AS Hoolekandeteenused
Merimetsa tee 1 28.08.2023 nr 11.2-6/23/1088
10614, Talinn, Harju maakond
Registrikood: 10399457
OTSUS
finantskorrektsiooni tegemise kohta
Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme
„Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele
vastavaks“ tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames otsuse AS
Hoolekandeteenused (edaspidi toetuse saaja või hankija) projekti „Võisiku Kodu
reorganiseerimine“ (nr 2014-2020.2.05.21-0366; edaspidi projekt) osas.
Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 252184 „Kodumasinate hankimine AS
Hoolekandeteenused üksustele“ kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole hanke läbiviimisel
järginud riigihangete seaduses (edaspidi ka RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab
rakendusüksus antud rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb
mitteabikõlblikuks kuluks 7011,66 eurot.
Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2
p-d 4 ja 6, § 45 lg 1 p 3, § 46, § 47 lg 2, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi
2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1 ja § 223 lg
5, samuti 18.11.2020 sotsiaalministri käskkirjaga nr 104 kinnitatud toetuse andmise tingimused
(edaspidi TAT), projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ning toetuse saajaga
peetud kirjavahetus.
1. Riigihanke nr 252184 osas 1 on tunnistatud vastavaks ja edukaks riigihanke
alusdokumentides kehtestatud tingimustele mittevastav pakkumus
1.1. Rikkumise asjaolud
Toetuse saaja viis 04.07.2022 avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 252184 raamlepingu
sõlmimiseks. Antud hange on jaotatud kaheks osaks – elektrilised kodumasinad (osa 1) ning
tööstuslikud pesumasinad ja -kuivatid (osa 2)1.
1
Hanke osas 2 lepingut ei sõlmitud, kuna ainus pakkuja taganes lepingu sõlmimisest.
Hanke juurde registreerus 2 huvilist, kes mõlemad hanke osale 1 pakkumuse esitasid. Üks
pakkumus tunnistati mittevastavaks, kuna pakkujal puudus tehnilises kirjelduses nõutud tavapood.
Teine, AS Kesko Senukai Estonia pakkumus tunnistati vastavaks ja edukaks ning hankemenetluse
tulemusel sõlmiti nendega 22.08.2022 raamleping nr L-2/4883 maksimaalse maksumusega
134 000 eurot käibemaksuta.
Vastavalt riigihanke nr 252184 alusdokumendi „Pakkumuse esitamise ettepanek“ punktile 1.3 on
lepingu eseme kirjeldus, sh asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu,
esitatud tehnilises kirjelduses. Tehnilise kirjelduse punkti 3.1 kohaselt on toodete näidisloetelu
koos oluliste tehniliste parameetritega ja/või kirjeldustega esitatud dokumendis „Näidiskorv-
hinnapakkumine“.
Rakendusüksus tuvastas kontrolli käigus, et AS Kesko Senukai Estonia pakkumus ei vasta
kõikidele dokumendis „Näidiskorv-hinnapakkumine“ esitatud tingimustele. Täpsem loetelu
nõuetele mittevastavatest toodetest ja dokumendis „Näidiskorv-hinnapakkumine“ seatud
tingimustest, millele pakutud tooted ei vasta, on toodud allolevas tabelis:
Toote positsioon Toote nõutud parameetrid Pakutud toode ja selle vastavad
ja nimetus parameetrid
2. Pesumasin Mõõdud max 85x45x60 cm Pesumasin Whirlpool DLRB65242BS2
pealtlaetav mõõdud 90x40x60 cm
4. Pesukuivati Mõõdud max 85x60x60 cm Kuivati AEG T8DBG48S3
mõõdud 85x59,6x66,3 cm
9. Külmkapp Energiaklass B Külmik Electrolux LTB1AF24W04
(eraldiseisev) üldmaht vähemalt 240 L energiaklass F
külmkambri netomaht kogumaht 206 l
orienteeruvalt 200 L külmikuosa maht 165,5 l
10. Kombikülmik Energiaklass B Külmik Whirlpool W5911EW15
(eraldiseisev) energiaklass F
Seega on hankija tunnistanud vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis ei vastanud kõikidele
riigihanke alusdokumentides (edaspidi ka RHAD) seatud nõuetele ning oleks tulnud RHS § 114 lg
1 ja lg 2 esimese lause alusel tagasi lükata.
Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et tunnistades vastavaks ja edukaks
pakkumuse, mis ei vastanud riigihankes nr 252184 kehtestatud tehnilistele tingimustele, on hankija
rikkunud RHS § 114 lg-t 1 ja 2 ning RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid.
1.2. Toetuse saaja seisukoht
Toetuse saaja esitas 21.04.2023 e-kirjaga järgmised seisukohad: „Hankijana käsitlesime hanke
alusdokumendina koostatud näidiskorvi näidisloendina. RHAD „Tehnilise kirjeldus“ punkti 2.5
järgi ei olnud loetletud tooted hankijale siduvad ning puudus kohustus loetletud tooteid osta.
Hankija otsis lepingupartnerit, kelle käest tellida üle Eesti asuvatesse olemasolevatesse ja uutesse
rajatavatesse üksustesse ainuüksi neisse üksustesse sobivate parameetritega elektrilisi
kodumasinaid ning näidisloetelu oli kehtestatud ainult pakkumuste võrreldavuse eesmärgil.
RHAD „Pakkumuse esitamise ettepanek“ punkti 4.2 kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse
vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid. Hankija hinnangul ei olnud väheoluliste
2
https://www.k-rauta.ee/p/pesumasin-whirlpool-tdlrb-65242bs-eu-n-6-5-kg-
valge/fr4c?mtd=search&pos=regular&src=searchnode
3
https://www.k-rauta.ee/p/kuivati-aeg-t8dbg48s-8-kg/2u3x?mtd=search&pos=regular&src=searchnode
4
https://www.k-rauta.ee/p/kulmik-electrolux-ltb1af24w0-sugavkulmik-
uleval/ff85?mtd=search&pos=regular&src=searchnode
5
https://www.k-rauta.ee/p/kulmik-whirlpool-w5-911e-w1-sugavkulmik-
all/f97g?mtd=search&pos=regular&src=searchnode
muutuste näol (vähesed kõrvalekalded esitatud parameetritest) tegemist sisuliste kõrvalekalletega
ning pakkumuse vastavaks tunnistamine ja seeläbi ainukese hankemenetlusse jäänud pakkuja
edukaks tunnistamine täitis hankija poolt korraldatud hanke eesmärki osta vajadusel erinevaid
kodumasinaid üle Eesti asuvatesse hankija üksustesse (Pakkumuse esitamise ettepanek punkt
1.1).“
1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus
Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega
järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.
STS § 26 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust kui ta on hankija RHS-
i tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks AS Hoolekandeteenused, kes on avaliku sektori
hankija RHS § 5 lg 2 p 5 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima RHS-is
sätestatud korda.
RHS § 3 punkti 1 järgi peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel mh läbipaistvalt ja
kontrollitavalt ning punkti 2 järgi peab hankija võrdselt kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või
asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis.
RHS § 114 lg 1 sätestab, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud või RHS § 52
lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud
pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud
kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lg 2
kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi
kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest.
Selleks, et hankelepingu sõlmimine oleks kooskõlas RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud riigihanke
korraldamise üldpõhimõtetega, peab hankelepingu sõlmimine toimuma pakkumuse alusel, mis
vastab kõikidele hankija poolt RHAD-is esitatud tingimustele.
Käesoleval juhul ei vastanud vastavaks ja edukaks tunnistatud pakkumuses 4 toodet hankija enda
poolt kehtestatud nõuetele, kuna olid nõutust erinevate mõõtude, mahu või energiaklassiga.
Kuna hankija on tunnistanud vastavaks ja edukaks tehnilisele kirjeldusele mittevastava
pakkumuse, siis ei ole hankija käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ega kontrollitavalt
ning on loonud edukaks tunnistatud pakkujale soodsama olukorra, koheldes isikuid ebavõrdselt.
RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid
täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning
pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema
läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi
tuvastatav. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi
võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel
asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi.
Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse
kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just
hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud
hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis
pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. Samuti peab hankija
piisava hoolsusega jälgima, et nii hankes osalevad pakkujad kui nende esitatud pakkumused ka
tegelikkuses vastaksid riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele.
RHS § 114 lõikele 2 tuginedes oleks hankija pidanud riigihanke nr 252184 osas 1 edukaks
tunnistatud pakkumuse tagasi lükkama, kuna see ei vastanud RHAD-is kehtestatud tingimustele.
Samas on hankija tegutsemine võimaldanud olukorra, kus mõni isik võis jätta pakkumuse
esitamata, kuna ta ei teadnud, et hankija aktsepteerib teistsuguseid tooteid, kui on nõutud hanke
tehnilises kirjelduses. Riigihankest potentsiaalselt huvitatud isikud, kes tehnilises kirjelduses
kehtestatud nõuetele vastavat toodet ei suutnud pakkuda, võinuks uue info valguses teha
teistsuguse sisuga pakkumuse, kui teadnuks, et hankija aktsepteerib ka teistsuguseid tooteid.
Toetuse saaja selgitus, et nende hinnangul ei olnud tegemist sisuliste kõrvalekalletega vastavalt
RHS § 114 lõikele 2, ei ole kooskõlas RHS üldpõhimõtetega. Kui tehnilises kirjelduses on toodud
mingi toote kohta konkreetne energiaklass, maksimaalne mõõt või minimaalne mahutavus, siis
saab vastavaks tunnistada vaid täpselt selle nõudega kooskõlas oleva toote, mitte lugeda
samaväärseks muude mõõtmete, mahu või energiaklassiga toodet. Ka juhul kui RHAD-is on
lubatud samaväärsete toodete pakkumine, ei saa hankija hakata vastavuse kontrollimisel oma suva
kohaselt määrama, millist (nt mõõtude/mahu/energiaklassi) erinevust hankija samaväärseks peab,
kui seda pole RHAD-is sätestatud. Selline kõrvalekallete kaalumine pole kooskõlas RHS
üldpõhimõtetega.
Rakendusüksus rõhutab, et Tallinna Halduskohus on 12.12.2017 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-
17-2269 avaldanud seisukohta, et toote mõõduerinevused on sisulised mittevastavused, mis ei
võimalda pakkumust vastavaks tunnistada. Ka Tallinna Halduskohtu 22.06.2016 otsuses
haldusasjas nr 3-16-874 on loetud äärmiselt oluliseks, et hanketingimuses sätestatut mõistetaks
võimalikult sõnasõnaliselt ning igasugused loomingulised tõlgendused oleksid välistatud.
Toetuse saaja kirjutas, et näidisloetelu oli kehtestatud ainult pakkumuste võrreldavuse eesmärgil,
kuid rakendusüksus on seisukohal, et kui pakkujad pakuvad näidisloetelus seatud tingimustest
erinevaid tooteid, siis ei ole pakkumused võrreldavad, sest erinevate omaduste ja suurusega
toodetel on üldjuhul ka erinev hind. Kui toetuse saaja jaoks polnud olulised näidisloetelus toodud
konkreetsed tingimused, siis oleks ta pidanud selle selgelt RHAD-is välja tooma koos teabega, kui
palju võivad pakutud tooted nõutust erineda, et tagada kõikide hankest huvitatud isikute võrdne
kohtlemine.
Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et tunnistades vastavaks ja edukaks
pakkumuse, mis ei vastanud riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele, on hankija
rikkunud RHS § 114 lg-t 1 ja 2 ning RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid.
1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25%
STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse
vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja
see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse
tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise
mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi
kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses.
Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena
on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, millised oleksid
olnud pakkujad, pakkumuste maksumused ning edukas pakkumus, kui toetuse saaja oleks
riigihanke nr 252184 läbiviimisel lähtunud riigihangete seadusest ehk ei oleks tunnistanud
vastavaks ja edukaks mittevastavat pakkumust. Rakendusüksuse hinnangul esineb põhjendatud
oht, et mittevastava pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine tõi kaasa rahalise mõju, sest
RHS-ist lähtudes oleks hankeleping sõlmitud teise pakkujaga ja teise maksumusega pakkumuse
alusel. Eeltoodud põhjustel ei ole tegemist üksnes formaalse rikkumisega.
Antud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 223 lõikes 5 toodud asjaolud, mille kohaselt
kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui pärast pakkumuste
avamist on muudetud või kohaldatud valesti riigihanke alusdokumentides avaldatud tehnilist
kirjeldust. Antud juhul viis tehnilise kirjelduse valesti kohaldamine selleni, et tunnistati edukaks
pakkumus, mis oleks tulnud tagasi lükata, kuna see ei vastanud seatud tingimustele.
Kuivõrd ühendmäärus ei näe ette § 223 lg-s 5 nimetatud aluse esinemise korral 25-protsendilise
finantskorrektsiooni määra vähendamise õigust, puudub rakendusüksusel antud juhul kohaldatava
finantskorrektsiooni määra osas kaalutlusõigus.
Isegi kui finantskorrektsiooni määra suuruse osas esineks antud rikkumise puhul kaalutlusõigus,
ei saa toetuse saajal tekkida õigustatud ootust, et antud rikkumise korral peaks rakendatav
finantskorrektsiooni määr madalam olema, kuna ühendmääruse seletuskirjas on välja toodud, et
RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25-
protsendilist finantskorrektsiooni määra. Kuna antud juhul on rikutud läbipaistvuse,
kontrollitavuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, mis on avaldanud mõju ka hankemenetluse
lõpptulemusele ehk eduka pakkuja valikule, siis on tegemist olulise üldpõhimõtete riivega, mille
puhul ei saa rakendatav finantskorrektsiooni määr olla madalam kui 25-protsenti.
Lisaks moodustab rikkumisega seotud toodete maht ligikaudu 21% (4/19) ning maksumus
ligikaudu 37% (1783,25/4843,93) toodete näidisloetelust. Eelnevast tulenevalt on rakendusüksuse
hinnangul tegemist rikkumisega, mille puhul on põhjendatud 25%-se finantskorrektsioonimäära
rakendamine.
Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud
finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks
täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset
kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis
võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine
tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C743/18
ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav
ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus
ei ole välistatud.
1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine
Toetuse saaja on riigihanke nr 252184 osaga 1 seotud kulusid kajastanud projekti tegevuse nr 5
„Kvaliteetsete teenuskohtade loomine“ raames (KD-d nr 92-96) kokku abikõlblikus summas
28 046,62 eurot, millest toetuse saajale on hüvitatud 21 034,96 eurot ja veel välja maksmata
7011,66 eurot.
Lähtudes otsuse punktist 1.4 loeb rakendusüksus riigihankega nr 252184 seotud abikõlblikest
kuludest mitteabikõlblikuks 25% ehk kokku 7011,66 eurot (28 046,62*25%), millest Euroopa
Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 5959,91 eurot ja riiklik toetus 1051,75 eurot.
STS § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ja
omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise tingimuste
käskkirjas kehtivale proportsioonile. STS § 47 lg 2 sätestab, et kui finantskorrektsiooni otsuse on
teinud rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse
andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet.
2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine
Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus
20.07.2023 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, paludes esitada
omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega. Toetuse saaja vastas 09.08.2023, et nad on
esitanud oma seisukohad ning täiendavaid kommentaare pole.
3. Otsuse resolutsioon
Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses
väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus
otsustab:
1. lugeda projekti „Võisiku Kodu reorganiseerimine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 7011,66
eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 5959,91 eurot ja riiklik toetus
1051,75 eurot;
2. vähendada KD-des nr 92-96 riigihanke nr 252184 osaga 1 seotud abikõlblikke kulusid 25%
võrra ehk summas 7011,66 eurot;
3. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti eelarvet projekti tegevuses nr 5
„Kvaliteetsete teenuskohtade loomine“ käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud
summas;
4. vähendada järgnevates riigihankega nr 252184 seotud KD-des hüvitamiseks esitatud kulusid
käesoleva otsuse alusel 25% võrra, mille tulemusel väheneb ka projekti eelarve vastavalt
toetuse andmise tingimuste käskkirjas kehtivale proportsioonile.
Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele TAT-is, STS-is ja HMS-is sätestatud tingimustel
ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada saama.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Sams
Toetuste rakendamise osakonnajuhataja
Koostaja: Angeelika Põldaru
[email protected]