Haljala Vallavalitsus
Keskkonnaamet
Meie 24.11.2025 nr 7-1/78-48
Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmise kohta seisukoha küsimine
Haljala Vallavalitsus esitab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 33 lõike 6 alusel seisukoha võtmiseks Vainupea külas Ilmari maaüksuse
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamata jätmise
otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu. Detailplaneeringu menetlust uuendatakse katastriüksuse
88703:002:0034 osas, eesmärgiga vähendada nimetatud katastriüksusel Läänemere ranna
ehituskeeluvööndi ulatust.
Vihula Vallavolikogu 14.05.2009 otsusega nr 270 kehtestati Vainupea külas Ilmari
maaüksuse detailplaneering. Kehtestatud detailplaneeringuga on katastriüksusele
88703:002:0034 määratud krundi hoonestusala nr 4, millele on kavandatud ehitada
paadikuur. Kehtiv detailplaneering on kättesaadav planeeringute andmekogust:
https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30100351.
Looduskaitseseaduse (LKS) § 40 kohaselt võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada
ja vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust,
reljeefist, kõlvikute ja kinnisasja piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning
väljakujunenud asustusest. Vastavalt LKS § 40 lõikes 4 toodule esitab kohalik omavalitsus
Keskkonnaametile (kuni 01.02.2009 redaktsioonis keskkonnaministrile) taotluse ja
planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava
vastuvõetud detailplaneeringu.
Kehtestatud Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluses ei ole katastriüksuse
88703:002:0034 hoonestamiseks vähendatud Läänemere ranna ehituskeeluvööndit, kuna
vastavasisuline taotlus on jäetud Keskkonnaametile esitamata. Sellest tulenevalt otsustati
uuendada detailplaneeringu menetlust.
Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluse uuendamise materjalid on
leitavad Haljala valla veebilehel detailplaneeringu menetluse uuendamise rubriigis:
https://www.haljala.ee/detailplaneeringud#menetluse-uuendamine (valida Vainupea küla
Ilmari mü DP 31.01.2023 kaust). Samas kaustas on kättesaadavad ka kehtiva
detailplaneeringu menetlusdokumendid ja hetkel planeeringu uuendamisega seotud
menetlusdokumendid, sealhulgas täiendatud detailplaneeringu versioon (mai 2025 seisuga).
Haljala vallavalitsus registrikood 75013144
Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 EE492200221011363010 Swedbank
tel +372 325 8630 | +372 510 6244 EE291010502009480009 SEB Pank
e-post
[email protected] | www.haljala.ee
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anti Puusepp
vallavanem
Saata: Päästeamet, Terviseamet, Transpordiamet ning Maa- ja Ruumiamet
Lisa: Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluse uuendamise
KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnang
Janika Merisalu +372 505 1127
[email protected]
Töö nr: KSHE161024
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
dokumendile “Vainupea külas Ilmari maaüksuse
detailplaneeringu menetluse uuendamine katastriüksuse
88703:002:0034 osas”
Asukoht: Vainupea küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond
Koostaja: DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)
Triin Kask; Maastikuarhitektuuri magister (MD 003184)
[email protected]
+372 55968821
Tartu 2024
SISUKORD
1. Eelhinnangu koostamise vajalikkus...................................................................................... 3
2. Mõjutatava keskkonna kirjeldus.............................................................................................4
3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus....................................................................................12
4. Seotus teiste planeerimisdokumentidega...........................................................................13
5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju................................................................................18
6. Meetmed keskkonnamõjude vähendamiseks..................................................................... 22
7. Kokkuvõte.............................................................................................................................. 23
8. Asjaomaste isikute ja asutuste seisukohad........................................................................25
2
_________________________________________________________________________________________________________
KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele
DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)
1. Eelhinnangu koostamise vajalikkus
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike
2 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)
algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui:
● koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 või 3 sätestatud juhul
(üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering).
KSH algatamise vajadust on kaalutud ka KeHJS § 6 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005
määruse nr 224 § 15 p 8 kohaselt:
● selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks
otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada
Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.
Vastavalt KeHJS §2² on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
3
_________________________________________________________________________________________________________
KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele
DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)
2. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Mõjutatav ala asub hajaasustusega piirkonnas Vainupea külas Läänemere ranna ääres (vt
joonis 1).
Joonis 1. Asukoht.
Mõjutatava ala osas on kehtestatud detailplaneering “Vainupea külas Ilmari maaüksuse
detailplaneering” (kehtestatud Vihula Vallavolikogu 14.05.2009 otsusega nr 270, koostanud OÜ
MHV Consult, töö nr 19-0108). Eelnimetatud detailplaneering hõlmab kahte Ilmari
katastriüksust, mis mõlemad on eraomandis.
Ilmari (88703:002:0033) suurus on 8722 m², Ilmari (88703:002:0034) suurus 7958 m².
Planeeringu kehtestamise hetkel olid maaüksused maatulundusmaa sihtotstarbega,
planeeringujärgselt on mõlemad muudetud elamumaaks. Elamumaa sihtotstarbega on ka
enamik planeeringualaga piirnevatest maaüksustest. Elamukrundid on üldjuhul hoonestatud ja
juurdesõiduteed kruntidele on olemas (enamasti pinnase- või kruusakattega).
Käesolev KSH eelhinnang on koostatud eelkõige Ilmari (88703:002:0034) maaüksusele, kuivõrd
4
_________________________________________________________________________________________________________
KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele
DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)
planeeringualasse jääval teisel Ilmari maaüksusel on detailplaneeringuga kavandatu juba ellu
viidud ning detailplaneeringu menetluse uuendamine on vajalik ainult 88703:002:0034
maaüksusel kavandatu elluviimiseks.
Kõlvikuliselt moodustab katastriüksusest looduslik rohumaa 2773 m², metsamaa 2768 m² ja
muu maa 2417 m². Puuliikidest esinevad valdavalt harilikud männid ning üksikud arukased.
Maapind on suhteliselt tasane, kerge langusega ranna suunas. Absoluutkõrgused jäävad
vahemikku 0-2.63m. Ala külgneb riigimaanteega nr 17173 Vainupea ranna tee. Ajalooline
mahasõit ja juurdepääsutee on amortiseerunud.
Kitsendustest ulatuvad maaüksusele:
● Korduva üleujutusega ala 7-15 m ulatuses veepiirist (üleujutusala ei ulatu planeeritava
paadikuurini);
● Läänemere rannaga kaasnevad veekaitselised vööndid (kallasrada ulatusega 10 m
veepiirist (kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba
veeseisu piirjoonest ehk ajutine kallasrada), veekaitsevöönd ulatusega 20 m korduva
üleujutusala piirist, ehituskeeluvöönd ulatusega 100 m korduva üleujutusala piirist ja
piiranguvöönd ulatusega 200 m korduva üleujutusala piirist);
● Maantee kaitsevöönd ulatusega 30 m teekatte välimisest servast.
● Kitsendused on graafiliselt esitatud joonisel 2.
Joonis 2. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist
5
_________________________________________________________________________________________________________
KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele
DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)
Ilmari maaüksus on käesoleval ajal Ehitisregistri andmetel hoonestamata, aga on ajalooliselt
olnud hoonestatud (vt fotod 1, 2, 3).
Foto 1. Kaart aastast 1866
6
_________________________________________________________________________________________________________
KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele
DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)
Foto 2. Kaart aastast 1895
7
_________________________________________________________________________________________________________
KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele
DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)
Foto 3. Kaart aastast 1935
8
_________________________________________________________________________________________________________
KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele
DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)
Ajalooliselt oli maaüksusel kolm hoonet ja üks rajatis. Esimene hoone, piirivalvekordon, rajati
enne 1800. aastat ja see on ka vanadel kaartidel alati märgitud. Peale Teist maailmasõda
kordon lammutati ja samale katastriüksusele ehitas Vene piirivalve prožektori hoidla,
piirivalvurite jaoks hoone ja prožektori aluse. Kõikidest hoonetest on säilinud aimatav
kivihunnik/vundament ning prožektori alus on see betoonrajatis (vt foto 4), millele on planeeritud
paadikuuri hoonestusala.
Foto 4. Vaade maaüksusel paiknevale betoonist alusele
Maaüksuse koosseisu jääb kivine liivaranna riba, mis on ka maaüksuse kasutuse peamiseks
kitsenduseks, ehkki antud lõigus ei kuulu rand ühegi rahvuspargi ega Natura 2000 koosseisu.
Lähim Natura 2000 ala, Lahemaa Rahvuspark, jääb planeeritud tegevusest 175 m kaugusele
(vt joonis 3).
9
_________________________________________________________________________________________________________
KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele
DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)
Joonis 3. Väljavõte Maa-ameti looduskaitse kaardist
Maa-ameti kaardi „Ohtlikud käitised, veevarustus, veeohutus“ põhjal puuduvad planeeringualal
ja läheduses ohtlikud ettevõtted. Muinsuskaitselised objektid ja kultuurimälestised puuduvad.
Planeeritaval alal ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega ole tuvastatud kaitsealuste liikide
elupaiku. Kuna planeeritav ala jääb välja Natura 2000 loodusala ja linnuala koosseisust, pole
neid siinkohal täpsemalt käsitletud.
Kontaktvööndis ning üldisemalt kogu Eesti põhjarannikul on ajalooliselt välja kujunenud
kaluriküla miljöö, mille olemuslikuks osaks on ka väikesadamad ja paadikuurid ning paadiga
merel käimine. Veidi kaugemal lääne suunas Altja neemel on näiteks kuulsad Altja paadikuurid
(vt foto 5).
10
_________________________________________________________________________________________________________
KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele
DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)
Foto 5. Altja paadikuurid. (foto: https://droonipildid.ee/galerii/altja-kalurikula/)
11
_________________________________________________________________________________________________________
KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele
DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)
3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Detailplaneeringu menetluse uuendamise eesmärk on Ilmari maaüksusel ehituskeeluvööndi
vähendamine kehtiva detailplaneeringuga määratud hoonestusala ulatuses ning kuna
juurdepääsutee on vaja uuendada ning seda ei kavandata avalikuks kasutuseks, siis ka
juurdepääsutee ulatuses. Olemasolev elamumaa sihtotstarbega katastriüksus on planeeritud
muuta maatulundusmaaks. Ehituskeeluvööndisse jääv hoonestusala paikneb asukohas, mis on
juba varasemalt olnud hoonestatud. Paadikuur rajatakse olemasoleva vundamendi peale.
Planeeringu lahend on üldplaneeringut muutev, sest hoonestusala ja juurdepääsutee
kavandatakse ehituskeeluvööndisse.
12
_________________________________________________________________________________________________________
KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele
DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)
4. Seotus teiste planeerimisdokumentidega
Kehtiv maakonnaplaneering
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019
käskkirjaga nr 1.1-4/30) näeb ette maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted. Siinkohal
on toodud olulisemad aspektid, mis on seotud antud planeeringu kontekstiga.
Maakonnaplaneeringu koostamise käigus on koostatud „Lääne-Viru maakonna väärtuslike
maastike eksperthinnang maakonnaplaneeringu koostamise juurde“, mille kohaselt väärtuslikud
maastikud on mitmekesise maakasutuse ja taimestikuga maastikud, kus leidub nii kohalikku
identiteeti loovaid elemente, kui sobivaid elupaiku erinevatele taimedele, loomadele ja teistele
elusolenditele. Mõjutatav ala jääb I klassi väärtusliku maastiku “Vainupea - Rutja - Karepa -
Toolse - Kunda rannik” koosseisu. I klassi alad- kõige väärtuslikumad, võimalikud riikliku
tähtsusega alad. Mõjutatava ala tüübiks on määratud põhiliselt loodusmaastik rannikul/küla. Piki
rannikut paiknevad väikesed korrastatud rannakülad – Vainupea, Eisma, Rutja, Karepa ja
Toolse on maastiku oluliseks osaks. Eesti kontekstis ohustab väärtuslikke maastikke peamiselt
külade tühjenemine, mis toob kaasa endiste väiksemate avatud alade võsastumise ning
hoonete lagunemise. Maastikke võib ohustada ka liigne ehitustegevus, metsastamine või
maavara kaevandus. Maakonnaplaneeringus on seatud üldised tingimused, millega tagatakse
väärtuslike maastike säilimine:
● säilitada traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja maakasutust;
● võimalusel taastada traditsioonilisi elemente (kivi- ja lattaiad, puiesteed, looduslikud
niidud, karjatatud metsad jms);
● sobitada uusi elemente (hooneid, rajatisi) ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat
ebakõla ning et ei rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik väärtuslikuks
valiti;
● säilitada looduslikke alasid ja maastikuelemente.
Maakonnaplaneeringuga on Vainupea piirkond määratud II tasandi asustuse koosseisu, millele
käesoleva planeeringu kontekstis olulisemad arenguala üldsuunad ja –tingimused on järgnevad:
● säilitada olemasolev asustusstruktuur ning hoonestus-struktuur, uute hoonete
kavandamisel lähtuda olemasolevast hoonestustihendusest ja –struktuurist
(miljööväärtuslik hoonestusala);
● kohalikele elanikele turvalise elukeskkonna tagamine ruumilise arengu kavandamise
vahenditega eesmärgiga tõsta nende elukvaliteeti ning luua võimalusi uute töökohtade
loomiseks;
● juurdepääsude tagamine merele, sh sadamakohtadele ja puhkeväärtustega randadele;
● väikesadama arendamine rannakalurite tegevuse ning turismimajanduse toetamiseks ja
sellega arvestav ruumiline planeerimine;
13
_________________________________________________________________________________________________________
KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele
DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)
● mereühenduste loomine rannikul teiste väikesadamatega;
Vastavalt Lääne-Viru maakonnaplaneeringule on väikesadamatest tulenevalt Lääne-Viru
maakonna rannikualal suur mereturismi potentsiaal. Seetõttu on oluline taastada ja korrastada
olemasolevad väikesadamate asukohad ja ka lautrid. Väikesadamate kasutamise eesmärk on
turismivõimaluste arendamine ning võimaluste loomine kalanduseks. Veeteedega seotud
maismaaobjektide planeerimisel tuleb omakorda kasutada olemasolevad lautri- ja
sadamakohad. Väikesadamate arengusuunad on muuta sadamad aktiivselt tegutsevateks
üksusteks, kus oleksid olemas võimalused mere- ja tavaturistide teenindamiseks ning kohalikele
harrastuskaluritele paatide hoidmiseks ning remondiks.
Ehkki planeeringuga kavandatav paadikuur ei liigitu väikesadama hulka, võib seda siiski
kaudselt seostada sama valdkonnaga ning tõlgendada kohalike rannakalurite tegevust toetava
ruumilise planeerimisena, mistõttu on planeeringuga kavandatu kooskõlas
maakonnaplaneeringuga.
Kehtiv ja koostamisel olev üldplaneering
Ilmari detailplaneeringu menetluse uuendamine on seotud Vihula valla üldplaneeringu
(kehtestatud Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19) kui kõrgema astme
planeerimisdokumendiga.
Kehtiva üldplaneeringu maakasutusplaanil jääb ala detailplaneeringu koostamise kohustusega
alale, miljööväärtuslikule hoonestusalale, väärtusliku maastiku I klassi alale ja
ehituskeeluvööndisse. Maakasutuse juhtfunktsiooniks on mõjutataval maaüksusel määratud
“park, parkmets”, ehkki näidatud on ka kehtestatud detailplaneering, millega planeeriti krundi
kasutamise sihtotstarbeks looduslik haljasmaa ning katastriüksuse sihtotstarbeks
maatulundusmaa (vt joonis 4). Käesoleval hetkel on maaüksuse tegelik sihtotstarve elamumaa,
mis on vastuolus mõlemaga.
Detailplaneering ei ole kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas, sest tehakse ettepanek
ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
14
_________________________________________________________________________________________________________
KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele
DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)
Joonis 4. Väljavõte kehtivast üldplaneeringust
Kehtiv üldplaneering sätestab, et seoses paiknemisega väärtuslikul maastikul tuleb tähelepanu
pöörata, et säiliks piirkondade omapära, nende looduslike motiivide ja kultuuriliste vormide
väljakujunenud suhe. Vajadusel tuleb kavandada vaadete avamist ja nende hoidmist avatuna.
Vältida tuleb kõiki omaduselt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente. Uute hoonete
või rajatiste ehitamisel eelpool loetletud piirkondades hajaasustusalal võib vald nõuda
detailplaneeringu koostamist. Ehituslubade väljastamisel nimetatud aladel tuleks järgida
piirkonna ehitustraditsioone. Uued ehitised peaksid olema nii põhiplaanis kui mahus
lähedalasuvatega sarnaste gabariitide ja katusekujuga. Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida
väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi. Vältida tuleks kataloogimajade ehitamist.
Eriprojekti alusel võib lubada ka modernsete hoonete ehitamist.
Vastavalt koostamisel olevale Haljala valla üldplaneeringule (algatatud Haljala Vallavolikogu
19.12.2017 otsusega nr 24) on paadikuurid olemuslikult rannakülade kultuuripärandi osa ning
nende laiendamine ja oluline ümberehitamine sisekliima tagamisega hooneks ei ole lubatud.
Paadikuurid on rannaalade miljöös väärtuslikud ja seetõttu olemasolevate paadikuuride
kaasajastamisel ja uute paadikuuride ehitamisel tuleb lähtuda selle traditsioonilisest olemusest.
20. sajandi tüüpiline võrgu- ja paadikuur oli püstlaudisega või horisontaalsete
15
_________________________________________________________________________________________________________
KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele
DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)
plankudega/laudisega puitsõrestikkonstruktsioonis lahendus. Hoone pikkuse-laiuse suhte
tavapärane lahendus on 1:2. Paadikuuridele on iseloomulikud väikeehitise mõõdud - kõrgus
kuni 5 m, ehitisealune pind kuni 60 ruutmeetrit, enamasti ilma akende (või lihtsa horisontaalse
või vertikaalse aknaga) ja korstnata hooned.
Kehtiv detailplaneering
Vihula Vallavolikogu 14.05.2009 otsusega nr 270 kehtestati Vainupea külas Ilmari maaüksuse
detailplaneering. Kehtestatud detailplaneeringuga on merepoolsemale katastriüksusele
88703:002:0034 määratud krundi hoonestusala nr 4, millele on kavandatud ehitada paadikuur.
Kruntide hoonestusalad on paigutatud selliselt, et säiliks täielikult olemasolev kõrghaljastus, et
maastiku väärtus ei kahaneks, et oleks piisavalt privaatsust. On arvestatud ka looduses
reaalsete ehituskohtadega. Pos 2 on lubatud hoone kõrgus 5 m, suurimaks ehitusaluseks
pinnaks lubatud kuni 43 m².
Kuna ala jääb miljööväärtusliku ala piiridesse, on detailplaneeringuga määratud hulgaliselt
arhitektuurseid tingimusi: uute hoonete rajamisel on tähtis, et väljakujunenud asustusstruktuur
säiliks ja uued ehitatavad hooned haakuks ümbritsevasse miljöösse. Oluline on säilitada
vanadele rannaküladele iseloomulikke jooni. Tähtis on, et ehitataks ümbritsevasse keskkonda
sobivaid uusi nii, et külale iseloomulik ja väärtuslik alles jääks ja miljööväärtus külades säiliks.
Kataloogimajadele ja tüüpprojektidele tuleb eelistada individuaalprojekti alusel rajatavaid
hooneid. Hoonete projekteerimisel on tähtsaimaks teguriks kohaliku küla ehitiste mastaabist
kinni pidamine. Uued hooned peaksid olema põhiplaanilt ja mahult lähedalasuvatega samade
gabariitide ja katuse kujuga. Uute hoonete ehitamisel on oluline nende sobivus küla miljöösse.
Selle tagab eelkõige õige materjalide valik. Tähtis ei ole olemasolevasse külamiljöösse
ajaloolise ilmega majade ehitamine, vaid ehitatavate majade mastaap. Vanaaegsete hoonete
imiteerimise asemel tuleks ehitada pigem modernistliku ja kaasaegse lahendusega. Uute
hoonete projekteerimisel tuleks kasutada naturaalseid materjale: klaasi, betooni, puitu, kivi.
Rannakülas on plastikaknad täiesti sobimatud, mis mõjuvad võõrkehana nii ajaloolise puithoone
kui ka kaasaegse naturaalsetest materjalidest hoone juures. Rannaküladele on valdavalt
iseloomulikud vanad kivist viilkatused, sindelaktused, roost kelpkatused jne. Puidu kasutamine
majade välisviimistluses on rannaküladele iseloomulik. Vanas puitlaudises on näha oksakohti ja
vaigujooksu, vana puitvooder lisab hoonele aja hõngu. Küll aga on küladele väga võõras ja
sobimatu plastvoodri kasutamine välisviimistluses. Plastvooder jätab tehisliku ja ajapikku ka
määrdunud mulje. Vältida tuleb metall- ja plastuste paigaldamist, plastakende paigutamist ning
tehismaterjalide kasutamist välisviimistluses (plastvoodrid, kivi imitatsiooniga plekkkatused jms).
16
_________________________________________________________________________________________________________
KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele
DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)
Hoonete värvimisel tuleks eelistada külale iseloomulikke värvitoone. Abihooned ja nende
välisviimistlus peaksid sobima elamutega. Hoonete fassaadikateteks on sobivad
looduslähedased materjalid nagu puit- ja kivivooder, krohvitud pinnad. Profiilpleki ja selle
analoogide kasutamine ei ole lubatud. Kavandatavad hooned peaks olema viilkatuse või
ühepoolse viiluga. Lubatud katusekalle 10-45º. Hoonete projekteerimisel tuleks järgida piirkonna
ehitustraditsioone. Ehitised peaksid olema nii põhiplaanis kui mahus lähedalasuvatega sarnaste
gabariitide ja katusekujuga. Kataloogimajade ehitamine on keelatud.
Kehtestatud detailplaneeringu on kooskõlastanud kõik asjakohased isikud ja ametkonnad,
kaasa arvatud Keskkonnaamet. Kehtestatud Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluses ei
ole katastriüksuse 88703:002:0034 hoonestamiseks vähendatud Läänemere ranna
ehituskeeluvööndit, kuna vastavasisuline taotlus on jäetud Keskkonnaametile esitamata. Sellest
tulenevalt otsustati uuendada detailplaneeringu menetlust.
17
_________________________________________________________________________________________________________
KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele
DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)
5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
Valdkond Mõju
Pinnas Kavandatud tegevuse elluviimisel kasutatakse looduslikke ressursse.
Tegevuse käigus ei kasutata loodusvarasid (liiv, killustik, muld) mahus ja
moel, mis põhjustaks olulist negatiivset mõju. Vähene negatiivne ajutine
mõju esineb seoses ehitustegevusega. Planeeritaval alal ei asu ohtlike
ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole
keskkonnaohtlikke rajatisi.
Veestik Planeeritav ala paikneb Läänemere ranna ehituskeeluvööndis.
Planeeritav tegevus jääb välja korduva üleujutusohuga alast.
Kavandatava tegevusega ei teki heitvett ega tehnoloogilist heitvett.
Planeeringualal ei ole teadaolevalt keskkonda saastavaid objekte ega
jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis
seaks piirangud kavandatavale tegevusele. Kui ehitiste ehitamisel ilmneb
pinnase jääkreostust, tuleb ehitustegevus peatada ning see
nõuetekohaselt likvideerida enne ehitustööde jätkamist. Sademevee
lahendamisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest
vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist.
Ehitustegevust vahetult merepiiril ei ole ette nähtud, seega ei teki
loomuliku merepiiri muutmist ega võimalikku reostamist või hajureostust.
Müra Kavandatava tegevuse realiseerimisel ei põhjustata eeldatavalt
ümbruskonnas välismüra normväärtuste ületamisi. Ehitustegevuse
perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid, aga viimasel
juhul on tegu on mööduva mõjuga.
Planeeringuala mõjutab väljastpoolt liiklusega seonduv müra ja merega
kaasnevad looduslikud helid, aga kumbki neist ei oma kahjulikku mõju
planeeritud tegevusele.
Vibratsioon Olulised vibratsiooniallikad puuduvad. Ehitustegevuse perioodil võib
esineda kõrgendatud vibratsiooni tasemeid, aga tegu on mööduva
mõjuga.
Välisõhu kvaliteet Mõju välisõhu kvaliteedile võib kaasneda ehitustegevuse ajal ja edaspidi
paadikuuri kütmise käigus, aga välisõhku eralduvate saasteainete
heitkogused ei ületa eeldatavasti piirmäärasid.
Jäätmed Tekkivad tavajäätmed kogutakse liigiti ja antakse üle vastavat
jäätmekäitleja registreerimistõendit, jäätmeluba või kompleksluba
omavale ettevõttele ja ohtlikud jäätmed kogutakse samuti eraldi ning
antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba või
kompleksluba omavale ettevõttele. Tavapärasest suurem jäätmete teke
on seotud ehitustöödega. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki
tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas,
korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed
käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki
võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh
kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja valla
jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetest.
Kultuuripärand Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid
planeeringualal ja lähialal puuduvad, seega puudub kahjulik mõju
18
_________________________________________________________________________________________________________
KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele
DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)
kultuuriväärtustele. Kogu Eesti põhjarannik kannab endas kaluriküla
miljööd, mida tuleks hoida ja säilitada. Käesoleval hetkel enam Vainupea
piirkonnas teisi paadikuure säilinud ei ole, seega Ilmari kinnistule seal
varasemalt olnud hoonestuse asemele uue paadikuuri rajamine lisaks
kultuuriväärtust kogu piirkonnale. Vastavalt koostamisel olevale Haljala
valla üldplaneeringule on paadikuurid olemuslikult rannakülade
kultuuripärandi osa ning nende laiendamine ja oluline ümberehitamine
sisekliima tagamisega hooneks ei ole lubatud. Paadikuurid on rannaalade
miljöös väärtuslikud ja seetõttu olemasolevate paadikuuride
kaasajastamisel ja uute paadikuuride ehitamisel tuleb lähtuda selle
traditsioonilisest olemusest. 20. sajandi tüüpiline võrgu- ja paadikuur oli
püstlaudisega või horisontaalsete plankudega/laudisega
puitsõrestikkonstruktsioonis lahendus. Hoone pikkuse-laiuse suhte
tavapärane lahendus on 1:2. Paadikuuridele on iseloomulikud
väikeehitise mõõdud - kõrgus kuni 5 m, ehitisealune pind kuni 60
ruutmeetrit, enamasti ilma akende (või lihtsa horisontaalse või vertikaalse
aknaga) ja korstnata hooned.
Sotsiaalsed
Ilmari kinnistu omanik on kutseline kalur (kutsetunnistus 160836) ja kolm
seosed
töölaeva registris olevat kalaleava (VLO764, VKE121 ja VLV353)
hoiustatakse hetkel maaüksusel lahtisena kavandatava paadikuuri kõrval.
Merele minek on võimalik otse maaüksuse kaudu. Paadikuuri eesmärk
oleks kalalaevade, püüniste ja kalapüügivahendite hoiustamine ja
hooldamine sobilikes tingimustes. Paadikuuri hoonestusala on ette
nähtud 10 m kaugusele korduva üleujutusala piirist, seega selle rajamine
ei takista kallasraja vaba kasutamist ega mõjuta seniseid piirkonna
sotsiaalseid kasutusmustreid.
Looduskaitse ja Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk
Natura 2000 on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning
nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada
üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura
hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks
on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille
tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis-)
hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale
avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning
kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Käesolev Natura
hindamine piirdub eelhindamise etapiga, mille käigus prognoositakse
tõenäolisi mõjusid. Kui eelhindamise tulemusel selgub vajadus läbi viia
Natura asjakohane hindamine, tuleb algatada KSH protsess. Lähim
Natura 2000 ala, Lahemaa Rahvuspark, jääb planeeritud tegevusest 175
m kaugusele. Paadikuur ei mõjuta kuidagi lähedal asuva Lahemaa
rahvuspargi kaitse-eesmärke, kuivõrd Lahemaa rahvuspargi
kaitse-eeskirja kohaselt võrgu- ja paadikuuri kasutusotstarbega
väikeehitisele ranna ehituskeeluvöönd ei laiene. Mõju Natura 2000
võrgustiku alale ja kaitstavatele loodusobjektidele ja liikidele eeldatavalt
ei esine, sest ehkki planeeringuala asub Natura 2000 võrgustiku ala
läheduses, on planeeringuala olnud ajalooliselt hoonestatud ja inimeste
poolt kasutuses. Otseselt planeeritava tegevuse mõjualas ei ole
19
_________________________________________________________________________________________________________
KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele
DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)
registreeritud kaitstavaid liike ega elupaiku. Viimased paarkümmend
aastat otseselt hooneid kinnistul ei ole olnud, aga maa-ala on kasutatud
paatide hoiustamiseks ning merele minekuks. Muruplats on hoitud puhta
ja niidetuna, seega täielikult inimkasutusest välja ei ole krunt jäänud.
Vastavalt kehtestatud detailplaneeringu kirjeldusele pole vaja paadikuuri
rajamiseks kõrghaljastust likvideerida. Planeeritava lahenduse
elluviimisel suureneb inimtegevuse mõju, sest krundile ehitatakse
paadikuur ning taastatakse juurdepääsutee, aga üldisemas pildis
kasutatakse kinnistut samadel eesmärkidel edasi, nagu seda on tehtud
viimased paarkümmend aastat. Ühe paadikuuri rajamine ei ole oma
iseloomult selline arendus, mis Natura 2000 võrgustiku alale olulist mõju
võiks avaldada. Ette ei ole nähtud loomuliku rannapiiri muutmist või
tegevusi, mis kahjustaks meres elavaid kaitsealuseid liike. Arvestades, et
planeeritav krunt paikneb asustatud piirkonnas, ei saa eeldada ka
mõjusid teistele meres elavatele organismidele (loomad, linnud), sest
antud asukohas on nad harjunud inimese kõrval elama.
Veekaitsevööndist ei ole lubatud raiuda puittaimestikku ning kallasrada
hoitakse vabana. Planeeritud hoonele vee ega kanalisatsioonivarustust
ette nähtud ei ole, seega pole eeldada piirkonna hüdroloogiliste
tingimuste halvenemist. Ehitustegevuse ja ehitise kasutamisega
kaasnevad jäätmed, müra ja vibratsioon. Kui jäätmetmemajandus
lahendatakse vastavalt seadusandlusele, ei kaasne veekogu ega
lähipiirkonna reostumist. Ehitusaegne müra ja vibratsioon on ajutine ning
eeldatavasti ei ületa piirnorme, seega ei avalda eeldatavasti ka Natura
2000 alale olulisemat mõju kui näiteks planeeritava krundi ääres paiknev
17173 Vainupea ranna tee, millel sõidetakse mootorsõidukitega
aastaringselt.
Maastikuilme Kavandatava tegevuse realiseerimisel maastikuilme muutub ja kohaliku
maastiku looduslikkus väheneb, kuid alal on juba kehtestatud
detailplaneering, millega määratud arhitektuursed tingimused
võimaldavad uue hoone maastikku ja miljöösse sobitada. Kontaktvööndis
esineb mitmetel kinnistutel hoonestus ehituskeeluvööndi ulatuses, seega
ei ole käesolev ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek vastuolus
kontaktvööndi ehituslike tavadega ja väljakujunenud asustusega.
Planeeritud paadikuuri alla jääv betoonist vundament ning arhiivides
saadaolev kaardimaterjal on tõestuseks, et maaüksus on ajalooliselt
olnud hoonestatud. Kehtiva detailplaneeringuga on ette nähtud hulgaliselt
arhitektuurinõudeid, mida järgides on võimalik paadikuur piirkonda
sobitada nii, et see ei mõju visuaalselt sobimatu võõrkehana.
Ehituskeeluvööndisse jäävad nt mitmed elamud või suvilad koos
abihoonetega, sadamad, kirik ja kalmistu.
Soojus, kiirgus, Olulised valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnaallikad puuduvad. Kalapüügiga
valgus, lõhn seoses võib esineda iseloomulikku kalalõhna, aga kuna planeeritud
paadikuur on ette nähtud vaid paatide hoiustamiseks ja hooldamiseks,
siis kalasaagi hoiustamine ja töötlemine samas asukohas ei toimu ning
eeldatavasti ei ole ette näha olulise lõhnahäiringu kaasnemist.
Õnnetuste Kavandatava tegevusega kaasneda võivateks õnnetusteks on tuleoht ja
esinemine liiklusõnnetus. Tuleõnnetusohu minimeerimine toimub peamiselt hoonete
projekteerimise faasis asjakohaste tuleohutusmeetmete projekteerimise,
hädaolukorra lahendamise plaani koostamise ja rakendamisega.
20
_________________________________________________________________________________________________________
KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele
DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)
Liiklusõnnetuste esinemise tõenäosus on väike kui detailplaneeringu
elluviimisel järgitakse Transpordiameti poolt väljastatud juhendmaterjale
ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
Liiklus Kavandatava tegevusega kaasnev liiklustiheduse suurenemine on pigem
ebaoluline, kuna kinnistu jääb planeeringu elluviimise järgselt samale
omanikule, kes elab vahetult planeeritava kinnistu kõrval ning kinnistu ei
ole ka viimaste aastate jooksul täielikult kasutusest väljas olnud.
Juurdepääs ja mahasõit maanteelt muutub pigem ohutumaks, sest
järgitakse Transpordiameti juhiseid, seega riigiteega ristumise
rekonstrueerimine toimub nõuetekohaselt. Transpordiamet on oma
seisukohad väljastanud juba käesoleva KSH eelhinnangu koostamise
eelselt ning tingimused on menetluse uuendamise dokumendis arvesse
võetud.
Sademevesi Kavandatava tegevusega rajatav hoone ja tee võib vähesel määral
mõjutada sademevete kogunemist ja käitumist piirkonnas. Soovitav on
kasutada lahendusi, mis ei näe ette sademevete kiiret juhtimist merre (nt
immutamine pinnasesse).
Energiakasutus Rakendatakse energia ja kütuse tõhusat kasutamist ja kasutatakse
parimaid võimalikke tehnoloogiaid.
Mõju suurus ja Arvestades, et kinnistu on ajalooliselt hoonestatud ja inimtegevusest
ruumiline ulatus mõjutatud olnud, on keskkonna seisukohast tegemist üldiselt keskkonda
sobiva väheolulise muutusega. Vähesel määral ulatub mõju ka
kaugemale, nt maastikuilme muutus. Veekaitsevöönd ja kallasrada
jäetakse planeeringu lahenduses täielikult puutumata ehk looduslikuks.
Mõju võimalikkus, Tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnevad mõjud on suures osas
kestus, sagedus ja ennetatavad ja tegevusega ei ületata piirmäärasid müra ega
pöörduvus, õhusaastatuse osas ning puuduvad olulised tagajärjed vibratsiooni,
sealhulgas valguse, soojuse, kiirguse, lõhna, jäätmetekke, vee ja pinnase osas.
kumulatiivne ja Samuti ei mõjutata negatiivselt kaitstavaid loodusobjekte, pärandkultuuri
piiriülene mõju objekte ega Natura 2000 alasid. Õnnetuste esinemine ja nende tagajärjel
avalduvate mõjude esinemine on pigem vähetõenaoline. Planeeringuala
hoonestamisest tulenev ruumiline mõju on kestev ja pöördumatu.
Ehitustegevusega seotud mõjud on lühiajalised. Kumulatiivne ja piiriülene
mõju eeldavalt puudub.
21
_________________________________________________________________________________________________________
KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele
DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)
6. Meetmed keskkonnamõjude vähendamiseks
Detailplaneeringu menetluse uuendamisega tuleb tagada, et säilitatakse võimalikult palju
looduslikkust. Veekaitsevöönd jätta looduslikuks ja kallasrajal liikumist ei ole lubatud takistada.
Looduskaitseseaduse § 55 lg 6 kohaselt on keelatud kaitsealuste loomaliikide isendite
püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal.
Detailplaneeringuga näha ette keskkonnakaitselised meetmed.
Arhitektuuritingimuste määramisel pidada kinni kehtiva detailplaneeringuga määratud
tingimustest ning koostamisel oleva üldplaneeringuga ette nähtud põhimõtetest.
Planeeringu seletavas osas põhjendada kehtiva üldplaneeringu muutmist. Ehituskeeluvööndi
vähendamine on erandlik otsus ja võimalik vaid juhul, kui see on tulenevalt ranna kaitse
eesmärkidest põhjendatud. Looduskaitseseaduse (LKS) § 40 kohaselt võib ranna ja kalda
ehituskeeluvööndit suurendada ja vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning
lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasja piiridest, olemasolevast teede- ja
tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Vastavalt LKS § 40 lõikes 4 toodule esitab kohalik
omavalitsus Keskkonnaametile (kuni 01.02.2009 redaktsioonis keskkonnaministrile) taotluse ja
planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava
vastuvõetud detailplaneeringu.
22
_________________________________________________________________________________________________________
KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele
DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)
7. Kokkuvõte
Vastavalt KeHJS §2² on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Planeeritav ala on käesoleval hetkel elamumaa
sihtotstarbega kinnistu, millele kehtiva detailplaneeringuga on ette nähtud ehitusõigus
paadikuuri rajamiseks. Planeeritava katastriüksuse muutmine maatulundusmaa krundiks ja
uuesti hoonestamine ei avalda piirkonnale oluliselt negatiivsemat mõju kui senine tegevus on
ajalooliselt avaldanud. Kuna 14.05.2009 kehtestati detailplaneering, mille eesmärkides oli
muuhulgas paadikuuri rajamiseks ette nähtud hoonestusala, mis paikneb ehituskeeluvööndis,
on maaomanikul õigustatud ootus paadikuur planeeritud asukohta ka välja ehitada. Kehtestatud
detailplaneeringu on kooskõlastanud kõik asjakohased isikud ja ametkonnad, kaasa arvatud
Keskkonnaamet. Ehituskeeluvööndi vähendamine on kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga,
aga menetlusliku vea tõttu pole võimalik planeeringu täielik ellu viimine.
Arvestades, et maakonnaplaneering seab üheks eesmärgiks mereturismi võimaluste
arendamise ning võimaluste loomise kalanduseks, on paadikuuri ehitamine piirkonda sobituv ja
asjakohane muudatus, mis pigem toetab piirkonnas väljakujunenud kaluriküla miljööd ja
kohalikke tavasid. Arvestades, et maaüksus on ajalooliselt olnud hoonestatud, võib muudatust
nimetada ajaloolise hoonestuse taastamiseks, eelnevast erineva, aga piirkonda paremini
sobituva kasutusotstarbega hoonega. Seega kokkuvõttes suurendab paadikuuri väljaehitamine
nii konkreetse maaüksuse kui ka lähipiirkonna väärtust, sealjuures ei suurene oluliselt
inimtegevuse koormus rannal, sest paadiga merel käiakse nagunii ja paadikuuri kavandatavas
asukohas puudub haljastus.
1. Detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi,
millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju piirkonna
hüdrogeoloogilistele tingimustele, põhjavee kvaliteedile ja veerežiimile või kalda kaitse
eesmärkide kahjustamist. Arvestades asjaolu, et maa-ala on pikalt olnud hoonestatud ja
inimtegevusest mõjutatud ning hoonestusala kavandatakse olemasoleva vundamendi peale, ei
kaasne olulist taimekoosluste hävimist. Puudub eeldatavasti piiriülene mõju;
2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei
ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel esialgse lahendusega kavandatud mahus antud
asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine
23
_________________________________________________________________________________________________________
KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele
DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)
on eeldatavalt minimaalne;
3. Detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga, mis
piirneb ühest küljest transpordimaaga, kahest küljest elamumaadega ning neljandas küljes on
Läänemere rand;
4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese
tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse,
mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete
saastetasemete esinemist;
5. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,
mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale
maakasutusele või majandustegevusele;
6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub;
Lähtuvalt eelnevast ei ole vajadust algatada keskkonnamõju strateegilise hindamise
menetlust.
24
_________________________________________________________________________________________________________
KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele
DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)
8. Asjaomaste isikute ja asutuste seisukohad
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 6 alusel on
käesolevale eelhinnangule vaja küsida Keskkonnaameti, Transpordiameti ja Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi seisukohta.
25
_________________________________________________________________________________________________________
KSH eelhinnang Ilmari maaüksusele
DetailPlanner OÜ (Reg. nr 16974684)
Haljala … jaanuar 202 6 nr 00 Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmi n e Haljala Vallavolikogu 31.01.2023 otsusega nr 78 otsustati uuendada Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetlust katastriüksuse 88703:002:0034 osas, eesmärgiga vähendada nimetatud katastriüksuse Läänemere ranna ehituskeeluvööndi ulatust. Vihula Vallavolikogu 14.05.2009 otsusega nr 270 kehtestati Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneering. Kehtestatud detailplaneeringuga on katastriüksusele 88703:002:0034 määratud krundi hoonestusala nr 4, millele on kavandatud ehitada paadikuur. Looduskaitseseaduse (LKS) § 40 kohaselt võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada ja vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasja piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Vastavalt LKS § 40 lõikes 4 toodule esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile (kuni 01.02.2009 redaktsioonis keskkonnaministrile) taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu. Kehtestatud Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluses ei ole katastriüksuse 88703:002:0034 hoonestamiseks vähendatud Läänemere ranna ehituskeeluvööndit, kuna vastavasisuline taotlus on jäetud Keskkonnaametile esitamata. Sellest tulenevalt otsustati uuendada detailplaneeringu menetlust. Maa- ja Ruumi ameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel ulatuvad planeeringuala le Läänemere ranna piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevöön di d ja korduva üleujutusega ala. Planeeringuala jääb kaitstud põhjaveega alale ning kõrge või väga kõrge radooniriskiga alale. Ehitisregistri andmetel ei paikne Ilmari kinnistul (katastritunnus 88703:002:0034 ) ehitisi. Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse nimistusse, mille korral on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine kohustuslik. Kehtiva üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. KSH vajalikkuse üle otsustamiseks on koostatud KSH eelhinnang, arvestades Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat 2017” ning Riin Kutsari koostatud ja Keskkonnaministeeriumi poolt täiendatud juhendit „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“. Koostatud KSH eelhinnang on kättesaadav otsuse lisas. Eelhinnangu kohaselt ei ole KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel vajalik alljärgnevatel põhjustel: 1. Detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele, põhjavee kvaliteedile ja veerežiimile või kalda kaitse eesmärkide kahjustamist. Arvestades asjaolu, et maa-ala on pikalt olnud hoonestatud ja inimtegevusest mõjutatud ning hoonestusala kavandatakse olemasoleva vundamendi peale, ei kaasne olulist taimekoosluste hävimist. Puudub eeldatavasti piiriülene mõju; 2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel esialgse lahendusega kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne; 3. Detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga, mis piirneb ühest küljest transpordimaaga, kahest küljest elamumaadega ning neljandas küljes on Läänemere rand; 4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 5. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja veereostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele; 6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub . KSH eelhinnangu koostamise käigus jõuti järeldusele, et eeltoodud punktidest tulenevalt ei ole vajadust algatada keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust . KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab. Sellest tulenevalt esitas Haljala Vallavalitsus 24 . 1 1 .202 5 kirjaga nr 7-1/78-48 detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ning KSH eelhinnangu seisukoha võtmiseks Keskkonnaametile , Päästeametile , Terviseametile, Transpordiametile ning Maa- ja Ruumiametile . Keskkonnaamet esitas … Päästeamet esitas … Terviseamet esitas … Transpordiamet esitas … Maa- ja Ruumiamet esitas … Haljala Vallavalitsus nõustub KSH eelhinnangus toodud põhjendustega ning leiab, et antud juhul ei ole KSH läbiviimine vajalik. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Haljala Vallavolikogu ( Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald, e-post:
[email protected] ) ning koostamise korraldaja on Haljala Vallavalitsus ( Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald, e-post:
[email protected] ). Detailplaneeringu koostaja on Ruumi Grupp OÜ ( Mäe tn 24 , Tartu linn , e-post:
[email protected] ). Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostas DetailPlanner OÜ ( Terra vkt 15, Külitse alevik, Kambja vald, e-post:
[email protected] ) . Tulenevalt eeltoodust ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 4, § 33 lõigetest 3-6, § 35 lõikest 5 ning võttes arvesse otsuse lisas olevat KSH eelhinnangut : 1. Jätta algatamata Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailpl aneeringu keskkonnamõju strateegilin e hindamine . 2 . Haljala Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu KSH algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes, ajalehtedes Virumaa Teataja ja Haljala Valla Sõnumid ning Haljala valla veebilehel, ning informeerida KeHJS § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi ja isikuid detailplaneeringu KSH algatam ata jätmisest . 3 . Detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Haljala Vallavalitsuses (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald) ja Võsu teenuskeskuses (Mere tn 6, Võsu alevik, Haljala vald) asutuste lahtiolekuaegadel ning Haljala valla veebilehel https://www.haljala.ee/d e tailplaneeringud#menetluse-uuendamine . 4 . Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) … volikogu esimees