Sotsiaalministeerium Teie: 14.11.2025 nr 1.2-2/110-1
Meie: 28.11.2025 nr 1.2-1/25/9208-2
Arvamuse avaldamine
Terviseamet teeb sotsiaalministri määruse „Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuste liigid ja
nõuded“ eelnõu osas järgmised tähelepanekud.
1. Määruse § 3 lg 1 p 1 kohaselt on üheks tervisekeskuse liigiks ühtne tervisekeskus, mis osutab
ühe juriidilise isiku kaudu vähemalt perearstiabi ning võib teiste tervisekeskuse kohustuslike
teenuste osutamiseks sõlmida koostöökokkuleppe.
Terviseameti hinnangul võimaldab säte tõlgendust, mille kohaselt saab ühtseks
tervisekeskuseks lugeda iga perearstiabi osutajat, sh neid, kes ei osuta lisaks perearstiabile
mitte ühtegi muud teenust, sest sätte kohaselt võib sõlmida teiste tervisekeskuse kohustuslike
teenuste osutamiseks kokkuleppe, aga ei pea. See on selges vastuolus TTKS § 151 lõikega 1.
Seletuskirjas toodu teeb olukorra veelgi segasemaks:
tervisekeskus on moodustatud ühe juriidilise isikuna, kes osutab selle juriidilise isiku alt
vähemalt perearstiabi, st sellises tervisekeskuses ei osutata perearstiabi teise juriidilise ega
füüsilisest isikust ettevõtja kaudu, ning kes on teiste kohustuslike teenuste osutamiseks
sõlminud koostöökokkuleppe teiste tervishoiuteenuse osutajatega. Seega perearstiabi ei
osutata ühtses tervisekeskuses koostöökokkuleppe alusel.
2. Määruse § 3 lg 1 p 3 kohaselt on tervisekeskuse liigiks laiendatud ülesannetega tervisekeskus,
mis on ühtne tervisekeskus ja täidab ravi rahastamise lepingu alusel §-s 11 sätestatud
täiendavaid ülesandeid.
Terviseameti hinnangul ei sätesta määruse § 11 tervisekeskuse täiendavaid ülesandeid, vaid
hoopis nõuded tervisekeskuse lahtiolekuaegadele ja töökorraldusele, mistõttu tekib küsimus,
Paldiski mnt 81 / 10617 Tallinn / 794 3500 /
[email protected] / www.terviseamet.ee /Registrikood 70008799
kas juhtudel, kui laiendatud ülesannetega tervisekeskus ei täida mõnda töökorralduslikku
nõuet, muutub ta ühtseks tervisekeskuseks.
3. Määruse § 3 lg 2 kohaselt määratletakse tervisekeskuse liik ravi rahastamise lepingu alusel,
kuid ei eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kes konkreetse keskuse liigi määratleb.
4. Määruse § 5 lg 2 p 15 on liiga üldine ja laialivalguv, et saada aru, mis kohustused selle alla
võiksid mahtuda.
5. Määruse 3. peatükk sätestab nõuded perearstiabi kättesaadavusele ja järjepidevusele.
Terviseameti hinnangul jääb ebaselgeks, missugune TTKS-i volitusnorm võimaldab sellised
kehtestada peatükis sisalduvad nõuded perearstiabi osutajatele või grupipraksistele?
Selgusetuks jääb ka see, kas §-s 6 nimetatud „teenuseosutaja“ on iga perearstiabi osutaja või
kellele täpselt kohalduvad § 7 lõigetes 2-4 toodud nõuded. Sama küsimus puudutab ka §-s 8
toodud erinevaid nõudeid. Näiteks jääb selgusetuks, kas § 8 lõikes 2 toodud kohustust peab
täitma nimistuga perearst või on see perearstiabi osutaja kohustus. Sama küsimus § 8 lõikes 6
sätestatu kohta. Kelle kohustus on tagada ägeda tervisehäirega patsiendi nõustamine kaheksa
töötunni jooksul. Mida loetakse „töötunniks“?
6. Määruse § 10 sätestab nõuded perearstiabi osutaja infosüsteemile. Siin jääb taas selgusetuks,
missuguse volitusnormi alusel sellised nõuded on kehtestatud.
7. Määruse § 13 sätestab nõuded nimistuvälisele teenindamisele. Määruse § 13 lg 1 punktides 1-
5 on sätestatud juhud, millal nimistuvälisele patsiendile perearstiabi osutada võib. Määrusest
ei selgu, kas punktides 1-5 toodud tingimused peavad olema täidetud kõik samaaegselt või
võib nimistuvälist patsienti teenindada ka juhul, kui ainult üks tingimus on täidetud. Juhul, kui
on mõeldud, et ainult ühe tingimuse täitmisest piisab, siis tekib olukord, kus töövälisel ajal
võib justkui piiramatult nimistuväliseid patsiente teenindada. Lisaks jääb ebaselgeks tingimus
„immuniseerimiseks eriolukorras“. Kas eriolukorra all on mõeldud hädaolukorra seaduse
tähenduses?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Agne Ojassaar
õigusosakonna juhataja
2 (2)