dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Riigi Tugiteenuste Keskus
OtsusAvalik

OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus · 28. august 2023
Viit
11.2-6/23/1088
Registreeritud
28. august 2023
Dokumendi liik
Otsus
Funktsioon
11.2 Toetuste rakendamine: SIHT, elukeskkond, Interreg, ettevõtluse meetmega seotud toetused 2023-2024
Sari
11.2-6 Hoolekande taristu arendamine 2.5.1 otsused 2014-2020
Toimik
11.2-6
Vastutaja
Angeelika Põldaru (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Riskijuhtimise ja järelevalve talitus)

Failid

  • 📎11.2-6231088 28.08.2023 Otsus.asice616 KB

Sisu (failidest)

AS Hoolekandeteenused Merimetsa tee 1 28.08.2023 nr 11.2-6/23/1088 10614, Talinn, Harju maakond Registrikood: 10399457 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames otsuse AS Hoolekandeteenused (edaspidi toetuse saaja või hankija) projekti „Võisiku Kodu reorganiseerimine“ (nr 2014-2020.2.05.21-0366; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 252184 „Kodumasinate hankimine AS Hoolekandeteenused üksustele“ kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole hanke läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi ka RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 7011,66 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p-d 4 ja 6, § 45 lg 1 p 3, § 46, § 47 lg 2, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1 ja § 223 lg 5, samuti 18.11.2020 sotsiaalministri käskkirjaga nr 104 kinnitatud toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT), projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1. Riigihanke nr 252184 osas 1 on tunnistatud vastavaks ja edukaks riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele mittevastav pakkumus 1.1. Rikkumise asjaolud Toetuse saaja viis 04.07.2022 avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 252184 raamlepingu sõlmimiseks. Antud hange on jaotatud kaheks osaks – elektrilised kodumasinad (osa 1) ning tööstuslikud pesumasinad ja -kuivatid (osa 2)1. 1 Hanke osas 2 lepingut ei sõlmitud, kuna ainus pakkuja taganes lepingu sõlmimisest. Hanke juurde registreerus 2 huvilist, kes mõlemad hanke osale 1 pakkumuse esitasid. Üks pakkumus tunnistati mittevastavaks, kuna pakkujal puudus tehnilises kirjelduses nõutud tavapood. Teine, AS Kesko Senukai Estonia pakkumus tunnistati vastavaks ja edukaks ning hankemenetluse tulemusel sõlmiti nendega 22.08.2022 raamleping nr L-2/4883 maksimaalse maksumusega 134 000 eurot käibemaksuta. Vastavalt riigihanke nr 252184 alusdokumendi „Pakkumuse esitamise ettepanek“ punktile 1.3 on lepingu eseme kirjeldus, sh asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu, esitatud tehnilises kirjelduses. Tehnilise kirjelduse punkti 3.1 kohaselt on toodete näidisloetelu koos oluliste tehniliste parameetritega ja/või kirjeldustega esitatud dokumendis „Näidiskorv- hinnapakkumine“. Rakendusüksus tuvastas kontrolli käigus, et AS Kesko Senukai Estonia pakkumus ei vasta kõikidele dokumendis „Näidiskorv-hinnapakkumine“ esitatud tingimustele. Täpsem loetelu nõuetele mittevastavatest toodetest ja dokumendis „Näidiskorv-hinnapakkumine“ seatud tingimustest, millele pakutud tooted ei vasta, on toodud allolevas tabelis: Toote positsioon Toote nõutud parameetrid Pakutud toode ja selle vastavad ja nimetus parameetrid 2. Pesumasin Mõõdud max 85x45x60 cm Pesumasin Whirlpool DLRB65242BS2 pealtlaetav mõõdud 90x40x60 cm 4. Pesukuivati Mõõdud max 85x60x60 cm Kuivati AEG T8DBG48S3 mõõdud 85x59,6x66,3 cm 9. Külmkapp Energiaklass B Külmik Electrolux LTB1AF24W04 (eraldiseisev) üldmaht vähemalt 240 L energiaklass F külmkambri netomaht kogumaht 206 l orienteeruvalt 200 L külmikuosa maht 165,5 l 10. Kombikülmik Energiaklass B Külmik Whirlpool W5911EW15 (eraldiseisev) energiaklass F Seega on hankija tunnistanud vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis ei vastanud kõikidele riigihanke alusdokumentides (edaspidi ka RHAD) seatud nõuetele ning oleks tulnud RHS § 114 lg 1 ja lg 2 esimese lause alusel tagasi lükata. Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et tunnistades vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis ei vastanud riigihankes nr 252184 kehtestatud tehnilistele tingimustele, on hankija rikkunud RHS § 114 lg-t 1 ja 2 ning RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid. 1.2. Toetuse saaja seisukoht Toetuse saaja esitas 21.04.2023 e-kirjaga järgmised seisukohad: „Hankijana käsitlesime hanke alusdokumendina koostatud näidiskorvi näidisloendina. RHAD „Tehnilise kirjeldus“ punkti 2.5 järgi ei olnud loetletud tooted hankijale siduvad ning puudus kohustus loetletud tooteid osta. Hankija otsis lepingupartnerit, kelle käest tellida üle Eesti asuvatesse olemasolevatesse ja uutesse rajatavatesse üksustesse ainuüksi neisse üksustesse sobivate parameetritega elektrilisi kodumasinaid ning näidisloetelu oli kehtestatud ainult pakkumuste võrreldavuse eesmärgil. RHAD „Pakkumuse esitamise ettepanek“ punkti 4.2 kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid. Hankija hinnangul ei olnud väheoluliste 2 https://www.k-rauta.ee/p/pesumasin-whirlpool-tdlrb-65242bs-eu-n-6-5-kg- valge/fr4c?mtd=search&pos=regular&src=searchnode 3 https://www.k-rauta.ee/p/kuivati-aeg-t8dbg48s-8-kg/2u3x?mtd=search&pos=regular&src=searchnode 4 https://www.k-rauta.ee/p/kulmik-electrolux-ltb1af24w0-sugavkulmik- uleval/ff85?mtd=search&pos=regular&src=searchnode 5 https://www.k-rauta.ee/p/kulmik-whirlpool-w5-911e-w1-sugavkulmik- all/f97g?mtd=search&pos=regular&src=searchnode muutuste näol (vähesed kõrvalekalded esitatud parameetritest) tegemist sisuliste kõrvalekalletega ning pakkumuse vastavaks tunnistamine ja seeläbi ainukese hankemenetlusse jäänud pakkuja edukaks tunnistamine täitis hankija poolt korraldatud hanke eesmärki osta vajadusel erinevaid kodumasinaid üle Eesti asuvatesse hankija üksustesse (Pakkumuse esitamise ettepanek punkt 1.1).“ 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. STS § 26 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust kui ta on hankija RHS- i tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks AS Hoolekandeteenused, kes on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 p 5 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima RHS-is sätestatud korda. RHS § 3 punkti 1 järgi peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel mh läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning punkti 2 järgi peab hankija võrdselt kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis. RHS § 114 lg 1 sätestab, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud või RHS § 52 lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Selleks, et hankelepingu sõlmimine oleks kooskõlas RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, peab hankelepingu sõlmimine toimuma pakkumuse alusel, mis vastab kõikidele hankija poolt RHAD-is esitatud tingimustele. Käesoleval juhul ei vastanud vastavaks ja edukaks tunnistatud pakkumuses 4 toodet hankija enda poolt kehtestatud nõuetele, kuna olid nõutust erinevate mõõtude, mahu või energiaklassiga. Kuna hankija on tunnistanud vastavaks ja edukaks tehnilisele kirjeldusele mittevastava pakkumuse, siis ei ole hankija käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ega kontrollitavalt ning on loonud edukaks tunnistatud pakkujale soodsama olukorra, koheldes isikuid ebavõrdselt. RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. Samuti peab hankija piisava hoolsusega jälgima, et nii hankes osalevad pakkujad kui nende esitatud pakkumused ka tegelikkuses vastaksid riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele. RHS § 114 lõikele 2 tuginedes oleks hankija pidanud riigihanke nr 252184 osas 1 edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi lükkama, kuna see ei vastanud RHAD-is kehtestatud tingimustele. Samas on hankija tegutsemine võimaldanud olukorra, kus mõni isik võis jätta pakkumuse esitamata, kuna ta ei teadnud, et hankija aktsepteerib teistsuguseid tooteid, kui on nõutud hanke tehnilises kirjelduses. Riigihankest potentsiaalselt huvitatud isikud, kes tehnilises kirjelduses kehtestatud nõuetele vastavat toodet ei suutnud pakkuda, võinuks uue info valguses teha teistsuguse sisuga pakkumuse, kui teadnuks, et hankija aktsepteerib ka teistsuguseid tooteid. Toetuse saaja selgitus, et nende hinnangul ei olnud tegemist sisuliste kõrvalekalletega vastavalt RHS § 114 lõikele 2, ei ole kooskõlas RHS üldpõhimõtetega. Kui tehnilises kirjelduses on toodud mingi toote kohta konkreetne energiaklass, maksimaalne mõõt või minimaalne mahutavus, siis saab vastavaks tunnistada vaid täpselt selle nõudega kooskõlas oleva toote, mitte lugeda samaväärseks muude mõõtmete, mahu või energiaklassiga toodet. Ka juhul kui RHAD-is on lubatud samaväärsete toodete pakkumine, ei saa hankija hakata vastavuse kontrollimisel oma suva kohaselt määrama, millist (nt mõõtude/mahu/energiaklassi) erinevust hankija samaväärseks peab, kui seda pole RHAD-is sätestatud. Selline kõrvalekallete kaalumine pole kooskõlas RHS üldpõhimõtetega. Rakendusüksus rõhutab, et Tallinna Halduskohus on 12.12.2017 kohtuotsuses haldusasjas nr 3- 17-2269 avaldanud seisukohta, et toote mõõduerinevused on sisulised mittevastavused, mis ei võimalda pakkumust vastavaks tunnistada. Ka Tallinna Halduskohtu 22.06.2016 otsuses haldusasjas nr 3-16-874 on loetud äärmiselt oluliseks, et hanketingimuses sätestatut mõistetaks võimalikult sõnasõnaliselt ning igasugused loomingulised tõlgendused oleksid välistatud. Toetuse saaja kirjutas, et näidisloetelu oli kehtestatud ainult pakkumuste võrreldavuse eesmärgil, kuid rakendusüksus on seisukohal, et kui pakkujad pakuvad näidisloetelus seatud tingimustest erinevaid tooteid, siis ei ole pakkumused võrreldavad, sest erinevate omaduste ja suurusega toodetel on üldjuhul ka erinev hind. Kui toetuse saaja jaoks polnud olulised näidisloetelus toodud konkreetsed tingimused, siis oleks ta pidanud selle selgelt RHAD-is välja tooma koos teabega, kui palju võivad pakutud tooted nõutust erineda, et tagada kõikide hankest huvitatud isikute võrdne kohtlemine. Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et tunnistades vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis ei vastanud riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele, on hankija rikkunud RHS § 114 lg-t 1 ja 2 ning RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid. 1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, millised oleksid olnud pakkujad, pakkumuste maksumused ning edukas pakkumus, kui toetuse saaja oleks riigihanke nr 252184 läbiviimisel lähtunud riigihangete seadusest ehk ei oleks tunnistanud vastavaks ja edukaks mittevastavat pakkumust. Rakendusüksuse hinnangul esineb põhjendatud oht, et mittevastava pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine tõi kaasa rahalise mõju, sest RHS-ist lähtudes oleks hankeleping sõlmitud teise pakkujaga ja teise maksumusega pakkumuse alusel. Eeltoodud põhjustel ei ole tegemist üksnes formaalse rikkumisega. Antud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 223 lõikes 5 toodud asjaolud, mille kohaselt kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui pärast pakkumuste avamist on muudetud või kohaldatud valesti riigihanke alusdokumentides avaldatud tehnilist kirjeldust. Antud juhul viis tehnilise kirjelduse valesti kohaldamine selleni, et tunnistati edukaks pakkumus, mis oleks tulnud tagasi lükata, kuna see ei vastanud seatud tingimustele. Kuivõrd ühendmäärus ei näe ette § 223 lg-s 5 nimetatud aluse esinemise korral 25-protsendilise finantskorrektsiooni määra vähendamise õigust, puudub rakendusüksusel antud juhul kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kaalutlusõigus. Isegi kui finantskorrektsiooni määra suuruse osas esineks antud rikkumise puhul kaalutlusõigus, ei saa toetuse saajal tekkida õigustatud ootust, et antud rikkumise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr madalam olema, kuna ühendmääruse seletuskirjas on välja toodud, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25- protsendilist finantskorrektsiooni määra. Kuna antud juhul on rikutud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, mis on avaldanud mõju ka hankemenetluse lõpptulemusele ehk eduka pakkuja valikule, siis on tegemist olulise üldpõhimõtete riivega, mille puhul ei saa rakendatav finantskorrektsiooni määr olla madalam kui 25-protsenti. Lisaks moodustab rikkumisega seotud toodete maht ligikaudu 21% (4/19) ning maksumus ligikaudu 37% (1783,25/4843,93) toodete näidisloetelust. Eelnevast tulenevalt on rakendusüksuse hinnangul tegemist rikkumisega, mille puhul on põhjendatud 25%-se finantskorrektsioonimäära rakendamine. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. 1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on riigihanke nr 252184 osaga 1 seotud kulusid kajastanud projekti tegevuse nr 5 „Kvaliteetsete teenuskohtade loomine“ raames (KD-d nr 92-96) kokku abikõlblikus summas 28 046,62 eurot, millest toetuse saajale on hüvitatud 21 034,96 eurot ja veel välja maksmata 7011,66 eurot. Lähtudes otsuse punktist 1.4 loeb rakendusüksus riigihankega nr 252184 seotud abikõlblikest kuludest mitteabikõlblikuks 25% ehk kokku 7011,66 eurot (28 046,62*25%), millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 5959,91 eurot ja riiklik toetus 1051,75 eurot. STS § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise tingimuste käskkirjas kehtivale proportsioonile. STS § 47 lg 2 sätestab, et kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus 20.07.2023 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega. Toetuse saaja vastas 09.08.2023, et nad on esitanud oma seisukohad ning täiendavaid kommentaare pole. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Võisiku Kodu reorganiseerimine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 7011,66 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 5959,91 eurot ja riiklik toetus 1051,75 eurot; 2. vähendada KD-des nr 92-96 riigihanke nr 252184 osaga 1 seotud abikõlblikke kulusid 25% võrra ehk summas 7011,66 eurot; 3. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti eelarvet projekti tegevuses nr 5 „Kvaliteetsete teenuskohtade loomine“ käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summas; 4. vähendada järgnevates riigihankega nr 252184 seotud KD-des hüvitamiseks esitatud kulusid käesoleva otsuse alusel 25% võrra, mille tulemusel väheneb ka projekti eelarve vastavalt toetuse andmise tingimuste käskkirjas kehtivale proportsioonile. Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele TAT-is, STS-is ja HMS-is sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams Toetuste rakendamise osakonnajuhataja Koostaja: Angeelika Põldaru [email protected]
Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus dokumendiregister →