Ülevaade

Respiratoorsete viirusnakkuste ülevaade (seisuga 11.11.2025) Lühikokkuvõte ja prognoos Haigestumuse taset nii ülemiste hingamisteede nakkuste kui ka gripi osas saab veel hinnata madalaks, kuid see on kasvutrendis. COVID-19 haigestunute arv püsib eelneva nädalaga võrreldes stabiilsel tasemel. Lähiaja prognoos • Lähinädalatel on oodata gripi ja COVID-19 haigestumuse tõusu ning hospitaliseerimiste arvu suurenemist, eriti riskirühmade hulgas. • Tervishoiusüsteemi koormus kasvab, eriti olukorras, kus gripp ja COVID-19 võivad levida samaaegselt. • Suurim risk COVID-19 tüsistuste tekkeks on eakatel ja krooniliste haigustega inimestel. Gripi korral on ohustatud nii väikelapsed kui ka eakad ning krooniliste haigustega inimesed. Ebakindluse tegurid • Ei ole veel selge, milline gripitüvi (A(H1N1)pdm09, A(H3N2) või B-Victoria) saab domineerivaks. See mõjutab haiguse raskusastet ja levikukiirust. • Andmete ligikaudu kahe nädala pikkune hilinemine Tervise ja Heaolu Infosüsteemi mõjutab hinnangute ja prognooside täpsust. Detailne ülevaade Ülemiste hingamisteede nakkushaigused ja sentinel-seire andmed Seisuga 11.11.2025 pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 2426 inimest, neist 39,4% olid kuni 14-aastased lapsed. Haigestunute arv püsib stabiilsel tasemel. Keskmine haigestumus oli 177,1 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eesti keskmisest kõrgem oli haigestumus Tartu (250,8/100 000 elaniku kohta), Lääne (221,2/100 000 elaniku kohta) ja Harju (177,9/100 000 elaniku kohta) maakonnas. Nakatunute arvu osas teiste maakondade lõikes suuri erinevusi ei olnud. Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase ja valikulise seire (sentinel-seire) andmetel oli respiratoorsete viiruste etioloogiline pilt mitmekesine. Gripilaadsete viirusnakkuste suhtes oli positiivseid 23,4% analüüsitud proovidest, peamiseks tekitajaks on seni veel rinoviirused. Gripp 45. nädalal registreeriti 103 gripijuhtu. Haigestunute arv on kasvutrendis. Gripiviiruste levik on püsiv ning muutub laialdasemaks. Haigestumuse intensiivsust hinnatakse endiselt madalaks. Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond Laboratoorselt kinnitati 48 gripiviirust. Täpsemalt määratleti viis A(H1N1)pdm09 alatüüpi, kaks A(H3N2) alatüüpi. Hetkel ringlevad Eestis üheaegselt kaks A-gripiviiruse alatüüpi – A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2) ning B-gripiviirus Victoria. Pole veel selge, milline tüvi saab domineerivaks. Haigestumisi registreeriti kõikides vanusrühmades, kusjuures enamik juhtudest esines laste (0–14-aastased) ja tööealiste (20–64-aastased) seas. Gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeriti peaaegu igas maakonnas, välja arvatud Saare, Hiiu, Lääne ja Valga maakonnas. Eesti keskmine haigestumus oli 8,8 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eesti keskmisest kõrgem oli haigestumus vaid Tartumaal (30,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõrge haigestumus on seotud puhanguga ühes Tartu koolis. Hospitaliseerimine Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest (29.09.2025) hospitaliseeritud 33 patsienti, neist 19 olid üle 60-aastased ja 8 olid lapsed vanuses 0–4 aastat. 84,2% vanemaealistest patsientidest hospitaliseeriti kiirabiga. Hospitaliseeritute mediaanvanus oli 73 aastat. Suri kaks inimest vanuses 81 aastat ja vanem. Hetkel registreeritakse gripihaigestumisi peamiselt kooliealiste laste hulgas, mistõttu haiglate koormus püsib mõõdukana. Prognoositavalt levib gripiviirus lähinädalatel perekonnaringis, mis suurendab nakatumisriski vanemaealiste ja krooniliste haigustega isikute seas. Sellest tulenevalt võib haiglaravivajadus kasvada. Gripi vastu vaktsineerimine Vaktsineerimishooaja algusest on Eestis gripi vastu vaktsineerinud kokku 141 888 inimest, sellest 70 978 kuulub vanuserühma 60+a. Lapsi vanuses kuni 7 aastat on vaktsineeritud 8 551. Seisuga 10.11.2025 on immuniseerimiskava järgne vaktsineerimisega hõlmatus üle 60- aastaste seas 19% ning kuni 7-aastaste laste seas – 8%. WHO ja ECDC ekspertide hinnangul on võimalik vähendada gripiga seotud raskeid tüsistusi ja hospitaliseerimisi, kui vaktsineerimishõlmatus riskirühmades ulatub 75%-ni. COVID-19 45.nädalal registreeriti 363 COVID-19 haigusjuhtu. Haigestumus püsib stabiilsel tasemel väikeste kõikumistega (~12% tõus või langus). Viirus levib kõikides maakondades, kuid haigestumuse intensiivsus on madal. Enamik haigusjuhte on kerged ning mõju haiglakoormusele on praegu veel väike, kuid võib lähiajal suureneda, kui COVID-19 esineb kaasuva haigusena krooniliste patsientide hulgas. Suurem haigestumuse kasv on registreeritud nii väikelaste kui ka kooliealiste laste seas. Ringlevate viirusevariantide seas ei ole täheldatud kliiniliselt oluliselt raskema haiguskuluga alatüvesid võrreldes varasemate perioodidega. Reoveeseire Reoveeseire alusel jäid rohelisele ehk madalale ohutasemele 8 proovi ning kollasele ehk mõõdukale ohutasemele 5 proovi (Tallinn, Narva, Tartu, Valga ja Kohtla-Järve). Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond Hospitaliseerimine Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest COVID-19 tõttu hospitaliseeritud 10 inimest. Registreeriti üks surmajuhtum – 85-aastane patsient. Lisaks tuvastati SARS-CoV-2 viirus 142 muudel põhjustel hospitaliseeritud patsiendil, kellel COVID-19 oli märgitud kaasuvaks haiguseks. Enamik haigusjuhte on kerged ning mõju haiglakoormusele on praegu veel väike, kuid võib lähiajal suureneda, kui COVID-19 esineb kaasuvate haigusena krooniliste patsientide hulgas. RSV Hooaja algusest on registreeritud 15 RS-viirusega seotud haigusjuhtu. Tegemist on üksikjuhtumitega, mis näitavad, et laialdane levik ei ole veel alanud. Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond