Vastuskiri

Teie 22.10.2025 nr 10-6/4077 Viimsi Vallavalitsus [email protected] Meie 20.11.2025 nr 9.3-1/25/8503-3 Lubja küla, Ingli ja Viimsi Tulepaak 232 eskiislahenduse avalik väljapanek Teavitasite Terviseametit (edaspidi amet) Lubja külas, Ingli ja Viimsi Tulepaak 232 katastriüksuste detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) eskiislahenduse avalikust väljapanekust. Detailplaneeringusse hõlmatud katastriüksused Ingli (89001:010:1552, 10 029 m²) ja Viimsi Tulepaak 232 (89001:010:0177, 7 084 m²) asuvad klindipealse ala põhjapoolses osas. Detailplaneeringu eesmärk on Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmine väikeelamute maast üldkasutatavate hoonete- ja ärimaaks (proportsioonis vastavalt 60% ja 40%) ning ärimaast haljasala maaks/puhke- ja virgestusmaaks/kaitsehaljastuse maaks. Üldkasutatavate hoonete- ja ärimaa krundile määratakse ehitusõigus kogukonnahoone ja välilaululava püstitamiseks, lisaks on planeeringualale planeeritud lipuväljak, tervisespordirada ning lõkkeplats. Planeeritav kogukonnahoone on liigendatud mahtudega, suurim lubatud kõrgus on 15 m (4 korrust), mis moodustab 35% hoone ehitisealusest pinnast, teine hooneplokk on kõrgusega 11 m (3 korrust), mis moodustab 25% hoone ehitisealusest pinnast ja kolmas hooneplokk on kõrgusega 7 m (2 korrust), mis moodustab 40% hoone ehitisealusest pinnast. Hoone suurim lubatud ehitisealune pind on 920 m², millele lisandub konsoolne osa 500 m². Ingli kinnistu on hoonestamata. Viimsi tulepaak 232 kinnistul asub kelder ning Viimsi sihi ülemine tuletorn. Planeeringuala kagu osa läbivad keskpinge õhuliinid ning Viimsi tulepaak 232 kinnistul asub madalpinge õhuliin, mis on elektrivarustuseks olemasolevale tuletornile. Rajatistest paiknevad planeeringualal varikatusega laululava, tantsupõrand ja istepingid, mis on aktiivses kasutuses. Viimsi tulepaak 232 kinnistu kirde osas paikneb Vimka mäepargi mäetõstuk. Detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:  Lubja klindiastangu piirkonna üldplaneering näeb ette planeeringualast kagu suunas pereelamumaad ning ida suunas haljasala maad, puhke- ja virgestusmaad ning kaitsehaljastuse maad.  Planeeringuala läbivad õhuliinid nähakse ette likvideeritavaks ning asendatakse maakaabliga, mille täpne asukoht määratakse projekteerimisel. Põhimõtteline maakaabli paiknemine on toodud põhijoonisel.  Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on kogukonna jaoks heakorrastatud koosviibimispaiga loomine. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574  suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.  Planeeringulahenduse realiseerimine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, mis ei ületa normatiivseid tasemeid.  Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon, tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ja sõidukite turvaline liikumine, ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna elanikke.  Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on planeeringualal kõrge radoonisisaldusega pinnas (150-250 kBq m2). Enne hoone projekteerimist tuleb määrata pinnase radoonisisaldus ning vastavalt mõõtmistulemustele tuleb vajadusel rakendada meetmeid radooni siseruumidesse imbumise tõkestamiseks. Madala radoonitaseme tagamiseks hoones tuleb tagada hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine. Radooniriski vähendamiseks tuleb ette näha esimese korruse põrandaaluse tuulutamine ja isoleerimine vastava kilega. Hoones tagada nõuete kohane ventilatsioon. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.  Projekteeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega ning sellega, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.  Eesti Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt on piirkonnas põhjavesi valdavalt kaitsmata ning seetõttu tuleb ehitustegevust kavandades arvestada, et tööde tegemiseks kasutatavad masinad oleksid tehniliselt korras ning vältida tuleb võimalikku pinnase- ja põhjaveereostust.  Välisvalgustuse paigutamisel tuleks arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida läheduses eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleks kavandada leevendavaid meetmeid. Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning juhib tähelepanu järgnevale:  Olgugi, et atmosfääriõhu kaitse seaduses § 55 väljatoodu kohaselt ei kuulu meelelahutusürituste tekitatav müra välisõhus leviva müra hulka, palub amet võimalike tulevaste häiringute leevendamiseks jätta võimalike mürarikaste tegevuste ja müratundlike hoonetega alade vahele võimalikult suur puhverala. Rajatava lava puhul tuleks võimalusel arvestada heli levimise suunaga, mistõttu ei pruugi olla oluline ainult lava kaugus müratundlikest hoonetest, vaid ka lava ehituslik viis, mis määrab kuhu heli lavalt suundub. Asjakohane on kaaluda lava rajamist selliselt, et see ei võimendaks heli elamute suunal. Arvestada tuleks ka võimalike planeeritavate elamualadega.  Amet juhib tähelepanu, et ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00  Seletuskirjas kirjutatakse: „Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele.“ Amet juhib tähelepanu sellele, et viidatud määrus on tänaseks päevaks 2(3)  kehtetu. Edasisel planeerimisel arvestada sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“.  Detailplaneeringu seletuskirjas viidatakse aegunud radooni puudutavale standardile. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.  Seletuskirjas kirjutatakse: „Kohalikul omavalitsusel on õigus projekteerimisel lubada täiendavaid otstarbeid, mis vastavad Tartu linna üldplaneeringule ja sobivad piirkonda.“ Amet juhib tähelepanu asjaolule, et ilmselt on „Tartu“ sinna sattunud ekslikult. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Põld vaneminspektor (keskkonnatervis) Põhja regionaalosakond Karmen Põld 54840193 [email protected] 3(3)