Vastuskiri

Saatja: [email protected] Saaja: "Terviseamet" <[email protected]> Teema: Vastus Terviseameti ettepanekutele Kuupäev: 2025-11-13 11:20 Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Saadame teile Jõhvi Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokumendi Vastus Terviseameti ettepanekutele, mis on registreeritud 13.11.2025 numbriga 7-1.3/1861-45. Heade soovidega Tiit Toos planeerimisspetsialist [email protected] Jõhvi Vallavalitsus Kooli 2, 41595 Jõhvi e-post: [email protected] <mailto:[email protected]> JÕHVI VALLAVALITSUS Terviseamet 12.11.2025 nr 7-1.3/1861-45 [email protected] Vastus Terviseameti ettepanekutele Täname kooskõlastuse eest! Võtame teadmiseks Teie seisukohad ja informeerime teid, järgnevalt:  Arvestame ettepanekuga ärimaa-ala müratundlikkuse osas seal alas juba olemasolevatele müratundlikele objektidele. Ärimaa juhtotstarbe juurde (pt 3.7.4) on seatud täiendav tingimus, mis annab tingimusena kaalutlusruumi hindamaks äritegevuse sobilikkust olemasolevasse keskkonda. „Ärimaa alal olemasolevate elamute, ühiskondlike hoonete ja puhkealade vahetusse lähedusse lubada vaid selliseid äri- ja väiketootmistegevusi, millega ei kaasne keskkonnahäiringud inimeste tervisele ja heaolule.” Kui vähem tundlikuma mürakategooria alal esineb alaliselt kasutatavaid elamuid või muid müratundlikke objekte, kohaldatakse nende müratundlike objektide juures ÜP-s määratud müra normtasemeid. Arendaja/projekteerija peab mürauuringuga tõendama, et kavandatav tegevus ei põhjusta normtasemete ületamist; KOV kui luba andev asutus ja Terviseamet kooskõlastajana kontrollivad nõuete täitmist. Kui ÜP-ga ei ole sihtväärtust ette nähtud, lähtutakse piirväärtusest; uutes hoonestamata müratundlikes alades rakendatakse ÜP kaudu sihtväärtust. Müra ja välisõhu peatükki (pt.6.7) täiendatakse täpsustavate tingimustega, mis selgitavd, et hoolimata maa juhtotstarbele määratud mürakategooriast tuleb arendustegevustega järgida alal paiknevaid teisi müratundlikke objekte määruse nr 71 tähenduses. “Määratud mürakategooria ei vabasta kohustust tagada, et lähima müratundliku hoone juures (sh hoone välispiirde juures ja välisviibimisalal) ei ületataks alal kehtivaid müra normtasemeid (piir- või sihtväärtus vastavalt ÜP-le). Kui vähem tundlikuma mürakategooria alal esineb alaliselt kasutatavaid elamuid või muid müratundlikke objekte, kohaldatakse nende müratundlike objektide juures ÜP-s määratud müra normtasemeid. Arendaja/projekteerija on kohustatud mürauuringuga tõendama vastavuse; “ Ja täiendav tingimus, mis on kooskõlas AKÕS’ga ja sellele antud riigikontrolöri 14.04.2023 nr 7- 4/230171/2302082 seisukohaga. „Uutes hoonestamata müratundlikes alades (Keskkonnaministri määruse nr 71 § 5 tähenduses). rakendatakse sihtväärtusi. Olemasoleva hoonestuse korral või kui ÜP-ga ei ole sihtväärtust ette  nähtud (k.a. hajaasustuses) lähtutakse piirväärtusest ning välditakse häiringu suurenemist olemasolevate elamute juures.“  Nõustume teie ettepanekuga, et elektrituulikute (sh väiketuulikute) kavandamisel on oluline hinnata keskkonnahäiringute võimalikku mõju selle kõige rangemas mõistes. Küll aga ei ole üldplaneeringuga antud momentil otseselt väiketuulikuid kavandatud ning lähtuvalt Kaitseministeeriumi seisukohast ei ole võimalik Jõhvi valda kavandada ka tööstuslikke tuulikuid (>30m). Arvestades üldplaneeringu orienteeruvat elukaare pikkust (10-15a) ei ole me nõus vahetuid seadusest tulenevaid väärtuseid planeeringusse kandma kuivõrd on realistlik, et võimalikul tuuliku kavandamise hetkel tulevikus võivad olla normväärtused omakorda muutunud, mis jätab üldplaneeringu ja seadusandluse vahele jällegi lahknevuse ja tõlgendamisruumi võimalike konfliktide tekkeks. Täpsustame tuuleenergeetika väiketuulikute kavandamise tingimusi järgmiselt: „Elektrituuliku kavandamisel tuleb arvestada piirkonna müra normtasemetega ning hinnata kavandatava tegevuse vastavust infraheli ja välisõhus leviva müra normidele võttes elamualadel ja hajaasustuse elamumaal ning maatulundusmaa õuealal aluseks sihtväärtused. “  Nõustume Teie tähelepanekuga, et kõnealuses keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on seatud täpsustused ka tehnoseadmetele, äri- ja kaubandustegevusele, ehitusmürale ning impulssmürale. Selgitame omavalitsuse seisukohta, et keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 („Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“) kehtib sõltumata sellest, kas üldplaneeringu seletuskiri kõik numbrilised piirväärtused üles loeb või mitte. ÜP ei loo ega tühista riiklikke normtasemeid vaid need on siduvad detailplaneeringu, projekteerimise ja lubade menetlustes niikuinii ning ei vabasta arendajaid (ega omavalitsust) nende järgimisest. Täpsustame seletuskirja peatükki 6.7 Müra ja välisõhk järgmiste tingimustega: - Müraallikad tuleb kavandada ja dimensioneerida nii, et määruse nr 71 normtasemeid ei ületataks lähimas müra suhtes tundlikus punktis; ehitusmüra korral järgitakse sama määruse eritingimusi“). - Olemasolevate müratundlike alade lähistel tuleb määruse nr 71 mõistes eritingimustena loetletud müraallikad (tehnoseadmed, laadimisalad, autopesulad, impulssmüra) kavandamise etapi (detailplaneeringu või projekteerimisetapi) korral teostada mürauuring ning vajadusel rakendada leevendusmeetmeid (asetus, varjestus, tööajad, seadmete müraklassid)  Täname tähelepanu juhtimast värskelt kehtestatud määrusele (Sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr 54). Korrigeerime planeeringulahendust mainitud uuema määruse viidetega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Toos Planeerimisspetsialist 5393 4531 [email protected]