Maavara kaevandamise keskkonnaloa andmine, Riisselja karjäär

KORRALDUS 17. november 2017 nr 1-3/17/2889 Maavara kaevandamise keskkonnaloa andmine Riisselja kruusamaardla Riisselja kruusakarjääri mäeeraldisel ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD Lemminkäinen Eesti AS (registrikood 10114029, aadress Betooni tn 28, Lasnamäe linnaosa, 11415 Tallinn) esitas Keskkonnaametile 24.01.2017 kirjaga nr 124 Riisselja kruusakarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamiseks keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisloa) taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 30.01.2017 nr 12-2/17/1829). Taotletav Riisselja kruusakarjäär asub Pärnu maakonnas Surju vallas Saunametsa külas paiknevas Riisselja kruusamaardlas (registrikaardi nr 0947, põhimaavaraks ehituskruus). Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad riigile kuuluval katastriüksusel Kilingi metskond 3 (katastritunnus 75601:006:0243), mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava mäeeraldise pindala on 7,40 ha ja selle teenindusmaa pindala on 10,51 ha. Kaevandajaks on märgitud Lemminkäinen Eesti AS. Geoloogilise uuringu tegija oli Mäebüroo Nord OÜ. Aruande nimetus: Aruanne Riisselja uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (maavaravaru seisuga 01.10.2016. a). Geoloogiafondi nr 8769. Varud on kinnitatud keskkonnaministri 06.12.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/1238. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Riisselja kruusamaardla (reg.nr 0947) ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokke 1 ja 2. Mäeeraldise piires on ehituskruusa aktiivse tarbevaru maht 38 tuh m3, millest kaevandatav varu on 36 tuh m3. Maavara kasutatakse teede- ja üldehitusel. Taotletava loa kehtivusaeg on 10 aastat. Maavara kaevandamise taotletav keskmine aastamäär on 4 tuh m3. Riigilõiv 500 eurot on tasutud 25.01.2017 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täies ulatuses maaparandussüsteemiga, mille kood maaparandussüsteemide registris on 6114660030061002. Taotlusele on lisatud Põllumajandusameti kooskõlastus maavara arvele võtmise ja kaevandamise kohta. Kooskõlastuse aluseks oleva tingimusega on loa andmisel arvestatud (ptk 2.3). Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa kahe lahustüki vahel kulgeb metsatee Kollanõmme - Kolmenurga tee nr 7560617, mille äärmise sõiduraja välimine serv jääb lahustükkide piirist ~1 m kaugusele. Seletuskirja kohaselt plaanitakse metsatee kaevandamisel säilitada. Taotlusele on lisatud Riigimetsa Majandamise Keskuse kooskõlastus Riisselja uuringuruumis aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks. Maapõueseaduse (edaspidi ka MaaPS) § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi ka HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi ka KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Kaevandamisloa taotlus on avalikustatud 01.03.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 09.03.2017 ajalehes Pärnu Postimees, millega on teavitatud avalikkust ja antud seega huvitatud isikutele võimalus arvamuse avaldamiseks. Keskkonnaamet teavitas 02.03.2017 kirjaga nr 12-2/17/1829-3 kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmisest ja avatud menetluse algatamisest loa taotlejat ning asjasse puutuvaid isikuid. Kuni kaevandamisloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada Keskkonnaametile taotluse kohta põhjendatud ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus teatas Maanteeamet 07.03.2017 kirjaga nr 15-5/17-00038/015 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 07.03.2017 nr 12-2/17/1829-4), et taotlus piirneb riigi kõrvalmaanteedega nr 19310 Lodja- Saunametsa ning nr 19344 Surju-Saunametsa, mistõttu tuleb lahendada maavara väljaveoteede mahasõit riigiteedele ja taotleda selleks tingimused Maanteeametilt. Vastavalt esitatud taotlusele ja selle graafilisele lisale ei hõlma taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa tervet katastriüksust 75601:006:0243 Kilingi metskond 3 (kogupindala 1791,1 ha), vaid paikneb nimetatud kinnistu lõunaosas pindalal 10,51 ha ning riigi kõrvalmaanteed nr 19310 ja 19344 kulgevad taotletavast mäeeraldisest vastavalt idas (1,2 km kaugusel) ja põhjas (3,2 km kaugusel). Seega ei ole põhjendatud Maanteeameti 07.03.2017 kirjas nr 15-5/17-00038/015 esitatud tingimus (lahendada maavara väljaveoteede mahasõit riigiteedele ja taotleda selleks tingimused Maanteeametilt) ja seda ei seata antava loa täiendavaks tingimuseks. Keskkonnaamet saatis 14.09.2017 kaevandamisloa taotluse ja taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Surju Vallavolikogu nõustus 09.10.2017 otsusega nr 32 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 13.10.2017 nr 12-2/17/1829-8) kaevandamisloa andmisega. Keskkonnaamet saatis 16.10.2017 kaevandamisloa taotluse ja taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon nõustus 30.10.2017 istungi protokollilise otsusega nr 17-161 kaevandamisloa andmisega. Maavarade komisjon tegi ettepaneku täpsustada kaevandamisloale kantavat täiendavat tingimust selliselt, et oleks määratud konkreetne tähtaeg kuivenduskraavide rajamise ja korrastamisprojekti kooskõlastamiseks. Kuivõrd MaaPS § 80 lõige 1 sätestab, et kaevandamisloa omaja peab korrastama kaevandatud maa tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal, ei ole mõistlik määrata korrastamisprojekti esitamise täpset tähtaega, teadmata kõnealuse karjääri tarbeks koostatava kaevandamisprojektiga ette nähtavate tööde teostamise etappe ja tehnoloogiat. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 16.10.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise võimaluse teates märgitud tähtaja jooksul. Avalikustamise käigus ettepanekuid ja vastuväiteid ei laekunud. KeÜS § 47 lõige 6 sätestab, et kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlusse võtmise teates ei avaldatud keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu väljapaneku aega 2 (9) ja kohta või seisukoha ning küsimuste esitamise tähtaega ja adressaati, avaldatakse nende andmetega teade vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 sätestatud nõuetele viivitamata pärast haldusakti eelnõu valmimist. KeÜS § 47 lõige 2 sätestab, et teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jättis kaevandamisloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu teate kohalikus või maakondlikus ajalehes avalikustamata, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuseks puudub piisav avalik huvi. Juhindudes HMS § 40 lõikest 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlus- osalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis Lemminkäinen Eesti AS-lt 06.11.2017 kirjaga nr 12-2/17/1829-10 arvamust või vastuväiteid kaevandamisloa andmise eelnõule kahe nädala jooksul kirja kättesaamisest alates. Lemminkäinen Eesti AS teatas 13.11.2017 kirjaga nr 1646, et puuduvad ettepanekud eelnõu muutmiseks (vastus registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 14.11.2017 nr 12-2/17/1829-11). II. KAALUTLUSED Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ja keskkonnaministri 23.01.2017 määruses nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lg 3 punkti 1 kohaselt, kui luba antakse uuel mäeeraldisel kaevandamiseks, kantakse loa vormile taotluse vormile märgitud maavara kogus. Kaevandamisloa taotlust kontrollis keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja (Maa- ameti 08.02.2017 kiri nr 9-3/17/2597). 2.1 Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 6 lg 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi ka KMH määrus) § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. 3 (9) KeHJS § 56 lõige 12 sätestab, et enne käesoleva sätte jõustumist esitatud tegevusloa taotlusele, mille keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise üle ei ole otsustatud, kohaldatakse tegevusloa taotluse esitamise ajal kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni. Kaevandamisloa taotluse esitamise hetkel s.o 24.01.2017 kehtinud KeHJS redaktsiooni (kehtivus 01.01.2017-04.05.2017) § 6 lõike 3 kohaselt annab otsustaja taotletava tegevuse keskkonnamõju olulisuse kohta eelhinnangu, lähtudes KeHJS § 6 lõikes 3 sätestatud kriteeriumitest. Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: • kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega eeldatavalt ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid; • mäeeraldisel looduslik maastik muutub, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa- ala korrastamisega; • vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; • oluline kumulatiivne mõju puudub. 2.2 Kaalutused loa andmisel Kaevandamisloa andmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lg 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Vastavalt taotluses selgitatule Riisselja kruusakarjääris ehituskruusa kaevandamisel jäätmeid jäätmeseaduse § 2 lõike 1 mõistes ei teki ja kaevandamisjäätmekava ei nõua Keskkonnaameti kinnitamist. MaaPS § 55 lg 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning Lemminkäinen Eesti AS ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri teade seisuga 31.08.2017 ja 16.11.2017). MaaPS § 55 lg 2 punkti 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Vabariigi Valitsuse 10.03.2011 korraldusega nr 127 on kiidetud heaks „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“. Arengukavas käsitletakse riigi huvi 4 (9) järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks“. Kuivõrd kaevandada soovitav maavara kuulub riigile, analüüsis Keskkonnaamet taotletava Riisselja kruusakarjääri optimaalse teeninduspiirkonna varustuskindlust järgnevatest kriteeriumitest lähtuvalt. I Analüüsiti, kas taotletav tegevus on vajalik maavarade säästliku ja majanduslikult otstarbeka kasutamise tagamiseks (alus MaaPS § 14) Taotletav tegevus on vajalik, kui 1. loa andmisega hoitakse ära majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teke; 2. loa andmine tagab kasutusel oleva mäeeraldise lamamis oleva maavara täieliku väljamise; 3. loa andmine tagab korrastamistingimuste otstarbekama täitmise; 4. loa andmine tagab planeeringutest või riigi infrastruktuuri laiendamise vajadustest tingitud tegevuste raames maapõue ja maavara kaitse nõuete täitmise ning maavara ratsionaalse kasutamise. Keskkonnaameti hinnangul võib Riisselja kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse lugeda osaliselt põhjendatuks punkti nr 3 alusel, kuna 1. taotletavalt mäeeraldiselt on ka tulevikus võimalik ilma olulisi lisakulutusi tegemata maavara väljata; 2. tegemist ei ole olemasoleva mäeeraldise laiendamisega sügavuti; 3. mäeeraldise kasutuselevõtt ei ole otseselt vajalik olemasoleva mäeeraldise korrastamistingimuste otstarbekamaks täitmiseks, kuid taotletava Riisselja kruusakarjääri mäeeraldise alalt on varasemalt materjali võetud kohalike talude teede parandamiseks ja taotletavast alast vahetult lõunas on 1980ndatel kaevandanud Kilingi-Nõmme metsamajand. Ala on jäänud korrastamata, seal esineb tasandamata puistanguid ja madalaid liigniiskeid kohti. Valdavalt paikneb ala metsamaal; 4. olemasolevate andmete põhjal ei ole varu väljamine vajalik maavara kaitse nõuete täitmiseks või ratsionaalseks kasutamiseks seoses maardla alal planeeritavate tegevustega. II Analüüsiti, kas taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas on tagatud varustuskindlus Varustuskindluse tagatuse analüüsimise juures on oluline selgitada - kas kaevandamiseks taotletavast mäeeraldisest kuni 50 km kaugusel paikneb samaväärse maavara kaevandamiseks varem antud mäeeraldisi; - kui suur on antud piirkonnas samaväärse maavara kaevandamiseks varem antud mäeeraldiste kaevandatav jääkvaru kokku; - milline on olnud maavara kasutamise intensiivsus kaevandamiseks taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas viimase viie aasta jooksul. Kui analüüsi tulemusel selgub, et varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste piires kaevandatav jääkvaru rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused kaevandamiseks taotletava maavara osas enam kui 10 aastaks, loetakse taotlus riigi huviga vastuolevaks. Seisuga 28.06.2017 jäi keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel reaalseid veoteid arvestades taotletava Riisselja kruusakarjääri optimaalsesse teeninduspiirkonda 6 mäeeraldist (Kamali liivakarjäär, Selja kruusakarjäär, Selja II kruusakarjäär, Kõrsa kruusakarjäär, Kuiaru 5 (9) kruusakarjäär ja Kamali II liivakarjäär), millel kaevandatakse ehituskruusa. Ehituskruusa kaevandatava jääkvaru suurus nimetatud mäeeraldistel kokku on ligikaudu 954 tuh m3. Viimase viie aasta tarbimismahte arvestades kaevandatakse Kamali, Selja, Selja II, Kõrsa ja Kuiaru mäeeraldistelt ehituskruusa igal aastal ligikaudu 29 tuh m3 ja varustuskindlus tagatud 32 aastaks. Kamali II liivakarjääri kaevandamisluba on antud 07.06.2017 ning kaevandamisega ei oldud alustatud. Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel jäi taotletavast Riisselja kruusakarjäärist linnulennult 50 km kaugusele 22 mäeeraldist, mille ehituskruusa kaevandatava varu jääk oli 2023 tuh m3, viie aasta keskmine kaevandamismaht 173 tuh m3 aastas ja varustuskindlus seega tagatud 11 aastaks. Kavandatav Rail Balticu trass jääb taotletavast Riisselja kruusakarjäärist linnulennult 10 km kaugusele. Eeltoodud argumentide kaalumiseks ja riigi huvi esinemise väljaselgitamiseks palus Keskkonnaamet 30.06.2017 kirjaga nr 12-2/16/1829-5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ka MKM) seisukohta Riisselja kruusakarjääri kaevandamisloa taotlusele. MKM-i 03.08.2017 kirjas nr 17-1/17-0116/17-6591 (kiri registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 30.01.2017 nr 12-2/17/1856) esitatud arvamuse kohaselt on Riisselja kruusakarjääri avamine põhjendatud. MKM tõi oma kirjas välja, et ERC Konsultatsiooni OÜ 2015. aasta sügisel koostatud uuringus „Ehitusmaavarade varustuskindlus Maanteeameti objektidele; II etapp“ nähakse Maanteeameti lääne regioonis (Pärnu maakond) Rail Balticu ehitamiseks ja muudeks vajadusteks aastateks 2017-2025 ette 5560 tuh m3 ehituskruusa. Maanteeameti lääne regioonis on hinnatud maavara nõudlust seoses Rail Balticu ehitusega täitematerjali varustuskindluse osas kriitiliseks. Ehituskruusa varustuskindlus langeb alla 10 aasta piiri aastal 2022 ja muutub kriitiliseks aastal 2027. Samuti märkis MKM, et Riisselja maardla paikneb soodsas asukohas – planeeritav Rail Balticu raudtee kulgeb taotletavast mäeeraldisest linnulennult 10 km kaugusel. Riigimaanteede teehoiukavast aastateks 2014-2020 ilmneb, et taotletava mäeeraldise lähipiirkonnas on planeeritud riigimaanteede rekonstrueerimistööd: Rapla-Järvakandi-Kergu, Mudiste-Suure-Jaani-Vändra, Pärnu-Tori, samuti ka Valga-Uulu maanteel ning suuremahulist rekonstrueerimist ootab Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Pärnu maakonda jäävas osa. Kuna need tööd kattuvad osaliselt Rail Balticu ehitusega, siis kasvab märgatavalt nõudlus ehituskruusa järele. Taotletava karjääri avamine parandab Pärnumaa varustuskindlust ja vähendab veokaugusi Pärnu maakonna lõunasuunal. Tehnilise Järelevalve Amet on tellinud Aktsiaseltsilt Teede Tehnokeskus uuringu „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“, mille avalikustatud lõpparuandes(http://www.railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20AR UANNE.pdf) on välja toodud Pärnu maakonnas teadaolevate ehitusmaavarade kogused maavara liikide kaupa ning hinnatud nende varustuskindluse tagatust. Aruande lk-del 84-87 ja 90 on välja toodud, et arvestades Pärnumaa liiva ja kruusa varusid, on liiva ja kruusa varustuskindlus nii madala kui kõrge savi- ja tolmusisalduse arvestuses teeninduspiirkonna Pärnu maakonna osas kriitiline. Seega on juurde vaja maavara, mis eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele. Selleks võiksid eelistatult sobida liivad ja kruusad, mille peenosise sisaldus ei ületa 8%. Geoloogiliste uuringute järgi on savi- ja tolmuosakeste sisaldus Riisselja kruusakarjääris alla 8% (keskmine on 5%). Määramatusest tingituna loetakse tegevuskava koostamisel Pärnu piirkonda nõrga varustuskindlusega piirkonnaks liiva ja kruusa suhtes. Ehitusmaterjali vajadus Rail Balticu raudteetrassi ja teenindusteede rajamiseks on eeldatavalt aastatel 2020 kuni 2025. 6 (9) Eelnevat arvestades asus Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium seisukohale, et Riisselja kruusakarjääri kaevandamisloa andmine on põhjendatud. Aruande lk-l 50 on välja toodud, et aastatel 2023 - 2024 suurenev täitematerjalide vajadus Pärnu maakonnas tuleneb teehoiukavast, kuna sellesse perioodi on plaanitud suuremahulised ehitustööd Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Pärnu maakonda jäävas osas: Kernu-Libatse-Are-Nurme möödasõidualade ehitamine, Libatse ümbersõidu ehitus ja Are ümbersõidu ehitus. Need aastad kattuvad Rail Balticu ehitamisajaga, mis tingib sellel ajal Pärnu maakonnas tavapärasest oluliselt suurema nõudluse liiva ja kruusa järele. Kõiki eelnevaid andmeid ning argumente analüüsides asus Keskkonnaamet seisukohale, et Riisselja kruusakarjääri avamine on põhjendatud ning kaevandamisloa taotlus ei ole vastuolus riigi huviga. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. 2.3 Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). Tulenevalt MaaPS § 56 lg 1 punktist 9, § 56 lg 2 punktist 5 ja keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõikest 4 märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud täiendavad nõuded. Kaevandamiseks taotletavast alast ligikaudu 700 m kaugusel kagus asub Saunametsa karvase maarjalepa püsielupaik (keskkonnaregistri kood KLO3000325), mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Saunametsa loodusala (EE0040354). Ligikaudu 800 m kaugusel kagus asub Kikepera looduskaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000656), mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Kikepera linnuala (EE0040316). Ligikaudu 1,8 km kaugusel läänes asub Siiraku looduskaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000573), mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Siiraku loodusala (EE0040314) ja Kikepera linnuala. Kuivõrd taotletav mäeeraldis ei asu kaitstavate alade vahetus läheduses, ei avalda kaevandamistegevus olulist ebasoodsat mõju kaitstavatele loodusobjektidele ega Natura 2000 aladele. Mäeeraldisest 2 km raadiuses ei asu ühtki majapidamist, ala ümbritseb metsamaa. Seega ei ole vajalik seada kaevandamisloale täiendavaid tingimusi inimeste tervise, vara ja heaolu kaitseks. Taotluse seletuskirja kohaselt on veealuse varu kihi paksus taotletava mäeeraldise alal maksimaalselt 1 m ja selle keskmine paksus on 0,1 m. Ala korrastamiseks veekoguks oleks vaja, et veealuse varu kihi paksus oleks vähemalt 2 m. Kuna veealuse varu kiht on sellest oluliselt õhem, ei ole võimalik ala korrastamine veekoguks ja kaevandatud maa tuleks korrastada rohumaaks või metsastada. Kaevandamisloa taotleja soovib ala kaevandamisjärgselt metsastada, kuna selliselt sulandub see piirnevate aladega ja võimaldab omanikul tulevikus sellelt tulu teenida. Ala metsastamiseks on vajalik, et veetase korrastatud alal jääks maapinnast vähemalt 0,7 m sügavusele. Veetase taotletava mäeeraldise alal oli uuringuaegselt keskmiselt abs kõrguse tasemel 7 (9) 26,4 m. Kogu taotletava mäeeraldise ala jääb maaparandussüsteemile Riisselja TTP-310, alale on rajatud kraavitus, mille trajektoor on käänuline. Selleks, et kasutada ära kraavide maksimaalset veejuhtivuse potentsiaali, saaks pärast maavara kaevandamist rajada alale sirgjoonelise kraavi lõunast põhja suunas (vajadusel ka lisaharu lääne-ida suunas), mis juhiks vett senisest oluliselt paremini ning suudaks isevoolselt alandada veetaset taotletava mäeeraldise alal senisest tasemest ~0,7 m võrra tasemeni 25,7 m. Mäeeraldise plaanilt on näha, et taotletava mäeeraldise teenindusmaa idapoolse lahustüki põhjatipu juures on teeäärse kraavi põhja madalaim punkt abs kõrgusel 25,43 m. Vee voolusuund kraavis on lõunast põhja Siiraku oja suunas. Olenevalt pinnasest võib isevoolse kraavi pikilang olla minimaalselt 5 cm 100 m kohta. Taotletava mäeeraldise lamamiks on liivsavi ja saviliiv. Kui kuivenduskraav rajatakse analoogselt praegusega, piki tee äärt, kujuneks kraavi madalaimast punktist taotletava mäeeraldise lõunaküljeni ehk kraavi põhja kõrgeimasse punkti rajatava kraavi pikkuseks ~500 m. Seega oleks taotletava mäeeraldise alalt võimalik isevoolselt vett ära juhtida kuni abs kõrguse tasemelt ~25,7 m (arvutuskäik: 25,43 m+0,25 m=25,68 m). Veevoolu kiirust saab reguleerida voolusängi laiusega. Tingimused karjääriala metsastamiseks oleksid veetaseme alandamisel 0,7 m võrra rahuldatud abs kõrguse tasemel 26,4 m (arvutuskäik: 25,7 m + 0,7 m). Pärast veealuse maavara ammendamist täidetaks kaevandatud ala katendi materjaliga tagasi vähemalt veetasemest 0,7 m võrra kõrgema tasemeni. Taotletaval Riisselja mäeeraldisel lasuvast katendist piisab kaevandatud ala tagasi täitmiseks tasemeni ~26,8 m. Taotleja garanteerib vajaliku koguse loodusliku täitematerjali juurde toomise, kui korrastatava maa veetase ei lange vähemalt abs kõrguse tasemeni ~26,1 m (arvutuskäik: 26,8 m - 0,7 m=26,1 m). Kraavide rajamise täpsed tingimused ja veetaseme alandamise võimalused määratakse kindlaks korrastamisprojektiga, mis tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti Pärnu keskusega. Eeltoodu alusel lisab Keskkonnaamet antavale kaevandamisloale täiendava tingimuse järgmises sõnastuses: loa omanikul tuleb tagada vajalikud tingimused ala kaevandamisjärgseks metsastamiseks (kuivenduskraavide rajamine, täitematerjali juurde toomine). Kuivenduskraavide rajamine ja korrastamisprojekt kooskõlastada Põllumajandusameti Pärnu keskusega. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks MaaPS § 48, KeHJS § 6 lg 2 punkti 2, § 9, § 11 lõiked 2 ja 4, § 12 lg 11 punkti 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punkti 4, Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Surju Vallavolikogu 09.10.2017 otsusele 32, maavarade komisjoni 30.10.2017 protokollilisele otsusele nr 17-161 ja Lemminkäinen Eesti AS taotlusele otsustan: 3.1 Anda Lemminkäinen Eesti AS-le kaevandamisluba nr L.MK/330025 Riisselja kruusamaardlas Riisselja kruusakarjääri mäeeraldisel kehtivusajaga 10 aastat. 3.2 Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Lemminkäinen Eesti AS Riisselja kruusakarjääri kaevandamisloa taotlusele. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 3.3 Antavasse loasse kanda järgnevad andmed: 3.3.1 Loa omanik: Lemminkäinen Eesti AS, registrikood 10114029, aadress Betooni tn 28, 11415 Tallinn. 3.3.2 Kaevandaja: Lemminkäinen Eesti AS, registrikood 10114029, aadress Betooni tn 28, 11415 Tallinn. 3.3.3 Maardla: Riisselja kruusamaardla, registrikaardi nr 0947, põhimaavara on ehituskruus. 8 (9) 3.3.4 Mäeeraldis: Riisselja kruusakarjäär. Mäeeraldise pindala: 7,40 ha. Mäeeraldise asukoht: Pärnu maakond, Surju vald. 3.3.5 Mäeeraldise teenindusmaa pindala: 10,51 ha. Kaevandatud maa kasutamise sihtotstarve: metsamaa. 3.3.6 Geoloogilise uuringu tegija: Mäebüroo Nord OÜ. Aruande nimetus: Aruanne Riisselja uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (maavaravaru seisuga 01.10.2016.a). EGF nr 8769. Varud on kinnitatud keskkonnaministri 06.12.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/1238. 3.3.7 Mäeeraldise piires on ehituskruusa aktiivne tarbevaru 38 tuh m3, millest kaevandatav varu on 36 tuh m3. Katendi kogus 28 tuh m3 sh mulla maht 7 tuh m3. 3.3.8 Maavara kasutusalad: teede- ja üldehitus. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär: 4 tuh m3. 3.3.9 Täiendavad tingimused: loa omanikul tuleb tagada vajalikud tingimused ala kaevandamisjärgseks metsastamiseks (kuivenduskraavide rajamine, täitematerjali juurde toomine). Kuivenduskraavide rajamine ja korrastamisprojekt kooskõlastada Põllumajandusameti Pärnu keskusega. 3.4 Avalikustada Lemminkäinen Eesti AS-le kaevandamisloa andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kaevandamisluba nr L.MK/330025 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemisest alates, esitades vaide korralduse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja maapõuebüroo Lisa: Eelhinnang Saata: Lemminkäinen Eesti AS ([email protected]), Tehnilise Järelevalve Amet, Maa-amet, Saarde Vallavalitsus Marin Varblane maapõuespetsialist maapõuebüroo 9 (9)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet L.MK/330025 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi Lemminkäinen Eesti AS 1.2. Äriregistrikood 10114029 1.3. Aadress Betooni 28, 11415 Tallinn 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Lemminkäinen Eesti AS 2.2. Äriregistri kood 10114029 2.3. Aadress Betooni 28, 11415 Tallinn 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Riisselja 3.2. Maardlaosa nimetus kruusamaardla 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara number 0947 ehituskruus 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Riisselja kruusakarjäär selle teenindusmaa 4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus) Pärnu maakond, Surju vald 4.3. Mäeeraldise pindala, ha 7,40 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 10,51 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring nimetus Aruanne Riisselja uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (maavaravaru seisuga 01.10.2016.a) geoloogiafondi number 8769 varude kinnitamise otsus ja kuupäev keskkonnaministri 06.12.2016 käskkiri nr 1-2/16/1238. 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: kogus aktiivne tarbevaru ehituskruus 38 tuh m3 aktiivne reservvaru passiivne tarbevaru  passiivne reservvaru kaevandatav varu ehituskruus 36 tuh m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 01.01.2017 7. Katend, Katendi kogus 28 tuh m3, sh mulla kogus 7 tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond teede- ja üldehitus kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 4 tuh m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 8.4. Loa kehtivusaeg 17.11.2017 kuni 16.11.2027 9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: metsamaa 10. Täiendavad Loa omanikul tuleb tagada vajalikud tingimused ala tingimused kaevandamisjärgseks metsastamiseks (kuivenduskraavide rajamine, täitematerjali juurde toomine). Kuivenduskraavide rajamine ja korrastamisprojekt kooskõlastada Põllumajandusameti Pärnu keskusega. 11. Loa andmise Luba on antud Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 17.11.2017 ja muutmise korralduses nr 1-3/17/2889 „Maavara kaevandamise keskkonnaloa otsused andmine Riisselja kruusamaardla Riisselja kruusakarjääri mäeeraldisel ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“. Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja maapõuebüroo Kuupäev: 17.11.2017 2 (2)  Lisa 1 EELHINNANG Kavandatava tegevuse keskkonnamõju eelhinnang on antud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikest 2: 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. maakasutus Taotletav Riisselja kruusakarjäär asub Pärnu maakonnas Surju vallas Saunametsa külas paiknevas Riisselja kruusamaardlas (registrikaardi nr 0947, põhimaavaraks ehituskruus). Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad riigile kuuluval katastriüksusel Kilingi metskond 3 (katastritunnus 75601:006:0243), mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava mäeeraldise pindala on 7,40 ha ja selle teenindusmaa pindala on 10,51 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab Riisselja kruusamaardla (registrikaardi nr 0947, põhimaavaraks ehituskruus) ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokke 1 ja 2. Taotletava mäeeraldise alal ja sellest lõuna suunas on kruusa kaevandatud ka varem, ala on jäänud korrastamata. Metsas leidub kinnikasvanud kruusavõtukohti, tasandamata jäänud puistanguid ja madalamaid liigniiskeid kohti. Valdavalt on ala metsastunud või võsastunud. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa ei jää Natura 2000 võrgustiku alale ega kaitstavale loodusobjektile, alal puudub inimasustus. 1.2. alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna (pinnavormide ja metsade) vastupanuvõime Taotletava mäeeraldise alal ja sellest lõuna suunas on kruusa kaevandatud ka varem. Kaevandamise ajalugu Riisselja leiukohas ulatub eelmise sajandi algusesse, kui sealt võetud materjali kasutati taluteede parandamiseks. Pärast seda kaevandas endises Riisselja kruusakarjääris, taotletavast Riisselja kruusakarjääri mäeeraldisest vahetult lõunas Kilingi- Nõmme metsamajand. Kaevandamine lõpetati 1980ndatel. Karjääri ala on jäänud korrastamata, metsas leidub kinnikasvanud kruusavõtukohti, tasandamata jäänud puistanguid ja madalamaid liigniiskeid kohti. Riisselja maardla paikneb geograafiliselt Pärnu madaliku kaguserval, mille reljeef on kujunenud jääajal liustike kulutava tegevusega aluspõhja pealispinnale. Leiukoht jääb Balti jääpaisjärve madalale lamedale rannamoodustisele. Riisselja maardla kasulik kiht on esindatud jämedateralise kruusa ning väga peeneteralise liivaga. Viimast esineb maardla äärealadel või õhukese kihina kruusakihi peal. Katendiks on kasvukiht keskmise paksusega 0,4 m. Kasuliku kihi paksus varu arvestuse alal on 0,5 m. Riisselja maardla läbilõike ülemise osa moodustab 0,5 m ulatuses jääjärvelise tekkega jämedateraline kruus. Jääjärvesetete vesi formeerib ülemise õhukese veekihi, mille lamami moodustab suhteliselt vettpidav saviliiv, saviliivmoreen ja selle lamamis liivsavimoreen. Hüdrogeoloogilistest töödest tehti geoloogilise uuringu käigus Riisselja uuringuruumis veetaseme mõõtmised surfides. Veetase fikseeriti ligikaudu pooltes rajatud kaevandites maapinnast 0,1-1,6 m sügavusel, keskmiselt 0,9 m sügavusel. See jääb abs kõrguste vahemikku 25,6-27,7 m, keskmiselt abs kõrguse tasemele 26,4 m. Riisselja maardla veealuse varu kihi keskmine paksus uuringu tarbeks koostatud maavara lasuvuse mudeli alusel on vaid ~0,1 m. Veealuse varu kihi paksus on maksimaalselt 1 m. Riisselja uuringuruumi maavaravaru kinnitati keskkonnaministri 06.12.2017 käskkirjaga nr 1-2/16/1238. Mäeeraldisega hõlmatakse ehituskruusa plokid 1 (pealpool põhjaveetaset) ja 2 (allpool põhjaveetaset). Mäeeraldise piires on järgmised maavarad: ehituskruusa aktiivse tarbevaru maht on 38 tuh m3, millest kaevandatav varu 36 tuh m3. Taotletava loa kehtivusaeg on 10 aastat, maavara kaevandamise taotletavaks keskmiseks aastamääraks on 4 tuh m3. Kruus looduses ei taastu. Mäeeraldise piires looduslik maastik muutub ning looduskeskkonna vastupanuvõime puudub, kuid peale kaevandamist maa-ala korrastatakse ja selle tulemusena eeldatavasti looduslik vastupanuvõime taastub. 1.3. märgalade, randade ja kallaste, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale ei jää Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealasid. Kaevandamiseks taotletavast alast ligikaudu 700 m kaugusel kagus asub Saunametsa karvase maarjalepa püsielupaik (keskkonnaregistri kood KLO3000325), ligikaudu 800 m kaugusel kagus asub Kikepera looduskaitseala (keskkonnaregistrikood KLO1000656), mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Kikepera linnuala (EE0040316). Ligikaudu 1,8 km kaugusel läänes asub Siiraku looduskaitseala (keskkonnaregistrikood KLO1000573), mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Siiraku loodusala (EE0040314) ja Kikepera linnuala. Kuivõrd taotletav mäeeraldis ei asu kaitstavate alade vahetus läheduses, ei avalda kaevandamistegevus olulist ebasoodsat mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Mäeeraldisest ligikaudu 70 m kaugusel põhjas asub Siiraku oja, kuid selle kaldaala kavandatava kaevandamistegevusega ei kahjustata. 1.4. alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Maa-ala piires puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5. maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Ajaloolised ning kultuurilised väärtused karjääri alal teadaolevalt puuduvad, seega võimalik negatiivne mõju nimetatud väärtustele puudub. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Taotletava mäeeraldise alal kavandatakse pealmaakaevandamist ehk karjääriviisilist kaevandamist. Enne mäetööde alustamist raiutakse ettevalmistava tööna karjäärialalt mets ja võsa ning juuritakse kännud. Seejärel alustatakse varu paljandamist ulatuses, mis on vajalik maavara kaevandamise alustamiseks. Selleks lükatakse katend mäeeraldiselt seda ümbritsevale mäeeraldise teenindusmaale vallidesse. Kattekihi kogu maht taotletaval mäeeraldisel on 28 tuh m³. Kattekihi maht on määratud geoloogilise uuringu aruandes keskmise paksuse meetodil. Kattekihi keskmiseks paksuseks uuringupunktides saadi 0,4 m ja sellest 0,1 m oli mulla kihi paksus. Mulla maht taotletaval mäeeraldisel on seega 25% kogu katendi mahust ehk ~7 tuh m3. Katend ladustatakse ajutiselt 2 (5) mäeeraldise teenindusmaa piires kuni 4 m kõrgustes ja kuni 30̊ nõlvanurgaga puistangutes. Ladustatud katend kasutakse esimesel tehnoloogilisel võimalusel kaevandatud maa korrastamiseks. Paljandustöid teostatakse mäeeraldisel etappide kaupa ühe aastase edumaaga kaevetööde ees. Katendit säilitatakse mäeeraldise teenindusmaal korrastamistöödeks kuni 3 aastat. Taotletaval Riisselja kruusakarjääri mäeeraldisel on kavas kaevandamisel kasutada kruusa kaevandamisel tavapäraseid mäemasinaid pöördkoppekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Vastavalt materjali nõudlusele kaevis laaditakse kalluritele looduslikul kujul või purustatult. Maavara laadimisel kasutatakse karjääris ekskavaatorit või kopplaadurit ja vajadusel kruusa purustamiseks mobiilset purustit. Maavara vedu karjäärist toimub autotranspordiga. Paljandustöödel, kaevandamisel ning korrastamisel kasutatakse abimehhanismina buldooserit. Kaevandatud maa korrastamine toimub mäeeraldisel samaaegselt kaevetöödega. 2.1. loodusvarade kasutamine Kaevandatavat kruusa kasutatakse ehitusobjektide varustamiseks vajaliku materjaliga. 2.2. jäätme- ja energiamahukus Kruusa kaevandamine ei ole oluliselt energia- ja jäätmemahukas, kuna tegevuse käigus ei rikastata maavarasid ja kooritud katend kasutatakse hilisemal karjääri korrastamisel. 2.3. lähipiirkonna teised tegevused Mäeeraldisest 2 km raadiuses ei asu ühtki majapidamist, ala ümbritseb metsamaa. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu 3.1. valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnareostust kruusa kaevandamisega teadaolevalt ei kaasne. 3.2. jäätmeteke Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki, kuna karjääris ei rikastata maavara. Muld ja katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale ning kasutatakse hilisemal maa-ala korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Seega võib karjääris tekkida igapäevase karjääritöö käigus vaid olmejäätmeid, mille nõuetekohasel käitlemisel keskkonnale olulist negatiivset mõju ei tekitata. 3.3. vesi ja pinnas Vee ja pinnase kaitsmiseks pole vaja täiendavaid meetmeid kasutusele võtta, kui jälgitakse, et kaevandamisel ei satu kütust ega õli pinnasesse ja vette. 3.4. õhu saastatus Looduslikult sisaldab kaevandatav kruus ka kuival perioodil piisavalt looduslikku niiskust, mis tolmu teket pidurdab. Seega materjali väljamisel ja laadimisel olulist tolmu ei teki. Seda kinnitab ka senine praktika teistes töötavates karjäärides. Tolmu tekitajateks karjääris on kaevist transportivad veokid, mis tõstavad tolmu karjäärisisestel ja väljaveoteedel. Kuivaperioodidel 3 (5) tuleb karjäärisiseseid teid tolmu tekke vältimiseks niisutada. Karjäärist väljapoole jäävate üldkasutatavate teede hooldamiseks tuleb leida võimalused tee haldaja või omaniku ja huvitatud osapooltega koostöös. 3.5. müra Mäetöödega kaasneb müra, mille peamised tekitajad on karjääris töötavad kaevandamismasinad. Kaevandamisel kasutatavate masinate töötamisel tekkiv müratase on normeeritud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 108 („Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord”). Karjääris kasutatavad masinad ei tohi ületada kehtestatud müra normväärtuseid. Lisaks karjääris töötavatele masinatele tekib müra karjääri teenindavate transpordivahendite liikumisel. Transpordimasinate müratase on normeeritud keskkonnaministri 22.09.2004 määrusega nr 122 („Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”). Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele normidele vastavaid veoautosid. Kaevandamisloa valdaja peab järgima keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 („Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”) kehtestatud müra normväärtuseid. Müra levikut karjääri alast väljapoole on korduvalt mõõdetud ja modelleeritud varasemate liiva- ja kruusakarjääride keskkonnamõju hindamiste ja karjääride töö seire käigus. Müra mõõtmised on näidanud, et kui tegevus toimub karjääri süvendis karjääri seinte varjus, siis karjääri piirist 200 m kaugusel jääb müra tase oluliselt madalamaks, kui sotsiaalministri määruses kehtestatud taotlustase. Taotletavast karjäärist 2 km raadiuses ei asu ühtki majapidamist, seega pole eeldada lubatud müratasemete ületamist. 3.6. vibratsioon Karjääri kaevandamistöödega ei kaasne mujale levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks jälgitakse masinate tehnilist seisundit ning planeeritakse karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tagatakse kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine toimub selleks ettenähtud kohtades, ohutust tagavad töö- ja kaitsevahendite olemasolu. 5. Kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale Kaevandamiseks taotletavast alast ligikaudu 700 m kaugusel kagus asub Saunametsa loodusala (EE0040354), ligikaudu 800 m kaugusel kagus asub Kikepera linnuala (EE0040316) ja ligikaudu 1,8 km kaugusel läänes asub Siiraku loodusala (EE0040314). Olulisi negatiivseid mõjusid piirkonnas asuvatele Natura 2000 aladele eeldatavalt ei kaasne. 5.1. kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Taotletavale Riisselja kruusakarjääri maa-alale ei jää kaitstavaid loodusobjekte. 4 (5) 6. KeHJS seaduse § 6 lõike 3 punktides 1–4 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest Ennetavate ja leevendavate keskkonnatingimuste seadmise korral ei ulatu kaevandamisega kaasnev mõju tõenäoliselt mäeeraldise piiridest väljapoole. Tolmu tekke vältimiseks tuleb kuival ajal karjäärisiseseid teid niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Karjäärist väljapoole jäävate üldkasutatavate teede hooldamiseks tuleb leida võimalused tee haldaja või omaniku ja huvitatud osapooltega koostöös. Karjääri avamisel muutub maastik pöördumatult. Hilisemal maa-ala korrastamisel taastatakse kaevandamisega muudetud maa-ala võimalikult looduslähedane seis. 6.1. Kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Kumulatiivne mõju eeldatavalt puudub. Lähipiirkonnas teisi töötavaid karjääre ei ole. Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole. Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta: Kaevandamisloa taotlusele keskkonnamõju hindamist ei algatata. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta: Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Kokkuvõte ja lõppjäreldus Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: • kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega eeldatavalt ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid; • mäeeraldisel looduslik maastik muutub, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa- ala korrastamisega; • vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; • oluline kumulatiivne mõju puudub. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et Riisselja kruusakarjääri avamisel eeldatavasti oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. 5 (5)  19 26.50 26.56 26.44 26.95 18 26.56 26.47 N 27 . I 53 25 18 . 27 64 27 Š-13 25 . 17 0.4 21 .23 . 27 43 26.76 0.4 26.57 . 60 26.63 25.77 26.51 26. 5 0.4 Š-12 26.45 26.27 26.27 26.62 0.3 26.98 25 26 .18 26.54 . 25 26 . 67 26.28 23 27 26.20 26 . . 64 90 82 . 26.66 26.11 25 26.53 27 07 5 27 . . . 26 26 . 33 77 . 25.94 ASUKOHA SKEEM 36 25 06 25 0 kr 26. . 26.59 26 aa . 27 29 sa v v . Saunam et aa kru M 1:50 000 54 kr 26.42 us kr 26.00 26.56 aa 82 . 26.86 25 v 26 27 26.70 80 26.43 .5 . X=6454900 . 25 91 26.49 58 25 . 25 Y=550000 27 .56 27 . 24 25 .27 . 26.86 45 25.56 27 5 . . 58 26 26.15 26.48 26.65 27 . 25.57 26.38 21 26.73 26.5 26.53 7 26.01 25.35 27 26.59 25 27 264 .1 . 2 . 04 6. 6 54 25 26.75 3 . 25.57 RIISSELJA 05 26. 23 . 26 47 . 70 kr aav 2 KRUUSAKARJÄÄR 6. 56 26.63 26. 19 26.5 26.45 26.67 4 26.09 26.14 27 26.6 26. 5 3 9 .20 26. 26 20 26.5 26. 6 26.41 6 26.71 25.50 Kilingi metskond 3 26.45 19 5 . 26.45 27 6 2 75601:006:0243 25.56 Š-10 27 0.4 . 25 64 27 . 25 0 26.61 27 . 0.8 26.58 27 52 25.58 . . 27.03 22 54 . 20 . 20 25 51 25.38 0.6 Š-11 .5 26.15 0.6 Š-9 1.0 26.63 26.72 26 27.01 . 1.0 5 25.03 Lodj 25.73 25.41 a 25.40 26.96 26.76 26.89 25.85 27 26 25 Skeemi alus: "Eesti topograafiline kaart 1 : 50 000" kaardi leht nr 5332 . . 98 0 27 .54 27 . 48 25 . 27 45 25.41 . 59 . 26.72 37 26.71 26.69 26.65 28 27.25 PLOKK 1 aT .32 25.37 26.36 MÄEERALDISE TEENINDUSMAA 27.53 PLOKK 2 aT MÄEERALDISE PIIRIANDMED PIIRIANDMED 25.59 27.15 25.97 16 26.92 25.87 5 Piiri- Koordinaadid Piiri- Koordinaadid 25 punkti punkti 27 27 27 . 17 71 nr. Y nr. Y . X X 20 . . 16 25.66 21 26.69 26.74 1 6454453.49 549753.35 1 6454452.68 549725.19 kr 26.61 kr aa aa 16 2 6454522.41 549706.23 2 6454513.91 549687.81 27 v v kr .0 . uu 7 26.32 81 27.11 27.40 2 15 3 6454653.87 549670.47 3 6454670.45 549645.24 s 26.76 25 26.60 27.43 .67 26.77 4 6454710.03 549717.24 4 6454733.27 549697.54 25 26 27 . 25.57 0 2 68 28.11 4 . 7 27 27 . 37 5 6454751.23 549787.58 5 6454778.47 549774.72 . 3 .2 2 32 25.70 26.37 27 . 5 7 34 .3 0 27.33 26.67 25.95 6 25.60 25 6 6 . . 7 47 27.52 25. 68 27.16 26.65 27.53 26.87 I I' 6 6454675.76 549822.30 6 6454751.23 549787.58 2 7 6454597.70 549831.79 7 6454675.76 549822.30 26.74 27.93 25.74 2 26 2 27.07 6 kr 6 .9 26.20 27.32 8 6454528.24 549844.10 8 6454597.70 549831.79 .5 Š-19 aa 26 . 0.3 65 27.76 8 27.96 7 v 21 . 2 84 4 6 0.1 25.99 26.60 9 6454456.63 549859.88 9 6454528.24 549844.10 .9 26.92 Š-8 27 2 27.67 0.4 25 2 26 26 . 25.59 27 27.07 6 04 26.50 10 6454456.48 549856.67 10 6454456.63 549859.88 .6 27 .5 26.74 28.03 0.7 27.06 . . . 8 90 88 45 4 26 26.00 25 . 45 27. . 26 5 26.00 27.57 11 6454456.98 549867.64 11 6454456.48 549856.67 26.63 25.96 .89 26.83 . 00 59 26.72 27. 27.19 26.73 27.70 28.04 12 6454527.24 549851.90 12 6454456.98 549867.64 26 27. 0 27.87 . 5 28 .98 15 27 28.41 13 6454598.17 549838.91 13 6454527.24 549851.90 68 27.14 27.69 73 28. 25. . 28.32 27 4 0 26 27. 27 14 6454680.53 549829.43 14 6454598.17 549838.91 25 27.85 . 26.77 49 64 . 27.61 . 62 . 95 27.77 28.19 92 Kilingi metskond 3 27.50 15 6454756.78 549793.01 15 6454680.53 549829.43 Š-20 69 27.16 0.3 27.76 27.00 2 28.44 25. 27.54 8 74 36 75601:006:0243 .0 27.16 27.13 27.89 16 6454768.50 549804.48 16 6454782.10 549780.92 0.4 26. 26.42 27.10 27. 27.29 27.95 26.25 27 26.81 26.46 26.98 27.19 27.74 17 6454942.89 549723.28 17 6454783.53 549783.36 . 27.11 28 26.93 28 Š-4 50 77 26.45 0.4 27.08 . 27.29 0 27 1 00 6. 26. . 27 26.22 18 6454948.61 549758.39 18 6454959.72 549702.00 27 . 27.38 0.6 27.71 85 2 81 . 27 26.49 8 . 0 27.18 26.77 26.27 19 6454839.52 549831.50 19 6454970.42 549767.85 26.71 27.15 26. 26.26 27.71 28 27.82 27.59 27.48 26.59 62 26 79 27.49 27.87 7 20 6454830.47 549860.40 20 6454846.41 549876.41 .34 26. 28.70 14 . 25. 27.59 27.46 46 28.23 27.28 27 28.64 27.20 28.71 15 27.44 26.68 21 6454731.10 549891.03 21 6454578.16 549978.79 . 27.93 27.42 95 27.39 27.98 27.14 2 6 45 22 6454673.78 549902.85 22 6454500.82 549991.40 26 7 . 27.29 . 5 27.62 27 12 22 28. 25 27.13 27. 27.59 27.51 6. 27.97 .73 58 2 28. 26. 27.70 5 . . 27 23 6454663.09 549875.78 23 6454460.63 549977.69 04 3 27.46 . 92 27.70 25 97 26.89 27.10 68 16 27.53 27.16 27.69 27. 45 26.97 27.49 24 6454637.29 549885.12 23 0 26.98 27.23 . 27.35 26.96 25.86-25.58 28.34 27 27.55 Pindala: 10.51 ha 28. 26 27. 27.64 27.0 28.08 28. 0.50 bet 26. 25 6454612.85 549900.26 25. 27.00 28.00 27.17 . 28. 04 08 27.34 99 45 26.33 26.68 27.29 88 83 26.91 19 kruus 28.15 28.18 26 6454567.08 549960.34 27 kr 27.68 26.59 3 27.09 aav 27 . 28.58 28.25 26. 26. 07 26.52 27 6454503.09 549970.77 26.84 .20 2 96 03 26.56 6. 5 27.36 28.16 . 27.56 28 6454459.85 549953.45 09 27. 27 0 28.43 27.65 28. 27.59 VP-1 27.28 27.46 27.62 28.17 kr 97 kr 27.41 Š-3 24 27 26.17 Pindala: 7.40 ha uus aav 26.90 0.5 27.16 27.87 27.43 .25 28.08 27.90 0.5 28.17 26 27.72 27. 28.01 26.80 27.44 27. 28 . 26.75 27.47 37 26.51 27.9126.90 04 26. . 26. LEPPEMÄRGID 59 27. 99 28.15 27.64 27.67 01 27.43 26.73 87 5 27. 27. . 7 26.92 26.68 27.22 2 26.95 46 32 39 28.24 28.43 27.52 28.42 25 0.6 Š-15 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja Maaparandussüsteem (Riisselja TTP-310 ) kooskõlastus (lisa 3) 27.40 28.04 28.79 27.48 27.05 - 27.36 1 piiripunkti number 0.6 Š-5 26.85 26.62 27.48 28 2 .0 - 7 26.98 27.61 27.97 5 1.0 . 28.02 28.06 Mäeeraldise teenindusmaa piir, 27 26.95 26.37 27.58 Siiraku oja kalda piiranguvöönd (ei kattu) 27.36 26 1 piiripunkt ja piiripunkti number 2 28.77 26. 26.71 . 36 14 13 7 26.63 I 27.56 .5 I .0 27.16 51 k 27.54 28 26.97 26.62 r aa 27.33 v 26.55 28.78 27.77 PLOKK 1 27. 29.11 27. Maavaravaru ploki kontuur, ploki number ja varu kategooria 26. 32 27.52 27.50 PLOKK 1 aT 2 6. 8 27 21 20 (aT - aktiivne tarbevaru) 08 26.56 aT 28. 7 .31 29 PLOKK 2 aT 28. 5 .0 0 27.65 27.83 Kilingi metskond 3 29.02 27.19 26.77 2 0.4 Š-16 6 .8 28.90 28.45 21 75601:006:0243 Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus 28.69 4 28.17 27.20 26.75 0.3 27.08 26 27.42 27.39 . 83 28.10 26.86 27.08 26.38 26 I I' Geoloogilise läbilõike joon 27. 27. 26. 26. 27. 28.48 2 28.84 7 27 . 33 3 18 79 9 00 kr 29.01 28.0 27.21 aa 28.93 .5 Maapinna reljeefi samakõrgusjoon abs, m 0 . v 28 27 29.22 27.94 27. 26. 26.98 27.46 26 28. 28.92 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon abs, m 50 28.26 82 26 Š-6 5 0.5 27.33 27.36 27.86 .84 27.59 28.87 27.05 28.84 26.81 26. kr 0.8 28.16 28.53 27.45 Šurf aav 46 26.86 26.87 27.78 26 Š-14 Kattekihi paksus, m Šurfi nr 27. 27.35 0.3 27 . 26. 80 27. 27.53 26. 27. 27.06 28.05 .0 67 26. Kasuliku kihi paksus, m Suudme abs kõrgus, m 27. 0.3 27.61 92 29.36 27.36 28.82 11 49 11 26.87 21 09 28.08 1 .0 26.96 27 5 . 27.01 Mäeeraldise lamami abs kõrgus, m (punane) 28.17 26 26 27.05 27.75 27.40 26.48-26.38 . 58 0.20 PP 26.94 27.72 27.01 Kasuliku kihi lamami abs kõrgus, m (sinine) 26. 27.10 26.84 28.39 9 kr aav 0.3 Š-14 04 27.74 27. 12 27.30 27.07 8 26 0.3 27.61 28.68 Vaatluspunkt 14 13 . 36 27.01 26. 27.36 28.14 2 59 28.79 0.4 Š-2 Y=549600 27.54 27.11 27. 2 27. 8 0.4 27.70 27. 26. . 5 2 28.14 15 27.17 27.67 19 28 27.70 08 40 26.90 26. .0 0 28. 27.84 74 27.86 27.86 27 27.48 28.01 27.35 28.14 27.22 22 kr 28.26 .5 MÄRKUSED: uus X=6454500 kr 27 28.18 28.50 27 27.39 aav 28.35 0 27 28 . 27.16 1. Koordinaadid L-EST97 süsteemis, kõrgused BK77süsteemis. 27. 27.65 28.01 27.25 2. Kasutatud: 5 28.23 27.72 27. 28.25 .5 27.92 27. 28.13 Aruanne Riisselja uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta. E.Jassik, M.Kukk 2016. 27 26. 27. 27.62 27.31 47 45 27.16 28.02 47 28.56 0 24 28. 27.16 27.80 3. Katastriüksuste andmed: Maa-amet 2016. 0.5 Š-17 27.85 28.14 28.16 27.54 27.57 0.3 27.68 0.3 Š-18 4. Keskkonnaandmestik: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonna- 28.24 28.72 26.88 0.1 27.80 agentuur. 0.6 Š-7 0.4 Š-1 5 . 27.32 27.40 27.16 8 27. 2 27. 1.1 27.99 28.09 27.16 28.08 28.62 OBJEKTI ASUKOHT TÖÖ NR 0.2 28.14 46 27.25 45 28.83 27.34 28.01 26.59 28.65 10 Pärnu maakond, Surju vald 10117 28.60 28.51 9 28 23 I ' Taotleja OBJEKT, JOONISE NIMETUS GRAAFILINE LISA 27. 26. 27.31 27.93 27.86 29.63 11 10 11 12 27.59 0 28.55 28.65 28.66 27. 27.58 29. 5 . 28.40 28.55 64 60 1 28.47 1 28.27 29 ............................................................. RIISSELJA KRUUSAKARJÄÄR 1 62 28.10 27.80 28.03 28.33 27.34 27.89 28.89 29.77 Nimi KUUPÄEV 28.89 Ruusaaugu 75601:006:0052 MÄEERALDISE PLAAN 05.01.2017 Ruusaaugu ............................................................. BAASKAARDI NR 75601:006:0051 Allkiri Pärnu mnt 232, 11314 Tallinn Telefon 6 139 810 Mäebüroo Nord OÜ E-mail [email protected] GSM 50 86 101 MTR.reg.nr. EEG000221 5332 KOOSTAJAD TELLIJA / TAOTLEJA MÕÕTKAVA Margus Kukk Lemminkäinen Eesti AS 1:1000 Betooni 28 11415 Tallinn 0 5 10 20m Priit Koppel  I-I' m N 0.5 Š-3 0.3 Š-18 S m 29 0.5 27.90 0.5 Š-17 29 0.1 27.80 0.3 Š-20 0.3 27.68 0.4 Š-12 0.6 Š-9 26.90 0.4 Š-16 27.40 0.4 27.16 PLOKK 1 aT 0.3 27.08 26.88 28 0.3 26.98 1.0 27.01 PLOKK 1 aT 26.46 28 PLOKK 1 aT 2 26.38 1: 26.28 25.41 1: 0.3 2 0.5 0.4 :2 0.5 0.5 1: 27 1 1.0 27 0.3 0.8 2 0.4 0.4 0.6 0.7 1.3 0.7 0.7 1: 2 2 26 PLOKK 2 aT 1: 1.0 0.8 26 1.1 1.6 2.1 25 25 1.7 PLOKK 2 aT LEPPEMÄRGID Mäeeraldise piir ja mäeeraldise teenindusmaa piir Kasvukiht PLOKK 1 aT Riisselja kruusamaardla maavaravaru ploki piir, ploki number ja varu kategooria (aT - aktiivne tarbevaru) Kruus Uuringuaegne keskmine veetase (26.4 m abs) II-II' Eeldatav veetase pärast maavara kaevandamist (25.7 m abs) Liiv Saviliiv, saviliivmoreen ja liivsavimoreen Š-8 2 m W E m Katendi paksus, m 0.4 Kaevandi number 1: 0.6 Š-5 0.4 Š-4 29 29 Kasuliku kihi paksus, m 0.7 27.06 Maapinna abs kõrgus, m Kaevandamisel jäetav nõlvus ja nõlva joon 1.0 27.97 0.6 27.71 0.3 Š-20 25.96 Kasuliku kihi lamami abs kõrgus, m (sinine) 26.37 26.71 PLOKK 1 aT 0.4 Š-8 25.96 0.4 27.16 Mäeeraldise lamami abs kõrgus, m (punane) 28 0.7 27.06 28 1:2 26.46 25.96 0.6 0.4 1: 27 27 PLOKK 1 aT 0.3 2 1.0 0.4 0.4 2 1: 1.6 0.7 Kasuliku kihi intervall, m 26 1.0 1.1 26 1.1 1.9 1.8 1.5 Kaevandi sügavus, m 1.5 25 PLOKK 2 aT 25 MÄRKUSED: Kasutatud: Aruanne Riisselja uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta. E.Jassik, M.Kukk 2016. OBJEKTI ASUKOHT TÖÖ NR Pärnu maakond, Surju vald 10117 Taotleja OBJEKT, JOONISE NIMETUS GRAAFILINE LISA ............................................................. RIISSELJA KRUUSAKARJÄÄR 2 Nimi KUUPÄEV GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED I-I'; II-II' 05.01.2017 ............................................................. BAASKAARDI NR Allkiri Pärnu mnt 232, 11314 Tallinn Telefon 6 139 810 Mäebüroo Nord OÜ E-mail [email protected] GSM 50 86 101 MTR.reg.nr. EEG000221 5332 KOOSTAJAD TELLIJA / TAOTLEJA MÕÕTKAVA Margus Kukk Lemminkäinen Eesti AS hor 1:1000 Betooni 28 11415 Tallinn vert 1:100 Priit Koppel Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 17. november 2017. a. 14:45 Adressaat: Lemmink�inen Eesti AS; TJA - Avalik Teema: Maavara kaevandamise keskkonnaloa andmine Riisselja kruusamaardla Riisselja kruusakarj��ri m�eeraldisel ja keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine Manused: Maavara kaevandamise keskkonnaloa andmine Riisselja kruusamaardla Riisselja kruusakarj��ri m�eeraldisel ja keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Valmis Keskkonnaamet edastab Teile korralduse "Maavara kaevandamise keskkonnaloa andmine Riisselja kruusamaardla Riisselja kruusakarj��ri m�eeraldisel ja keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine". Edastatud dokument on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihalduss�steemis 17.11.2017 14:19:05 numbriga 1-3/17/2889. K�ttesaamist kinnitage vastates sellele kirjale v�i e-postiga [email protected]. Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee