teie 02.08.2023 nr 1-4/23/3526 Kliimaministeerium [email protected] Meie 29.08.2023 nr 11.1-8/23/2674-2 Paldiski mnt 96 13522, Harju maakond, Tallinn Kliimaministri määruse „Ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021– 2027" eelnõu kooskõlastamine Riigi Tugiteenuste Keskus ei kooskõlasta käskkirja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 48 lg 2 alusel. 1. Eelnõu § 3 lg 1 sätestab toetuse andmise eesmärgi: suurendada ressursitootlikkust tööstusettevõtetes innovaatiliste rohetehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu, et aidata kaasa kliimaneutraalsele majandusele, kliimamuutustele vastupidavusele ja kliimamuutustega kohanemisele. Eesmärgi sõnastus ei ole kooskõlas rakenduskavaga, kuna sealtoodud eesmärgiks on suurendada esmajoones energia- ja ressursitõhusust, mitte vaid ressursitootlikkust. Rakenduskavas ja meetmete nimekirjas on toodud meetme nimetusena energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine. Rakenduskava meetme kirjelduses on toodud järgmine selgitus: "(praeguse) meetme lähenemine on rohkem seotud energiatõhususe, digiteerimise ja automatiseerimisega. Selline kombineerimine suurendab toetusmeetmete omavahelist seotust ja tõhusust. Sekkumine aitab kaasa Eesti kasvuhoonegaaside vähendamise kohustuse täitmisele ja ressursitootlikkuse suurendamisele." Seega peaks olema esmane fookus mitte ressursitootlikkus, vaid siiski energiatõhusus ja -ressursitõhusus. Kui lähtuda mõõdikutest, siis on projekti tulemusena mõõdetav esmase toorme sääst (tonni/aastas), ressursitootlikkus on aga seotud SKP-ga ning rahalise väärtusega. Eesmärgis on samuti nimetatud kliimamuutuste vastupidavust ja kliimamuutustega kohanemist, tegemist on samatähenduslike mõistetega, mis üksteist kordavad. Palun eesmärgi sõnastus üle vaadata ja viia kooskõlla rakenduskavaga. 2. Rakenduskavas on toodud meetme kirjelduses, et investeeringud põhinevad ressursiaudititel. Eelnõu § 5 ei sea praegu toetuse saamisel tingimuseks ressursiauditi olemasolu ning seda, et toetatakse neid tegevusi, mis on ressursiauditite tulemusena välja toodud. 3. Seletuskirja § 5 selgitustes on toodud, et toetatavad tegevused on juba kooskõlas "ei kahjusta oluliselt" põhimõttega, samas peab taotleja ikkagi läbi viima "ei kahjusta oluliselt" hindamise. Praegusel juhul ei ole omavahel loogilises seoses seletuskiri ja kohustused taotlejale. Võib eeldada, et kuna toetatakse väga erinevaid tegevusalasid, siis on keeruline kehtestada piisava kindlusega valikukriteeriumid ning taotleja peab omalt poolt detailsema hindamise läbi viima, lähtudes projekti tegevustest. Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340  Seega on ettepanek seletuskirja "ei kahjusta oluliselt" analüüsi puhul tuua välja sellises sõnastuses tingimused, mis annavad taotlejale infot millisel juhul kahju ei saa tekkida. Üle on vaja vaadata põhjendused keskkonnaeesmärkide osas. Näiteks kliimamuutustega kohanemise osas ei ole seost ressursikasutusega, vaid hinnata tuleb kuidas meede aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisele või vähemasti ei kahjusta seda. Samuti ei ole ringmajanduse puhul esitatud põhjendused eesmärgipärased, st et väheneb ressursikasutus. Pigem edendatakse tootmisjääkide kasutusele võttu, mis toob ringlusse rohkem ressursi ehk kasutab materjali efektiivselt, samuti võib ettevõtte äriplaaniks olla ikkagi ka tootmismahtude kasvatamine ehk summaarselt ressursside kasutus suureneb. 4. Eelnõu § 9 toodud tegevusalade välistused EMTAK koodide hulgas ei ole piisavad, jättes sisse ka muud fossiilkütustega seotud tegevusalad ja need tegevusalad, mis ei ole otseselt välistustega seotud, kuid mis soovivad investeerida välistustega seotud tegevustesse (nt fossiilkütustega seotud investeeringud, mis võivad olla tehtud uude küttesüsteemi, mis põhineb fossiilkütustel). Ettepanek on eraldi kehtestada tingimus lähtuvalt välistustest, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklist 7, et kõik mittetoetatavad tegevused oleksid kaetud. Vaid EMTAK-ile viitamine ei pruugi olla piisav, kuna toetuse piirangud on seotud tehtavate investeeringutega, mitte majandustegevusaladega. Lisaks on rakenduskava meetme kirjelduses toodud, et sihtrühma laiendatakse lisaks tööstusele ka teenindussektorile. Praegusel juhul aga teenindussektor ei saaks toetust, kuna eelnõu § 9 lg 1 võimaldab toetada vaid mäetööstust ja töötlevat tööstust. Seega ei ole toetatavad tegevused kooskõlas rakenduskavaga. 5. Eelnõu § 9 lg 5 toodud tingimus viia kooskõlla välistustega lähtuvalt määruse (EL) 2021/1058 artiklist 7. 6. Eelnõu § 2 lg 2 defineerib mõisted, muuhulgas ka punktis 10 "ressursiauditi", mis jaguneb ülevaatlikuks ja detailseks auditiks. Defineeritud on terminites eraldi detailne audit, kuid ei ole defineeritud, mis on ülevaatlik ressursiaudit. Samuti ei ole seoses ülevaatliku ressursiauditiga kehtestatud tingimusi ega seletuskirjas selgitatud mida tähendab ülevaatlik ressursiaudit. Sellest tulenevalt, kui TAT-is on viidatud ressursiauditile, siis kas selle all on silmas peetud mõlemat liiki auditeid või vaid detailset auditit, mis on toetuse saamise eelduseks. Palun terminid ja nende kasutus üle vaadata. 7. Eelnõu § 2 lg 2 punktis 19 on defineeritud mõistena kliimakindluse tagamine. Üleliigne on mõistes toodud kohustused, mis ei peaks olema osa definitsioonist: "Kliimakindluse tagamiseks seda hinnatakse ning asjakohane analüüs esitatakse koos taotlusega. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92)." Palun jätta vastav osa mõistest välja. 8. Eelnõu § 2 lg 2 p 9 ja § 11 lg 2 p 9 "mitteabikõlblikud" palun asendada "abikõlbmatud". 9. Seletuskirja lk 6 viimases lõigus on kasutatud sõna: "abikõlbulikkuse". Õige on "abikõlblikkuse". Palun korrigeerida. 10. Eelnõu § 5 lg 1 punkti 1 kohaselt on üheks toetatavaks tegevuseks ressursitõhusa lahenduse väljatöötamine ja rakendamine. Palun täpsustada, milliseid tegevusi ressursitõhusa lahenduse väljatöötamise all silmas peetakse. Arvestades, et eelnõu § 16 lg 1 punkti 1 kohaselt on üheks hindamiskriteeriumiks ressursitootlikkuse kasv, siis kas selle hindamiseks ei peaks ressursitõhus lahendus enne taotluse esitamist juba välja töötatud olema? 11. Eelnõu § 5 lg 1 nimetab toetavad tegevused. Punktis 5 on toetavaks tegevuseks avalikkuse teavitamine toetuse kasutamisest. Teavitamine saab olla üksnes koos teiste (sisu)tegevustega. 12. Palun täpsustada sõnastust § 5 lg 2 järgmiselt: toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43,), artikli 17 kohaselt ega kahjusta oluliselt artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärke.  13. Palun täpsustada, kas projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib pikeneda ka § 7 lõikes 2 sätestatud maksimaalne abikõlblikkuse perioodi kestus. Kui viimane on lubatud, siis palun määruse § 7 lõiget 3 selles osa täiendada. 14. Eelnõu § 7 lg 2 - palun kontrollida viidet. 15. Eelnõu § 9 lg 2 - kuna kõnealuse määruse puhul saavad toetust taotleda ainult äriühingud, siis taotlejatele nõuete seadmisel soovitame lisada viite ühendmääruse § 3 lõikele 2. 16. Eelnõu § 13 lg 1 - soovitame sõna "pidevalt" asendada sõnaga "jooksvalt". 17. Eelnõu § 14 lg 1 - soovitame kontrollida, kas antud sätte puhul on viide määruse §-le 11 asjakohane. Samuti juhime tähelepanu sellele, et eelnõu §-id 13 ja 14 on osaliselt kattuvad. 18. Eelnõu § 14 lg 3 punkt 1 - soovitame üle kontrollida, kas rakendusüksus viib ka tegelikult eraldiseisva toiminguna läbi taotluste registreerimise või toimub see automaatselt e-toetuse keskkonnas. 19. Eelnõu § 14 lg 8 punkt 1 - palun veenduda, et selles viidatakse määruse § 14 õigele lõikele. Õige oleks ilmselt viide määruse § 14 lõikele 6. 20. Eelnõu § 14 lg 8 punktid 1 ja 4 sisuliselt kordavad teineteist. Soovitame sõnastust korrigeerida. 21. Eelnõu § 16 - eelnõust ei selgu, kuidas on omavahel seostatavad ühendmääruse § 7 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumid ja eelnõu § 16 lõikes 1 nimetatud kriteeriumid. Juhime tähelepanu sellele, et juhul, kui soovitakse seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriumitest kõrvale kalduda, siis tuleb need erakorralisele seirekomisjonile kooskõlastamiseks esitada. Samas võib ju taotluste hindamise üles ehitada nii, et nt projekti põhjendatuse valikukriteerium loetakse mh täidetuks, kui ressursisäästuprojekti tulemusena suureneb ettevõtte ressursitootlikkus ja taotluses kirjeldatud tehnoloogiline lahendus on innovaatiline vms. 22. Eelnõu § 16 on toodud valikukriteeriumid, milleks on muuhulgas KHG heide, samas ei ole taotlejale seotud kohustust esitada taotluses nimetatud andmeid. Jääb arusaamatuks, mille alusel sellist näitajat hinnatakse. Seletuskirjas puuduvad selgitused. Palun ühtlustada. 23. Eelnõu § 16 lg 11 - palun kaaluda selle lõike sidumist eelnõu § 17, milles sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord. 24. Eelnõu § 17 lg 3 ja § 18 lg 5 palun ühtlustada otsuste kättetoimetamise aega. 25. Eelnõu § 22 lg 2 punkt 4 - palun kaaluda sõnastuse korrigeerimist. Näiteks tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud kestvuse nõude täitmise viie aasta jooksul projekti lõppmaksest arvates või kolme aasta jooksul, kui tegemist on toetusega väikese või keskmise suurusega ettevõtjaga. 26. Ettepanek täpsustada § 23 lg 8 sõnastust selliselt, et riigiabi ja/või VTA andmisega seotud dokumente peab RÜ säilitama 10 a jooksul alates määruse kohaselt viimase abi andmisest ning seletuskirja palun lisada põhjendus miks art 36, 38 ja 47 alusel suurettevõtjale antava abi osakaal on 5% võrra suurem kui näevad ette ÜGEMi vastavad sätted (art 36 lg 5, art 38 lg 4, art 47 lg 8). 27. Seletuskirja eelnõu 1. peatükk kirjeldab, et paralleelselt koolitatakse spetsialiste (audiitoreid), kes oskavad teha ressursiauditeid. Samas toetatavad tegevused ei kirjelda koolituste läbi viimist. Palun ühtlustada. 28. Palun üle vaadata EL finantseeringu ja omafinantseeringu protsendid, need on esitatud seletuskirjas 13-ne komakohaga. 29. Seletuskirjas lk 9 on toodud, et rakendusüksus esitab taotlusvooru juures taotlejale info, mis on keskkonna- ja kliimaeesmärgid, mida taotleja peab kinnitama. See sõnastus pole päris korrektne, kuna eesmärgid on juba praegu teada. Pigem peaks RÜ avaldama hindamise juhendi. 30. Seletuskirjas on § 10 selgitusena toodud taotlejale esitatavad nõuded. Sealhulgas on toodud kohustus kliimakindluse tagamise kohta, kuid eelnõu § 10 lg 2 sellist tingimust ei sea taotlejale, mis poleks ka võimalik, kuna kliimakindlus tuleb tagada taristule, mitte taotlejale. Tervikuna tuleks üle vaadata kogu kliimakindlusega seotud kohustus, kuna kõigi tegevuste puhul (nt seadmete soetamine) ei pruugi olla kliimakindluse tagamine vajalik. Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340  Taotlejat aitaks, kui seletuskiri selgitab taristu mõistet ja seda, kellel see kohustus lasub. Praegu on eelnõu ja seletuskiri ebaselged ning ei ole võimalik hinnata kas kohustus on proportsionaalne ja vajalik. 31. Seoses muutunud praktikaga palun mitte viidata juhenditele eelnõus nimeliselt. Samuti ei peaks viitama korraldusasutuse juhendile, vaid RÜ õigusele kehtestada juhendid, mis avaldatakse taotlusvooru materjalide juures. 32. Taotluste hindamisel on üheks kriteeriumiks vastavus KEVAD-ele, mis pole veel kinnitatud. Seega tuleb seada määruse jõustumise tingimuseks KEVAD-e jõustumine või siis ei saa taotlusvooru enne avada kui KEVAD on kinnitatud. 33. Seletuskirjas peab olema viidatud punktis 4 kõigile asjakohastele õigusaktidele, sealjuures Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. 34. Riskihindamise tabeli alusel on riskiskoorid valesti hinnatud ja ei vasta eeldefineeritud riskiskooride kirjeldustele: Korruptsiooni- ja huvide konflikti osas peaks skoor olema "3" kuna kirjelduse järgi info puudub. Riigiabi ja/või vähese tähtsusega abi riskiskoor peaks olema skoor "2". Riskivaldkond: Toetuse kasutamine ei ole läbipaistev, - riskiskoor ei saa olla "0", kuna riskihinnang antakse juriidiliste isikute baasil ning olenemata sellest, et üle 200000 euro projektide osas on reeglid kirjeldatud, on riskskoor "3" Kokku riskiskoor 10 "keskmine risk" Palun saata korrektne riskitabel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Sell osakonnajuhataja Kaidi Kenkmann 663 2041 [email protected]