Sissetulev kiriAvalik

Apollo meremadaliku looduskaitseala moodustamise avalikustamisest teavitamine

Veeteede Amet · 21. november 2016

Viit: 3-2.-13./16/4185
Registreeritud: 21. november 2016
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis: e-mail

Funktsioon: 3-2. Majandus- ja haldustegevus (2003-2016)
Sari: 3-2.-13. Kirjavahetus haldusküsimustes
Toimik: 3-2.-13./16
Vastutaja: Taivo Kivimäe (HNT juhtkond)

Failid

Sisu (failidest)

EKSPERDIHINNANG APOLLO MEREMADALA KAITSE ALLA VÕTMISE KOHTA Koostas: Tiit Leito OÜ Kivirullija Kärdla 2011 Sissejuhatus MTÜ Balti Keskkonnafoorum teeb 10.01.2011. a. kirjas nr 1/2011 Keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta kaitse alla Apollo mereala, moodustades selleks piiranguvööndi kaitsekorraga Apollo looduskaitseala. Kavandatava mereala kaitse alla võtmise eesmärk on säilitada Soome lahes, Hiiumaast kirdes asuva Apollo madaliku unikaalsus ja puutumatus ning tagada piirkonna mereelustiku ja linnustiku elupaiga terviklikkus. Keskkonnaamet (tellija) tegi ekspert Tiit Leitole ettepaneku koostada eksperdihinnang planeeritava Apollo madaliku kaitseala moodustamise ja koostatud kaitse-eeskirja eelnõu kohta. Vastavasisuline leping nr. 14-7.2/11/76-1 töö tellija ja OÜ Kivirullija vahel sõlmiti 15. novembril 2011. Eksperdihinnangu koostamiseks esitatud materjalid olid põhjalikud ja sisaldasid piisavas koguses informatsiooni ala loodusväärtuste kohta, et nende alusel koostada eksperdihinnang ala kaitsevajaduste kohta. Ekspertiisi koostamise käigus ala ei külastatud, kuna tavaline visuaalne vaatlus ei oleks midagi olulist lisanud olemasolevale teabele. Eksperdihinnangu koostamise käigus käsitleti vastavalt esitatud lähteülesandele järgmisi teemasid: ala loodusväärtused, kaitse-eesmärgid, ala kaitsestaatuse määramine, ohutegurid, vajalikud piirangud, välispiiri paiknemine, ettepanek kaitse alla võtmise kohta. Analüüsiti planeeritava kaitseala kaitse-eeskirja eelnõu vastavust ala loodusväärtuste kaitsevajadustele. Et vältida võimalikke segadusi planeeritava kaitseala nimetamisel, teen ettepaneku nimetada ala Apollo meremadalaks ja seda ala olemuse mõistmise selguse huvides. Nii on liitsõnas viide sellele, et ala asub meres ja tegemist on mere madalama osaga. Ekspert avaldab tänu Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni töötajatele ja eelkõige planeeritava kaitseala kaitse-eeskirja eelnõu koostajale, kaitse planeerimise spetsialistile Andres Millerile. Eksperdihinnangu materjalid koos lisadega on koostatud 1 eksemplaris. Materjalid esitatakse nii paberil kui ka elektrooniliselt. Tiit Leito November 2011 2 Sisukord ja kasutatud materjalid Eksperdihinnang Apollo meremadala kaitse alla võtmise kohta sisaldab järgmisi teemasid: 1. Asukoha kirjeldus 5 2. Ala loodusväärtused ja kaitse-eesmärgid 5 3. Keskkonnakasutus 7 4. Ohutegurid 7 5. Ala kaitstus olemasolevas õigusruumis ja kaitsekorra rakendamine 9 6. Balti Keskkonnafoorumi ettepanek Apollo mereala kaitse alla võtmise kohta 11 7. Planeeritava kaitseala asukoht ja välispiiri määratlemine 12 8. Planeeritava Apollo meremadaliku looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu. 12 9. Kokkuvõte 13 Kasutatud materjalid: 1) MTÜ Balti Keskkonnafoorum ettepanek Apollo mereala kaitse alla võtmise kohta. Tallinn. 2011. 2) Apollo madaliku looduskaitseala kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja eelnõu seletuskiri. 3) Apollo madaliku looduskaitseala kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja eelnõu. 4) Piiriettepaneku kaardikihid. 5) Avamere tuuleparkide rajamisega Loode-Eesti rannikumerre kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. Linnud ja käsitiivalised. Lepinguline töö. Aivar Leito (koostaja). Eesti Maaülikool. Tartu. 2008. 6) Avameremadalate tähtsus hall- ja viigerhüljestele. Aruanne projektile „Implementation of Natura 2000 in Estonian Marine Areas:site selection, designation and protection measures“ („ESTMAR“) (EE 0011). Ivar Jüssi. Eestimaa Looduse Fond. Tartu 2011. 7) TÜ Eesti Mereinstituut. Projekti „Implementation of Natura 2000 in Estonian Marine Areas: site selection, designation and protection measures“ („ESTMAR“) (EE 0011) Uuringute ihtüoloogilise osa aruanne. Vastutav täitja: Markus Vetemaa. Tartu. 2011. 8) Avamere madalate linnustik. Tartu Ülikooli ja Eesti Ornitoloogiaühingu vahel 18.09.2008 sõlmitud koostööleping projekti „Implementation of Natura 2000 in Estonian Marine Areas: site selection, designation and protection measures“ („ESTMAR“) (EE 0011) elluviimiseks. Uuringute aruanne. Eesti Ornitoloogiaühing. Tartu. 2011. 9) TÜ Eesti Mereinstituut. „Projekti „Natura 2000 rakendamine Eestimerealadel: alade valik ja kaitsemeetmed –ESTMAR“, kestusega 2007-2011, põhjaelustiku ning – elupaikade lõpparuanne. Lepingu vastutav täitja: Georg Marti. Koostaja: Tiia Möller Tallinn. 2011. 3 10) Balti Keskkonnafoorum. 2011. Väärtuslikud avameremadalikud Eesti vetes. Merle Kuris (toimetaja). Tallinn. Lisad (lk. 15) : 1) Apollo meremadaliku kaitse alla võtmise ekspertiisi lähteülesanne. 2) Ettepanek Apollo mereala kaitse alla võtmiseks. 3) Apollo madaliku looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri. 4) Apollo madaliku looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskirja eelnõu seletuskiri. 4 Eksperdihinnang 1. Asukoha kirjeldus Apollo meremadalik asub Soome lahes Hiiumaast 15 km kaugusel kirde suunas. Ala kujutab endast suhteliselt homogeense liivapõhjaga meremadalat (ca 6,0 x 8,0 km), kus paiguti esineb väiksemate kividega kruusaväljasid. Madaliku loodepoolses küljes esineb põhjasubstraadina ka paeplaati. Madala keskmine sügavus on 12-15 m, kuid esineb ka kõrgemaid alasid kus meresügavus on väiksem kui 10 meetrit. Apollo madalat ümbritseva mere keskmine sügavus on 20-40 meetrit. 2. Ala loodusväärtused ja kaitse-eesmärgid 2.1. Ala loodusväärtused Apollo madala loodusväärtuste hindamisel on aluseks projekti “Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel: alade valik ja kaitsemeetmed – ESTMAR (2007 – 2011) raames toimunud linnustiku, kalastiku ja merepõhja elustiku ning elupaikade inventuurid, mis on läbi viidud Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi poolt koos partneritega. 1) Apollo meremadalik esindab nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) (edaspidi loodusdirektiiv) lisas I nimetatud järgmisi elupaigatüüpe: ● Karid (1170), mille pindala on 6,1 km2 ehk 11,9% alast. Apollo madala piirkonnas iseloomustab seda elupaigatüüpi avamere lainetuse ja tuulte poolt tingitud intensiivne vee liikumine. Sarnaste tingimustega karisid leidub Eesti rannikumeres vähe. Selle piirkonna ökoloogiline ja looduskaitseline seisund on väga head ja seda just looduslike tingimuste tõttu (suhteliselt puhta toitainetevaese vee juurdevool Läänemere avaosast, puuduvad mageda vee sissevoolud ja kohalikud reostusallikad). Karid (1170) on elupaigatüüp, mille kaitseks tuleb Eesti Vabariigis täiendavalt alasid kaitse alla võtta (Läänemere regiooni biogeograafiline seminar, 23.-25. november 2009, Sopot, Poola Vabariik). 2 ● Veealused liivamadalad (1110), mille pindala on 3,9 km ehk 7,5% alast. Selle elupaigatüübi ökoloogiline ja looduskaitseline seisund on väga head ja seda just looduslike tingimuste tõttu. 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7–25) (edaspidi linnudirektiiv) lisas I nimetatud liikidest on alal kohatud järgmisi: väikekajakas (Larus minutus), mis on ühtlasi II kaitsekategooria liik, ja kaurid (Gavia sp.). 3) Apollo meremadala puhul on tegemist kogu piirkonnas üliolulise peatumis-, toitumis- ja talvitusalaga aulile (Clangula hyemalis). Auli arvukus täidab rahvusvahelise tähtsusega linnualade kriteeriume A4 (globaalse tähtsusega kogumid) ja C4 (olulise tähtsusega koondumiskohad Euroopa Liidus) ning ületab peatumisalade rahvusliku piirväärtuse viiekordselt. 5 Eesti vetes asuvad auli peatus-, toitumis- ja talvitusalad omavad väga suurt tähtsust auli Lääne-Siberi – Loode-Euroopa populatsioonile tervikuna. Linnudirektiivi I lisast puuduvate, kuid regulaarselt esinevate rändliikide suhtes on liikmesriikidel kohustus rakendada kaitsemeetmeid, sealjuures eriti just nende pesitsus-, sulgimis-, talvitumisaladel ning rändepeatuspaikades. Viimasel ajal avaldatud andmed osutavad auli arvukuse järsule langusele. Apollo madala lisamine kaitstavate alade hulka aitaks oluliselt parandada liigi peatuspaikade võrgustikku Soome lahes. Lisaks eelmainituile loendati linnuliikidest veel hahka (Somateria mollissima) ja kaitsealust tõmmuvaerast (Melanitta nigra), kuid nende arvukus oli madal. 4) Kalastik. Apollo madalik ei ole looduskaitselise tähtsusega kalaliikide (näiteks loodusdirektiivi lisadesse kantud liigid) jaoks eriti oluline piirkond. Alal on kokku registreeritud 12 liiki kalu. Neist merihärg (Triglopsis quadricornis), meripühvel (Taurulus bubalis), merivarblane (Cyclopterus) ja nolgus (Myoxocephalus scorpius) on kantud Eesti Punasesse Raamatusse. Apollo madalikul esineb suure tööndusliku tähtsusega liike, millest mõned on arvukad. Nendest tuleb eile tuua lesta, turska ja kammeljat. Lesta jaoks on tegu ka kudealaga. Tursa jaoks on tegu ilmselt soodsa piirkonnaga toitumiseks, sest seda liiki leidus Apollo madaliku piirkonnas märksa arvukamalt kui rannalähedastes piirkondades. Kindlasti esineb alal arvukalt ka kilu ja räime. 5) Põhjaloomastik. Teadaolev põhjaloomastiku liikide arv on väike (15), kuid võrrelduna teiste Hiiumaa piirkonna avamere madalikega on biomass siin suurim. Sarnaselt biomassile moodustavad põhjaloomade maksimaalse üldkatvuse (90%) karpide kooslused, millest domineerib söödav rannakarp (Mytilus trossulus). 6) Vetikaliike on kaitsealal registreeritud kaheksa. Suhteliselt suure biomassiga on punavetikad Furcellaria lumbricalis ja Rhodomela confervoides. Taimestiku keskmine biomass on suhteliselt madal (7,5 g/m2 kuivkaalus), kuid taimestiku suhteliselt suur sügavuslevik (29 m) näitab mereala head keskkonnaseisundit. Nii suur sügavuslevik on iseloomulik mere avatud piirkondade karidele. Apollo madalikul leidub ka punavetikat Ceramium virgatum, kes on Eesti rannikumeres vähe levinud. 2.2. Kaitse-eesmärgid Tulenevalt eelnevalt kirjeldatud loodusväärtustest on Apollo meremadaliku kaitse-eesmärgid järgmised: 1) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on liivamadalad (1110) ja karid (1170), tagades nende puutumatus ja areng üksnes loodusliku protsessina; 2) tagada läbirändavatele veelindudele, eelkõige aulile (Clangula hyemalis), soodsad toite- ja puhketingimused; 3) säilitada kalastikurikas mereala. Kokkuvõttes võib öelda, et Apollo madala kaitse alla võtmise põhjendused on alljärgnevad: 6 1) Apollo madala mereala on Läänemere avaossa ning Hiiumaa lähedusse jäävate Eesti avameremadalate iseloomulik näide. Apollo madalal on esindatud loodusdirektiivi lisas I nimetatud elupaigatüüp ”Karid” (1170) ning leidub ka elupaigatüüpi ”Liivamadalad” (1110). Piirkonna merepõhja elupaigad on heas seisundis. 2) Ala on ülioluline rändlindude peatumis-, toitumis- ja talvitusala aulile. 3) Ala on oluline töönduslike kalaliikide (räim, kilu ja lest) poolest. 4) Ala on oluline lesta kudeala. 5) Ala kaitse alla võtmine on vajalik meretuuleparkide rajamisel ja nende opereerimisel kaasnevate ohtude ennetamiseks. 3. Keskkonnakasutus 3.1. Kalapüük Apollo meremadalal esineb Eesti kalandusele töönduslikult olulisematest kaladest kammeljas, lest ja tursk. Vastavalt kalapüügieeskirjale (VV 9.05.2003 määrus 144) § 18 lg 1 on aastaringselt keelatud püüda traalpüünistega (räime peamine püügivahend) 20 m sügavusjoonest madalamal. Kavandatav kaitseala jääb valdavalt lubatavast traalimisalast madalamale. Kui palju ja kas üldse seal kala püüdmas käiakse, on täpselt teadmata. kuid kindel on see, et kalastuskoormus on väike. Seda tingib asjaolu, et sõit püügipiirkonda on pikk (15 km) ja avatud meri on võrgupüügiks sobimatu. Kaitseala moodustamisel peaks piirkonnas säilima kalastusvõimalus. 3.2. Turism Ala ei oma ilmselt olulist turismiväärtust. Senine keskkonnakasutus, nii palju kui seda üldse on, ei ole senini olnud negatiivse mõjuga siinsetele loodusväärtustele. Kaitseala kaitsekorra rakendamine piirkonnas ei tohiks mõjutada seal seni toimunud tegevusi. 4. Ohutegurid Ohutegurid Apollo meremadalal jagunevad laias laastus kaheks: otsesteks ja kaudseteks. Otsest ohtu kujutab endast näiteks õlireostus ja ehitustegevus, kaudsete hulka kuulub eelkõige eutrofeerumine. Elupaigatüübid on ohustatud vaid kaudselt. Lindude ja teiste loomade elutegevust mõjutavad aga paljud ohufaktorid kombineeritult. 4.1. Eutrofeerumine ja ohtlikud ained Tegemist on kaudse, kuid väga olulise ohuteguriga. Selle põhjustajaks on põllumajandus, tööstus ja asulate reovesi, mis on merre kandunud juba paljude aastakümnete jooksul. Eutrofeerumine mõjutab nii mereelustiku liigilist koosseisu kui ka kalade sigimistingimusi. Muutused põhjaelustikus ja kalastikus mõjutavad omakorda neist toituvaid röövkalu, linde ja imetajaid. 4.2. Õlireostus Apollo meremadal jääb suhteliselt lähedale Tallinna ja Paldiskisse suunduvale laevateele. Ulatusliku võimaliku õlireostuse tulemusena hävineks põhjaelustik ja kaasneks lindude massiline hukkumine. Kaitseala moodustamine kahjuks seda ohutegurit ei välista. 7 4.3. Ehitustegevus Viimastel aastatel on oluliselt suurenenud arendajate huvi merre rajatavate arendusobjektide vastu. Tuulepargi rajamise korral Apollo meremadalale ja teiste arendustegevuste puhul tuleb arvestada järgmiste ohuteguritega: 4.3.1. Ehitustegevus toob kaasa looduslike elupaikade olulise kahjustuse, loodusdirektiivi lisa I elupaigatüüpide karid (1170) ja liivamadalad (1110) pindala vähenemise. Ehitustegevuse käigus vundamentide rajamine ja kaablite matmine kahjustaks otseselt mõlema elupaigatüübi looduslikku seisundit. Nii saavad ohustatud siin paiknevad erinevad karpide kooslused, mis on toidubaasiks alal arvukalt peatuvale veelindudele. 4.3.2. Ehitustegevusega nii suurel alal ja taoliste suurte ehitusobjektide rajamine, nagu seda on tuulegeneraatorid, kaasnev häiring avaldab kahulikku mõju elustikule, põhjustades kalade ja lindude eemaletõrjumist, aga ka hukkumist. 4.3.3. Ehitustegevuse käigus võimalik sette/heljumi veemassiivi paiskamine ja sellega seonduv veekvaliteedi muutus ning hilisem tagasisettimine võib kahjustada siinset merepõhja elustikku, kalastikku ja linnustikku järgmiselt: - kalastiku puhul saaksid kannatada koelmud ja olulised lülid toiteahelas. Tegevus põhjustab kalamarja hukkumist ja põhjataimestiku sattumist setete alla; - lindude puhul väheneks toitebaas ja halveneks toitumise efektiivsus vee läbipaistvuse vähenemise tõttu. 4.3.4. Tuulepark kujutab endast olulist visuaalset reostust ja vähendab nii meremaastiku loodusväärtust. Kuna Apollo meremadalik asub suhteliselt kaugel asustatud punktidest, siis antud juhul ei oleks visuaalne häiring suur. 4.4. Tuulepargi opereerimine Töötava tuulepargi korral tuleb arvestada nii otseste kui ka kaudsete mõjudega loodusväärtustele. 4.4.1. Müra, vibratsioon ja kaablite elektromagnetväli (tuulikute vahel, tuulepargi ning maismaa vahel) avaldab negatiivset mõju mereelustikule. Madalatel sagedustel tekkiv müra on kõige intensiivsem ning võimalik on selle häiriv või ka kahjustav mõju põhjaelustikule. Kõige tundlikumad madalsageduslikele helidele on kalad. See võib põhjustada vältivat käitumist kudemise ajal ning liigisisese kommunikatsiooni häirimist. Teadaolevalt on kalaliike, kes on võimelised elektromagnetvälja tunnetama ja kelle orienteerumist see mõjutab. 4.4.2. Linnustikku ohustavad kokkupõrked tuulikute labadega, mis põhjustab lindude hukkumist. Merel on lindude lennukõrgused madalamad kui maismaa kohal. Eriti suur on kokkupõrkeoht halbade ilmastikuolude korral. 4.4.3. Osa uuringuid viitab, et töötav tuulepark on barjääriks lindudele nende rändeteel. See pikendab lindude teekonda ja suurendab energiakulu lennul toitumis-, talvitumis- ja pesitsusalade vahel ning see võib vähendada lindude sigimisedukust. 4.4.4. Nii elupaikade kadu ja kahjustumine tuulepargi ja sellega kaasneva infrastruktuuri rajamise tõttu kui ka turbiinide töötamisel tekkiv häiriv mõju viib lindude väljatõrjumisele nende olulistelt puhke-, talvitumis- ja toitumisaladelt. Eriti negatiivne on mõju, kui ümbritsevatele aladele tõrjutakse talvituvad linnud. See suurendab teistel aladel toidukonkurentsi ja võib viia suremuse suurenemisele. Kokkuvõtvalt: Tuulepargi rajamine, mis koosneb suurtest ehitistest väga laiaulatuslikul alal, samuti selle hilisem opereerimine kui protsess ise, ohustab otseselt eelpool kirjeldatud loodusväärtusi. Negatiivsed tegurid võivad põhjustada pöördumatuid muutusi, eriti suurde ohtu satub see osa elustikust, mis on seotud linnustikuga. 8 5. Ala kaitstus olemasolevas õigusruumis ja kaitsekorra rakendamine MTÜ Balti Keskkonnafoorum teeb ettepaneku võtta kaitse alla Apollo mereala ja moodustada seal paiknevate loodusväärtuste kaitseks Apollo looduskaitseala, mille kaitsekord on määratletud piiranguvööndiga. Kavandatava mereala kaitse alla võtmise eesmärk on säilitada Soome lahes, Hiiumaast kirdes asuva Apollo madaliku unikaalsus ja puutumatus ning tagada piirkonna mereelustiku ja linnustiku elupaiga terviklikkus. 5.1. Ettepanek üldise kaitsekorra kehtestamiseks Lähtuvalt kaitse-eesmärkidest ja kehtivast seadusandlusest tuleb leida parim lahendus kaitsekorra määramiseks. Kuna tegemist on merealaga, mis on riigi omandis, siis eraomandiga seonduvaid probleeme ei teki. Tulenevalt looduskaitseseadusest (edaspidi LKS) on alal kaitsekorra rakendamiseks kaks võimalust: moodustada uus hoiu- või kaitseala. Hoiualaks määramisel on alal võimalused tegevuste reguleerimiseks järgmised: - LKS § 4 lg 3: hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilitamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala seisundit kahjustavad tegevused; - LKS § 14 lg 1 punktid 5, 7, ja 8: kehtestada detail- ja üldplaneeringut, anda projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba. Vajalik on hoiuala valitseja nõusolek; - hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus või looduskaitseseaduse § 33 määratletud tegevuste kavandamisel hoiuala teatise esitamisega; - kaitsekorralduskava koostamine. Selles Keskkonnaameti peadirektori poolt kinnitatavas dokumendis määratletakse olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, täpsustatakse kaitse eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tööd ning teised tegevused vastavalt loodusobjekti eripärale. Kaitsekorralduskava on abivahend tegevuste reguleerimiseks, kuid see ei saa olla aluseks lisapiirangute kehtestamiseks. Hoiualana ei ole võimalused Apollo meremadala kaitse-eesmärkide elluviimiseks piisavad. Hoiuala puhul võib tekkida võimalus vaidlustada keskkonnamõju olulisust ning on suurem tõenäosus asjade otsustamiseks projektipõhiselt keskkonnamõju hindamise (KMH) käigus. Kaitseala kaitsekategooria rakendamise korral, reguleeritakse tegevused alal Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava kaitse-eeskirjaga. Ka sisulisest küljest sobib kaitseala kaitsekategooria paremini, sest LKS § 4 lõike 2 järgi on kaitseala inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kui alal rakendada piiranguvööndi kaitsekorra staatust, siis vastavalt LKA § 31 lõikele 1 on piiranguvöönd kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud arvestades seaduses sätestatud kitsendustega. Planeeritav kaitseala aga majandustegevust ei võimalda, kuna ala kaitse-eesmärgiks on säilitada Apollo meremadaliku unikaalsus ja puutumatus ning tagada piirkonna mereelustiku ja linnustiku elupaiga terviklikkus. Seega tuleks alal rakendada sihtkaitsevööndi kaitsestaatust. LKS § 30 lõike 1 järgi on sihtkaitsevöönd kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. 9 5.2. Ettepanekud piirangute seadmiseks LKS § 30 lõike 1 järgi on sihtkaitsevöönd kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Kuna tegemist on kogu ulatuses merealaga, siis maismaa elupaikadega ja nende kaitsega seotud tegevusi Apollo meremadala kaitse alla võtmise korral käsitleda ja reguleerida ei ole vaja. Sihtkaitsevööndis, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on muu hulgas keelatud: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine; 4) inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas; 5) sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine; 6) telkimine ja lõkke tegemine ja rahvaürituste korraldamine; 7) jahipidamine ja kalapüük. Tulenevalt kaitse alla võetava mereala loodusväärtustest ja looduslikest tingimustest oleks eespool välja toodud tegevustest keelatud: - majandustegevus - see kahjustaks alal esinevaid merepõhjakooslusi ja mõjutaks negatiivselt alal peatuvate veelindude elutingimusi; - loodusvarade kasutamine - see mõjutaks oluliselt alal väljakujunenud looduslikke kooslusi; - uute ehitiste püstitamine - sellega kaasneksid olulised negatiivsed muutused kaitstavate liikide ja koosluste elu- ja kasvutingimustes. Ehitised, mida antud piirkonnas võidakse soovida ehitada, on tuulegeneraatorid ja laevateede süvendused. Laevateid ei ole vaja ehitada kuna meri on piisava sügavusega ka suurematele laevadele. Arvestades ala looduslike tingimustega ja loodusväärtustega võiks leevendusena lubada LKS § 30 lõike 4 järgi järgmisi tegevusi: - sõitmine ujuvvahenditega kogu alal. Kuna tegemist on rannast kaugel oleva piirkonnaga, kus ilmastikuolud muutlikud, ning seetõttu ei ole ujuvvahenditega liiklemine siin kindlasti aktiivne. Alal on küll tegemist rändlindude toite- ja puhkepaikadega, kuid vähene häirimine ei tohiks olulisel määral nende elutegevust mõjutada. Puudub ka oht, et ujuvvahenditega liiklemine kahjustaks merepõhja elupaigatüüpe; - rahvaürituste korraldamise lubamine. Tõenäosus, et alal korraldatakse suuremaid rahvaüritusi, on väga väike. Ja juhul, kui üritused peaksid ka seal toimuma, siis need ei tohiks siinsetele loodusväärtustele ohtu kujutada; - kalapüük vastavalt kalapüügiseadusest tulenevale kalapüügieeskirjale. Ala ei saa pidada oluliseks kalastuspiirkonnaks, kuna see asub suhteliselt kaugel rannikust ja on avatud tugevatele tuultele. Ka praegu on vastavalt kalapüügieeskirjale traalpüünistega püük siin meremadalal aastaringselt keelatud kuna meri on siin valdavalt madalam, kui traalimiseks lubatud; - kaitseala valitseja nõusolekul navigatsioonitingimuste tagamiseks vajalikud ehitised ja olemasolevate ehitiste hooldustööd. 10 Puudub vajadus järgmiste tegevuste reguleerimiseks, kuna neid objekte või võimalusi nimetatud tegevuste läbiviimiseks kaitsealal ei esine: - maaparandussüsteemide hoiutööd; - marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine; - poollooduslike koosluste hooldustööd; - pilliroo ja adru varumine; - koosluste kujundamine – kuna tegemist loodusliku veealaga, siis puudub vajadus ja ka võimalus koosluste kujundamiseks; - telkimine ja lõkke tegemine; - jahipidamine – Apollo meremadala veeala ei kuulu ühegi jahipiirkonna koosseisu. 6. Balti Keskkonnafoorumi ettepanek Apollo meremadala kaitse alla võtmise kohta MTÜ Balti Keskkonnafoorum teeb oma 10.01.2011 kirjas nr. 1/2011 Keskkonna- ministeeriumile ettepaneku võtta kaitse alla Apollo mereala, moodustades selleks piiranguvööndi kaitsekorraga Apollo madala looduskaitseala. Kavandatava mereala kaitse alla võtmise eesmärk on säilitada Soome lahes Hiiumaast kirdes asuva Apollo madaliku unikaalsus ja puutumatus ning tagada piirkonna mereelustiku ja linnustiku elupaiga terviklikkus. Ettepanekujärgne moodustatava kaitseala pindala oleks 51,89 km2. Ettepanek on põhjalikult ette valmistatud ja sisaldab informatsiooni, mis on vajalik uue kaitseala moodustamise algatamiseks. Analüüsides Apollo mereala loodusväärtusi ja sellest tulenevaid kaitse-eesmärke jõuti eksperdihinnangu koostamise käigus samale järeldusele, et alal tuleks rakendada kaitseala kaitsekategooriat. Ja kõige paremini sobiks selleks looduskaitseala tüüpi kaitseala. Kuid ei nõustu sellega, et ala peaks olema tsoneeritud piiranguvööndisse, sest piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud. Kuid planeeritava kaitseala kaitse-eesmärgiks on säilitada Apollo madala mereala elupaikade puutumatus ja nende areng üksnes loodusliku protsessina. Seega tuleks ala tsoneerida sihtkaitsevööndiks, kus kaitseala eesmärgiks on väljakujunenud looduslike koosluste kaitsmine ja säilitamine. Kaitseala moodustamisega Apollo madalal ei kaasne olulisi muudatusi praeguses elu- korralduses ning kaitseala moodustamise protsess ja selle hilisem haldamine ei too riigile kaasa olulisi kulutusi. Otseseid kulutusi ala kaitse alla võtmisega ei kaasne. Kaitseala paikneb tervenisti merealal ja seega maamaks seal ei rakendu. Kaitse korraldamisel tuleb edaspidi arvestada järgmiste kulutustega: - kaitsekorralduskava koostamine - looduskaitseliselt tähtsate liikide ja elupaikade seire ning kaitse tulemuslikkuse hindamiseks vajalike korduvuuringute korraldamine Apollo madala kaitse alla võtmine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi. Ala kaitse alla võtmisel tuleb see kanda navigeerimiskaartidele. 11 7. Planeeritava kaitseala asukoht ja välispiiri määratlemine Nõustun Balti Keskkonnafoorumi kaitseala moodustamise ettepanekus tooduga, mis määratleb planeeritava kaitseala asukoha ja välispiiri. Kaitseala moodustamine sellistes piirides vastab alal paiknevate loodusväärtuste kaitse vajadustega ja võimaldab ellu rakendada kaitseala kaitse-eesmärgid. Seega on planeeritav Apollo meremadala looduskaitseala pindala 51,89 km2 ja kaitseala asub Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas Lehtma külas ning Lääne maakonnas Noarootsi vallas Einbi külas. Ala on piiritletud nurgapunkte ühendavate mõtteliste sirgjoontega. Nurgapunktide koordinaadid on järgmised: X 22° 47' 53,286036" Y 59° 16' 1,094124"; X 22° 55' 29,617968" Y 59° 13' 12,562788"; X 22° 53' 36,491892" Y 59° 11' 23,718048"; X 22° 46' 53,170248" Y 59° 11' 37,313628"; X 22° 44' 57,920316" Y 59° 13' 20,006292"; X 22° 47' 53,286036" Y 59° 16' 1,094124". Joonis 1. Planeeritav Apollo meremadala looduskaitseala. 8. Planeeritava Apollo madaliku looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu Analüüsides planeeritaval Apollo meremadalal olevaid loodusväärtusi ja ohutegureid, jõuti käesoleva eksperdihinnangu käigus järeldusele, et alal paiknevate looduskaitseliste väärtuste kaitseks on vajalik moodustada looduskaitseala tüüpi kaitseala, mille kaitsekord oleks sätestatud sihtkaitsevööndiga. Kuna käesoleva töö tellimisel arvestati võimalusega, et kaitseala moodustamise vajadus võib leida ekspertiisi käigus kinnitust, siis esitati eksperdihinnangu koostamiseks ka planeeritava kaitseala kaitse-eeskirja eelnõu. Selleks, et mõista ja hinnata kaitse-eeskirjaga sätestatut, oli koostud väga põhjalik kaitse-eeskirja eelnõu seletuskiri. Kontrollida tuleks vaid kaitseala 12 pindala määratlust, kuna seletuskirjas on see arv 52,17 km2, aga kaitseala moodustamise ettepanekus 51,89 km2. Kõrvutades seletuskirja käesoleva eksperdihinnangu käigus koostatud analüüsiga näeme, et nendes puuduvad nii vastuolud kui ka erisused. Seega puudub vajadus teha muudatusi kaitse- eeskirja eelnõus. Erandiks oleks vaid kaitseala nime muutmine vastavalt käesoleva töö sissejuhatuses väljatoodud ettepanekule: Apollo meremadaliku looduskaitseala. Seega: esitatud kaitse-eeskirja eelnõu vastab kõikidele nõuetele ja ei vaja muutmist ega täiendamist. 9. Kokkuvõte 1. Vastavalt käesolevas eksperdihinnangus toodud põhjendustele, mis baseeruvad vastavasisulistele uuringutele, võimalikele ohtudele ning tulenevad vajalikest kaitsekorralduslikest meetmetest, nõustun MTÜ Balti Keskkonnafoorumi poolt esitatud ettepanekuga moodustada Apollo meremadala looduskaitseala tüüpi kaitseala. Samas teen ettepaneku arvata ala vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse, mitte piirangu- vööndisse, nagu seda teeb kaitseala moodustamise ettepaneku koostaja. 2. Apollo meremadala kaitse alla võtmise põhjendused on alljärgnevad: - Apollo madala mereala on Läänemere avaossa ning Hiiumaa lähedusse jäävate Eesti avameremadalate iseloomulik näide. Piirkonnas asuvad kaitset vajavad merepõhja elupaigad (karid, liivamadalad) on heas seisundis; - ala on ülioluline rändlindude peatumis-, toitumis- ja talvitusala aulile; - ala on oluline töönduslike kalaliikide (räim, kilu ja lest) poolest; - ala on tähtis lesta kudeala; - meretuuleparkide rajamisega kaasnevate ohtude ennetamiseks. 3. Planeeritava Apollo meremadala looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõus kirjeldatud kaitse-eesmärgid on asjakohased ja selgelt sõnastatud. 4. Vastavalt LKS §-le 7 on Apollo meremadala kaitse alla võtmiseks olemas kõik eeldused. 5. Kaitseala moodustamine Apollo madalal ei too kaasa märkimisväärseid muudatusi praeguses elukorralduses (kalapüük, laevaliiklus). Kaitseala moodustamise protsess ja selle hilisem haldamine ei too riigile kaasa olulisi kulutusi. 6. Nõustun Balti Keskkonnafoorumi kaitseala moodustamise ettepanekus tooduga, mis määratleb planeeritava kaitseala paiknemise ja välispiiri. Kaitseala moodustamine sellistes piirides vastab alal paiknevate loodusväärtuste kaitse vajadustele ja aitab saavutada kaitseala kaitse- eesmärgid. Seega vastavaid kaardikihte Tellija esindajale ei anta, kuna muudatusettepanekuid ei ole. 7. Kaitse-eeskirja eelnõus sätestatud kaitsekord on põhjendatud, kitsendused piisavad ning proportsionaalsed. Seega esitatud kaitse-eeskirja eelnõu vastab kõikidele õigusaktidele ja valdkonda reguleerivatele riiklikele arengudokumentidele. Muudatusettepanekuid ei ole. 13 8. Planeeritav kaitseala tuleks lisada Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ alade nimekirja loodus- ja linnualana. . 14 Lisad 15 Apollo meremadaliku kaitse alla võtmise ekspertiisi lähteülesanne Töö eesmärk on anda eksperdihinnang Apollo madaliku: 1. kaitse alla võtmise põhjendatusele; 2. looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõule, sealhulgas kavandatavate piirangute otstarbekusele, välispiirile ja tsoneeringule. Töövõtja saab tellijalt: 1. MTÜ Balti Keskkonnafoorumi 26.01.2011 kirjas nr 1/2011 Keskkonnaministeeriumile esitatud ettepaneku võtta kaitse alla Apollo mereala ja moodustada Apollo looduskaitseala; 2. Apollo madaliku looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu koos seletuskirjaga; 3. MapInfo formaadis L-EST 97 1 mm projektsioonis Eesti põhikaardi järgi digitud Apollo madaliku looduskaitseala tsoneeringu ja välispiiri. Ekspert on kohustatud hindama: 1. kaitse alla võtmise eelduste (LKS § 7) olemasolu ning kaitse-eeskirja eelnõus kirjeldatud kaitse-eesmärkide asjakohasust ja sõnastuse selgust. Esitama põhjendatud kinnituse kaitse alla võtmise eelduste olemasolu, kaitse-eesmärkide asjakohasuse ja sõnastuse selguse kohta või esitama vajadusel põhjendatud muudatusettepanekud; 2. esitatud välispiiri ja tsoneeringu ning kaitstava ala tüübi otstarbekust ja põhjendatust. Esitama põhjendatud kinnituse välispiiri ja tsoneeringu ning kaitstava ala tüübi otstarbekuse kohta või esitama vajadusel põhjendatud muudatusettepanekud; 3. kaitse-eeskirja eelnõu vastavust kehtivatele õigusaktidele ja valdkonda reguleerivatele riiklikele arengudokumentidele. Esitama põhjendatud kinnituse kaitse-eeskirja õigusaktidele ja riiklikele arengudokumentidele vastavuse kohta või esitama vajadusel põhjendatud muudatusettepanekud; 4. kaitsekorra põhjendatust, kitsenduste proportsionaalsust ja piisavust tsoneeritud alade kaupa. Esitama põhjendatud kinnituse kaitsekorra põhjendatuse, kitsenduste piisavuse ja proportsionaalsuse kohta või esitama vajadusel põhjendatud muudatusettepanekud. Töö tulemus: Tellija esindajale elektroonselt ja paberil üle antav ekspertiisi aruanne peab koosnema järgmistest osadest: 1. Apollo madaliku looduskaitseala välispiiri ja tsoneeringu ning kaitse-eeskirja eelnõu eksperdihinnangust *.doc formaadis; 2. MapInfo formaadis L-EST 97 1 mm projektsioonis Eesti põhikaardi järgi digitud kaitseala tsoneeringu ja välispiiri kaardikihid, kui piiritlemise osas oli vaja teha muudatusi. Ajakava:. Apollo madaliku looduskaitseala välispiiri ja tsoneeringu ning kaitse-eeskirja eelnõu eksperdihinnangu esitamise tähtaeg on 1.12.2011. a. Tellija: Töövõtja: /Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/ ________________ ___________________ Leelo Kukk Tiit Leito 16 Liimi 1, Tallinn 10621, Eesti. Tel/Faks: +372 6 597 027. Reg nr 80191103. E-post: [email protected]. Kodulehekülg: www.bef.ee. Hr. Jaanus Tamkivi Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a 15172 Tallinn, Eesti Meie 10.01.20111 nr 1/2011 Ettepanek Apollo mereala kaitse alla võtmiseks Käesolevaga teeb Balti Keskkonnafoorum ettepaneku võtta kaitse alla Apollo mereala, moodustadades selleks piiranguvööndi kaitsekorraga Apollo looduskaitseala. Tuginedes ”Looduskaitseseaduse” § 27 lõikele 1, on looduskaitseala kaitseala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse ja tutvustatakse loodust. Vastavalt ”Looduskaitseseaduse” § 31 lõikele 1, on piiranguvöönd kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi. Eesmärk Kavandatava mereala kaitse alla võtmise eesmärk on säilitada Soome lahes, Hiiumaast kirdes asuva Apollo madaliku unikaalsus ja puutumatus ning tagada piirkonna mereelustiku ja linnustiku elupaiga terviklikkus. Eeldus Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldusi on uuritud projekti “Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel: alade valik ja kaitsemeetmed – ESTMAR” (2007 – 2011) raames. Projekti viib läbi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut koos partneritega. Uuringud hõlmasid linnustiku, kalastiku ja merepõhja elustiku ning elupaikade inventuure, mis on aluseks mereala looduskaitseliste väärtuste hindamisel. Põhjaelustiku ja -elupaikade uuringute ala hõlmas 51,4 km2. Tegemist on suhteliselt homogeense liivapõhjaga, kus aegajalt esineb väiksemate kivide (<20 cm) ning kruusaväljasid. Madaliku loodepoolses küljes esineb põhjasubstraadina ka paeplaati. Vastavalt uuringute tulemustele leidub Apollo madalikul kaks Loodusdirektiivi elupaigatüüpi – ”Karid” (pindala 6,1 km2 ehk 11,9% alast) ning uuritud mereala lõunapoolses osas ”Mereveega üleujutatud liivamadalad” (3,9 km2 ehk 7,5% alast). Vetikaliike registreeriti Apollo madalikul kaheksa, suhteliselt suure biomassiga on punavetikad Furcellaria lumbricalis ja Rhodomela confervoides. Uuritud madaliku taimestiku keskmine biomass on suhteliselt madal (7,5 g/m-2 kuivkaalus). Taimestiku suhteliselt suur sügavuslevik Apollo madalikul (29 m) on iseloomulik avatud piirkondade karidele. Nii suur sügavuslevik näitab mereala head keskkonnaseisundit. Madalikul leidub ka punavetikat Ceramium virgatum, mis on Eesti rannikumeres vähelevinud. 17 Apollo madalalikul esinevate põhjaloomastiku liikide arv on väike (15), kuid võrrelduna teiste Hiiumaa piirkonna avamere madalikega on biomass siin suurim (Apollo madaliku keskmine biomass on 106,6 g/m-2 kuivkaalus). Võrrelduna teiste Hiiumaa avamere madalikega, registreeriti kõrgeimad söödava rannakarbi (Mytilus trossulus) ning balti lamekarbi (Macoma baltica) kuivkaalu väärtused just Apollo madalikul (vastavalt 363 g/m-2 ning 92 g/m-2). Balti lamekarbi maksimaalne biomass (92 g/m-2) on koondunud Apollo madaliku lääne– ja põhjapoolsele küljele, söödava rannakarbi levik piirdub madaliku keskosaga. Sarnaselt biomassile moodustavad põhjaloomade maksimaalse üldkatvuse (90%) karpide kooslused, millest domineeriv on sessiilse eluviisiga söödav rannakarp. Maksimaalse üldkatvuse levik on suhteliselt homogeenne, ainult kagu– ja lõunapoolses osas ei esine 90%– list põhjaloomastiku üldkatvust. Kalastiku uuring näitas, et Apollo madalik ei ole looduskaitselise tähtsusega kalaliikide (näiteks EL loodusdirektiivi lisadesse kantud liigid) jaoks eriti oluline piirkond. Kokku sattus Apollo madalikul võrkudesse 12 liiki kalu: ahven (Perca fluviatilis), emakala (Zoarces viviparus), kammeljas (Scophthalmus maximus), lest (Platichthys flesus), merihärg (Triglopsis quadricornis), meripühvel (Taurulus bubalis), merivarblane (Cyclopterus lumpus), must mudil (Gobius niger), nolgus (Myoxocephalus scorpius), räim (Clupea harengus membras), suurtobias (Hyperoplus lanceolatus) ja tursk (Gadus morhua callarias). Neist merihärg, meripühvel, merivarblane ja nolgus on kantud Eesti Punasesse Raamatusse kategooriasse ”määratlemata”. Nagu esitatud loendist näha, leidub Apollo madalikul suure tööndusliku tähtsusega liike, millest mõned olid arvukad. Viimastest tuleks eile tuua lesta, turska ja kammeljat. Lesta jaoks on tegu ka kudealaga. Tursa jaoks on tegu ilmselt soodsa piirkonnaga toitumiseks, sest seda liiki leidus Apollo madaliku piirkonnas märksa arvukamalt kui rannalähedastes piirkondades. Kindlasti esineb alal arvukalt ka kilu (Sprattus sprattus) ja räime, ent kuna need liigid on pelaagilise eluviisiga, siis ei olnud uuringutes kasutatud põhjalähedase paigutusega võrgud nende jaoks optimaalsed. Samas, pelaagiliste liikide jaoks ei ole põhjaga seotud biotoobid ja nende seisund nii olulised kui põhjalähedase eluviisiga liikide jaoks, mistõttu nende täpse arvukuse kindlakstegemine polegi Apollo madalikul esmatähtis (Apollo madalik ei saa kuidagi olla pelaagilise eluviisiga liikide jaoks kriitilise tähtsusega piirkond). Linnustiku uuringutest selgub järgmist: Apollo madala lennuloenduste käigus registreeriti kokku 7 liiki veelinde - aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), hahk (Somateria mollissima), hõbe- (Larus argentatus), kala- (L. canus) ja väikekajakas (L. minutus) ning määramata kaurid (Gavia sp.). 2008. a sügisel loendati Apollo madaliku piirkonnas lennuloenduste käigus (põhjaelustiku- ja elupaikade uuringuala piiride raames) 27 275 auli, mis ületab rahvusvahelise tähtsusega linnuala >20000 isendi kriteeriumi. Ülejäänud liike esines suhteliselt vähesel arvul. Eesti vetes asuvad auli peatus-, toitumis- ja talvitusalad omavad väga suurt tähtsust auli Lääne-Siberi/Loode-Euroopa populatsioonile tervikuna. Viimasel ajal avaldatud andmed (Hario et al. 2009; Ellermaa, Pettay ja Könönen 2010) osutavad auli arvukuse järsule langusele. Eesti ranniku- ja avameres paiknevaid aulile olulisi alasid võivad ohustada näiteks rohkete tuuleparkide rajamise plaanid, kaevandus- ja kaadamistööd, pilsivete heide merre jms. Seetõttu on nimetatud liigi kaitses ülioluline säilitada primaarsed looduslikud alad, kus linnud saaksid vähima energeetilise kuluga ennast taastada enne uut pesitsusperioodi. Võrreldes teiste kaitseta Hiiumaast põhja-, loode- ja läänesuunda jäävate meremadalikega (nt Kolga, Vinkovi) on Apollo madalik neist kahtlemata olulisim, pakkudes soodsaid looduslikke olusid ligi 50%-le kogu piirkonnas peatuvatest aulidest. Apollo madalik on üks lüli Eesti avameremadalate süsteemis, mis peab tagama aulile hädavajalikud tingimused toitumiseks peatus- ja talvitusperioodidel. Kaitse alla võtmiseks esitatud ala täidab rahvusvahelise tähtsusega linnualade kriteeriume A4 18 (globaalse tähtsusega kogumid) ja C4 (olulise tähtsusega koondumiskohad Euroopa Liidus). Põhjendus Looduskaitseala kaitse alla võtmise põhjendus: 1) Viimastel aastatel on järsult suurenenud arendajate huvi merre rajatavate arendusobjektide vastu (nt meretuulepargid). Seetõttu oleks Apollo madala piirkonnas vajalik väärtusliku mereelupaiga säilitamiseks moodustada looduskaitseala. 2) Põhjaelustiku ja -elupaikade uuringutest selgub, et Apollo madala mereala on Läänemere avaossa ning Hiiumaa lähedusse jäävate Eesti avamerealade iseloomulik näide. Apollo madalal on esindatud EL loodusdirektiivi lisas I nimetatud elupaigatüüp ”Karid” (1170) ning leidub ka elupaigatüüpi ”Liivamadalad” (1110). Võrrelduna teiste sama piirkonna madalatega on madalale iseloomulik vähene liigiline mitmekesisus, kuid kõrge karpide biomass. Piirkonna merepõhja elupaigad on heas seisundis. 3) Linnustiku uuringutest selgub, et Apollo madala merelala, tänu oma Läänemere avaossa ning Hiiumaa lähedusse jäävatele Eesti avamere alade iseloomule, on kogu piirkonnas ka ülioluline peatumis-, toitumis- ja talvitusala aulile (Clangula hyemalis). Auli arvukus täidab rahvusvahelise tähtsusega linnualade kriteeriume A4 (globaalse tähtsusega kogumid) ja C4 (olulise tähtsusega koondumiskohad Euroopa Liidus) ning ületab peatumisalade rahvusliku lävendi viiekordselt . 4) Looduskaitselise tähtsusega kalaliikide seisukohalt ei ole Apollo madalik eriti oluline ala, kuid alal esineb siiski Eesti Punase Raamatu 5. kategooriasse (määratlemata) kantud liike (merihärg, meripühvel, merivarblane ja nolgus). Tegu on ka lesta kudealaga. Pindala ja objekti asukoha kirjeldus: Käesolevaga teeme ettepaneku võtta kaitse alla Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas Lehtma külas ning Lääne maakonnas Noarootsi vallas Einbi külas asuv 5189 hektarilise pindalaga mereala, mille piir kulgeb puntist koordinaatidega X 22° 47' 53,286036" Y 59° 16' 1,094124" kagu suunas punktini koordinaatidega X 22° 55' 29,617968" Y 59° 13' 12,562788", sealt lõuna-edela suunas punktini koordinaatidega X 22° 53' 36,491892" Y 59° 11' 23,718048", sealt lääne suunas punktini koordinaatidega X 22° 46' 53,170248" Y 59° 11' 37,313628", edasi loode suunas punktini koordinaatidega X 22° 44' 57,920316" Y 59° 13' 20,006292", sealt kirde suunas punktini koordinaatidega X 22° 47' 53,286036" Y 59° 16' 1,094124". Ettepanekus käsitletud kavandatava kaitseala piir on esitatud joonisel 1 ning lisatud MapInfo formaadis kaardikihina käesolevale dokumendile. Joonis 1. Kavandatava Apollo madala LKA asukoht. Kaitseks kavandatud piirangute kirjeldus Teeme ettepaneku võtta ala kaitse alla piiranguvööndisse tsoneeritud looduskaitsealana. Kaitsekorraga peavad olema keelatud: Süvendamine, pinnase kaevandamine ja kaadamine. Erisusena võib alal (või selle läheduses) lubada süvendamist olemasolevate navigatsioonitingimuste säilitamiseks. Eelpool loetletud tegevused toovad endaga kaasa elupaikade hävingu tegevuskohas ja seoses sette/heljumi kandumisega ka selle ümbruses. Ehitustegevus (sh tuuleparkide rajamine). Ehitustegevus toob kaasa elupaiga hävingu, mõjuala võib olla tunduvalt suurem seoses sette/heljumi kandumisega laiemale alale. Tuulepargi rajamisega kaasneb peamise mõjutegurina mehaaniline häiring ehituse perioodil ja elupaiga kadu veelindude jaoks. 19 Kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutuste hinnang Kaitse alla võtmisega seonduvad administratiivsed ja täiendava teavitustegevusega seotud kulud. Kaitse alla võtmise eksperdihinnang: Kaitse alla võtmisel tuleb koostada alale eksperdihinnang, mille ligikaudne maksumus on 30000 kr. Kaitsekorralduskava koostamine: Kaitse alla võetud alale tuleb koostada kaitsekorralduskava, mille hinnanguline maksumus on 60 000 kr. Orienteeruvad seirekulud: Merepõhjaelupaikade kvaliteedi ja põhjaelustiku seisundi seire: vajalik on aruandluse eelselt 2 aasta jooksul läbi viia seire, mille käigus kaardistatakse elupaikade liigiline mitmekesisus (liikide levik, biomass, arvukus, katvus) rakendades videomeetodit ning sukeldumist. Orienteeruv maksumus: 400 000 – 500 000 EEK (25 560 – 31 960 EUR). Linnustiku seire: Laevaloendus, lähtekohaga Tallinn. 4 korda aastas, seireaastal koos kõigi kuludega 350 000 EEK (22 370 EUR). Seire iga 3 aasta tagant. Loenduse käigus loendatakse igal sesoonil 1 kord kõik seirepiirkonda jäävad linnud ning arvutatakse keskmine tihedus is/km2. Maksumuse suurus sõltub suuresti laeva asu- ja lähtekohast. Otstarbekas oleks ühe lennuloenduse käigus hõlmata ka teisi merealasid (kombineerida mitme mereala linnustiku seire). Lugupidamisega, (allkirjastatud digitaalselt) Kai Klein Juhatuse liige MTÜ Balti Keskkonnafoorum Lisa: Kavandatava Apollo madala looduskaitseala piir MapInfo formaadis, apollo_lka.rar Merle Kuris 659 7029 [email protected] 20 EELNÕU 10.10.2011 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn, Toompea 2012 nr 1 Apollo madaliku looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Apollo madaliku looduskaitseala kaitse-eesmärk (1) Apollo madaliku looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) võetakse kaitse alla, et kaitsta: 1) Soome lahes Hiiumaast kirdes asuvat Apollo madalikku ning sealset elustikku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on veealused liivamadalad (11103) ning karid (1170); 3) väikekajakat (Larus minutus), keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas ja mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, ning tema elupaiku; 4) alal regulaarselt esinevaid rändlinnuliike ning nende elupaiku. Need liigid on aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra) ja hahk (Somateria mollissima); 5) lesta (Platichthys flesus) kudeala. (2) Kaitseala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele tervikuna sihtkaitsevööndisse. (3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega. § 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub merealal Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas Lehtma külas ja Lääne maakonnas Noarootsi vallas Einbi külas. 4 (2) Kaitseala välispiir on esitatud kaardil määruse lisas . § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. 21 2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED § 4. Lubatud tegevus Kaitsealal on lubatud: 1) inimeste viibimine; 2) ujuvvahendiga sõitmine; 3) kalapüük. § 5. Keelatud tegevus (1) Kaitsealal on keelatud: 1) majandustegevus, arvestades käesolevas määruses sätestatud leevendusi; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul navigatsioonitingimuste tagamiseks vajalikud ehitised ja olemasolevate ehitiste hooldustööd. (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 2) anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks; 3) seada projekteerimistingimusi; 4) anda ehitusluba; 5) korraldada rahvaüritust. § 6. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. (3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. 1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7-25). 2 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee. 3 Sulgudes on kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ lisale I. 4 Kaitseala välispiir on märgitud määruse lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000). Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (www.register.keskkonnainfo.ee) ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). Andrus Ansip Peaminister Keit Pentus Keskkonnaminister Heiki Loot 22 Vabariigi Valitsuse määruse „Apollo madaliku looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel ja kooskõlas § 11 lõikega 1 on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ning kehtestada ala kaitsekord. Kavandatav Apollo madaliku looduskaitseala (edaspidi kaitseala) moodustatakse Euroopas väärtustatud mereelupaikade kaitseks. MTÜ Balti Keskkonnafoorum tegi 26.01.2011 kirjas nr 1/2011 Keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta kaitse alla Apollo mereala ja moodustada Apollo looduskaitseala. Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Andres Miller (tel 469 4299, [email protected]), arvestades ……… ……… eksperdiarvamusega. Eelnõuga kavandatud kitsenduste vajalikkust, looduskaitseseadusele vastavust ja seletuskirja nõuetekohast vormistust kontrollis Keskkonnaameti kaitse planeerimise peaspetsialist Roland Müür (tel 627 2184). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Enel Ormus (tel 626 2906) ja eelnõu õigusekspertiisi tegi Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Kristina Parnaul-Ollik (tel 627 2178). 2. Eelnõu sisu Kaitseala eesmärk on Soome lahes Hiiumaast kirdes asuva Apollo madaliku ja sealse elustiku, elupaigatüüpide, mida EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas, linnuliigi, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7–25; edaspidi linnudirektiiv) nimetab I lisas, ja tema elupaiga, rändlinnuliikide ja nende elupaiga ning lesta kudeala kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110 – sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi lisale I) ning karid (1170). Läänemere regiooni biogeograafilisel seminaril 23.–25. novembril 2009 Sopotis Poola Vabariigis märgiti, et karide kaitseks tuleb Eesti Vabariigis täiendavalt alasid kaitse alla võtta. Kaitsealast vastab elupaigatüübile karid (1170) 11,9% ehk 6,1 km2 ja elupaigatüübile veealused liivamadalad (1110) 7,5% ehk 3,9 km2. Linnudirektiivi I lisas nimetatud kaitstav linnuliik, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, on väikekajakas (Larus minutus). Linnudirektiivi I lisas nimetamata, kuid riigis regulaarselt esinevate rändliikide kaitseks on Euroopa Liidu liikmesriigid kohustatud rakendama kaitsemeetmeid, sealjuures eriti nende pesitsus-, sulgimis-, talvitumisaladel ning rändepeatuspaikades. Kaitsealal kaitstavad rändlinnuliigid on aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra) ja hahk (Somateria mollissima). Kaitsealalt (Apollo madalikult) on teada 6 liiki veelinde. Lisaks eelmainituile veel hõbe- (Larus argentatus) ja kalakajakas (L. canus) ning 7. liigina täpselt liigini määramata kaur (Gavia sp.). Auli osas ületab kaitseala rahvusvahelise tähtsusega linnuala kriteeriumi (rohkem kui 20 000 isendit). 2008. a sügisese loenduse käigus loendati 27 275 auli. Eesti vetes asuvad auli peatus-, toitumis- ja talvitusalad omavad väga suurt tähtsust auli Lääne-Siberi – Loode-Euroopa populatsioonile tervikuna. Viimasel ajal avaldatud andmed (Hario et al. 2009; Ellermaa, Pettay ja Könönen 2010) osutavad auli arvukuse järsule langusele. Eesti ranniku- ja avameres paiknevaid aulile olulisi alasid võivad ohustada tuuleparkide rajamine, kaevandus- ja kaadamistööd, pilsivete heide merre jms. Seetõttu on nimetatud liigi kaitses ülioluline säilitada primaarsed looduslikud alad, kus linnud saaksid vähima energeetilise kuluga ennast enne uut pesitsusperioodi taastada. Võrreldes teiste Hiiumaast põhja-, loode- ja läänesuunda jäävate meremadalikega (nt Kolga, Vinkovi) on Apollo madalik neist kahtlemata olulisim, pakkudes soodsaid looduslikke olusid ligi 50%-le kogu piirkonnas peatuvatest aulidest. Apollo madalik on üks lüli Eesti avameremadalike süsteemis, mis peab tagama aulile hädavajalikud tingimused toitumiseks peatus- ja talvitusperioodidel. Kaitseala täidab rahvusvahelise tähtsusega linnualade kriteeriume A4 (globaalse tähtsusega kogumid) ja C4 (olulise tähtsusega koondumiskohad Euroopa Liidus). Kaitsealalt on teada 12 liiki kalu, need on: ahven (Perca fluviatilis), emakala (Zoarces viviparus), kammeljas (Scophthalmus maximus), lest (Platichthys flesus), merihärg (Triglopsis quadricornis), meripühvel (Taurulus 23 bubalis), merivarblane (Cyclopterus lumpus), must mudil (Gobius niger), nolgus (Myoxocephalus scorpius), räim (Clupea harengus membras), suurtobias (Hyperoplus lanceolatus) ja tursk (Gadus morhua callarias). Neist merihärg, meripühvel, merivarblane ja nolgus on kantud Eesti Punasesse Raamatusse kategooriasse ”määratlemata”. Tööndusliku tähtsusega liikidest on arvukamad lest, tursk ja kammeljas. Kui lesta jaoks on tegu kudealaga, siis tursa puhul ilmselt soodsa toitumisalaga, sest seda liiki leidub Apollo madaliku piirkonnas märksa arvukamalt kui rannalähedastes piirkondades. Kindlasti esineb alal arvukalt ka kilu (Sprattus sprattus) ja räime, ent kuna need liigid on pelaagilise eluviisiga, siis ei ole nad senistes uuringutes kasutatud põhjalähedase paigutusega võrkudesse lihtsalt sattunud. Teadaolev põhjaloomastiku liikide arv on väike (15), kuid võrrelduna teiste Hiiumaa piirkonna avamere madalikega on biomass siin suurim (Apollo madaliku keskmine biomass on 106,6 g/m-2 kuivkaalus). Kaitsealal on registreeritud kõrgeimad söödava rannakarbi (Mytilus trossulus) ning balti lamekarbi (Macoma baltica) kuivkaalu väärtused (vastavalt 363 g/m-2 ning 92 g/m2). Balti lamekarbi maksimaalne biomass (92 g/m2) on koondunud Apollo madaliku lääne- ja põhjapoolsele küljele, söödava rannakarbi levik piirdub madaliku keskosaga. Sarnaselt biomassile moodustavad põhjaloomade maksimaalse üldkatvuse (90%) karpide kooslused, millest domineeriv on sessiilse eluviisiga söödav rannakarp. Maksimaalse üldkatvuse levik on suhteliselt homogeenne, ainult kagu– ja lõunapoolses osas ei esine 90%-list põhjaloomastiku üldkatvust. Vetikaliike on kaitsealal registreeritud kaheksa. Suhteliselt suure biomassiga on punavetikad Furcellaria lumbricalis ja Rhodomela confervoides. Taimestiku keskmine biomass on suhteliselt madal (7,5 g/m2 kuivkaalus), kuid taimestiku suhteliselt suur sügavuslevik (29 m) näitab mereala head keskkonnaseisundit. Nii suur sügavuslevik on iseloomulik mere avatud piirkondade karidele. Apollo madalikul leidub ka punavetikat Ceramium virgatum, kes on Eesti rannikumeres vähe levinud. Kaitseala asub merealal Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas Lehtma külas ja Lääne maakonnas Noarootsi vallas Einbi külas. Kuna kaitseala peamine kaitse-eesmärk on elupaikade ja liikide kaitse ning selleks ala säilitamine looduslikuna, võetakse Apollo madalik kaitse alla kui looduskaitseala. Kaitseala on tsoneeritud vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele tervikuna sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal säilitatakse Apollo madaliku mereala elupaikade puutumatus ja areng üksnes loodusliku protsessina, mida on võimalik tagada sihtkaitsevööndis. Leebem kaitserežiim kaitsealuste liikide ja nende elupaikade ning mereelupaikade kaitset ja senist suhteliselt looduslikku arengut ei taga. Looduskaitseseaduse kohaselt on sihtkaitsevöönd kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena ning üldjuhul on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste püstitamine. Need kõik on tegevused, mis võivad otseselt elupaiku kahjustada. Piiranguvöönd on vastavalt looduskaitseseadusele aga kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud. Apollo madaliku kaitse- eesmärgid majandustegevust üldjuhul ei võimalda. Kaitse-eeskirja kohaselt on kaitsealal lubatud inimeste viibimine ja ujuvvahendiga sõitmine ning kalapüük (sh majandustegevusena). Need tegevused on kaitse alla võetaval alal seni toimunud ning pole alust arvata, et nende tegevuste jätkumine oluliselt kaitseala kaitseväärtusi ohustaks. Keelatud on loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste püstitamine. Ehitustegevuse keeld ei laiene kaitseala valitseja nõusolekul püstitatavatele navigatsioonitingimuste tagamiseks vajalikele ehitistele ja nende hooldustöödele. Ehitamise võimaldamisel peetakse silmas asjaolu, et merelisel kaitsealal on vajalik navigatsioonimärkide paigaldamine ja asendamine. Maa-ameti merealade kaardirakendusel on Apollo madaliku põhjaserva märgitud tulepoi asukoht. Lisaks on ehitusseaduse § 2 lõike 3 järgi ehitis, täpsemalt rajatis, ka mere põhja süvendamise teel rajatud laevakanal vmt. MTÜ Balti Keskkonnafoorum arvab, et erandina võib kaitsealal või selle läheduses lubada süvendamist olemasolevate navigatsioonitingimuste säilitamiseks. MTÜ Balti Keskkonnafoorum soovitab rakendada ehitustegevuse, süvendamise, pinnase kaevandamise ja kaadamise piirangut. Süvendustööd tooksid kaasa elupaiga otsese hävingu, kaadamisega võib lisaks vahetu elupaiga hävimisele kaasneda setete kandumine laiemale alale. Ehitustegevus (sh tuuleparkide rajamine) toob kaasa ehitusaluse elupaiga hävingu, kuid tegevuse mõjuala võib samuti olla tunduvalt suurem seoses sette ja heljumi kandumisega laiemale alale. Tuulepargi rajamisega kaasneb peamise mõjutegurina mehaaniline häiring ehitustegevuse perioodil ning elupaiga pikaajaline kadu veelindude jaoks. Ehitustegevusega ja ehitiste kasutamisega kaasnev müra ja elustiku häirimine põhjustab kalade ja lindude eemale tõrjumist, aga ka hukkumist. Sette ja heljumi veemassiivi paiskamine, sellega seotud veekvaliteedi muutus ning hilisem tagasi 24 settimine võib oluliselt kahjustada merepõhja elustikku, kalastikku ja linnustikku, sest kannatada saavad kalade koelmud ja muud olulised lülid toiteahelas (hukkub kalamari, põhjataimestik satub setete alla), mistõttu väheneb kalade ja lindude toidubaas ning vee läbipaistvuse vähenemise tõttu halveneb toitumise efektiivsus. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud detailplaneeringu ja üldplaneeringu kehtestamine, nõusoleku andmine väikeehitise ehitamiseks, projekteerimistingimuste seadmine, ehitusloa andmine ja rahvaürituse korraldamine. Piirangud on vajalikud ala kaitsmiseks seatud eesmärkide täitmiseks ning kooskõlastuse nõue tuleneb looduskaitseseaduse § 14 lõikest 1, vaid rahvaürituse kooskõlastamise nõue on lisatud looduskaitseseaduse § 30 lg 2 punkti 6 alusel. Kuna tegemist on kogu kaitseala ulatuses merealaga, siis maismaa elupaikade ja nende kaitsega ning muid maismaaga seotud tegevusi Apollo madaliku looduskaitseala kaitse- eeskirjaga ei reguleerita. Samuti ei reguleerita jahipidamist, sest see maismaast kaugel asuv kaitseala ei kuulu ühegi jahipiirkonna alla, mistõttu jahipidamise reguleerimise järele puudub vajadus. Ka rahvaüritusi nii kaugel merealal ilmselt ei korraldata, kuid kaitse-eeskirjaga jäetakse siiski võimalus kaitseala valitseja nõusolekul mõnda sellist, näiteks meresukeldumisega seotud üritust, siiski korraldada. Rahvaürituseks kaitseala valitseja nõusoleku saamise nõue peaks tagama, et võimalik rahvaüritus ei ohustaks kaitseala kaitse-eesmärke. Kaitseala kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal esinevaid loodusväärtusi, MTÜ Balti Keskkonnafoorumi ettepanekut Apollo mereala kaitse alla võtmiseks ja eksperdi arvamust kaitstava ala tüübi, tsoneeringu ning kaitsekorra kohta. Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagavad Apollo madaliku mereelustiku ja linnustiku elupaiga tervikliku kaitse ja looduslike elupaikade soodsa seisundi. Leebem kaitserežiim seaks ohtu kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamise ja kaitseväärtuste säilimise. Kaitseala piir ja kaitsekord arvestab Natura 2000 elupaigatüüpide ja liikide esinemist alal. Eelnõu kohaselt on Apollo madaliku looduskaitseala pindala 52,17 km2. Kaitseala moodustamine sellistes piirides vastab alal paiknevate loodusväärtuste kaitse vajadustele ja võimaldab saavutada kaitseala kaitse-eesmärke. Kavas on esitada Apollo madaliku looduskaitseala Euroopa Komisjonile terves ulatuses Natura 2000 võrgustikku arvamiseks kui loodus- ja linnuala. 3. Maaomanike seisukohad Merelisel kaitsealal maaomanikud puuduvad, kuid looduskaitseseaduse § 9 kohase kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti Kõrgessaare Vallavalitsusele ja Noarootsi Vallavalitsusele uue kaitse-eeskirja koostamise teated tähtkirjaga. Kirjad sisaldasid teavet avaliku väljapaneku aja ja koha kohta ning teadet, et kui väljapaneku jooksul ei esitata soovi avaliku arutelu korraldamiseks, viiakse määruse eelnõu arutelu läbi kirjalikult, või kui kaitse- eeskirja eelnõu kohta pretensioone ning ettepanekuid ei esitata, loetakse kaitse-eeskiri kooskõlastatuks. Kõrgessaare Vallavalitsust ja Noarootsi Vallavalitsust teavitati Apollo madaliku kaitse alla võtmise kohta esitatud ettepanekust juba 01.07.2011 saadetud elektroonse kirjaga nr HLS 15-2/11/22598. Kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus Keskkonnaameti Kärdla ja Haapsalu kontoris ning Kõrgessaare ja Noarootsi Vallavalitsuses ………. a. Avaliku väljapaneku toimumisajast ja -kohtadest teatati Ametlikes Teadaannetes …………, üleriigilise levikuga ajalehes Postimees ………… ja kohalikes ajalehtedes Hiiu Leht ………… ja Lääne Elu …………. Ka ajalehekuulutustes oli teade, et juhul, kui väljapaneku jooksul ei esitata soovi avaliku arutelu korraldamiseks, viiakse määruse eelnõu arutelu läbi kirjalikult. ………… (kus) ………… (millal) toimunud avalikul arutelul osales … inimest. Avalikustamisel tutvustati kaitseala piiride ja kaitsekorda ning vastati saadetud ettepanekutele ja esitatud küsimustele. Kirjalikult ettepanekuid esitanuile vastati lisaks ka kirjalikult. Esitatud ettepanekud Ettepaneku esitaja Ettepanek Tulemus Arutelul küsimuse esitaja Arutelul esitatud ettepanek Arutelul antud vastus ja tulemus 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Kaitseala kaitsekorra kavandamisel on lähtutud looduskaitseseaduses esitatud nõuetest ning arvestatud vastavust Euroopa Ühenduse õigusele, eelkõige EÜ nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning 25 loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206 22.07.1992) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7–25). 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Kuna kaitstav ala on mereala, siis ei too määruse jõustumine kaasa valdade eelarvesse maamaksust laekuva tulu vähenemist. Määruse jõustumine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub haldusmenetluse seaduse § 93 lõikes 2 sätestatud ajal. 7. Eelnõu kooskõlastamine Ministeeriumidele esitatakse eelnõu kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu. Keit Pentus Minister 26 EELNÕU 29.08.2016 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn 1 Apollo meremadaliku looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse eesmärk (1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Hiiu maakonnas Hiiu vallas Lehtma külas ja Lääne maakonnas Noarootsi vallas Einbi külas asuv mereala, mille nimeks saab Apollo meremadaliku looduskaitseala (edaspidi kaitseala). (2) Kaitseala eesmärk on kaitsta: 1) Apollo meremadalikku ja sealset elustikku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110)2 ja karid (1170); 3) kaitsealust liiki, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ning I lisas nimetamata rändlinnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on aul (Clangula hyemalis), väikekajakas (Larus minutus), mustvaeras (Melanitta nigra) ja hahk (Somateria mollissima). (3) Kaitseala veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele tervikuna Apollo sihtkaitsevööndisse. (4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Kaitseala piir 3 Kaitseala välis- ja vööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas . § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk KAITSEALA KAITSEKORD § 5. Lubatud tegevus Kaitsealal on lubatud: 1) inimeste viibimine; 2) ujuvvahendiga sõitmine; 3) rahvaürituse korraldamine; 4) kalapüük. § 6. Keelatud tegevus (1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud merel navigeerimiseks vajalike ehitiste püstitamine ja nende hooldustööd. (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 2) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 3) seada projekteerimistingimusi; 4) anda ehitusluba. § 7. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3. peatükk LÕPPSÄTTED § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 9. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri …… a käskkirjaga nr … algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas4. 1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7–25). 2 Sulgudes on kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ lisale I. 3 Kaitseala välis- ja vööndi piir on märgitud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000). Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 4 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee. Taavi Rõivas Peaminister Marko Pomerants Keskkonnaminister Heiki Loot Riigisekretär Lisa. Apollo meremadaliku looduskaitseala Vabariigi Valitsuse määruse „Apollo meremadaliku looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiriˮ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Kavandatav Apollo meremadaliku looduskaitseala (edaspidi kaitseala) moodustatakse Euroopas väärtustatud mereelupaikade ja rändlindude elupaiga kaitseks. Vastava ettepaneku tegi Keskkonnaministeeriumile 26.01.2011 MTÜ Balti Keskkonnafoorum. Kaitseala asub merealal Hiiumaast 14 km kirdes ja jääb halduslikult Hiiu maakonna Hiiu valla Lehtma küla ja Lääne maakonna Noarootsi valla Einbi küla territooriumile. Kaitseala moodustamise eesmärk on tagada EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud mereelupaigatüüpide ja mitme rändlinnuliigi elupaiga kaitse. Pärast kaitseala moodustamist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek lisada kaitseala Natura võrgustikku Apollo loodus- ja linnualana. Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kaitse planeerimise spetsialist Andres Miller (tel 5648 0567, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise peaspetsialist Taavi Tattar (tel 786 8371, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna peajurist Lüüli Junti (tel 680 7435, e-post [email protected]) ja Kristina Parnaul-Ollik (tel 521 5500, e-post [email protected]), eksperdihinnangu on andnud Tiit Leito, keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kaitseala eesmärk on kaitsta Apollo meremadalikku ja sealset elustikku, elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas, linnuliiki, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7–25; edaspidi linnudirektiiv) nimetab I lisas, ja tema elupaika, linnudirektiivi 1 lisas nimetamata rändlinnuliike ja nende elupaika. Kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110 – sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi lisale I) ja karid (1170). Läänemere regiooni biogeograafilisel seminaril 23.–25. novembril 2009. a Sopotis Poola Vabariigis märgiti, et karide kaitseks tuleb Eesti Vabariigis täiendavalt alasid kaitse alla võtta. Linnudirektiivi I lisas nimetatud kaitstav linnuliik, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, on väikekajakas (Larus minutus). Linnudirektiivi I lisas nimetamata, kuid riigis regulaarselt leiduvate rändliikide kaitseks on Euroopa Liidu liikmesriigid kohustatud rakendama kaitsemeetmeid, sealjuures eriti nende pesitsus-, sulgimis- , talvitumisaladel ning rändepeatuspaikades. Kaitsealal kaitstavad rändlinnuliigid on aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra) ja hahk (Somateria mollissima). 1 Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Apollo meremadaliku kaitse alla võtmise eelduseks on ohustatus, tüüpilisus ja rahvusvaheline kohustus. Ohustatud mereelupaigad. Kaitsealal leiduvad elupaigatüübid veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170) on ohustatutena lisatud loodusdirektiivi I lisasse. Mereliste elupaikadena on need ohustatud eeskätt mere saastumise tõttu, kuid lisaks ohustab neid elupaiku tuuleparkidega seotud ehitustegevus ja liivamadalaid ka kaevandamine. Nende elupaigatüüpidega on seotud hulk liike, sh põhjaloomastik, vetikad, kalad ja linnud. Väikekajakas (Larus minutus, ka Hydrocoloeus minutus) on maailma väikseim kajakas (kaalub u 120 g), kes peatub Eestis enamasti rändel rannikul, harvem pesitseb madalate taimestikurikaste järvede või roostunud merelahtede ääres. Väikekajakas on II kaitsekategooria liik, kelle seisund on Eesti punase nimestiku järgi hinnatud ohualtiks. Eesti Ornitoloogiaühingu andmetel pesitseb Eestis 500–1000 paari väikekajakaid ja avamerel talvitub kuni 500 lindu. Arvukus on vähenev. Liik on katkendlikult levinud Euraasias. Aul (Clangula hyemalis) Eestis teadaolevalt ei pesitse, kuid avamerel talvitub Eesti Ornitoloogiaühingu andmetel 100 000 – 500 000 lindu. Liigi arvukus väheneb kiirelt. Aul on seatud kaitseala kaitse-eesmärgiks tüüpilisuse tõttu sellel alal. Liik pesitseb tundravöötmes Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Läänemeri on liigi tähtsaim talvitusala. Mustvaeras (Melanitta nigra) on tundravööndis pesitsev linnuliik, kes peatub Eesti merealadel rändel, kevadel hinnanguliselt kuni 75 000 lindu ja sügisel 6000–7000 lindu. Eesti Ornitoloogiaühingu andmetel talvitub Eesti merealadel 100–1000 lindu. Liik on seatud kaitseala kaitse-eesmärgiks tüüpilisuse tõttu sellel alal. Hahk (Somateria mollissima) on tsirkumpolaarse levikuga, Eestis väikesearvuline haudelind meresaartel ja laidudel. Inimtegevuse tagajärjel on haha arvukus kiiresti kahanenud nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Eesti Ornitoloogiaühingu andmetel on Eestis 2000–4000 haudepaari. Viimastel aastatel on liigi arvukus oluliselt vähenenud, mistõttu on liigi seisund Eesti punase nimestiku järgi juba 2008. aastal hinnatud ohulähedaseks. Liik on seatud kaitseala kaitse- eesmärgiks tüüpilisuse tõttu sellel alal. Loodusdirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud loomaliike ja nende elupaigatüüpe ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Kaitseala eesmärkideks seatud loodusdirektiivi 1 lisa elupaigatüüpide veealuste liivamadalate (1110) ja karide (1170) kaitse on ühtlasi Eesti riigi rahvusvaheline kohustus. Linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ja neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad. Linnudirektiivi artikli 4 lõigete 1 ja 2 kohaselt on liikmesriikidel kohustus rakendada direktiivi I lisas nimetatud ja I lisas nimetamata, kuid liikmesriigis regulaarselt leiduvate rändlinnuliikide, eelkõige nende liikide pesitsus-, sulgimis- 2 ja talvitusalade ning rändepeatuspaikade, kaitseks erimeetmeid, mis tagaksid nende liikide säilimise ja paljunemise levikualal. Linnudirektiivi I lisa liik, kelle rändepeatus- ja pesitsuspaiku kaitstakse, on väikekajakas. Linnudirektiivi I lisas nimetamata, kuid II lisa B-osas nimetatud rändlinnuliigid, kelle rändepeatuspaiku kaitstakse, on aul, mustvaeras (nimetatud ära ka III lisa B-osas) ja hahk (nimetatud ära ka III lisa B-osas). Moodustatav Apollo meremadaliku looduskaitseala ei ole veel Natura linnu- ja loodusala. Arvestades Euroopa kohtu praktikat, on liikmesriikidel kohustus tagada väärtustekohane kaitse kõigil aladel, mis vastavad linnu- või loodusala moodustamise kriteeriumitele. Apollo meremadalik vastab linnu- ja loodusala moodustamise kriteeriumitele, mistõttu on Eestil kohustus seda kaitsta vaatamata sellele, et ala ei ole erikaitsealaks (linnu- ega loodusalaks) kinnitatud. Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on kaitseala moodustamine oluline teistegi liikide kaitseks. Samas pole nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, sest eesmärgiks seatavate katusliikide ja nende elupaikade ning elupaigatüüpide kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende liikide kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja elupaigatüüpide ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need elupaigatüübid ja liigid, kelle jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, kelle kaitse sellel alal on loodus- või linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus. Teadaolevalt on kaitseala oluline lesta (Platichthys flesus) kudeala ja seal elab III kaitsekategooria linnuliik tõmmuvaeras (Melanitta nigra). 2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus Apollo meremadaliku kaitse alla võtmise otstarbekust on uuritud projekti „Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel: alade valik ja kaitsemeetmed – ESTMAR” (2007–2011) käigus. Projekti viis läbi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut koos partneritega. Uuringud hõlmasid linnustiku, kalastiku ja merepõhja elustiku ning elupaikade inventuure. Uuringute põhjal vastab moodustatavast kaitsealast elupaigatüübile karid (1170) 11,9% ehk 6,1 km2 ja elupaigatüübile veealused liivamadalad (1110) 7,5% ehk 3,9 km2. Veelinde on moodustatavalt kaitsealalt teada seitse liiki. Lisaks eespool mainitud viiele liigile veel hõbe- (Larus argentatus) ja kalakajakas (L. canus) ning kaheksanda liigina täpsemalt määramata kauriliik (Gavia sp.). Auli osas ületab kaitseala rahvusvahelise tähtsusega linnuala kriteeriumi (rohkem kui 20 000 isendit). 2008. aasta sügisese loenduse käigus loendati alal 27 275 auli. Eesti vetes asuvad auli peatus-, toitumis- ja talvitusalad on väga olulised auli Lääne-Siberi – Loode-Euroopa populatsioonile tervikuna. Uuemad avaldatud andmed (Hario et al. 2009; Ellermaa, Pettay ja Könönen 2010) osutavad auli arvukuse järsule vähenemisele. Eesti ranniku- ja avameres paiknevaid aulile olulisi alasid võivad ohustada tuuleparkide rajamine, kaevandus- ja kaadamistööd, pilsivete heide merre jms. Seetõttu on nimetatud liigi kaitses ülioluline säilitada primaarsed looduslikud alad, kus linnud saaksid vähima energeetilise kuluga ennast enne uut pesitsusperioodi taastada. Võrreldes teiste Hiiumaast põhja, loode ja lääne poole jäävate meremadalikega (nt Kolga, Vinkovi) on Apollo madalik neist kahtlemata 3 olulisim, pakkudes soodsaid looduslikke olusid ligi 50%-le kogu piirkonnas peatuvatest aulidest. Apollo madalik on üks lüli Eesti avameremadalike süsteemis, mis peab tagama aulile hädavajalikud tingimused toitumiseks peatus- ja talvitusperioodidel. Kaitseala täidab rahvusvahelise tähtsusega linnualade kriteeriume A4 (globaalse tähtsusega kogumid) ja C4 (olulise tähtsusega koondumiskohad Euroopa Liidus). Kaitseala olulisust rändlindudele kinnitasid ka projekti „Eesti merealade loodusväärtuste inventeerimine ja seiremetoodika väljatöötamineˮ (lühidalt NEMA) käigus aastatel 2014–2016 tehtud uuringud. Projekti viis taas läbi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut koos partneritega. Suur sukelpartide (aul, hahk, vaerad) arvukus Apollo meremadalikul tuvastati 2015. aasta kevadel ja vaeraste arvukus ka 2015. aasta suvel. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kuna kaitseala moodustamise peamine eesmärk on elupaikade ja liikide kaitse ning selleks ala säilitamine looduslikuna, võetakse Apollo meremadalik kaitse alla kui looduskaitseala. Looduskaitseseaduse kohaselt (§ 27) moodustatakse looduskaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Hoiualad moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, eeskätt linnu- ja loodusdirektiivist lähtuvalt. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati, ning kaitstavate liikide oluline häirimine. Kuna kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest ei ole enamik looduskaitseseaduse mõttes kaitsealused (ei kuulu ühtegi kaitsekategooriasse) ja loodusdirektiivi elupaigatüübid hõlmavad kaitsealast kokku vaevalt 20%, ei võimalda hoiuala kaitsekord kaitsta Apollo meremadalikku ja sealset elustikku kui tervikut. Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi. 2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piir Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused. Ala piirid peaksid olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad, kuid tulenevalt ala eripärast (mereala) on piiritlemiseks kasutatud mõttelisi sirgeid. Kaitseala piir on kaardile kantud, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000). Piiride määramisel lähtuti sellest, et elupaigatüüpide karid (1170) ja veealused liivamadalad (1110) alad ning aulile rändepeatuspaigaks sobiv mereala, mille määravaks tingimuseks on mere sügavus (kuni 20 m), jääksid tervikuna kaitsealale. Kaitseala välis- ja vööndi piir kulgeb merel mõtteliste sirgetena järgmiste koordinaatpunktide vahel: 6 570 468,523−431 462,478; 6 565 131,516−438 606,789; 6 561 793,135−436 756,951; 6 562 324,734−430 362,042 ja 6 565 535,511−428 591,977. Kaitseala pindala on 5216,8 ha. 4 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal leiduvaid loodusväärtusi, MTÜ Balti Keskkonnafoorumi ettepanekut Apollo mereala kaitse alla võtmiseks ning kaitseala tsoneeringu ja kaitse-eeskirja kohta koostatud eksperdiarvamust (Tiit Leito). Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagavad kaitsealal leiduvate looduslike koosluste ja liikide soodsa seisundi, on proportsionaalsed omavahel, loodusväärtuste olulisuse ja haavatavusega ning saavutatava efektiga. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendusi ettevõtlusvabadusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on põhiseaduse §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ning sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 53. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärgiks on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. OÜ Nelja Energia on Keskkonnaministeeriumile esitanud taotluse vee erikasutusloa saamiseks, et rajada Apollo meremadalikule tuulepark. 20. juunil 2016. a kehtestatud Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus on Apollo meremadalik märgitud kui võimalik tuuleenergia tootmise ala. Tuuleparkide rajamise korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Tuulepargi rajamisel on elustikule peamiseks ohuks mehaaniline häiring ehituse perioodil ja elupaiga kadu veelindude jaoks tuulepargi ekspluateerimise ajal. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Ettevõtlusvabadus ei ole piiramatu õigus. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles ettevõtlusvabaduse riive. Kaitseala on tsoneeritud vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele tervikuna ühte sihtkaitsevööndisse. Kuna kogu kaitseala ulatuses on tegemist merealaga, siis maismaa elupaikade ja nende kaitsega ning muid maismaaga seotud tegevusi kaitse-eeskirjaga ei reguleerita. Nii ei reguleerita kaitsealal telkimist ja lõkke tegemist, maaparandussüsteemide hoiutöid ja veerežiimi taastamist, koosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile, marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumist, poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikku tegevust ning pilliroo ja adru varumist. Samuti ei reguleerita jahipidamist, sest maismaast 14 km kaugusel asuv kaitseala ei kuulu ühegi jahipiirkonna koosseisu, mistõttu jahipidamise reguleerimise järele puudub otsene vajadus. Kuna jahipidamist kaitse-eeskirjaga ei reguleerita, tähendab see, et tulenevalt looduskaitseseaduse § 30 lõike 4 punktist 4 on jahipidamine kaitsealal, mis on tervikuna sihtkaitsevöönd, keelatud. Kaitse-eeskirjaga ei reguleerita sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmist, sest avamerealal (maismaa)sõidukite ja maastikusõidukitega üldjuhul (kui avameri ei jäätu) ei saa sõita. Küll jääb lubatuks ujuvvahendiga sõitmine. 5 2.5.2. Sihtkaitsevööndi kaitsekord 2.5.2.1. Lubatud tegevused Kaitse-eeskirja kohaselt on kaitsealal lubatud inimeste viibimine, ujuvvahendiga sõitmine, rahvaürituse korraldamine ja kalapüük (sh majandustegevusena). Need tegevused on kaitse alla võetaval alal seni toimunud või lubatud olnud ja pole alust arvata, et nende tegevuste jätkumine oluliselt kaitseala kaitseväärtusi ohustaks. 2.5.2.2. Keelatud tegevused Keelatud on majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste püstitamine, välja arvatud merel navigeerimiseks vajalike ehitiste püstitamine ja nende hooldustööd. Majandustegevuse ja loodusvarde kasutamise keeld aitab vältida süvendamist, kaadamist ja pinnase kaevamist, mis on ekspertide hinnangul ühed kõige suuremad ohud, mis võivad ala kahjustada. Ehitustegevus, sealhulgas süvendamine, kaadamine ja kaevamine, toob kaasa elupaiga hävingu. Sette ja heljumi kandumise tõttu meres on kahjustatud ala konkreetsest tegevusalast tunduvalt laiem. Näiteks tuulegeneraatorite vundamentide rajamine ja kaablite matmine kahjustaks otseselt kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpide looduslikku seisundit. Ehitamise ajal on ohustatud piirkonnas elavad erinevad karpide kooslused, mis on toidubaasiks alal arvukalt peatuvale veelindudele. Ehitustegevuse käigus võimalik sette ja heljumi veemassiivi paiskamine ja sellega seonduv veekvaliteedi muutus ning hilisem tagasisettimine võib kahjustada merepõhja elustikku, kalastikku ja linnustikku. Kalastiku puhul saaksid kannatada koelmud ja olulised lülid toiteahelas. Tegevus põhjustab kalamarja hukkumist ja põhjataimestiku sattumist setete alla. Lindude puhul väheneks toitebaas ja halveneks toitumise efektiivsus vee läbipaistvuse vähenemise tõttu. Ehitamise osalisel võimaldamisel peetakse silmas asjaolu, et merelisel kaitsealal on vajalik navigatsioonimärkide paigaldamine ja asendamine. Maa-ameti merealade kaardirakendusel on Apollo madaliku põhjaserva märgitud tulepoi asukoht. MTÜ Balti Keskkonnafoorum arvab, et erandina võib kaitsealal või selle läheduses olemasolevate navigatsioonitingimuste säilitamiseks lubada ka süvendamist. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga tehtav püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitseala sihtkaitsevööndis lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevusi, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit. 2.5.2.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on valdavalt määratud looduskaitseseaduse § 14 lõikega 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud kehtestada detail- ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, seada projekteerimistingimusi ning anda ehitusluba. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse eesmärgi saavutamist või kaitseala 6 seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste seadmine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta. 3. Maaomanike seisukohad Kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus Keskkonnaameti Kärdla ja Haapsalu kontoris ning Hiiu ja Noarootsi Vallavalitsuses ………. a. Avaliku väljapaneku toimumisajast ja -kohtadest teatati Ametlikes Teadaannetes …………, üleriigilise levikuga ajalehes Postimees ………… ning kohalikes ajalehtedes Hiiu Leht ………… ja Lääne Elu …………. Ka ajalehekuulutustes oli teade, et juhul, kui väljapaneku jooksul ei esitata soovi avaliku arutelu korraldamiseks, toimub määruse eelnõu arutelu kirjalikult. ………… (kus) ………… (millal) toimunud avalikul arutelul osales … inimest. Avalikustamisel tutvustati kaitseala piiri ja kaitsekorda ning vastati saadetud ettepanekutele ja esitatud küsimustele. Kirjalikult ettepanekuid esitanuile vastati lisaks ka kirjalikult. Merelisel kaitsealal maaomanikud puuduvad, kuid looduskaitseseaduse § 9 kohase kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti …….. a Hiiu Vallavalitsusele ja Noarootsi Vallavalitsusele uue kaitse-eeskirja koostamise teade tähtkirjaga. Kirjad sisaldasid teavet avaliku väljapaneku aja ja koha kohta ning teadet, et kui väljapaneku jooksul ei esitata soovi avaliku arutelu korraldamiseks, toimub määruse eelnõu arutelu kirjalikult, või kui kaitse-eeskirja eelnõu kohta pretensioone ega ettepanekuid ei esitata, loetakse kaitse-eeskiri kooskõlastatuks. Omaaegset Kõrgessaare (nüüdset Hiiu) Vallavalitsust ja Noarootsi Vallavalitsust teavitati Apollo meremadaliku kaitse alla võtmise kohta esitatud ettepanekust juba 1. juulil 2011. a e-kirjaga nr HLS 15-2/11/22598. Tabel 1. Asjaliste seisukohad vastuseks Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni poolt …….. a väljasaadetud kirjadele ja avalikustamisteadetele Arvamuse esitaja nimi ja Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus seos eelnõuga Arutelul küsimuse Arutelul esitatud ettepanek Arutelul antud vastus ja esitaja tulemus 7 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste EL õigusaktidega: 1. EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7–25). EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide, kaasa arvatud nende munade, pesade ja elupaikade kaitset EL liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset, hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad liikmesriigid kasutusele vajalikud meetmed, sealhulgas kaitsealade loomine, eelnimetatud linnuliikide arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Apollo meremadaliku looduskaitsealal on olulisteks kaitse-eesmärkideks ühe linnudirektiivi I lisas nimetatud ja kolme II lisa B-osas nimetatud linnuliigi kaitse. Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek lisada Apollo meremadalik Natura 2000 võrgustikku Apollo meremadaliku linnu- ja loodusalana. Ettepanek on määrata loodusala eesmärkideks loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170) kaitse ning linnuala eesmärkideks linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliigi väikekajaka (Larus minutus) ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide auli (Clangula hyemalis), mustvaera (Melanitta nigra) ja haha (Somateria mollissima) elupaikade kaitse. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab kaasa väärtuslike mereelupaikade ja seal leiduvate liikide ning arktiliste rändlinnuliikide säilimisele ning nende soodsa seisundi saavutamisele. Uue kaitseala moodustamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii strateegia Euroopa 2020 kui ka tegevuskava Ressursitõhus Euroopa. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. 8 Määruse jõustumisel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuna kaitse alla võetav ala on mereala, kus arendustegevusi ei ole tehtud. Küll tuleb loobuda ideest rajada meremadalikule tuulepark. Kuna merealal ei ole omanikku, siis ei too kaitseala moodustamine kaasa valdade eelarvesse maamaksust laekuva tulu vähenemist ega riigile maa, mille sihtotstarbelist kasutamist kehtestatav kaitsekord oluliselt piiraks, omandamise kohustust. Määruse jõustumine ei too kaasa uute organisatsioonide moodustamist. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 9 21.11.2016 nr 7-4/16/13694 Apollo meremadaliku looduskaitseala moodustamise avalikustamisest teavitamine Austatud asjaline Keskkonnaministri 14. novembri 2016. a käskkirjaga nr 1-2/16/1129 algatati Apollo meremadaliku looduskaitseala (edaspidi kaitseala) moodustamise ja kaitse-eeskirja kinnitamise menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet. Loodav kaitseala asub halduslikult Hiiu maakonna Hiiu valla Lehtma küla ja Lääne maakonna Noarootsi valla Einbi küla territooriumil. Kaitseala kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja, eksperdihinnangu ja kaardimaterjali avalik väljapanek toimub ajavahemikul 28.11.2016–02.01.2017 Keskkonnaameti Kärdla kontoris (Kõrgessaare mnt 18), Hiiu Vallavalitsuses (Keskväljak 5a, Kärdla) ja Noarootsi Vallavalitsuses (Pürksi küla). Lisaks saab materjalidega tutvuda Keskkonnaameti veebilehel http://www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/. Ootame põhjendatud ettepanekuid ning kutsume aktiivselt osalema avalikustatud kaitse-eeskirja menetluses. Eesti loodusväärtuste kaitse on tagatud heas koostöös huvigruppidega ja Teie panus on meile oluline. Teeme ettepaneku arutada asja kirjalikult, ilma avaliku aruteluta. Oma ettepanekud ja vastuväited Apollo meremadaliku looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu ja avaliku arutelu korraldamise kohta palume esitada kirjalikult Keskkonnaameti Lääne regioonile ([email protected] või Kõrgessaare mnt 18, 92412 Kärdla) hiljemalt 02.01.2017. Lisainfo: Andres Miller, 5648 0567, [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole kaitse-eeskirja eelnõu või avaliku arutelu korraldamise kohta ettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestame, et vastuväited puuduvad. Pärast Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 avalikustamist esitatakse eelnõu orienteeruvalt juunis 2017. aastal ministeeriumite vahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti septembris 2017. aastal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Nele Saluveer juhtivspetsialist Kaitse planeerimise büroo Lisad: 1. kaitse-eeskirja eelnõu (maarus_ApolloLKA.pdf), 2. seletuskiri (seletuskiri_ApolloLKA.pdf), 3. eksperdihinnang (eksperdihinnang_ApolloLKA.pdf), 4. kaart (kaart_Apollo_meremadaliku_LKA.jpg). Andres Miller 5648 0567 [email protected] 2 (2) Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 21. november 2016. a. 13:29 Adressaat: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; VA_eva; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Eesti Orinoloogia�hing; Eestimaa Looduse Fond; [email protected] Teema: Apollo meremadaliku looduskaitseala moodustamise avalikustamisest teavitamine Manused: Apollo meremadaliku looduskaitseala moodustamise avalikustamisest teavitamine.bdoc; kaart_Apollo_meremadaliku_LKA.JPG; seletuskiri_ApolloLKA.pdf; maarus_ApolloLKA.pdf; eksperdihinnang_ApolloLKA.pdf Keskkonnaamet edastab teile j�rgmised dokumendid: Pealkiri: Apollo meremadaliku looduskaitseala moodustamise avalikustamisest teavitamine (21.11.2016 13:17:51 nr. 7-4/16/13694) K�ttesaamise kinnitus palun edastada e-posti aadressile: [email protected] Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee

Allikas: Veeteede Amet dokumendiregister →