Ohutustunnistused

-864235 -144145 0 0 RVTest OÜ Toompuiestee 30 10149 Tallinn Teie 28.11.2017 Meie 30.11.17 nr 8-7/ 17-0042-019 RVTest OÜ-le dokumentide tagastamine menetlust algatamata Au statud härra Aleksei Balõbin Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TJA) töötajate Margus Meiuse ja Kristel Künnapi meiliaadressidele laekus RVTest OÜ poolt 28.11.2017. a. kiri „ RVTest ohutustunnistuse taotlus“ koos dokumentidega. Vaatasime läbi Teie poolt saadetud dokumendid. Teie poolt esitatud dokumendid sisaldavad ebatäpseid ning valeandmeid. Olete esitanud dokumendiloeteluga kaasa riig ilõivu tasumise rekvisiidid, milles on näha, et tegemist on riigilõivu rekvisiitidega, mis on tasutud 25.07.2016. a. , kui esitasite TJA- le ohutustunnistuse taotluse, mille menetluse lõpetasime koos dokumentide tagastamisega 28.11.2016. a. kirjaga nr 8-7/ 16-0042-004. Riigilõivuseadus § 212 lg 3 alusel tasutakse ohutustunnistuse taotluse läbivaatamise eest riigilõivu. TJA ei saa alustada menetlust kui ett evõte ei ole tasunud riigilõivu. Ohutustunnistuse taotluses on RVTest täitnud ära ainult ohutustunnistuse A osa ning jät nud täitmata ohutustunnistuse B osa. Siinkohal täpsustame, et ettevõte ei saa hakata tegelema kauba- või reisiveoga kui tal puuduvad A ja B osad tervikuna. Ohutustunnis tus jaguneb A ja B osadeks ja taotletakse koos kui tervikut. Raudteeveo-ettevõtjaks loetakse raudteeseaduse ning Euroopa Liidu direktiiv 2012/34/EU Art. 3 p 1 alusel tegevusloa saanud ettevõtjat, kelle peamine tegevusala on raudtee- kaubaveoteenuse osutamine, ning kes tagab veduriteenuse, mis võib hõlmata ka ainult veduriteenuse osutamist. Nii Eesti kui Euroopa Liidu seadusandlus peab siinkohal raudteeveo-ettevõtjaks ettevõtet, kes rendib vedurit koos veeremimeeskonnaga ja alltöövõtjad ehk rentijad ei ole ei raudteeseaduse ega direktiivi mõistes veoettevõtjad. RVTest OÜ toob oma esitatud dokumentides ära mitmeti mõistetavat informats iooni. Ohutusjuhtimise süsteemi leheküljel 3 on toodud , et RVTest OÜ kasutab lepingute alusel teiste veeremiomanike magistraal- ja manöövervedureid. Eelnimetatud info alusel ei ole RVTest raudteeveo-ettevõtja, vaid raudteeveo-ettevõtjateks on veduri omanikud, kelle käest te soovite veeremit lepingute alusel kasutada. RVTest dokumentides ilmneb, et saadetud ohutusjuhtimise süsteem on AS E.R.S. ohutusjuhtimise süsteem, mille on TJA peadirektor heaks kiitnud 13.09.2013. a. otsusega nr 1-11/ 13-323 ning täiendused 16.02.2015. a. käskkirjaga nr 1-10/15-050. Antud ohutusjuhtimise süsteem on AS E.R.S. spetsiifilist tegevust kirjeldav süsteem ning ei kajasta RVTest OÜ tegelikku tegevust. Raudteeseaduse § 23 l g 1 alusel keeldub Tehnilise Järelevalve Amet ohutustunnistuse A osa väljaandmisest või uuendamisest, kui ettevõtja ohutusjuht imise süsteem ei vasta seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele või ettevõtja on taotluse menetlemisel esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Zavadskis r audteeohutusosakonna juhataja Koopia: Kon kurentsiamet Kristel Künnap 667 2054 [email protected] OHUTUSTUNNISTUSE TAOTLUS Raudtee-ettevõtja ohutuse tagamise süsteemi heakskiitmist kinnitava ohutustunnistuse, s.o A osa ja/või raudtee-ettevõtja poolt asjaomase võrgustiku ohutuks käitamiseks vajalike erinõuete täitmiseks vastuvõetud sätteid kinnitava ohutustunnistuse, s.o B osa taotlus kooskõlas direktiiviga 2004/49/EÜ ja kohaldatavate riiklike õigusaktidega OHUTUSASUTUSE VIITENUMBER OHUTUSASUTUSE VÕI –ORGANISATSIOONI KONTAKTANDMED 1.1. Ohutusasutus, kelle poole pöördutakse taotluse saamiseks Tehnilise Järelevalve Amet 1.2. Täielik postiaadress ( tänav, sihtnumber, linn, riik ) Sõle 23 A, Tallinn 10614_____ Eesti Vabariik______________ 3360420 -2540 x 0 0 x 2.1. Käesolevaga taotletakse TUNNISTUSE A OSA 1645920 80010 x 0 0 x 3931920 31750 0 0 2.2. Uus tunnistus 2.4. Ajakohastatud/muudetud 1645920 130810 0 0 tunnistus 2.3. Uuendatud tunnistus 2.5. Eelmise A osa tunnistuse EL i tunnusnumber _________________________ Teenus(t)e liik (liigid), mille osutamiseks taotletakse ohutustunnistust (märkige üks või mitu) ning kauba- ja/või reisijatevedude eeldatav kogumaht Reisijatevedu 2788920 22860 0 0 5417820 31750 0 0 2.6. sh kiirrongidega 2.8. Alla 200 miljoni reisijakilomeetri aastas 2788920 73660 0 0 5417820 73660 0 0 2.7. v.a.kiirrongidega 2.9. Üle 200 miljoni reisijakilomeetri 5486400 124460 x 0 0 x 2788920 124460 x 0 0 x Kaubavedu a astas 2.10. sh ohtlike kaupade vedu 2.12. Alla 500 miljoni tonnkilomeetri 5486400 138430 0 0 a astas 2788920 -2540 0 0 2.11. v.a.ohtlike kaupade vedu 2.13. Üle 500 miljoni tonnkilomeetri A astas 1988820 48260 0 0 2.14. Ainult rongide koostamine ja manööverdamine 2.15. Teenust hakatakse osutama alates 2018 .aasta jooksul__________________________________ Taotlev raudtee-ettevõtja kuulub töötajate eeldatava arvu järgi järgmisesse rühma 4160520 137160 0 0 1531620 137160 0 0 2.16. Mikroettevõte 2.18. Keskmine ettevõte 1531620 33020 x 0 0 x 4160520 31750 0 0 2.17. Väikeettevõte 2.19. Suurettevõte 3200400 -114300 0 0 3.1. Käesolevaga taotletakse TUNNISTUSE B OSA 4617720 93980 0 0 1531620 93980 0 0 3.2. Uus tunnistus 3.4. Ajakohastatud/muudetud tunnistus 1531620 -1270 0 0 3.3. Uuendatud tunnistus 3.5. Eelmise B osa tunnistuse EL i t unnusnumber_______________________ Teenus(t) e liik (liigid), mille osutamiseks taotletakse ohutustunnistust (märkige üks või mitu), ning kauba- ja/või reisijatevedude eeldatav maht võrgustikus, mille kohta kehtib B osa Reisijatevedu 2788920 22860 0 0 5417820 31750 0 0 3.6. sh kiirrongidega 3.8. Alla 200 miljoni reisijakilomeetri aastas 2788920 73660 0 0 5417820 73660 0 0 3.7. v.a.kiirrongidega 3.9. Üle 200 miljoni reisijakilomeetri 5417820 124460 0 0 2788920 124460 0 0 Kaubavedu aastas 3.10. sh ohtlike kaupade vedu 3.12. Alla 500 miljoni tonnkilomeetri aastas 5417820 -2540 0 0 2788920 -2540 0 0 3.11. v.a.ohtlike kaupade vedu 3.13. Üle 500 miljoni tonnkilomeetri aastas 1988820 -635 0 0 3.14. Ainult rongide koostamine ja manööverdamine 3.15. Teenust hakatakse osutama alates _________________________ 2400300 83185 0 0 3.16. Liinid, millel kavatsetakse operee- rida Kui taotlejal on juba kehtiv tunnistuse A osa (ohutuse tagamise süsteemi tunnustamine), tuleb esitada järgmised andmed 3.17 . Ohutustunnistuse A osa ELi tunnusnumber _______________________________ 3.18 . Ohutustunnistuse A osa välja andnud riik _______________________________ KUI TAOTLEJAL ON JUBA ÜKS VÕI MITU KEHTIVAT TUNNISTUSE B OSA, TULEB ESITADA JÄRGMINE TEAVE 4.1 . Väljaantud B osa ohutustunnistus(t )e EL i __________________________________ t unnusnumber(numbrid) __________________________________ KUI TAOTLEJAL ON LITSENTS JA TA TAOTLEB TUNNISTUS(T)E A JA/VÕI B OSA, TULEB ESITADA JÄRGMISED ANDMED 4.2 . Litsentsi EL i tunnusnumber _________________________________ 4.3 . Litsentsi andnud riik _ ________________________________ ANDMED TAOTLEJA KOHTA 5.1 . Ärinimi OÜ RVTest____________________________________________________ 5.2 . Raudtee-ettevõtja nimi OÜ RVTest__________ 5.3 . Lühend OÜ RVTest__________ 5.4 . Täielik postiaadress (tänav, sihtnumber, linn, Toompuiestee 30, Tallinn 10149_____ riik) Eesti Vabariik ______________________ 5.5 . Telefon +372 6515571 5.6 . Faks +372 6515572 _________________ 5.7 . E-post [email protected] 5.8 . Veebileht http://rvtest.ee/z/ ____________ 5.9 . Riiklik registrikood 11831030 ___ 5.10 . Käibemaksukohustus- lase registrinumber EE101345114 _______ 5.11 . Muu teave ___________________________ _______________________________ Andmed kontaktisiku kohta 6.1 . Perekonna- ja eesnimi Aleksei Balõbin ____________________________________ 6.2 . Täielik postiaadress (tänav, sihtnumber, linn , Toompuiestee 30, Tallinn 10149_____ riik) Eesti Vabariik _____________________ 6.3 . Telefon +372 6515571 6.4 . Fak s +372 6515572 _________________ 6.5 . E-post [email protected] _________________________________________ Taotlej a Aleksei Balõbin_________________ ( ees- ja perekonnanimi) Kuupäev / kuupäev digiallkirjas / Al lkiri / allkirjastatud digitaalselt / Sisemine viitenumber ________________________________ Taotluse kättesaamise kuupäev ______________ 2628900 31750 TÄIDAB BÜROO VÕI ASUTUS, KELLE POOLE PÖÖRDUTAKSE 0 0 TÄIDAB BÜROO VÕI ASUTUS, KELLE POOLE PÖÖRDUTAKSE RVTest OÜ Ohutusjuhtimise süsteem OJS 02 SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1. ÜLDIST PAGEREF _Toc373504289 \h 3 2. ETTEVÕTTE RAUDTEEOHUTUSPOLIITIKA, SEALHULGAS RAUDTEEOHUTUSE EESMÄRGID PAGEREF _Toc373504290 \h 4 3. RAUDTEEOHUTUSPOLIITIKA ELLUVIIMISEKS JA RAUDTEEOHUTUSE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS RAKENDATAVAD MEETMED PAGEREF _Toc373504291 \h 5 4. RAUDTEEVALDKONNA SEADUSTE, MÄÄRUSTE JA TEISTE RAUDTEEOHUTUSE NÕUETE JÄRGIMINE PAGEREF _Toc373504292 \h 9 5. ETTEVÕTJA ORGANISATSIOONISISENE VASTUTUSE JAOTUS OHUTUSE TAGAMISE EEST PAGEREF _Toc373504293 \h 10 6. RISKIDE HINDAMISE KORD PAGEREF _Toc373504294 \h 12 7. VÄLJAÕPE JA KOOLITUSE KORRALDAMINE ETTEVÕTTES PAGEREF _Toc373504295 \h 17 8. VEDURIJUHI SERTIFITSEERIMISE TINGIMUSED JA KORD PAGEREF _Toc373504296 \h 20 8.1. Üldiselt PAGEREF _Toc373504297 \h 20 8.2. Vedurijuhiluba PAGEREF _Toc373504298 \h 20 8.3. Sertifikaat PAGEREF _Toc373504299 \h 21 8.4. Vedurijuhi koolitus RVTest-is PAGEREF _Toc373504300 \h 23 8.5. Vedurijuhi eksami, katsesõidu ja perioodilise vahekontrolli tulemuste vaidlustamise kord PAGEREF _Toc373504301 \h 24 8.6. Vedurijuhi sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks vajaliku perioodilise täiendusõppe ja vahekontrolli läbimise kord PAGEREF _Toc373504302 \h 25 8.7. Vedurijuhile sertifikaadi väljastamise ja muutmise tingimused. Sertifikaadi kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord. Sertifikaadi väljastamise, väljastamata jätmise, muutmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise vaidlustamise kord PAGEREF _Toc373504303 \h 25 9. OHUTUSE KOHTA TEABE DOKUMENTEERIMINE JA EDASTAMINE PAGEREF _Toc373504304 \h 26 10. PÄDEVATE AMETIASUTUSTE TEAVITAMINE PAGEREF _Toc373504305 \h 27 10.1. Konkreetse õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi korral rakendatavad meetmed (näited ohutusjuhtumise süsteemi lisast 2) PAGEREF _Toc373504306 \h 27 11. TEGUTSEMISPLAAN ÕNNETUSJUHTUMI VÕI VAHEJUHTUMI KORRAL PAGEREF _Toc373504307 \h 29 12. OHUTUSJUHTIMISE SÜSTEEMI RAKENDAMINE, HINDAMINE JA TÄIUSTAMINE PAGEREF _Toc373504308 \h 30 13. OHUTUSJUHTIMISE SÜSTEEMI LISADE NIMEKIRI PAGEREF _Toc373504309 \h 30 ÜLDIST Käesolev ohutusjuhtimise süsteem on kehtestatud vastavalt raudteeseaduse § 34 1 lõikele 4 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. jaanuari 2008.a määrus e nr 9 Raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemile ja selle rakendamisele esitatavad nõuded § 1 lõikele 2 ja § 2 lõikele 2 . Kirjalikult kehtestatud ja vastavalt dokumenteeritud ohutusjuhtimise süsteemi kehtestamine on raudteeveo-ettevõtja kohustus raudteeohutuse tagamisel. Käesolev dokument ei asenda kehtivaid ohutusnõudeid kehtestavaid seadusi, määruseid ja teis i asjassepuutuvaid õigustloovaid akte, vaid dokumenteerib üldraamistiku ettevõtte ohutuse ennetusmeetmetele ja ohutuse tagamisele. Osaühing RVTest (edaspidi RVTest ), registrikood 11831030 , juriidiline aadress on Toompuiestee 30, 10149 Tallinn , Eesti Vabariik. RVTest -i raudteedepoo asub aadressil Peterburi tee 105, 74114 Maardu, Eesti Vabariik. RVTest asutati 200 9 . aastal, et laiendada pakutavate teenuste valikut raudteetranspordi ning raudteeveeremi hoolduse ja remondi valdkonnas E esti territooriumil. Alates 20 10 . aastast teostab RVTest veeremi tehnilist teenindamist ja vagunite jooksvat remonti rongi koosseisus. 2011. aastast ettevõtte korraldab kaupad e ja veodokumentide töötlemist. Ettevõttes töötavad kogenud ja kõrge kvalifikatsiooniga töötajad. RVTest garanteerib enda majandustegevuses töötajate, töökeskkonna, veeremi kui ka ohtlike kaupade transpordi teostamisel maksimaalse ohutuse. RVTest omab kehtivat raudtee kaubaveo tegevusluba nr 3 - 15 , mis on väljastatud Konkurentsiameti poolt 25 .0 6 . 20 14 . RVTest juhindub oma majandustegevuses Eesti Vabariigis kehtivast õiguskorrast, sh konkreetselt raudteeveo-ettevõtjale kohaldu vatest õigustloovatest aktidest ja rahvusvahelistest kokkulepetest , ohutusalastest õigusaktidest (mh tuleohutuse seadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus) . RVTest lähtub raudteeinfrastruktuuril töötamisel e rinevatest tööspetsiifikast lähtuvatest juhenditest, mis on kehtestatud nii RVTest -i juhtkonna kui teiste raudtee-ettevõtete, eeskätt raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte AS-i Eesti Raudtee poolt. Ohtlike veoste veol lähtub RVTest rahvusvaheliste raudteevedude COTIF konventsiooni lisast RID (Regulations Concerning the International Carriage of Dangerous Goods By Rail) ja rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe SMGS Lisa 2 nõuetest. RVTest kasutab raudtee vedude teostamisel Eesti Vabariigis ja AS -i Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril töötamiseks ette nähtud nõuetele vastavat veeremit. RVTest kasutab lepingute alusel teiste veeremiomanike magistraal - ja manööver vedureid, mill e tehnilised omadused vastavad kehtivale korrale. Peamis i veeremi remont- ja hooldustöi d teostab RVTest AS-i E.R.S. Iru depoos aadressil Peterburi tee 105, 74114 Maardu. Veeremi hooldust ja remonti teostatakse lisaks veeremi töökorras säilitamise eesmärgile ka ohutuse tagamiseks ja veeremiga toimuda võivate õnnetusjuhtumite ennetustegevuseks. Täiendavaid remont- ja hooldustöid teostavad ka teised kõrgelt kvalifitseeritud ja valdkonnas ko genud ettevõt ted . Veduri võimaliku kapitaalremondi teostamise vajaduse tõusetumisel ostetakse vastav teenus sisse valdkonna juhtivatelt teenusepakkujatelt, kes omakorda garanteerivad vedurite remondijärgse seisundi vastavuse k ehtivatele ohutusstandarditele. E TTEVÕTTE RAUDTEEOHUTUSPOLIITIKA, SEALHULGAS RAUDTEEOHUTUSE EESMÄRGID RVTest -i raudteeohutuspoliitika eesmärgiks on tagada raudtee kaubaveoteenuse osutamine vastavalt seadustele, määrustele ja teistest õigustloovatest aktidest tulenevatele nõuetele. Ohutuspoliitika kohaselt peab RVTest esmatähtsaks töötajate ja töökeskkonna ohutuse tagamist, lähtudes seejuures kõige enam keskkonda säästvatest praktikatest. RVTest -i raudteeohutuspoliitika põhimõtted: kõik töötajad peavad olema koolitatud ja tundma oma tööd, omades selleks ettenähtud juhtudel vastavaid töölubasid, kutsetunnistusi ja teisi pädevust kinnitavaid sertifikaate; kõik töötajad peavad teadma, mõistma ja järgima töökohas kehtivaid ohutusnõudeid; kõik töökohal viibijad peavad seal kehtivast korrast tingimusteta kinni pidama; enne töö alustamist tuleb läbi viia selle ohutuse hindamine; nõutav on kohaste ettenähtud isikukaitsevahendite kasutamine; ohutusalane info on kättesaadav ja arusaadav kõigile asjaosalistele; veeremit kasutatakse vastavalt selle otstarbele, veerem on läbinud nõutud ülevaatuse ning selle korrasolekut ja tööks sobivust on kinnitatud; veeremi juhtimisel järgitakse kehtivaid raudtee liiklusalaseid eeskirju, sh sõidetakse nõuetele vastavalt kinnitatud liiklusgraafikute järgi ja lähtutakse AS-i Eesti Raudtee jaamakorraldajate ning rongi dispetšerite operatiivsetest juhistest ja tegutsetakse AS-i Eesti Raudtee tegevuseeskirja lisades toodud kehtivate ja RVTest-ile rakendamiseks kohustuslike juhendite järgi ; seadusandluse muudatustest tulenevad süsteemide, protsesside, menetluste, seadmete, organisatsiooni, personali, materjalide ja töö ajutised ning püsivad muudatused jõustuvad üksnes pärast muudatuste juhtimise protsessi lõpule viimist , sh mõjutatud aspekte hõlmav riskihindamine, koostatud tööplaani kinnitamine vastutava isiku poolt. RVTest -i raudteeohutuse eesmärgiks on elimineerida raudteealasest tegevusest võimalikud ohud inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale . RVTest tegeleb ohtlike veos t e raudteeveoga ja seega on RVTest -is määratud ohutusnõunik . Ohtlikeks raudtee veosteks loetakse vastavalt Ohtlike veoste rahvusvahelise raudteeveo kokkuleppele (RID) ja Rahvusvahelise kaubaveo kokkuleppele (SMGS) ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. Ohutusnõunik täidab oma ülesandeid vastavalt ohutusjuhtimise süsteemile, raudteeseadusele, kemikaaliseadusele ning vastavale väljaõppele. R AUDTEEOHUTUSPOLIITIKA ELLUVIIMISEKS JA RAUDTEEOHUTUSE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS RAKENDATAVAD MEETMED RVTest -i raudteeohutuspoliitika elluviimisel on kaasatud kõik ettevõtte osakondade töötajad . Raudteeohutuse tagamine on RVTest -i tööohutuse osa. Raudteeohutuse kohta jagatakse RVTest -is teavet üldiselt ehk kõigile töötajatele ning konkreetselt vastavalt töökoha spetsiifikale . Töökoha spetsiifikast lähtuvalt informeeritakse töötajat vastavalt tema tööalasele et tevalmistusele, vastava töökoha tehnilistele iseärasustele ja tööprotsessi juhenditele. Raudteeohutusega seotud juhendid on leitavad Raudtee tehnokasutuseeskirjas, AS-i Eesti Raudtee tegevuseeskirjas ja selle lisades ning üldiselt AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuri kasutamisega seotud juhendites ning RVTest -i sisedokumentides. RVTest -i sisedokumendid on koostatud vastava RVTest -i osakonna jaoks selle tööprotsessi ohutuse tagamiseks ning tööle asuv uus töötaja viiakse esmajärgus kurssi nimetatud raudteeohutusalase dokumentatsiooniga . Tööle a suvad isikud on kohustatud läbi lugema vastava osakonna jaoks koostatud ja/või üldise töö-, tule - ja raudtee ohutusega üldiselt seotud juhendi d , mille esma seks eesmärgiks on sellise töökeskkonna seisundi saavutamine, mis võimaldab töötajal teha tööd oma ja teiste töötajate tervist ohtu seadmata. Iga RVTest -i osakonna kohustus on hoolitseda selle eest, et iga töötaja on enne tööle asumist või töö vahetamist läbinud töökohale ja ametile vastava ohutusalase koolituse ning osalenud mh üks kord aastas töötajate evakuatsiooni õppus t e l ja on teadlik tulekahju korral tegutsemise plaanist . RVTest -i töötajad võtavad aktiivselt osa raudteeohutuse tagamises t , mis algab töötaja töölevõtmisel sisseelamiseks tehtavatest juhendamistest . Raudtee l otseselt igapäevatöös ohtudega kokku puutuvad töökohad on vagunijärelevaatajad, vedurijuhid ja vedurijuhiabi d, kus töötavad isikud saavad tööohutusest ja vastava töökohaga seotud ohtudest ja nende vältimise tehnikatest põhjaliku koolituse nii vastava kutse saamisel kui RVTest -i s tööle asumisel . Ohutuspoliitika ja ohutuseesmärkide elluviimiseks vajalikke ressursse hinnatakse ja planeeritakse koos ettevõtte aasta eelarve kavandamisega . K õikide RVTest -i osakondade juhid esitavad enda osakonna eelarve plaanide juures ka otseselt raudteeohutuse tarvis vajalike investeeringute osa. Eelarve koostamisel lähtuvad RVTest -i osakonnad enda tegevuses kvaliteedi, efektiivsuse ning ohutuse kasvatamiseks vajaminevatest investeeringutest. Ohutuspoliitika ja ohutuse eesmärgid vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas. Vajadusel tehakse pärast eesmärkide ja poliitika hindamist vajalike muudatus te sisseviimised juhatuse poolt määratud aja jooksul, kuid mitte rohkem kui ühe kuu pärast ja vastava osakonna juhi poolt, kelle valdkonda muudatus sisse viiakse. Ohutusalase teabe kogumine käib jooksvalt kogudes ja dokumenteerides statistikat ohutussituatsioonide ja õnnetuste kohta. Ohutuspolii tika ja raudteeohutuse eesmärkide alane info edastatakse kõikidele töötajatele paberkandjal dokumendi vormis, mille läbi lugemise kohta annab töötaja enda allkirja vastavalt edastatava info iseloomule ja info kättesaamise kinnitamise nõuetele . Ettevõtte põhilisteks ohutusalase info edastamise kanaliteks on: ohutuspäev : vähemalt üks kord aastas, kohtutakse ohutusspetsialistid ega ka teistest asutustest, eeskätt AS-ist Eesti Raudtee ja Päästeametist; osakonnapõhised tehnilised õppused : üks kord kuus, osakonna juht selgitab tema alluvuses olevatele töötajatele igapäeva küsimuste lahendamise kõrval ka raudteeohutusega seonduvat; tuleohutusalased õppused : vähemalt üks kord aastas; veduribrigaadide informeerimine : kord nädalas selgitab vedurijuht-instruktor vedurijuhist ja vedurijuhi abist koosnevale veduribrigaadile igapäeva küsimuste kõrval ka raudteeohutust puudutanud sündmuste sisu, andes täpsustusi sellistes olukorras kehtivatele käitumisjuhistele; vagunijärelevaatajate informeerimine : igal hommikul viib tööle asumisel THP meister või vahetuse ülem läbi ohutusalase instruktaaži; operatiivne e-kirjavahetus osakondade vahel ja vastavalt ohustatud isikute ringi suurusele ka ettevõtte üleselt. Ohutusjuhtimise süsteemi dokumentatsiooni parandamine ja/või uuendamine toimub korraliselt ja erakorraliselt. Korraliselt kontrollitakse ettevõtte ohutusalast dokumentatsiooni, selle seadusandlusele ja raudteel toimunud sündmustele reageerimise vastavust vähemalt ühel korral aastas. Töötajad on kohustatud teavitama oma osakonna juhti kõigist võimalikest ohuolukordadest raudteel. Korralise kontrolli raames võtavad osakondade juhid arvesse ka töötajate igapäevatöös ette tulnud ohtlikke sündmuseid ja lisavad riskianalüüsi teostamise järel vastavad meetmed või juhised ka ohutusjuhtimise süsteemi. Korralist ohutusjuhtimise süsteemi dokumentatsiooni kontrolli on kohustatud läbi viima kõikide RVTest -i osakondade juhid , dokumentatsiooni paranduste tegemisel konsulteeritakse ettevõtte juristiga. Paranduste või uuenduste korral viivad muudatustest mõjutatud osakonnad läbi töötajate teavitamise, mille raames annavad töötajad muudetud dokumendiga tutvumise kinnituseks oma allkirja. Erakorralised ehk juhtumipõhised muudatused jagunevad kaheks. Esimesel juhul teavitab ettevõtte jurist vastava RVTest -i osakonna juhti ohutust puudutavates õigustloovates aktides tehtavatest muudatustest . Seejärel viiakse osakonna juhi ja juristi koostöös ohutusjuhtimise dokumentatsiooni sisse vajalikud muudatused ja osakonna juht korraldab vastavalt muudatuste sisule muudatuste mõjust puudutatud töötajatele vastava informeerimise . Peamiselt muudetakse sellisel juhul muudatustest mõjutatud juhendeid ning seejärel tutvuvad töötajad muudetud juhendiga, mille järel an navad töötajad dokumendiga tutvumise kinnituseks e nda allkirja . Teisel juhul toimub ohutusjuhtimise süsteemi dokumentatsiooni parandamine ja/või uuendamine raudteeohutust mõjutava juhtumi (õnnetusjuhtum, tõsine õnnetusjuhtum ja vahejuhtum) tagajärjel. Kui nimetatud juhtum leidis aset RVTest -i töötajate või veeremiga, teostatakse viivitamata juhtumi uurimine (juurdlus) , kogutakse andmed ja analüüsitakse juhtumi asjaolusid, selgitamaks ühelt poolt juhtumi põhjuseid ja teisa lt analüüsimaks RVTest -i ohutusjuhtimise süsteemi parandamise vajadust . Juurdlusprotseduurid dokumenteeritakse. Juhtumi uurimise järgselt viiakse juhtumi analüüsi tulemusel muutmist vajavasse ohutusjuhtimise süsteemi dokumenti sisse vajalikud muudatused. Kui juhtum leiab aset teise raudtee-ettevõtjaga, selgitavad osakonna juhid sündmuse asjaoludega tutvumise järel oma töötajatele sellise juhtumi asjaolusid . Ü htlasi kontrolli vad osakondade juhid koostöös ettevõtte juriidilise nõustajaga RVTest -i ohutusjuhtimise süsteemi dokumente ja viiakse sisse vajalikud täiendused ja/või muudatused, et välistada sarnase juhtumi toimumist RVTest -i tegevuses. Raudteeohutuse eesmärkide saavutamiseks rakendatavate meetmete keskel on RVTest -i töötajad, kelle valikul lähtutakse kõrgetest kvalifikatsiooninõuetest ja kelle teadmiste ja oskuste hoidmiseks ja arendamiseks korraldatakse koolitusi ka töölevõtmise järgselt. RVTest -i raudteeohutusega igapäevaselt kokku puutuvad töötajad läbivad perioodilisi instruktaaže ja täiendkoolitusi kooskõlas vastava te RVTest -i osakon d a de s kehtivate juhendite ga . Töötajate informeerituse eest vastutavad töötaja otsene ülemus konkreetse töökoha tööprotsessi ohutusega seotud küsimustes ja RVTest -i juhtkond üldistes küsimustes. Ohutusnõuniku ülesanne on kõigi kohaste vahendite ja tegevustega ning kooskõlas kehtivate nõuetega tagada ohtlike veostega seotud tegevuste võimalikult ohutu läbiviimine. Ohutusnõunik jälgib ohtlike ainete veoga seotud nõuetest kinnipidamist, nõustab RVTest -i juhtkonda ja töötajaid ohtlike veoste alal, esitab juhtkonnale või asjaomastele asutustele õigusaktides ettenähtud korras aruandluse ohtlike ainete veo alasest tegevusest. Ohutusnõuniku ülesannete hulka kuuluvad mh järgmiste tegevuste ja protseduuride jälgimine: veetavate ohtlike veoste kindlakstegemist käsitlevad protseduurid; töötajate kohane väljaõpe ning selle väljaõppe andmete säilitamine; ohtlike veoste veo, peale- või mahalaadimise ajal juhtunud tõsiste õnnetuste, vahejuhtumite või tõsiste rikkumiste uurimine või vajadusel ettekannete koostamine; õnnetuste, vahejuhtumite või tõsiste rikkumiste ennetamiseks ja vältimiseks kohaste meetmete rakendamine; transpordivahendiga kaasas olevate dokumentide ja ohutust tagava varustuse eeskirjadele vastavuse kindlustamine. R AUDTEEVALDKONNA SEADUSTE, MÄÄRUSTE JA TEISTE RAUDTEEOHUTUSE NÕUETE JÄRG I MINE Raudteeohutuse nõuete ja teiste raudtee valdkonnas seaduse või määrusega kehtestatud nõuetest ettevõtte sees informeerimise eest ja nõuetest kinnipidamise eest, samuti dokumentatsiooni kaasajastamise eest vastutab ohutusnõunik , tehes seejuures koostööd ettevõtte juriidilise nõustajaga . RVTest tagab oma raudteeohutuse seaduspärasuse , rakendades asjakohaseid seaduseid, määruseid ja muid allpool nimetatud juhiseid, mille alusel RVTest tagab oma dokumentatsiooni vastavuse kehtivatele õigusaktidele. RVTest hindab oma tegevust puudutava dokumentatsiooni vastavust raudteeohutuse nõuetega vähemalt üks kord aastas, vaadates üle ja vajadusel muutes ohutusega seonduvaid dokumente nii, et kogu ettevõtte ohutust puudutav dokumentatsioon oleks kaasajastatud ja dokumenteeritud kõigis ohutust puudutavates olulistes küsimustes. Juhul kui on toimunud raudteeohutust mõjuta v juhtum, ajakohastatakse vastava analüüsi järel ka ohutusjuhtimise süsteemi dokumentatsiooni. RVTest -i töötajaskond rakendab oma igapäevases töös raudteeohutuse tagamisel peamiselt: RVTest OÜ veoeeskiri ; AS Eesti Raudtee tegevuseeskiri ja selle lisad ; Raudtee tehnokasutuseeskiri ja r audtee signalisatsioonijuhend ; SMGS konventsiooni kaubaveo ohutust pu udutavad lisad (eeskätt Lisa 2 Ohtlike kaupade veo eeskiri ) ; Rau dteejaamade tehnokorraldusaktid; Raudtee r ongiliikluse ja manöövritöö juhend ning teised Raudtee tehnokasutuseeskirja lisad ; AS-i Eesti Raudtee ja RVTest -i vaheline raudteeinfrastruktuuri kasutamise leping ; RVTest-i ja E . R . S . AS -i vahelised lepingud ; Ohutuskaardid. Raudteejaama tehnovahendite kasutamise kord RVTest -i poolt läbitavas jaamas määratakse jaama valdaja poolt tehnokorraldusaktiga, mis reglementeerib rongide ohutu ja häireteta vastuvõtmise, ärasaatmise ning läbilaskmise jaamast ja jaamasisese manöövritöö ohutuse ning tööohutusnõuete täitmise. Jaama tehnokorraldusakti koostab vastava raudtee hoidja kooskõlas käesoleva tehnokasutuseeskirja, signalisatsioonijuhendi ning rongiliikluse ja manöövritöö juhendiga. Tehnokorraldusaktis kehtestatud kord on kohustuslik kõikidele raudteeliiklusega seotud töötajatele antud jaamas. Vastava terminali liiklusohutuse ja manöövritöö korraldamise juhendis on kindlaks määratud kord manöövritöö juhtimisel ja teostamisel vagunite etteandmisel ja äratoomisel, eeskirjad ja ohutuse eest vastutavad isikud. E TTEVÕTJA ORGANISATSIOONISISENE VASTUTUSE JAOTUS OHUTUSE TAGAMISE EEST RVTest -i kõigil töötajatel on oma osa täita ohutuse tagamisel. Kõik töötajad vastutavad nii enda kui kaastöötajate ja avaliku ohutuse eest. Kõik töötajad peavad täitma ohutusnõudeid ja seadusest, määrusest ja vastavatest juhistest tulenevaid nõudeid, tagamaks nõuetekohane raudteeohutus igas majandustegevuse etapis. RVTest -i sisene juhtimisstruktuur (vt lisas 1 RVTest -i juhtimisstruktuuri skeem) ja raudteeohutusalastest muudatustest teavitamise, teabe kaasajastamise ning RVTest -i tegevust puudutava dokumentatsiooni raudteeohutuse nõuetele vastavuse eest vastutavad isikud: RVTest OÜ Vastutus r audteeohutusalase informatsiooni edastami se l Osakond V aldkond * Vastutav isik Kaubaveoteenistus Kaubaveo korraldamine, koos infrastruktuuri-ettevõttega liiklusohutuse tagamine , magistraalveduritega kaubavedu, veduribrigaadide koolitus ja teadmiste kontrolli korraldamine, sh eksamiteks ettevalmistamine Teenistuse juht Ohutusnõunik (nõunik-superviisor) Tehnikaosakond veeremi tehnohoole ja remont, THP ja KÜP töö korraldamine, koolitus ja teadmiste kontrolli korraldamine, sh eksamiteks ettevalmistamine Osakonna juht Kommertsosakond Ohtlike kaupade veol veolepingutesse ohukaartide lisamine ja vastavate osakondade ohtliku kauba veost teavitamine Osakonna juht Ohutusnõunik (nõunik-superviisor) Jaamatöö osakond Tehniliste kontorite töö korraldamine jaamades, jaamatöötajate koolitus ja teadmiste kontrolli korraldamine, sh eksamiteks ettevalmistamine Administratsioon Töökeskkonnaohutus Juhatuse liige Administratsioon Ettevõtte tegevust mõjutavate dokumentide kaasajastamine ja osakondade juhtide teavitamine O hutusnõunik *ettevõtte sees Iga töötaja vastutuse ulatus ja tegevused ohutuse tagamisel on toodud nende töötajate töölepingutes ja/ või ametijuhendites, mis on tööandja ja töötaja vahel sõlmitud töölepingu lisa ks . Töötaja tegevused ohutusnõuete täitmiseks on toodud vastavate tegevuste korraldamise aluseks olevates õigusaktides ja teistes normdokumentides , sh RVTest -i sisedokumendid (töökorralduse, täiendkoolituse, veeremi remondi ja hoolduse jm nõuded), AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuri kasutamist puudutavad nõuded, raudtee tehnokasutuseeskiri jt . Konkreetselt raudtee tehnokasutuseeskirjast kui ka AS-i Eesti Raudtee tehnilistest käskkirjadest ja teistest tehnilistest juhenditest tulenevate kohustuste täitmiseks on RVTest -i juhatus määra nud vastutusalad peamiselt RVTest -i kaubaveo teenistuse töötajatele. Veduri juhtimise ja hooldamisega seotud nõuded ning kohustused vedurimeeskondadele, vedurijuht-instruktoritele ja dispetšeritele on kehtestatud veduritöötajate töökorralduse juhendis (vt lisas 2 ). Ühtlasi on veduritöötajate töökorralduse juhendis sätestatud veduri turvaseadmete, vedurimeeskondade tööohutuse ja eriolukordades tegutsemise juhised. Otseselt ohutuse tagamise ga tegelevate töötajate vastutusalasid kontrollitakse jooksvalt tulenevalt töötulemustest ja ohutuse tagamise edukusest, riskide minimaliseerimisest ja riskianalüüside tulemusena. Samuti toimuvad ettevõttes personaalsed vestlused, kus selgitatakse välja töötajate motivatsioon ja vastutusala suuruse võimekus, viimaks ellu raudteeohutuspoliitikat ja raudteeohutuse eesmärke. R ISKIDE HINDAMISE KORD Riskide hindamine toimub koostöös kõigi RVTest -i osakondade, AS-i Eesti Raudtee, Tehnilise Järelevalve Ameti, AS-i E.R.S., AS-i EVR Cargo, Päästeameti jt raudteeohutuses puutumust omavate asutuste ja ettevõtetega . Riskianalüüsi eesmärgiks on ühelt poolt tuvastada kõik võimalikud riskid ja nende vältimise tehnoloogiad ning teisalt analüüsida ja koostada toimunud raudteeohutusalaste ohutus juhtumite pinnalt uued või muudetud tööprotsessi- ja ohutuse juhendid, mis tagaksid RVTest -i tegevustes minimaalse ohu nii töötajate kui kolmandate isikute tervisele , enda ja teiste raudtee-ettevõtete veeremi tehnilise seisukorra säil itamisele kui ümbritseva looduskeskkonna heaolule . Riskide hindam ise korra täitmise eest vastutavad RVTest -i osakondade juh id , tehes tihedalt koostööd ohutusnõunikuga . RVTest lähtub riskianalüüsi teostamisel nii RVTest -i sisedokumentatsioonist kui ka AS-i Eesti Raudtee raudteeohutusalastest normdokumentidest ja juhenditest. AS-i Eesti Raudtee raudteeohutusalane informatsioon on leitav kokkuvõtvas vormis AS-i Eesti Raudtee tegevuseeskirjas ja konkreetsemad juhised tegevuseeskirja lisades. Riskide hindamine toimub pidevas koostöös kõikide AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuril tegutsevate raudtee-ettevõtete vahel. Seega toimub riskide hindamiseks vajaliku teabe kogumine jooksvalt ja juhtumipõhiselt. Kokkuvõtteid tehakse operatiivselt vastavates RVTest -i osakondades. Võimalike riskide tõenäosuse väljaselgitamise põhimõtted: r iskide hindamisel lähtutakse nii ettevõtte senisest praktikast kui üldistest tendentsidest raudteeohutuse tagamisel; r iskianalüüsi tegemisel kirjeldatakse tegevusega kaasnevad võimalikud ohud ja ohutegurid ning tuuakse välja konkreetse ohuteguri riskiaste – st selle käivitumise võimalike tagajärgede aktsepteeritus (kahjud inimeste elule ja tervisele, varadele ning looduskeskkonnale) tekkida võivate kahjude esinemise võimalik sagedus ja raskusaste võimalus. Riskiklasside määramise ja riskide järjestamise põhimõtted: o hutegurid klassifitseeritakse vastavalt ohuallika iseloomule ja riskiastmele. Riskiastme määramisel lähtutakse riski vastuvõetavusest ning riski ohjamiseks vajalike abinõude ulatusest; r iskianalüüsi koostamisel juhindutakse Raudteeseaduses toodud õnnetusjuhtumite klassifikatsioonist; v äiksema ulatusega (st lokaalsed) riskid hinnatakse ettevõtte poolt iga-aastase ohutuse-alase kokkuvõtte tegemisel. Aluseks võetakse mittevastavused raudteeinfrastruktuuri seisukorras või liikluskorralduses, mis on põhjustanud kõrvalekaldeid rongide liiklusgraafikujärgsest liikumisest. Kokkuvõttes tuuakse eraldi välja mittevastavuste valdkonnad (rööbastee ja selle elementide seisukord, side-ja turvanguseadmete rikked, liikluskorraldus jms), mittevastavuste põhjused ja ettepanekud juhtkonnale meetmete osas, mida rakendada olukorra parandamiseks. Lokaalsete riskide hindamisel lähtutakse aktsepteeritava riskiga ohuteguritest, milliste täielikult vältimine on ebatõenäoline (töötajate eksimine, ootamatud ilmastikuolud, vandalism jms). Riskide realiseerumise ennetusmeetmete kavandamise põhimõtted: veeremi korrasoleku, töökindluse tagamine; personali väljaõppe; regulaarsed õppused; koostöö partneritega, sh Päästeameti ja kohalike omavalitsustega; riskide ohje veoprotsessi igal etapil – veeremi (eeskätt vagunite) kontroll piirijaamades jne ; pidev informatsiooni kogumine ja analüüs. Riskide hindamisel võtab RVTest arvesse: asustuse, ülesõidukohtade ja ülekäigukohtade tihedust, mida rong läbib; rongiga veetavate ainete ohtlikkust inimese elule, tervisele ja varale ning ümbritsevale keskkonnale; looduslikke tingimusi (metsamassiivid, sood, rabad, looduskaitsealad, veehaarded ja valgalad jms); ettevõttes esinenud tehnoloogiate ja nõuete eiramisi, RVTest -is töötajatest tulenevaid riske (väärad otsused, ebakompetentsus, hooletus, võimete ülehindamine, väsimus, ülekoormusega töötamine, juhtimisvead, vale töökorraldus jms) ning teistest isikutest tulenevaid riskifaktoreid (jalakäijad ja sõidukijuhid ülesõidukohtadel jms) ettevõttes esinenud või esineda võivaid tehnikast tulenevaid riske (vead ja häired seadmetes, seadmete kulumine jms); raudtee-ettevõtete õnnetuste statistikat. Tavapärased tegevused kaubaveoteenistuse haldusalas raudteeohutusalase juhtumi korral : 1 Juhtum 2 Sündmuspaigal teostata kse kohesed toimingud täiendava ohu ja kahjude ärahoidmiseks vastavalt ohutusjuhenditele 3 Tõendite kogumine 4 Koosolek: osa võtab juhtumiga seotud RVTest -i osakonna juht, juhtumiga otseselt ja kaudselt seotud isikud koostatakse juhtumi protokoll, milles kirjeldatakse vastavalt asjaosaliste ütlustele ja teistele kogutud tõenditele toimunud juhtumi faktilisi ja põhjuslikke asjaolusid subsummeeritakse juhtumi asjaolud vastavalt juhtumiga seotud normatiivaktidele ( nt raudtee tehnokasutuseeskirja või raudtee signalisatsioonijuhendi punktide rikkumise tuvastamine) osakonna juht võtab vastu otsuse (nt täiendava või kordusõppe korraldamine , vastavate juhendite täpsustamine ja/või muutmine , juhtumi asjaoludest RVTest -i töötajate teavitamine) otsus protokollitakse 5 Otsuse rakendamine: osakonna juhataja tutvustab RVTest -i juhatus ele juhtumi asjaolusid ning juhatus võtab vastu otsuse vastavalt otsuse detailidele personaliosakonna ja teiste osakondadega konsulteerimine ja otsuses määratud tegevuste teostamine Transpordiõnnetuste võimalikud algsündmused ja tagajärjed Oht Võimalikud algsündmused Võimalik tagajärg Raudteeveeremite kokkupõrge Inimlik eksimus, rongi juhtimissüsteemi tehniline rike, raudteeliikluse juhtimissüsteemi tehniline rike, raudte e rajatiste rike või purunemine Reostus, kemikaali silmapilkne vabanemine, suurtulekahju , vara kahjud Raudteeveeremite väljasõit Rongi juhtimissüsteemi tehniline rike, inimlik eksimus, raudteeliikluse juhtimise viga, veeremi tehniline rike või purunemine, raudtee rajatiste rike või purunemine Reostus, ohtliku kemikaal i välja pihkumine või voolamine , vara kahjud Tulekahju veduril või rongikoosseisus Inimlik eksimus, rongi juhtimissüsteemi tehniline rike, raudteerajatise rike või purunemine Inimvigastused, reostus, ohtliku kemikaali välja pihkumine ja voolamine , vara kahjud , tulekahju levik Vagunite iseeneslik äraveeremine Inimlik eksimus, raudteerajatiste rike või purunemine Reostus, ohtliku kemikaali välja pihkumine või voolamine, inimvigastused , vara kahjud Kaubarongi katkemine Veojõu liiga kiire suurendamine paigaltvõtmisel (nt pidurdatud vagunitega rongis), mittesujuv ja teeprofiiliga mittearvestav rongi juhtimine Vara kahjud, reostus, ohtliku kemikaali välja voolamine Raudteeveeremi peale - või otsa sõit inimesele Inimlik eksimus (sh liikluskorralduse eiramine) Inimvigastused või -ohvrid, raudteeliikluse katkemine Kokkupõrge maanteesõidukiga Inimlik eksimus, raudtee signalisatsiooni rike , liikluskorralduse eiramine Inimvigastused, vara kahjud , veeremi rööbastelt mahaminek, veeremi vigastused, taristu vigastused, raudteeliikluse katkemine Ohtliku kemikaali leke Rongi juhtimissüsteemi tehniline rike, inimlik eksimus, raudteeliikluse juhtimise viga, veeremi tehniline rike või purunemine, raudtee rajatiste rike või purunemine Reostus, kemikaali vabanemine, suurtulekahju, vara kahjud , plahvatus, mürgise gaasi eraldumine, tulekahju, aine leke, mis põhjustab tõsist ohtu keskkonnale või inimese tervisele V ÄLJAÕPE JA KOOLITUSE KORRALDAMINE ETTEVÕTTES RVTest vastutab tema juures töötava vedurijuhi koolitamise eest. Vedurijuhi koolitus toimub väljaõppena uute oskuste või kutseala omandamiseks või täiendusõppena omandatud kutseala arendamiseks. Väljaõpe on vedurijuhi väljaõppe üldkoolitus ja väljaõpe sertifikaadi saamiseks ning vedurijuhi täiendusõpe on perioodiline täiendusõpe sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks ja muud lisakoolitused. Vastavalt RdtS § 45 2 (2) võib vedurijuhi koolitust läbi viia ettevõtja, kellele on antud selleks tegevusluba ja kes vastab komisjoni otsuse (EL) nr 2011/765/EL vedurijuhtide koolitamisega tegelevate koolituskeskuste tunnustamise kriteeriumide, vedurijuhtide eksamineerijate tunnustamise kriteeriumide ja eksamite korraldamise kriteeriumide kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/59/EÜ (ELT L 314, 29.11.2011, lk 36–40) artiklites 3 ja 4 kehtestatud nõue tele: koolituskeskus peab olema koolituskursuste pakkumisel kõikide osalejate suhtes erapooletu; kui koolituskeskus pakub koolitust nii sellistele isikutele, kes töötavad selle ettevõtja alluvuses, kellele kuulub koolituskeskus, kui ka muudele isikutele, korraldatakse koolitus koolituskeskust omava ettevõtja huvidest sõltumatult ja kõikide osalejate suhtes erapooletult. Koolituskeskus kohaldab koolituskeskust omava ettevõtja alluvuses töötavate isikute ja muude isikute suhtes samu eeskirju ; koolituskeskuse staatust taotlev isik tõendab oma tehnilist ja tegevuspädevust ning sobivust korraldada koolituskurs usi asjaomases valdkonnas, tagades nõuetekohase varustatuse töötajate ja töövahenditega ning tegutsemise keskkonnas, mis sobib vedurijuhtide koolitamiseks, et valmistada neid ette eksamiks, mis on vajalik vedurijuhiloa ja sertifikaadi saamiseks või nende kehtivuse pikendamiseks kooskõlas direktiiviga 2007/59/EÜ ; koolituskeskuse staatust taotlev isik peab eelkõige vastama järgmistele nõuetele: a) tal on tõhus juhtimisstruktuur, millega tagatakse, et koolitajatel on nõuetekohane kvalifikatsioon ja kogemused koolituse pakkumiseks vastavalt direktiivis 2007/59/EÜ sätestatud nõuetele; b) tal on kavandatavale hulgale osalejatele pakutava koolituse jaoks vajalikud töötajad, töövahendid, seadmed ning ruumid; c) ta tagab, et praktilise koolituse läbiviijal on kehtiv vedurijuhiluba ja koolituse objekti (või sama tüüpi liini/veeremit) hõlmav kehtiv sertifikaat ning vähemalt kolmeaastane vedurijuhtimise kogemus. Kui koolitajal ei ole asjaomase infrastruktuuri/veeremi jaoks kehtivat sertifikaati, peab praktilise koolituse juures vastavalt direktiivi 2007/59/EÜ artikli 4 lõike 2 punktile e viibima vedurijuht, kes omab asjaomase infrastruktuuri/veeremi jaoks kehtivat sertifikaati; d) ta esitab teabe meetodite kohta, mida ta kavatseb kasutada, et tagada koolituskursuse ning koolitus- ja pädevuskavade nõuetekohane sisu, korraldus ja kestus; e) ta esitab teabe süsteemi kohta, mida kasutatakse koolitustegevuse, sh koolituskursustel osalejaid ja koolitajaid käsitlevate andmete ning kursuste arvu ja eesmärkide registreerimiseks; f) ta kasutab kvaliteedijuhtimissüsteemi või samaväärseid menetlusi selliste süsteemide ja menetluste nõuetelevastavuse ja asjakohasuse kontrollimiseks, millega tagatakse, et pakutav koolitus vastab direktiivis 2007/59/EÜ sätestatud nõuetele; g) ta kasutab kvalifikatsioonijuhtimise süsteemi, pidevat koolitust ja meetmeid, millega tagatakse koolitajate ametialaste oskuste ajakohasus; h) ta tutvustab menetlusi, millega tagatakse koolitusmeetodite, -vahendite ja -seadmete ajakohasus, sh õppekirjanduse, koolitustarkvara, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt saadud dokumentide (nt töökorda, signaale või ohutussüsteeme käsitlevad eeskirjad) ajakohasus. Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium ning seaduses nimetatud nõuete täitmise tuvastab Tehnilise Järelevalve Amet eelhaldusaktiga. RVTest-il puudub vedurijuhi koolituse tegevusluba ning seadusjärgseid koolitusi ostetakse teenusena sisse. Samas korraldab RVTest ka ettevõtte sees vedurijuhi täiendusõppele vastavaid koolitusi (edaspidi nimetatud “täiendkoolitus”) . RVTest-is töötavad isikud, kes omavad nõuetekohast kutsetunnistust ning vastavat väljaõpet ja haridust. RVTest korraldab uue töötaja tööletulekul sisseelamiskava alusel ettenähtud teoreetilise ja praktilise täiend koolituse, viies ühtlasi töötaja kurssi ettevõtte ohutusjuhtimise süsteemiga ja tutvustades talle kõiki ohutusalaseid juhendeid. RVTest-i täiend koolituse läbinud töötajale toimub pädevuse hindamine vastavalt läbitud koolituste teemale . Vastavalt vajadusele ja tööülesannetega toimetulekule toimuvad lisakoolitused ja ametialased hindamised, kuid mitte harvemini kui iga nelja aasta tagant. Vastavalt ametikohale korraldatakse töötajatele kindlaksmääratud aja tagant täiendavaid õppuseid . Lisaks toimuvad perioodiliselt õppepäevad ja tehnilised õppused, mille põhieesmärgiks on töötajate erialaste teadmiste värskendamine ja täiendamine. Õppepäevade ja tehniliste õppuste korraldamise eest vastutavad vastavate RVTest-i osakondade juhid. Tingimused vedurimeeskondade töökorraldusele, väljaõppele, hariduslikele ja töökogemuslikele nõuetele on sätestatud veduritöötajate töökorralduse juhendis (vt lisas 2) ja vedurijuhtide täiend koolituse korras (vt lisas 3) . Ametinimetus Pädevust kinnitavad dokumendid, muud tingimused * Keeled vedurijuht Kutsetunnistus, vedurijuhi luba, AS-i Eesti Raudtee tööluba raudteeinfrastruktuuril rongide teenindamiseks, lisa sertifikaat eesti vene vedurijuhi abi Kutsetunnistus, AS-i Eesti Raudtee tööluba raudteeinfrastruktuuril rongide teenindamiseks eesti vene vedurijuht-instruktor Keskerihariduse tunnistus, vedurijuhi luba, lisa sertifikaat, töökogemus vedurijuhina minimaalselt viis aastat eesti vene * RdtS § 115 (3 3 ) järgi jääb e nne 2013. aasta 1. juulit vedurijuhile väljastatud vedurijuhiluba kehtima vedurijuhiloale märgitud kuupäevani ja vedurijuhiloa kehtivust pikendatakse uue vedurijuhiloa väljastamisega raudtee seaduse §-s 45 ja sertifikaadi väljastamisega raudtee seaduse §-s 45 1 sätestatud korras. Enne 2013. aasta 1. juulit vedurijuhile väljastatud vedurijuhiloal märgitud veduriliigi juhtimisõigus kantakse uue vedurijuhiloa saamisel vahetult sertifikaadile üle. RVTest-i vedurijuhtide täiendkoolituse täpsemad tingimused on kehtestatud RVTest-i vedurijuhtide täiendkoolituse korras (vt lisas 3). Selles on sätestatud RVtest-i kaubaveo teenistuse kohustus töötada välja ja kooskõlastada täiendkoolituse õppekava, mis peab hõlmama liiklusohutust, keskkonnakaitset, töötervishoidu ja tööohutust, masinate ja tööseadmete ohutuse ja töökindluse tagamise tehnikaid. Täiendkoolituse eesmärgiks on vedurijuhtide erialateadmiste ja oskustaseme parandamine, uute tehnoloogiate ja tööde teostamisvõtete omandamine konkreetsetes töötingimustes, arvestades veoprotsesside tehnoloogias toimunud muudatusi. Lisaks kannab täiendkoolitus vedurijuhtide teoreetiliste teadmiste kasvatamise, rongide ohutu liiklemise tagamise, vedurite hooldustööde kvaliteedi parandamise, ohutute töötingimuste loomise ja keskkonnakaitse tagamise eesmärke. Vedurijuhtide täiendkoolituse eest vastutab kaubaveo teenistuse direktor. Raudteetöötajate vastavust esitatavatele nõuetele kontrollitakse kindlaks määratud aegadel koostöös SA-ga Raudteekutsed. Raudteetöötaja täiendõpet viiakse läbi kord kuus vastavate töötajate poolt, eeskätt osakonna juhi poolt. Raudteetöötajatega viiakse läbi vahetuse-eelseid instrueerimisi mh ohutusküsimustes. Pikaajaliselt tööülesannete täitmisest vabastatud raudteetöötajad läbivad tööle naasmisel täiendõppe koos teadmiste kontrollimisega SA-s Raudteekutsed. Kui vedurimeeskond ei ole sõitnud üle kolme kuu, peab ta läbima lisajuhendamise. Üle kuue kuulise tööpausi korral peab vedurimeeskond tegema kontrollsõidu. Raudteetöötajate täiendõppeks vajalikud ressursid nähakse ette asutuse eelarves. VEDURIJUHI SERTIFITSEERIMISE TINGIMUSED JA KORD Üldiselt RVTest-is töötavate vedurijuhtide sertifitseerimise kord tuleneb kehtivast raudteeseadusest, sellega seotud valitsuse määrustest ning raudteevedu puudutavatest Euroopa Liidu õigusaktidest, peamiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest 2016/798/EL, 2007/59/EÜ ja 2004/49/EÜ. Vedurijuhina võib töötada isik, kellel on Eesti või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud kehtiv vedurijuhiluba ning Eestis tegutseva raudtee-ettevõtja väljastatud lisasertifikaat (eelnevalt ja edaspidi ka sertifikaat ), mis näitab, millisel infrastruktuuriosal on sertifikaadi omajal lubatud sõita ja millist veeremit on tal lubatud juhtida. . Väljaspool Euroopa Liitu välja antud vedurijuhiloa alusel võib isik riigipiirist kuni Eesti piirijaamani sõitval raudteeveeremil vedurijuhina või vedurijuhiabina töötada juhul, kui Eesti ja välisriik on selles kokku leppinud. Vedurijuhiluba tõendab, et vedurijuht täidab miinimumnõuded meditsiiniliste nõuete, baashariduse ja üldiste kutseoskuste osas. Vedurijuhiluba kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil. Sertifikaat näitab, millistes infrastruktuurides on selle omanikul lubatud sõita ja millist veeremit tal on lubatud juhtida. Vedurijuhiabidel ja eriveeremi juhtidel peab olema kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Vedurijuhiabidele ja eriveeremi juhtidele omistatakse kutsekvalifikatsioon viieks aastaks. Vedurijuhiabina või eriveeremi juhina võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Tehnilise Järelevalve Amet. Vedurijuhiluba Vedurijuhiloa väljastamise ja selle kehtivuse pikendamise üle otsustab Tehnilise Järelevalve Amet. Vedurijuhiloa vormistab ja väljastab isikule Maanteeameti liiklusregistri büroo Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse alusel. Vedurijuhiluba väljastatakse isikule, kes on vähemalt 20-aastane, omandanud põhihariduse ja läbinud nõukogu otsuses 85/368/EMÜ Euroopa Ühenduse liikmesriikide kutsekvalifikatsioonide võrreldavuse kohta (EÜT L 199, 31.07.1985, lk 56–59) nimetatud 3. taseme kutseõppe või keskhariduse baasil vedurijuhi väljaõppe üldkoolituse , esitanud tõendi raudteeseaduse § 34 lõikes 4 sätestatud tervisekontrolli läbimise kohta, sooritanud edukalt vedurijuhi eksami. Vedurijuhiloa taotlemiseks peab isik sooritama Maanteeametis vedurijuhtimise teooriaeksami. Vedurijuhiluba kehtib kümme aastat. Enne nimetatud tähtaja möödumist tuleb vedurijuhiloa kehtivust pikendada. Vedurijuhiloa kehtivuse pikendamiseks peab vedurijuht Maanteeametis edukalt sooritama vedurijuhieksami. Enne taotluse esitamist vedurijuhiloa saamiseks või selle kehtivuse pikendamiseks peab isik tasuma riigilõivu. Tehnilise Järelevalve Amet keeldub vedurijuhiloa väljaandmisest või selle kehtivuse pikendamisest järgmistel juhtudel: taotleja ei soorita nõutava tulemusega vedurijuhieksamit; taotleja on esitanud taotluses enda kohta ebaõigeid andmeid; taotleja ei ole läbinud tervisekontrolli; taotleja ei ole tasunud riigilõivu; taotlejalt on raudteeveeremi juhtimise õigus seaduses sätestatud korras ära võetud ja juhtimisõigust ei ole taastatud; taotleja juhtimisõigus on seaduses sätestatud korras peatatud ja juhtimisõigust ei ole taastatud. Esmakordselt veduriliigi juhtimisõigust taotleval isikul peab olema kehtiv vedurijuhiluba ning veduriliigi juhtimisõiguse taotlemisele eelnevat vedurijuhiabi tööstaaži veduriliigil, mille juhtimisõigust ta taotleb, vähemalt neli kuud . Kui vedurijuht taotleb täiendavalt teise veduriliigi juhtimisõigust, peab tal olema enne teise veduriliigi juhtimisõiguse taotlemist vastava veduriliigi vedurijuhiabi tööstaaži vähemalt kaks kuud ning eelnevat vedurijuhi tööstaaži vähemalt kuus kuud. Vedurijuhiloa vorm ja sellele kantav tekst on kehtestatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 36/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ kohaste ühenduse vedurijuhilubade, lisasertifikaatide, lisasertifikaatide kinnitatud koopiate ja vedurijuhiloa taotluste vormide kohta (ELT L 286, 4.11.2010, lk 22–22) lisas I. Vedurijuhiloa taotlemiseks ja uuendamiseks vajalikud nõuded on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.03.2013 määrusega nr 21 Vedurijuhiloa väljaandmise, uuendamise ja duplikaadi väljaandmise eeskiri ning vedurijuhiloa vorm . Sertifikaat Sertifikaadi annab välja ja selle kehtivust pikendab vedurijuhi tööle võtnud või temaga lepingu sõlminud raudtee-ettevõtja. Sertifikaadi vorm on kehtestatud komisjoni määruses nr 36/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ kohaste ühenduse vedurijuhilubade, lisasertifikaatide, lisasertifikaatide kinnitatud koopiate ja vedurijuhiloa taotluste vormide kohta (ELT L 13, 19.01.2010, lk 1–27). Sertifikaadi saamiseks peab vedurijuht olema läbinud selleks vajaliku väljaõppe ja sooritanud sertifikaadieksami. Vedurijuhile sertifikaadi väljastamisel peab raudtee-ettevõtja võtma arvesse vedurijuhi varasema sertifikaadi andmeid. Sertifikaat kehtib üksnes sellel märgitud veduriliigile ja sõidupiirkonnas. Sertifikaadi saamiseks peab vedurijuhil olema: vedurijuhiluba; läbitud RVTest-i ohutusjuhtimise süsteemi koolitus; selle veduriliigi juhtimise oskus, mille juhtimiseks sertifikaati soovitakse; põhjalikud teadmised sellest sõidupiirkonnast, kus sõitmiseks sertifikaati soovitakse; raudteeliikluses toimetulekuks vajalikul tasemel keeleoskus. Kui RVTest on vedurijuhi tööle võtnud või temaga lepingu sõlminud, kannab RVTest sertifikaadile ühe või mõlemad kategooriad: kategooria A – manöövervedur, töörong, raudtee eriveerem ja muu vedur, kui seda kasutatakse manööverdamiseks; kategooria B – kauba- või reisijateveoks kasutatav raudteeveerem. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu raudtee omaniku kirjaliku nõusoleku alusel kannab vedurijuhi tööle võtnud või temaga lepingu sõlminud raudtee-ettevõtja sertifikaadile raudtee sõidupiirkonna andmed, kus vedurijuhil on lubatud sõita. Sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks peab vedurijuht läbima perioodilise täiendusõppe ja vahekontrolli raudtee-ettevõtja poolt raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemis kehtestatud korra alusel. Vedurijuhi koolitus ja vahekontroll, samuti vedurijuhi oskused sertifikaadi saamisel peavad olema kooskõlas vedurijuhile kehtestatud kutsealaste teadmiste ja nõuetega. Raudtee-ettevõtja sisestab sertifikaadi väljastamisel või muutmisel sertifikaadis sisalduvad andmed raudteeliiklusregistrisse ja sertifikaadi peatamisel või kehtetuks tunnistamisel teeb raudteeliiklusregistrisse sellekohase märke. Raudtee-ettevõtja peatab sertifikaadi kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks vastavalt raudteeseaduse § 45 1 (7) sätestatud tingimustele. Sertifikaadi väljastamise, muutmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise vaidlustamise korra kehtestab RVTest oma ohutusjuhtimise süsteemis. Kui vedurijuht ei ole pärast sertifikaadi väljastamise, muutmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise vaidlustamist rahul RVTest-i tehtud otsusega, on tal õigus pöörduda kaebusega Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Tehnilise Järelevalve Amet teeb kaebuse kohta otsuse ühe kuu jooksul kaebuse saamisest arvates. Otsusega jätab Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse rahuldamata või teeb ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks. Vedurijuhi koolitus RVTest-is Vedurijuhi koolitus toimub väljaõppena uute oskuste või kutseala omandamiseks või täiendusõppena omandatud kutseala arendamiseks. Väljaõpe on vedurijuhi väljaõppe üldkoolitus ja väljaõpe sertifikaadi saamiseks ning vedurijuhi täiendusõpe on perioodiline täiendusõpe sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks ja muud lisakoolitused. Vedurijuhi koolitust võib läbi viia ettevõtja, kellele on antud selleks tegevusluba ja kes vastab komisjoni otsuse (EL) nr 2011/765/EL vedurijuhtide koolitamisega tegelevate koolituskeskuste tunnustamise kriteeriumide, vedurijuhtide eksamineerijate tunnustamise kriteeriumide ja eksamite korraldamise kriteeriumide kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/59/EÜ (ELT L 314, 29.11.2011, lk 36–40) artiklites 3 ja 4 kehtestatud nõuetele. Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium ja vastavate nõuete täitmise tuvastab Tehnilise Järelevalve Amet eelhaldusaktiga. RVTest-il puudub viidatud nõuetele vastav tegevusluba ning vedurijuhi koolitusteenust ostetakse sisse seadusele vastavad nõuded täitnud asutustelt. RVTest korraldab vedurijuhi koolitamist ja vastavate eksamite korraldamist koostöös AS-ga Eesti Raudtee ja SA-ga Raudteekutsed. Koolituste puhul teostab RVTest osa koolitusi ise lähtuvalt koolituse iseloomust (vt lisa 3 – vedurijuhi täiendkoolitus) ja ülejäänud koolitused ostetakse teenusena sisse. Vedurijuhi täiend koolitust RVTest-is viib läbi kaubaveoteenistus ja vastutav isik on vedurijuht-instruktor . Vedurijuhi raudteeseaduse järgne täiendusõpe toimub üks kord kolme aasta jooksul. Täiendusõppe kavandamisel arvestatakse vedurijuhi haridust ja töökogemusi ning teadmiste ja oskuste arendamise vajadust tööülesannete jätkuvaks nõuetekohaseks täitmiseks. Vedurijuhi teadmisi hinnatakse väljaõppe käigus eksamil, veduriliigi juhtimisõiguse saamiseks või sõidupiirkonnas sõitmise õiguse saamiseks katsesõidul või olemasolevate oskuste ja teadmiste kontrollimiseks perioodilisel vahekontrollil. Sertifikaadieksami ja vahekontrolli viib läbi Tehnilise Järelevalve Ameti tunnustatud eksamineerija . Perioodiline vahekontroll peab toimuma kord kolme aasta jooksul ja selle käigus hinnatakse vedurijuhi teadmisi raudteeveeremi ja sõidupiirkonna kohta ning keeleoskust, kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt raudteeinfrastruktuuril suhtlemiseks kindlaksmääratud keel ei ole isiku emakeel. Hindamist võib korraldada mitmes osas. Sõidupiirkonna tundmist ja keeleoskust puudutav vahekontroll peab toimuma ka siis, kui vedurijuht on olnud tööst eemal aasta või kauem ja soovib tööle naasta . Vajaduse korral korraldab RVTest vedurijuhile tema teadmiste ja oskuste täiendamiseks lisakoolitust (vt lisa 3) . Eksamineerija või perioodilise vahekontrolli korraldaja peab teatama teadmiste hindamise aja, koha ja kontrollitava teema Tehnilise Järelevalve Ametile vähemalt kümme tööpäeva enne selle toimumist. Koolituse läbimist tõendab koolitaja ja teadmiste hindamist eksamineerija väljaantud tunnistus või tõend. Teadmiste kontrolli tulemuste vaidlustamise korra kehtestab RVTest oma ohutusjuhtimise süsteemis. RVTest -i töötaja lähtub tulemuste vaidlustamisel selle tulemuse aluseks oleva teadmiste kontrolli läbiviimise tingimustest. Täpsustuste ja konsultatsiooni saamiseks pöördub tulemusi vaidlustav isik RVTest -i kaubaveoteenistuse poole. Kui vedurijuht ei ole pärast teadmiste kontrolli tulemuste vaidlustamist rahul raudtee-ettevõtja tehtud otsusega, on tal õigus pöörduda kaebusega Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Tehnilise Järelevalve Amet teeb kaebuse kohta otsuse ühe kuu jooksul kaebuse saamisest arvates. Otsusega jätab Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse rahuldamata või teeb ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks. Nõuded vedurijuhi teadmistele, oskustele ja väljaõppe üldkoolituse sisule ning nõuded vedurijuhi teadmistele ja oskustele sertifikaadi saamiseks on majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestanud 25.06.2013 määruse nr 44 Nõuded vedurijuhi teadmistele, oskustele ja väljaõppe üldkoolituse sisule, nõuded vedurijuhi teadmistele ja oskustele sertifikaadi saamiseks ning vedurijuhi eksamineerimise kord . Vedurijuhi eksami, katsesõidu ja perioodilise vahekontrolli tulemuste vaidlustamise kord RVTest-i töötaja vaidlustab tema vedurijuhi eksami, katsesõidu või perioodilise vahekontrolli tulemused vastavalt kontrollitud tegevuse liigile ja kontrolli läbiviinud asutuse korrale. Teadmiste hindamist viib läbi Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tunnustatud eksamineerija, kelleks RVTest-i töötajate puhul on AS -i Eesti Raudtee kogu raudteeinfrastruktuuriga ja mitteavalike raudteeinfrastruk tuuridega seotud erialateadmiste hindamiseks tunnustatud isik . Seega tuleb tulemuste vaidlustamise korral vaidlustaval isikul pöörduda otse kontrolli läbiviinud isiku poole vastavalt asjassepuutuvale korrale. Tulemustega mitterahul olev töötaja võib saada oma edasise tegevuse kohta konsultatsiooni RVTest-i kaubaveoteenistuse st. Vedurijuhi sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks vajaliku perioodilise täiendusõppe ja vahekontrolli läbimise kord Vedurijuhi sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks peab RVTest-i töötaja läbima vajaliku täiendusõppe vastavalt vajadusele või võimalustele, kas RVTest-i kaubaveoteenistuses või selle poolt korraldatuna teise pädeva isiku juures. Sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks on vajalik läbida perioodilisi eksameid ja/või katseid, millega kontrollitakse töötaja füüsilist sobivust tervisekontrollis, keeleoskust ja kutsealaseid teadmisi ja oskusi seoses veeremiga, mille jaoks neil on sertifikaadis tehtud märge. Nimetatud kontrolle viiakse läbi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ artiklitele 11, 12, 13 ja artiklites viidatud direktiivi lisadele. Perioodilisi kontrolle tehakse järgnevalt: a) keeleoskus – võõrkeelena rääkijatele iga kolme aasta tagant või pärast töölt eemalviibimist kauem kui üks aasta; b) infrastruktuuri tundmine – iga kolme aasta tagant või pärast asjaomaselt marsruudilt eemalviibimist kauem kui üks aasta; c) veeremi tundmine – iga kolme aasta tagant. RVTest-i kaubaveoteenistus vastutab vedurijuhtide juhilubade ja sertifikaatide kehtivuse eest, mistõttu peetakse arvestust kõikide vedurijuhtide pädevust kinnitavate ja õigusi andvate dokumentide ajakohasuse ja kehtivuse üle. RVTest peab vastavalt direktiivi 2007/59/EÜ artiklile 22 registrit kõigi sertifikaatide kohta, mis on väljaantud, mida on ajakohastatud, uuendatud, muudetud, mille kehtivusaeg on lõppenud, mis on peatatud, tühistatud või mille kadumisest, vargusest või hävitamisest on teatatud. Tavapärase järelevalve käigus RVTest-i kaubaveoteenistuse poolt vedurijuhi pädevuse või tervisliku seisundi võimaliku languse avastamisel võetakse viivitamata ette vajalikud meetmed garanteerimaks töötaja, teiste isikute, veeremi ja infrastruktuuri ohutus. Kauem kui kolm kuud kestva töövõimetuse korral teavitab RVTest-i esindaja Tehnilise Järelevalve Ametit. Vedurijuhile sertifikaadi väljastamise ja muutmise tingimused. Sertifikaadi kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord. Sertifikaadi väljastamise, väljastamata jätmise, muutmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise vaidlustamise kord Eksami eduka sooritamise korral saab vedurijuht eksamineerijalt tunnistuse, mille alusel väljastab RVTest-i kaubaveoteenistus direktiivi 2007/59/EÜ lisas 1 sätestatud tingimustele vastava sertifikaadi. Sertifikaadi vorm on kehtestatud komisjoni määruses nr 36/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ kohaste ühenduse vedurijuhilubade, lisasertifikaatide, lisasertifikaatide kinnitatud koopiate ja vedurijuhiloa taotluste vormide kohta (ELT L 13, 19.01.2010, lk 1–27). Sertifikaati muudetakse järgmistel juhtudel: a) vedurjuhi pädevus laieneb uue marsruudi või veeremi võrra – sertifikaati tehakse eksamineerija tunnistuse alusel vastav märge; b) vedurijuhi pädevus kitseneb (nt kaotab isik teatud liiki veeremi juhtimise õiguse); c) vedurijuhi või ettevõtte andmed muutuvad; d) muu sertifikaadi sisu puudutav põhjus. Vedurijuhi sertifikaat kehtib seni, kuni vedurijuht täidab vastavate perioodiliste kontrollide tingimusi ning vedurijuht töötab raudtee-ettevõttes vedurijuhi ametipostil. Sertifikaat kaotab kehtivuse, kui selle omanik lõpetab vedurijuhina töötamise. Siiski saab loaomanik sertifikaadi ning kõikide koolitust, kvalifikatsiooni, kogemust ja ametialaseid oskusi tõendavate dokumentide kinnitatud koopia. Kui vedurijuht ei ole nõus RVTest-i poolt tehtud sertifikaati puudutavate toimingutega, pöördub isik kirjaliku teatega RVTest-i kaubaveoteenistuse poole. RVTest-i kaubaveoteenistus teeb olukorra asjaolusid ja sertifikaati puudutava otsuse vaidlustanud isiku avaldust arvesse võttes kirjaliku otsuse 30 päeva jooksul. Kui vedurijuht ei ole pärast sertifikaadi väljastamise, muutmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise vaidlustamist rahul raudtee-ettevõtja tehtud otsusega, on tal õigus pöörduda kaebusega Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Tehnilise Järelevalve Amet teeb kaebuse kohta otsuse ühe kuu jooksul kaebuse saamisest arvates. Otsusega jätab Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse rahuldamata või teeb ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks. O HUTUSE KOHTA TEABE DOKUMENTEERIMINE JA EDASTAMINE Raudteeohutuse kohta teabe dokumenteerimise kohustus e rakendamist jälgib ohutusnõunik . R audteeveeremi vastavuse aruanded esitab Tehnilise Järelevalve Ametile vastavalt RdtS § 34 lg-le 5 RVTest -i spetsialist . Nimetatud aruande tarvis teabe koostamise ja edastamise eest vastuta vad osakondade juhid, kes koondatava ja edastatava teabe kooskõlastavad ohutusnõunikuga. Vajadusel küsivad v astava kommunikatsiooni vormistamisel osakondade juhid abi ettevõtte juristilt. Teabe vahetamine teiste raudtee-ettevõtetega on reguleeritud kas pooltevahelistes kokkulepetes (nt raudteeinfrastruktuuri kasutamise leping) või raudteeinfrastruktuuri kasutamise juhendites, mis on leitavad AS-i Eesti Raudtee tegevuseeskirjas ja selle lisades. Teabe edastamine riiklikele asutustele on reguleeritud seaduste ja nende alusel kehtestatud alama astme õigustloovate aktidega. Ettevõttesiseselt vastutavad RVTest -is õigeaegse ja korrapärase ohutusalase dokumentatsiooni edastamise eest iga osakonna (teenistuse) juhid. Lisaks on informatsiooni edastamine nii ettevõttesisesel kui –välisel tasandil reguleeritud veduritöötajate töökorralduse juhendiga (vt lisa s 2). Nimetatud juhendis on sätestatud informatsiooni edastamise kord ka erinevate ohuolukordade puhul (vt lisa 2 VI. Tegutsemine eriolukordades). Ohutuspoliitika ja raudteeohutuse eesmärgid edastatakse kõikidele töötajatele paberkandjal dokumendi vormis, mille läbi lugemise kohta annab töötaja enda allkirja. PÄDEVATE AMETIASUTUSTE TEAVITAMINE Raudteeohutusalase juhtumi korral on tegutsemisplaanid esitatud nii raudtee tehnokasutuseeskirjas kui konkreetselt RVTest -i ettevõttesiseste dokumentidega, eeskätt veduritöötajate töökorralduse juhendis (vt lisas 2). RVTest -is vastutavad õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi toimumise korral pädevate ametiasutuste viivitamatu teavitamise eest need töötajad, kelle töö kohustuste täitmisel nimetatud sündmus toimus, eeskätt veduritöötajad, kes tegutsevad vastavalt OJS-i lisale 2 ja raudtee tehnokasutuseeskirjale . Konkreetse õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi korral rakendatavad meetmed (näited ohutusjuhtumise süsteemi lisast 2) Kõigist tulekahjujuhtudest teatab vedurimeeskond rongidispetšerile ja lähima jaama korraldajale. Kui kaubarongis ei ole olemasolevate kustutusvahenditega võimalik tuld kustutada ja tulekolde lähedal ei ole vaguneid ohtliku kaubaga võib sellise rongi viia sobivasse jaama, teavitades juhtunust eelnevalt jaamakorraldajat ja rongidispetšerit. Tulekahju korral peatab vedurimeeskond rongi, hakkab veduril olevate kustutusvahenditega tuld kustutama. Edasi ei tohi sõita enne, kui ollakse veendunud, et tulekolle on täielikult kustutatud. Kui põlengut ei saa omal jõul likvideerida, tuleb kohale kutsuda tuletõrjeüksus, haakida põlevad vagunid lahti ja viia rongist ning ehitistest eemale. Pommiähvarduse korral peatab vedurimeeskond sõitva rongi lähimas jaamas, sissesõidufoori ees või ohutus kauguses ohtlikust rajatisest ja ootab pääste te enistuse saabumist. Rongiliiklust võib jätkata pärast ohtliku koha ülevaatamist päästjate ja politseitöötajale poolt ja rongidispetšerilt loa saamisel. Kui vedurimeeskonnal tekib sõidu käigus pommikahtlus või märgatakse oletatavalt lõhkekeha – tuleb sellest viivitamata teatada rongidispetšerile ja lähima jaama korraldajale ning peatada rong. Märgates pidurite rikkisolekut, kasutab vedurijuht kohe kiirpidurdust koos liiva andmisega ja otsetoimepiduri sisselülitamisega. Samal ajal teatab vedurimeeskond raadioside teel pidurite tõrkest rongidispetšerile, jaamavahet piiravate jaamade jaamakorraldajatele ja jaamavahes olevate rongide vedurijuhtidele vormi kohaselt. Kui jaamavahes (või mitmerajalise teelõigu teel) juhtub olema vastassuunarong, siis peavad rongidispetšer ja jaamakorraldaja tegema tekkinud olukorra teatavaks selle rongi vedurijuhile kõigi võimalike vahenditega, Vedurijuht peab peatuma, pidurdama rongi, haakima veduri koosseisust lahti, sõitma võimalikult kaugemale rongist ja võtma kasutusele juhitavuse kaotanud rongi peatamiseks, pidades samas kinni isikliku ohutuse nõuetest. Kontaktvõrgu või muude elektrivarustuse seadmete rikke tõttu peab jaamavahel peatunud rongi vedurijuht sellest kohe raadioside või telefoni teel teatama vormi kohaselt. Teade edastatakse jaamavahel liikuvate vedurijuhtidele , rongidispetšerile, piiravate jaamade jaamakorraldajatele kuni vastuse saamiseni. Vedurijuht võtab ohtliku veosega raudteeavarii tekkimisel tarvitusele abinõud rongi peatamiseks, teatab sellest kohe jaamavahega külgnevate jaamade korraldajatele ja piirkonna rongidispetšerile ning jaama vahel asuvate teiste rongide vedurijuhtidele. Kuni kompetentsete raudtee ametiisikute (kiirreageerimise grupijuht, jaamaülem, piirkonna juhataja, piirkonna vaneminspektor, päästerongi juhataja või mõni teine raudteeavarii tagajärgede likvideerimisgrupi liige) saabumiseni rakendab meetmeid ohtliku veose ohukaardi järgi, takistades inimeste sattumist ohupiirkonda. Inimesele pealesõidu korral jaamas või jaamavahel peatab vedurimeeskond rongi ja inimeste vigastamisel annab võimaluste piires esmaabi. Juhtunust teavitatakse lähima jaama korraldajat ja rongidispetšerit, kes teatab juhtunust hädaabikeskusele numbril 112. Pärast politsei saabumist annab vedurimeeskond nende nõudmisel seletuskirjad. Politseilt saadud edasisõidu loast teatab vedurijuht rongidispetšerile, kelle korraldusel jätkatakse sõitu. Tehnilise Järelevalve Ameti ja Ohutusjuurdluse Keskuse teavitamine õnnetusjuhtumitest ja vahejuhtumitest toimub vastavalt raudteeseadusele, seejuures teatab määratud RVTest -i esindaja õnnetusjuhtumist või tõsisest õnnetusjuhtumist viivitamata Tehnilise Järel evalve Ametile ning vahejuhtumi korral pärast vahejuhtumi põhjuste ja muude asjaolude väljaselgitamist (mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul vahejuhtumi toimumisest arvates kirjaliku aruande vormis). T EGUTSEMISPLAAN ÕNNETUSJUHTUMI VÕI VAHEJUHTUMI KORRAL Tegutsemisplaan olukordades on sätestatud RVTest -i OJS-i lisas 4 . Erinevate situatsioonide tegutsemisplaanid, sh tulekahju, veeremi ratta ülekuumenemine, pommiähvardus, rongi äraveeremine, vagunite mahajooks jt, on esitatud veduritöötajate töökorralduse juhendi punktis VI (vt lisas 2) . Vajalikud ressursid õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral tegutsemisplaani rakendamiseks ja vastutavate töötajate väljaõppeks, täiendõppeks ja tegutsemisplaaniõppuste läbiviimiseks eraldab RVTest vastavalt RVTest -i osakondade juh tide ettepanekutele RVTest -i aasta eelarves. Tegutsemisplaan vaadatakse üle üks kord aastas ja vajadusel täiendatakse ja/või muudetakse juhtumipõhiselt, et see oleks kaasajastatud ja muudaks vajadusel tegutsemisplaani efektiivsemaks. Ametikoht Suhtlemiskeel Kontaktandmed RVTest dispetšer eesti/vene 6515571 Ohutusnõunik eesti/vene 6515571 [email protected] Töökeskkonnaspetsialist eesti/vene 6515571 Kaubaveoteenistuse direktor eesti/vene/inglise 6515571 [email protected] Tehnikadirektor eesti/vene 6515571 58867899 [email protected] Jaamatöö osakonna juhataja eesti/vene 6515571 58544168 inna.orlova @rvtest.ee Kommertsosakonna juhataja eesti/vene 6515571 [email protected] OHUTUSJUHTIMISE SÜSTEEMI RAKENDAMINE, HINDAMINE JA TÄIUSTAMINE RVTest -is viiakse läbi ettevõtte auditeerimine vähemalt üks kord aastas, mille käigus auditeeritakse ka ohutusjuhtimise süsteemi. RVTest -i auditit viib läbi välisaudiitor. Juhul kui auditi käigus leitakse puuduseid ohutusjuhtimise süsteemis, analüüsitakse puuduste asjaolud ja viiakse ohutusjuhtimise süsteemi dokumentatsiooni sisse vajalikud muudatused. RVTest -i ohutusjuhtimise süsteemi hindamise tulemusi ja toimunud raudt eeliikluse statistikat õnnetusjuhtumite, tõsiste õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite kohta vaadatakse üle korraliselt üks kord aastas ja erakorraliselt vastavalt toimunud juhtumitele. RVTest -i osakonna juhtide eestvedamisel analüüsitakse põhjalikult olemasolevaid andmeid, kontrollitakse sarnaste olukordade toimumise võimalust lähtuvalt RVTest -i ohutusjuhtimise süsteemist ning vormistatakse vajadusel ettevõtte juristiga parandused ja/või uuendused ohutusjuhtimise süsteemi dokumentatsiooni. RVTest -is juhtunud õnnetusjuhtumite, tõsiste õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite statistikat ja nende uurimise tulemusi analüüsides viiakse vajadusel aastaplaani sisse mu udatused, kontrollid ja lisaress urs s ide eraldamised. OHUTUSJUHTIMISE SÜSTEEMI LISADE NIMEKIRI Lisa 1 – RVTest OÜ juhtimisstruktuuri skeem Lisa 2 - Veduritöötajate töökorralduse juhend Lisa 3 – RVTest OÜ vedurijuhtide täiendkoolituse määrustik Lisa 4 – RVTest OÜ tegutsemisplaan ja kontaktandmed RVTest OÜ struktuur Juhatuse liige - tegevjuht Administratsioon Ohutusnõunik Kommertsosakond Kaubaveoteenistus Jaamatöö osakond Tehnikadirektor Personaliosakond Vagunijärelevaatajad- Dispetšer Veduribrigaadid remontijad Vedurijuht- Manöövribrigaadid instruktor  RVTest OÜ Veduritöötajate töökorralduse juhend VTK 0 2 SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u SISUKORD PAGEREF _Toc455754646 \h 2 I. VEDURIMEESKOND PAGEREF _Toc455754647 \h 3 1. Üldsätted PAGEREF _Toc455754648 \h 3 2. Vedurimeeskonna kohustused PAGEREF _Toc455754649 \h 4 II. INSTRUKTORVEDURIJUHT PAGEREF _Toc455754650 \h 7 1. Üldsätted PAGEREF _Toc455754651 \h 7 2. Töökorraldus ja kohustused PAGEREF _Toc455754652 \h 7 III. DISPETŠER PAGEREF _Toc455754653 \h 8 1. Üldsätted PAGEREF _Toc455754654 \h 8 2. Dispetšeri kohustused PAGEREF _Toc455754655 \h 9 3. Dispetšeri õigused PAGEREF _Toc455754656 \h 10 IV. VEDURI TURVASEADMED PAGEREF _Toc455754657 \h 10 1. Üldsätted PAGEREF _Toc455754658 \h 10 2. VTS vastuvõtmine PAGEREF _Toc455754659 \h 11 3. VTS sisse- ja väljalülitamine PAGEREF _Toc455754660 \h 11 4. VTS kasutamine sõidu ajal PAGEREF _Toc455754661 \h 11 5. Tegevuskord VTS töö häirete puhul PAGEREF _Toc455754662 \h 13 6. VTS kontrollimine PAGEREF _Toc455754663 \h 14 V. VEDURIMEESKONDADE TÖÖOHUTUS PAGEREF _Toc455754664 \h 14 1. Üldnõuded PAGEREF _Toc455754665 \h 14 2. Veduri vastuvõtmine ja üleandmine PAGEREF _Toc455754666 \h 15 3. Veduri juhtimine PAGEREF _Toc455754667 \h 16 4. Veduri ülevaatus PAGEREF _Toc455754668 \h 16 VI. TEGUTSEMINE ERIOLUKORDADES PAGEREF _Toc455754669 \h 16 1. Tuletõrje PAGEREF _Toc455754670 \h 16 2. Veeremi ratta või teljelaagri ülekuumenemise avastamisel PAGEREF _Toc455754671 \h 17 3. Pommiähvardus PAGEREF _Toc455754672 \h 18 4. Jaama saabunud rong kaotanud pidurid PAGEREF _Toc455754673 \h 18 5. Vagunite jaamavahele äraveeremise juhul PAGEREF _Toc455754674 \h 18 6. Jaamavahel toimus sundpidurdamine PAGEREF _Toc455754675 \h 19 7. Jaamavahel toimus vagunite mahajooks PAGEREF _Toc455754676 \h 19 8. Kontaktvõrgu rike PAGEREF _Toc455754677 \h 20 9. Tõuge teelolekul PAGEREF _Toc455754678 \h 20 10. Ohtliku veosega tekkinud raudteeavarii korral PAGEREF _Toc455754679 \h 21 11. Tegutsemine raudteeõnnetuse või liiklusohtlikku olukorda tekitava juhtumi korral PAGEREF _Toc455754680 \h 21 12. Kaubarongide katkemise ennetamine PAGEREF _Toc455754681 \h 22 13. Kinnikiilunud rattapaar PAGEREF _Toc455754682 \h 23 14. Raudteeveeremi pealesõit inimesele PAGEREF _Toc455754683 \h 24 VII. VASTUTUS PAGEREF _Toc455754684 \h 24 VEDURIMEESKOND Käesolev juhend kehtestab veduri juhtimise ja hooldamisega seotud nõuded ning kohustused vedurimeeskondadele, instruktorvedurijuhtidele ja dispetšerile . Üldsätted ASi Eesti Raudtee infrastruktuuril töötamiseks määratakse vedurijuhtideks isikud, kellel on Eesti Vabariigis kehtivad vedurijuhiload, on läbinud tervise kontrolli, saanud heakskiidu RVTest OÜ (edaspidi RVTest) instruktorvedurijuhilt ning kes omavad vastavat tööluba või sertifikaati teatul teelõigul töötamiseks (väljastatud pärast 1.07.2013 vedurijuhiload). RVTest instruktorvedurijuht annab omapoolse kooskõlastuse vedurijuhi eksamineerimiseks pärast vedurijuhi kontrollsõitude sooritamist kõikidel vedurite ekspluatatsiooni veoõlgadel ning ettenähtud kohalike tingimuste teadmise õppetsükli läbimist. Vedurijuhtide abideks määratakse vajaliku väljaõppe saanud, tervisekontrolli läbinud, AS Eesti Raudtee vastavas komisjonis eksamineeritud ja kvalifikatsioonitunnistuse saanud isikud. Vedurijuhi või vedurijuhi abi ametikohal nõutavate kohalike tingimuste tundmise mahu määrab kindlaks juhatuse liige . Vedurijuht või vedurijuhi abi lubatakse iseseisvale tööle pärast töö- ja liiklusohutusalast juhendust ja teadmiste kontrolli. Vedurimeeskonnad komplekteeritakse instruktorvedurijuhi ettepanekul. Vedurimeeskond lubatakse võõrast veoõlga või veduriseeriat teenindama pärast teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste eksamite sooritamist. Kui vedurimeeskond ei ole sõitnud üle kolme kuu, siis peab ta läbima RVTest instruktorvedurijuhi lisajuhendamise. Üle kuue kuulise tööpausi korral peab vedurimeeskond tegema kontrollsõidu RVTest instruktorvedurijuhi järelevalvel . Võõrasse teeninduspiirkonda saatmisel antakse vedurimeeskonnale kaasa saatur, kelleks võib olla selle piirkonna vedurijuht, vedurijuhiloaga vedurijuhi abi või instruktorvedurijuht. Vedurijuht võib juhtimise üle anda instruktorvedurijuhile. Vedurijuhi abide ettevalmistamisel vedurijuhtideks või juhtide ümberõppel võib neile juhtimise üle anda vedurijuhi isiklikul vastutusel. Vedurijuhi lahkumisel vedurilt peab vedur jääma kohta, kus see ei segaks kõrvalteel liikuvat veeremit. Vedurijuht peab pidurdama veduri, võtma ära käigumuutja käepideme ja jätma veduri vedurijuhi abi järelevalve alla. Vedurijuhi abi puudumisel tuleb mootor seisata ja kabiinid lukustada. Vedurijuhi äraolekul on teistel töötajatel keelatud vedurit liikuma panna. Vedurijuhi abi võib lahkuda juhikabiinist vedurijuhi loal. Veduridepoosse seisma jätmisel tuleb tegutseda kooskõlas dispetšeri (vt III peatükki) korraldusega. Teistele raudteeinfrastruktuuridele sõidul juhindub vedurimeeskond liitumisjaama tehnokorraldusaktist ja vastava raudteeinfrastruktuuri kohalikust juhendist. AS-ile Eesti Raudtee kuuluval või mõnele teisele infrastruktuuri valdajale/omanikule kuuluval raudteeinfrastruktuuril töötades järgivad RVTest töötajad vastava infrastruktuuri valdaja kin nitatud juhendeid ja juhiseid. Vedurimeeskonna kohustused Vedurimeeskond on kohustatud: T undma ja täpselt täitma järgmisis tööeeskirju ja juhendeid: Raudtee tehnokasutuseeskirja ; Raudtee signalisatsioonijuhendit ; Raudtee rongiliikluse ja manöövritöö juhendit ; t eenindava piirkonna jaamade tehnokorraldusakte ; k ehtivaid käskkirju ja juhendeid meeskonna kohustuste osas ; k äesolevat juhendit ; tööohutuseeskirju. T ulema tööle määratud ajaks või dispetšeri väljakutse peale korralikult väljapuhanuna ja rõivastatuna. Vedurijuhina ja vedurijuhi abina võib töötada ainult ühe tööa ndja juurde vormistatud töötaja. Kui pole võimalik tööle tulla õigeks ajaks, informeerima sellest dispetšerit v ähemalt 4 tundi enne töö algust. Kandma tööl kaasas: v edurijuht peab tööl kaasas kandma vedurijuhiluba, luba töötamiseks teenindaval teelõigul ja sertifikaati (isikud, kes on saanud vedurijuhiload pärast 1.07.2013); rongiliikluse graafiku t; piirkonna kiiruste tabelit; v edurijuhi abi peab tööl kaasas kandma kvalifikatsioonitunnistust, töötõendit, rongiliikluse graafiku t, piirkonna kiiruste tabelit. Kui on ette nähtud, tegema tööle tulles läbi kohustusliku arstliku läbivaatuse, juhendamisel tutvuma operatiivkorralduste ja o lukorra muudatustega piirkonnas. Täitma dispetšeri , instruktorvedurijuhi ning rongliiklust ja manöövritööd korraldavate töötajate operatiivkorraldusi. Rongide vedamisel ja manöövritööl vastutama kütuse, määrdeainete, materjalide säästliku kasut amise ja säilimise eest veduril. Veduri vastuvõtmisel ja üleandmisel tegema etten ähtud mahus vaheülevaatust (VÜ). Sõidu ajal jälgima mõõteriistu, pardaarvuti näitusid, kontrollima veomootorite, diisli, abimasinate, ümberlülitusaparaatide ja pidurite tööd. Reageerima kiiresti mõõteriistade ja pardaarvuti näitude järsule muutusele, v võõrale mürale, sädelemisele, valgusesähvatustele, põleva isolatsiooni või õli lõhnale ja teistele seadm erikkele viitavatele tunnustele. Kontrollima veduri tööd ettenähtud korra kohaselt; kontrollima veereosade olukorda jaamades seismise ajal. Kandma pärast tööd märkused teekonnal ilmnenud tehniliste rikete kohta veduripäevikusse. Vedurijuht annab dispetšerile täidetud teekonnalehe, USB-võtme andmete mahalaadimiseks või kiirusmeeriku lindid, hoiatusblanketid, piduriteatise (v.a. meeskonna vahetusel jaamadel), käigumuutja käepideme, juhipuldi ja kabiini võtmed ja muu määratud inventari ning kannab märkuste raamatusse sisse liik lusohutust häirivad kitsaskohad. Veduri töö ajal juhtunud rikke või muu vigastuse korral kirjutama juhtunu kohta üksikasjaliku seletuskirja ja andma selle juhtkonnale, nende puudumisel dispetšerile . Vajadusel tegema vahejaamades vagunite külge- ja mahahaakimist, vagunite kommerts- ja tehnili st ülevaatust ning piduriproovi. V ajadusel kontrollima pöörmeid ja puhastama pööranguid lumest kooskõlas Juhendiga pöörangute lumest puhastamiseks AS Eesti Raudtee infrastruktuuril rongi- ja manöövrimeeskondade kaasamisel . Veduri vastuvõtmisel: k ontrollima veduripäevikus viimase veduri tehnohoolduse kuupäeva, turvaseadmete ja raadioside kontrollimise aega, üleandva meeskonna märkusi ja nende põhjal tehtud remonti; v eenduma inventari olemasolus vastavalt loetelule, mis on kinnitatud kaubaveo teenistuse poolt, signaalvahendite ja tööriist ade olemasolus ning korrasolekus. Rikkis või kadunud inventari kohta tegema märkuse veduripäevikusse ja koostama ettekande instruktorvedurijuhile; v eduri sellise rikke korral, mida ei ole võimalik vastuvõtmisaja piires kõrvaldada, teatama sellest dispetšerile , tegema märkuse veduripäevikusse ja vahetama rikkis veduri; k ontrollima plommitavatel seadmetel plommide olemasolu ja terviklikkust. Nende puudumise vigastamise korral tegema sellest sissekande veduripäevikusse ja teavitama sellest kohe dispetšerit . Veduri üleandmisel: t egema tarviduse korral rikkis seadme lisakontrolli; t egema avastatud puuduste, puuduva inventari, tööriistade ja signaalvahendite kohta sissekande veduripäevikusse; p anema veduripäeviku sissekannete juurde kuupäeva, kellaaja ja allkirjad; v astuvõtvale vedurimeeskonnale teatama kõigist seadmete häiretest suuliselt. Vedurit vastuvõttev ja üleandev vedurimeeskond on kohustatud kõrvaldama veduri üleandmisel tuvastatud rikked, mida saab teha omal jõul. Vedurijuht on kohustatud: Juhendama ja kontrollima vedurijuhi abi tööd. Liiklusohutuse ja inimeste turvalisuse tagamiseks täitma korraldusi ja juhendeid. Tehnilise rikke, raudteeõnnetuse või liiklusohtlikku olukorda tekitanud juhtumi (veeremi kokkupõrge, rööbastelt mahaminek) puhul teatama juhtunust lähima jaama korraldajale ja rongidispetšerile; pärast tagajärgede väljaselgitamist teatama neile kohe edasiliikumise võimalusest omal jõul või a bivajadusest ja selle suurusest. Lähenemisel keelusignaalile kordama suuliselt signaali näitu ja võtma tarvit usele abinõud rongi peatamiseks. Sõidu ajal tekkinud liiklust mitteohustava rikkega veduriga sõitma depooni, kui on tagatud liikumine kas üksikult või rongikoosseisuga ja vajaduse korral vähendatud kiirusega. Sel juhul määrataks tegevus- ja liikumiskord kindlaks kohalikke tingimusi arvestades. Sõidu ajal kaitseseadme rakendumisel selgitama välja selle põhjuse ja võimalusel kõrvaldama. Kõigil kaitseseadmete rakendumisjuhtumitel kirjutama veduripäevikusse seiga, põhjuse ja koha. Kaitseseadmeid välja lülitada, nende blokeeringuid lühistada või välja lülitada on keelatud. Vedurijuhi abi on kohustatud: Täitma vedurijuhi korraldusi. Teekonnal ja manöövrit ööl täitma kõneliste reglementi. Lähenemisel keelusignaalile kordama suuliselt signaali näitu ja võtma tarvit usele abinõud rongi peatamiseks. Rongi peatumisel pidurite töösserakendumise tõttu vedurijuhi osavõtuta välja selgitama põhjuse. Selleks peab kontrollima pidurimagistraali õhupidavust, otsakraani asendit viimasel vagunil, sabasignaali olemasolu, kirjutama üles sabavaguni numbri ja võrdlema seda kaalu lehel ja piduriteatisel olevaga. Kontrollima veduri masinate ja seadmete tööd, hoidma veduri puhtana ning vedurijuhi juhendam isel kõrvaldama leitud puudused. Juhul kui vedurijuht haigestumise või trauma tõttu ei saa sõitu jätkata, on ilma vedurijuhiloata vedurijuhi abi kohustatud peatama rongi (veduri), kinnitama selle, teatama juhtunust raadio teel rongidispetšerile või jaamakorraldajale ja jaamavahel liikuvate teiste rongide vedurijuhtidele. Raadioside rikke korral otsima käepärase võimaluse (isiklik mobiil, teine raudteetöötaja jne) liikluskorraldajaga ühenduse saamiseks. Vedurijuhiloaga vedurijuhi abi võib viia rongi lähimasse jaama vähendatud kiirusel ja erilise valvsusega. Kui rongiga ei ole kaasas kaubarongisaatjat, siis kaubarongi ajutisel seismajätmisel vahejaamas haagib rongiveeremi lahti ja kinnitab vagunid pidurkingadega vedurijuhi abi jaamakorraldaja või rongidispetšeri juhiste järgi. Seisnud vagunite ärasaatmisel teeb vaguni järelevaataja koos vedurimeeskonnaga automaatpidurite täisproovi. Vaguni järelevaataja puudumisel täidab tema kohustusi vedurijuhi abi. INSTRUKTORVEDURIJUHT Üldsätted Vedurimeeskondade töö juhendamiseks, väljaõppeks ja kontrollimiseks määratakse juhatuse liikme korraldusega instruktorvedurijuhid kõige kvalifitseeritumate vedurijuhtide hulgast. Instruktorvedurijuht peab vähemalt 50% tööajast viibima piirkondades ja jaamades, kus töötavad temale kinnistatud vedurimeeskonnad. Instruktorvedurijuhi kvalifikatsiooni säilitamiseks peab ta töötama vedurijuhina kolm vahetust (sõitu) kuus. Praktilises töös juhindub instruktorvedurijuht kehtivatest eeskirjadest, rongide ohutut liiklust, veeremi tehnilist seisukorda, kütte ja elektri ratsionaalset kasutamist reguleeritavatest juhenditest, korraldustest ja juhistest. Töökorraldus ja kohustused Instruktorvedurijuht on kohustatud: Õ petama vedurijuhti ma nöövritööl ja rongide vedamisel; T utvustama vedurijuhile veduri tehnohoolde praktilisi võtteid; Kontrollima vedurimeeskondade tööülesannete täitmist, eriti kinnipidamist lubatud kiirustest, lähenemist keelava näiduga signaalile, läbisõitu jaamadest ning kiiruse vähendamist ja läbisõitu erilist valvsust nõudvatest kohtadest; Kontrollima veduri tööd, tööriistu ja inventari; Tegema vedurimeeskondadega kontrollsõite; Enne kontrollsõitu vaatama enda valikul läbi kontrollitava vedurijuhi salvestatud andmed või kiirusmeeriku lindid; Mitte lubama rongi teenindamiseks vedurit raudtee tehnokasutuseeskirjas keelatud vigadega, kontrollima vedurimeeskondade poolt tehtava vedurihoolde kvaliteeti; Nõudma ja kontrollima tööohutuseeskirjade täitmist ning töö- ja puhkeajast kinnipidamist meeskondade poolt; Ennast pidevalt täiendama; Kontrollimisel ilmnenud eksimused kandma vedurijuhi teenistusraamatusse; Jämedate eksimuste korral tegema juhtkonnale esildise vedurijuhi või vedurijuhi abi distsiplinaarvastutusele võtmiseks; Liiklust ning vedurimeeskondade töö- ja puhketingimusi puudutavatest rikkumistest kandma ette vastavate struktuuriüksuste juhtidele; Osalema vedurimeeskondade põhjustatud tööalaste rikkumiste uurimises ja nende vältimiseks võetavate meetmete kavandamises; Osalema eksamikomisjonis ja kinnitama kirjalikult vedurijuhi lubamist iseseisvate tööle, tegema õppesõite vedurijuhiluba taotlevate vedurijuhi abidega; Andma tehtud tööst juhtkonnale aru; Välja töötama vedurijuhi abide õppeprogramme, nähes nendes ette tehniliste õppevahendite kasutamist; Vedurijuhi abide ettevalmistamisel vedurijuhina töötamiseks pöörama enam tähelepanu võimalike rikete leidmise vilumuse saavutamisele ja rongitöö erijuhtudele (halvad ilmastikuolud, veduri signalisatsioonirike, rongi peatumine jaamavahel jms); Tutvustama allkirja vastu vedurimeeskondade oma piirkonna jaamade tehnokorraldusakte ja nende lisasid. DISPETŠER Üldsätted Dispetšer j uhib oma vahetuse vedurimeeskondade tööd. Kaubaveoteenistuse operatiivtöö eest vastutab dispetšer . Dispetšeriteks määratakse isikud, kellel on juhtimiskogemused, arvuti kasutamise oskus tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel. Dispetšer allub vastavalt kehtivale struktuurile ja operatiivkorras kaubaveoteenistuse direktorile . Dispetšer lähtub oma töös rongitöö ööpäevaplaanist ja peab arvestama veduri tehnohoolduse plaaniga. Dispetšeri kohustused Vahetuse vastuvõtmisel peab dispetšer tutvuma rongitöö ööpäevaplaaniga, seisuteedel olevate veduritega, nende vedurite paakides oleva kütusevaruga , tehnohoolduste plaaniga, saabunud korraldusega ja lauaraamatu sissekannetega. Kui dispetšerile on kinnistatud inventari, tuleb kontrollida selle olemasolu ning väljaantava ja vastuvõetava inventari vastavust arvestusraamatu sissekannetele. Tuletõrje- ja valvesignalisatsiooni olemasolus peab jälgima selle korrasolekut, tegema sissekande vastavasse raamatusse, vajaduse korral võtma tarvitusele operatiivabinõud. Vahetuse algul tutvustab dispetšer vahetuse töötajad eelseisvate tööde plaaniga. Dispetšer peab kontrollima vedurite seisuteedel (edaspidi seisutee) asuva veeremi paigalpüsimise kas käsipidurite või kallakutel lisaks ka pidurkingade abil kohalike juhendite kohaselt. Veduri juhiruumide ja juhtimispultide võtmed peavad asuma dispetšeri ruumis. Dispetšer kontrollib isiklikult või koos oma vahetuse töötajatega: veeremi liikumist seisuteedel, ohutusnõuete täitmist vahetuse töötajate poolt manöövritööl ning vedurimeeskondade poolt veeremi vastuvõtmisel või üleandmisel pärast ringide teenindamist; seisuteede ja pöörangute seisukorda. Dispetšer kontrollib vedurijuhtide sissekandeid märkuste raamatus ja edastab need ettenähtud korras juhtkonnale. Dispetšer korraldab esimesel võimalusel vedurite hoolduseks või remondiks vajalikud manöövrid. Külmal aastaajal korralda b seisvate töövalmis vedurite soojendamise ja nende jälgimise. Dispetšer kontrollib isiklikult vedurimeeskondade õigeaegset tööletulekut, nende tööks valmisolekut ja jälgib, et meeskondade oleks tagatud normaalne sõitudevaheline puhkeaeg. Rongide hilinemist või käigust ärajäämisest peab dispetšer informeerima tööletulevat vedurimeeskonda. Dispetšer peab tagama veeremi kasutusnäitajate arvestamise ettenähtud korras. Dispetšeril on keelatud: anda välja tehnohoolde tähtaja ületanud ja vigadega vedurit; saata ööseks tööle vedurimeeskonda, kes on enne töötanud kaks ööd järjest; määrata tööle vedurimeeskondi, kelle sõitudevaheline puhkeaeg on lühem kui 12 tundi; määrata instruktorvedurijuhi loata iseseisvale tööle vedurijuhti, kellel on olnud üle kolme kuu pikkune tööpaus; määrata koos tööle vedurijuhti ja vedurijuhi abi, kui mõlemal on staaži vähem kui 1 aasta. Dispetšer annab vedurimeeskonnale töölesaabumisel teekonnalehe ja saadab, kui on ette nähtud, ta arstlikule läbivaatusele. Dispetšer võib kontrollida alkoholi jääknähtude kahtluse korral alkomeetriga vedurimeeskonna liikmete joovet. Joobe tuvastamisel tegutseb dispetšer kooskõlas kehtivate seadustega. Pärast arstlikku läbivaatust läheb meeskond teekonnaeelsele juhendamisele, meeskonda instrueerib dispetšer . Dispetšer kirjutab teekonnalehele alla siis, kui on kindel meeskonna töövalmiduses. Dispetšeri õigused Nõuda vahetuses talle alluvatelt töötajatelt ja vedurimeeskondadelt eeskirjade ja korralduste täitmist ning juhenditest kinnipidamist. Eemaldada vahetusest käesoleva juhendi III osa p.2.1 0 märgitud tööks puudulikult ettevalmistatud töötajaid või vedurimeeskondi, kelle tegevus ohustab liiklust, ja teha nende kohta ettekanne juhtkonnale. Anda operatiivkorraldusi käesoleva juhendiga antud pädevuse piires ja määrata kindlaks tööde tegemise järjekord. VEDURI TURVASEADMED Üldsätted Liiklusohutuse tagamiseks ja rongide juhtimistingimuste parendamiseks on veduritele paigaldatud veduri automaatsignalisatsiooni, vedurijuhi valvsuse ja rongi liikumiskiiruse kontrollseadmed ehk veduri turvaseadmed (edaspidi VTS). Auto maatblokeeringuga (kodeeritud) piirkondadesse saadetavatel veduritel peab olema korras VTS. Kui vedur saadetakse kodeerimata piirkonda, kus automaatblokeering puudub, peavad tal olema korras valvsuskontrolliseadmed. Keelatud on depoost välja anda vedureid, mille VTS ei ole korras. Manöövrivedurite või teekonnal rikkiläinud ja väljalülitatud VTS-iga vedurite liikumise kord kehtestatakse kohalikke tingimusi ja liiklusohutuse nõudeid arvestavate erijuhenditega. Teesignaalide ajutisel väljalülitamisel antakse sellekohane hoiatus, mis tühistatakse pärast koodide taas sisselülitamist. Vedurimeeskonda vastutab VTS õige kasutamise ja säilimise eest veduril. Rongide teenindamiseks väljaantavate vedurite VTS korrasoleku eest vastutavad töötajad, kes on saanud nende tööde teostamiseks asjakohase väljaõppe. VTS plommimine toimub vastavalt tabelile 1. VTS vastuvõtmine Vedurijuht peab veduri vastuvõtmisel veenduma, et veduripäevikus on VTS korrasolekut kinnitav tempel, plommid on terved, ning kontrollima seadmeid neid sisse lülitades. Kui seadmed toimivad ima tõrgeteta, teevad vedurit vastuvõttev ja üleandev vedurijuht vastava sissekande veduripäevikusse Kui leitakse rikkeid või puudusi, tehakse selle kohta vastav märge veduripäevikusse . Märgitud rikked kõrvaldavad VTS korrasoleku eest vastutavad töötajad. Vedurit vastuvõttev vedurijuht on kohustatud: kontrollima VTS terviklikkust ja plomme; kontrollima VTS, eriti aga selle vastuvõtupoolide kinnitusi. Vedurit üleandev vedurijuht on kohustatud informeerima rongidispetšerit, jaamakorraldajat ja RVTest dispetšerit sõidu ajal ilmnenud riketest. Kõikidel eelnimetatud juhtudel tehakse sissekanne veduripäevikusse. Sõidu ajal tekkinud riket peab vedurijuht omapoolses sissekandes kirjeldama võimalikult üksikasjalikult, näidates ära rikke asukoha (km, pikett), rikkele eelnenud süsteemi häire iseloomu või seda kirjeldama ning selgitama omapoolset toimingud pärast rikke ilmnemist. VTS sisse- ja väljalülitamine VTS- seadmete sisse- ja väl jalülitamine peab toimuma ranges kooskõ las seadmete kasutusjuhendites toodud protseduurireeglitega. Väljalülitatud VTS puhul peavad seadmete funktsioonid ja tehniline lahendus välistama veduri veorežiimi tavapärase sisselülitamise juhtpuldilt. VTS kasutamine sõidu ajal Kodeeritud piirkondades lülitab juhtveduri juht turvaseadmed enne jaamast väljumist sisse vastavalt sõidusuunale. Kode e rimata p iirkondades peab tõukeveduril, lisaveduritel, rongi keskel oleval veduril ning liikumisel vagunite või teemasinatega veduri ees olema turvaseade sisse lülitatud. Liikumisel kodeeritud piirkonnas on vedurijuht ja tema abi kohustatud: jälgima tee- ja vedurifooride näite ning juhinduma neist; kui teefoori pole näha (teekõver, udu; pikk vahemaa), juhinduma vedurifoori näidust kui teefoori nähtavuskaugusesse jõudmiseni; tee- ja vedurifooride erinevate näitude puhul juhinduma ainult teefoori näidust; punase tule või arusaamatu näotuga läbisõidufoorist möödumisel juhinduma R audtee rongiliikluse ja manöövritöö juhendi punktist 13. Automaatblokeeringu kustunud läbisõidufoorist võib mööda sõita vedurifoori rohelise või kollase tulega. Keelatud on vedurifoori näidu põhjal mööduda kustunud tulega sissesõidu-, väljasõidu- ja matkafooridest. Kolmenäidulise automaatblokeeringuga piirkondades, kus laaditud vagunitega kaubaringide liikumise piirkiirus on 90 km/h, on sellega liikuda lubavaks näiduks vedurifoori roheline tuli. Neljanäidulise automaatblokeeringuga piirkondades või veduri turvaseadmete rikke puhul ei tohi laaditud vagunitega kaubarong liikuda kiiremini kui 80 km/h. Kui vedurifooris põleb kollane-punane tuli, ei tohi ületada veduri turvaseadmete poolt ettenähtud kiirust ja vedurijuht peab perioodiliselt vajutama valvsuskäepidemele (15-20 s vahedega) ning peatama rongi keelava näiduga signaali ees. Keelava näiduga läbisõidufoorist möödumisel ja punase tule ilmumisel vedurifoori lülitub sisse 20 km/h kiirusepiirangu kontroll ja iga 15-20 s järel vedurijuhi valvsuskontroll. Kiiruse ületamisel peatab VTS vedurifoori ülalnimetatud näitude puhul rongi, sõltumata valvsuskäepidemele vajutamisest. Turvaseadmeid lubatakse ajutiselt välja lülitada juhtudel, kui piirkonna mõnest automaatblokeeringuga jaamavahest minnakse üle mõnele teisele signalisatsioonisüsteemiga jaamavahele. Üleminekul automaatblokeeringuga piirkonda peab VTS-i kohe sisse lülitama. EPK autostopi hoiatava vile puhul peab vedurijuht hiljemalt 6 s pärast vajutama 1-2 s jooksul valvsuskäepidemele ning olenevalt rongi vedamise tingimustest võtma kasutusele meetmed rongi peatamiseks või kiiruse vähendamiseks. Kui veduri turvaseadmel on vile-eelne hoiatav valgussignaal, võib selle ilmumisel vajutada valvsuskäepidemele. Vedurifoori valge tule saamiseks või sõiduks režiimil „valg e tuli“ lubatakse kasutada vedurijuhi abi poolset EPK nuppu järgmisel juhtudel: vedurite väljaandmisel depoost ja nende liikumisel kodeerimata jaamateedel kuni rongikoosseisuga kokkuhaakimiseni; rongi ärasaatmisel kodeerimata jaamateelt väljasõidu- või matkafoori lubava näidu puhul, kui rong oli vastu võetud sissesõidu- või matkafoori keelava näiduga; liikumisel kodeerimata piirkonnas või jaamateedel, kui vedurifoori ilmub (häirete tõttu) valge tule asemel punane tuli; üleminekul telefonsidele, teekoodide ajutisel väljalülitamisel (hoiatus), liikumisel väärrajal kaherajalistel automaatblokeeringuga jaamavahedel, väljasõidul kodeeritud piirkonda; rongi keskel asuval veduril ning liikumisel vagunit e või teemasinatega veduri ees; t eistel juhtudel on abinupu kasutamine vedurifoori valge tule saamiseks keelatud. Kui vedur on varustatud V. E . P .S.–süsteemiga, peab vedurijuht kasutama ülalmainitud valge foori saamiseks süsteemi režiimi „valge foor“. Tegevuskord VTS töö häirete puhul Kui vedurifoori ilmub ootamatult kollane-punane või punane tuli ja rongi liikumiskiirus on suurem selliste foorinäitude puhul lubatavast, peab vedurijuht rongi autostopiga peatumise vältimiseks EPK ajutiselt võtme abil välja lülitama. Kasutades süsteemi V. E . P .S., vajutama EPK rakendumise elimineerimise surulülitit. EPK tuleb sisse lülitada 5-7 s jooksul. Kui vedurifoor ilmub lubav näit, jäetakse autostopp sisselülitatud asendisse. Vastupidisel juhul peab vedurijuht autostopi EPK lühiajaliste väljalülitamiste ajal vähendama kiirust kontrollitava suuruseni, sisse lülitama EPK ja liikuma edasi selliselt, et saaks rongi keelava näiduga foori või takistuse ees õigeaegselt peatada. Kodeeritud piirkonnas vedurifoori ilmunud valge tule puhul peab vedurijuht viima rongi järgmise teefoorini (või kuni vedurifoori ilmub luba v näit) erilise ettevaatlikkuse ja kiirusega, mis võimaldaks ootamatu takistuse või keelava näiduga teefoori ees rongi õigeaegselt peatada. Juhul, kui turvaseadmete normaalse töö puhul valvsuskäepidemele vajutamisel EPK helisignaal ei lakka (pneumaatilise osa rike), võib vedurijuht seadmed välja lülitada autostopi piduri- ja survetoru eralduskraanide abil, eemaldades ka plommi. Sel juhul liigutakse edasi sisselülitatud vedurisignalisatsiooniga, kuid ilma valvsus- ja kiiruskontrollita. Kasutades süsteemi V.E.P.S. lugeda VTS süsteem mittetöötavaks ja toimida vastavalt dispetšeri korraldustele. Keelatud on EPK-d välja lülitada vedurifoori kollase-punase või punase tule korral, kui liikumiskiirus nende tulede puhul on kontrollitavast suurem. Vedurijuht kirjutab EPK väljalülitamise kui ka plommi mahavõtmise kohta veduripäevikusse märkuse, teatab juhtunust rongidispetšerile ning liigub edasi viimase korralduste järgi kuni jaamani, kus saab rikke kõrvaldada. Kodeeritud piirkonnas liikumise ajal tekkinud VTS-i rikkest, tee- ja vedurifoori erinevatest näitudest või valge tule ilmumisest vedurifoori teatab vedurijuht lähima jaama korraldajale või rongidispetšerile, öeldes ka tõrkekoha foori numbri, kilomeetri, sisse-väljasõidupöörme või tee numbri. Kui riket on võimatu kõrvaldada kohapeal, peab vedurijuht sellest teatama rongidispetšerile, liikuma edasi viimase käsu kohaselt ja automaatblokeeringu teefooride näitudest juhindudes. Rike kõrvaldatakse VTS-i tehnohooldepunktis. Teekoodide rikke puhul peab jaamakorraldaja vedurijuhi info alusel tegema märke vastavasse raamatusse ja teatama juhtunust meetmete võtmiseks sidedispetšerile. Igasuguste teekonnal esilekerkinud VTS-i rikete puhul teeb vedurijuht sissekande veduripäevikusse ja töö lõppedes, kui kasutatakse ALSN-süsteemi, kiirusmeeriku lindi tagaküljele näidates ära rikke iseloomu ning asukoha (foori number, kilomeeter jne). Kasutades süsteemi V.P.E.S., edastama oma personaalse mäluvõtme töötajale, kes korraldab võtmelt vajaliku sõiduinformatsiooni mahalugemise. Tabel 1 VTS plommimine Seadme nimetus Plommi asukoht Plommi kuuluvus (V-veduri hooldus, S-VTS hooldus) ALSN-süsteem Piduritoru eralduskraan kraani käepide V Valvsuskäepide kaanepolt V Vedurifoorid kaanepolt V EPK kestapolt V Voltmeetriga ümberlüliti kaanepolt V Suunamuutja ümberlüliti kaanepolt V Dešifraatori ja võimendi üldseade kaanepolt S Vedurisignalisatsiooni filter kaanepolt S Eelneva valgussignalisatsiooni plokk kestapolt V V.P.E.S. – süsteem IPC peaarvuti korpuse plommikruvi S PLC kontroller korpuse plommikruvi S Alert süsteem Süsteemi korpus korpuse plommikruvi V VTS kontrollimine Seadmete reguleerimine ja kontrollimine VTS kontrollpunktis toimub remonditähtaegadest olenemata, kui veduripäevikus või märkuste raamatus on vedurijuhi sissekanne VTS ebarahuldava töö kohta. VTS süsteemi hoolduse lõpetamisel tehakse hooldustööde kohta sissekanne depooraamatusse, kirjeldades teostatud töid, mille tegemine oli vajalik seadmerikete kõrvaldamisel. Pärast seadmete kontrollimist tehakse vastav sissekanne veduripäevikusse koos seadmete korrasolekut kinnitava templiga. Seadmete remonti kirjeldava sissekande teeb seadmeid hooldanud spetsialist. Depoo VTS kontrollpunktis kontrollitakse veduri turvaseadmete plomme vastavalt lisale. Plommi põhjuseta ärarebimise korral nõuab dispetšer vedurijuhilt seletust ja teatab juhtunust juhtkonnale. VTS-süsteemi võivad hooldad vaid selleks vastava ettevalmistuse saanud töötajad. VEDURIMEESKONDADE TÖÖOHUTUS Üldnõuded Depoo territooriumil, hooldus- ja remonditsehhides: võib ületada vaatlus- ja remondikanaleid ainult ülekäigusildade kaudu; keelatud on minna seadmete kaitsepiirete taha; keelatud on puutuda elektriseadmeid, nende klemme ja kontaktvõrgu tugiposte. Katkenud kontaktjuhtme leidmisel tuleb see koht piirata ja teatada juhtunust raudtee elektrivõrkude dispetšerile. Olles maaslebavale kontaktjuhtmele lähemal kui 10 m, peab sellest eemalduma ainult lühikeste sammudega (10 sm); tuleb jälgida veeremi, autode ja teiste transpordivahendite liikumist. Vedurile pealeminekul või sealt mahatulekul peab olema näoga veduri poole ja mõlema käega hoidma käsipuudest kinni. Talvel, kui astmerauad on kaetud lume ja jääga, peab seal liikumisel olema eriti ettevaatlik. C-tüüpi vedurite külg- ja otsrõdudel on sõidu ajal keelatud liikuda. Vedurimeeskonnal on keelatud soojendada kaasa võetud toitu diiselmootoril. Samuti on keelatud kaasas kanda mitte ettenähtud kanistreid, pudeleid kergesti süttivate ainetega, mille tagajärjel võib tekkida materiaalne kahju inventarile ja põhjustada traumasid vedurimeeskonna liikmetele. Liikumisel raudtee territooriumil peab täitma järgmisi nõudeid: kandma signaalvesti; käima teepeenral või teedevahe keskel, ei tohi kõndida rööbasteel rööbaste vahel; rööbasteed peab ületama täisnurga all rööpale astumata ja ohutu ületamise tagamiseks jälgima naaberteedel liikuvat veeremit, teed ei tohi ületada pöörme kohalt ning läheneva veeremi eest; lahtihaagitud veeremi vahelt võib läbi minna ainult siis, kui automaatsidurite vahekaugus on vähemalt 10 m; ümber seisva veeremi (grupi) võib minna mitte lähemalt kui 5 m kauguselt; mitte jätkata liikumist teedevahe keskel, kui mõlemal teel liigub veerem; on keelatud seista või istuda rööpal või pöörme sulg- ja raamrööpal; keelatud on seista liikuva veduri astmeraual, v.a. erandjuhud C-tüüpi vedurite liikumisel kapotiga ees; teed ei või ületada üle automaatsidurite või vagunite alt ronides; vaguni (veduri) aluse seadmestiku järelevaatuse ajal on keelatud teha piduriproovi või panna veeremit liikuma. Vedurijuht kontrollib vedurijuhi abi poolt ohutusnõuete täitmist. Veduri vastuvõtmine ja üleandmine Enne vastuvõtmist (üleandmist) tuleb veenduda, et veerem oleks pidurdatud iseenesliku liikumahakkamise vältimiseks. C-tüüpi vedurite omavahelisel kokkuhaakimisel mitmikeveoks on vaja teha õhuvoolikute läbipuhumine enne nende väljavõtmist lumeraua tagant. Pärast vedurite kokkuhaakimist tuleb ühendada kohe veduritevahelise silla piirdeketid. Veduri võib vaatluskanalile panna või sealt ära võtta ainult selleks volitatud isiku signaali põhjal ja liikumiskiirusel kuni 3 km/h. Veduri juhtimine Enne liikumahakkamist tuleb veenduda, et kõik meeskonnaliikmed on kabiinis (-des) ja teised isikud ohutus kauguses. Sõidu ajal on keelatud: kallutada ennast välja kabiini külgakendest, kaugemale tuuleklaasist või peeglist; kallutada ennast välja kabiini või esiku uksest; C-tüüpi veduritel väljuda kabiinist; õlitada või remontida liikuvaid seadmeid. Rongide kohtumisel pimedal ajal peavad mõlemad juhid lülitama prožektori lähitulele. Rongide kohtumisel jaamateedel lülitatakse seisva rongi veduri prožektor välja. Manöövritööd tegeva veduri prožektor peab olema lülitatud lähitule le . Ilma kaitsevahenditeta ei tohi puutuda isoleerimata juhtmeid ega aparaate, olenemata sellest, millise pinge all nad on. Veduri ülevaatus Enne diiselmootori käivitamist tuleb üle vaadata mootori, tema sõlmede ja abiseadmete seisukord, koristada ära tööriistad, kontrollida põrandaluukide asetust pesades ning hoiatav signaal. Enne diiselmootori, selle abi- või elektriseadmete järel e vaatust tuleb välja lülitada kõik elektriahelad ja akupatarei vinnaklüliti. Elektrifitseeritud piirkondades on keelatud ronida veduri (rongi) katusele. C-tüüpi veduritel on töötava mootori korral keelatud siseneda ventilaatoriruumi. Vedurite ekipeerimisel tuleb vältida diislikütuse ja õli sattumist kehaosadele, vedurile ja maapinnale. C-tüüpi vedurite tagumise liivapunkri täitmisel peab olema ettevaatlik, vältimaks kukkumist. TEGUTSEMINE ERIOLUKORDADES Tuletõrje Kõigist tulekahjujuhtudest teatab vedurimeeskond rongidispetšerile ja lähima jaama korraldajale, vedurimeeskond vastutab kauba ja vara päästmise eest kuni tuletõrjeüksuse saabumiseni. Tulekahju korral veduril või rongikooseisus peab vedurijuht peatama rongi. Võimalusel tuleks vältida peatumist sildadel, viaduktidel, sildade all, ülesõidukohtadel, tõusulm langusel, kergsüttivate hoonete lähedal ja kohtades, kus kustutustööd on raskendatud. Kui kaubarongis ei ole olemasolevate kustutusvahenditega võimalik tuld kustutada ja tulekolde lähedal ei ole vaguneid ohtliku kaubaga võib sellise rongi viia sobivasse jaama, teavitades juhtunust eelnevalt jaamakorraldajat ja rongidispetšerit Tulekahju korral peatab vedurimeeskond rongi, hakkab veduril olevate kustutusvahenditega tuld kustutama. Edasi ei tohi sõita enne, kui ollakse veendunud, et tulekolle on täielikult kustutatud. Kui põlengut ei saa omal jõul likvideerida, tuleb kohale kutsuda tuletõrjeüksus, haakida põlevad vagunid lahti ja viia rongist ning ehitistest eemale. Tule kustutamisel elektrifitseeritud piirkonnas ei tohi kontaktvõrgu pingestatud osadele minna lähemale kui 2 m ja katkenud kontaktjuhtmete lähemale kui 10 m. Igal veduril peavad valmistajatehase poolt peale pandud statsionaarsete kustutusseadmete olema vähemalt: veduriüksus, kinnine dresiin – 3 tulekustutit. Veeremi ratta või teljelaagri ülekuumenemise avastamisel Rongi vedurijuht, saades jaamakorraldajalt või rongidispetšerilt teate nõudega rong jaamas peatada, rakendab meetmed rongi peatamiseks jaamas. Pärast rongi peatamist jaamas puksi või ratta kriitilise tasemeni kuumenemise tõttu kontrollib vedurimeeskond rongil Hotbox-süsteemi poolt fikseeritud ülekuumenemise fakti vastavalt rongidispetšerilt või jaamakorraldajalt saadud infole, et kindlaks määrata vaguni edaspidise rongis liikumise võimalused. Kuumenemise temperatuuri kontrollib vedurimeeskond neil olemasoleva infrapunatermomeetriga ja võrdleb lähimate rattapaaride või teljelaagrite kuumenemise temperatuuriga. Infrapunatermomeetri puudumisel kontrollib vedurijuht ülekuumenenud puks temperatuuri käeseljaga. Pärast vaguni seisundi kontrollimist teatab vedurijuht jaamakorraldajale või rongidispetšerile raadioside teel vaguni numbri, rikke tüübi ja oma otsuse vaguni edasiliikumise kohta. Piduri vabastamata jätmise tõttu ratta kuumenemise avastamisel (piduri rikkisolek) kõrvaldab vedurimeeskond võimaluse korral vaguni rikke ja võtab tarvitusele meetmed vaguni edasiliikumiseks rongis. Vagun haagitakse rongist maha dispetšeri käsu alusel ja jaama tehnokorraldusaktiga kehtestatus korras. Rongikinnitamist pidurkingadega ja nende eemaldamist pärast vaguni mahahaakimist, pidurivoolikute lahtivõtmist ja ühendamist, manöövritööd ning mahahaagitud vaguni kinnitamist pidurkingadega teostab vedurijuhi abi vastavalt jaama tehnokorraldusakti nõuetele. Pommiähvardus Pommiähvarduse korral peatab vedurimeeskond sõitva rongi lähimas jaamas, sissesõidufoori ees või ohutus kauguses ohtlikust rajatisest ja ootab päästeenistuse saabumist. Rongiliiklust võib jätkata pärast ohtliku koha ülevaatamist päästjate ja politseitöötajale poolt ja rongidispetšerilt loa saamisel. Kui vedurimeeskonnal tekib sõidu käigus pommikahtlus või märgatakse oletatavalt lõhkekeha – tuleb sellest viivitamata teatada rongidispetšerile ja lähima jaama korraldajale ning peatada rong. Jaama saabunud rong kaotanud pidurid Märgates pidurite rikkisolekut, kasutab vedurijuht kohe kiirpidurdust koos liiva andmisega ja otsetoimepiduri sisselülitamisega. Samal ajal teatab vedurimeeskond raadioside teel pidurite tõrkest rongidispetšerile, jaamavahet piiravate jaamade jaamakorraldajatele ja jaamavahes olevate rongide vedurijuhtidele vormi kohaselt: „ Tähelepanu, tähelepanu! Kuulake kõik! Olen rongi nr … vedurijuht, mis liigub … jaamavahe … km, kaotasin pidurite juhitavuse. Rakendage meetmeid“. Vedurimeeskond peab valmis olema võimalikuks kolmeks lahendiks, mida jaamakorraldaja kooskõlastatult rongidispetšeriga on otsustanud: rakendatud on kõikvõimalikud vahendid (pidurkingad, veduri kasutamine jt) rongi peatamiseks; rongile on tagatud läbilaskmine järgmisele jaamavahele, kui sel ei ole teisi ronge; rong on suunatud püüde- või kaitsetupikusse või siis teisele teele, kus on võimalik rong peatada või vähendada tagajärgede raskust. Kui jaamavahes (või mitmerajalise teelõigu teel) juhtub olema vastassuunarong, siis peavad rongidispetšer ja jaamakorraldaja tegema tekkinud olukorra teatavaks selle rongi vedurijuhile kõigi võimalike vahenditega, Vedurijuht peab peatuma, pidurdama rongi, haakima veduri koosseisust lahti, sõitma võimalikult kaugemale rongist ja võtma kasutusele juhitavuse kaotanud rongi peatamiseks, pidades samas kinni isikliku ohutuse nõuetest. Vagunite jaamavahele äraveeremise juhul Kaubarongi vedurijuht, saades teate vagunite liikumisest tema rongi suunas, peatab rongi kiirpidurdamisega ja võtab kasutuseke meetmeid rongi kinnitamiseks. Vedurijuhi abi läheb kohe pärast peatumist, pidurkingad kaasas, liikuvatele vagunite vastu. Vedurijuht, kinnitanud rongi ja haakinud veduri lahti, sõidab liikuvate vagunite suunas. Kui vagunid on juba nähtavad, peatataks vedur, vedurijuhi abi läheb vagunite suunas ja asetab rööbastele pidurkingad. Vedurijuht seiskab veduri ja lahkub vedurist. Jaamavahel toimus sundpidurdamine Pidurite teatama rakendumise tõttu peatume sunnitud rongi vedurijuht peab kohe sellest teatama raadioside või telefoni teel tema sõitvate rongide vedurijuhtidele ja jaamavahet piiravate jaamade jaamakorraldajatele. Vedurijuhi korraldusel läheb vedurijuhi abi katkemise kohale, kontrollib rongi sabaosa ja rakendab meetmed sabaosa kinnitamiseks. Selgitab välja rongi katkemise põhjuse ja teatab vedurijuhile. Vedurijuht teatab rongidispetšerile ja jaamakorraldajale, kas on võimalik edasi sõita või rong jaamavahelt ära tuua. Kaubarongi lahtihaakumisel peab vedurijuhi abi kontrollima automaatsiduri mehhanismi toimimist ja korrasoleku juhul haakima vagunid kokku, rakendades eelnevalt abinõud sabaosa äraveeremise vastu. Kui mehhanism korras ei ole, tuleb proovida rike kõrvaldad. Kui seda teha ei saa, tuleb kooseis kokku haakida ja kinnitada sidurite lukkude signaalharud puust kiiludega. Teatada vedurijuhile kokkuhaakimisest, ühendad pidurivoolikud, avada otsakraanid ja teha pidurite lühiproov. Vedurijuht teatab raadioside või telefoni teel rongis rikke olemasolust jaamakorraldajale ja rongidispetšerile, kes annavad teate edasi lähima tehnohooldepunkti (THP) töötajatele, rong liigub THP-ni lubatud kiirusega . Jaamavahel toimus vagunite mahajooks Pärast rongi peatumist, mille põhjustas veeremi rööbastelt mahajooks, peab vedurijuht kohe teatama sellest vormi kohaselt: „Tähelepanu, tähelepanu! Kuulake kõik! Olen rongi nr … vedurijuht, peatusin rongi peaosaga … jaamavahe paaris – (või paaritul) rajal … km veeremi rööbastelt mahajooksu tõttu. Gabariit naaberteel on hõivatud. Olge valvsad.“ Teade edastatakse raadioside või telefoni teel jaamavahel sõitvate rongide vedurijuhtidele, rongidispetšerile ja piiravate jaamade jaamakorraldajatele kuni vastuse saamiseni. Erilise tähelepanuga tuleb jälgida järelsõitva ja naaberrajal sõitva rongi vedurijuhi vastust. Samaaegselt lülitab vedurijuht sisse punase tulega puhvrilaternad. Vedurijuhi abi läheb mahamineku kohale, et piirata tulega puhvrilaternad. Vedurijuhi abi läheb mahamineku kohale, et piirata mahajooksu koht vastavalt raudtee signalisatsioonijuhendi nõuetele. Kõik jaamavahes toimunud juhtumi piirkonnas olevad vedurijuhid peavad edastatud teate tähelepanelikult ära kuulama ja rakendama liiklusohutuse tagamise meetmed, st vähendama kiirust ja peatuma vähemalt ühe blokkpiirkonna kaugusel seisvast rongist. Jaamavahet piiravate jaamade jaamakorraldajad ja rongide vedurijuhid peavad vastama teate edastanud vedurijuhile ja kohe teatama toimunust rongidispetšerile. rongidispetšer võtab samas ühenduse järelsõitva ja naaberrajal liikuva rongi vedurijuhiga ja annab edasi täiendavaid andmeid olukorrast. Naaberrajal liikuva vastassuunarongi nähtavale tulekul võtab seisva rongi vedurijuht raadiosidega ühenduse vedurijuhiga ja teatab ohust. Samal ajal annab ta prožektoriga lühisignaale, kuni näeb samasugust vastusignaali. Vastassuunarongi vedurijuht, nähes prožektorisignaale või kuuldes väljakutset raadiosidega, teeb kiirpidurduse, annab prožektoriga vastusignaali ning edaspidise tegutsemise kooskõlastab seisva rongi vedurijuhiga. Kontaktvõrgu rike Kontaktvõrgu või muude elektrivarustuse seadmete rikke tõttu peab jaamavahel peatunud rongi vedurijuht sellest kohe raadioside või telefoni teel teatama vormi kohaselt: „Tähelepanu, tähelepanu! Kuulake kõik! Olen rongi nr … vedurijuht, peatusin rongi peaosaga … jaamavahe paaris- (paaritul) rajal … km kontaktvõrgu rikke tõttu“. Naaberrajal gabariidi rikkumise juhul lisada: „Gabariidi naaberteel on hõivatud. Olge valvsad“. Teade edastatakse jaamavahel liikuvate vedurijuhtudele, rongidispetšerile, piiravate jaamade jaamakorraldajatele kuni vastuse saamiseni. Edaspidine tegutsemine on analoogiline tegutsemisega jaamavahel toimunud vagunite mahajooksu korral. Tõuge teelolekul Avastanud teeolekul „tõuke“, peab rongi vedurijuht: vähendama kiirust , et läbida ohtlik koht ja vältida veeremi võimalikku rööbasteelt mahajooksu, vajadusel peatada rong; kohe teatama rongi raadioside või telefoni teel järelsõitvate rongide vedurijuhtidele, lähima jaama korraldajale või rongidispetšerile vormi kohaselt: „ Tähelepanu, tähelepanu! Kuulake kõik! Olen rongi nr … vedurijuht, avastasin … km … piketil „tõuke“ (külgmine või vertikaalne löök) kiirusel … km/h“ ; pärast rongi peatumist vaatama ohtliku teeosa tähelepanelikult üle ja avastades „tõuke“ põhjuse, mis ohustab rongiliiklust, teatama sellest rongidispetšerile ja jaamakorraldajatele vormi kohaselt: „… piirkonna rongidispetšer (… jaama korraldaja). Olen rongi nr … vedurijuht, avastasin … km … piketil rööpa murru“. Puuduste loetelu, mis nõuavad liiklemise katkestamist ja jaamavahe sulgemist rongliikluseks: katkenud rööpaniit (rööpa murd, luku sidelappide lahtitulek); takistus teel (teele langenud puud, elektripostid, kaup jms); tee äkkvajumine; järsk nurk tees (tee väljavise); teised puudused, mis võivad kutsuda esile veeremi rööbasteelt mahajooksu. Kui vedurijuht, kes tundis „tõuget“, ei avastanud pärast rongi peatamise teeriket, mis nõuab liiklemise katkestamist, siis kannab ta sellest ette jaamakorraldajale ja mis nõuab liiklemise katkestamist, siis kannab ta sellest ette jaamakorraldajale ja rongidispetšerile. Järelsõitvate rongide vedurijuhid, saades teate „tõukest“, peavad läbima ohtliku koha kiirusel mitte üle 15 km/h, erilise valvsusega ja valmisolekuga peatumiseks, kohapeal takistuste või puuduste ilmnemisel teatada nendest raadioside teel nende järel sõitvale rongide vedurijuhtidele ja jaamakorraldajatele; kui samas ilmneb liiklust ohustav rike, peatada rong ja alustada edasisõitu alles pärast selle rikke kõrvaldamist ja teemeistrilt (tema abilt) loa saamist. Kui „tõuge“ tuli ilmsiks pimedal ajal ja tee seisundit kontrollinud töötajad riket ei tuvastanud, siis kehtib kiirusepiirang edasi, kuni tee kontrollimiseni valgel ajal. Ohtliku veosega tekkinud raudteeavarii korral Raudteeavariiohtlikud juhud on kauba süttimine, lekkimine, ohtliku aine väljapuistumine pakendist ja/või vagunist, ohtlike ainetega veeremi taara purunemine ja muud juhtumid, mis võivad tekitada tulekahju, plahvatuse, mürgituse, inimeste ka loomade haigestumise, keskkonna saastamise või reostamise. Vedurijuhi võtab ohtlike veosega raudteeavarii tekkimisel tarvitusele abinõud rongi peatamiseks, teatab sellest kohe jaamavahega külgnevate jaamade korraldajatele ja piirkonna rongidispetšerile ning jaamavahel asuvate teiste rongide vedurijuhtidele. Kuni kompetentsete raudtee ametiisikute (kiirreageerimise grupijuht, jaamaülem, piirkonna juhataja, piirkonna vaneminspektor, päästerongi juhataja või mõni teine raudteeavarii tagajärgede likvideerimisgrupi liige) saabumiseni rakendab meetmeid ohtliku veose ohukaardi järgi, takistades inimeste sattumist ohupiirkonda. Tähelepanu! Ohtlike veostega vagunitele tuleb läheneda ainult tuulepoolsest küljest, st sealtpoolt, kust tuul puhub. Tegutsemine raudteeõnnetuse või liiklusohtlikku olukorda tekitava juhtumi korral Saanud teate või avastanud ise rongis raudteeõnnetuse või liiklusohtlikku olukorda tekitava juhtumi, peatab vedurijuht kohe rongi. Kannab peatumisest ette rongidis petšerile ja jaamakorraldajale. Vedurijuht läheb ise või saadab enda abi kontrollima rongi ja tee seisukorda. Tutvunud olukorraga ja võtnud tarvitusele abinõud veeremi mistahes liikumise vältimiseks, kannab rongidispetšerile ja jaamakorra ldajale olukorrast täpselt ette Jaamavahel rööbasteelt maha jooksnud vaguni lekke korral, kui on kahtlus ohtliku kauba olemasolu suhtes, avab vedurijuht dokumentide paki ja kontrollib ohukaardi olemasolu ning tutvub selle sisuga. Kui kaubaks on ohtlik veos, teavitab sellest rongidispetšerit ja jaamakorraldajat. Sel juhul peab teatama rongidispetšerile kauba ohukaardi numbri. Kauba lekke korral vagunist võtab vedurimeeskond tarvitusele abinõud lekke kõrvaldamiseks ja/või keskkonna reostuse vähendamiseks. Tehnilise rikke korral on igasugune rongi (veduri või vagunigrupi) liigutamine edasi või tagasi keelatud. Vastutava töötaja kohalesaabumisel tegutseb vedurimeeskond vastavalt temalt saadud korraldustele. Kui rongikoosseisu kokku haakida võimalik ei ole ja otsustatakse osa rongi jätta jaamavahele, peab vedurijuht sellest teatama rongidispetšerile ja jaamakorraldajale, kinnitama mahajääva koosseisu pidurkingadega ning alles rongidispetšeri loal võib osa rongiga hakata liikuma. Kaubarongide katkemise ennetamine Rongi katkemise vedurijuhi süül põhjustab: veojõu liiga kiire suurendamine paigaltvõtmisel ja seda eriti pidurdatud vagunitega rongis; mittesujuv rongi juhtimine, kui ei arvestata tee profiili ning rongis toimub vagunite pealejooks ja venitamine; k ui jaamas või jaamavahel paigavõtmisel ei arvestata pidurite lahtilaskmise algusest rongi liikumahakkamiseni vajaminevat aega. Mä rkus . Rongi katkemist ei põhjusta automaatsiduri kere murdeosas olevad sidedefektid (murdõnar, termiline pragu, valuliited), mis vähendavad ristlõikepinda kuni 10%. Paigaltvõtmisel ja hoovõtul vedurijuhi peab: venitama juhikontrollerit hoida igas asendis vähemalt 3 sekundi. Kui rong on tervenisti liikuma hakanud ja vedur on liikunud umbes 10 meetrit, suurendatakse juhtkontrolleri abil veojõudu vastavalt vajadusele. Hoovõtul võib pukseerimise vältimiseks kasutada liiva; kui rong ei hakka liikuma, viima juhtkontrolleri sujuvalt 0-asendisse, tagurdama veduri üks meeter 20 … 25 vaguni kohta ja kordama paigaltvõtmist. Pöörangutel liikumisel jaamast paigaltvõtmisel ja hoovõtul tuleb pukseerimise vältimiseks vähendada veojõudu ja peatada liiva andmine. Rongi sujuvaks juhtimiseks peab vedurijuht vastavalt teeprofiilile hoidma rongikoosseisu kas venitatud või kokkusurutud olekus. Murdelise teeprofiiliga kohad, kus võivad rongis tekkida ohtlikud pikijõud, näidatakse ära kohalikes juhendites. Üle minna rongi kokkusurutud olekust venitatud olekusse või vastupidi tuleb ühesuguse profiiliga teeosal (tasane teeosa või lang). Rongi üleminekuks kokkusurutud olekust venitatud olekusse peab veorežiimi sisse lülitama, rongi kokkusurumiseks aga välja lülitama. Kui on vaja, aidatakse kaasa veduri abipiduriga. Automaa tpiduriga vähendatakse kiirust R audteeveeremi pidurikasutuse juhendi (V-014) kohaselt. Rongi juhtimisel: tasasel teeosal peab rong enne tõusu olema venitatud olekus. Tõusu alguses hakatakse juhtkontrolleri asendit muutes suurendama veojõudu: üleminekul (rongist lühema) tasase teeosa langult tõusule peab rong olema kokku surutud. Kui pool rongi on jõudnud tõusule, lülitatakse veorežiim sisse; üle mäeläve tõusult langule tuleb vähendada veojõudu, nii et ei ületataks piirkiirust ja et oleks rongi kokkusurumiseks ning automaatpiduri tega pidurdamiseks vajalik varu; ilma veota langul, millele järgneb (rongist pikem) tasane teeosa, tuleb see läbida vabajooksuga või vajadusel vedu sujuvalt sisse lülitada, Kui vedur jõuab järgmisele langule, siis pidurdada veduri abipiduriga. Peatades rongi jaamavahel või keelusignaali ees, peab vedurijuht seda tegema võimalikult kergel teeprofiili osas (tasane ala, lang, väike tõus). Jaamavahel on keelatud võtta paigalt rongi, mille kõik pidurid ei ole lahti lastud. Rongi paigaltvõtmine tõusul: kui rongi hoitakse paigal veduri abipiduriga, tuleb juhtkontrolleri asendit muutes veojõudu suurendada, veduri abipidurit samaaegselt lahti lastes ja liiva kasutades; kui rong liikuma ei hakka, siis pidurdada (vähendada pidurimagistraalis rõhku 06 … 07 kgf/ c m 2 ) ja pöörata juhikraan sõiduasendisse. Vastavalt pidurite lahtilaskmisele tagurdada üks meeter 15 vaguni kohta ja siis uuesti kohalt võtta. Vajadusel kasutada liiva; suurtel tõusu del, kus rongi paigalthoidmiseks kasutati automaatpidureid, tuleb veduri abipidur lahti lasta ja edasi tegutseda nii, nagu eelmisel lõigus kirjeldatud. Kui rong ei hakka liikuma, siis pidurdada veduri abipiduriga, panna juhtkontroller 0-asendisse, pidurdada rong automaatpiduritega ja seejärel korrata paigaltvõtmist. Tõukeveduri kasutamise kord kehtestatakse kohalike juhenditega. Tõukevedurit juhitakse juhtvedurilt antavate korraldustega. Kui tõukeveduri tööpiirkond on tõusul ja ta pöördub saatejaama tagasi, siis teda harilikult rongi sabavaguniga kokku ei haagita. Kui tõukeveduri tööpiirkonnas on langused ja tasased teeosad, siis haagitakse ta sabavaguniga kokku ja ühendatakse rongi pidurimagistraaliga. Liikudes tõukeveduriga on rong osaliselt kas kokkusurutud või venitatud olekus. Rong võetakse paigalt juhtveduri ja tõukeveduri juhtude omavahel kooskõlastatud tegutsemisega. Jaamavahel juhitakse rongi juhtvedurijuhi korralduste järgi. Kinnikiilunud rattapaar Veduri rattapaari kinnikiilumisest teatab vedurijuht rongidispetšerile. Kui kinnikiilunud rattaga veduriga puudub võimalus rongi äravedamiseks jaamavahelt, siis kinnitavad rongi vedurijuht ja vedurijuhi abi koosseisu nõuetekohaselt ja haagivad veduri lahti. Vedurijuht sõidab veduriga koosseisust 20 meetri kaugusele ning hakkab liikuma veorežiimis 5-10 m edasi-tagasi ja võimalusel mõõdab ära tekkinud lihkelohu sügavuse. Lihkelohu sügavust mõõdetakse šablooniga. Selle puudumisel võib lohu sügavust määrata selle pikkuse järgi. Tulemustest (sh lihkelohu suurusest) teatab vedurijuht rongidispetšerile. Vedurijuhi edasine tegevus jaamavahelt väljasõitmiseks oleneb kinnikiilunud rattapaari seisukorrast ja erinevad võima likud variandid on kehtestatud Kinnikiilunud rattapaariga veduri äravedamise korras . Raudteeveeremi pealesõit inimesele Inimesele pealesõidu korral jaamas või jaamavahel peatab vedurimeeskond rongi ja inimeste vigastamisel annab võimaluste piires esmaabi. Juhtunust teavitatakse lähima jaama korraldajat ja rongidispetšerit, kes teatab juhtunust hädaabikeskusele numbril 112. Pärast politsei saabumist annab vedurimeeskond nende nõudmisel seletuskirjad. Politseilt saadud edasisõidu loast teatab vedurijuht rongidispetšerile, kelle korraldusel jätkatakse sõitu. VASTUTUS Vedurimeeskonnad, instruktorvedurijuhid ja dispetšerid vastutavad käesoleva juhendi nõuete täitmise eest. RVTest OÜ Veduri juhtide täiend koolituse kord VTK 03 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Üldsätted PAGEREF _Toc373506138 \h 3 2. Täiendkoolituste korraldamine PAGEREF _Toc373506139 \h 3 3. Täiendkoolituse läbiviimise kord PAGEREF _Toc373506140 \h 3 4. Täiendkoolituse põhiained PAGEREF _Toc373506141 \h 4 5. Kontroll täiendkoolituse korraldamise ja läbiviimise üle PAGEREF _Toc373506142 \h 4 Käesolev kord on koostatud r audteeseaduse § 45 2 (10) viidatud 25.06.2013 majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 44 ja raudteeseadus § 46 alusel. Täiendkoolituse all ei peeta RVTest OÜ ohutusjuhtimise süsteemi dokumentatsiooni raames silmas raudteeseaduse § 45 2 (2) viidatud nõuetele vastava ettevõtja poolt läbiviidavat koolitust, vaid RVTest OÜ tehnilisi õppuseid käesolevas dokumendis sätestatud ulatuses ja eesmärkidel , kui ei ole märgitud teisiti . Üldsätted Käesolev dokument kehtestab täiend koolituste (edaspidi ka “lisakoolitus”) korraldami s e ja l äbiviimi s e korra RVTest OÜ vedurijuhtidele . Lisa koolituse eesmär giks on vedurijuhtide eriala teadmiste ja oskus taseme parandamine , uute tehnoloogiate ja tööde teostamis võtete omandamine konkreetsetes töö tingimustes , arves tades veoprotsesside tehnoloogi as toimuvaid muutusi ning: vedurijuhtide t eoreetiliste teadmiste t äien d ami ne vastavalt olemasoleva le kutsetunnistusele; r ongide ohutu liikumise tagami ne ; t ööviljakuse tõstmi ne ; v edurite hooldustööde kvaliteedi parandami ne ; o hutu te töötingimuste loomine; keskkonnakaitse taga mine. Käesolev kord on ette nähtud v edurijuhtidele ja vedurijuhi abidele. T äiendkoolitus t e korr a ldamine RVTest OÜ kaubaveo teenistus : töötab välja ja kooskõl asta b täiendkoolituse õppe kava . Täiendkoolituse õppe kava loetel l u kuuluvad järgmised teemad: liiklusohutus, keskkonna kaitse, töö tervishoid ja tööohutus, masina te ja tööseadmete ohutus ja töökindlus ; selgitab välja ettevõtte vajadus e tehniliste õppe vahendite ja treeninguseadmete , õppe- ja näi tevahendite osas . V edurijuhtide täien d koolitust j uhib kaubaveo teenistuse direktor , kes tagab koolitusbaasi loomise ; töötab välja täiendkoolituse õppekava ning koostab ettepaneku d selle täiusta mise ks , arvestades töötehnoloogia muutumist. Täiendkoolituse läbiviimise kord Täiendkoolitus t viiakse läbi isiku tööajal (ehk ajal, mil isik on töölepingu ja –graafiku järgi tööl) . Koolitus perioodil säilita takse koolitatavatel e nende töötasu täiel määral . Õppetöö toimub koolitusperioodil vähemalt kord kahe nädala jooksul . Koolitustunni kestus e aeg on vähemalt kaks tundi. Arvestades , et vedurijuhtide töökorraldus näeb ette katkematut ja vahetustega töötamist, viiakse täiendkoolitus õppusi läbi dubleeritult , et kõik koolitatavad isikud saaksid läbida kõik koolituse etapi d . Õppekavad ja tunniplaanid koos tatakse jaotusega kvartalite kaupa kogu õppeaastaks . Järjekordse koolituspäeva läbiviimise a jast teavita ta kse koolituses osavõtjaid h iljemalt kaks nädalat enne tundide toimumist. Läbitud õppeteemade, kontrolltööde ja arvestuste tulemuste ning õppetööst osavõtu kohta fikseeritakse andmed koolituspä evikus, mille täitmise eest vastutab koolitust läbiviiv isik. Täiendkoolitust viib reeglina läbi vedurijuht-instruktor. Õppetöös võivad osaleda ka teiste raudtee ekspluatatsiooniga seotud ettevõtete töötajad . Täiendkoolituse õppekava tase ja at esteerimise tingimused vasta vad r audteeseaduse paragrah v 46 nõuetele. Täiend koolituse põhiained Täiendkoolituse õ ppekava näeb ette RVTest OÜ tegevust ja AS-i Eesti Raudtee infrastruktuuril teostatava id tö id reglementeeriva te käskkirj ade tundmist, instruktsioonide ja muude dokumentide tundma õppimist , raudteeliikluse ohutu st ja muude raudtee ekspluatatsiooni puudutavate dokumentide analüüsi mis t , samuti ka ke skkonna kaitse t , töö tervishoi du ja töö ohutus t käsitle tavate dokumentide teadmist ning ohtlike kaupade ohutu veo alaste dokument ide analüüsimis t . Täiendkoolituse programm näeb ette AS -i Eesti Raudtee infrastruktuuril töötavate RVTest OÜ töötajate poolt ametijuhendite ja keskkonnaalaste õigusaktide ja tööohutuseeskirjade rik k umiste analüüsimist. Põhjalikult õpitakse tundma v edurite konstruktsioon i , nende korrashoi d u ja hooldus reegl ite täitmist ning veoprotsessi tehnoloogia t konkreetsetes veo tingimustes. Õppeaeg praktiliste oskuste täiustamiseks tehniliste seadmete rik k imineku või avarii- ja ekstreemtingimuste korral peab moodustama vähemalt 30% kogu õppe ajast. Õppekava näeb ette o hutu t e töömeetodite omandami st , keskkonnakaitse küsimuste ja ohtlike kaupade veo eeskirjade tundmi st . Koolitusel t äiustatakse mittekorrasoleva veduri õigeaegset äratundmise oskust ning selle parandamis e korraldamist vahetult töökohal . Koolitusel praktiseeritakse veduri juhtimist ja eriolukordades abi meetmete kasutuse le võtu oskus t e omandamist . Koolituse õppekavas on ette nähtud talvistes oludes töötamise oskuse omandamine . Kontroll t äiendkoolituse k orraldamise ja läbiviimise üle T äiendkoolituse korralda mise ja läbiviimise üle teostavad k ontroll i juhatuse liige ja kaubaveoteenistuse direktor . RVTest OÜ töötajate tegutsemise plaan veeremi raudteel asuvate le inimestele pealesõidu korral Inimesele pealesõidu korral raudteel vedurimeeskond teatab Päästeteenistusele; Teatab AS Eesti Raudtee rongidispetšerile; Teatab RVTest OÜ dispetšerile; RVTest OÜ dispetšer selgitab vedurimeeskonna edasise liikumise võimaluse; Vajadusel organiseerib vedurimeeskonna vahetuse; RVTest OÜ vedurimeeskond kui juhtumis osaline, annab politseile seletusi kohapeal; RVTest OÜ vedurimeeskond annab kirjalikud seletused RVTest OÜ administratsioonile peale töö lõpetamist. Tegevuse jrk. nr Tegevus Ametikoht Suhtlemiskeel Mob. number Telefoni nr 1 Inimesele pealesõidu korral raudteel vedurimeeskond teatab Päästeteenistusele e esti/vene 112 2 Teatab AS Eesti Raudtee rongidispetšerile eesti/vene Rongiraadioside 3 Teatab RVTest OÜ rongidispetšerile eesti/vene 6515571 4 RVTest OÜ dispetšer selgitab vedurimeeskonna edasise liikumise võimaluse Vedurimeeskond eesti/vene Vedurijuhi või vedurijuhiabi isiklik mobiiltelefon 5 Vajadusel organiseerib vedurimeeskonna vahetuse 6 RVTest OÜ vedurimeeskond kui juhtumis osaline, annab politseile seletusi kohapeal eesti/vene 7 RVTest OÜ vedurimeeskond annab kirjalikud seletused RVTest OÜ administratsioonile peale töö lõpetamist Kaubaveo teenistuse direktor eesti/vene 6515571 Ametikoht Suhtlemiskeel Kontaktandmed RVTest dispetšer eesti/vene 6515571 Ohutusnõunik eesti/vene 6515571 [email protected] Töökeskkonnaspetsialist eesti/vene 6515571 Kaubaveoteenistuse direktor eesti/vene/inglise 6515571 [email protected] Tehnikadirektor eesti/vene 6515571 58867899 [email protected] Jaamatöö osakonna juhataja eesti/vene 6515571 58544168 inna.orlova @rvtest.ee Kommertsosakonna juhataja eesti/vene 6515571 [email protected] .............................................................................................................................. MAKSEKORRALDUS NR 577 MAKSJA KUUPÄEV OÜ RVTEST 25.07.2016 MAKSJA KONTO REG NR SELGITUS EE182200221048666858 11831030 Ohitustunnistuse A-osa väljastamine MAKSJA PANK Swedbank AS SAAJA NIMI RAHANDUSMINISTEERIUM SAAJA KONTO VIITENUMBER EE932200221023778606 2900080047 SAAJA PANK SUMMA Swedbank AS 1 440.00 EUR MAKSJA ALLKIRJAD PANGA MÄRGE ARHIVEERIMISTUNNUS 2016072500365615