LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS
Päästeamet kuupäev allkirjas nr 6-1/49-3
[email protected]
Tõmmiku külas Aru-Mihkli kinnistu
detailplaneeringu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuseks
Esitame Teile vastavalt planeerimisseaduse §127 lõikele 1 ja 2 kooskõlastamiseks külas Aru-
Mihkli kinnistu detailplaneeringu materjalid. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev.
Detailplaneering algatati Keila Vallavolikogu 29.01.2016 otsusega nr 235/0016
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Ruben
abivallavanem
Lisa: 1. Seletuskiri
2. Põhijoonis
3. Tehnovõrkude joonis
Sama kiri : Transpordiamet
Terviseamet
Maa- ja Ruumiamet
nimekiri
Ado Pallase
[email protected]
Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 |
[email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200
PÕHIJOONIS
nähtavuskolmnurgad
1,0
12,0
12,0
12,6
26,7
2 1
26,6
KAR
8,0
JAK
4,0
ÜLA
25,0
9
,3
R10,0 7
18
13,5
8,0
3 26,5
6
4,0
8,0
8,0
5
4
16,0
4,0 26,4
R10,0
8
10,5
10,2
9,6
TINGMÄRGID
Planeeritava ala piir
Katastriüksuse piir
Planeeritav krundi piir
Olemasolev autoliikluse ala
Planeeritav autoliikluse ala
Veekogu
Planeeritav maapealne hoonestusala
2k Planeeritav hoone illustratiivne asukoht ja korruselisus
1 Krundi pos. nr
KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE
HOONETE SUURIM
HOONETE LUBATUD EHITISE- HOONETE
LUBATUD ALUNE PIND (MAAPEAL) SUURIM
MAKSIMAALNE LUBATUD ARV
KÕRGUS
HOONETE SUURIM
LUBATUD EHITISE-
ALUNE PIND (MAA-ALUNE)
Krundi ehitusõigus
KRUNDI SUURUS n Plan. parkimiskohtade arv
Juurdepääs krundile
Teekaitsevöönd
Eesvoolu veekaitsevöönd
Eesvoolu kaitsevöönd
Krundi kasutamise sihtotstarve (ruumilise planeerimise
leppemärgid 2013):
Kaksikelamu maa (EPk) või üksikelamu maa (EP)
Vee tootmise ja jaotamise ehitise maa (OV)
Kanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitise maa (OK)
Tee- ja tänava maa-ala (LT)
SV - servituudi vajadusega ala
1 4 7
EPk/EP 100 EPk/EP 100 LT 100
-
9 m 450 - 1+2 9 m 450 - 1+2 - -
-
-
5666 m² 6 5426 m² 6 2680 m² -
MÄRKUSED:
2 5 8 n Geodeetilise alusplaani koostas OÜ Hadwest (10500844), töö nr T-25-154, mõõdistuse aeg juuni 2025,
koordinaadid riiklikus L-Est97 ristkoordinaatide süsteemis, kõrgused: EH2000 süsteemis.
EPk/EP 100 EPk/EP 100 OV 100 n Katastriüksuse piirid Maa-amet 17.03.2025 a seisuga.
450 1+2 - Tehnovõrkude paiknemine ja juurdepääsude asukohad on põhimõttelised ja täpsustuvad ehitusprojekti staadiumis.
9 m 450 - n
9m - - 1+2 - -
7692 m² 6 7321 m² 6 360 m² -
Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering
3 6 9 Plannum OÜ Asukoht: Joonise nimetus:
www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn Lääne-Harju vald Põhijoonis
EPk/EP 100 EPk/EP 100 OK 100
450 1+2 450 1+2 - - Projektijuht/planeerija: Planeeringu koostamise korraldaja: Töö nr: Mõõtkava
9m - 9m - - - Liina Ollema Lääne-Harju Vallavalitsus 21-202403 M 1:500
Koordinaator: Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kuupäev: Joonise nr:
4935 m² 6 5988 m² 6 36 m² -
Jaanus Aavik Kalev Arusoo 02.10.2025 3
Edasist kulgemist vt skeemilt 1. Edasist kulgemist vt skeemilt 2.
TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN
1,0
12,0
12,0
12,6
26,7
1
2 26,6
KAR
8,0
JAK
4,0 TINGMÄRGID
ÜLA
Planeeritava ala piir
25,0 Katastriüksuse piir
Planeeritav krundi piir
Olemasolev autoliikluse ala
9 Planeeritav autoliikluse ala
Veekogu
,3
R10,0 7
18 Planeeritav maapealne hoonestusala
13,5
2k Planeeritav hoone illustratiivne asukoht ja korruselisus
8,0
3 6 1 Krundi pos. nr
Juurdepääs krundile
26,5
Teekaitsevöönd
Eesvoolu veekaitsevöönd
4,0 Eesvoolu kaitsevöönd
Planeeritud sidekanalisatsioon
Planeeritud madalpinge kaablikoridor
Planeeritud keskpinge kaablikoridor
Planeeritud liitumis- ja jaotuskilp
Planeeritud trafoalajaam
8,0
8,0
Planeeritud veetorustik
4
5
R10,0 Planeeritud puurkaev ja selle kuja
16,0
4,0 26,4 Planeeritud reovee survekanalisatsioonitorustik
Planeeritud reovee kanalisatsioonitorustik
R10,0 Planeeritud reoveepumpla
R10,0 Tehnovõrguservituudi vajadusega ala
10,5
10,2
8 Planeeritud tuletõrjeveemahuti
9,6
SKEEM 1 SKEEM 2
kavandatud
liitumispunkt
ühisveevarustisega
(veemõõdukaev)
Silla detailplaneeringus kavandatud
veetorustik pikkusega ca 600 m Mast 47
algusega Keila tee/Naaritsa tn ristmikul
võimalik sidekaabli Perspektiivne veetorustik MÄRKUSED:
Planeeritav
liitumispunkt ELASA pikkusega ca 590 m Planeeritav 10 kV n Geodeetilise alusplaani koostas OÜ Hadwest (10500844), töö nr T-25-154, mõõdistuse aeg juuni 2025,
alajaam koordinaadid riiklikus L-Est97 ristkoordinaatide süsteemis, kõrgused: EH2000 süsteemis.
sidekaev 094YK59 algusega Silla maakaabel n Katastriüksuse piirid Maa-amet 17.03.2025 a seisuga.
detailplaneeringus n Tehnovõrkude paiknemine ja juurdepääsude asukohad on põhimõttelised ja täpsustuvad ehitusprojekti staadiumis.
kavandatud torustiku
jätkust Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering
Plannum OÜ Asukoht: Joonise nimetus:
www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn Lääne-Harju vald Tehnovõrkude koondplaan
Projektijuht/planeerija: Planeeringu koostamise korraldaja: Töö nr: Mõõtkava
Liina Ollema Lääne-Harju Vallavalitsus 21-202403 M 1:500
Koordinaator: Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kuupäev: Joonise nr:
Jaanus Aavik Kalev Arusoo 02.10.2025 5
Töö number 21-202403
Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse
detailplaneering
Planeerija/Projektijuht Planeeringu koostamise korraldaja
Liina Ollema Lääne-Harju Vallavalitsus
[email protected] Rae 38, 76806, Paldiski linn, Harju
maakond
Koordinaator
Jaanus Aavik
[email protected]
Plannum OÜ
www.plannum.ee
Tartu mnt 84a, Tallinn
Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering 3
SISUKORD
A – MENETLUSDOKUMENDID .......................................................................................................................5
B – SELETUSKIRI ..........................................................................................................................................7
1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................7
2. PLANEERINGU LÄHTEDEOKUMENDID JA OLEMASOLEV OLUKORD .........................................................7
2.1. Lähtedokumendid ja kehtivad planeeringud ............................................................................................... 7
2.2. Olemasoleva olukorra ja planeeringuala lähipiirkonna kirjelduse analüüs ............................................... 8
2.3. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ................................................................................. 9
2.3.1. Kehtiv Keila valla üldplaneering ................................................................................................................ 9
2.3.2. Koostamisel olev Lääne-Harju valla üldplaneering ................................................................................ 10
2.3.3. Üldplaneeringu muutmise põhjendus ..................................................................................................... 10
2.4. Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärgid .................................................................................... 11
2.5. Vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele ............................................................... 11
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ..................................................................................11
3.1. Planeeringuala kruntideks jagamine ja kruntide ehitusõigus................................................................... 11
3.2. Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavatele hoonetele..................................................................... 12
3.3. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad .......................................................................................................... 12
3.3.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon, sademevesi .................................................................................. 12
3.3.2. Elektrivarustus ......................................................................................................................................... 14
3.3.3. Sidevarustus ............................................................................................................................................. 14
3.3.4. Küte ........................................................................................................................................................... 15
3.3.5. Nõuded tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks ............................................................................. 15
3.4. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus .............................................................. 17
3.5. Haljastus ja heakord ................................................................................................................................... 17
3.5.1. Haljastus................................................................................................................................................... 17
3.5.2. Jäätmekäitlus ja heakord ........................................................................................................................ 17
3.5.3. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .......................................................................................... 18
3.5.4. Müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet (sh riigitee liiklusest põhjustatud häiringud) ............................. 18
3.5.5. Servituudi seadmise vajadus .................................................................................................................. 19
3.6. Planeeringu elluviimine ............................................................................................................................... 19
3.6.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine .............................................. 19
3.6.2. Planeeringu elluviimise kokkulepped ja elluviimise kava ...................................................................... 20
C – LISAD ...................................................................................................................................................21
D – JOONISED ............................................................................................................................................23
E – KOOSKÕLASTUSED ..............................................................................................................................25
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering 5
A – MENETLUSDOKUMENDID
1. Keila Vallavolikogu otsus 29.01.2016 nr 234/0116 „Detailplaneeringu koostamise algatamine,
lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Keila vallas,
Tõmmiku külas Aru-Mihkli kinnistul“.
2. Keila Vallavalitsuse teadaanne 08.02.2016 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise
teade.
3. Keila Vallavalitsuse teadaanne 10.02.2016 Detailplaneeringu algatamise teade.
4. Harju Elu 12.02.2016, detailplaneeringu algtamise teade.
5. Keila valla leht 25.02.2016, detailplaneeringu algtamise teade.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering 7
B – SELETUSKIRI
1. SISSEJUHATUS
Planeeritav ala asub Lääne-Harju vallas, Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksusel (katastritunnus
29501:007:0622). Planeeritav ala külgneb kõrvalmaanteega (Karjaküla tee). Planeeritava ala suurus on
ligikaudu 4,01 ha..
Detailplaneeringu algatamise eesmärk eesmärk on maaüksusele elamukruntide kavandamine, kruntidele
ehitusõiguse ja kruntidele hoonestusala määramine, samuti nende toimimise tagamiseks vajalike teede ning
tehnorajatiste kavandamine ning haljastuse ja heakorra põhimõtete määramine.
Vastavalt kehtivale Keila valla üldplaneeringule asub valla üldplaneeringu (kehtestatud Keila Vallavolikogu
otsusega 13.10.2005 nr 259/1005) kohaselt on tegemist hajaasustusalaga, mis paikneb vahetult
tiheasustusala piiril. Detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks.
2. PLANEERINGU LÄHTEDEOKUMENDID JA OLEMASOLEV
OLUKORD
2.1. Lähtedokumendid ja kehtivad planeeringud
◼ Planeerimisseadus (jõustumine 01.07.2015);
◼ Ehitusseadustik (vastu võetud 11.02.2015);
◼ Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded”;
◼ Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise
alused”;
◼ Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
◼ Keila valla üldplaneering (kehtestatud Keila Vallavolikogu otsusega 13.10.2005 nr 259/1005);
◼ Lääne-Harju valla üldplaneering (algatatud Lääne-Harju Vallavolikogu otsusega 25.09.2018 nr 117);
◼ Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78);
◼ Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud 29.05.2018 nr 11)
◼ 29.01.2016 Keila Vallavolikogu otsus nr 234/0116 „Detailplaneeringu koostamise algatamine,
lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Keila vallas,
Tõmmiku külas Aru-Mihkli kinnistul“.
Eesti standardid:
◼ EVS 843:2016 Linnatänavad;
◼ EVS 812-2:2005+A1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;
◼ EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine;
Tehnilised tingimused:
◼ Keila Vesi AS, väljastatud 2022.
◼ As Lahevesi, väljastatud 03.06.2025
◼ Telia Eesti AS, väljastatud 30.05.2025.
◼ ELASA, väljastatud 19.06.2025.
◼ Elektrilevi OÜ, väljastatud 16.05.2025.
Alusplaan
◼ Geodeetiline mõõdistus OÜ Hadwest (10600844), töö nr T-25-154, mõõdistuse aeg juuni 2025.
Koordinaadid riiklikus L-Est97 ristkoordinaatide süsteemis. Kõrgused: EH2000 süsteemis.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
8 Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering
Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.
2.2. Olemasoleva olukorra ja planeeringuala lähipiirkonna kirjelduse analüüs
Planeeringuala asub Tõmmiku külas ning hõlmab Aru-Mihkli (katastritunnus 29501:007:0622) katastriüksust.
Ala paiknemine on nähtav jooniselt “Situatsiooniskeem”. Planeeringuala piirneb põhjas Silla (katastritunnus
29501:007:0539) maatulundusmaaga, idas 11194 Karjaküla tee (katastritunnus 29501:007:0607)
transpordimaaga, lõunas Juhani rohumaa 7 (katastritunnus 29501:007:1297) maatulundusmaaga ja läänes
Matsu (katastritunnus 29501:007:0814) maatulundusmaaga.
Tabel 1. Planeeringuala piirneb järgmiste katastriüksustega
Nimetus Katastriüksuse number Pindala (m²) Sihtotstarve
Silla 29501:007:0539 131161 Maatulundusmaa
11194 Karjaküla tee 29501:007:0607 44394 Transpordimaa
Juhani rohumaa 7 29501:007:1297 40105 Maatulundusmaa
Matsu 29501:007:0814 33287 Maatulundusmaa
Juurdepääs planeeritavale alale on 11194 Karjaküla teelt.
Ehitisregistri andmetel on planeeritav ala hoonestamata. Ala on endine põllumaa, mis on kasutusest väljas ja
seda katab osaliselt isetekkeline kõrghaljastus. Ala kolmes küljes on maaparandussüsteem Silla kraav.
Tehnovõrkudega ühendus puudub.
Kehtivad piirangud
◼ SILLA maaparandussüsteemi maa-ala;
◼ Silla kraav, vooluveekogu;
◼ Maaparandussüsteemi eesvool, ulatus 7 m;
◼ Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd, ulatus 12 m;
◼ Maaparandussüsteemi eesvoolu vaakaitsevöönd, ulatus 1 m;
◼ Maaparandushoiu-ala;
◼ Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd
Põhjavesi on nõrgalt kaitstud ja reostuse ohtlikkuse tase on kõrge. Alale on koostatud ehitusgeoloogiline
uuring (OÜ REI Geotehnika, mai 2025, töö nr 5623-25). Pinnakatte moodustab moreen, mis on kaetud savi ja
liivaga. Pindmiseks kihiks on turvas.
Ehitusgeoloogilised tingimused vastavalt uuringule:
0,8…3,0 m paksune turbakiht ja kõrge pinnaseveetase muudavad ehitusgeoloogilise tingimused äärmiseselt
keeruliseks. Turba lamamiks on 1,1…1,5 m paksune kiht kohevat möllist või savikat peeniiva, mille all levib kuni
2,4 m paksune kiht hästi kokkusurutavat voolavat savi. Ehitustegevuseks tuleks turvas eemaldada ja asendada
tihendatud mineraalpinnasega, mille pealispind peaks jääma kõrgemale praegusest looduslikust maapinnast.
Pinnase tihendamine peab toimuma pinnaseveetasemest kõrgemal. Pinnasevee alandamiseks aga sobiv
eesvool puudub, kuna veetase ühtub kuivenduskraavides oleva veetasemega. Kergemaid ehitisi oleks võimalik
rajada ka madalvundamentidele, mille aluseks oleks tihendatud täitepinnas. Hoonete projekteerimisel
vaivundamentidele tuleks vaiad süvitada lubjakivisse, kus vaia kandevõime sõltub vaia tugevusest. Sõltuvalt
koormusest võib vaiade aluseks olla ka tihe moreen, mille levik täpsustub pärast igale hoonele tehtavat
ehitusgeoloogilist uuringut tööjooniste staadiumis.
Planeeritav ala paikneb Tõmmiku külas, mis paikneb ~2 km kaugusel Keila linnast põhja suunas. Peamised
olulised tõmbepunktid asuvad seega Keila linnas. Keila linna keskus on alast ~3 km kaugusel. Keila linnas on
kolm lasteaeda, Keila Kool, Waldorf kool Läte, Keila Muusikakool, erinevad kauplused, apteegid, iluteenuste
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering 9
pakkujad, lauluväljak jne. Ehitamise järgus on Keila Keskus, mis avatakse 2026 a. alguses ja paikneb alast
1,8 km kaugusel, Keila linna piiril.
Ala lähim ühistranspordi peatus paikneb Karjaküla teel: „Talu tee“ (~350 m kaugusel) ja Keila linna piiril:
„Ehitusmarket“ (~2 km).
Eelnevast võib järeldada, et ala paikneb logistiliselt elamualaks sobivas asukohas jäädes Keila linna
lähipiirkonda ja võimaldades mugavat ligipääsu erinevatele teenustele, seda eriti Keila Keskuse avamisel.
2.3. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele
2.3.1. Kehtiv Keila valla üldplaneering
Keila valla üldplaneeringu (kehtestatud Keila Vallavolikogu otsusega 13.10.2005 nr 259/1005) kohaselt on
tegemist hajaasustusalaga, mis paikneb vahetult tiheasustusala piiril. Detailplaneering teeb ettepaneku
kehtiva üldplaneeringu muutmiseks.
Skeem 1. Väljavõte üldplaneeringu maakasutuse skeemist. Planeeritav ala on
tähistatud roosa joonega.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
10 Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering
2.3.2. Koostamisel olev Lääne-Harju valla üldplaneering
Koostamisel oleva Lääne-Harju valla üldplaneeringu (algatatud Lääne-Harju Vallavolikogu otsusega
25.09.2018 nr 117) kohaselt on tegemist hajaasustusalaga. Üldplaneering seab hajaasustusala tingimuseks
minimaalse elamukrundi suuruse, milleks on 2 ha. Planeeritav lahendus ei ole kooskõlas koostamisel oleva
üldplaneeringuga.
Skeem 2. Väljavõte koostamisel olevast Lääne-Harju üldplaneeringu
maakasutuse skeemist. Planeeritav ala on tähistatud roosa joonega.
2.3.3. Üldplaneeringu muutmise põhjendus
Planeeringuala asub olulise ja kiiresti areneva tõmbekeskuse, Keila linna, põhjapiiri läheduses. Kehtiv
üldplaneering on aastast 2005 ja selle alusel on planeeritav ala vahetult tiheasustusega ala piiril. Elanike arv
on Keilas ja selle lähiümbruses tõusuteel. Üldplaneeringus tuleks tiheasustusalad määrata pikema
perspektiiviga ning sinna hulka hõlmata muu hulgas alad, mis täna veel ei oma tiheasustusala tunnuseid, kuid
millel on olemas eeldused ja võimalused tulevikus selleks kujuneda. Keila on kohalikul tasandil tugev
tõmbekeskus ja selle lähiümbrusesse on uute elamupiirkondade rajamine mõistlik, põhjendatud ja vajalik,
eelkõige juba sellepärast, et olemasolevate teenuste kliendibaas säiliks ja soovitatavalt kasvaks. Planeeritav
tiheasustusala laiendaks 2005-ndal aastal kehtestatud Keila valla üldplaneeringus ettenähtud tiheasustusala
vähem kui 200 m Keila linna suunas. Ala sobib elamuarenduseks ka seepärast, et on kergesti ligipääsetav,
paiknedes olemasoleva kõrvalmaantee ääres, seejuures on olemasolev kergliiklustee, mis ühendab Karjaküla
aleviku mugavalt Keila linnaga.
Uue tiheasustusalade määratlemisel on arvestatud, et nimetatud piirkonda on perspektiivis võimalik rajada
tsentraalne veevarustus - ühisveevärgi torustike ühendamise võimalus on AS Lahevesi
veevarustussüsteemiga.
Seni kasutusest väljas olev põllumaa korrastatakse, lisatakse täiendavat kõrghaljastust. Kuue paarismaja
lisandumine on ümbrust arvestades mõõdukas ega avalda negatiivset mõju rohevõrgustikule.
Tiheasustusala suurendamine annab juurde mitmekesisema ja valikuid pakkuva elu- ja majanduskeskkonna
kujunemise võimaluse. Maale ja väikelinnadesse soovivad elama minna eelkõige noored haritud pered, kes
otsivad oma lastele head ja vähem intensiivset ning turvalisemat elukeskkonda, samuti kesk- ja
vanemaealised inimesed, kes on unistanud elamisest maal või väikelinnas. Valdav osa sellise suundumusega
elanikest soovib kvaliteetset ja mitmekesist elukeskkonda, privaatsust, vaikust ja loodust, kuid samas siiski
kaupade, teenuste ning meelelahutuse olemasolu lähipiirkonnas.
Elanike lisandumine toob maksutulu ka kohalikule omavalitsusele, mis annab võimaluse teha investeeringuid
üldise heaolu kasvuks.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering 11
2.4. Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärgid
◼ Luua võimalus rajada kaasaegseid elamuid ja elavdada ääreala.
◼ Kaasaegse taristu kavandamine.
2.5. Vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele
◼ Kavandatakse elamud, seejuures on lahenduses arvestatud, et kaksikelamu rajamisel on igale
leibkonnale privaatne juurdepääas hoonele ja õueala. Lubatud on ka üksikelamute rajamine.
◼ Tehnovõrkude lahendus antakse vastavat võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Juurdepääsude
tagamiseks kavandatakse transpordimaa sihtotstarbega krunt.
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK
3.1. Planeeringuala kruntideks jagamine ja kruntide ehitusõigus
Detailplaneeringuga nähakse ette ala jagamine 6 elamumaa krundiks, 1 transpordimaa, 1 vee tootmise ja
jaotamise maa ja 1 kanalisatsiooni ja reovee puhastuse ehitise maa krundiks. Elamumaa kruntidele antakse
ehitusõigus kaksikelamute või üksikelamute ehituseks. Planeeritavatele kruntide hoonestusalad on suure
ulatusega, et oleks projekteerimisel võimalik valida abihoonetele sobivaim asukoht, sest tegemist on
ehitusgeoloogiliselt keeruka piirkonnaga ja hoone asukoht täpsustub pärast igale hoonele tehtavat
ehitusgeoloogilist uuringut tööjooniste staadiumis.
Tabel 1. Kruntide moodustamise tabel
Planeeritud Planeeritud Maa sihtotstarve Maa sihtotstarve ja Moodustatakse Olemasoleva
krundi krundi ja osakaalu % osakaalu % kinnistust kinnistu
number suurus m² (DP liikide (katastriüksuse suurus enne
kaupa) liikide kaupa) jagamist
1 5666 EPk/EP 100 E 100 Aru-Mihkli 40106
(29501:007:0622)
2 7692 EPk/EP 100 E 100 Aru-Mihkli 40106
(29501:007:0622)
3 4935 EPk/EP 100 E 100 Aru-Mihkli 40106
(29501:007:0622)
4 5426 EPk/EP 100 E 100 Aru-Mihkli 40106
(29501:007:0622)
5 7321 EPk/EP 100 E 100 Aru-Mihkli 40106
(29501:007:0622)
6 5988 EPk/EP 100 E 100 Aru-Mihkli 40106
(29501:007:0622)
7 2681 LT 100 L 100 Aru-Mihkli 40106
(29501:007:0622)
8 361 OV 100 T 100 Aru-Mihkli 40106
(29501:007:0622)
9 36 OK 100 T 100 Aru-Mihkli 40106
(29501:007:0622)
EP – üksikelamu maa, EPk – kaksikelamu maa, LT – tee ja tänava maa, OV – vee tootmise ja jaotamise ehitise
maa, OK – kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa.
Detailplaneeringuga antakse planeeritavatele kruntidele järgmine ehitusõigus:
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
12 Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering
Tabel 2. Kruntide ehitusõigus
Krundi Krundi Krundi Hoonete Hoonete suurim Hoonete lubatud
pos kasutamise katastriüksuse suurim lubatud arv maksimaalne
number sihtotstarve sihtotstarve lubatud (elamu/ kõrgus (m)
(DP liikide ehitisealune abihoone)** põhihoone/abihoone
alusel) pind (m²)
maapeal
1 EPk/EP 100 E 100 450 1+2 9/5
2 EPk/EP 100 E 100 450 1+2 9/5
3 EPk/EP 100 E 100 450 1+2 9/5
4 EPk/EP 100 E 100 450 1+2 9/5
5 EPk/EP 100 E 100 450 1+2 9/5
6 EPk/EP 100 E 100 450 1+2 9/5
7 LT 100 L 100 - - -
8 OV 100 T 100 - - -
9 OK 100 T 100 - - -
*Ehitisealuse pinna sisse arvestatakse ehitusloakohustuslikud hooned.
Krunt pos 7 võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele.
3.2. Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavatele hoonetele
Arhitektuur peab olema planeeritavasse ruumi sobiv ja kaasaegne.
◼ Maksimaalne eluhoone kõrgus on kuni 9 meetrit ja katusekalle 0-45 kraadi.
◼ Maksimaalne lubatud abihoone kõrgus on 5 meetrit.
◼ Piirdeaiad on lubatud kuni kõrgusega 1,5 meetrit.
◼ Välisseinad: puit, kivi, krohv.
3.3. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad
Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline. Täpsed trasside asukohad ja lahendus antakse
ehitusprojektiga.
3.3.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon, sademevesi
Planeeringuala vee- ja kanalisatsioonilahenduse koostamisel on aluseks AS Lahevesi poolt väljastatud
tehnilised tingimused, väljastatud 03.06.2025.
Veevarustus
Ala veevarustus on kuni ühisveevärgiga liitumiseni tagatud ühise puurkaevuga, mis rajatakse krundile pos 8.
Puurkaevu haldamiseks tuleb luua MTÜ. Ühisveevärgiga liitumine toimub kui ühistrass on rajatud vähemalt
Silla detailplaneeringus kavandatud punktini (vt tehnovõrkude koondplaan). Eeldatav veetarve on planeeritaval
alal ~5,4 m3/ööpäevas.
Lähim veevarustuse liitumispunkt asub Karjaküla alevikus Keila tee/Naaritsa tn ristmikul. Planeeritava ala ja
võimaliku liitumispunkti vahel on kehtestatud Silla detailplaneering, mis näeb samuti ette veevarustuse Keila
tee/Naaritsa tn ristmikult. Veevarustuse projekteerimisel teha koostööd Silla detailplaneeringu ala arendajaga.
Liitumispunkti näha ette veemõõdukaev (külmumiskindel, plastist, min diameeter 1200 mm, lukustatav,
varustada AS Lahevesi süsteemiga ühilduvate kaugloetava veemõõtjaga).
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering 13
Igale elamuühikule on ette nähtud eraldi veega liitumispunkt kuni 1 m kaugusele kinnistu piirist, avalikule
maale. Nõuded projekteerimiseks on toodud ptk 3.3.5.
Reoveekanalisatsioon
Reoveelahenduse koostamiseks on AS Keila Vesi väljastatud nõusoleku AS Lahevee poolt Karjaküla
piirkonnast pumbatavate tava-olmereovete koguste suurendamisega ~5,4 m3/d. Planeeritud on krunt pos 9,
kuhu rajtakse reoveepumpla, mille kuja on 10 m.
Tingimustel:
◼ Detailplaneeringuga nähakse ette elukondliku piirkonna arendamine, mis tähendab, et Keila linna
ühiskanalisatsiooni võrku planeeritakse juhtida ainult tavaolmele iseloomulik reovesi
◼ Sademe-, pinnase- ja pinnavett ei ole lubatud ühiskanalisatsiooni juhtida
◼ Kõik planeeritavad reoveed peavad olema mõõdetud esindusliku ja selleks sobiva reoveearvestiga
survekanalisatsioonitorustikul (nt pumplas).
◼ Pumpla (pumpade töö ja reoveemõõtja jt) peab olema kaugjälgitav koos vajalike andmete (nt hetkelised
vooluhulgad, tunnis, ööpäevas, veemõõtja näit jms) mõõtmiste- ja salvestamisega. Kaugvalve, sh
salvestatavad andmed peavad olema visualiseeritud AS Lahevee või AS Keila Vee SCADAs
◼ Pumpla peab voolukatkestuse korral olema minimaalselt neli tundi kaugvalves jälgitav. Pumpla
salvestatavad andmed (pumpade töö, reoveearvesti näidud jms) peavad olema kättesaadavad SCADA
programmi kaudu (SCADA rikke korral pumpla plc-st) minimaalselt üks aasta
◼ Enne ehitamisega alustamist peab piirkonda teenindav vee-ettevõte (AS Lahevesi) sõlmima Keila Veega
teenuslepingu (seoses lepinguliste mahtude muutusega).
Planeeringu kanalisatsiooniga liitumine, eelvool, on lahedatud Karjaküla-Keila linn survetorustikuga.
Peasurvetorustikuga ühenduse vahetusse lähedusse (kuni 1m), rajada survekanalisatsiooni sulgeseade
(kasutada kanalisatsioonile sobivat sulgarmatuuri). Ühendus peasurvetorustikuga teha 45 kraadise nurga all.
Sulgeseade näha ette ka reoveepumplast väljuvale survetorustikule, ~1m pumplast. Täpsemad nõuded
projekteerimiseks on esitatud ptk 3.3.5.
Elamuühikute kanalisatsiooniga liitumispunktid on planeeritud kuni 1 m kaugusele kinnistu piirist avalikule
maale, soovitavalt haljasalale. Liitumispunktiks on ette nähtud DE200 kanalisatsioonikaev, kaevust kinnistu
suunas 1 m paigaldada ja kanalisatsioonitoru.
Peale detailplaneeringu kinnitamist koostada eraldi projekt vee ja kanalisatsiooni lahendamiseks.
Sademeveelahendus
Sademe-, pinna- ja pinnasevee juhtimine reoveekanalisatsiooni ei ole lubatud. Sademevett ei juhita
naaberkinnistutele ega ka tänavamaale. Planeeringualal tekkivad sademeveed on ennekõike nähtud
immutada kruntide piires olevatel haljaspindadel, sademevett tuleb maksimaalselt oma krundi piires ära
kasutada (kastmiseks, taaskasutamiseks). Vertikaalplaneerimine lahendatakse täpsemalt ehitusprojekti
staadiumis, maapinda oluliselt ei muudeta, maapinna tõstmine on lubatud hoonealuse maa osas. Vajaduse
korral rajatakse täiendav drenaaž.
Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Käsitletud ala reljeef on langev lõunasuunas. Absoluutkõrgused jäävad 24,21 kuni 25,58 vahemikku.
Vertikaalplaneeringu lahenduses arvestatakse 11194 Karjaküla tee olemasolevaid kõrgusarve tagades sujuv
peale- ja mahasõit planeeritud alasse. Verikaalplaneeringu lahendus antakse ehitusprojektis, sademevee
juhtimine naaberaladele on keelatud.
Tuletõrjeveevarustus
Tuletõrje veevarustuse ja tuleohutuse tagamisel tuleb lähtuda siseministri 30.03.2017 a määrusest nr 17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise,
katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja Eesti
Standardist EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
14 Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering
Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla. Määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise,
katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6
kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika
ohutus, ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni
200 m kaugusel. Tuletõrjeautodele ja päästemeeskonnale tuleb tagada juurdepääs hoonetele tulekahju
kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Kruntidele ja hoonetele juurdepääs peab olema vaba ja
aastaringselt kasutuskõlblikus seisukorras. Tuletõrjetehnika ümberpööramiseks ei tohi olla takistusi. Tagada
vajalik tulekustutusvesi tuletõrjevee mahutis 10 l/s kolme tunni jooksul.
Krundile pos 7 on ette nähtud tuletõrjevee mahuti.
3.3.2. Elektrivarustus
Elektrilevi OÜ on väljastanud 16.05.2025 tehnilised tingimused nr 496656, need kehtivad kuni 16.05.2027.
Planeeritavale alale on kavandatud uus komplektalajaam. Alajaam on planeeritud võimalikult lähedale
Karjaküla teele ja selle teenindamiseks on ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on planeeritud
10 kV maakaabelliiniga alateks keskpinge õhuliini mastist nr 47 (Talu tee 1 kinnistult).
Elamukruntide toide on planeeritud uuest alajaamast eraldi fiidriite 0,4 kV maakaabelliinidega. Kinnistute
piiridele on kavandatud 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbid, mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid on vabalt
teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini projekteerida maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatistele
on ette nähtud servituudi vajadusega ala.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga
määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus
olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik
taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,
sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
Tänavavalgustus
Tänavavalgustust planeeritavale alale ette ei nähta. Planeeritud kruntide välisvalgustus lahendatakse
lokaalselt iga kinnistu omaniku poolt kasutades välisvalgustust välisukse, värava või sissesõidutee juures.
Turvalisuse tagamiseks on välisukse juures soovitatav kasutada prožektorit. Lahendus antakse
ehitusprojektis.
3.3.3. Sidevarustus
Kuna olemasoleva sidetrassiga liitumispunkt on alast kaugel on sidevarustuse tagamiseks lubatud üle õhu
(Wi-Fi) teenuse kasutamine, sellisel juhul ei ole sidetrassi rajamine vajalik. Lahendus täpsustub
projekteerimisel.
Sidekaabli rajamiseks on Telia Eesti AS ja ELASA väljastanud tehnilised tingimused:
Telia Eesti AS on väljastanud tehnilised tingimused 30.05.2025 nr 39677627, kehtivad kuni 29.05.2026.
Telia Eesti AS sideehitised piirkonnas puuduvad. Sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus on
planeeritud lähtuvalt ELASA poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. Igale kinnistule ja kaksik- või
üksikelamule nähakse ette individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritavast
põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KS tüüpi sidekaevusid.
Sisevõrk projekteerida ja ehitada Tellija vahendtitest. Paigaldada hoonetesse vajalikumahulised
andmesidejaotlad. Sisevõrk rajada CAT6 tüüpi kaablitega. Jaotlasse peab olema paigaldatud elektritoide
seadmete ühendamiseks 230V elektrivõrguga.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering 15
ELASA on väljastanud 19.05.2025 tehnilised tingimused nr: TT4659.
Rajada multitoru (14/10) ELASA sidekaevuni 094K109. Tööde teostamine ELASA sidevõrgus võib toimuda
vaid ELASA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti, järelevalve töötaja juuresolekul. Vähemalt 48-kiuline kaabel
(min Ø6mm, TIA värvikoodiga) puhuda sidekaevu 094YK59 ja sidekaevu 094K109 vahelise 4-avalise multitoru
2. mikrotorusse (oranž). Lõigu tähis 094L13YH02. Kaabli paigaldustööd ELASA trassis teostab AS Connecto
Eesti, kui ei ole teistsuguseid kokkuleppeid trassi haldajaga (AS Connecto Eesti). Sidekaevus 094YK59 on
kaablil 094L13YH01 varu 30m. Sidekaevu 094YK59 paigaldada kaablimuhv. Muhvi tähis 094YM22. Sidekaevu
paigaldab muhvi AS Connecto Eesti (muhv kliendi kulu). Katkestada sidekaevus 094YK59 kaabel 094L13YH02
muhvi 094YM22 ühendamiseks. Planeeritavast sidekatkestusest teavitada kaablil teenust tarbivaid
sideoperaatoreid. Teavitab AS Connecto Eesti. Sidekaevu 094YK59 jätta kaabli 094L13YH02 kaablivaru
2x15m+15m. Paigaldatud kaablimuhv 094YM22, ELASA mikrotorusse puhutud ja sidekaevudes varus olev
kaabel jäävad kuuluma ELASA’le. Piiritluspunkt on sidekaevu 094K109 kaevusein. Rohkem kui ühe
sideühenduse rajamiseks tuleb paigaldada kliendikaev või kapp koos muhviga, kus saab teha hargnemise.
Kaabli ühendamiseks muhvi 094YM22 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELASA’lt klienditellimus
KLT. Kaabli ühendamise muhvi teostab AS Connecto Eesti. Kiudude keevitamine teostada vastavalt kiudude
jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT tööga). ELASA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või
kulgemise skeem edastada ELASA’le koos KLT tööga andmebaasi ELA-12 vahendusel.
3.3.4. Küte
Küte lahendatakse lokaalselt, kasutades selleks tehnoloogiliselt sobivaid lahendusi. Kütteallikana võib
kasutada kõiki kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt
mittesaastavaid kütteliike. Küttelahendus antakse projekteerimisel.
3.3.5. Nõuded tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks
AS Lahevesi
◼ Projekteerimisel arvestada Karjaküla aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi
teostusdokumentatsiooniga.
◼ Projekteerimisel lähtuda Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja standarditega:
• kinnistu veevärgi projekteerimine EVS 835
• kinnistu kanalisatsioon EVS 846
• Väliskanaslisatsioonivõrk EVS 848
• Veevarustuse välisvõrk EVS 921
• Ehitusprojekt EVS 932
• RIL77 „Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud“ paigaldusjuhendit. Jne.
• Muud asjakohased seadused, standardid
◼ Veevarustuse liitumispunktis kasutada malmkorpusega maakraani (DN25). Maakraani otsa rajada
vähemalt 1m kaevikut ja 2m veetoru (tuua üles maapinna suunas ja sulgeda keeviskorgiga).
◼ Veetorustiku hargnemispunktidesse ja ristmikele näha ette maakraanid kõikidesse suundadesse.
◼ Kõik survetorustikud projekteerida PE plasttorust, mis omavahel ühendatakse muhv- või
kontaktkeevistega ja paigaldatakse külmumisohu vältimiseks minimaalse sügavusega 1,70 m. toru
peale.
◼ Veetorustike paigaldamisel tuleb torustik markeerida asukoha määramiseks min. 1,5 mm² ristlõikega
isoleeritud vaskkaabliga, pinnasesse jäävad kaabli jätkuühendused peavad olema veetihedad. Kaabli
otsad tuua kapede alla. Veetoru kohale 0,4 m. kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga “Ettevaatust
veetorustik”.
◼ Maa-aluste sulgeseadmetena kasutada sertifitseeritud valumalmist tooteid.
◼ Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada ühenduste tegemiseks mehaanilisi keermesliitmike.
◼ Koostada veemudel.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
16 Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering
◼ Survekanalisatsiooni torustik paigaldada koos signaalkaabliga. Kaabli otsad tuua reoveepumplast
väljuva survetorustiku sulgeseadme kape alla ja peasurvekanalisatsioonitorustikuga ühenduse kohta
kape alla. Kasutada ka hoiatuslinti.
◼ Survekanali pöörangud lahendada 45 kraadiste põlvedega.
◼ Liitumispunktiks jääb peasurvekanalisatsiooni liitumise juurde rajatav sulgeseade.
◼ Teostada peareoveepumpla ja piirkonna reoveepumpla koostöö arvutus.
◼ Reoveepumplasse paigaldada reoveekulumõõtur (täisavaga elektromagnetiline arvesti) ning
kanalisatsioonile sobivad tagasilöögiklapid (Hawle süsteem). Reoveekulumõõturi näidud edastada AS
Lahevesi SCADA süsteemi (haldab Aidpro Automation).
◼ Survekanalisatsioonitorustik rajada 1,8m sügavusele maapinnast, vajadusel soojustada, et tagada
külmumiskindlus.
◼ Reoveepumpla rajamisel lähtuda AS Lahevesi üldnõuetest.
◼ Planeeringu torustike kaevude maksimaalne vahekaugus 50m. Kaevudele peab olema tagatud ligipääs
survepesuautoga
◼ Kõik suunamuutused isevoolsel kanalisatsioonitorustikul tuleb teostada kaevus. Kaevud peavad olema
torustike diameetrile vastavad ning sobivate luukidega. Vaatluskaevu konstruktsioon ja mõõtmed
peavad võimaldama teostada torustiku läbipesu ja tagama torustiku kontrolliks TV-vaatluskaamera
läbipääsu. Lubatud on kasutada ainult valupõhjaga kaevusid. Kaevu luugina võib kasutada ainult umbset
luuki, kaevu luuk ei tohi asetseda ümbritsevast pinnasest madalamal, välistatud peab olema sademevete
sattumine reoveekanalisatsiooni.
◼ Torustiku kalle peab olema piisav, et oleks tagatud torustiku isepuhastusvõime.
◼ Isevoolse kanalisatsiooni torustik projekteerida muhvidega PVC või PP plastiktorudest rõngasjäikusega
vähemalt SN8.
◼ Reoveekanalisatsiooni sulgarmatuurina kasutada reoveekanalisatsioonile sobivat sulgarmatuuri.
◼ Ärajuhitava reovee kogus planeeringualal 9,6 m3/d
◼ Planeeringu kanalisatsioon näha ette lahkvoolne. Reoveekanalisatsiooni on keelatud juhtida pinnase-,
pinna-, või sademevett.
◼ Lähtuda AS Keila Vesi tehnilitest tingimustest ja ettekirjutustest.
◼ Lähtuse AS Lahevesi reoveepumbate rajamise üldtingimustest
◼ Projekti koostamiseks võtta täiendavad projekteerimise tingimused AS-st Lahevesi (võrguvaldajalt), AS
Lahevesi ei välista täiendavate tingimuste esitamisega projektlahenduse koostamiseks.
ELASA
◼ Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada
liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11).
◼ Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate
◼ kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna.
◼ Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse infosüsteemi (ELVI)
◼ kaudu https://elvi.elasa.ee/.
◼ Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud
◼ ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel.
◼ Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
◼ tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava tegutsemisluba EstWin
◼ liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste tööde tegemiseks:
◼ mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit;
◼ mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd;
◼ puude istutamine ja langetamine;
◼ vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine ning
◼ heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide
◼ paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine;
◼ pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine
◼ või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine;
◼ muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine.
◼ ELASA liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata: www.connecto.ee
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering 17
◼ Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda
kooskõlastatult OÜ Connecto Eesti järelevalvajaga.
3.4. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus
Juurdepääs planeeritavale alale on kavandatud 11194 Karjaküla teelt. Elamumaa kruntidele ligipääsuks on
kavandatud transpordimaa sihtotstarbega krunt pos 7, tee on kavandatud avalikult kasutatavana ning on koos
krundiga ette nähtud peale valmimist tasuta võõrandada kohalikule omavalitsusele. Kõnnitee rajamist
käesoleva planeeringu ehitusmahtu ning võimalikku elanike arvu arvestades ei kavandata.
Normatiivsete parkimiskohtade arvutamisel on aluseks võetud Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad,
tabel 9.2, eramu ja väike elamute ala. Normatiivsete parkimiskohtade arv on 3 kohta elamumaa krundi kohta
(kokku 18 parkimiskohta). Parkimine lahendatakse ehitusprojektis krundi piires.
Nähtavuskolmnurgad on kantud joonisele 3 – Põhijoonis, vastavalt kliimaministri poolt 17.11.2023 vastu
võetud määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“, lisa 1, tabel 18, tabel 19 ja lisa 2, joonis 8:
◼ Teeandmiskohustusega ristmik-
peatee projektkiirus planeeringualaga külgnevas lõigus 90 km/h;
liitumisnähtavus LN2= 15 m (liituva tee liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas);
ristmiku nähtavusala parameetrid: peatumisnähtavus PN1= 150 m, PN2= 25 m, liitumisnähtavus LN1= 190 m.
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoha rajamiseks tuleb
EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded riigitee ristumiskoha ehitamiseks.
Täpne teede lahendus (paiknemine, katendid, laius) antakse ehitusprojekti koostamise käigus.
3.5. Haljastus ja heakord
3.5.1. Haljastus
Planeeritaval alal on kõrghaljastus peamiselt katastriüksuse piiril, olemasoleva Silla kraavi kallastel.
Veekaitsevööndi ulatuses on vajalik taimkatte (sh ka puude gruppide) säilitamine tagamaks veekaitselise
puhverriba toimivust. Puhverribad seovad saasteaineid ja taimetoitaineid enne kuivendusvõrku või veekokku
jõudmist.
Hoonete paigutamisel arvestada võimalikult palju olemasoleva kõrghaljastusega, hoonestusalasse jäävate
puittaimede likvideerimine täpsustub projekteerimisel.
Ehitustööde ajal rakendada meetmeid olemasoleva haljastuse säilitamiseks. Juhinduda standardist EVS 939-
3:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse. Säilivale kõrghaljastusele tuleb läbi viia
võrahooldus, tagada kasvutingimused ning kaitse (juurestiku kaitse, tüvekaitse) ehitustööde ajal. Kujundada
ja täiendada haljastust ka uusistutustega, haljastuse täpsem lahendus anda hoone ehitusprojektiga.
Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt
Eesti Standard EVS 843:2016 nõuetele.
3.5.2. Jäätmekäitlus ja heakord
Sorteeritud jäätmete kogumine toimub vastavalt Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjale (15.06.2018).
Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda lisaks jäätmeseadusest, pakendiseadusest ning nende alamaktidega
kehtestatud nõuetest. Täpne konteinerite paiknemine antakse ehitusprojekti koostamise staadiumis.
Müratase suureneb ehitustööde jooksul, kuivõrd liiklustihedus suureneb ehitusaegse transpordi võrra ja
teostatakse ka mürarikkaid töid. Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada
ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud. Ehitustööde
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
18 Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering
läbiviimisel peab arvesse võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses
nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
toodud normtasemeid. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb ehitustööd teostada päevasel ajal.
Planeeringu realiseerimise järgselt suureneb piirkonnas sõidukite arv, mis tekitavad müra ja õhusaastet,
minimaalselt st see ei suurene määral, mis võiks olla inimesele või keskkonnale olulise mõjuga.
Vajalike puude likvideerimisel tuleb lähtuda eetikast ja Looduskaitseseadusest, et seal pesitsevate lindude ja
muude olendite elupaigad ja elu ei satuks ohtu. Mürarikkad tööd ja puude raie ei tohi toimuda pesitsusajal.
Parim aeg selliste tööde tegemiseks on periood 15. augustist 1. aprillini.
3.5.3. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002.
Soovitav on iga eluhoone sissepääs valgustada, sest valgustatus võimaldab korraldada efektiivse naabrivalve
piirkonna. Vandalismi ja sissemurdmiste riske vähendavad hoonete uste ja akende turvaliseks muutmine,
kasutades vastupidavaid ukse- ja aknaraame ning ukselukke.
3.5.4. Müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet (sh riigitee liiklusest põhjustatud
häiringud)
Planeeritud hoonestuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest normdokumentidest.
Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest.
Riigiteede omanik ei võta endale kohustusi planeeringuala piirkonnas müra mõju vähendamiseks
leevendusmeetmete rakendamiseks ning vajadusel peab meetmed ette nägema planeeringu koostamisest
huvitatud isik.
Võttes müraolukorra hindamisel aluseks Lääne-Harju valla mürauuringu, siis võib kavandatud
hoonestusaladeni (ca 30 m kaugusel teest) ulatuda müra hinnatud tase, mis jääb suurusjärku 50 dB päeval
(Ld) ning 40 dB öösel (Ln). Liiklusmüra tase hoonestusaladel vastab II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse
nõuetele.
Planeeringuga kavandatud hoonestusalade asukohas on liiklusmüra piirväärtusele vastavad tingimused
tagatud ka liikluskoormuste mõningase suurenemise korral, sest müra piirväärtus päeval II kategooria alal on
päeval kuni 65 dB ja öösel kuni 60dB müratundliku hoone teepoolsel küljel. Sellist liikluskoormuse tõusu, mis
need piirid ületaks ei ole selles piirkonnas ette näha.
Õhusaaste keskkonnamõju ning eelkõige tervisele avaldatava mõju olulisuse hindamise aluseks on
mõjutatava välisõhu vastavus kvaliteedinormidele (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena välisõhu
ruumalaühikus). Eestis on õhukvaliteedi piirväärtused kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016. aasta
määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid“. Piirväärtustest madalamad saasteainete kontsentratsioonid ei ohusta inimese tervist olulisel
määral. Piirkonna peamiseks õhusaaste allikaks on autoliiklus. Vaadeldavate liikluskoormuste ja puhverala
suuruse (ca 30 m riigimaanteest) korral ei ole õhukvaliteedi piirnormide ületamist planeeringualal ette näha.
Samuti ei kujune planeeringualal probleemseks võimalik liiklusest tingitud vibratsioon. Kavandatavad
tehnoseadmed jm vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada ning kasutada sellisel viisil, et nende poolt
tekitatud (ning teoreetiliselt maapinna kaudu leviv) vibratsioon elamutes vastaks sotsiaalministri 17.05.2002
määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
meetodid“ kehtestatud piirväärtustele (määruse nõuded peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete
kaitset).
Planeeritava ala puhul on seega müra, vibratsiooni ning välisõhu kvaliteedi aspektist vajalikud tingimused
tagatud.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering 19
◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning
kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras;
◼ Ehitusaegselt tuleb tagada, et müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri
16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja
hindamise meetodid“, „Rahvatervishoiu seaduses“ ja keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32
„Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ määratud
norme.
3.5.5. Servituudi seadmise vajadus
Krunt pos 1:
◼ Servituudi vajadusega ala (SV) planeeritud alajaamale, ulatusega 2 m alajaama seinast, võrguvaldaja
kasuks;
◼ SV planeeritud liitumiskilbile, ulatusega 2 m seadmest, võrguvaldaja kasuks.
Krunt pos 2
◼ SV planeeritud liitumiskilbile, ulatusega 2 m seadmest, võrguvaldaja kasuks.
Krunt pos 3
◼ SV planeeritud liitumiskilbile, ulatusega 2 m seadmest, võrguvaldaja kasuks.
Krunt pos 4
◼ SV planeeritud liitumiskilbile, ulatusega 2 m seadmest, võrguvaldaja kasuks.
Krunt pos 5
◼ SV planeeritud liitumiskilbile, ulatusega 2 m seadmest, võrguvaldaja kasuks.
Krunt pos 6
◼ SV planeeritud liitumiskilbile, ulatusega 2 m seadmest, võrguvaldaja kasuks.
Krunt pos 7
◼ SV planeeritud alajaamale, ulatusega 2 m alajaama seinast, võrguvaldaja kasuks
◼ SV planeeritud liitumiskilbile, ulatusega 2 m seadmest, võrguvaldaja kasuks.
◼ SV ala planeeritud madalpingekaablile, koridoris laiusega 2 m, võrguvaldaja kasuks.
◼ SV ala planeeritud keskpingekaablile, koridoris laiusega 2 m, võrguvaldaja kasuks.
◼ SV ala planeeritud sidekaablile, koridoris laiusega 2 m, võrguvaldaja kasuks.
◼ SV ala planeeritud veetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks.
◼ SV ala planeeritud reoveetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks.
◼ SV ala planeeritud reoveesurvetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks.
3.6. Planeeringu elluviimine
3.6.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine
Planeeringu realiseerudes kasvab vähesel määral liikluskoormus olemasolevale tänavavõrgule. Planeeringu
elluviimisel lisandub piirkonda uusi elanikke, kes perspektiivselt loodavate sotsiaalsete sidemete kaudu
suurendavad kogukonna- ja turvatunnet. Piirkonna tihendamine on majanduslikult mõistlik, sest võimaldab
taristut kasutada tõhusamalt ja heakorraks kasutatavate ressursside kasutus on optimaalsem.
Käesoleva detailplaneeringu elluviimine ei avalda kultuurilist mõju, sest alal ja selle mõjualas puuduvad
väärtustatud hooned ja miljööalad.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
20 Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale. Alal ei paikne
kaitstavaid loodusobjekte.
Planeeritav ala põhjavesi on nõrgalt kaitstud ja reostuse ohtlikkuse tase on kõrge. Oluline on jälgida, et
planeeritavate elamute reovesi ei satuks puhastamata kujul pinnasesse. Ehitustegevuse käigus tuleb
järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal
võimalikul viisil mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning
tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid
ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb kohaselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt
lekete tekkimist). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega.
Kavandatava tegevuse negatiivne mõju on peamiselt ehitusaegne ja piirneb planeeringuala ja selle
lähiümbrusega. Ehitusaegse tegevusega kaasneb ajutine müra, vibratsioon ja liikluskoormuse kasv, mis on
lühiajaline ja mööduv.
3.6.2. Planeeringu elluviimise kokkulepped ja elluviimise kava
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku huvi. Tuleb
tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata
naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju
kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele
maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad
ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.
Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpool toodud
järjekorras planeeringuga kavandatu elluviimiseks:
◼ planeeringu taristuobjektide ehitamiseks kokkulepete sõlmimine ja tagatiste seadmine;
◼ planeeringu kehtestamine;
◼ planeeringukohaste kruntide moodustamine, vajadusel tagatiste vormistamine;
◼ vajadusel taristuobjektide projekteerimiseks tehniliste tingimuste taotlemine;
◼ taristu projekteerimine ja ehitamine;
◼ taristu kasutuslubade vormistamine, vastavalt kokkulepetele objektide üleandmine ja tagatiste
lõpetamine;
◼ detailplaneeringu kohaste hoonete projekteerimine ja ehitamine;
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering 21
C – LISAD
1. Tehnilised tingimused:
◼ AS Lahevesi 03.06.2025, kehtivad kaks aastat.
◼ AS Keila Vesi 28.11.2022.
◼ Telia Eesti AS, väljastatud 30.05.2025 nr 39677627.
◼ ELASA, väljastatud 19.06.2025 nr TT4659.
◼ Elektrilevi OÜ, väljastatud 16.05.2025 nr 496656.
2. Ehitusgeoloogiauuringu aruanne, koostanud OÜ REI Geotehnika, mai 2025, töö nr 5623 -25
3. Illustratsioon (koostamisel)
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering 23
D – JOONISED
Joonis 1. Situatsiooniskeem
Joonis 2. Tugiplaan
Joonis 3. Ruumilise keskkonna analüüsi joonis
Joonis 4. Põhijoonis
Joonis 5. Tehnovõrkude koondplaan
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Tõmmiku külas Aru-Mihkli maaüksuse detailplaneering 25
E – KOOSKÕLASTUSED
Tabel 3. Teave planeeringu käigus tehtud koostöö kohta
Jrk Kooskõlastaja Kuupäev, nr Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali Projekteerija märkused
asukoht kooskõlastaja tingimuste
täitmise kohta
1.
2.
3.
Saatja:
[email protected]
Saaja:
[email protected]
Teema: Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks, Aru-Mihkli
Kuupäev: 2025-11-28 08:06
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Lääne-Harju Vallavalitsus edastab 28.11.2025 volituse nr 6-1/49-3.
Lugupidamisega
Lääne-Harju Vallavalitsus
tel + 372 679 0600
[email protected]
<http://email.mg.laaneharju.ee/o/eJxEzr1OwzAUR_GniTei-5XGHjxUwNCVN7hO_m6CmhYlps-PEAP70dHvvH0tj90_cPOG-dKwXd5yVEpyCnOuiYeAzOPJlEdJGpbMkW0S0aRpJFP2ghmkJUqsk2EIaxaSgVkiRTqR9UWjW5GBEKuKl85ou_Y39zsW3z-_eyBsOA6_4mWdc6ev0idMKKiQSapFpjpV7oz8j9sn5U7fw57Xe310Rg37cz3gG9rvreXzfxieWX4CAAD__wBGRFE>