Ülevaade

Respiratoorsete viirusnakkuste ülevaade (seisuga 25.11.2025) Lühikokkuvõte ja prognoos Respiratoorsete nakkushaiguste tekitajate levik on tõusutrendis, järgides oodatavat sügis- talvist hooajalist mustrit. Hooaja viimastel nädalatel (45.–47. nädal) kujunes välja tüüpiline segatekitajatega respiratoorse koormuse kõrgpunkt, mille põhjustasid rinoviirused, Mycoplasma pneumoniae, SARS-CoV-2 ja gripiviirused. Gripi haigestumuse intensiivsust hinnatakse endiselt madalaks, välja arvatud Tartumaal, kus haigestumus on olnud tõusutrendis kaks järjestikust nädalat ning intensiivsust saab hinnata keskmiseks. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, viimasel nädalal kasvas haigestumus kõikides vanusrühmades. Suurim tõus toimus tööealiste ja 60–84-aastaste seas, kus haigusjuhtude arv suurenes vastavalt 11,9% ja 16,1%. ECDC uue riskihinnangu järgi erineb sel hooajal ringlev A(H3N2) alamvariant K põhjapoolkera A(H3N2) vaktsiintüvest, kuid vaktsiin pakub endiselt kaitset raske haigestumise eest ning vaktsineerimissoovitus jääb kehtima. Gripiviiruse osakaalu kasvades on SARS-CoV-2 juhtude arv hakanud langema, kuid viirus püsib siiski veel domineeriva respiratoorse patogeenina. COVID-19 haigestumus püsib stabiilsena, kuid näitab kerget langustrendi (~6,9% langus). Langustrendi on täheldatud juba teist nädalat järjest. Lähiaja prognoos • Seni, kuni gripiviirus levib peamiselt laste seas, püsib hospitaliseerimiste arv madalal tasemel. Eakate inimeste haigestumisel, suureneb raskekujuliste haiguste ja hospitaliseerimiste arv. • Tervishoiusüsteemi koormus kasvab, eriti olukorras, kus gripp ja COVID-19 võivad levida samaaegselt. • Sügis-talvine periood on toonud prognoositava haigestumuse kasvu, millega tuleb tervishoiusüsteemi koormuse planeerimisel arvestada. • Enamik COVID-19 haigusjuhte on kerged ning mõju haiglakoormusele on praegu piiratud. Krooniliste haigustega patsientidel võib akuutne SARS-CoV-2 infektsioon suurendada hospitaliseerimise vajadust. • Suurim risk COVID-19 tüsistuste tekkeks on eakatel ja krooniliste haigustega inimestel. • Gripi korral on ohustatud nii väikelapsed kui ka eakad ning krooniliste haigustega inimesed. Ebakindlust suurendavad järgmised asjaolud • Ei ole veel selge, milline gripitüvi (A(H1N1)pdm09, A(H3N2) või B-Victoria) saab domineerivaks. See mõjutab haiguse raskusastet ja levikukiirust. • Andmete ligikaudu kahe nädala pikkune hilinemine Tervise ja Heaolu Infosüsteemi mõjutab hinnangute ja prognooside täpsust. Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond Detailne ülevaade Ülemiste hingamisteede nakkushaigused ja sentinel-seire andmed Seisuga 25.11.2025 pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3098 inimest, neist 39,8% olid kuni 14-aastased lapsed. Haigestunute arv on tõusutrendis, eelmise nädalaga võrreldes kasvas haigestumine 23%. Keskmine haigestumus oli 167 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eesti keskmisest kõrgem oli haigestumus Tartus (292,7/100 000 elaniku kohta), Läänemaal (245,6/100 000 elaniku kohta) ja Järvamaal (228,1/100 000 elaniku kohta). Nakatunute arvu osas teiste maakondade lõikes suuri erinevusi ei olnud. Respiratoorsete viiruste levik on tõusutrendis, järgides oodatavat sügis-talvist hooajalist mustrit. Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase ja valikulise seire (sentinel-seire) andmetel oli respiratoorsete viiruste etioloogiline pilt mitmekesine. Gripilaadsete viirusnakkuste suhtes oli positiivseid 35,5% analüüsitud proovidest. SARS-CoV-2 moodustab endiselt suurima osa laboratoorselt kinnitatud juhtudest (ligikaudu 50–110 juhtu nädalas) ning jõudis tõusulaine tipuni 2025-W44. Gripi aktiivsus on seni püsinud madalal (5–55 juhtu nädalas), kuid viimastel nädalatel on märgata tõusumärke. Gripiviiruse osakaalu kasvades on SARS-CoV-2 juhtude arv hakanud langema, kuid viirus püsib siiski veel domineeriva respiratoorse patogeenina. Hetkeseisuga on rinoviiruse levik teisel kohal, olukord vastab tavapärasele sügisesele haigestumuse kasvule. (Joonis 1) Respiratoorsete infektsioonide tekitajate (nii bakteriaalsete kui ka viiruslike) tõusu peamised põhjustajad on SARS-CoV-2, rinoviirused ja Mycoplasma pneumoniae, hiljuti lisandus ka gripiviirus. Bakteriaalsed tekitajad moodustavad kogu perioodi vältel püsiva ja olulise osa. Hooaja viimastel nädalatel (45.–47. nädal) kujunes välja tüüpiline segatekitajatega respiratoorse koormuse kõrgpunkt, mille põhjustasid rinoviirused, Mycoplasma pneumoniae, SARS-CoV-2 ja gripiviirused. (Joonis 2) Sügis-talvine periood on toonud prognoositava haigestumuse kasvu, millega tuleb tervishoiusüsteemi koormuse planeerimisel arvestada. Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond  Joonis 1 Respiratoorsete viiruste osakaal (2025-W27-W47) Joonis 2 Respiratoorsete infektsioonide tekitajate osakaal (2025-W27-W47) Gripp 47. nädalal registreeriti 146 gripijuhtu, neist 48% olid kuni 14-aastased lapsed. Haigestunute arv on kasvutrendis, juurdekasv moodustas 16,8%. Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond Gripiviiruste levik on püsiv ja laialdane. Gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeriti peaaegu kõigis maakondades, välja arvatud Hiiu-, Lääne- ja Valgamaal. Eesti keskmine haigestumus oli 8,5 juhtu 100 000 elaniku kohta. Keskmisest kõrgem oli haigestumus Tartumaal (45,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Teistes maakondades suuri erinevusi ei olnud ning haigestumus püsib ligikaudu Eesti keskmisel tasemel. Haigestumuse intensiivsust hinnatakse endiselt madalaks, välja arvatud Tartumaal, kus haigestumus on olnud tõusutrendis kaks järjestikust nädalat ning intensiivsust saab hinnata keskmiseks. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, viimasel nädalal kasvas haigestumus kõikides vanusrühmades. Suurim tõus toimus tööealiste ja 60–84-aastaste seas, kus haigusjuhtude arv suurenes vastavalt 11,9% ja 16,1%. Joonis Grippi haigestunute arv vanusrühmades Laboratoorselt kinnitati 63 gripiviirust. Täpsemalt määratleti 9 A-gripiviirust, neist neli olid A(H1N1)pdm09 alatüüpi, viis A(H3N2) alatüüpi. Hetkel ringlevad Eestis üheaegselt kaks A-gripiviiruse alatüüpi – A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2). Pole veel selge, milline tüvi saab domineerivaks. Hospitaliseerimine Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest (29.09.2025) hospitaliseeritud 58 patsienti, neist 28 olid üle 60-aastased ja 23 olid kuni 14- aastased lapsed, neist 16 vanuses 0–7 aastat. Hospitaliseeritute mediaanvanus oli 74 aastat. Suri kolm inimest vanuses 75 aastat ja vanem. Hetkel registreeritakse gripihaigestumisi peamiselt laste hulgas, mistõttu haiglate koormus püsib mõõdukana. Prognoositavalt levib gripiviirus lähinädalatel perekonnaringis, mis suurendab nakatumisriski vanemaealiste ja krooniliste haigustega isikute seas. Sellest tulenevalt võib haiglaravi vajadus kasvada. Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond Gripi vastu vaktsineerimine Vaktsineerimishooaja algusest on Eestis gripi vastu vaktsineeritud kokku 168 146 inimest ning vaktsineerimisega hõlmatus on 12,3%. Vanusrühmas 60 aastat ja vanem on vaktsineeritud 85 105 inimest ning kuni 7-aastaseid lapsi 10 786. Seisuga 19.11.2025 on immuniseerimiskava järgse vaktsineerimisega hõlmatus üle 60-aastaste seas 22.8% ning kuni 7-aastaste laste seas 10,2%. ECDC uue riskihinnangu järgi erineb sel hooajal ringlev A(H3N2) alamvariant K põhjapoolkera A(H3N2) vaktsiintüvest, kuid vaktsiin pakub endiselt kaitset raske haigestumise eest ning vaktsineerimissoovitus jääb kehtima. COVID-19 47. nädalal registreeriti 322 COVID-19 haigusjuhtu. Haigestumus püsib stabiilsena, kuid näitab kerget langustrendi (~6,9% langus). Langustrendi on täheldatud juba teist nädalat järjest. Viirus levib laialdaselt kõikides maakondades, kuid haigestumuse intensiivsus jääb madalast keskmiseni. Eesti keskmine haigestumus oli 22,8 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eesti keskmisest kõrgem oli haigestumus Põlvamaal (50,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Lääne- Virumaal (35,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Jõgevamaal (33,3 juhtu 100 000 elaniku kohta) ning Ida-Virumaal (33,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). Suurem haigestumuse kasv on registreeritud nii väikelaste kui ka kooliealiste laste seas. Sekveneerimisandmed põhinevad nii haiglate kui ka sentinel-seires osalevate perearstide poolt edastatud proovidel. Enamus (80%) sekveneeritud proovidest kuulus omikrontüve variandile XFG. Ülejäänud osa (20%) sekveneeritud proovidest kuulub omikronvariandile NB.1.8.1. Praegused andmed ei näita, et need variandid põhjustaksid raskemat haigestumist kui teised ringluses olevad variandid. Hospitaliseerimine Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud 13 inimest, neist suri kaks inimest vanuses üle 80-aasta. Lisaks tuvastati SARS-CoV-2 viirus 221 patsiendil, kes olid hospitaliseeritud muudel põhjustel ja kellel COVID-19 oli märgitud kaasuvaks haiguseks. COVID-19 kõigil nii kaasuva kui ka põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidel 76,8% olid patsiendid vanuses 60-aastat ja vanemad. Omakorda neist 90,1% olid patsiendid vanuses 70 ja vanemad. Kuna enamik COVID-19 haigusjuhte on kerged ning mõju haiglakoormusele on praegu veel mõõdukas, kuid võib lähiajal suureneda, kui COVID-19 esineb kaasuva haigusena krooniliste patsientide hulgas. Reoveeseire Reoveeseire alusel jäid rohelisele ehk madalale ohutasemele 9 proovi ning kollasele ehk mõõdukale ohutasemele 5 proovi (Haapsalu, Jõgeva, Narva, Tartu ja Valga). Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond RSV Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest (29.09.2025) registreeritud 34 RS-viirusega seotud haigusjuhtu, neist 23 olid lapsed vanuses 0–4 aastat. Selle ajavahemiku jooksul hospitaliseeriti 20 inimest, kellest 13 olid kuni 2- aastased lapsed. Mycoplasma pneumoniae Mycoplasma pneumoniae haigestumuse kasv jätkub ka sel aastal. Alates hooaja algusest (29.09.2025) on registreeritud 407 Mycoplasma pneumoniae’ga seotud haigusjuhtu. Eelmisel nädalal tuvastati laboratoorselt Mycoplasma pneumoniae 146 inimesel. Kõige rohkem haigestuvad koolilapsed, kes moodustavad 36,5% kõigist tuvastatud juhtudest. Täiskasvanutest registreeriti kõige enam haigestunuid vanuserühmas 30–39 aastat (18,6%) ja 40-49 aastat(16%). Hospitaliseerimist vajas 32 inimest, kellest 23 olid kooliealised lapsed. Registreeriti üks Mycoplasma pneumoniae’ga seotud surmajuht vanuses 71 aastat. Patsiendil esines kaasuvalt mitu rasket kroonilist haigust. Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond