Keskastmejuhtide arendusprogramm KAJA 2015 - 2017 PRAXIS
Keskastmejuhtide arendusprogramm
KAJA
2015 - 2017
1
Keskastmejuhtide arendusprogramm KAJA 2015 - 2017 PRAXIS
Programmi tellija: Rahandusministeerium
Koolituse korraldaja: SA Poliitikauuringute Keskus Praxis
Koolitust finantseeritakse Euroopa Sotsiaalfondist ja Rahandusministeeriumi eelarvest.
Poliitikauuringute Keskus Praxis on Eesti esimene sõltumatu, mittetulunduslik mõttekeskus,
mille eesmärk on toetada analüüsile, uuringutele ja osalusdemokraatia põhimõtetele rajatud
poliitika kujundamise protsessi.
Praxise Akadeemia on 2011. aastal loodud Praxise koolituse- ja arendustegevuse keskus, mis
pakub lahendusi riigivalitsemise mõistlikuks korraldamiseks ja keeruliste poliitikaprobleemide
lahendamiseks.
Poliitikauuringute Keskus Praxis Rahandusministeerium
Tornimäe 5, III korrus Endla 13
10145 Tallinn 10122 Tallinn
tel 640 8000 tel 611 3558
www.praxis.ee www.fin.ee
[email protected] [email protected]
2
Keskastmejuhtide arendusprogramm KAJA 2015 - 2017 PRAXIS
Sisukord
1. Arendusprogrammi taust ja eesmärgid .................................................................................... 4
2. Arendusprogrammi ülesehitus ................................................................................................ 5
3. Programmi sisu....................................................................................................................... 6
3.1. Sissejuhatus arendusprogrammi ..................................................................................... 6
3.2. I moodul: keskastmejuhi rollitunnetus ja enesejuhtimine .............................................. 6
3.3. II moodul: inimeste juhtimine.......................................................................................... 6
3.4. III moodul: Strateegiline juhtimine ja poliitikakujundamine oma valdkonna arendamisel
......................................................................................................................................... 7
3.5. IV moodul: Koostöö ja koordinatsioon. Kommunikatsioon ja eneseväljendus. .............. 7
3.6. V moodul: protsesside juhtimine ..................................................................................... 7
3.7. Arendusprogrammi kokkuvõte ja arenguplaanid ............................................................ 8
3.8. Individuaalne arendustegevus ja rühmatöö .................................................................... 8
3
Keskastmejuhtide arendusprogramm KAJA 2015 - 2017 PRAXIS
1. Arendusprogrammi taust ja eesmärgid
Rahandusministeerium on alates 2013. aastast alustanud tööd avaliku teenistuse keskastmejuhtide
süsteemse arendamisega, eesmärgiga ühtlustada ja tõsta juhtimiskvaliteeti avalikus teenistuses. Teostati
keskastmejuhtide uuring, loodi keskastmejuhtide kompetentsimudel ning visioon nende terviklikust
arendamisest. 2014. aastal töötati välja ning viidi ellu keskastmejuhtide arendusprogrammi pilootprojekt,
mis hõlmas 30 keskastmejuhti ministeeriumitest, põhiseaduslikest institutsioonidest ja Riigikantseleist.
Pilootprogramm pidas testimisele vastu, saades osalejatelt heakskiidu ning seetõttu ollakse valmis
arendusprogrammiga edasi minema ehk pakkuma seda suuremale hulgale keskastmejuhtidele, et muutus
selle juhtimistasandi juhtimisvõimekuses oleks märgatavam ja mõjusam.
Programmi eesmärgiks on :
arendada süsteemselt keskastmejuhtide olemasolevat potentsiaali ja pädevust ning suurendada
seeläbi tõhusat riigivalitsemist, kus oleks kesksel kohal asutustevaheline koostöö
motiveerida osalejaid kujundama ühtseid väärtusi ning arendada juba olemasolevaid
koostööoskusi
suurendada sihtrühma soovi siduda oma tulevikuplaane avaliku teenistusega
tõsta osalejate valmidust oma töövaldkonnas suuremat vastutust võtma
parandada juhtide teadlikust oma isiklikust võimekusest ja selle süsteemse arendamise
võimalustest
Osalenu saab programmi läbimisega:
arendada oma juhtimisealaseid teadmisi ja oskusi;
täiendada oma juhtimisalast tööriistakasti;
tunnustatud professionaalidelt tuge tööalaste probleemide lahendamiseks;
luua koostöövõrgustiku, kellega oma juhtimisalaseid küsimusi arutada.
4
Keskastmejuhtide arendusprogramm KAJA 2015 - 2017 PRAXIS
2. Arendusprogrammi ülesehitus
Programmi ülesehitus toetab avaliku teenistuse keskastmejuhtide kompetentsimudelis määratletud
juhtimiskompetentside arendamist (vt joonis 1), moodulid on põhjalikumalt lahti kirjeldatud järgmises osas.
Joonis 1. Programmi ülesehitus, moodulite maht ja koolitajad
Kokku on arendusprogrammi maht osaleja kohta 15 päeva, sealhulgas 12 koolituspäeva (koos algus- ja
lõpuüritusega) ning 3 päeva individuaalseid arendustegevusi (personaalne arengutugi, töövari) ja
rühmatööd (kogu grupile ühine ülesanne). Lisaks teevad osalejad individuaalselt tööd isikliku arengukavaga.
Kuna sihtrühmaks on praktikud, juhipositsiooni omavad inimesed ehk need, kes on avatud aruteludele,
oma mõtete jagamisele, uudsetele lähenemistele, rakendatavatele võtetele, siis jälgime kõikide
koolitusmoodulite puhul järgmisi metoodilisi põhimõtteid:
koolitajad põimivad teoreetilisi aluseid praktiliste näidetega materjali esitamisel, jagavad parimaid
praktikaid ja kasulikke näiteid nii Eestist kui rahvusvaheliselt, julgustavad osalejaid kaasa rääkima
ja küsimusi esitama;
osalejatel võimaldatakse saadud teadmised oma töö ja igapäevaste vajaduste kontekstis läbi
mõelda - koolitajad pakuvad harjutusi, meetodeid, tööriistu, mida juhid saavad nii koolituse käigus
kui oma igapäevatöös katsetada/rakendada;
viime osalejad kokku erinevate tasandite juhtidega, et neil tekiks ettekujutus nii tippjuhi kui ka
enda kui keskastmejuhi rollist ning nad õpiksid teiste juhtide kogemustest lähtuvalt erinevaid
olukordi lahendama või juhtimistööriistu kasutama (nt meistriklassi formaat);
kasutame täiendavaid eksperte, kes on oma valdkonnas või nišis tõelised ’profid’ ja kes seeläbi
saavad juhte inspireerida või mingil teemal tavapärasest sügavamalt mõtlema panna.
5
Keskastmejuhtide arendusprogramm KAJA 2015 - 2017 PRAXIS
3. Programmi sisu
3.1. Sissejuhatus arendusprogrammi
Programmi sissejuhatuseks korraldame eraldi nö kick-off ürituse, mille käigus tutvustatakse algavat
arendusprogrammi. Üritus on mõeldud pärastlõunase mitteformaalse kokkusaamisena, kus lisaks info
saamisele tekib ka osalejatel võimalus üksteisega tutvuda ja võrgustuda. Samuti on see üritus kasulik
selleks, et enne programmi sisulist algust saaks koolitajad grupiga tutvuda ning vestelda.
Selle kohtumise käigus kuulame ka osalejate ootusi programmile ja räägime nendega läbi eesootavad
tegevused ning sõlmime nendega kokkulepped aktiivseks ja pühendunud osalemiseks nii
koolitusmoodulites kui ka vahepealsetes individuaalsetes ja rühmaülesannetes.
Ürituse maht: 2 tundi
Toimumiskoht: Tallinn
3.2. I moodul: keskastmejuhi rollitunnetus ja enesejuhtimine
Moodul keskendub keskastmejuhi rollile, mõtestades seda lahti kolmest erinevast vaatenurgast. Esiteks
käsitletakse keskastmejuhi rolli ja ülesandeid suhtes teiste juhtimistasanditega – tippjuhtide ja esmatasandi
juhtidega. Sissejuhatusena käiakse läbi kõik olulised juhtimisfunktsioonid keskastmejuhi rollist lähtuvalt,
moodustades sellega tervikliku arusaama neist juhtimisülesannetest, mida keskastmejuht täidab. Teiseks
teemaks on enesejuhtimine, mille eesmärk on teadvustada enesearendamise tähtsust, sisu ja ka
meetodeid. Selline teemakäsitlus on heaks aluseks, et osalejad saaksid kogu programmi vältel läbivalt
tegeleda eneseanalüüsiga ning oleksid võimelised koostama endale arenguprogrammi. Kolmas teema on
seotud keskastmejuhi väärtustega ja riigimeheliku käitumisega. Keskastmejuhtide käitumine täidab oma
meeskonna suhtes ka nn majaka ja suunava eeskuju rolli. Seetõttu on väga oluline, et nende väärtused ja
eetilised tõekspidamised oleksid sellised, mis ka meeskonda õigel teel hoiab. Just riigimehelikkuse ja
eeskujuks olemise kompetentse tuleb sisustada ka avaliku eetika ja väärtustega, et juhid õpiksid enda
käitumist analüüsima eetilisest vaatevinklist.
Mooduli maht: 3 koolituspäeva
Toimumiskoht: Tallinnast väljas, ööbimisega
3.3. II moodul: inimeste juhtimine
Moodulis käsitletakse inimeste juhtimist keskastmejuhi vaatest lähtuvalt. Keskastmejuht on eelkõige
inimeste juht. Seetõttu on oluline, et keskastmejuht mõistab inimeste juhtimise põhimõtteid ja süsteemi,
sh nende tööle eesmärgi andmine, igapäevane juhtimine ja toeks olemine, hindamine ja tagasiside ning
sellest tulevad tagajärjed (tasu, areng ja karjäär). Juhil on alati vaja silmas pidada, et kuigi asutuses on
olemas personalijuht, siis inimeste igapäevane vahetu juhtimine ei ole mitte personalijuhi, vaid just
keskastmejuhi ülesanne. Inimesed soovivad töötada asutustes ja töökohtadel, mis pakuvad neile
lisaväärtust, arendavad, innustavad; kus on nii protsessile kui tulemustele orienteeritud
organisatsioonikultuur ja mille juhid ka enda arenguga tegelevad.
Mooduli maht: 2 koolituspäeva
Toimumiskoht: Tallinn
6
Keskastmejuhtide arendusprogramm KAJA 2015 - 2017 PRAXIS
3.4. III moodul: Koostöö ja koordinatsioon. Kommunikatsioon ja
eneseväljendus.
Moodul seob omavahel kokku koostöö, suhtevõrgustike loomise ja kommunikatsiooni keskastmejuhi töös.
Ühine nimetaja on seejuures suhtlemisoskus, mis on oluline eeldus suhtevõrgustike loomiseks, koostöö
toimimasaamiseks ning oma mõtete selgelt edasiandmiseks mistahes sihtrühmades. Alustatakse koostöö ja
koordinatsiooni olulisusest (nö makrotasand) riigis kui tervikus liikudes edasi keskastmejuhi
meeskonnatööoskusteni ja suhtevõrgustikeni (nö mikrotasand). Kommunikatsiooni- ja koostööoskus on
oluline ka riigi ja asutuse kuvandiga seoses, seetõttu käsitletakse ka koostöösuhete loomist meedia ja
ühiskondlike partneritega. Kommunikatsiooni teemades keskendutakse sellele, milline on efektiivne sõnum,
kes on sihtrühmad ja kuidas tekitada neis usaldust, kuidas kasutada erinevaid kommunikatsioonikanaleid
ning kuidas end positsioneerida erinevates kommunikatsiooniolukordades. Samuti puudutakse kuvandi
teemat seoses virtuaalmaailmaga ja arutletakse online- ja sotsiaalmeedia eripärade ning nende kasutamise
üle. Suhtevõrgustikud on moodulis läbiv teema, mida käsitletakse nii koostöö kui kommunikatsiooni
võtmes.
Mooduli maht: 2 koolituspäeva
Toimumiskoht: Tallinn.
3.5. IV moodul: Strateegiline juhtimine. Sissejuhatus
poliitikakujundamisse
Moodulis keskendutakse avaliku sektori keskastmejuhi rollile strateegilises juhtimises. Kuna keskastmejuhi roll
on olla muutuste eestvedajaks (koostöös tippjuhiga), on oluline osalejatega lahata ka Eesti riigivalitsemise
arenguvajadusi. Moodulis luuakse seosed valdkonna strateegilise juhtimise, eelarvestamise ja
poliitikakujundamise vahel. Poliitikakujundamise kontekstis mõtestatakse erinevate tasandite rollide üle
selles, analüüsitakse praegusi tugevusi ja nõrkusi ning arutletakse ka valdkondadevaheliste seoste üle.
Osalejad pannakse kaasa mõtlema selle üle, kuidas praktiliselt saaks Eesti poliitikakujundamise probleeme
lahendada. Samuti antakse neile ülevaade poliitika analüüsi võimalustest ja arutletakse teadmispõhise
poliitikakujundamise edendamise üle. Viimases on oluline roll ka teadmiste kaasamisel riigisektori välistelt
osapooltelt ja seetõttu arutletakse ühiskondlike partnerite esindajatega koos selle üle, kuidas partnereid
poliitika kujundamisse sisukamalt kaasata. See teema omakorda toimib ühendava lülina järgmise
mooduliga, mis keskendub koostööle ja võrgustikele.
Mooduli maht: 2 koolituspäeva
Toimumiskoht: Tallinnast väljas, ööbimisega
3.6. V moodul: Poliitikakujundamine. Protsesside juhtimine
Jätkub IV moodulis käsitletud poliitikakujundamise teema.
Teises osas käsitletakse protsessijuhtimist juhtimismudelina ja mõttemallina, millega tõhustada oma tööd.
Nt on protsessijuhtimine üks viis optimeerida ka ressursikasutust ja teisalt annab konkreetse protsessi
ressursivajaduse hindamine võimaluse saada väärtuslikku juhtimisinfot. Osalejatele õpetatakse
protsessipõhist mõtlemist juhtimises, alates protsesside määratlemisest kuni nende ümberkujundamiseni.
Arutletakse, kuidas seda mõtlemist oma töös targalt rakendada. Selle mooduli aluseks on strateegilise
juhtimise moodulis omandatud teadmised, sest protsesside määramine algab asutuse missioonist,
visioonist ja strateegilistest eesmärkidest. Iga tasandi juht peab mõistma protsesside sisendeid ja
väljundeid, olema oma korraldustes selge ning hoidma soovitavat tulemust pidevalt silme ees.
Mooduli maht: 2 koolituspäeva
Toimumiskoht: Tallinn
7
Keskastmejuhtide arendusprogramm KAJA 2015 - 2017 PRAXIS
3.7. Arendusprogrammi kokkuvõte ja arenguplaanid
Arendusprogrammi lõpuüritusel tutvustavad osalejad rühmatööna valminud lõputööd ja reflekteerivad
oma isiklike arenguplaanide koostamisega seotud õppetunde ning kogu programmi jooksul õpitut.
Selline lähenemine rõhutab osalejaid vastutust võtma ning innustab neid oma edasise arengu peale
mõtlema, oma arengut analüüsima ja teadlikult suunama. Isiklike arenguplaanide koostamisel peavad
osalejad käsitlema kõiki keskastmejuhtide kompetentse ning seega annab see hea võimaluse ka programmi
vältel omandatut kinnistada ning reflekteerida.
Ürituse maht: 6 tundi
Toimumiskoht: Tallinn
3.8. Individuaalne arendustegevus ja rühmatöö
Individuaalsete arendustegevuste ja rühmatöö tegevused ning nende seosed arendatavate
kompetentsidega ning isikliku arengukavaga on esitatud alljärgneval joonisel:
Joonis 2. Individuaalsete arendustegevuste ja rühmatöö kontseptsioon.
Arendusprogrammis on läbivalt mõeldud sellele, kuidas toetada osalejate tööd enesearendamisel. Selleks
pakume välja kombineeritud lähenemise, mis koosneb järgmistest põhikomponentidest:
Koolitusmoodulite käigus keskastmejuhi rolli läbiv mõtestamine ja seostamine enda
arenguvajadustega. See paneb osalejad kõigil koolituspäevadel analüüsima enda käitumist,
seniseid rolle ja tegema järeldusi enesearendamise vajaduste kohta, tegeledes kogu programmi
vältel sisendi kogumisega enda arenguplaani. See töö toimub enamasti enesereflektsiooni teel nii
individuaalselt kui rühmas.
Koolitusmoodulite vahel tegelevad juhid valdavalt individuaalse arendustööga:
8
Keskastmejuhtide arendusprogramm KAJA 2015 - 2017 PRAXIS
o Enesekohane kompetentside hindamine – keskastmejuhi kompetentsimudelile tuginev
enda tugevusi ja nõrkusi hinnata võimaldav meetod, mis on kasulik eelkõige isikliku
arengu eesmärgil.
o I personaalne arengutoe sessioon – arendusprogrammi alguses, et iga osaleja saaks
professionaalse abilise toel tegeleda (sh ka enesehindamise tulemusel selgunud)
enesearendamise vajaduste mõtestamisega.
o Töövarjutamine – saada teiste juhtide jälgimise läbi enesele mõtteainest erinevatest juhi
käekirjadest, näiteid teiste juhtide juhtimisvõtetest ja -praktikast. Samas avardada oma
suhetevõrgustikku - luua kontakte teiste organisatsioonide juhtidega ning tutvustada
ennast teistele juhtidele, pakkuda varjutatavale juhile tagasisidet.
o Individuaalne töö eneseanalüüsi ja arengueesmärkidega: osaleja täiendab oma esialgseid
arengueesmärke ja tegevusi nende saavutamiseks.
o Enesekohane kompetentside kordushindamine – võimaliku muutuse jälgimiseks, mis on
saavutatud arendusprogrammi jooksul.
o II personaalne arengutoe sessioon – arenguprogrammi lõpus, et iga osaleja saaks
programmi lõppedes koos professionaalse abilisega läbi arutada oma senised saavutused,
edasise arengu eesmärgid ja tegevuskava.
o Tulemusena koostab osaleja endale isikliku arengukava, rõhuasetusega tema järgmistele
võimalikele arendustegevustele ja -valdkondadele.
Programmi jooksul koostavad osalejad ühise rühmatöö, mille käigus nad analüüsivad ja teevad
ettepanekuid mõnel inimeste juhtimise ja/või riigivalitsemise arendamise teemal.
Kokkuvõttes saavad osalejad praktilise kogemuse eneseanalüüsi ja -arendamisega, mida toetavad
vajalikud juhised, professionaalsed personaalsed arengutoe sessioonid, mitmekülgsed võimalused
teiste osalejatega enesearengu teemadel arutleda ja reflekteerida, aga ka reaalselt koostööd teha
mingi tulemuse saavutamiseks. Iga tegevuse lõpus soovitame osalejatel kasutada enesereflektsiooni
lehti – nii ei unune mõeldud mõtted ja olulised kogemused. Nende koondamise tulemusel valmib igal
osalejad isiklik arenguplaan, milles juht on läbi mõeldud ja endaga kokkuleppe sõlminud järgmiste
arengueesmärkide ja olulisemate tegevuste osas.
9
Juhtimisteemalised valikmoodulid keskastmejuhtidele 2017. aastal
Rahandusministeerium kutsub keskastmejuhte ministeeriumidest, ametitest, inspektsioonidest,
Riigikantseleist, põhiseaduslikest institutsioonidest, kohtutest, kaitseväest, prokuratuurist,
Rahvusarhiivist, Häirekeskusest ning vanglatest osalema juhtimisteemalistes
valikmoodulites. Valikmoodulite teemad on kooskõlas avaliku teenistuse keskastmejuhtide
kompetentsimudeliga. Eesmärk on tuua juhtideni teadmised ja oskused, mis lähtuvad
igapäevatöö vajadustest ja on vahetult rakendatavad. Kokku tulevad erinevate asutuste
esindajad, millega tekib võimalus ühisteks aruteludeks ja koostööks. Valikmoodulite läbiviimist
korraldab Rahandusministeerium koostöös mõttekojaga Praxis.
2017. aastal toimuvad valikmoodulid kolmel juhtimisteemal:
Tõhus ja mõjus tööprotsesside juhtimine;
Koosolekute juhtimine;
Ajajuhtimine.
Koolitusgrupi suurus on teemakäsitluse praktilisest iseloomust tulenevalt 12 inimest. Koolitajad
on Ants Sild, Margus Nurk, Annika Uudelepp ja Marko Rillo.
Valikmoodulis osalejad saavad:
- süvendatult arendada oma juhtimisalaseid teadmisi ja oskuseid;
- täiendada oma juhtimisalast tööriistakasti;
- võimaluse keskenduda just neile huvipakkuvatele küsimustele ja probleemidele;
- luua koostöövõrgustiku juhtimisalaste küsimuste arutamiseks.
Sihtrühm ja valikukriteeriumid
Osalema oodatakse keskastmejuhte1, kes on end oma valdkonnas ja tippjuhtide silmis tõestanud
professionaalid ja kes soovivad arendada oma kompetentsust valikmooduli teemal. Eeldused
kandidaadile:
meeskonnajuhtimise vahetu kogemus2;
soov arendada ennast ja teisi;
soov siduda end jätkuvalt avaliku teenistusega;
valmisolek pakkuda välja teemakohaseid kaasuseid (probleemid, situatsioonid,
küsimused), et neid üheskoos koolitusgrupiga lahendada;
kõrgharidus;
soovitavalt B2 tasemel inglise keele oskus (Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete
süsteemi järgi).
1 Keskastmejuht on asutuse juhile (nt kantsler, peadirektor) või tema asetäitjale (nt asekantsler, peadirektori asetäitja) vahetult alluv
juht, kellel on vahetuid alluvaid. Sihtrühma ei arvata tippjuhtide vahetus alluvuses olevaid tippspetsialiste, kes juhivad protsesse,
kuid kel pole struktuuris määratletud alluvaid.
2 Valiku tegemise vajadusel eelistame suuremate meeskondade ja pikema kogemusega juhte.
Kandideerimis- ja valikuprotsess
Valikmoodulitesse saab kandideerida asutuse koolitus- või personalijuhi kaudu. Iga
ministeerium, amet, inspektsioon, Riigikantselei, põhiseaduslik institutsioon, kohtud, kaitsevägi,
prokuratuur, Rahvusarhiiv, Häirekeskus ning vanglad saavad igasse valikmoodulisse esitada
ühe kandidaadi. Registreerimistähtaeg on kolmapäev 30. november 2016. Registreerunud
kandidaatide vahel teevad lõpliku valiku Rahandusministeerium ja Praxis hiljemalt 19.
detsembriks 2016. Valikul lähtutakse kandidaadi vastavusest esitatud nõuetele, tema
motivatsioonist ja soovist pühenduda juhikarjäärile avalikus teenistuses ning tema
valmisolekust pakkuda välja ja käsitleda koolitusel teemakohaseid praktilisi juhtumeid.
Valikmooduli koolitaja ehitab koolituse üles osalejatelt saadud sisendi alusel.
Kandideerimiseks tuleb esitada oma eluloolised andmed, vastused motivatsiooni ja
pühendumist selgitavatele küsimustele ning kolm situatsiooni ja/või probleemi koolituse
teemal. Kandideerimine on veebipõhine. Asutuse välja valitud ja kandideerima esitatud juhid
saavad veebilingi oma asutuse koolitus- või personalijuhilt. Kui kandidaat on saanud Praxise
poolt kinnituse, et ta on valitud valikmoodulis osalejaks, esitab kandidaadi personaliosakond
kinnituskirja selle kohta, et organisatsioon näeb selle teenistuja arengupotentsiaali, ootab tema
enesearendamist juhina, võimaldab talle valikmoodulis osalemiseks aja ning katab tema
koolituskulud3, kui kandidaat valikmooduli katkestab4.
Valikmoodul on osalejale ettenähtud mahus läbimise korral tasuta. Valikmooduleid
rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja Rahandusministeeriumi eelarvest. Valikmoodulid
toimuvad Tallinnas. Osalejatele on kaetud koolitamise, materjalide ja kohvipauside kulud.
Valikmoodulites ei kaeta lõunasöögikulusid ning lähetusega seonduvaid kulusid.
Valikmoodulite maht ja kuupäevad
Maht
Valikmoodulite teemad Koolitaja
päevades Aeg
Tõhus ja mõjus tööprotsesside juhtimine Ants Sild 1,5 8.-9. märts 2017
Margus Nurk,
1
Koosolekute juhtimine Annika Uudelepp 27. aprill 2017
Ajajuhtimine Marko Rillo 1 16. mai 2017
Lisainformatsioon: Tiina Tambaum, juhtimisalaste valikmoodulite projektijuht Praxises (640
8004,
[email protected]).
3Koolituskoha kulu = valikmooduli maksumus/planeeritud koolitatavate arv (1-päevane valikmoodul 190 €, 1,5-päevane 290 €, sh
km).
4 Registreerub, kuid jätab tulemata või teavitab mitteosalemisest ette vähem kui 5 tööpäeva ning talle ei leita asendajat.
Juhtimisteemalised valikmoodulid keskastmejuhtidele 2015 - 2017 PRAXIS
Juhtimisteemalised valikmoodulid
keskastmejuhtidele
2015 - 2017
1
Juhtimisteemalised valikmoodulid keskastmejuhtidele 2015 - 2017 PRAXIS
Programmi tellija: Rahandusministeerium
Koolituse korraldaja: SA Poliitikauuringute Keskus Praxis
Koolitust finantseeritakse Euroopa Sotsiaalfondist ja Rahandusministeeriumi eelarvest.
Poliitikauuringute Keskus Praxis on Eesti esimene sõltumatu, mittetulunduslik mõttekeskus,
mille eesmärk on toetada analüüsile, uuringutele ja osalusdemokraatia põhimõtetele rajatud
poliitika kujundamise protsessi.
Praxise Akadeemia on 2011. aastal loodud Praxise koolituse- ja arendustegevuse keskus, mis
pakub lahendusi riigivalitsemise mõistlikuks korraldamiseks ja keeruliste poliitikaprobleemide
lahendamiseks.
Poliitikauuringute Keskus Praxis Rahandusministeerium
Tornimäe 5, III korrus Endla 13
10145 Tallinn 10122 Tallinn
tel 640 8000 tel 611 3558
www.praxis.ee www.fin.ee
[email protected] [email protected]
2
Juhtimisteemalised valikmoodulid keskastmejuhtidele 2015 - 2017 PRAXIS
Sisukord
1. Juhtimisteemaliste koolituste taust ja eesmärgid ..................................................................... 4
2. Valikmoodulite teemad ja metoodika...................................................................................... 5
3. Valikmoodulite sisu ................................................................................................................ 6
3.1. Tõhus ja mõjus tööprotsesside juhtimine........................................................................ 6
3.2. Koosolekute juhtimine ..................................................................................................... 6
3.3. Ajajuhtimine..................................................................................................................... 7
3
Juhtimisteemalised valikmoodulid keskastmejuhtidele 2015 - 2017 PRAXIS
1. Juhtimisteemaliste koolituste taust ja eesmärgid
Rahandusministeerium on alates 2013. aastast alustanud tööd avaliku teenistuse keskastmejuhtide
süsteemse arendamisega, eesmärgiga ühtlustada ja tõsta juhtimiskvaliteeti avalikus teenistuses. Teostati
keskastmejuhtide uuring, loodi keskastmejuhtide kompetentsimudel ning visioon nende terviklikust
arendamisest. 2014. aastal töötati välja ning viidi ellu keskastmejuhtide arendusprogrammi pilootprojekt,
millega jätkatakse aastatel 2015-2017. Samal perioodil pakutakse keskastmejuhtidele lisaks
arendusprogrammile avaliku teenistuste keskastmejuhtide kompetentsimudeliga kooskõlas olevaid
valikmooduleid. Nende eesmärk on viia juhtideni teadmised ja oskused, mis oleksid võimalikult lähedal
igapäevatööle ning koheselt praktikas rakendatavad. Lisaväärtuseks on erinevate asutuste esindajate
kokkutoomine ühiseks aruteluks ja koostöö soodustamiseks.
Osalenu saab koolituste läbimisega:
süvendatult arendada oma juhtimisealast oskusteavet talle huvipakkuvas valdkonnas
keskenduda just teda puudutavatele küsimustele ja probleemidele
täiendada oma juhtimisalast tööriistakasti
luua koostöövõrgustiku, kellega oma juhtimisalaseid küsimusi arutada
4
Juhtimisteemalised valikmoodulid keskastmejuhtidele 2015 - 2017 PRAXIS
2. Valikmoodulite teemad ja metoodika
Perioodil 2015-2017 toimuvad valikmoodulid kuuel erinevatel juhtimisalasel teemal (vt joonis 1), millest
aastal 2017 pakutakse kolme: Tõhus ja mõjus tööprotsesside juhtimine; Koosolekute juhtimine ja
Ajajuhtimine.
Joonis 1. Valikmoodulite teemad, moodulite maht ja koolitajad
Iga teemat pakutakse kahele grupile, grupi suurus on 12 inimest.
Valikmoodulid on praktilise suunitlusega. Vähemalt 75% koolitusest kaetakse aktiivõppe, st osaleja aktiivset
panustamist eeldavate meetoditega. Olulisel kohal valikmoodulites on osalejate endi teemakohased ja
aktuaalsed situatsioonid, probleemid, küsimused, mida koolituste käigus lähemalt käsitletakse. Nende
kaasuste kirjeldusi oodatakse osalejatelt juba enne koolitusi (täpsemalt sellele registreerimise käigus) ning
need on koolitajatele sisendiks koolituse sisu viimistlemisel osalejate vajadustele vastavaks.
5
Juhtimisteemalised valikmoodulid keskastmejuhtidele 2015 - 2017 PRAXIS
3. Valikmoodulite sisu
3.1. Tõhus ja mõjus tööprotsesside juhtimine
Valikmoodulis juurutatakse osalejates protsessipõhist mõtlemist, protsesside määratlemisest kuni nende
ümberkujundamiseni. Arutletakse, kuidas seda mõtlemist oma töös targalt rakendada – et töö
protsessidega ei oleks eesmärk omaette, vaid see toimiks tõesti abivahendina tõhusaks ja mõjusaks
töökorralduseks. Tähelepanu pööratakse osalejate kogemusele ja kokkupuutepunktile teemaga – milline
on osalejate organisatsioonides protsesside juhtimise tava/praegune olukord, millised on peamised
probleemid, mille vastu põrkutakse, kuidas neid ületada. Arutelude ja praktiliste tööde käigus otsitakse
tõstatatud küsimustele üheskoos lahendusi, kasutades selleks protsessijuhtimise praktilisi tehnikaid.
Koolituse käigus tutvustatavad praktilised tööriistad (loetelu ei ole lõplik ning täieneb vastavalt osalejate
poolt esitatud ootustele):
1. Organisatsiooni väärtussüsteemi loomine ja väärtusahela kirjeldamine.
2. Organisatsiooni võimekused – põhi- ja tugiprotsesside määratlemine.
3. Protsessi praktiline kirjeldamine (töövoog, BPMN keele kasutamine jne).
4. Protsesside efektiivistamine ja valikud erinevate kriteeriumide vahel.
Mooduli maht: 1,5 koolituspäeva
Toimumiskoht: Tallinn
3.2. Koosolekute juhtimine
Arvestades praktikas ettetulevaid probleeme ja tüüpilisi komistuskohti keskendutakse koosolekute
käsitlemisel kolmele teemale - koosolekute kavandamine, koosoleku ohjamine ja tulemuste kindlustamine.
Koosolekute kavandamise teema annab vastuse küsimustele: kas, millise eesmärgiga ja kuidas koosolekut
teha ning millised on tulemuse saavutamiseks vajalikud ettevalmistustegevused. Koosolekute ohjamisel
toome välja peamised riskid, juhi ülesanded riskide maandamiseks ja selleks vajalikud tegevused/oskused.
Tulemuste kindlustamise teema juures keskendutakse koosoleku juhi erinevatele võimalustele kokkuvõtte
ja kokkuleppe tegemiseks, selle vormistamise küsimustele ja jätkutegevustele kokkulepete
realiseerimiseks. Koolituse valdav lähenemisviis on “praktikult - praktikule”, seejuures toetutakse koolitaja
kogemusele ja osalejate väljapakutud näidetele, juhtumitele.
Koolituse käigus tutvustatavad praktilised tööriistad (loetelu ei ole lõplik ning täieneb vastavalt osalejate
poolt esitatud ootustele):
1. Ajurünnakute ja koolitajate poolt ettevalmistatud eeskuju põhjal töötatakse välja “hea tava” tüüpi
reeglite kogum koosolekute tõhusaks läbiviimiseks. Osalejad saavad seda loetelu vastavalt
erinevate koosolekute vajadustele kasutada koosoleku alguses “mängureeglite” sõnastamisel.
2. Koosoleku ettevalmistavate tegevuste loetelu - checklisti tüüpi meelespea.
3. Ideede kaardistamine iganädalase infokoosoleku tõhustamiseks (rakendamiseks) oma meeskonnas.
Mooduli maht: 1 koolituspäev
Toimumiskoht: Tallinn
6
Juhtimisteemalised valikmoodulid keskastmejuhtidele 2015 - 2017 PRAXIS
3.3. Ajajuhtimine
Aeg on piiratuim ressurss, mida kõigil inimestel maailmas on demokraatlikult ja võrdselt jagatud. Samas
oskuslik aja juhtimine on oluline eeldus, et oma head ideed ellu viia. Juhi ajale on konkurents ja ta peab
oskama sellega tõhusalt ümber käia. See hõlmab tähelepanu jaotamist, info ja ideede talletamist nii, et see
on kiiresti leitav ja oleks ülevaade pooleliolevatest ülesannetest. Märksõnad: oma tähelepanu juhtimine,
enda kalendri üle kontrolli omamine; keskendumine; reaalsete eesmärkide ja tähtaegade seadmine, kuidas
teha õigeid asju õigel ajal ja aega võita?
Koolituse eesmärk on anda keskastmejuhile ülevaade põhilistest ajajuhtimise töövahenditest, mille abil
isiklikku ajakasutust tõhusamaks muuta.
Koolituse käigus tutvustatavad praktilised tööriistad (loetelu ei ole lõplik ning täieneb vastavalt osalejate
poolt esitatud ootustele):
1. Test oma aja kasutamise efektiivsuse kohta – kontrollküsimustik, millised on minu harjumused?
2. Tegevuste prioritiseerimise harjutus oma päevaplaanis, tööleht.
3. Meeskondlike prioriteetide seadmine, tööleht.
4. Kontrollküsimustik isikliku ja tööelu tasakaalu kohta.
Mooduli maht: 1 koolituspäev
Toimumiskoht: Tallinn
7
Saatja: Anne V�lik
Saatmisaeg: 3. november 2016. a. 13:42
Adressaat: Elina Vapper
Teema: FW: Keskastmejuhtide arendusprogramm ja valikmoodulid
Manused: KAJA teavitus 2017.pdf; KAJA programmi tutvustus 2017.pdf;
Valikmoodulite
teavitus 2017.pdf; Valikmoodulite tutvustus 2017.pdf; KAJA programmi ja
valikmoodulite l�bimise tingimused.pdf
Tere Elina!
Palun registreeri ja saada peadirektorile ja tema aset�itjatele.
Personaliosakond ootab kandidaate hiljemalt 28.11.2016.
Tervitab
Anne
From: Anna Laido [mailto:
[email protected]]
Sent: Thursday, November 03, 2016 11:46 AM
To: RAM Koolitusjuhid ametid ja inspektsioonid (ext)
<
[email protected]>;
RAM Koolitusjuhid p�hiseaduslikud institutsioonid (ext)
<
[email protected]>; RAM Koolitusjuhid
ministeeriumid (ext)
<
[email protected]>; RAM Koolitusjuhid
Muudvalitsusasutused (ext)
<
[email protected]>;
[email protected]
Cc: Reelika Rattus <
[email protected]>; Cherlin Agu
<
[email protected]>;
[email protected]
Subject: Keskastmejuhtide arendusprogramm ja valikmoodulid
Head koolitusjuhid
Rahandusministeerium kutsub keskastmejuhte ministeeriumidest, ametitest,
inspektsioonidest, Riigikantseleist, p�hiseaduslikest
institutsioonidest, kohtutest,
kaitsev�est, prokuratuurist, Rahvusarhiivist, H�irekeskusest ning
vanglatest osalema
juhtimisalaste kompetentside arendusprogrammis KAJA ning juhtimisalaste
kompetentside arendamise valikmoodulites.
Arendusprogramm KAJA
Keskastmejuhtide arendusprogrammi KAJA eesm�rk on arendada juhtide
juhtimisv�imekust, kujundada �htseid v��rtusi ja arendada
meeskondade�lest
koost��d. �heaastase programmi v�ltel pakutakse osalejatele
terviklikku l�henemist ja
mitmekesiseid v�imalusi enda kui keskastmejuhi arengu toetamiseks.
2017. aastal komplekteerime KAJA raames �he grupi ja selles saab osaleda
30
keskastmejuhti. Programm algab 19. jaanuaril 2017 ning kestab 24.
novembrini
2017.
Tegevus
Maht
p�evad
es
Aeg
Ava�ritus
0,25
19. jaanuar
2017
I moodul: Keskastmejuhi
rollitunnetus ja
enesejuhtimine (v�ljas�it)
Annika Uudelepp, Riina Varts,
Kristjan Otsmann, Leno
Saarniit
3
1.�3. veebruar
2017
I individuaalsed arengutoe
sessioonid
0,25
m�rts 2017
II moodul: Inimeste
juhtimine
Riina Varts, Annika Uudelepp
2
6.�7. aprill
2017
III moodul: Koost�� ja
koordinatsioon.
Kommunikatsioon ja
enesev�ljendus
Annika Uudelepp, K�lli
Sarapuu, Daniel Vaarik
2
24.�25. mai
2017
T��varjup�ev
1
juuni 2017
R�hmat��
1,5
kogu
programmi
jooksul
IV moodul: Strateegiline
juhtimine ja sissejuhatus
poliitikakujundamisse
(v�ljas�it)
Annika Uudelepp ja Marko
Rillo
2
22.�23.
august 2017
V moodul:
Poliitikakujundamine.
Protsesside juhtimine
Annika Uudelepp, Katrin
Pihor ja Ants Sild
2
20.�21.
september
2017
II individuaalse arengutoe
sessioonid
0,25
oktoober 2017
L�pu�ritus
0,75
24. november
2017
Valikmoodulid
Valikmoodulite eesm�rgiks on s�vendatult arendada keskastmejuhtide
juhtimisalaseid teadmisi ja oskusi valikmooduli teemal. Valikmoodulite
k�igus
keskendutakse juhtidele huvipakkuvatele k�simustele ja probleemidele,
t�iendatakse
juhtimislast t��riistakasti ning toetatakse koost��v�rgustiku teket.
Valikmoodulitesse on oodatud need keskastmejuhid, keda pakutava koolituse
teema
enim puudutab ning kes tunnevad vajadust p�hjalikumate teadmiste
omandamise ja
oskuste lihvimise j�rele selles.
Avame registreerimise k�igi 2017. aastal toimuvate valikmoodulite jaoks
korraga, et
saaksite aasta koolitusplaanide tegemisel nendega paremini arvestada.
2017. aastal
toimuvad j�rgmised valikmoodulid:
Valikmoodulite teemad
Koolitaja
Maht
p�eva
des
Aeg
T�hus ja m�jus
t��protsesside juhtimine
Ants Sild
1,5
8.-9.
m�rts
2017
Koosolekute juhtimine
Margus
Nurk,
Annika
Uudelepp
1
27. aprill
2017
Ajajuhtimine
Marko
Rillo
1
16. mai
2017
Registreerimine
Palume Teie abi enesearendamisest huvitatud ja motiveeritud
keskastmejuhtide
leidmiseks arendusprogrammi ja valikmoodulitesse. Keskastmejuht on
asutuse juhile
(nt kantsler, peadirektor) v�i tema aset�itjale (nt asekantsler,
peadirektori aset�itja)
vahetult alluv juht, kellel on vahetuid alluvaid.
Iga ministeerium, amet, inspektsioon, Riigikantselei, p�hiseaduslik
institutsioon,
kohtud, kaitsev�gi, prokuratuur, Rahvusarhiiv, H�irekeskus ning vanglad
saavad
esitada:
* 1 kandidaadi arendusprogrammis KAJA osalemiseks;
* 1 kandidaadi igasse valikmoodulisse.
Registreerimine toimub allj�rgnevate veebilinkide kaudu, mille palume
edastada
t�itmiseks vaid Teie asutuse poolt v�lja valitud kandidaatidele.
* Arendusprogramm KAJA: https://www.surveymonkey.com/r/TN3RWD7.
* Valikmoodul �T�hus ja m�jus t��protsesside juhtimine�:
https://www.surveymonkey.com/r/MD9FFQM.
* Valikmoodul �Koosolekute juhtimine�:
https://www.surveymonkey.com/r/MYYYLNY.
* Valikmoodul �Ajajuhtimine�:
https://www.surveymonkey.com/r/MYZLHMX.
Registreerimise t�htaeg on 30. november 2016. Asutuste poolt v�lja
valitud ja
registreeritud kandidaatide seast teevad l�pliku valiku Praxis ja
Rahandusministeerium. Seega k�ik, kes registreerivad, ei p��se
automaatselt gruppi,
vaid see otsustatakse registreerijate poolt esitatud andmete p�hjal.
Lisaks palume, et asutuse personali- v�i koolitusjuht saadaks oma
asutuse
kandidaadi nime(d) p�rast asutusesisese valiku tegemist ka KAJA ja
valikmoodulite
projektijuhile Praxises Tiina Tambaumile (
[email protected]). See
v�imaldab
meil hiljem kontrollida, et registreerumiss�steemi kaudu on
registreerunud
koolitusjuhtide poolt koosk�lastatud isikud.
Asutuse v�i personalijuhi kinnituskirju sel korral k�ikide kandidaatide
kohta saatma
ei pea, need k�sime ainult p�rast grupi komplekteerimist osalejate
kohta. Osalejad
valitakse v�lja hiljemalt 19. detsembriks 2016.
Arendusprogrammi ja valikmooduleid korraldab Rahandusministeerium
koost��s
Poliitikauuringute Keskusega Praxis ning nende l�biviimist rahastatakse
Euroopa
Sotsiaalfondist ja Rahandusministeeriumi eelarvest.
Palun andke meile teada ka siis, kui Teie asutus ei soovi kandidaate
arendusprogrammi ja valikmoodulitesse esitada.
P�hjalikuma info arendusprogrammi ja valikmoodulite kohta leiate
manustest.
T�iendavate k�simustega p��rduge palun Praxise KAJA ja valikmoodulite
projektijuhi
Tiina Tambaumi poole (e-post
[email protected], telefon 640 8004).
Heade soovidega,
Anna Laido
Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond
Rahandusministeerium
tel 611 3087
[email protected]
www.rahandusministeerium.ee | Endla 13, 10122 Tallinn
twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee
? S��sta loodust ja �ra prindi seda e-kirja!
K�esolev e-kiri v�ib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
Inimressursi juhtimise alaste kompetentside arendusprogrammi KAJA läbimise
tingimused1
Arendusprogramm on osalejale programmi läbimisel tasuta ning seda rahastatakse Euroopa
Sotsiaalfondist ja Rahandusministeeriumi eelarvest.
Arendusprogrammi läbimine
Arendusprogramm loetakse läbituks, kui isik on osalenud arendusprogrammi kogumahust vähemalt
75% ulatuses.
Programmi läbimiseks vajaliku mahu saavutamiseks on mõjuval põhjusel võimalik moodulitest
puudumisi jooksvalt kompenseerida programmi läbiviija poolt välja töötatud kodu- ja/või lisatööde
tegemisega kuni arendusprogrammi lõpuürituse toimumiseni.
Nt kui isik osaleb 60% ulatuses arendusprogrammi kogumahust ja kasutab võimalust puudutud osade
kompenseerimiseks (15% ulatuses või üle selle), siis loetakse ta arendusprogrammi läbinuks.
Katkestamine
Katkestajaks loetakse isik, kes osaleb arendusprogrammi kogumahust vähem kui 75% ning ei kasuta
võimalust puudutud osade kompenseerimiseks. Samuti loetakse katkestajaks isik, kes pärast
registreerimist ette teatamata ei osale arendusprogrammis või kes teatab oma loobumisest vähem kui
10 tööpäeva enne arendusprogrammi algust (ning talle ei leita asendajat).
Katkestamiseks ei loeta olukorda, kus mitteosalemisest ette teatamine toimub vähemalt 10 tööpäeva
enne arendusprogrammi algust, ning olukorda, kus arendusprogrammist loobujale leitakse asutuse
poolt ja/või asutuste, programmi läbiviija ning Rahandusministeeriumi koostöös arendusprogrammi
sihtrühmapõhine asendaja.
Kui isik osaleb arendusprogrammi kogumahust vähem kui 50%, siis loetakse ta automaatselt
katkestajaks ning talle ei pakuta võimalust puudutud osade kompenseerimiseks.
Katkestajate kulude hüvitamine
Kui isik ei läbi arendusprogrammi eelpoolnimetatud mahus, ei teavita enda mitteosalemisest
programmi läbiviijat õigeaegselt (ning talle ei leita asendajat) või jätab arendusprogrammis osalemata,
siis esitab arendusprogrammi läbiviija katkestanud teenistuja asutusele arve koolituskoha hinna
ulatuses2. St, et asutus võtab endale kohustuse hüvitada arendusprogrammis osaleja (valituks
osutunud kandidaat) koolituskoha kulu täies mahus arendusprogrammi läbiviijale ehk
Poliitikauuringute Keskusele Praxis osaleja katkestamise korral, juhul kui asutus ei ole lepinguga
pannud vastutust isikule.
Kui arendusprogrammis mitteosalemisest teatamine toimub lubatud aja piirides, siis valib
arendusprogrammi läbiviija koostöös Rahandusministeeriumiga sobiva osaleja registreerunud
kandidaatide seast või pakub asutustele võimaluse esitada lisakandidaate. Kui mitteosalemisest
teatamine toimub hiljem, siis peab nõuetele vastava osaleja leidma asutus ise (kas enda asutusest või
koostöös arendusprogrammi läbiviija ja Rahandusministeeriumiga teistest asutustest). Kui asutus ei
leia nõuetele vastavat osalejat, siis on tegemist katkestamisega ning koolituskoha hind kuulub asutuse
poolt hüvitamisele.
Arendusprogrammis osalemise tingimuste kohta kinnituskirja esitades kinnitab asutus, et nõustub
arendusprogrammi läbimise tingimustega. Asutus võtab endale arendusprogrammi läbiviija ees
kohustuse tasuda iga katkestaja koolituskoha kulu.
1 Tingimused on koostatud rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 044 kinnitatud toetuse andmise
tingimuste ning sinna juurde kuuluva seletuskirja alusel ning tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja
arendamine“ raames läbiviidavate ning Euroopa Sotsiaalfondist ning Rahandusministeeriumi eelarvest
rahastatavatel koolitustel osalemise tingimuste alusel.
2 Ühe koolituskoha hind = koolitusprogrammi maksumus/planeeritud koolitatavate arv (2150 eur/in, sh km).
Keskastmejuhtide juhtimisteemaliste valikmoodulite läbimise tingimused3
Valikmoodul on osalejale valikmooduli läbimisel tasuta ning seda rahastatakse Euroopa
Sotsiaalfondist ja Rahandusministeeriumi eelarvest.
Valikmooduli läbimine
Valikmoodul loetakse läbituks, kui isik osaleb ühepäevases valikmoodulis 100% mahus ning 1,5-
päevase valikmooduli puhul osaleb pikemal päeval.
Katkestamine
Katkestajaks loetakse isik, kes osaleb ühepäevases valikmoodulis vähem kui 100% ning 1,5-päevases
valikmoodulis ei osale vähemalt pikemal päeval. Samuti isik, kes pärast valituks saamist ette
teatamata ei osale valikmoodulis või kes teatab oma loobumisest ette vähem kui 5 tööpäeva enne
valikmooduli algust ning talle ei leita asendajat.
Katkestamiseks ei loeta olukorda, kus mitteosalemisest teatamine toimub vähemalt 5 tööpäeva enne
valikmooduli algust, ning olukorda, kus valikmoodulist loobujale leitakse asutuse poolt ja/või asutuste,
läbiviija ning Rahandusministeeriumi koostöös valikmooduli sihtrühma põhine asendaja.
Katkestajate kulude hüvitamine
Kui isik ei läbi valikmoodulit eelpoolnimetatud mahus, ei teavita enda mitteosalemisest valikmooduli
läbiviijat õigeaegselt (ning talle ei leita asendajat) või jätab valikmoodulis osalemata, siis esitab
valikmooduli läbiviija katkestanud teenistuja asutusele arve koolituskoha hinna ulatuses4. St, et asutus
võtab endale kohustuse hüvitada valikmoodulis osaleja (valituks osutunud kandidaat) koolituskoha
kulu täies mahus valikmooduli läbiviijale ehk Poliitikauuringute Keskusele Praxis osaleja katkestamise
korral, juhul kui asutus ei ole lepinguga pannud vastutust isikule.
Kui valikmoodulis mitteosalemisest ette teatamine toimub lubatud aja piirides, siis valib valikmooduli
läbiviija koostöös Rahandusministeeriumiga sobiva osaleja registreerunud kandidaatide seast või
pakub asutustele võimaluse esitada lisakandidaate. Kui loobumisest etteteatamine toimub hiljem, siis
peab nõuetele vastava osaleja leidma asutus ise (kas enda asutusest või koostöös valikmooduli
läbiviija ja Rahandusministeeriumiga teistest asutustest). Kui asutus ei leia nõuetele vastavat osalejat,
siis on tegemist katkestamisega ning koolituskoha hind kuulub asutuse poolt hüvitamisele.
Valikmoodulis osalemise tingimuste kohta kinnituskirja esitades kinnitab asutus, et nõustub
valikmooduli läbimise tingimustega. Asutus võtab endale valikmooduli läbiviija ees kohustuse tasuda
iga katkestaja koolituskoha kulu.
Arendusprogrammis KAJA/valikmoodulis osaleja vastutus ning kulude hüvitamine
katkestamise korral
Arendusprogrammi/valikmoodulisse registreerudes kinnitab asutus ja
arendusprogrammis/valikmoodulis osaleja, et nõustub arendusprogrammi/valikmooduli läbimise
tingimustega ning arendusprogrammi/valikmooduli osaleja osaleb arendusprogrammis/valikmoodulis
mahus, mis on vajalik arendusprogrammi/valikmooduli eesmärgiks olevate teadmiste ja oskuste
omandamiseks.
3 Tingimused on koostatud rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 044 kinnitatud toetuse andmise
tingimuste ning sinna juurde kuuluva seletuskirja alusel ning tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja
arendamine“ raames läbiviidavate ning Euroopa Sotsiaalfondist ning Rahandusministeeriumi eelarvest
rahastatavatel koolitustel osalemise tingimuste alusel.
4
Ühe osaleja koolituskoha hind = valikmooduli maksumus/planeeritud koolitatavate arv (1-päevane valikmoodul
190€, 1,5-päevane valikmoodul 290 €, sh km).
Ametniku/töötaja poolt arendusprogrammi/valikmooduli katkestamise korral esitab
arendusprogrammi/valikmooduli läbiviija katkestanud teenistuja asutusele arve
arendusprogrammi/valikmooduli koolituskoha kulu ulatuses. Asutusel on võimalik otsustada, kas võtta
katkestamise korral kulud enda kanda või sõlmida ametniku/töötajaga leping, mille kohaselt tuleb
katkestamise korral kulu inimesel endal hüvitada. Asutusel on võimalik sõlmida võlaõiguslik leping
katkestamise kulude hüvitamiseks järgnevatel juhtudel:
Tegemist ei ole ameti-/töökohal püsimiseks või ametiülesannete täitmiseks eeldusliku koolitus-
arendustegevusega;
Teenistujat ei ole koolitus-arendustegevusele saatnud ametiasutus, st tegu on inimese isikliku
sooviga koolitus-arendustegevusel osaleda, kuid koolitus-arendustegevus on seotud tööks
vajalike teadmiste ning oskustega.
Juhul kui asutus otsustab sõlmida arendusprogrammi/valikmoodulisse pääsenud sihtrühma liikmega
lepingu, mille kohaselt katkestamise korral tuleb inimesel endal vastav kulu hüvitada, siis tuleb
asutusel sellest osalejat eelnevalt teavitada ning lepingu sõlmimine on võimalik üksnes inimese
nõusolekul.
Keskastmejuhtide arendusprogramm KAJA 2017. aastal
Rahandusministeerium kutsub keskastmejuhte ministeeriumidest, ametitest, inspektsioonidest,
Riigikantseleist, põhiseaduslikest institutsioonidest, kohtutest, kaitseväest, prokuratuurist,
Rahvusarhiivist, Häirekeskusest ning vanglatest osalema üheaastases juhtimisalaste kompetentside
arendusprogrammis. Programmi eesmärk on arendada juhtide juhtimisvõimekust, kujundada ühtseid
väärtusi ja arendada meeskondadeülest koostööd. Arendusprogramm on üles ehitatud avaliku teenistuse
keskastmejuhi kompetentsimudeli alusel. Programmi korraldab Rahandusministeerium koostöös
mõttekojaga Praxis. Programmi juhtivkoolitaja on Annika Uudelepp.
Programmis on viis koolitusmoodulit:
keskastmejuhi rollitunnetus ja enesejuhtimine, eetika ja riigimehelikkus;
inimeste juhtimine;
koostöö ja koordinatsioon; kommunikatsioon ja eneseväljendus;
strateegiline juhtimine ja sissejuhatus poliitikakujundamisse;
poliitikakujundamine oma valdkonna arendamisel; protsesside juhtimine.
Koolitajad on Annika Uudelepp, Riina Varts, Marko Rillo, Daniel Vaarik ja Ants Sild. Neid toetavad
valdkondlikud eksperdid Kristjan Otsmann, Leno Saarniit, Katrin Pihor ja Külli Sarapuu.
Koolitusmoodulitele lisaks osaleja:
analüüsib enda kui juhi tegevust kogu programmi vältel eneseanalüüsi juhiste alusel;
hindab oma kompetentse arendusprogrammi alguses ja lõpus, tuginedes keskastmejuhtide
kompetentsimudelile;
osaleb töövarjupäeval;
saab individuaalset coaching-ut 1,5 tundi arendusprogrammi alguses ja lõpus.
töötab isiklike arengueesmärkidega;
teeb koos teiste osalejatega rühmatöö.
Programmis osalejad saavad:
- arendada oma juhtimisalaseid teadmisi ja oskuseid;
- täiendada oma juhtimisalaseid tööriistu;
- individuaalset tuge tööalaste probleemide lahendamiseks;
- luua koostöövõrgustiku juhtimisalaste küsimuste arutamiseks.
Sihtrühm ja valikukriteeriumid
Osalema oodatakse keskastmejuhte1, keda nii tema alluvad kui juhid hindavad kui oma valdkonna
professionaali ning kes soovivad arendada teadmisi ja oskusi inimeste juhtimises. Eeldused kandidaadile:
meeskonnajuhtimise vahetu kogemus2;
soov arendada ennast ja teisi;
soov siduda end jätkuvalt avaliku teenistusega;
valmisolek pühendunult osaleda programmi kõikides osades;
kõrgharidus;
soovitavalt B2 tasemel inglise keele oskus (Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi
järgi);
ei ole osalenud KAJA programmides ega Riigikantselei Tippjuhtide Kompetentsikeskuse
korraldatud Newton programmides.
Kandideerimise ja valiku protsess
Moodustatakse üks koolitusgrupp, kus osaleb 30 keskastmejuhti. Kandideerimine toimub asutuse
koolitus- või personalijuhi kaudu. Iga ministeerium, amet, inspektsioon, Riigikantselei, põhiseaduslik
institutsioon, kohtud, kaitsevägi, prokuratuur, Rahvusarhiiv, Häirekeskus ning vanglad saavad
1 Keskastmejuht on asutuse juhile (nt kantsler, peadirektor) või tema asetäitjale (nt asekantsler, peadirektori asetäitja) vahetult alluv
juht, kellel on vahetuid alluvaid. Sihtrühma ei arvata tippjuhtide vahetus alluvuses olevaid tippspetsialiste, kes juhivad protsesse,
kuid kel pole struktuuris määratletud alluvaid.
2 Valiku tegemise vajadusel eelistame suuremate meeskondade ja pikema kogemusega juhte.
arendusprogrammis osalemiseks esitada ühe kandidaadi. Registreerimistähtaeg asutuse esitatavatele
kandidaatidele on kolmapäev 30. november 2016. Registreerunud kandidaatide vahel teevad lõpliku
valiku Rahandusministeerium ja Praxis hiljemalt 19. detsembriks 2016. Valikul hinnatakse kandidaadi
vastavust esitatud nõuetele, tema motivatsiooni, soovi pühenduda juhikarjäärile avalikus teenistuses ja
valmisolekut osaleda programmi kõigis tegevustes. Vajadusel korraldatakse valiku tegemiseks
grupiintervjuu.
Kandideerimiseks tuleb esitada oma eluloolised andmed ja vastused motivatsiooni ning pühendumist
selgitavatele küsimustele. Kandideerimine on veebipõhine. Asutuse poolt välja valitud ja kandideerima
esitatud juhid saavad veebilingi oma asutuse koolitus- või personalijuhilt. Kui kandidaat on saanud
Praxise poolt kinnituse, et ta on valitud arendusprogrammis osalejaks, esitab kandidaadi tipp- või vahetu
juht kinnituskirja selle kohta, et organisatsioon näeb selle teenistuja arengupotentsiaali, ootab tema
enesearendamist juhina, võimaldab talle koolitusel osalemiseks aja ning katab tema koolituskulud3, kui
kandidaat programmi katkestab4.
Arendusprogramm on osalejale programmi läbimise korral tasuta. Programmi rahastatakse Euroopa
Sotsiaalfondist ja Rahandusministeeriumi eelarvest. Arendusprogrammi tegevused toimuvad Tallinnas,
välja arvatud kaks väljasõiduga koolitusmoodulit. Arendusprogrammis on kaetud koolitamise, materjalide
ja toitlustamise (kohvipausid ja lõunasöök) kulud. Kahes väljasõidumoodulis kaetakse osalejale ööbimise
ja õhtusöögi kulud. Koolituslähetusega seonduvaid võimalikke muid kulusid ei kaeta.
Ajakava
2017. aasta arendusprogrammi planeeritud ajakava:
Tegevus Maht päevades Aeg
Avaüritus 0,25 19. jaanuar 2017
I moodul: Keskastmejuhi rollitunnetus ja enesejuhtimine
(väljasõit)
3 1.–3. veebruar 2017
Annika Uudelepp, Riina Varts, Kristjan Otsmann, Leno
Saarniit
I individuaalsed arengutoe sessioonid 0,25 märts 2017
II moodul: Inimeste juhtimine
2 6.–7. aprill 2017
Riina Varts, Annika Uudelepp
III moodul: Koostöö ja koordinatsioon.
Kommunikatsioon ja eneseväljendus 2 24.–25. mai 2017
Annika Uudelepp, Külli Sarapuu, Daniel Vaarik
Töövarjupäev 1 juuni 2017
kogu programmi
Rühmatöö 1,5
jooksul
IV moodul: Strateegiline juhtimine ja sissejuhatus
poliitikakujundamisse (väljasõit) 2 22.–23. august 2017
Annika Uudelepp ja Marko Rillo
V moodul: Poliitikakujundamine. Protsesside juhtimine 20.–21. september
2
Annika Uudelepp, Katrin Pihor ja Ants Sild 2017
II individuaalse arengutoe sessioonid 0,25 oktoober 2017
Lõpuüritus 0,75 24. november 2017
Lisainformatsioon: Tiina Tambaum, KAJA projektijuht Praxises (640 8004,
[email protected]).
3 Koolituskoha kulu = arendusprogrammi maksumus/planeeritud koolitatavate arv (2150 €, sh km).
4 Arendusprogramm loetakse läbituks, kui isiku osalemismäär on olnud vähemalt 75% arendusprogrammi kõikidest tegevustest.