Hoonestusloa menetluse algatamise ettepanek

-864235 -144145 0 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN 02.11.17 nr 16-6/15-1427-017 Hoonestusloa menetluse algatamise ettepanek Ee sti Energia AS esitas 27.02.2010 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile veeseaduse § 22 6 lõike 2 kohase hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks meretuu lepargiga . 01.07.2015 jõustunud veeseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lõike 1 alusel on enne 01.07.2015 esitatud hoonestuslubade menetleja Tehnilise Järelevalve Amet, kuid menetluse algataja ja loa andja Vabariigi Valitsus. Lähtuvalt eelnevast oleme koostanud 27.02.2010 esitat ud ja 30.08.2010 ning 30.06.2015 täiendatud taotluse põhjal hoonestusloa menetluse algatamise korralduse eelnõu ja seletuskirja Vabariigi Valitsusele esitamiseks. Menetluse algatamise korralduse eelnõu, seletuskiri ja lühikokkuvõte Vabariigi Valitsusele esitamiseks on lisatud käesolevale kirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Teinemaa Tehnikaosakonna juhataja Tööstusohutuse teenistuse juhataja ülesannetes Lisa 1: EELNÕU Lisa 2: SELETUSKIRI Lisa 3: Lyhikokkuvõte Liis Piper 667 2004 [email protected] K O R R A L D U S Hoonestusloa menetluse algatamine Korraldus kehtestatakse veeseaduse § 22 7 lõigete 1 ja 7 alusel ning kooskõlas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lõikega 1. Asjaolud ja menetluse käik Eesti Energia AS (registrikood 10421629, asukoht Lelle tn 22, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11318, edaspidi taotleja ) esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 27.02.2010 viis veeseaduse (edaspidi VeeS ) § 22 6 lõike 2 kohast hoonestusloa taotlust avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamadega Liivi lahe piirkonnas Kihnu ja Ruhnu saarte ning Häädemeeste valla rannajoone lähedusse (pabertaotlused nr TEE-111, TEE-112, TEE-113, TEE-114 ja TEE-115). Taotleja esit as Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 30.08.2010 ja 30.06.2015 muudetud ning täpsustatud hoonestu sloa taotlused. Muudetud taotluse kohaselt taotletakse hoonestusluba Kihnulõuna alale. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andis tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lõikest 1 Eesti Energia AS hoonestusloa menetluse üle Tehnilise Järelevalve Ametile. Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS ) § 92 2 kohaselt võib hoonestusloa anda vaid elektriettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 tähenduses. Taotleja põhitegevuseks on äriregistri andmetel elektrienergia müük, ettevõtte kapital on 621 645 750 eurot. Majandustegevuse registri andmetel on taotlejale 01.03.2004 väljastatud elektrienergia tootmiseks tegevusluba nr ELT0 0016. Seega vastab taotleja ELTS § 92 2 sätestatud nõuetele. Taotluse kohaselt on meretuulepark kavandatud kuni 160 tuulikuga, kuni 1000 MW võimsusega ning koormatava ala suurusega 183 189 290 m 2 . Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks. Meretuulepark koosneb järgmistest osadest: Kuni 160 avam ere tuulikut, pargi koguvõimsusega kuni 1000 MW ; tuulemõõdu mast; merel paiknev ad alajaam ad ; m erel paiknevatesse alajaama desse ühendatud elektrikaablid; elektri ülekandesüsteem kuni maismaal paiknevasse liitumispunkti (põhivõrgu alajaama) . Mere ja maismaa ühenduskaabel suunduks merealajaamast lääne– ida - suunaliselt Pärnu maakonda Häädemeeste piirkonda. Üks kuni mitu sisemist merealajaama on kaabliga omavahel ühendatud ning maismaale kulgeb nendest üks ühenduskaabel. Tuulikute , alajaamad e ja tuulemõõdumastide täpne arv, paiknemine ning ülekandeliini trassi lõplik asukohavalik selgub keskkonnamõju hindamise ja uuringute tulemusena . T uulikute ja kaabli asukoha valikul tuleb arvestada 17.04.2017 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu s kehtestatud tingimustega. Hoonestusloa menetluse algatamise otsustamiseks küsiti seisukohti VeeS § 22 7 lõike 2 kohaselt Keskkonnaministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Veeteede Ametilt, Lennuametilt, Muinsuskaitseametilt, Rahandusministeeriumilt , Keskkonnaametilt . Seisukohti küsis Majandus- ja Kommunikatsiooniministe erium 2010 . aastal ning uuesti Tehnilise Järelevalve Amet 2017 . aastal. Hoonestusloa menetluse algatamisest kee ldumise aluseid ei tuvastatud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldas VeeS § 22 7 lõike 3 kohaselt hoonestusloa menetluse algatamise kavatsuse teate Ametlikes Teadaannetes , oma veebilehel ja ajalehes Eesti Päevaleht 10.05.2010 . Ühtegi teist taotlust käesolevas taotluses märgitud mere alale hoonestusloa taotlemiseks VeeS § 22 7 lõikes 4 nimetatud 20- päevase tähtaja jooksul teate avaldamisest ei esitatud. Käesoleva korralduse sisu, sealhulgas hoonestusloa menetluse algatamise tingimusi, on taotlejale tutvustatud ning taotlejal ei ole vastuväiteid . Õiguslikud järeldused Hoonestusloa menetluse algatamise otsustamiseks VeeS § 22 7 lõike 2 kohaselt küsitud Keskkonnaministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Veeteede Ameti, Le nnuameti, Muinsuskaitseameti , Rahandusministeeriumi ja Keskkonnaameti seisukohtadest ei tuvastatud hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid. Teised isikud ei ole esitanud hoonestusloa taotlust sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks. VeeS § 22 8 lõike 1 kohaselt keeldutakse hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu, ja lõike 2 kohaselt siis, kui taotletaval alal on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus või kui taotletaval alal on algatatud maakonnaplaneering ja planeeringu koostamise menetlus ei ole lõppenud. VeeS § 22 8 lõige 1 hõlmab juhtumeid, kus hoonestusloa taotluse esitamisel on ilma pikema menetluseta selge, et taotlust rahuldada ei ole võimalik. Selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei ole taotletava ala suhtes algatatud teist hoonestusloa menetlust ega maakonnaplaneeringut . Planeeritav meretuulepark jääb 17.04.2017 kehtestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringus märgitud võimaliku tuuleenergeetika arenduspiirkonda. Seetõttu on põhjendatud hoonestusloa menetl use algatamine Eesti Energia AS taotluse alusel. Tuginedes haldusmenetluse seaduse § 46 lõikele 1 ja lähtudes asjaolust, et avalikku veekogusse tuuleelektrijaama ehitamisel on tegu kõrgendatud avaliku huviga tegevusega, mis eeldab võimalikult paljude huvitatud poolte kaasamist ja ärakuulamist ning põhjendatud seisukohtadega arvestamist, tuleb hoonestusloa taotlust menetleda avatud menetluse raames. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 6 lõike 1 punktidest 5 ja 17 1 ning § 11 lõikest 3 tuleb algatada keskkonnamõju hindamin e. Keskkonnamõju hindamise algatamisest tulenevalt peatub hoonestusloa menetlus KeHJS § 11 lõike 11 kohaselt kuni KeHJS § 22 lõike 7 kohase Ametlikes Teadaannetes teavitamiseni. Kuna tuulikuid planeeritakse Läti rannikust 2,6 meremiili kaugusele , võib kaasneda kavandatava tegevusega oluline piiriülene keskkonnamõju. Sellest tulenevalt peab keskkonnamõju hindamisel lähtuma lisaks KeHJS -le ka piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist (Espoo konventsioon) ning Eesti Vabariigi Valitsuse ja Läti Vabariigi V alitsuse vahelisest riigipiire ületava keskkonnamõju hindamise kokkuleppest. Hoonestusloa menetluse algatamisel määrab Vabariigi Valitsus VeeS § 22 7 lõike 7 punkti 3 kohaselt uuringud, mida taotleja peab hoonestusl oa andmise otsustamiseks tegema ja nende tegemise tähtaja. Arvestades asjaolu, et keskkonnamõju hindamise täpne ulatus ja sisu, sealhulgas hindamismetoodika, ei ole hoonestusloa menetluse algatamisel veel teada ja see määratakse keskkonnamõju hindamise programmis, siis ei ole käesolevas otsuses võimalik määrata lõplikku uurin gute loetelu. U uringute tegemise täpne vajadus määratakse keskkonnamõju hindamise programmis. Uuringute tegemiseks tuleb määrata mõistlik tähtaeg, mille jooksul tuleb taotlejal keskkonnamõju hindamise käigus teha kõik vajalikud uuringud. Praktikas võib keskkonnamõju hindamisel ilmneda erinevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada ka uuringute tegemise tähtaega, kuid arvestades taotleja esitatud teavet ning kavandatavat uuringute tegemise aega, on mõistlik määrata u uringute tegemise tähtajaks viis aastat hoonestusloa menetluse algatamisest. Tehtud uuringud ja nende alusel koostatud keskkonnamõju hindamise aruanne on hoonestusloa andmise otsuse tegemise üheks aluseks. Otsus Algatada hoonest usloa menetlus Eesti Energia AS esitatud taotluse al usel kavandatava meretuulepargi rajamiseks Liivi lahte . Hoonestusloa menetlus viia läbi avatud menetlusena. Algatada meretuulepargi rajamiseks avalikku veekogusse keskkonnamõju hindamine võimalike lühi- ja pikaajaliste, kaudsete ja otseste mõjude, samuti võimalike piiriüleste mõjude väljaselgitamiseks tuulepargi ehitamise ja käitamise ajal. Teostada koormatava mereala suhtes tervikuna vähemalt järgmised uuringud: e hitiste ja kaabelliinide ümbruse esmane batümeetr iline uuring; e hitiste ja kaabelli inide aluse geotehniline uuring; visualiseering maismaa erinevatest punktidest; tuulikute paigutus arvestades Politsei- ja Piirivalveameti radarite tööd; tuulikute optimaalne paigutus arvestades tuuletingimusi, laevateid, kaablite parameetreid, meresõiduohutust tuulepargi läheduses ja jäämurde perioodil; m eteoroloogiline uuring jää, l ainetuse ja hoovuste mõõtmiseks; t uulikute ehituseks vajalike tingimuste analüüs (maismaal toimuv ehitustegevus) ja leevendusmeetmed ; hooldusstrateegia väljatöötamine; a llveearheoloogiline uuring; merevee kvaliteedi uuringud tuulepargi piirkonnas ja ehitustegevuse arvatavasse mõjualasse jääval merealal; planktonikoosluste olukorra kirjeldamine; merepõhja elustik – põhjataimestiku ja loomastiku kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete parameetrite kaardistamine arenduspiirkonnas ja võimaliku mõju alla jääval alal; tuulepargi ja merekaabli elektromagnetvälja võimaliku mõju uuring kalastikule; kalastiku uuring (kalastiku ja kudealade inverteerimine arenduspiir konnas, hüdroakustiline uuring); l innustiku ning nahkhiirte rände ja toitumisalade uuring; s otsiaalmajanduslik analüüs hindamaks elektrienergia kvaliteeti ja parandamise võimalusi Kihnu saarel ning kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele avalduva mõju välja selgitamiseks . muud keskkonnamõju hindamise programmis määratavad uuringud. Uuringud viia läbi viie aasta jooksul käesoleva menetluse algatamise otsuse tegemisest arvates. Tuulikute täpse te asukohtade valikul teha koostööd Pärnu Sadama, Veeteede Ameti , Kaitseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveametiga. Tuulikute paigutamisel lähemale kui 2,6 meremiili Läti piirist , tuleb küsida nõusolekut Läti Vabariigilt. Seoses võimaliku piiriülese keskkonnamõjuga tuleb keskkonnamõju hindamisel täiendavalt lähtuda piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist (Espoo konventsioon) ning Eesti Vabariigi Valitsuse ja Läti Vabariigi Valitsuse vahelisest riigipiire ületava keskkonnamõju hindamise kokkuleppest. Keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande koostamisse kaasata ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Veeteede Ameti, Lennuameti , Maaeluministeeriumi , Muinsuskaitseameti, Tehnilise Järelevalve Ameti ja piirkonna kohalike omavalitsustega . Keskkonnamõju hindamisel, uuringute läbiviimisel ning ülekandeliini trassi valikul teha koostööd teiste samas piirkonnas planeeritavate tuuleparkide arendajatega. Hoonestusloamenetluses ja keskkonnamõju hindamise läbiviimisel tuleb arvestada Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringu tingimustega ja ü leriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu menetlusega. Korralduse vaidlustamine Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Korralduse teatavaks tegemine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus Eesti Energia AS - i le teatavaks. Jüri Ratas Peaminister Heiki Loot Riigisekretär 11 . 2017 Vabariigi Valitsuse korralduse „ Hoonestusloa menetluse algatamine“ eelnõu seletuskiri Asjaolud ja menetluse käik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka MKM ) esitab Vabariigi Valitsusele korralduse eelnõu, mille kohaselt tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek otsustada hoonestusl oa menetl use algatamine Eesti Energia AS 27.02.2010 esitatud ja 30.08.2010 ning 30.06.2015 muudetud taotluse alusel kavandatava kuni 1000 MW võimsusega meretuulepargi ra jamiseks Liivi lahte . Vabariigi Valitsuse ko rraldus kehtestatakse veeseaduse (edaspidi VeeS) § 22 7 lõigete 1 ja 7 , elektrituru seaduse § 92 1 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspid i KeHJS ) § 3 punkti 1, § 6 lõike 1 punkti 5 ja 17 1 ja § 11 lõike 3 alusel ning kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS ) § 46 lõikega 1. VeeS § 22 6 , 22 7 ja 22 9 kohaselt on hoonestuslubade menetleja ning loa andja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA ). Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS ) § 25 lõike 1 kohaselt menetletakse enne 01.07.2015 esitatud hoonestusloa taotlused lõpuni taotluse esitamise hetkel kehtinud õigusaktide kohaselt. See tähendab, et vastavalt taotluse hetkel kehtinud VeeS § 22 7 lõike le 1 ja § 22 9 lõike le 1 on hoonestusloa menetluse algataja ning loa andja Vabariigi Valitsus. MKM andis vastavalt EhSRS § 25 lõikele 2 enne 01.07.2015 esitatud hoonestuslubade menetlused üle TJA-le 30.09.2015 ning teavitas taotlejat menetluse üleandmisest 28.10.2015 kirjaga nr 1.10-13/10-00413/046 (lisa 1 ). Vastavalt taotluse esitamise hetkel kehtinud elektrituru seaduse (edaspidi ELTS ) § 92 1 lõikele 1 peab a valiku veekogu tuuleelektrijaama ga koormamise kavandamiseks taotlema Vabari igi Valitsuselt VeeS § 22 5 lõike 1 kohase hoonestusloa. Hoonestusloa menetluse algatamise otsusega algab hoonestusloa menetlus, mis võib lõppeda hoonestusloa andmisega või selle andmisest keeldumisega. ELTS § 92 2 kohaselt võib hoonestusloa anda v aid elektriettevõtjale elektrituru seaduse tähenduses või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 tähenduses . Eesti Energia AS ( registrikood 10421629 , asukoht Lelle tn 22, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11318 , edaspidi taotleja ) esitas MKM- i le 27.02.2010 viis hoonestusloa taotlu st avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamadega Liivi lahe piirkonnas Kihnu ja Ruhnu saarte ning Häädemeeste valla rannajoone lähedusse (pabertaotlused nr TEE-111, TEE-112, TEE-113, TEE-114 ja TEE-115) . Taotleja põhiteg evuseks on äriregist ri a ndmetel elektrienergia müük, ettevõtte kapital on 621 645 750 eurot. Majandustegevuse registri andmetel on taotlejale 01.03.2004 väljastatud elektrienergia tootmiseks tegevusluba nr ELT00016 . S eega va stab taotleja ELTS §-s 92 2 säte statud nõuetele. 27.02.2010 esitatud t aotlus t e kohaselt kavandas taotleja viit meretuuleparki Liivi lahte : Ruhnu, Kihnu lõuna, Jaagupi, Kihnukrundi ja Kihnuedela. Kokku oli viies taotluses esitatud koormatava ala suurus 110 244 338 m 2 , tuulikuid 308 koguvõimsusega 1540 MW. T aotleja muutis esialgset hoonestusloa taotlust 30.08.2010 ja 30.06.2015 (muudatuste kirjeldus seletuskirja punktis 2). M uudetud taotluse alusel koosneb meretuulepark järgmistest osadest: Kuni 160 avam ere tuulikut, pargi koguvõimsusega kuni 1000 MW ; tuulemõõdu mast; merel paiknev ad alajaam ad ; merel asuva te sse alajaama desse ühendatud elektrikaablid; elektri ülekandesüsteem kuni maismaal paiknevasse liitumispunkti (põhivõrgu alajaama) . Planeeritav meretuulepark jääb 17.04.2017 kehtestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringus märgitud võimaliku tuuleenergeetika arenduspiirkonda. Taotluse kohaselt on meretu ulepark kavandatud kuni 160 tuulik uga . Hoonestusloa taotluse esitamisel o li p laneeritud kasutada tuulikuid masti kõrgus ega kuni 110 m ja laba diameetriga 154 m. Masti materjalina planeeritakse kasutada terast. Tuuliku eeldatav eluiga on 25 aastat. Meretuulepargi koormatava ala suurus on taotluse kohaselt 183 189 290 m 2 . Sobivaks vundamendiks Liivi lahe ilmastiku- ja ehit usgeoloogilisi tingimusi arvestades on praeguste andmete alusel valitud gravitatsioonil põhinev vundament. Gravitatsioonil põhine vatel vundamentidel on välja arendamisel erinevaid variatsioone, mille eesmärk on vundamendi ehitamise ja pa igaldamise kulusid minimeerida . Arenduses on lisaks tavapärasele betoonist või rauast vundamendile betooni/raua vundamendi kombinatsioon ja erinevad meetodid vundamendi paigaldamiseks. Gravitatsioonil põhinev vundament töötab massi ja põhj a pindala koosmõjul. Taotleja esialgsel hinnangul on potentsiaalne horisontaalne mõjuv jääjõud vundamendile vahemikus 2 –2,5 MN, mis eeldab vundamenti, mille põhja proj ektsiooni pindala on ca 1 000 m 2 . Lisaks paigaldatakse veepiirile jää murdmiseks jääkoonus . Vundament projekteeritakse arvestades 100 aastase elueaga. Selle aja jooksul tuleb korduvalt vahetada generaatorit ennast, aga kuna vundament jääb samaks, siis rekonstrueerimise majanduslikud ja keskkonnakaitselised negatiivsed mõjud on väikesed. Tuulegeneraatori vundamentide vananemisel tuleb mastid, generaatorid ja vundamendid demonteerida lähtudes säästva arengu põhimõttest. Kasutada tuleb demonteerimise hetkel olemasolevat parimat võimalikku tehnoloogiat. Samuti peab tagama, et lammutamisel tekkiv kivimaterjal ja vanateras leiaks taaskasutust. Meretuulikute asukohad on valitud selliselt, et nad oleks joondunud üksteise taha Politsei- ja Piirivalveameti Kihnu ja Ruhnu radari suhtes. Kuna m eretuulikute val dkond on väga kiiresti arenev , võib hoonestusloa menetluse käigus tuulikute tüüp , tuulikute kõrgus, vundamentide tüüp ja parameetrid veel muutuda , kuid tuulikute paigutamisel ja kõrguse valikul peab arvestama P olitsei- ja Piirivalveameti, Kaitseministeeriumi ning Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringus seatud tingimustega . Tuulikud on osaliselt planeeritud lähemale kui 2,6 meremiili Lä ti piirist. Seetõttu tuleb vastavalt Pärnu maakonnaga piirnev a mereala planeeringule küsida nõusolekut Läti Vabariigilt. Meretuuleelektrijaama ehitiste kasutamise otstarve on taastuvast allikast elektrienergia tootmine. Taastuvaks allikaks on massi ja liikumissuunda omava õhu kineetiline energia, mis muudetakse tuuliku rootori pöörlemisenergiaks, mis omakorda kantakse üle generaatorile. Liivi lahe oluline keskmine lainekõrgus on ligikaudu 2 korda väiksem kui Läänemere avaosas, mis vähendab märkimisväärselt tuulikute hooldusbrigaadide tööaega rikke avastamisest selle likvideerimiseni. Jääkatte olemasolul toimub hooldus enamasti hõljuki, amfiibsõiduki või he likopteriga. Töökorras tuulik lülitub tööle teatud minimaalse tuulekiiruse juures, mis on rootori tsentri kõrgusel tavaliselt suurusjärgus 3-4 m/s. Tuulik töötab ning annab võrku pidevalt elektrit kuni tuulekiiruseni 25-35 m/s sõltuvalt tuuliku tootjatehase spetsif ikatsioonist. Taotleja on läbi viinud tuulemõõtmised ja toodangu analüüsi planeeritud meretuulepargi potentsiaali määramiseks. Olenevalt tuuliku tüübist ja paigutusest jääb täistöötundide arv keskmiselt vahemikku 3 000 –4 500 h/aastas. Eesti maismaatuuleparkidel on täistöötundide arv en amasti vahemikus 2 000 –3 000 h/aastas. Tuulepark o n ette nähtud varustada ühe kuni mitme pargisisese trafoalajaama ga 66 kV pinge muundam iseks kõrgepingeks (110– 440 kV). Sisemiste alajaamade olemasolu aitab vähendada ülekande kadusid. Tuulikud on grupeeritud erinevatesse gruppidesse ja ühendused alajaama de ga on ette nähtud teostada merekaablitega nimipingel 66 kV, mis peavad olema varustatud optilise andmeeda stuskaabliga. Kaablid paigaldatakse süvistatult 1 m sügavusele merepõhja. Tuulepargi sisemiste alajaamade eesmärk on koguda kokku keskpingel 66 kV grupeeritud tuulikute kaablid ja tõsta pingeaste kõrgepingeks. Sisemised alajaamad asuvad tuulepargi keskel. Alajaamas on transformaator, võimsuslülitid, avariigeneraator jms. Täpne spetsifikatsioon sõltub projekteeritud alajaamast ja täpsustub tööprojektis. Alajaamast väljuvad kõrgepingekaablid maismaal asuvasse liitumispun kti alajaama. Tuulepargi sisemis e d alajaam ad ehitatakse sarnaselt tuulegeneraatorile gravitats ioonil põhinevale vundamendile. Tuulikupargis peavad olema igale tuulikule paigaldatud lennuohutuse tagamiseks vastavad ohutustuled ja mööda tuul epargi perimeetrit vilkuvad ohutustuled. Tuulepark tuleb varustada piksekaitse- ja elektriseadmete maandustega. Tuulikud ja alajaamad tuleb varustada tulekahju- ja valvesignalisatsiooniseadmetega. Mere ja maismaa ühenduskaabel suunduks merealajaamast lääne –ida - suunaliselt Pärnu maakonda Häädemeeste piirkonda. Üks kuni mitu sisemist m erealajaama on omavahel kaabliga ühendatud ning maismaale kulgeb üks ühenduskaabel. Kaabli maabumine ning selle konkreetne asukoht täpsustub uuringute ja KMH tulemusena. Ülekandesüs teemi paigutamisel tuleb arvestada, et see oleks tehniliselt teostatav ja ohutu, arvestaks looduskaitseliste tingimustega , läbides seejuures võimalikult vähe kaitsealasid ja nende väärtusliku maid osasid, arvestaks sotsiaal majanduslike huvidega (nt kalandus, maakasutus) ja oleks majanduslikult otstarbekas . Kaabli trassi asukoha valikul tuleb lisaks keskkonnatingimustele arvestada ka mõjuga kohalikele omavalitsustele ning kohalike elanike elutingimustele, samuti tuleb arvestada 17.04.2017 kehtestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringu tingimustega ning teiste samas piirkonnas olevate arendustega, et võimalusel kaablitrassid ühildada. Lähtuvalt Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringust tuleb ülekandesüsteemi paigutamisel Pärnu maakonda lahendada trassi asukoht selliselt, et paraneb Kihnu jaotusvõrgu ühenduse kvaliteet põhivõrguga. Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lõikele 4 tuleb merekaabli puhul arvestada kaitsevööndiga, mis on piki kaablit kulgev veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmist est kaablitest 100 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Liitumine Eesti põhivõrguga toimub vastavalt täpsustatud tao tlusele ja Elering AS 18.06.2015 nr 2-7/2015/345-2 väljastatud t ehnilistele tingimustele (lisa 2 ) Sindi alajaamas pingel 330 kV. Liitumise mahus tuleb ehitada kas 110 kV või 330 kV liinid Sindi alajaamani. L iinid jäävad liituja omandusse. Lisaks on Elering selgitanud, et kõnealune liitumine eeldab olenevalt eelnevalt liitunud ning kehtivat liitumispakkumist omavate elektrijaamade mahust uute 110 kV ja/või 330 kV liinide ehitamist ning alajaamade rekonstrueerimi st Lääne-, Loode - ja Kesk-Eestis. Eelnimetatu d on vajalikud töökindluse tagamiseks. Nimetatud liinid ja alajaamad jäävad Eleringi omandusse ning nende maksumus tuleb tasuda liitujal. Liitumise tehniline lahendus võib muutuda tulenevalt elektrivõrgu arengust. Avamere tuulikutest merel asuva alajaamani kulgevad merekaablid ning merel asuvast alajaamast kuni maismaal paiknevasse liitumispunkti kulgev veekaabelliin kuuluvad taotlusega esitatud hoonestusala hulka. Elektri ülekandelahendused maismaal lahendatakse eraldiseisvate planeeringutega ning need ei ole hoonestusloa taotluse osaks. K aabli maismaale ulatuva osa rajamisel tuleb arvestada olemasolevate planeeringutega ning vajadusel koostada detailplaneeringud. Edasises tuuleenergeetika arendustegevuses tuleb silmas pidada , et juba käimas olevad või planeeritavad projektid arvestaks nii Pärnu mere ala maakonnaplaneeringus kehtestatud tingimuste kui ka üksteisega. On oluline , et tuuleparkide mere kaabli trasside valikul arvestataks võimaliku mõjuga ka kalade kudemisaladele ja rändele ning lindude ja nahkhiirte rändele. Samuti tuleb ülekandesüste emi paigutamisel Pärnu maakonda lahendada trassi asukoht selliselt, et paraneb Kihnu jaotusvõrgu ühenduse kvaliteet põhivõrguga. Vastavalt Pärnu mereala maakonnaplaneeringule on elektrikaablite ja torujuhtmete alal ja nendest 0,5 mer emiili ulatuses mõlemal pool ankurdamine, traalimine ja mistahes muu kaableid k ahj ustada võiv tegevus keelatud ning see seab piiranguid kalandusele. Lähtuvalt eelnevast tuleb teha koostööd piirkonna teiste tuuleenergeetika arendajatega ning kaaluda võimalust tuuleparkide ülekandesüsteemi trassikoridoride ühendamiseks, et vältida merepõhja ja maismaa liigset koormamist , samuti veealuse kultuuripärandi kahjustamist . Elektrienergia kvaliteedi hindamise ja parandamise vajaduse väljaselgitamiseks on eelnevalt vajalik läbi viia sotsiaalmajanduslik analüüs ning leppida kokku leevendavate meetmete kasutamises kalanduse valdkonnas . Vastavalt ELTS § 92 3 lõikele 1 arvestatakse t uuleelektrijaama ehitise aluse pindala hulka ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised vahemaad, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pind. Veekaabli kaitsevööndit ei arvestata meretuulepargi ehitusaluse pinna hulka. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks, mis on keskmine periood arvestades rajatise eeldatavat püsimise aega ja hooldustingimusi. Tulevikus on nimetatud tähtaega vajadusel võimalik pikendada. Võrreldes hoonestusloa menetlust maismaal kehtiva hoonestusõiguse seadmise institutsiooni ja senise praktikaga, on nimetatud tähtaeg koos hoonestusloa tähtaja pikendamise võimalusega asjakohane. Taotleja avalda s , et projekt i realiseerumise eel soovib ta läbi viia keskkonnamõju hindamise ning teostada järgmised uuringud: Ehitustehnilised ja paigutusega seotud uuringud Ehitiste ja kaabelliinide ümbruse esmane batümeetriline uuring, Ehitiste ja kaabelliinide aluse geotehniline uuring, Meteoroloogiline uuring jää, lainetuse ja hoovuste mõõtmiseks, Tuulikute ja laevateede paigutus (alternatiivsed laevateed, meresõiduohutus tuulepargi läheduses, meresõiduohutus jäämurde perioodil), Tuulikute paigutus arvestades Piirivalveameti radarite tööd, Tuulikute ehituseks vajalike tingimuste analüüs (sh maismaal toimuv ehitustegevus), Hooldusstrateegia väljatöötamine, Tuulikute optimaalne paigutus arvestades tuuletingimusi, laevateid, kaablite parameetreid jms. Keskkonnaalased uuringud Visualiseering maismaa erinevatest punktidest ning sotsiaal-majanduslik uuring, Mõju kalade rändele ja kudemisele (täpsustada sügisräime kudealade võimalikud asukohad, mõju ja leevendusmeetmed), Ehitusaegsed mõjud (sh maismaal toimuv ehitustegevus) ja leevendusmeetmed, Mõju veealustele kultuuriväärtuslikele objektidele, Merevee kvaliteedi uuringud tuulepargi piirkonnas ja ehitustegevuse arvatavasse mõjualasse jääval merealal, Planktonikoosluste olukorra kirjeldamine, Merepõhja elustik – põhjataimestiku ja loomastiku kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete parameetrite kaardistamine arenduspiirkonnas ja võimaliku mõju alla jääval alal, Merepõhja elupaigad ja nende kvaliteet – elupaikade kaardistamine projektialal ja vahetus läheduses, Kalastik (kalastiku ja kudealade inverteerimine arenduspiirkonnas, hüdroakustiline uuring), Mõjude hindamiseks teostada peale tuulepargi rajamist järelseire kalastikule 1, 3 ja 5 aasta möödumisel. Valitsusasutuste hinnangul tuleb teostada vähemalt järgmised uuringud (kirjeldus on seletuskirja punktis 2): allveearheoloogilised uuringud; keskkonnamõju hindamine . Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringust lähtuvalt tuleb eelnevalt lisaks eespoolkirjeldatule läbi viia järgmised uuringud: linnustiku ning nahkhiirte rände ja toitumisalade uuring; tuulepargi ja kaabelühenduste mõju kalandusele; elektrienergia kvaliteedi hindamise ja parandamise vajaduse väljaselgitamiseks eelnevalt läbi viia sotsiaalmajanduslik analüüs; sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude uuring, sh mõju kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele. Tuulepargi rajamiseks on vaja läbi v iia KMH . KMH eesmärk on tuvastada ja hoonestusloa andmise otsustamiseks välja selgitada olulised keskkonnamõjud. KMH aruande koostamisel hinnatakse võimalikke lühi- ja pikaajalisi, kaudseid ja otseseid mõjusid, samuti võimalikke piiriüleseid mõjusid nii tuulepargi ehitamise kui käitamise ajal. KMH läbiviimisel arvestatakse õigusaktidest tulenevaid kohustusi tulenevalt KeHJS-ist. Mõjude hindamisel kasutatakse üldtunnustatud metoodikaid. KMH aruandes käsitletakse, hinnatakse ja võrreldakse muuhulgas ka tuulepargi ja maismaa vahelise ühenduskaabli erinevaid trassikoridore. KMH läbiviimisel lähtutakse järgmistest esmastest teadaolevatest mõjuvaldkondadest: merepõhi, vee kvaliteet; fauna ja floora (maismaal ja meres); kaitsealad ja kaitsealused liigid; Natura 2000 alad; veeliiklus ; maakasutus ja maastikuilme muutumine; inimeste elamistingimused, kalastamine ja sellega seotud ohutus; kultuuripärand; turism ja vaba aja veetmine; loodusressursside kasutamine; õhukvaliteet; erinevad keskkonnaaspektid; piiriülene mõju; mõju julgeolekule ; kumulatiivne mõju. Hoonestusloa menetluse algatamise kooskõlastamine Vastavalt EhSRS § 25 lõikele 1 menetletakse enne 01.07.2015 esitatud hoonestusloa taotlused lõpuni taotluse esitamise hetkel kehtinu d õigusaktide kohaselt. Kuna taotlus esitati esmakordselt 27.02.2010 , teeb ettepaneku hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatam ata jätmiseks taotluse hetkel kehtinud VeeS § 22 7 lõike 1 kohaselt MKM . Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt saab MKM teha hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise ettepaneku pärast Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM ) , Kaitseministeeriumi (edaspidi KaM ) , Siseministeeriumi (edaspidi SiM ) , Veeteede Ameti (edaspidi VA ) , Lennuameti (edaspidi LA ) ja Muinsuskaitseameti (edaspidi MuA ) põhjendatud arvamuse saamist . Lisaks küsis TJA Keskkonnaameti (edaspidi KeA ) ja Rahandusministeeriumi (edaspidi RaM ) seisukohta . MKM tegi 10.03. 20 10 kirjaga nr 1.10-13/10-00413/006 (lisa 3) ettepaneku eelnimetatud riigiasutustele arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Hoonestusloa menetluse algatamise vastu oli Saare Maavalitsus , kes 12.04. 20 10 kirjaga nr 9-9/569 (lisa 4 ) tegi ettepaneku rajada meretuulepark läbi planeerimismenetluse. Sama ettepaneku tegi ka SiM oma 23.04.2010 kirjas nr 2-5/1880 (SiM dokumendiregis tris viitega nr 7-5/1880, lisa 5 ) . Hoonestusloa menetluse algatamise vastu oli ka Eesti Kesk konnaühenduste Koda (lisa 6 ) , tuues välja peamiste aspektidena tuuleparkide paiknemise Natura 2000 alal ja külgnemise linnualadega, mis takistab kaitsealal kaitse-eesmärkide saavutamise. Teised asutused hoonestusloa menetluse algatamise vastu ei olnud. Peale seisukohtade küsimist avaldas MKM 10.05.2010 Eesti Päevalehes, Ametlikes T eadaannetes ja oma kodulehel teate hoonestusloa menetluse algatamise kavatsuse kohta. Teate avaldamisest 20 päeva jooksul oli huvitatud isikutel võimalik taotluse ja selle materjalidega tutvuda ning esitada sama ala kohta oma taotlus . Ühtegi taotlust selle perioodi jooksul ei esitatud. MKM esitas 06.07.2010 kirjaga nr 10-00413/031 Vabariigi Valitsusele ettepaneku hoonestusloa menetluse algatamiseks . MKM selgitas, et kuigi riigiasutused tegid ettepaneku otsustada meretuulepargi ehitamise võimalikkuse üle hoonestusloa menetluse aseme l planeerimismenetluses, siis planeeringu koostamine ei välista hoonestusloa taotlemise kohustust. VeeS näeb ette hoonestusloa taotlemise kohustuse ka juhul, kui avaliku veekogu ala suhtes on olemas kehtiv maakonnaplaneering. Taotleja teavitas 30.08 .2010 kirjaga nr TEE-606 (lisa 7 ), et SiM-i 23.04.2010 kirjalikust arvamusest ja taotleja tehtud mereseiresüsteemide analüüsi tulemustest selgus, et Kihnukrundi tuulikute asukohad on konfliktis Kihnuedela ja Kihnulõuna tuulikute paigutuskiirtega ning jäävad Kihnu mereseireradari ja Pärnu sadama – Irbe väina intensiivse laevaliikluse vahele. Ruhnu tuulikute asukohad on konfliktis Kihnuedela tuulikute paigutuskiirtega ning jäävad Ruhnu mereseireradari ja Pärnu sadama – Irbe väina intensiivse laevaliikluse vahele - Jaagupi tuulikute asukohad on konfliktis Kihnulõ una tuulikute paigutuskiirtega ( täpsustav joonis lisa 8 ) . Lähtuvalt eelpool kirjeldatust taotles Eesti Energi a 30.08.2010 kirjaga nr TEE-606 hoonestusloa menetluse lõpetamist Kihnukrundi (taotlus nr TEE-114), Jaagupi (taotlus nr TEE-113) ja Ruhnu (taotlus nr TEE-111) taotlustele . Valitsuskabineti 02.09.2010 nõupidamisel otsustati eelnõud mitte heaks kiita ja tehti MKM- i le ülesandeks töötada küsimus täiendavalt läbi, võttes arvesse tuuleelektrijaamades toodetava elektrienergia edastusvõimsusi ja kasutusvõimalusi ning esitada ettepanek uuesti valitsusele arutamiseks. Vabariigi Valitsus algatas 11.10.2012 korraldusega nr 441 maakonnaplaneeringu Hiiu ja Pärnu maakonnaga piirnevatel merealadel. VeeS § 22 8 näeb ette, et kui taotletaval alal on algatatud maa konnaplaneering, mille menetlus ei ole lõppenud, siis tuleb hoonestusloa menetluse algatamisest keelduda. Sellest tulenevalt otsustas MKM hoonestusloa taotluse menetlemisega jätkata pärast Pärnu maakonnaplaneeringu kehtestamist. Taotleja teavitas 30.06.2015 kirjaga nr TO-JUH-6/24 (lisa 9 ), et tulenevalt Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi poolt perioodil 2012-2014 läbi viidud uuringu tulemustele on täpsustunud piirkonnad, kuhu meretuulepargi ehitamine võiks olla võimalik ilma olulise keskkonna mõjuta. Sellest tulenevalt muutis taotleja veel kord oma esialgset taotlust ning teavitas, et soovib jätkata ainult muudetud Kihnulõuna taotlusega. 01.07.2015 jõustus veeseaduse redaktsioon , mille kohaselt sai hoonestuslubade menetlejaks TJA . MKM andis Eesti Energia AS hoonestusloa menetluse TJA-le 30.09.2015 üle . 17.04.2017 kehtestati Pärnu maavanema korraldus ega nr 1-1/17/152 Pärnu maakonnaga piirn eva mereala maakonnaplaneering. Taotleja kinnitas 18.05.2017 kirjaga nr KA-JUH-13/234 (lisa 10 ) , et on jätkuvalt hoonestusloa taotlemisest huvitatud ning TJA jätkas hoonestusloa taotluse menetlemist. Lähtuvalt muutunud taotlusest ja asjaolust, et MKM küsis valitsusasutuste seisukohti 2010. aastal, küsis TJA 08.06. 20 17 kirjaga nr 16-6/15-1427-003 (lisa 11 ) RaM-i, SiM-i, KaM-i, VA, MuA, KeM-i, KeA ja LA seisukohti hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. VA vastas 21.06.2017 kirjaga nr nr 6-3-1/ 1757 (lisa 1 2 ), et ei ole hoonestusloa menetluse algatamise vastu, kuid kuna praegu kasutavad osad Pärnu sadamat külastavad laevad p laneeritava meretuulepargi ala, tuleb hoonestusloa menetlemisel teh a koostööd nii Pärnu sadama kui ka Veeteede Ametiga, et leida lahendus, mis tagaks veeliikluse ohutuse. RaM ei olnud hoonestusloa menetluse algatamise vastu, kuid viitas oma 28.06.2017 kirjas nr 15-2/04466-1 (lisa 1 3 ) Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringust tule ne vale uurimis- ja koostöövajadusele. KeM ja KeA ei olnud hoonestusloa menetluse algatamise vastu (29.06.2017 kiri nr 16-3/17/4169-2 ja 06.07.2017 kiri nr 6-2/17/7213-2 lisad 1 4 -1 5 ), kuid selgitasid, et enne hoonestusloa andmist tuleb tuulikute ja kaablite alal läbi viia KMH . KMH käigus tuleb välja selgitada meretuulepargi mõju ümbritsevale keskkonnale, arvestada meretuulepargi arendustegevuse ja ekspluatatsiooni mõ ju merekeskkonnale tervikuna ( kaladele, mereimetajatele ja lindudele ning nahkhiirtele) . LA ei olnud hoonestusloa menetluse algatamise vastu, kuid viitas 03.07.2017 kirjas nr 4.6-8/17/3029-2 (lisa 16 ), et v astavalt lennundusseaduse § 35 lõikele 6 1 tuleb tuulepargi valgustus- ja märgistustingimused kooskõlastada LA- ga. KaM- i l vastuväited puudusid (lisa 17 ). MuA selgitas 10.07.2017 kirjas nr 1.1-7/1462-1 (lisa 1 8 ), et vastuväited puuduvad, kuid enne hoonestusloa andmist tuleb alal läbi viia allveearheoloogiline uuring. SiM vastas 17.07.2017 kirjas nr 13-3/293-3 (lisa 19 ), et kooskõlastab hoonestusloa menetluse algatamise tingimusel, et tuulikute täpsemad asukohad (lokaalne asukoht, vahekaugused) kooskõlastatakse Politsei- ja Piirivalveametiga eraldi täpsemate tehniliste lahenduste väljatöötamisel, tagamaks mereseireradarite ja mereseirekaamerate takistusteta töö. Kokkuvõtlikult tuleb valits usasutuste hinnangul teostada alljärgnevad uuringud: allveearheoloogiliste uuringute teostamine; keskkonnamõju hindamine . Kuivõrd uuringute loetelu võib KMH läbiviimise käigus muutuda, tehakse taotlejale ülesandeks uuringud mereala suhtes läbi viia tervikuna. Kõikide hoonestusloa menetluse algatamiseks vajalike ning eelnevalt teostatavate uuringute tulemused ja vastav analüüs tuleb lisada KMH aruandesse. Uuringud tuleb läbi viia viie aasta jooksul alates hoonestusloa menetluse algatamisest . Hoonestusloa menetluse ja KMH algatamise otsustamine Vastavalt taotluse hetkel kehtinud VeeS § 22 7 lõikele 1 otsustab hoonestusloa menetluse algatamise Vabariigi Valitsus. Sama seaduse § 22 7 lõike 7 punktide 1–4 järgi tuleb hoonestusloa menetluse algatamisel määrata isik, kelle taotluse alusel menetlus läbi viiakse, KMH algatamine või algatamata jätmine ning vajadusel täiendavad uuringud, mida hoonestusloa andmise otsustamiseks on vaja teostada, samuti ka muud tingimused. Menetluse algatamiseks tuleb tuvastada, kas võivad esineda menetluse algatamist välistavad asjaolud. VeeS § 22 8 lõike 1 kohaselt keeldutakse hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu ja lõike 2 kohaselt siis, kui taotletaval alal on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus või kui taotletaval alal on algatatud maakonnaplaneering ja planeeringu koostamise menetlus ei ole lõppenud. VeeS § 22 8 lõige 1 hõlmab juhtumeid, kus hoonestusloa taotluse esitamisel on ilma pikema menetluseta (sh uuringuid ja KMH-d läbi viimata) selge, et taotlust rahuldada ei ole võimalik, näiteks soovib taotleja saada õigust avaliku veekogu sellise osa ehitisega koormamiseks, kus asub laevatee, riigi julgeolekuhuvidest lähtuv oluline ala või taotleja ise ei vasta hoonestusloa omajale seaduses kehtestatud nõuetele ning piirangutele. VeeS § 22 8 lõike 2 kohast teist hoonestusloa taotlust ega maakonnaplaneeringut taotletava ala suhtes algatatud ei ole . Kui taotletava ala suhtes oleks alga tatud teine hoonestusloa menetlus või maakonnaplaneering (ja maakonnaplaneeringu koostamine oleks pooleli), tuleks Vabariigi Valitsusel keelduda hoonestusloa menetluse algatamisest. Hoonestusloa taotlus oleks võimalik uuesti esitada, kui esimesena algatatud hoonestusloa taotluse menetlus on lõppenud või kui maakonnaplaneering on kehtestatud. Taotletavale alale maakonnaplaneeringu kehtestamise puhul või teise hoonestusloa olemasolul tuleb uue taotletava hoonestusloa menetlemisel arvestada maakonnaplaneeringu tingimusi ja samale alale antud t eise hoonestusloa tingimustega. Lähtuvalt eeltoodust peab taotleja arvesse võtma 17.04.2017 kehtestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringust (maakonnaplaneering) tulenevaid nõudeid Taotleja hoonestusloa taotluse läbivaatamisel ja riigiasutustega kooskõlastamisel ei ole tuvastatud menetluse algatamist välistavaid asjaolusid. VeeS § 22 7 lõike 3 kohaselt tuleb hoonestusloa taotleja ja tema taotluse andmed hoonestusloa menetluse algatamist välistavate asjaolude puudumisel enne hoonestusloa menetluse algatamise ettepaneku tegemist avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes j a menetleja kodulehel. MKM avaldas 10.05.2010 hoonestusloa menetluse algatamise teate A metlikes Teadaannetes (lisa 2 0 ), oma ko dulehel üleriigilise leviku ga päevalehes Eesti Päevaleht . Ühtegi teist taotlust käesolevas taotluses märgitud merealale hoonestusloa taotlemiseks VeeS § 22 7 lõikes 4 nimetatud 20- päevase tähtaja jooksul teate avaldamisest ei esitatud. Juhime tähelepanu ka hoonestusloa menetluse olemuslikule käsitlusele. Hoonestusluba on kehtivas õiguses ainuke luba, mis annab tähtajalise õiguse koormata avaliku veekogu piiritletud osa kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega. Hoonestusloa taotlust tuleb menetleda VeeS sätete alusel ja hoonestusloa menetlust ei asenda planeerimismenetlus. Vaatamata sellele, kas avaliku veekogu ala suhtes on olemas kehtiv planeering või mitte, näeb VeeS ette hoonestusloa taotlemise kohustuse. P laneeringu koostamine ei vabasta hoonestusloa taotlemise kohustusest . Hoonestusloa menetluse alg atamisel peab arvestama planeeringuga siis, kui see on kas algatatud, kehtestatud või kui planeeringu algatamine seatakse hoonestusloa menetluse algatamise tingimuseks. Hoonestusloa andmise menetluse raames tuleb tasakaalustatult ja igakülgselt hinnata hoonestusloa objektiks oleva ehitisega seonduvaid mõjusid ja teiste tegevusvaldkondade huvisid ning nendega arvestada samaväärselt kui planeerimismenetluses. Tuginedes HMS § 46 lõikele 1 ja lähtudes asjaolust, et avalikku veekogusse ehitiste püstitamisel on tegu kõrgendatud avaliku huviga tegevusega, mis eeldab võimalikult paljude huvitatud poolte kaasamist ja ärakuulamist ning põhjendatud seisukohtadega arvestamist, tuleb ka käesolevat taotlust menetleda avatud menetluse raames. Eelnevalt kirjeldatud eesmärke aitab lisaks hoonestusloa taotluse avatud menetlusele täita ka KMH läbiviimine. T uuleelektrijaama ehitamine veekogusse kajastub KeHJS § 6 lõike 1 punktides 5 ja 17 1 , mille kohaselt on tuuleelektrijaama püstitamine ning merre tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 m 3 olulise keskkonnamõjuga tegevus ning seetõttu on enne hoonestuslo a otsustamist vajalik hinnata keskkonnamõju. Hoonestusloa menetluse ning selle raames läbi viidav KMH menetlus on avatud menetlus, mille peamiseks eesmärgiks on välja tuua ettepanekud kavandatud tuulepargi ja vesiviljelustaristu rajamiseks sobivaima lah endusvariandi kaudu. Nii on võimalik keskkonnale kahju te kkimise võimalikkust minimeerida ning vältida, samuti on võimalik seeläb i edendada säästvat arengut ja anda hoonestusloa taotlejale teavet võimalike lahendusalternatiivide kohta. KMH menetluses o n piirkondlikel elanikel, kohalik e l omavalitsusüksus t el ja teistel huvitatud isikutel kogu protsessi vältel võimalik väljendada oma seisukohti. Seega kõikide keskkonnakaitseliste ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks vajalike eesmärkide saavutamiseks on KMH läbiviimine hoonestusloa taotlejale kohustuslik. Seetõttu tehakse taotlejale Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõus täiendavalt ülesandeks kaasata KMH programmi ja aruande koostamisse ning kooskõlastada KMH programm ja aruanne enne nende avalikustamist KeMi , KaMi , SiMi , RaMi, VA , LA , MuA , MKMi, KeA , TJA ja esitada arvamuse avaldamiseks piirkonna kohalikele omavalitsustele. Avatud menetlus on taotleja jaoks mõnevõrra ajakulukam ning nõuab ka täiendavat rahalist ressurssi. Hoolimata sellest on meretuulepargi rajamise eelduseks vaja eelnev menetlus läbi viia avatud menetluse kaudu koostöös riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega. Avatud menetluse läbiviimine on seega üldistes huvides ega kahjusta taotleja huve. A valikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste püstitamiseks on varasema praktika puudumise tõttu oluline võimalikult paljude huvitatud isikute ning menetlusosaliste kaasamine, milleks on vajalik saata menetlusega seonduvad teated kirja teel n ing asjakohane teave avaldada nii piirkondlikus kui ka üleriigilise levikuga päevalehes. Lisaks on oluline teavitada aval ikest aruteludest ning väljapanekutest menetluse erinevates etappides, leida võimalus menetlusosalistele dokumentidega tutvumiseks ning küsimuste, seisukohtade ja võimalike vastuväidete esitamiseks. Avatud menetlus võimaldab erinevatel osa pooltel menetluses esitada oma seisukoht , pidada läbirääkimisi ning saada ära kuulatud. Samuti tuleb esitatud seisukohtadega arve sta misel või mittearvestamisel seda põhjendada. Seega on hoonestusloa menetleja ja taotleja ülesanne tagada avatud menetluse efektiivne läbiviimine. Pärast KMH läbiviimist ja hindamise käigus vajalike uuringute teostamist peab selguma hoonestusloa andmise võimalikkus. Hoonestusloa menetluse algatamine ei taga hoonestusloa taotlejale automaatselt hoonestusloa andmist. Hoonestusloa menetluse algatamisel määrab Vabariigi Valitsus VeeS § 22 7 lõike 7 punkti 3 kohaselt uuringud, mida taotleja peab hoonestusl oa andmise otsustamiseks tegema , ja nende tegemise tähtaja. Arvestades asj aolu, et KMH täpne ulatus ja sisu, sealhulgas hindamismetoodika, ei ole hoonestusloa menetluse algatamisel veel teada ja see mää ratakse KMH programmis, siis ei ole käesolevas otsuses võimalik määrata lõplikku uuring ute loetelu. U uringute tegemise täpne vajadus mä äratakse KMH programmis. Hoonestusloa menetluse algatamise ettepaneku tegemise hetkel on teada uuringud, mis tuleb läbi viia Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringust ning valitsusasutuste seisukohtadest lähtuvalt. Uuringute tegemiseks tuleb määrata mõistlik tähtaeg . Praktikas võib keskkonnamõju hindamisel ilmneda erinevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada ka uuringute tegemise tähtaega, kuid arvestades taotleja esitatud teavet ning kavandatavat uuringute tegemise aega, on mõistlik määrata u uringute tegemise tähtajaks viis aastat hoonestusloa menetluse algatamisest. KMH ning selle käigus läbiviidavate uuringu te tulemuste valmimise järel on võimalik teha ettepanek Vabariigi Valitsusele hoonestusloa andmi seks või sellest keeldumiseks. Käesolevale sele tuskirjale on lisatud Eesti Energia AS -i taotlus koo s kavandatava meretuulepargi, selle teenindamiseks vajalike rajatiste ja muu teabega (teave sisaldub taotluses), samuti KeMi , KaMi , SiMi , VA , LA , RaMi , KeA , MuA , Saare Maavalitsuse ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja põhjendatud arvamused. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja koostas Tehn ilise Järelevalve Ameti ehitus osakonna peaspetsialist Liis Piper (tel. 667 2004, e-post: [email protected] ). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Simson majandus- ja taristu minister Seletuskirja lisad: MKM 28.10.2015 kiri nr 1.10-13/10-00413/046; Elering AS 18.06.2015 väljastatud tehnilised tingi mused nr 2-7/2015/345-2; MKM 10.03.2010 kiri nr 1.10-13/10-00413/006 ; Saare Maavalitsuse 12.04.2010 kiri nr 9-9/569 ; SiM i 23.04.2010 kiri nr 2-5/1880 (SiM dokumendiregistris viitega nr 7-5/1880 ); Eesti Keskkonnaühenduste Koj a kiri ; T aotleja 30.08.2010 kiri nr TEE-606; T äpsustav joonis; T aotluse muudatus 30.06.2015 kiri nr TO-JUH-6/24; T aotleja 18.05.2017 kiri nr KA-JUH-13/234 ; TJA 08.06.20 17 kiri nr 16-6/15-1427-003; VA 21.06.2017 vastuskiri nr 6-3-1/1757 ; RaM 28.06.2017 vastuskiri nr 15-2/04466-1; KeM 29 .06.2017 vastuskiri nr 16-3/17/4169-2; KeA 06.07.2017 vastus kiri nr 6-2/17/7213-2 ; LA 03.07 .2017 vastuskiri nr 4.6-8/17/3029-2; KaM vastuskiri nr 12-3/17/2542 ; MuA 10.07.2017 vastuskiri nr 1.1-7/1462-1; SiM 17.07.2017 vastuskiri nr 13-3/293-3 ; Viide teatele Ametlikes Teadaannetes: TJA ning teiste asutuste kirjad on elektrooniliselt kättesaadavad ka ameti avalikus dokumendiregistrist ( http://tja.ee/dokumendiregister/ asjad nr 15-1392 ja 15-1427 ). -864235 -144145 0 0 Eesti Energia AS Lelle 22 11318 Tallinn [email protected] Teie: 27.02.2010 N r TEE-112, TEE-115 Meie: 28.10.15 nr 1.10-13/10-00413/046 Hoonestusloa menetluse üleandmine Austatud juhatuse liikmed Esitasite 27.02.2010 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile hoonestusloa taotlused. Taotluste kohaselt kavandatakse Liivi lahte Kihnu saare lähistele 2 ava mere tuuleparki. 30.06.2015 taotlusega nr TO-JUH-6/24 esitasite ettepanekud esialgsete taotluste muutmiseks. Taotlus t e menetlemise hetkel kehtinud veeseaduse (edaspidi VeeS) kohaselt oli hoonestusloa menetlejaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes sai teha ettepaneku hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks pärast Keskkonnaministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Veeteede Ameti, Lennuameti ja Muinsuskaitseameti põhjendatud arvamuse saamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium küsis arvamusi valitsusasutustelt 10.03.201 0 kirjaga nr 1.10-3/10-00413 /006. Teie esitatud taotlus t e muudatust ei ole valitsusasutustega veel kooskõlastatud, kuivõrd maakonnaplaneeringu menetlus Pärnu maakonnaga piirneval merealal on pooleli. 0 1.07.2015 arvates jõustunud VeeS muudatuste kohaselt on hoonestuslubade menetlejaks edaspidi Tehnilise Järelevalve Amet, kes võtab üle ka pooleliolevate hoonestusloa taotluste menetluse. Seega jätkub hoonestusloa taotlus t e menetlus Tehnilise Järelevalve Ametis ilma , et Teil oleks selleks vajalik täiendavat taotlust esitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler Koopia : Tehnilise Järelevalve Amet Taivo Linnamägi 625 6439 [email protected] Tehnilise Järelevalve Amet 04.05.2017 nr KA-JUH-13/234 Sõle 23 A Tallinn 10614 Liivi lahe tuulepargi alal avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamise hoonestusloa taotluse menetlus Eesti Energia AS on esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 27.02.2010 hoonestusloa taotlused TEE-111-115 avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks. Vastavalt Veeseadusele on Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium avaldanud ametlikes teadaannetes riigimaale hoonestusõiguse seadmise teate (https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=336501) ja küsinud valitsusasutuste arvamusi. Tulenevalt uuringutest ja Pärnumaa merealade planeeringu menetlusest on täpsustunud piirkonnad kuhu meretuulepargi ehitamine võiks olla võimalik ilma olulise mõjuta keskkonnale ning seetõttu oli otstarbekas ajakohastada Eesti Energia AS poolt esitatud hoonestusloa taotlused. Seoses sellega saatsime 30.06.2015 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kirja (No TO-JUH-6/24) hoonestusloa taotluse muudatuse ettepanekutega Liivi lahe tuulepargi alal. Tänaseni oli hoonestusloa taotlus menetlus peatatud seoses Pärnumaa merealade planeeringu menetlusega. Pärnu maavanem kehtestas 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu. Mereplaneeringuga on määratud mereruumi kasutus, mis arvestab tasakaalustatult merel esinevaid erinevaid huve ja ruumilise arengu vajadusi. Seoses eeltooduga kinnitame, et oleme jätkuvalt huvitatud hoonestusloa taotlemisest ning jääme 30.06.2015 kirjas esitatud hoonestusloa taotluse muudatuste juurde. Eesti Energia AS poolseks kontaktisikuks antud menetluses on taastuvenergia arendusjuht Renee Joost (e-mail [email protected], tel. 50 43 239). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Vals juhatuse liige EESTI ENERGIA AS Lelle 22, 11318 Tallinn Reg. kood 10421629 Tel 465 2222 [email protected] Faks 465 2200 www.energia.ee  -864235 -144145 0 0 Rahandusministeerium Siseministeerium Keskkonnaministeerium Keskkonnaamet Veeteede Amet Muinsuskaitseamet Kaitseministeerium Lennuamet 08.06.17 nr 16-6/15-1427-003 Seisukoha küsimine hooenstusloa menetluse algatamiseks (muudetud taotlus) Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) paragrahvidele 22 6 – 22 16 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise, samuti loa tingimuste muutmise üle. Eesti Energia AS esitas 27.02.2010 MKM-le hoonestusloa taotlused TEE-111-115 avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga. 2012. aastal algatati Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering ning tulenevalt kehtinud VeeS § 22 8 lõikest 2 ei olnud võimalik algatada hoonestusloa menetlust, kui samal alal oli algatatud maakonnaplaneering. Lähtuvalt eeltoodust oli hoonestusloa taotluse menetlus peatatud. Taotleja ajakohastas taotlust 30.05.2015 kirjaga nr No TO-JUH-6/24 lähtuvalt teostatud uuringutest ning Pärnumaa mereala planeeringu menetlusest. Taotleja muutis nii koormatava ala suurust kui ka tuuliku tüüpi. 01.07.2015 jõustunud veeseaduse muudatustest tulenevalt on alates nimetatud kuupäevast hoonestuslubade menetleja TJA, kuid taotlus menetletakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lõike 1 alusel lõpuni taotluse esitamise hetkel kehtinud õigusaktide alusel, st et hoonestusloa menetluse algatamise ja loa andmise otsustab Vabariigi Valitsus. Pärnu maavanem kehtestas 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu. Mereplaneeringuga on määratud mereruumi kasutus, mis arvestab tasakaalustatult merel esinevaid erinevaid hu ve ja ruumilise arengu vajadusi. Eesti Energia AS taotletav tuulepark jääb kehtestatud planeeringus märgitud tuuleenergeetika võimalikku arenduspiirkonda. 22.05.2017 teatas taotleja, et on jätkuvalt hoonestusloa taotlemisest huvitatud ning soovib menetlusega jätkata jäädes 30.06.2015 esitatud muudetud taotluse juurde. Lähtuvalt eelnevast soovime enne hoonestusloa menetlusega jätkamist küsida vastavalt VeeS § 22 7 lõikele 2 teie seisukohta hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Oma vastuses palume käsitleda VeeS § 22 7 lõikes 7 toodud tingimusi. Põhistatud arvamuse palume saata Tehnilise Järelevalve Ametile 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Lisa: 30.06.2015 muudetud taotlus ja lisad Liis Piper 667 2004 [email protected] Kati Tamtik Teie: 08.06.2017 nr 16-6/15-1427-003 Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Meie: 21.06.2017 nr 6-3-1/1757 AS Eesti Energia hoonestusloa taotlusest Lugupeetud Kati Tamtik Oleme läbi vaadanud Teie poolt edastatud AS Eesti Energia hoonestusloa taotluse (30.06.2015 No TO-JUH-6/24), mille kohaselt kavandatakse Liivi lahte rajada meretuulepark. Veeteede Amet ei ole vastu hoonestusloa menetluse algatamisele, kuid tuulikute paigutuse väljatöötamisel tuleb arvestada, et oleks tagatud veeliikluse ohutus. Juhime tähelepanu, et praegu kasutavad osad Pärnu sadamat külastavad laevad planeeritava meretuulepargi ala, seega peab muutuma nende korrapärane liikumistee. Sellest tulenevalt, tuleb hoonestusloa menetlemisel teha koostööd nii Pärnu sadamaga ja kui ka Veeteede Ametiga, et leida osapooli rahuldav tulemus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Kivimäe hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja Kert Süsmalainen 620 5683 [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.vta.ee Registrikood 70002414  Pr Kati Tamtik Teie: 08.06.2017 nr 16-6/15-1427-003 Tehnilise Järelevalve Amet Meie: kuupäev digitaalallkirjas nr 15-2/04466-1 Arvamus Liivi lahe tuulepargi hoonestusloa taotluse algatamise kohta Austatud proua Tamtik Tehnilise Järelevalve Amet pöördus 08.06.2017 kirjaga nr 16-6/15-1427-003 Rahandusministeeriumi poole, et küsida seisukohta hoonestusloa andmise menetluse algatamiseks. Taotluse kohaselt soovib Eesti Energia AS püstitada Liivi lahte meretuulepargi. Käesolevaga esitab Rahandusministeerium oma seisukoha kui ruumilise planeerimise ning riigivara küsimuste eest vastutav ministeerium. Esiteks märgime, et täna Rahandusministeeriumis asuv planeeringute osakond asus varem Siseministeeriumis ning regionaalministri valitsemisalas. 2010. aastal asus regionaalminister Eesti Energia AS esialgse taotluse kohta seisukohale, et enne hoonestusloa menetluse algatamist tuleb läbi viia planeerimisseaduse kohane planeerimismenetlus, et jõuda võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huve arvestavalt ning eri elualasid integreerivalt parima lahenduseni. Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeering kehtestati 17.04.2017. Nagu märgite oma kirjas, jääb Eesti Energia AS taotletav ala täielikult Pärnu mereala planeeringus märgitud tuuleparkide arenduspiirkonda. Järelikult tuleb Eesti Energia AS taotluse menetlemisel silmas pidada Pärnu mereala planeeringus toodud mereruumi kasutuspõhimõtteid ja –tingimusi ning eeldusi, mis tuleb hoonestusloa andmiseks ning hoonestusloa keskkonnamõju hindamise (KMH) läbiviimiseks täita. Pärnu mereala planeeringust1 tulenevad tingimused, mida tuleb hoonestusloa menetluse käigus arvesse võtta on üldistatult järgmised: 1. Hoonestusloa menetlemisel tuleb teha koostööd: 1.1. Veeteede Ametiga, et selgitada välja laevateede ja tuulikute jaoks sobivaimad alad arenduspiirkonnas. Planeeritud arenduspiirkond asub muuhulgas ka kavandatavatel laevateedel, kuid edasiste täpsemate tehniliste lahenduste väljatöötamisel analüüsitakse meresõiduohutust tuulepargi lähedal (sh jäämurdmise perioodil) ning tuulikute asukohad 1 Planeering on leitav Pärnu Maavalitsuse veebilehel http://parnu.maavalitsus.ee/kehtiv-maakonnaplaneering Endla 13 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee / registrikood 70000272 olemasolevate ja kavandatavate laevateede suhtes kooskõlastatakse Veeteede Ametiga. Meresõiduohutuse tagamiseks ei rajata tuulikuid laevateedele. 1.2. Muinsuskaitseametiga, et tagada laevavrakkide säilimine ning tuulikute ohutu rajamine ja nende hilisem hooldamine. Koostöös Muinsuskaitseametiga selgitatakse, kas tuulikupargi võimalikus arenduspiirkonnas asuvad laevavrakid uuritakse ja teisaldatakse uude asukohta või piiratakse ehitustegevust laevavraki lähistel (kaitsevööndis). Eelistatud on laevavraki säilitamine in situ. 1.3. Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumiga, et tagada riigikaitseliste objektide tõrgeteta töövõime. 1.4. Lennuametiga, et vältida tsiviillennunduse radarite häiringuid. 1.5. Kohalike omavalitsustega, sh kaabelühenduste kavandamisel, et tagada kohalike huvidega arvestamine. 2. Hoonestusloa menetlemisel tuleb läbi viia järgmised uuringud või analüüsid: 2.1. Arheoloogilised eeluuringud, et selgitada välja vrakkide olemasolu antud alal ning nende iseloom. 2.2. Visualiseering maismaa erinevatest punktidest. 2.3. Kalade rände ja kudealade täpsustamine ning tuulepargi mõju kalapopulatsioonidele. 2.4. Tuulikupargi mõju lindudele, nende rände ja toitumispaikadele, sh tuleb täpsustada auli ja vaerase elupaigad. 2.5. Mõju nahkhiirte rändele. 2.6. Merekaabli elektromagnetvälja võimalik mõju kalastikule. 2.7. Sotsiaalmajanduslik analüüs hindamaks elektrienergia kvaliteeti ja parandamise võimalusi Kihnu saarel. 3. Hoonestusloa KMH käigus tuleb hinnata: 3.1. mõju veealustele kultuuriväärtuslikele objektidele. Hinnata tuleb mõju kogu mõjuala ulatuses, mitte üksnes taotluse esemeks oleval merealal. 3.2. visuaalset mõju. 3.3. kalakudealade säilimise tagamise võimalusi. 3.4. ehitustööde aegseid mõjusid (kalastikule/kalandusele, linnustikule, laevaliiklusele jne), sh maismaal toimuvate tegevuste mõju (tuulikute ja vundamentide transport sadamasse ja sealt merealale, kaablite paigaldamine, alajaama rajamine), opereerimise aegseid mõjusid (sh hooldustööd) ning töötada välja asjakohased leevendavad meetmed. 3.5. sotsiaalmajanduslikke mõjusid, sh kalandusele ning näha ette leevendavad meetmed. 3.6. mõju riigikaitseliste objektide töövõimele. Tuulikupargid ei tohi põhjustada nii riigikaitselise mereseiresüsteemi kui ka riigikaitselise õhuseiresüsteemi töövõime vähenemist. 3.7. uute kaablite mõju kalandusele ja veealusele kultuuripärandile. 3.8. kumulatiivset mõju – mõju merealale, mis avaldub kavandatava tuulepargi ning teiste tegevuste ning projektide koosmõjus. 4. Muud tingimused, mida tuleb tuulepargi kavandamisel arvestada: 4.1. visuaalse mõju minimeerimiseks koondatakse tuulikud võimalikult kompaktsetesse parkidesse/gruppidesse. Silmapiir peab olema liigendatud (st mitte kaetud lausaliselt tuulikupargiga). 4.2. välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele (sh elektriväli kaablite kohal merepõhjas peab olema negatiivse mõjuta - nullilähedane). 4.3. tuulikuid ei kavandata mandrile ja püsiasustusega saartele lähemale kui 5,2 meremiili (ca 10 km). 10-12 km kaugusele rannikust on tuulikuparkide arendamine lubatud, kui selleks on olemas arendaja ja kohaliku omavalitsuse omavaheline kokkulepe. Kokkulepe sõlmitakse vabas vormis. 4.4. juhul kui tuulikud rajatakse radarite töötsooni, paigutatakse need selliselt, et oleks tagatud sidesüsteemide tõrgeteta töö. 2 (3) 4.5. tuulikute rajamisel ei tohi kasutada rammitavaid (suurt ehitusaegset müra tekitavaid) vundamente. 4.6. elektrikaablite ja torujuhtmete alal ja nendest 0,5 meremiili ulatuses mõlemal pool on ankurdamine, traalimine ja mistahes muu kaableid kahjustada võiv tegevus keelatud. 4.7. elektrikaablite kavandamisel uues asukohas arvestatakse kaitstavate loodusobjektidega. 4.8. tuulikute elektrikaablite asukohad lahendada selliselt, et paraneks ka Kihnu jaotusvõrgu ühenduse kvaliteet põhivõrguga. Lahenduse väljatöötamisel arvestada sotsiaalmajandusliku analüüsi tulemusi. Kuigi koostöövajadus kohalike omavalitsustega on käesoleva kirja punktis 1 juba välja toodud, rõhutame, et merel toimuvatest arendustest võivad olla mõjutatud rannikul asuvad kohalikud omavalitsused ning kogukonnad. Kohaliku omavalitsuse õigust maakasutuse kavandamisel võib mõjutada kaabelühenduste rajamine, mis paratamatult peavad mingis punktis jõudma maismaale. Seega rõhutame vajadust teha hoonestusloa menetlemisel koostööd kohalike omavalitsustega ning arvestada just kohalike kogukondade põhjendatud huvide ja väärtustega tuulepargi ja kaabelühenduste rajamiseks tingimuste seadmisel. Täiendavalt märgime, et Rahandusministeeriumi hinnangul vajab ülevaatamist hoonestusloa regulatsioon veeseaduses ning see tuleks ühtlustada hoonestusõiguse andmise regulatsiooniga. Oleme samasisulise ettepaneku teinud ka seisukohakirjas Ösel Offshore OÜ hoonestusloa taotlusele. Hoonestusloa regulatsioon peab olema luba mereala kui avaliku ressursi koormamiseks, st asjaõiguslik instrument. Käesoleval ajal on temast kujunenud planeeringu ja ehitusprojekti koostamise taoline menetlus, mis kohati on dubleeriv ja liiga detailne, kuna selle menetluse eesmärk on teoorias teine – eesmärk on anda luba merepõhja koormamiseks. Lisaks ei ole hoonestusloa menetlus õiglane kõigi mereruumi kasutada soovijate vahel, kuna lähtub printsiibist, et eesõigus on taotlejal, kes esimesena taotluse suudab esitada. Võrdlevate taotluste esitamise võimalus ei taga siiski võrdset osalemisvõimalust avaliku ressursi kasutamise taotlemisel. Palume koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kaaluda regulatsiooni täiendamise võimalusi. Rahandusministeerium on valmis protsessis osalema, ennekõike mereala planeeringu ja hoonestusloa seoste ülevaatamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab Toomas Tõniste Riigihalduse minister Rahandusminister Teadmiseks: Pärnu Maavalitsus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Anni Konsap 611 3127 [email protected] 3 (3)  Teie 08.06.2017 nr 16-6/15-1427-003 Pr Kati Tamtik Tehnilise Järelevalve Amet Meie 29.06.2017 nr 16-3/17/4169-2 Hoonestusloa taotlusest Austatud proua Tamtik Esitasite 08.06.2017 kirjaga nr 16-6/15-1427-003 Eesti Energia AS muudetud hoonestusloa taotluse Keskkonnaministeeriumi seisukoha saamiseks. Taotluse kohaselt kavandatakse Liivi lahte Kihnust lõunasse 5,2 meremiili kaugusele rajada kuni 160 tuulikust koosnev meretuulepark, mis on liidetud põhivõrku. Keskkonnaministeerium nõustub hoonestusloa taotluse menetluse algatamisega. Samas juhtime Teie tähelepanu, et vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktile 5 on vaja läbi viia kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamine enne hoonestusloa andmise otsuse tegemist. Keskkonnamõju hindamine on vajalik, et välja selgitada meretuulepargi mõju ümbritsevale keskkonnale. Keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada meretuulepargi arendustegevuse ja ekspluatatsiooni mõju merekeskkonnale tervikuna, sh kaladele, mereimetajatele ja lindudele ning nahkhiirtele. Lisaks tuleb keskkonnamõjuhindamise raames arvestada Eesti merestrateegia erinevates aruannetes (http://www.envir.ee/et/merestrateegia) toodud Liivi lahe seisundit puudutava andmestikuga ning vältida oma planeeritavetes tegevustes Liivi lahe senise seisundi kahjustamist või halvemaks muutmist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Talijärv kantsler Kaspar Anderson 626 2990, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Kati Tamtik Teie 08.06.2017 nr 15-1427-003 Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Meie 06.07.2017 nr 6-2/17/7213-2 Seisukoht Liivi lahe tuuleelektrijaama hoonestusloa menetluse algatamisele Olete esitanud Keskkonnaametile arvamuse avaldamiseks Eesti Energia AS poolt saadetud hoonestusloa taotluse avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks Kihnulõuna ja Kihnuedela tuulepargi alal. Tuulepargi eskiisprojekti kohaselt on tuulepargi pindala ca 1832 km2, tuulikuid 160 (6 MW nimevõimsus), koguvõimsusega 960 MVA. Veeseaduse § 227 lõike 7 kohaselt määrab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisel muuhulgas keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise, vajaduse korral uuringud, mida taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks tegema ja nende tegemise tähtaja ning muud vajalikud tingimused. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 5 on tegemist olulise keskkonnamõjuga tegevusega, mistõttu tuleb hoonestusloa taotluse menetluse raames algatada ka keskkonnamõju hindamine (KMH). Hoonestusloa taotluses on öeldud, et Eesti Energia AS tellimusel viis Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut perioodil 2012-2014 läbi uuringu meretuulepargi võimaliku mõju määramiseks linnustikule Liivi lahes, Kihnu merepiirkonnas. Keskkonnaametile on teadmata linnustiku uuringu tulemused ja kas uuring hõlmas kogu nüüd kavandatavat tuulepargi ala. Peame vajalikuks kaasata KMH programmi koostamisse ornitoloog, kes esitab linnustiku uuringu kokkuvõte, mis muuhulgas sisaldab hinnangut seniste linnustiku uuringute piisavuse või täiendavate eeluuringute vajalikkuse kohta. Kõik hoonestusloa taotluses nimetatud uuringud peavad toimuma nii tuulikute alal kui ka kavandatavate kaablite asukohas. Pärnu lahe linnuala läheduse tõttu on vajalik KMH käigus hinnata mõjusid ka Natura alale. Keskkonnaametil puuduvad vastuväited Eesti Energia AS poolt taotletud hoonestusloa menetluse algatamisele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Padjus keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Lääne regioon Toomas Kalda 447 7383 [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  Kati Tamtik Teie 08.06.2017 nr 16-6/15-1427-003 Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A Meie 03.07.2017 nr 4.6-8/17/3029-2 10614, Tallinn Lennuameti seisukoht Liivi lahe hoonestusloa menetluse algatamise osas Austatud pr Tamtik Eesti Energia AS poolt kavandatav tuulepark ei mõjuta oma planeeritavas asukohas ja kõrguses teadaolevate lennuväljade olemasolevaid ja prognoositavaid lennuprotseduure. Eeltoodust tulenevalt on Lennuamet seisukohal, et planeeritav tuulepark ei halvenda lennuohutust. Vastavalt lennundusseaduse § 35 lõikele 61 kooskõlastada tuulepargi valgustus-ja märgistustingimused Lennuametiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Telve Peadirektor Andres Lainoja 610 3590 [email protected] Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800  Tehnilise Järelevalve Amet Teie 08.06.2017 nr 15-1427-003 Meie 06.07.2017 nr 12-3/17/2542 Seisukoht hoonestusloa menetluse algatamiseks (muudetud taotlus) Olete pöördunud Kaitseministeeriumi poole seisukoha saamiseks, mis puudutab Eesti Energia AS planeeritava Liivi lahe tuulepargi hoonestusloa menetluse algatamist või algatamata jätmist. Kaitseministeerium hindas planeeritava tuulepargi mõju riigikaitselistele ehitistele ning leidis, et taotluse materjalides toodud parameetritega elektrituulikud ei avalda riigikaitselistele ehitistele mõju. Seega Kaitseminsiteeriumil ei ole vastuväiteid hoonestusloa menetluse jätkamise osas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kusti Salm Kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Mati Kuppar 7170225 [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Lp Kati Tamtik Tehnilise Järelevalve Amet Teie 08.06.17 nr 16-6/15-1427-003 [email protected] Meie 10 .07. 201 7 nr 1.1-7/1462 - 1 Hoonestusloa taotlusest Eesti Energia AS taotleb hoonestuslub a avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga Kihnulõuna ja Kihnuedela tuulepargi alal . Tuuleelektrijaama rajamisel tuleb arvestada seni veel teadmata kultuuriväärtusega asjadega. Seni teostatud süstemaatiliste arhiiviuuringute tulemusena on tegemist piirkonnaga, kus on toimunud rohkelt laevahukke ( register.muinas.ee , vrakiregister). Enne hoonestusloa andmise otsustamist tuleb rajatava tuuleelektrijaama ja selle mõjualal teostada allveearheoloogilised uuringud ( Vee S § 22 7 lg 7 p 3 , Mu KS § 40 lg 5) . Allveearheoloogilise uuringu eesmärk on veealuste kultuuriväärtusega asjade ja kultuurikihi otsimine ja tuvastamine, lokaliseerimine, dokumenteerimine ja nende seisundi ja säilimise ulatuse väljaselgitamine. Kultuuripärandi kaardistamine ja väljaselgitamine on tuuleelektrijaama ala määramise seisukohalt oluline asjaolu ning ühtlasi ka vajalik pikaajalise tegevuse läbiviimisel merepõhjas tagamaks olemasoleva, kuid hetkel teadmata veealuse kultuuripärandi säilimist. Allveearheoloogilise uuringu tegevuskava kooskõlastab ja loa uuringuks väljastab Muinsuskaitseamet. Eelnevad allveearheoloogilised uuringud kultuuriväärtusega objektide kindlaks tegemiseks ennetavad mainitud leidude kahjustamist või hävitamist juba alanud tööde käigus ning samuti tööde peatamist kultuuriväärtusliku leiu korral tuuleelekt r i jaama rajamise järgus ( MuKS § 44 3 ) . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Roio Veealuse pärandi vaneminspektor [email protected] 640 3064 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 17.07.2017 Kehtib kuni: 17.07.2022 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 10 Teabevaldaja: Siseministeerium Tehnilise Järelevalve Amet Teie: 08.06.2017 nr 15-1427-003 Meie: 17.07.2017 nr 13-3/293-3 Seisukoha andmine hoonestusloa menetluse algatamiseks Liivi lahte rajatava tuulepargi osas Siseministeerium kooskõlastab hoonestusloa menetluse algatamise tingimusel, et tuulikute täpsemad asukohad (lokaalne asukoht, vahekaugused) kooskõlastatakse Politsei- ja Piirivalveametiga eraldi täpsemate tehniliste lahenduste väljatöötamisel, tagamaks mereseireradarite ja mereseirekaamerate takistusteta töö. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janek Mägi osakonnajuhataja Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  Hr Lauri Ulm Teie 27.05.2015 nr TO-JUH-6/17 Eesti Energia AS Taastuvenergia ja väikekoostootmine Meie 18.06.2015 nr 2-7/2015/345-2 [email protected] Tehniliste tingimuste taotlus Lugupeetud härra Ulm Vastuseks Eesti Energia AS poolt Elering AS-le (edaspidi Elering) 27.05.2015.a esitatud taotlustele väljastab Elering käesoleva kirjaga tehnilised tingimused meretuulepargi planeeritud võimsusega kuni 999 MW liitumiseks Sindi alajaamas. Käesolevad tehnilised tingimused on mittesiduvad ning koostatud arvestades nende väljastamise ajal Eleringi poolt sõlmitud liitumislepinguid ning Eleringi poolt esitatud liitumislepingu pakkumisi. Tehniliste tingimuste koostamisel aluseks võetud asjaolude muutumisel peate arvestama, et Eleringil on õigus vastavalt muuta ka tehnilisi tingimusi. Liitumine võimalik Sindi alajaamas pingel 330 kV. Liitumise mahus tuleb ehitada kas 110 kV või 330 kV liinid eelpool nimetatud alajaamani. Liinid jäävad liituja omandusse. Lisaks eeldab antud liitumine olenevalt eelnevalt liitunud ning kehtivat liitumispakkumist omavate elektrijaamade mahust uute 110 kV ja/või 330 kV liinide ehitamist ning alajaamade rekonstrueerimist Lääne-, Loode ja Kesk-Eestis, mis on vajalikud töökindluse tagamiseks. Nimetatud liinid ja alajaamad jäävad Eleringi omandusse ning nende maksumus tuleb tasuda liitujal. Liitumise protseduurilised tingimused Elektrivõrguga liitumist ja elektrijaamale kohaldatavad nõuded on sätestatud Vabariigi Valituse määrusega nr 184 „ Võrgueeskiri“. Võrgueeskiri on leitav Riigi Teataja kodulehel: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122012061?leiaKehtiv. Eleringi AS poolt hallatava põhivõrguga liitumiseks tuleb esitada liitumistaotlus koos vajalike lisadega. Kogu liitumise protsess põhineb dokumendil „Põhivõrguga liitumise tingimused“ ning selle dokumendiga seotud lisadel. Hetkel kehtivad Põhivõrguga liitumise tingimused on leitavad Eleringi kodulehelt: http://elering.ee/public/Teenused/Tootja_liitumine/Pohivorguga_liitumise_tingimused.docx Liitumistaotluseks esitamiseks vajalikud vormid ja muuhulgas liitumisega kaasnevad täiendavad nõuded leiate põhivõrguga liitumiste tingimuste lisast 1 – tehnilised nõuded ja eeskirjad. Põhivõrguga liitumise tingimuste lisa nr 1 on leitav siit: http://elering.ee/public/Teenused/Tootja_liitumine/Uued_vorguga_liitumise_tingimused/Pohivorguga_l iitumise_tingimuste_lisa_1_-_tehnilised_nouded_ja_eeskirjad_.docx Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee Täpsemalt saate liitumise nõuetest lugeda Eleringi kodulehel: http://elering.ee/vorguga-liitumise- tingimused-5/. Eeltoodud orienteeruvad liitumistasud jäävad täies mahus Liituja kanda, mille täpne suurus selgub liitumispakkumuse koostamisel. Elering väljastab liitumispakkumise 90 päeva jooksul alates korrektse liitumistaotluse esitamisest ning menetlustasu laekumisest. Peale liitumispunkti valmimist tuleb sõlmida Eleringiga võrguleping. Võrgulepingu kehtivuse ajal reguleerivad pooltevahelisi suhteid muuhulgas ka Eleringi võrgulepingu tüüptingimused, mis on leitavad Eleringi kodulehelt: http://elering.ee/public/Teenused/Vorguteenus/Elering_AS_vorgulepingu_tuuptingimused_alates_10. 08.2014.pdf. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jarmo Saar liitumiste talitus liitumiste projektijuht Tel: 715 1511 Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  Ingrid Taal NormalEmail.dotm 1 11 2010-04-08T08:25:00Z 1 1148 6663 55 15 7796 12.00 0 21 false false false ET X-NONE X-NONE MicrosoftInternetExplorer4 Saatja: Rainer Rohtla (EKO koordinaator) [[email protected]] Saatmisaeg: 7. aprill 2010. a. 18:04 Adressaat: [email protected]; info mkm; Taivo Linnam�gi; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Teema: Ettepanek Eesti Energia AS poolt esitatud hoonestusloa taotluse menetlemise mittealgatamiseks. Eesti Vabariigi Valitsus Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium Siseministeerium P�rnu Maavalitsus Saare Maavalitsus Ruhnu Vallavalitsus Ettepanek Eesti Energia AS poolt esitatud hoonestusloa taotluse menetlemise mittealgatamiseks. Eesti Energia Aktsiaseltsi Taastuvenergia Ettev�te esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile hoonestusloa taotlused avaliku veekogu tuuleelektrijaamadega koormamiseks. Tuuleelektrijaamad kavandatakse rajada Liivi lahe piirkonda, Kihnu ja Ruhnu saarte ning H��demeeste valla rannajoone l�hedusse. K�esolevaga esitame ettepaneku mitte algatada nimetatud hoonestusloa taotluse menetlemist, peatada teiste merealadele kavandatud arendusprojektide lubade menetlemine ning algatada �leriiklik teemaplaneeringu koostamine avamere tuuleenergeetika arendamiseks sobilike kohtade v�ljaselgitamiseks. Selle p�hjused on j�rgmised. Eesti Energia Taastuvenergeetika Ettev�te on avaldanud soovi rajada terve rida tuuleparke asukohtadesse, mis osaliselt kattuksid Natura 2000 P�rnu lahe linnualaga, piirneksid sellega vahetult v�i asuksid selle l�hipiirkonnas. P�rnu lahe linnuala, sh P�rnu ja Liivi laht ning Kihnu v�in, on �ks t�htsamatest arktiliste merelindude peatus- ja l�bir�ndealadest Eestis ja v�ga oluline ka Euroopa mastaabis. Kevadr�ndel on sellel peatumas loendatud v�hemalt pool miljonit veelindu, neist arvukamad aul, vaerad, merivart (A.Kuus, A.Kalamees: �Euroopa Liidu t�htsusega linnualad Eestis�. � Eesti Ornitoloogia�hing 2003). Lisaks on see piirkond ka Eesti �ks olulisemaid maismaalindude r�nde koondumiskohti. Tuulikute ulatuslik paigaldamine kavandatud piirkondadesse raskendab ilmselt oluliselt P�rnu lahe linnuala kaitse-eesm�rkide saavutamist. Esmalt v�ib see kaasa tuua toitumiseks vajalike merep�hjakoosluste olulist muutumist v�i kadu nii kaudselt kui otseselt. Teisalt suureneb oluliselt risk lindude kokkup�rgeteks tuulikutega, kui nendega sisuliselt blokeeritakse k�ik t�htsamad sisse- ja v�ljar�nde suunad Kihnu v�ina ja P�rnu lahte. Kuiv�rd mitmete arktiliste sukelpartide arvukus (eriti auli Clangula hyemalis) on viimasel k�mnendil (eelk�ige arvatavalt L��nemere reostamise t�ttu �liste pilsivetega) juba oluliselt langenud, siis on taoliste suure riskiga projektide rajamisel veelindude poolt intensiivselt kasutatavatele aladele vajalik eelnevalt v�lja t��tada piisava p�hjalikkuse ja sobiva metoodikaga uuringute alusel tingimused ja/v�i piirangud tuuleparkide rajamiseks kogu Eesti merealal. R�ndlinnud l�bivad r�ndel ja toitumisel suurt osa Eesti merealast ja v�imalike keskkonnam�jude hindamiseks on vajalik hinnata kogu s�steemi. Enamik hoonestusloa taotlusega kavandatavaid tuulikuid asuvad formaalselt k�ll v�ljaspool linnuala piire, kuid nende kumulatiivne negatiivne m�ju v�ib P�rnu lahe linnualale osutuda looduskaitseliselt probleemseks. Kuigi arenduse edasise menetluse k�igus on sellele ilmselt kohustuslik ka strateegilise keskkonnam�jude hindamise l�biviimine, arvestab see siiski vaid kavandatava tegevuse v�imalike m�judega piirkonnas, mitte laiemas mastaabis. Just v�imalike kumulatiivsete m�jude hindamiseks on vajalik eelnevalt laiema merealade tuuleenergeetika teemaplaneeringu algatamine ja sarnasteks arendusteks sobivate piirkondade v�ljaselgitamine, mitte keskkonnam�jude hindamine �ksikute projektide kaupa. Meile teadaolevalt on Eesti Maa�likoolil kavas k�esoleval aastal alustada Liivi lahes lindude lennuloendusi, mis t�iendab oluliselt teadmisi selle piirkonna linnustikust. Lisaks on meile teadaolevalt TT� Meres�steemide Instituudil kavandamisel ka Eesti ja L�ti koost��projekt, mille �heks eesm�rgiks on just tuuleenergia arendamiseks keskkonnaaspektidest sobilike piirkondade v�ljaselgitamine Liivi lahe piirkonnas. Nimetatud uringute tulemuste p�hjal on kavas �le vaadata ka rahvusvahelise t�htusega linnualade piirid merealadel ning neid vajadusel korrigeerida. V�imalik, et nende t��de tulemusel tunnistatakse suur osa kavandatava arenduse territooriumist tuuleparkide arenduse osas mitteperspektiivseks. Seet�ttu on otstarbekas sellesse piirkonda kavandatud arendustegevuste menetlemine peatada ja uusi taotluste menetlusi mitte algatada, enne kui on selgunud nimetatud uuringute tulemused. Juba 2001. a. juhtis Eesti Ornitoloogia�hing oma kirjas tollasele majandusministeeriumile (28.05.2001 nr 469) t�helepanu areneva tuuleenergeetika ja linnuakaitse v�imalikele konfliktidele tulevikus ning tegi ettepaneku vastava riikliku teemaplaneeringu algatamiseks. Hiljem on Eesti Vabariigi Valitsusele ja ministeeriumidele, eelk�ige Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, seda ettepanekut ja kiire tegutsemise vajadust korduvalt r�hutanud ka Eesti Keskkonna�henduste Koda oma vastavates kirjades. Ehkki Vabariigi Valitsuse 2007.-2011. aasta tegevusprogramm n�eb ette �leriigilise taastuvenergeetika keskkonnam�ju hinnangu ning teemaplaneeringu tellimise, ei ole seni selle valdkonna riiklikku reguleerimist toimunud. Tuuleparkide rajamise keskkonnam�jude hindamine toimub endiselt iga arenduse puhul eraldi, hindamata nende arenduste koosm�jusid. Positiivse n�itena on Hiiu, Saare, L��ne ja P�rnu maakondades omal initsiatiivil k�ll algatatud tuuleenergeetika teemaplaneeringud, kuid need k�sitlevad vaid maismaa osa. Praegusel juhul on merealade s��stliku kasutuselev�tu ja keskkonnas�braliku energia tootmise jaoks t�itmata mitmed olulised eeldused. K�ige olulisem on enne �hele majandustegevusele suuremahulise ning pikaajalise hoonestus�iguse v�imaldamist viia l�bi erinevate majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnakaitseliste oluliste huvide kaardistamine ning vastavaid konfliktitsoone m��ratlev ja konsensuslikke lahendusi v�lja t��tav ruumiline planeerimine. Selleks tuleb analoogiliselt Saare-, P�rnu-, Hiiu- ja L��ne maakondades hetkel k�imasoleva maismaa tuuleparkide teemaplaneeringuga algatada vastav laiaulatuslik planeering ka Eesti merealadel. K�esolevaga teeme taas Eesti Vabariigi Valitsusele ja ministeeriumidele ettepaneku riikliku teemaplaneeringu algatamiseks tuuleenergia arendamiseks sobilike kohtade v�ljaselgitamiseks merealadel ning selle valmimiseni peatada menetluses olevate taotluste menetlemine ja uute algatamine merealadel. Seejuures on v�ga oluline, et teemaplaneeringuga v�i eelnevalt kaasneksid ka vajalikud p�hjalikud keskkonnauuringud, mis oleks ka riiklikult finantseeritud. Sellele vajadusele on viidanud ka Eesti Keskkonna�hendust Koja poolt Keskkonn�igus Keskuselt tellitud anal��si veel avaldamata tulemused Eesti tuuleenergeetika hetkeolukorra kohta. Nimetatud anal��sis leitakse lisaks, et avalikesse veekogudesse ehitamist reguleeriv seadustik on puudulik ja vastuoluline ning tuleks enne suuremahuliste arenduste menetlemist oluliselt korrastada. Leiame, et taastuvenergeetika arendamine on keskkonnaeesm�rkide t�itmiseks oluline tegevus ja toetame selle arendamist, ent see tegevus eeldab p�hjalikku ruumilist planeerimist ning sellega ei tohi kaasneda olulist negatiivset keskkonnam�ju. Lugupidamisega, Eesti Keskkonna�henduste Koja nimel Rainer Rohtla Koordinaator 7422 532 Eesti Keskkonna�henduste Koda �hendab �heksat keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogia�hing, Eesti Roheline Liikumine, Eesti �li�pilaste Keskkonnakaitse �hing "Sorex", L��nerannik, N�mme Tee Selts, S��stva Eesti Instituut, P�randkoosluste Kaitse �hing, Tartu �li�pilaste Looduskaitse Ring. EKO eesistuja 2010. a on Eesti Roheline Liikumine.   Hr. Taivo Linnamägi Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium Harju 11, Tallinn 30 .06 .2015 No TO-JUH-6/24 15072 Avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamise hoonestusloa taotluse muudatus Liivi lahe tuulepargi alal Eesti Energia AS on esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 27.02.2010 hoonestusloa taotlused avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks Kihnulõuna ja Kihnuedela tuulepargi alal. Taotluse esitamisele järgsel perioodil on Eesti Energia AS läbi viinud uuringuid ning saanud täiendavaid suuniseid käimasolevast Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringust. Tulenevalt uuringutest ja planeeringu menetlusest on täpsustunud piirkonnad kuhu meretuulepargi ehitamine võiks olla võimalik ilma olulise mõjuta keskkonnale ning seetõttu on otstarbekas ajakohastada Eesti Energia AS poolt esitatud hoonestusloa taotlused. Lisaks on muutunud tuulikute parameetrid, mis suurendavad nõutud üksikute tuulikute vahelisi vahekaugusi; ja Kaitseministeeriumi kooskõlastuse tingimused. Uuringute tulemused Eesti Energia AS tellimusel viis Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut perioodil 2012 – 2014 läbi uuringu meretuulepargi võimaliku mõju määramiseks linnustikule Liivi lahes, Kihnu merepiirkonnas. Uuringu läbiviimiseks andmete kogumiseks teostati visuaalvaatlusi, laevaloendusi ja kasutati spetsiaalset 3D linnuradarit. Kavandatava tuulepargi mõjude hindamisel linnustikule jõuti järeldusele, et kõige olulisemaks võib osutada mõju Kihnust läänes ja edelas saarmadalikel peatuvatele häirimistundlikele aulidele. Esmakordselt Eestis hinnati lindude kokkupõrkeriski tuulikutega kasutades rahvusvahelist tunnustatud modelleerimismetoodikat ja linnuradariga kogutud andmeid lindude asutustiheduse ja lennukõrguste kohta. Selle tulemusena jõuti järeldusele, et kokkupõrkerisk ei ole ökoloogiliselt olulisel tasemel ühelegi kaitsekorralduslikult olulisele liigile. Lindude liikumis- ja rändeteedele avalduv planeeritava tuulepargi takistusefekt hinnati enamikule liikidele ebaoluliseks . Teostatud linnustikuuuringu tulemustega on arvestatud käesoleva hoonestuslubade taotluse muudatuse juures ning võetakse edaspidi arvesse ja avalikustatakse hoonestusloa menetluse käigus tehtava keskkonnamõju hindamise juures. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering Vabariigi Valitsus algatas 11. oktoobril 2012 korraldusega nr 441 maakonnaplaneeringu Pärnu maakonnaga piirneval merealal. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk on avaliku protsessi käigus määrata mereruumi kasutus, mis arvestab tasakaalustatult merel esinevaid erinevaid huvisid (sh tuuleenergeetika) . Planeeringuga on määratud perspektiivne arengupiirkond tuulikuparkidele ning põhimõtted, mida peab järgima piirkonna väljaarendamisel. Kolmanda eskiislahenduse avalikustamisel (oktoober 2014) on ette nähtud vajadus järgida järgmisi põhimõtteid: visuaalse mõju minimeerimiseks koondatakse tuulikud võimalikult kompaktsetesse parkidesse/gruppidesse. Silmapiir peab olema liigendatud (st mitte kaetud lausaliselt tuulikupargiga). KMH raames koostatakse visualiseering maismaa erinevatest punktidest; täpsustatakse mõju kalade rändele ja kudemisele (täpsustades planeeringuga määratletud sügisräime kudealade võimalikud asukohad tuuleenergeetika arenduspiirkonna sees ning määratledes tingimused kudealade säilitamiseks ja aladel ehitamise võimalused), lindudele, nahkhiirtele, mis on aluseks arenduspiirkonna sees täpsemate tuulikupargi alade määramisel. See on vajalik olulise negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks ja leevendamiseks; KMH raames võetakse võimalusel arvesse juba varem koostatud uuringute tulemusi (nt linnustiku-uuring); KMH raames hinnatakse ehitustööde aegseid mõjusid, sh mõju tegevustel maismaal (tuulikute ja vundamentide transport sadamasse ja sealt merealale, kaablite paigaldamine, alajaama rajamine) ning töötatakse välja asjakohased leevendavad meetmed; hinnatakse mõju veealustele kultuuriväärtuslikule objektidele. Koostöös Muinsuskaitseametiga selgitatakse, kas tuulikupargi võimalikus arenduspiirkonnas asuvad laevavrakid uuritakse ja teisaldatakse uude asukohta või piiratakse ehitustegevust laevavraki lähistel (kaitsevööndis). Eelistatud on laevavraki säilitamine in situ . Merepõhja uuringute käigus laevavraki leidmisel viiakse laevavraki lähiümbruses vajadusel läbi allveearheoloogilised uuringud. Muinsuskaitseametiga koostöös valitakse tuulikute asukohad selliselt, et oleks tagatud laevavrakkide säilimine ning tuulikute ohutu rajami ne ja nende hilisem hooldamine; tuulikuid ei kavandata lähemale kui 5,2 meremiili (ca 10 km) mandrile ja püsiasustusega saartele. Kauguse määramisel on tuginetud GorWind`i projektile ning lähtutud eesmärgist vältida tegevusega kaasneda võivaid mõjusid elanikkonnale – määratud kaugus minimeerib visuaalse mõju võimalikkust ning välistab müra leviku asustusaladeni; tuulikuid ei kavandata lähemale kui 2,6 meremiili (ca 5 km) Läti Vabariigi piirile, kuid seda vahemaad on võimalik vähendada, kui sellest teavitatakse Läti Vabariiki. See on vajalik riigipiiriülese olulise negatiivse keskkonnamõju ja riikidevahelise potentsiaalse erimeelsuse vältimiseks; tuulikuid ei rajata olemasolevatele ja kavandatavatele laevateedele meresõiduohutuse tagamiseks. Tuulikute asukohad laevateede suhtes kooskõlastatakse Veeteede Ametiga edasiste täpsemate tehniliste lahenduste väljatöötamisel; tehnilis-majanduslikel põhjustel on tuulikute arendamiseks perspektiivseim sügavusvahemik kuni 20 meetrit: tinglikult tuuleenergeetika arenduspiirkonna I etapp; sügavusvahemik 20-30 meetrit on tehnoloogiliselt keerukam ja majanduslikult kulukam ning määratletakse tuuleenergeetika arendamise pikema-ajalise perspektiiviga alaks: tinglikult tuuleenergeetika arenduspiirkonna II etapp. Kartograafiliselt tuuleenergeetika areduspiirko nna I ja II etappi ei eristata; vesiviljeluse arenduseks huvitatud isiku olemasolu korral kaalutakse/analüüsitakse tema initsiatiivil tuuleenergeetikaala kooskasutamist vesiviljelusega. Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringus toodud põhimõtetega on enamasti arvestatud käesoleva hoonestusloa taotluse muudatuste juures. Erisused võrreldes esitatud põhimõtetega on järgmised: käesolevas taotluses on tuulikud planeeritud ka olemasolevatele laevateedele, kuna tuulepargi KMH raames on plaanis täpsemalt uurida tuuleparkide ja laevateede paiknemist komplekselt ning hinnata meresõiduohutust tuulepargi lähedal (sh jäämurdmise perioodil) ja alternatiivseid võimalusi laevatee ümber paigutamiseks. Planeeringusse on tehtud ettepanek sõnastuse muutmiseks; tuulikud on kavandatud Läti Vabariigi piirile lähemale kui 2,6 meremiili, mis tähendab, et Läti Vabariiki tuleb teavitada. Muudetud a valiku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites 27.02.2010 esitatud taotluse alusel võttis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium menetlusse Eesti Energia AS ( r e g-kood 10421629, aadress Lelle 22 , 1 1318 Tallinn) taotluse hoonestusloa andmiseks. Hoonestusloaga taotlesime luba Liivi lahte tuuleparkide rajamiseks. Liivi lahes asuva meretuulepargi ala on hulknurk, mis on toodud viirutusena joonisel 1 ning samuti koondasendiplaanina M 1:100 000 lisas 1. Taotlusele on lisatud (vaata lisa 4) meretuulepargi ala digitaalselt DWG-formaadis, kus on toodud tuulikute ja tuulepargi ala koordinaadid. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Liivi lahe meretuulepargi ülevaade Liivi lahe meretuulepargi muude tud koormatava ala suurus on 183 189 290 ruutmeetrit, millest tuuliku te ühed võimalikud asukohad, 160 -le tuulikule, on käesolevas taotluses planeeritud . Tuulikute täpne asukoht selgub keskkonnamõjude hindamise käigu s, mille käigus hinnatakse ka mõju riigikaitse objektidele. Taotletava avaliku veekoguga koormatava ala muudatused Seoses täpsustunud informatsiooniga on käesolevas taotluses esitatud hoonestusloa alade muudatus. Suuremateks muudatusteks on Kihnust läände jääva tuulepargi ala välja jätmine ning Kihnust lõuna pool oleva ala suurendamine ja nihutamine lõuna suunas. S ummaarselt suureneb kogu ala 148 % ja tuulikute arv kõigest 2 % võrra. Tulenevalt riigikaitselistest ja keskkonnaalastest piirangutest on ala suurendamine vajalik, et keskkonnamõjude hindamise käigus uurida ala terviklikult ja leida soovitud ala sees sobivaimad kohad tuulikute paigutamiseks. Mastaapse ehituse nagu meretuulepark korral on oluline piisava hulga tuulikute ehitamine piirkonnas, et saavutada mastaabiefekt. Tavapäraselt loetakse minimaalseks hulgaks ca 100 tuuliku rajamist piirkonnas. Ühe tuuliku koormatava ala suuruseks on arvestatud 90 m puhvertsoon ümber tuuliku. Käesolevas taotluses ei ole arvesse võetud pindala vähenemist tulenevalt Elektrituruseaduse §92 3 lg 1-le, kus hoonestusloa ala sisse tuleb lugeda kahe tuuliku vaheline ala, kui nende vahekaugus koos puhvertsooniga on alla 1 km, sest tuulikute täpsed asukohad selguvad hilisemas faasis. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Koormata ala muudatus Ala Ala suurus Tuulikute arv 2010 veebruar taotlus 73 857 783 157 -Kihnu edel 13 429 493 47 -Kihnu lõuna 60 428 290 110 Muudetud taotlus 183 189 290 160 Muutus 109 331 507 3 Muutus % 148% 2% Kihnust läände jääv ala on tervenisti meretuulepargi alana välja jäetud kuna linnustikuuuringu tulemuste kohaselt võivad meretuulikud häirida antud piirkonnas talvel pesitsevaid Aule. Lisaks võib vaadeldud madalikul olla sügisräimele kudemiseks oluline ala. Tulenevalt Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringust on lähim lubatud meretuulepargi kaugus 5,2 meremiili, mis tõttu on Kihnust lõuna poole jäävat ala nihutatud 5,2 meremiili kaugusele. Lisaks on ala suurendatud, et säilitada piisav kogus tuulikuid, mis on vajalikud meretuulepargi rajamiseks. Alade muutust on kujutatud joonisel 2. Käesolevas taotluses on planeeritud tuulikud olemasolevale laevateele. Võimalus tuulikuid paigaldada laevateele selgub KMH käigus, milles analüüsitakse vajalikke kaugusi tuulikutest ja alternatiivseid laevateede trasse, et oleks tagatud meresõiduohutus. Tuulikud on osaliselt planeeritud lähemale kui 2,6 meremiili Läti piirile, mille tarbeks tuleb, vastavalt Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringu põhimõtetele, küsida nõusolekut Läti Vabariigilt. Keskkonnamõjude hindamise käigus võib selguda täiendavaid asjaolusid, mille kohaselt tuulikute rajamine taotluses esitatud mahus või asukohas ei ole võimalik. Vastavalt Veeseaduse §22 6 lg 4. esitatakse pärast uuringute ja keskkonnamõjude hindamise läbiviimist täpsustatud taotlus menetlejale uuesti. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Liivi lahe meretuulepargi koormatava ala muudatused ( viirutusega uus ala) Ehitise kasutamise otstarve ja töörežiim Ehitise kasutamise otstarve ja töörežiimi osas võrreldes esialgse taotlusega muudatusi ei ole. Meretuuleelektrijaama ehitiste kasutamise otstarve on taastuvast allikast elektrienergia tootmine. Taastuvaks allikaks on massi ja liikumissuunda omava õhu kineetiline energia, mis muudetakse tuuliku rootori pöörlemisenergiaks, mis kantakse üle generaatorile. Liivi lahe oluline keskmine lainekõrgus on ligikaudu 2 korda väiksem kui Läänemere avaosas, mis vähendab märkimisväärselt tuulikute hooldusbrigaadide tööaega rikke avastamisest selle likvideerimiseni. Jääkatte olemasolul toimub hooldus enamasti hõljuki, amfiibsõiduki või helikopteriga. Täpne hooldusstrateegia, hooldusbrigaadide paiknemine Töökorras tuulik lülitub tööle teatud minimaalse tuulekiiruse juures, mis on rootori tsentri kõrgusel tavaliselt suurusjärgus 3-4 m/s. Tuulik töötab ning annab võrku pidevalt elektrit kuni tuulekiiruseni 25-35 m/s sõltuvalt tuuliku tootjatehase spetsifikatsioonist. Eesti Energia AS on läbi viinud tuulemõõtmised ja toodangu analüüsi planeeritud meretuulepargi potentsiaali määramiseks. Olenevalt tuuliku tüübist ja paigutusest jääb täistöötundide arv keskmiselt vahemikku 3 000 – 4 500 h/aastas. Eesti maismaatuuleparkidel on täistöötundide arv enamasti vahemikus 2 000 – 3 000 h/aastas. Ehitise välismõõtmed , vundamenditüüp ja muud olulised tehnilised andmed Meretuulepargi koosseisu kuuluvad ehitistena meretuulikud, alajaamad ja vajadusel tuulemõõtemast. Lisaks nendele tuulikuid ja alajaamu ühendavad merekaablid. Meretuulik on kõigist ülejäänutest kõige suurem nii kõrgus-, pikkus kui ka laiusgabariitidelt. Meretuuliku masti kõrgu s on kuni 110 m. Käesolevas taotluses on arvestatud Siemens SWT-6.0-154 tuulikuga, mis on 6 MW generaatori ja 154 m diameetrise labaga. Suurim praegusel ajahetkel arendamisel olev tuulik on Samsung S7.0-171, mille laba diameeter on 171,2 m. Meretuulikute asukohad on valitud selliselt, et nad oleks joondunud üksteise taha Kihnu ja Ruhnu Piirivalveameti radari suhtes. Tuulikute tihedus ja paiknemise loogika tulenev Politsei- ja Piirivalveameti nõudest.. Meretuulikute valdkond on väga kiiresti arenev ning mõistlik on meretuuleparki ehitama asudes kasutada parimat saadaolevat tehnoloogiat. Seetõttu võib hoonestusloa menetluse käigus tuulikute tüüp ja parameetrid muutuda. Sobivaks vundamendiks Liivi lahe ilmastiku- ja ehitusgeoloogilistesse tingimustesse on praeguste andmete alusel gravitatsioonil põhinev vundament. Muude oluliste tehniliste andmete kohta palume vaadata Lisa 2. Uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha Võrreldes esialgse taotlusega on täpsustunud uuringute vajadus järgnev: Ehitustehnilised ja paigutusega seotud uuringud Ehitiste ja kaabelliinide ümbruse esmane batümeetriline uuring, Ehitiste ja kaabelliinide aluse geotehniline uuring, Meteoroloogiline uuring jää, lainetuse ja hoovuste mõõtmiseks, Tuulikute ja laevateede paigutus (alternatiivsed laevateed, meresõiduohutus tuulepargi läheduses, meresõiduohutus jäämurde perioodil), Tuulikute paigutus arvestades Piirivalveameti radarite tööd, Tuulikute ehituseks vajalike tingimuste analüüs (sh maismaal toimuv ehitustegevus), Hooldusstrateegia väljatöötamine, Tuulikute optimaalne paigutus arvestades tuuletingimusi, laevateid, kaablite parameetreid jms. Keskkonnaalased uuringud Visualiseering maismaa erinevatest punktidest ning sotsiaal-majanduslik uuring, Mõju kalade rändele ja kudemisele (täpsustada sügisräime kudealade võimalikud asukohad, mõju ja leevendusmeetmed), Ehitusaegsed mõjud (sh maismaal toimuv ehitustegevus) ja leevendusmeetmed, Mõju veealustele kultuuriväärtuslikele objektidele, Merevee kvaliteedi uuringud tuulepargi piirkonnas ja ehitustegevuse arvatavasse mõjualasse jääval merealal, Planktonikoosluste olukorra kirjeldamine, Merepõhja elustik – põhjataimestiku ja loomastiku kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete parameetrite kaardistamine arenduspiirkonnas ja võimaliku mõju alla jääval alal, Merepõhja elupaigad ja nende kvaliteet – elupaikade kaardistamine projektialal ja vahetus läheduses, Kalastik (kalastiku ja kudealade inverteerimine arenduspiirkonnas, hüdroakustiline uuring), Mõjude hindamiseks teostada peale tuulepargi rajamist järelseire kalastikule 1, 3 ja 5 aasta möödumisel. Esitatud uuringute nimekiri ei ole lõplik ning täpne uuringute maht, vajadus ja eesmärgid tuleb välja selgitada hoonestusloa menetluse raames algatatava keskkonnamõjude hindamise programmi kinnitamisel. H oonestusloa taotletav kestus. Hoonestusluba taotleme 50 aastaks. Elektrituruseaduse ga sätestatud andmete esitamine. Kinnitame, et Eesti Energia AS on elektriettevõtja vastavalt Elektrituruseaduses sätestatule ja vastab Elektrituruseaduses §92 2 esitatud nõudele. Kihnulõuna meretuuleelektrijaama potentsiaalne võimsus on 6 MW korda 167 tuulikut kokku 1002 MW. Põhivõrguettevõtja kooskõlastuseks põhivõrguga liitumise tehniliste tingimuste kohta on Elering AS väljastanud tehnilised tingimused, mis on esitatud taotluse Lisas 3. Taotluse lisad. Meretuulepargi asukohaplaan M 1: 100 000, A1 trükiformaat. Ehitise eskiisprojekt, SWECO Projekt, Tallinn 2015; „Liivi lahe tuulepargi eskiisprojekt“. Põhivõrgu ettevõtte tehnilised tingimused DWG-formaadis pargiala. Lugupidamisega, (allkirjastatud digitaalselt) Innar Kaasik Taastuvenergia ja väikekoostootmise juht Eesti Energia AS ,000000 ,000000 ,000000 475000 500000 525000 --11 00 --88 Legend --22 66 --1100 # * Tuulikud_2015 --44 ,000000 ,000000 --2222 --2288 6450000 6450000 --44 Tuulepargi ala 2015 --11 44 Kaablitrass 2015 --2288 -266 -2 --88 --2200 --44 --44 --1122 --2200 # * --1166 # * # * # * # * --33 --118 00 # * 8 # * # * # * # * # * # * # * # * # * 88 # * --11 # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * ,000000 ,000000 # * # * # * # * # * # * # * # # * * # * # * 6425000 6425000 # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # # # * * * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # # * # * * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * --338 # * # * 8 # * # * # * # * --332 # * # * # * --2244 --33 2 # * # * 44 # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # # * * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * # * -3-3 66 --88 --44 00 -4 -4 --44 88 --66 --5500 --2244 --44 44 --22 88 --550 --22 0 --44 66 66 --44 22 -8 -8 ,000000 ,000000 ,000000 475000 500000 525000  Tuulegeneraator Tuulepargi sisemised 66 kV kaablid Baltic GIS Portal'ist http://gis.ekoi.lt 15320-0023 E - AS-001 1:100 15320-0023E00AS001  Siemens D6 platform – 6.0-MW direct drive wind turbine The new standard for offshore Answers for energy. Siemens, the offshore leader Siemens has been a major driver of innovation in the wind In 1991, we installed the world’s first offshore wind farm power industry since 1980 when wind turbine technology at Vindeby in Denmark. From these modest was still in its infancy. beginnings to today, Siemens benefits from a track record that makes it the world leader in offshore applica- Technology has changed with the times, but Siemens’ tions. As the choice of the world’s largest offshore wind commitment to providing its customers with proven wind power plant – London Array – Siemens’ geared wind turbine solutions remains the same. turbines are paving the way for green energy to become In recent times, the world has seen an intense increase in the cornerstone of the global energy mix. the nature and capacity of offshore wind power plants. Over the years, Siemens has accumulated vast service Given the logistical challenges of offshore projects where experience offshore. Drawing on this substantial knowledge, even the smallest issue can amplify costs, having tech- the company has established a flexible range of service nology that works and continues to work is paramount. solutions that are designed to optimize the output of Exactly the right task for us. offshore wind turbines. Drawing on more than 30 years of experience in the wind power industry, a strong focus on renewables, and a global network of highly skilled and trained employees, Siemens has proven itself to be a trustworthy and reliable business partner and will continue to do so in the future. 2 Prototype of the SWT-6.0-154 Intelligent ways to drive down the cost of electricity Wind power is coming of age. It could soon be directly Reduced complexity, outstanding performance competitive with traditional energy sources. Driving down The Siemens 6.0-MW wind turbines of the D6 platform the levelized cost of wind energy is a key target for Siemens embody tried and tested innovation in the field of direct as we strive to make wind power independent of subsidies. drive generators, with hundreds of units already installed Innovation and industrialization are the main drivers of and operational. The Siemens D6 platform redefines the this. And our new platform strategy, founded on the wind industry standards for leanness, robustness, and knowledge and experience of more than 30 years in wind lifecycle profitability. power, is a milestone along this path. Based on Siemens’ direct drive technology, 6.0-MW wind Standardization and modularization are fundamental turbines have 50 percent fewer moving parts than to the new platform approach – because they allow us comparable geared machines and a tower head mass of to streamline the entire manufacturing and installation less than 360 tons. This unique combination of robust- process. The organization of our product platforms into ness and low weight significantly reduces infrastructure, categories allows standardized modules – such as rotors, installation, and servicing costs, and boosts lifetime generators, towers, and hubs – to be used with different energy output. products. The total number of different components is The 154-meter rotor, designed specifically for the Siemens thus kept to a minimum. 6.0-MW wind turbine, has a swept rotor area of 18,600m2. Each of our products is now a member of one of four It therefore maximizes energy yield at offshore locations, platforms: the Siemens G2, Siemens D3, Siemens G4, from inland waters with moderate wind resources to the and Siemens D6. “G” denotes geared turbines, “D” signi- most exposed offshore sites. fies direct drive technology, and the associated numbers represent the predominant power rating. Therefore, the D6 platform comprises offshore direct drive wind turbines with a power rating of 6.0-MW. 3 Lean, robust, and reliable technology Lean maintenance requirements is crucial in offshore applications. The Siemens 6.0-MW turbine of the D6 platform is based Until now, the weight of large wind turbines has grown on proven Siemens direct drive technology: the simplest disproportionately to increases in power rating. The and most straightforward wind turbine design. Replacing Siemens D6 platform has conclusively broken this trend. the gearbox, the coupling, and the high-speed generator With a tower head mass of less than 60 tons per megawatt, with a low-speed generator eliminates two-thirds of the the D6 wind turbine is genuinely lean. This new low-weight conventional drivetrain arrangement. standard for offshore wind turbines offers significant As a result, the number of rotating and wear-prone parts cost benefits in terms of substructure requirements, ship- is vastly reduced, with 50 percent fewer parts than a ping, and installation. All of this is made possible thanks comparable geared machine. The associated reduction in to Siemens’ proven direct drive technology. 4 Robust Reliable Benefiting from our unique offshore experience, the The Siemens D6 platform is designed to both maintain D6 platform is designed to exploit the broadest range of and enhance the legendary reliability of Siemens wind offshore environmental conditions. Designed to IEC I turbines. Simple and robust, the direct drive technology standards, the D6 platform can be deployed in any offers the best possible basis for this. The rotor blades known offshore location. combine lightness and strength through single-cast Siemens IntegralBlade® production. The structural capacity of all components is verified by full-scale testing. Highly Accelerated Lifetime Tests on The nacelle, housing every part of the power system, all main components and the entire nacelle demonstrate forms a self-contained unit delivering medium voltage their robustness. The entire turbine design is tailored power to the wind farm grid. This allows turbines to to offshore applications: all external surfaces and sys- be fully precommissioned onshore, leaving only final tems feature offshore-grade corrosion protection, and connection to be performed after installation. the completely enclosed nacelle is fitted with internal Finally, the maintenance process has been reinvented climate control. too: complete with crane and extra space, the nacelle has been repurposed as an on-site workshop. 5 Proven technology, advanced performance Grid performance with the Siemens NetConverter® Turbine Load Control (TLC) Siemens sets the standard in the field of grid compliance. The Turbine Load Control system continuously monitors Power conversion is implemented by the Siemens’ the structural loading on the wind turbine. In case the NetConverter® system. This system is characterized by full loads exceed normal values, the turbine automatically conversion of the power generated, efficiently decoupling regulates operation to bring loads back within the design generator and turbine dynamics from the grid. envelope. The NetConverter® system offers maximum flexibility in High Wind Ride-Through (HWRT) the turbine’s response to voltage and frequency control, fault ride-through, and output adjustment. As a result, Wind turbines are normally programmed to shut down if Siemens wind turbines can be configured to comply with the 10-minute mean wind speed exceeds 25 m/s. This a variety of relevant grid codes in major markets and can may lead to significant challenges for the grid system if be readily connected to the grid. the turbines in large wind farms are shut down more or less simultaneously. Siemens IntegralBlade® technology The Siemens D6 platform enhances grid stability thanks The 154-meter rotor uses blades manufactured with to High Wind Ride-Through – an optional feature of the Siemens’ unique, patented IntegralBlade® technology. D6 platform. This replaces the fixed high-wind shutdown threshold with an intelligent load-based reduction in The blades are made in one piece from fiberglass- output power at some storm-level wind speeds. reinforced epoxy resin during a single production step. As a result, all glue joints – the potential weak points that Service could expose the structure to cracking, water ingress, ice formation, and ightning damage – are eliminated. From the highly qualified local technician to the senior engineer at service headquarters, it is the Siemens service Siemens WebWPS SCADA system team’s track record and the vast amount of experience Via a standard Web browser, the Siemens WebWPS gained over time that makes the difference. SCADA system provides a variety of status views of elec- Siemens offers tailor-made service solutions for each of our trical, mechanical, meteorological, and grid station data turbine platforms, e.g. the SWPS-420O and the SWPS-430O as well as operation and fault status. service solutions for our offshore wind turbines. Wind turbine condition monitoring Further improvements in safety Siemens’ turbine condition monitoring system compares Safety is at the heart of all Siemens operations. From the vibration levels of the main nacelle components with production to installation, operation, and service, Siemens a set of established reference spectra and instantly strives to set the standard for a zero-harm culture. Onshore detects deviations from normal operating conditions. precommissioning and testing significantly reduce the This allows Siemens to proactively plan the service and amount of work that needs to be done in riskier offshore maintenance of the wind turbines, as any unusual event conditions. While the simplified direct drive concept in can be categorized and prioritized based on severity. itself reduces service requirements, offshore maintenance has been completely rethought. Service technicians can enter the turbine via the heli-hoist platform or via con- ventional tower access, and here a new gangway system enables safer access in rough sea conditions. The spacious nacelle, housing far fewer parts than usual, provides technicians with optimized access to all key components. 6  A380 79.8 meters 154 meters SWT-6.0-154 For maximum output SWT-6.0-154 The 154-meter rotor, designed specifically for the IEC Class IA Siemens D6 platform, uses the B75 blade. This is currently Nominal power 6,000 kW the world’s longest blade in operation, with a swept rotor area of 18,600 square meters. It therefore maximizes Rotor diameter 154 m energy yield at offshore locations: from inland waters with Blade length 75 m moderate wind resources to the most exposed offshore Swept area 18,600 m2 sites. Hub height Site specific Power regulation Pitch regulated, variable speed Tower head mass 360 tons Through optimized infrastructure, installation, and service, the D6 platform is the perfect choice for a reliable and profitable investment that helps drive down the cost of offshore wind energy. 7 Published by and copyright © 2014: Siemens AG Energy Sector Freyeslebenstrasse 1 91058 Erlangen, Germany Siemens AG Wind Power Lindenplatz 2 20099 Hamburg, Germany siemens.com/wind For more information, please contact our Customer Support Center. Phone: +49 180 524 70 00 Fax: +49 180 524 24 71 (Charges depending on provider) E-mail: [email protected] Wind Power Order No. E50001-E310-A186-X-7600 RS 15_01_113 Printed on elementary chlorine-free bleached paper. Subject to change without prior notice. All rights reserved. The information in this document contains general descriptions of the technical options available, which Trademarks mentioned in this document are the property may not apply in all cases. The required technical options of Siemens AG, its affiliates, or their respective owners. should therefore be specified in the contract. Environmental Product Declaration A clean energy solution – from cradle to grave Offshore wind power plant employing SWT-6.0-154 siemens.com / wind 2 Assessing the performance of a wind power plant The environmental impact of extraction, materials processing, manu- wind power facturing, installation, operation and The world today faces the challenge of maintenance, and dismantling and meeting growing demand for energy end-of-life. while reducing greenhouse gas emissions. The results are presented in this Environ- One solution is to increase the contribu- mental Product Declaration (EPD) in order tion of renewable energy systems such to communicate the impacts of our wind as wind, sun, or biomass to the electricity power plant to our stakeholders. All mix. Siemens Wind Power is pioneering results are verified by internal reviews. this approach by offering an extensive The international ISO 14021 standard wind turbine portfolio that includes the (Environmental labels and declarations – SWT-6.0-154 direct drive turbine. Self-declared environmental claims – Type II) Siemens has performed a Life Cycle is the basis for this EPD. The data presented Assessment (LCA) of an offshore wind has been derived from a full-scale LCA in power plant employing SWT-6.0-154. accordance with ISO 14040. The LCA evaluated the inputs, outputs, and potential environmental impacts that occur throughout the wind power plant lifecycle. It encompasses raw material 3  Designed to deliver clean energy Offshore wind power plant Each wind power plant has specific site constraints that influence the choice of turbine, tower height, foundation size, and infrastructure. This EPD is based on a full-scale LCA of an average European offshore wind power plant with 80 SWT-6.0-154 turbines installed. It includes wind turbine components such as a nacelle, rotor, and tower, as well as the foundation, cables to grid, and substation. The functional unit for this LCA is defined as 1 kWh of electricity delivered to the grid. The identified average wind speed is relative to the turbine IEC classification. Class I: 10 m/s for SWT-6.0-154. Product and system description, including main components Product and system description Main characteristics Turbine SWT-6.0-154 Number of turbines in wind power plant 80 Expected lifetime 25 years Expected average wind speed 10 m/s Distance to shore/shore to grid 50 km/22 km Annual energy production to grid per turbine Approx. 26,500 MWh (wake, availability and electrical losses of 15% substracted) Estimated energy production of the wind power 53,000,000 MWh plant in 25 years Nacelle 6.0 MW DD (steel, iron, copper) Blades 75 m (fiberglass, epoxy) Tower 88 m (steel) Foundation 925 t (steel) Substations 12,700 t (steel, concrete) 4 System boundaries for an offshore wind power plant Direct drive conversion Nacelle Blades Hub Tower Substation Substation Foundation Connecting cables 5  From cradle to grave Life cycle of a wind power plant The lifecycle has been divided into five main stages: Materials, Manufacturing of the main parts; Installation; Operation and Maintenance; Dismantling, Recycling, and Disposal at the end-of-life. Relevant transport activities and energy consumption were included in each life cycle stage. acturing Manuf Ins t all s ri al ation M a te Life Cycle Stages ce an Di sm en nt an in ai tl g M an n d de nd io na -of - ra t li f e O pe 6 Materials We identified the types and quantities of materials and energy that had to be extracted and consumed to produce the turbine components and the elements needed to connect the wind power plant to the grid. Manufacturing We collected data from Siemens’ own production sites and from main suppliers. Consumption data for manufacturing as well as waste and subsequent treatment is based primarily on annual manufacturing data from European production sites. Transport of materials to the manufacturing site is included in the data. Installation Components, auxiliary resources, and workers are transported to the site during this stage. On-site installation includes preparing the site; erecting the turbines; and connecting the turbines to the grid. These installation activities result in the consumption of resources and production of waste. Associated data has been collected from actual on-site installations. Operation and Maintenance The structural design lifetime of a SWT-6.0-MW turbine is designed to last 25 years. We collected actual site data, including manpower, materials, and energy required for service and maintenance over the turbine’s lifetime. Wake, availability, and electrical losses have been included in our assessment to define a realistic estimate of annual energy production delivered to the grid. Dismantling and end-of-life At the wind power plant’s end-of-life the components will be disassembled and the materials transported and treated according to different waste management systems. For the turbine components, we assumed that recycling would apply to all recyclable materials; for example, metals. Recycling leads to the recovery of materials, which subsequently reduces primary material extraction. The rest of the materials are either thermally treated or disposed of in landfills. The end-of-life stage described here represents the current status of waste management options in Northern Europe. 7  Environmental footprint Low greenhouse gas emissions 9.5 months energy payback time Greenhouse gases such as CO2 and The energy payback time for the wind methane contribute to global warming. power plant in this assessment is less Electricity produced by wind turbines than 9.5 months. That is the length of contributes significantly less to global time the wind power plant has to operate warming than electricity produced in order to produce as much energy as it by fossil fuels. During its lifetime, the will consume during its entire lifecycle. wind power plant emits less than 1% of the CO2 emitted per kWh by an average power plant using fossil fuels. What is “global warming”? Global warming is an environ- mental impact caused by the increased concentration of green- house gases in the atmosphere. Each of these gases radiates different amounts of heat, which can be quantified in units of carbon called carbon dioxide- During its entire lifecycle the wind equivalent (CO2 eq). (IPCC ref) power plant produces 33 times more energy than it consumes. 8  7g/kWh 865 g/kWh CO2 emissions from the wind power plant versus global fossil power production (IEA World Energy Outlook, 2012) 45,000,000 1,286 of CO2 savings t forest area km2 35.86 km 80 turbines, 25 years 35.86 km During its estimated lifetime the wind power plant produces 53,000,000 MWh and saves 45,000,000 tonnes of CO2, which is equal to the amount of CO2 absorbed by a forest with an area of 1,286 km2 over 25 years. 9  Every stage counts Contributions to global warming To examine how much each stage of the wind power plant’s life cycle contributes to global warming, we assessed their specific CO2 emissions (figure below). Percentage of global warming contribution from each life cycle stage (g CO2 eq/kWh) 100 % 80 % 69 % 60 % 40 % 20 % 12 % 13 % 6% 0% -20 % -18 % -40 % Materials Manufacturing Installation Operation & Dismantling & Maintenance end-of-life The main contributor to global warming is the Material stage (69%) because of emissions during material extraction. There are almost no emissions during wind power plant operation, and there is even an offset to emissions at end-of-life because so many of the materials are recyclable. Component and material group contribution to CO2 eq emission Each component and material group contributes to the total CO2 eq emissions of the wind power plant. Among the components, the turbine’s tower and foundation con- tribute more than 50%, followed by connecting cables, blades and nacelle. In terms of material group contribution, steel has the highest impact on global warming, followed by aluminum and epoxy. The category with other materials consists of minerals, various plastics, chemicals, and wood. 10 Global warming contribution of main components in the wind power plant (CO2 eq) Substations (3%) Hub (5%) Nacelle (11%) Foundation (39%) Blades (11%) Connecting Cables (14%) Tower (17%) Global warming contribution per material group in the wind power plant (CO2 eq) Other materials (3%) Copper (2%) Fiberglass (3%) Cast Iron (4%) Polyurethane (6%) Epoxy (8%) Steel (65%) Aluminum (9%) 11  Taking a holistic view Assessing additional impact categories on reducing the greenhouse gas emissions Environmental sustainability also con- raises the risk of increasing other environ- cerns problems other than climate mental impacts. In this EPD we have change; for example, chemical pollution chosen to present five different categories and resource depletion. that are relevant to infrastructure projects. Electricity produced by a wind power plant can be assessed for different envi- The resource- and toxicity-related impacts ronmental impact categories. Such an were assessed using Impact 2002+v2.1 assessment shows that focusing solely and USEtox v1.01. Definitions of most relevant environmental impact categories Global warming: An environmental impact caused by the increased concentration of greenhouse gases in the atmosphere. Mineral extraction: The removal of minerals from the environment, which decreases their availability. Land occupation: The ecological damage to biodiversity resulting from land use. The damage is based on empirical observations of the number of plant and animal species affected per area type. Ecotoxicity: The toxic effects of natural or synthetic pollutants on flora and fauna. Human toxicity: The degree to which substances are toxic to humans. 12  Contribution of each Life Cycle Stage to the most relevant impact categories Global warming (kg CO2 eq) Mineral extraction (MJ surplus) Land occupation (m2org.arable) Ecotoxicity (CTUe) Human toxicity, non- cancer (CTUh) Human toxicity, cancer (CTUh) -100 % -50 % 0% 50 % 100 % Materials Manufacturing Installation Operation Dismantling & end-of-life Other environmental impacts Planning a new wind power plant includes assessing the environmental impact of the installation and operation phases to minimize negative impacts. Often these assess- ments focus on birds, marine wildlife and visual impacts. How a wind power plant impacts its surroundings varies depending on its location and is not included in our LCA study. 13  End-of-life is not really the end Recycling turbine materials Options for recycling or disposal When wind turbines are dismantled, it is The metals in the wind power plant com- typically not because they have reached ponents are to a great extent recycled end-of-life but because they are replaced at their end-of-life. The blades, which are with larger turbines. Consequently, most made of epoxy and fiberglass, may be dismantled turbines are refurbished and shredded and incinerated. The burning sold for installation elsewhere. of epoxy generates energy, which can be recovered. The residues from fiber- When disposing of wind turbines, recy- glass incineration can be used in other cling is the preferred solution. This not secondary applications e.g. for cement only prevents the materials from being production. Magnets from the direct sent to landfills, but also reduces the drive turbines can be demagnetized, need for extracting of primary materials. remagnetized and reused or used for new magnet production. Increasing recyclability of the turbine components is high on our agenda and we continually participate in projects to support development of more recycling options. 14 Ready for the future Siemens Wind Power strives to continually improve wind turbine performance by including environmental requirements in our design phase. We focus on increasing the annual energy output of the turbines and improving the material efficiency of their components. Our improvement projects also focus on optimizing processes during manufacturing, installation, operation and maintenance, and dismantling and end-of-life. All these initiatives will contribute to even lower CO2eq per kWh of electricity delivered to the grid. 15 Siemens AG Wind Power Lindenplatz 2 20099 Hamburg, Germany siemens.com/wind For more information, please contact our Customer Support Center. Phone: +49 180 524 70 00 Fax: +49 180 524 24 71 (Charges depending on provider) E-mail: [email protected] Wind Power Order No. E50001-D310-T209-X-7600 RS 15_01_131 Printed on elementary chlorine-free bleached paper. Subject to change without prior notice. All rights reserved. The information in this document contains general descriptions of the technical options available, which may Trademarks mentioned in this document are the property not apply in all cases. The required technical options of Siemens AG, its affiliates, or their respective owners. should therefore be specified in the contract.  Lühikokkuvõte Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Hoonestusloa menetluse algatamine“ juurde Eelnõu kohaselt tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek otsustada hoonestusloa menetl use algatamine Eesti Energia AS esitatud taotluse alusel kavandatava meretuulepargi ra jamiseks Pärnu maakonda Liivi lahte . Hoonestusloa menetluse algatamise otsusega algab hoonestusloa menetlus, mis võib lõppeda hoonestusloa andmisega või selle andmisest keeldumisega. Taotluse kohaselt on meretuulepark kavandatud kuni 160 tuulikuga, kuni 100 0 MW võimsusega ning koormatava ala suurusega 183 189 290 m 2 . Planeeritav meretuulepark jääb 17.04.2017 kehtestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringus märgitud võimaliku tuuleenergeetika arenduspiirkonda. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks. Hoonestusloa menetluse algata mise otsusega algatatakse ka keskkonnamõju hindamine. Taotlejale pannakse kohustus keskkonnamõju hindamise käigus analüüsida kaasnevaid mõjusid ja välja selgitada ning teostada asjakohased uuringud. Valdkonnad, mille mõju olulisust ja ulatust on vaja analüüsida ja seonduvad uuringud määratakse keskkonnamõju hindamise programmis, mille koostamisse tuleb käesoleva korralduse kohaselt kaasata asjaomased riigiasutused. Lisaks tuleb hoonestusloa menetluses paralleelselt arvestada üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu menetluse ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringu s kehtestatud tingimustega. Hoonestusloa menetlus viiakse läbi avatud menetlusena, mis võimaldab laiemat kaasamist ja huvitatud isikute ära kuulamist ning nende põhjendatud huvidega arvestamist.