Kingli kruusamaardla Kingli III kruusakarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Margus Kukk Teie 07.08.2017 nr 66 OÜ PTK Gravel [email protected] Meie 06.11.2017 nr 12-2/17/9235-5 Kingli kruusamaardla Kingli III kruusakarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Austatud Margus Kukk OÜ PTK Gravel (registrikood 14062217, aadress Ehitajate tee 33-33, Mustamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 12612) esitas Keskkonnaametile 07.08.2017 taotluse maavara kaevandamise loa saamiseks Kingli III kruusakarjääri mäeeraldisele (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 08.08.2017 numbriga 12-2/17/9235). Maavara kaevandamise loa taotlus on avalikustatud 17.08.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Taotluse menetlusse võtmisest teavitati 17.08.2017 OÜ-d PTK Gravel, Laimjala Vallavalitsust, Maa-ametit, Riigimetsa Majandamise Keskust ning Kingli III kruusakarjääri mäeeraldise kinnistu piirinaabreid Kingli III kruusakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse menetlusse võtmisest. Avalikustamise käigus seisukohti ei laekunud. Maavara kaevandamise luba taotletakse Saare maakonnas Saaremaa vallas (kuni 15.10.2017 Laimjala vald) Kingli külas Tammiku kinnistul (katastritunnusega 38601:001:0005). Tammiku kinnistu omanik on OÜ PTK Gravel. Taotletava mäeeraldise pindala on 13,58 ha ja selle teenindusmaa pindala on 18,77 ha. Maa- ameti peadirektori 03.05.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/429 on kinnitatud Kingli III kruusakarjääri mäeeraldisel ehituskruusa tarbevaruks pealpool põhjaveetaset 313 tuhat m3 ja allpool põhjaveetaset 312 tuhat m3. Maavara kaevandamise luba taotletakse pealpool põhjaveetaset asuva ehituskruusa kaevandamiseks. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 22 tuhat m3. Maavara kasutatakse teede- ja üldehituses ning täitematerjalina. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on olulise keskkonnamõjuga tegevus ning kaaluma keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Eelhindamisel ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumisel lähtub otsustaja KeHJS § 61 määratud kriteeriumidest. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 I. EELHINNANG 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. Maakasutus Kingli III kruusakarjääri mäeeraldis asub Saare maakonnas Saaremaa vallas (kuni 15.10.2017 Laimjala vald) Kingli külas Tammiku kinnistul (katastritunnusega 38601:001:0005). Tammiku kinnistu omanik on OÜ PTK Gravel. Taotletava mäeeraldise idapoolne lahustükk hõlmab täielikult Kingli kruusamaardla (reg nr 0822) ehituskruusa aktiivse tarbevaru 5 plokki ning läänepoolne lahustükk ehituskruusa aktiivse tarbevaru 7 plokki, taotletava mäeeraldise piir on korrektne aktiivse tarbevaru piiri suhtes. Taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast ~22,9 m põhjas paikneb AS Maravo poolt taotletav Kingli kruusakarjäär, mille teenindusmaa jääb taotletavast Kingli III kruusakarjääri põhjapiirist ~19,4 m kaugusele. Lisaks paikneb taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast vastavalt ~66,3 m ja ~30,5 m põhjas kehtiva loaga Kingli II kruusakarjääri mäeeraldis (loa nr L.MK/320275), Kingli II kruusakarjääri teenindusmaa jääb taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast vastavalt ~62,2 m ja ~26,7 m kaugusele. Taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast lõunas kulgeb avalikus kasutuses olev Poldri tee nr 3860196, mille äärmise sõiduraja välimine serv jääb taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa lõunapiirist ~20 m kaugusele. Lisaks kulgeb taotletavast mäeeraldisest põhjas avalikus kasutuses olev Karjääri tee nr 3860024, mille äärmise sõiduraja välimine serv jääb taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhjapiirist ~10 m kaugusele. Lähimad majapidamised jäävad taotletavast Kingli III kruusakarjäärist ligikaudu 360 meetri kaugusele loodesse (Kaasiku kinnistu, katastritunnusega 38601:001:0212) ja ligikaudu 440 meetri kaugusele idasse (Salmu kinnistu, katastritunnusega 38601:001:0046). 1.2. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime Kingli III kruusakarjääri teenindusmaa paikneb geograafiliselt Saaremaa idaosas, mis pinnamoelt on valdavalt loopealne tasandik. Maapinna reljeef on lainjas ning seotud peamiselt aluspõhja kivimite lasuvusega. Geoloogiliselt paikneb taotletav mäeeraldis moreentasandikust ümbritsetud kõrgendikul, kus kasuliku kihi moodustab liustiku kulutava tegevuse tagajärjel kujunenud lubjakivirähk, mille täitematerjaliks on väga kõrge savi sisaldusega eriteraline liiv. Kingli III mäeeraldise kasuliku kihi moodustab kulutamata, karbonaatse koostisega veerised ja kulutamata lubjakivitükke sisaldav kruus. Katendi moodustab kasvukiht kui ka liivsavi, viirsavi, savi ja turvas. Kasvukihi paksus varieerub vahemikus 0,3 kuni 0,7 m, keskmine 0,5 m. Kogu katendi paksus teenindusmaa piires varieerub vahemikus 0,3 m kuni 3,6 m, keskmine paksus on 1,2 m. Kasuliku kihi paksus kaevandite järgi varieerub vahemikus 1,0 kuni 4,5 m, keskmine 2,9 m. Kasulik kiht Kingli III kruusakarjääri mäeeraldisega kattuvas maardla osas jääb nii ülespoole kui ka allapoole keskmist põhjaveetaset. Kasuliku kihi lamam ei ole uuringuga avatud. 2 (7) Looduslik materjal Kingli III kruusakarjääri mäeeraldise piires ülalpool keskmist põhjaveetaset on esindatud ehitus- ja täitekruusaga. Veepealses looduslikus materjalis varieerub kruusafraktsiooni sisaldus vahemikus 36,9–78,4% (keskmine 67,5%); liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga varieerub vahemikus 21,6–63,1% (keskmine 34,3%); looduslikus materjalis on savi- ja tolmusisaldus vahemikus 5,7–36,2% (keskmine 15,1%). Kingli III uuringuruumi piires ülalpool keskmist põhjaveetaset leviv looduslik materjal vastab kaalutud keskmiste näitajate poolest ehituskruusa nõuetele. Ehituskruusa aktiivne tarbevaru mäeeraldise piirides on 313 tuhat m3, sh kaevandatav 306 tuhat m3. Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 22 tuh m³, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning kaevandatud maa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud üks aasta. Maavara kaevandamise luba taotletakse 15 aastaks. Kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga. Seetõttu puudub taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime. 1.3. Märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Taotletavast Kingli III kruusakarjääri mäeeraldisest vahetult lõunasse jääb Kingli hoiuala. Kingli hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - kadastike (5130), loode (alvarite) (6280*), puisniitude (6530*), lääne- mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), samuti II lisas nimetatud liigi - kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ning III kaitsekategooria liikide - hariliku porsa (Myrica gale), lääne-mõõkrohu (Cladium mariscus), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata), metsõunapuu (Malus sylvestris) ja hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea) elupaikade kaitse. Kingli hoiuala on kantud Natura 2000 alade nimistusse. Taotletavast mäeeraldisest ~1,2 m edelas asuvad III kategooria kaitsealuste liikide (Gymnadenia conopsea) (käoraamat, harilik; keskkonnaregistri kood KLO9331729) ja (Cladium mariscus) (mõõkrohi, lääne-; keskkonnaregistri kood KLO9331716) levialad, millega taotletava mäeeraldise teenindusmaa külgneb kohati vahetult. 1.4. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Maa-ala ei asu tiheasustusalal ning selle piires ja lähiümbruses puuduvad teadaolevalt ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Kaevandamise ettevalmistustöödeks on metsa raadamine, kändude juurimine ning kokkulüke ja kattepinnase koorimine. Katendi koorimisel kooritakse ja ladustatakse eraldi katendi kasvukihi osa. 3 (7) Kaevandamise mäenduslikud tingimused Kingli III kruusakarjääri mäeeraldisel on rahuldavad. Juurdepääs toodangu transpordiks tulevasest karjäärist on hea põhjasuunast Karjääri tee (nr 3860024) ja lõunasuunast Poldri tee (tee nr 3860196) kaudu. Kaevandamise käigus tuleb tagada kohalikele teel ohutu liiklemine ja hoida tee seisund nõuetele vastav. Kaevandatava kasuliku kihi paksus kaevandite järgi varieerub vahemikus 0,0 kuni 5,6 m, keskmine 1,5 m. Kattekihi paksus mäeeraldise piires varieerub vahemikus 0,3–1,6 m (keskmine 1,0 m). Kruusa veepealset varu on pöördkoppekskavaatoriga kavas ammutada otse looduslikust tervikust ja tõsta puistangusse, kallurile või purustussõlme kolusse. Vastavalt nõudlusele turustatakse ehituskruusa looduslikul (töötlemata) kujul või purustatuna. Vajaduse tekkimisel ostetakse kaevise töötlemine (purustamine ja sõelumine) teenusena sisse. Toodangu laadimisel saab kasutada pöördkoppekskavaatorit või kopplaadurit. Maavara väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. 2.1. Loodusvarade kasutamine Kingli III kruusakarjääri mäeeraldisel on ehituskruusa nõuetele vastav materjal, mida saab kasutada teede- ja üldehituses ning täitematerjalina. 2.2. Jäätme- ja energiamahukus Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla Jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase kogumiseks või ladestamiseks. Kui kaevandatud maavara otsustatakse töödelda seda purustades või sõeludes, siis seda tehakse erinevatele tingimustele vastava toodangu valmistamiseks, mitte toodangust kaubandusliku väärtuseta osa eraldamiseks. Kogu kaevandatav materjal kaubastatakse täielikult. Olmejäätmeid moodustub karjääri töös väga väikeses mahus. Need kogutakse konteinerisse ning antakse üle jäätmekäitlejale. Kaevandamisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldus tehakse alltöövõtuna remonditöökodades. Mineraalse loodusliku ehitusmaterjali kaevandamisel enamlevinud tehnikat kasutades ei teki ohtlikke jäätmeid. Kaevandamisel Kingli III kruusakarjääri mäeeraldisel ei teki kaevandamisjäätmeid ja puudub kaevandamisjäätmekava vajadus. 2.3. Lähipiirkonna teised tegevused Taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast ~22,9 m põhjas paikneb AS Maravo poolt taotletav Kingli kruusakarjäär, mille teenindusmaa jääb taotletavast Kingli III kruusakarjääri põhjapiirist ~19,4 m kaugusele. Lisaks paikneb taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast vastavalt ~66,3 m ja ~30,5 m põhjas kehtiva loaga Kingli II kruusakarjääri mäeeraldis (loa nr L.MK/320275), Kingli II kruusakarjääri teenindusmaa jääb taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast vastavalt ~62,2 m ja ~26,7 m kaugusele. 4 (7) 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest 3.1. Vesi ja pinnas Kaevandamine Kingli III kruusakarjääri mäeeraldisel mõjutab peamiselt maastiku väljanägemist. Kaevandamine ei avalda mõju piirkonnas kujunenud veetasemele, kuna maavara kaevandatakse pealpool põhjaveetaset. Muude mõjudena keskkonnale võib tuua maapinna reljeefi muutuse ning taimkatte hävimise. 3.2. Õhu saastatus Maavara kaevandamisel ja laadimisel loodusliku niiskuse juures ei eraldu märkimisväärselt tolmu ning see langeb kiiresti maha masinate töötsooni läheduses. Maavara transpordiga võib autoteedel kuival aastaajal tekkida tolmu. Mõju on vajadusel võimalik vähendada teede niisutamise või täiendavalt koos niisutamisega teede töötlemisega kloriididega. Vältimaks tolmu levikut materjali transportimisel, tuleb veoste väljumisel karjäärist kasutada koormakatteid. Sellekohane tingimus lisatakse ka maavara kaevandamise loale. 3.3. Müra Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, laadur, kallurauto). Transpordimasinal on müratase normeeritud. Meil kehtivate müra normtasemete järgi on 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Avamaal alaneb müratase 100 m kaugusel müraallikast 16 dB, 200 m kaugusel 20 dB ja 300 m kaugusel 23 dB võrra. Karjääris liiguvad masinad süvendis ja puistangute vahel, mis toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset 18–25 dB võrra. Seega on karjääri tööees töötavate masinate müratase 200 m kaugusel 52 dB ja transpordimasinatel 70 dB (väljaspool süvist). Loa omanik on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud müra taotlustaseme arvsuurusi II kategooria aladel tööstusmüra piirväärtus päeval 60 ja öösel 45 dB. Karjääris planeeritavad kaevetööd toimuvad päevasel ajal ning üldreeglina tööpäeviti. Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele normidele vastavaid kallureid. Kaevandamisel ei ületata müratasemele kehtestatud piirmäärasid. 3.4. Vibratsioon Kaevandamisega Kingli III liivakarjääris ei kaasne vibratsiooni, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas. 3.5. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus On võimalus, et karjääris töötaval seadmel võib ilmneda tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda pinnasesse. Selleks tuleb töö koheselt peatada ning reostunud pinnas likvideerida, et reostus ei satuks pinnavette. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja keskkonnasõbralikku tehnikat. 5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale 5 (7) Taotletavast Kingli III kruusakarjääri mäeeraldisest vahetult lõunasse jääb Kingli hoiuala, mis kuulub ka Natura 2000 alade nimistusse. Kruusa kaevandamisega Kingli III kruusakarjääri mäeeraldisel ei ole ette näha negatiivset mõju Kingli hoiualale, kuna kaevandamine toimub pealpool põhjavee taset ning olemasolevat veerežiimi ei muudeta. Samuti ei avalda kaevandamine negatiivset mõju mäeeraldisest edelas asuvatele III kategooria kaitsealuste liikide harilik käoraamat ja lääne-mõõkrohi leiukohtadele. 5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju mõnele muule kitsendavale loodusobjektile Maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus on eeldav mõju mõnele kaitstavale loodusobjektile. 6. KeHJS § 6 lõige 3 punktides 1-41 nimetusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvatest toimetest. Kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata eeldatavalt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Et vähendada tolmu levikut tuleb kasta kaevise transportimisel kasutatavaid teid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ºC, tuleb kasta teid pidevalt. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine toimub pealpool põhjavee taset ja seega ei mõjutata eeldatavalt ümbruskonna veerežiimi. Mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega. Vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil. Oluline kumulatiivne mõju puudub. Piiriülest mõju ette näha ei ole. II. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis 31.08.2017 kirjaga nr 12-2/17/9235-4 Kingli III kruusakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse ning selle kohta tehtava otsuse ja tehtava KMH eelhinnangu eelnõud Laimjala Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Lähtuvalt maapõueseaduse § 49 lõikes 6 on kohalikul omavalitsusel arvamuse andmiseks kaks kuud. Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, lahendatakse taotlus arvamuseta. Laimjala Vallavalitsus ei esitanud määratud tähtajaks omapoolset seisukohta Kingli III kruusakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse ja tehtava otsuse kohta ega pikendanud ka arvamuse andmise tähtaega. III. OTSUSTUS Lähtudes eelhinnangust, OÜ PTK Gravel poolt esitatud maavara kaevandamisloa taotlusmaterjalidest ja KeHJS § 11 lõigetest 2, 4 ja 8 ning tuginedes Keskkonnaameti 6 (7) peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisale 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ otsustan: 1. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mistõttu Keskkonnaamet ei algata Kingli III kruusakarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele keskkonnamõju hindamist. 2. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta 3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja maapõuebüroo Teadmiseks: Saaremaa Vallavalitsus ([email protected]), Maa-amet ([email protected]), Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]) Epp Kuslap 674 4803 [email protected] 7 (7)