Kadi Zavadskis R audteeohutusosakonna juhataja Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A , 10614 Tallinn Meie 2 4 .11 .2017 Teie 14.11.2017 nr 8-6/14-1695-043 Lugupeetud Kadi Zavadskis , Täname Teid tagasiside ja otsustaja-poolsete seisukohtade esitamise eest Riisipere-Turba raudteeliini keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi eelnõu le, mis esitati otsustajale arendaja (AS Eesti Raudtee) poolt e- kirjaga nr 2100-3 29. septembril 2017 , registreeritud otsustaja avalikus dokumendiregistris 02.10.2017 viitenumbriga 8-6/14-1695-024 . Alljärgnevalt on toodud keskkonnamõju hindamise eksper tide p oolsed vastused Teie kirjas välja toodud punktidele ja selgitused ettepanekute arvestamise kohta tabeli vormis. Ettepanek/arvamus Vastus Tehnilise Järelevalve Amet: Palume parandada vastuolu planeerimisdokumentide ning Riisipere-Turba raudteeliini KMH programmi vahel veoliigi osas: KMH algatamise taotluse lisadena esitatud tehnilised tingimused ning planeeringud planeeritava trassi järgmistes lõikudes ei näe ette ainult reisiveoks mõeldud rööbastee ehitamist. Maakonnaplaneeringud käsitlevad raudtee ehitamist, kitsendamata seda vaid reisiveoks mõeldud raudteeks. Arvestada tuleb ka sellega, et kui planeeritav lõik saab ilmselt olema avalik raudtee raudteeseaduse § 1 lõige 3 mõttes , siis ei saa planeerida ainult reisivedu , kuivõrd edasistes lõikudes (Turba-Risti, Risti-...) on plaanitud Lääne maakonna-planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" seletuskirja järgi siiski ka kaubavedusid. Täname tähelepanu juhtimise eest . V astavalt Teie ettep anekule ja arendajaga konsulteerimise tulemustele parand ame viidatud laused programmi eelnõu versioonis 29.09.2017 lk 5 esimeses lõigus ja läbivalt KMH programmi tekstis. Muinsuskaitseamet: Riisipere-Turba raudteeliini äärde jäävad kohaliku tähtsusega arhitektuurse ja miljöölise väärtusega tsaariaegne Riisipere raudteejaama ansambel ja I Eesti Vabariigi aegne Turba jaamahoone. Palume hinnata tegevusega kaasnevat mõju nimetatud ajaloolistele hoonetele, mille säilitamine raudtee ehitamisel ja kasutamisel on oluline Täname tähelepanu juhtimise eest – täiendame programmi eelnõu versioon i 29.09.2017 teksti täpsustusega viidatud hoonetele mõju hindamise osas. KMH käigus hindame kavandatud tegevuse st mõju avaldumise tõenäosust Riisipere ja Turba jaamahoone te le , vajadusel hindame mõju . Nii Riisipere kui Turba ajalooli s e d jaamahoone d on KMH ekspertrühmale teadaolevalt käesoleval ajal eraomanduses ja aktiivses kasutuses. Kuna rongiliiklus toimub tänasel päeval Riisipereni, ei ole põhjust eeldada rongiliikluse pikendamisel Turbani olulist mõju Riisipere jaamahoonele. Maaeluministeerium: Kavandatava tegevuse lühikirjelduse osas on käsitletud raudteetrassilt täiendava sade- ja muu vee juhtimist maaparandussüsteemi eesvooludesse. Juhime tähelepanu, et selleks tuleb eelnevalt hinnata, kas eesvoolud ja sellel paiknevad rajatised suudavad nõuetekohaselt täiendavat veekogust vastu võtta. Peame oluliseks maaparandussüsteemide toimimise eesmärgil hinnata ka kavandatavate truupide põhjakõrguseid, et need ei hakkaks põhjustama paisutusi maaparandussüsteemides. Täname tähelepanu juhtimise eest. KMH programmi eelnõu versioonis 29.09.2017 on kirjeldatud vajadus kavandatava raudteelõigu projekteerimisel ja ehitamisel arvestada maaparandussüsteemide eesvoolude vastuvõtuvõimega. M aaparandus s üsteemide toimivuse tagamine on projekteerimise küsimus . KMH aru andes oleme ette näinud ja saame nimetatud teemale arendaja (AS Eesti Raudtee) ja projekteerimistingimuste kinnitaja ehk tegevusloa andja (otsustaja KeHJS mõistes, käesoleval juhul Tehnilise Järelvalve Amet) tähelepanu pöörata, kuid vastavate tehniliste mõõ tmist e tegemine jääb väljapoole KMH sis ulis t ulatu st. Maaeluministeerium: Tulenevalt punktis 1 nimetatud tegevuse kirjeldusest tuleks käsitleda programmi punktides 2.2 ja 4 ka maaparandussüsteemidesse täiendava vee juhtimise mõju. KMH-s tuleb lisaks selgitada, kas täiendava vee suunamine maaparandussüsteemidesse tingib vajaduse eesvoole ja nendel paiknevaid rajatisi rekonstrueerida või mitte ja ka selle tegevuse mõju omandile. Täname tähelepanu juhtimise eest. Veehulgad ei peaks raudtee ja raudtee liikluse taastamisel põhimõtteliselt oluliselt suurenema võrreldes senise olukorraga , kuna tegu on varem kasutusel olnud raudteetammiga, millest lähtuv sadevesi jõuab olemasolevatesse maaparandussüsteemidesse ka käesoleval ajal. O sa langevast sademeveest infiltreerub juba raudteevalli nõlvade pinnase sse . Seetõttu senisest oluliselt suuremat veehulka, mis jõuaks eesvooludeni , ei ole ette näha. Sademevee ärajuhtimine tuleb lahendada ning rajatiste rekonstrueerimisvajadus välja selgitada kõne all oleva raudteel õigu projekteerimise käigus. Projekteerimi s e käigus arvutatakse välja võimalik lisanduv sadeveehulk. KMH p rogrammi s ja aruandes juhitakse arendaja ja otsustaja tähelepanu täiendavatele asjaoludele, millele seoses sadevee ärajuhtimisega tammilt tuleb projekteerimisel ja ehitamisel tähelepanu pöörata. Maaeluministeerium: Lähtuvalt asjaolust, et soovitakse kasutada olemasolevaid eesvoole raudteetammilt sade- ja muu vee ära juhtimiseks, tuleks küsida ettepanekuid kõikidelt asutustelt, kelle pädevusvaldkond haakub programmis kavandatava tegevusega. Antud juhul on välja jäänud Põllumajandusamet, palume ka teda kaasata KMH menetlusprotsessi. Täname tähelepanu juhtimise eest - Põllumajandusamet on kaasatud KMH menetlusprotsessi. Põllumajandusamet on nimetatud programmi eelnõu versiooni 29.09.2017 puudutatud asutuste loetelus. Programmi eelnõu on saadetud Põllumajandusametile kommentaaride saamiseks otsustaja poolt 10-10-2017 (kirja viit otsustaja dokumendiregistris nr 8-6/14-1695-025). Vastus Põllumajandusametilt on laekunud 20.11.2017 (kirja viit 8-6/14-1695-046). Terviseameti Põhja talitus: Hinnata käitamisaegset liiklusmüra ning müratasemete vastavust keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mü rataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemetele. Ühtlasi tuleb arvestada, et antud lõigus ei ole regulaarset rongiliiklust juba üle kahe kümnendi olnud, mistõttu ei ole asjakohane võrrelda müra ja vibratsiooni olukorda 1995. aasta seisuga. Liiklusmüra mõju hindamisel lähtuda tänasest, kus raudteeliiklus puudub, ja projekti realiseerimisjärgsetest muutustest. Hindamisel võtta arvesse ka maksimaalne rongiliikluse sagedus ning kirjeldada võimalikke müra leevendusmeetmeid. Täname ettepaneku eest. Nõustume, et muutust müratasemes tuleb vaadelda olemasoleva olukorra, mitte minevikuolukorra võrdluses. Selgitus, mille kohaselt tuleb KMH raames käitamisaegse müra ja vibratsiooni mõju hinnata , on KMH programmi eelnõu versioonis 29.09.2017 toodud ptk-is 4. Täpsustame KMH programmi teksti ptk-is 4 (Keskkonnamõju hindamise ulatus ja sisu, keskkonnamõjude hindamise metoodika) müra ja vibratsiooni osas valestimõistmise vältimiseks järgnevalt: „Kuna regulaarne rongiliiklus lõppes Riisipere-Turba lõigul 1995. aastal, ei saa taastatud lõigul rongiliiklusest tekkivat müra ja vibratsiooni võrrelda eelmise käitamisperioodiga. KMH raames viiakse läbi m üra ja vibratsiooni hetkeolukorra ja võimalike tekkivate kumulatiivsete mõjude hindami ne . “ KMH käigus hindame ehitus- ja käitamisaegset müra modelleerimise abil ning võrdleme vastavust normtasemetega , võttes arvesse maksimaalse rongiliikluse taseme ja kirjeldame võimalikud leevendusmeetmed. Terviseameti Põhja talitus: Hinnata vibratsiooni mõju ja vastavust sotsiaalministri 17.05.2002 määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ piirväärtustele. Täname tähelepanu juhtimise eest . Kuna vibratsioon sumbub pinnases suhteliselt ruttu, siis on vibratsiooni mõjuulatus väike. Raudteetranspordis (sõltuvalt piirkonna pinnasest, raudtee konstruktsioonist ja veeremist ning rongide liikumiskiirusest) on rongi poolt tekitatavat vibratsiooni võimalik mõõta kuni ca 20 meetri kauguseni allikast . Keskkonnas leviva vibratsiooni ulatuse hindamiseks ei kasutata modelleerimistarkvara, mistõttu käitamisaegse mõju hindamiseks saab kasutada olemasolevaid sarnaste tegevuste mõju uuringuid. KMH käigus mõõdetakse vibratsioonitasemed piirkondades, kus kavandatava raudteelõigu käitamisel võivad tekkida olulised kumulatiivsed mõjud. Päästeamet: Hinnata (vajadusel koos päästekeskusega) kas ja kui palju mõjutab planeeritav raudteeliin - liini ümbritsevates piirkondades päästetööde teostamist. Täpsemalt milline on mõju päästetehnika juurdepääsule piirkondadesse, milleni jõudmisel tuleb ületada raudtee ülesõidukoha kaudu, kuhu varem oli võimalik jõuda otse kasutades teed. Täname probleemipüstituse eest. Arendaja (AS Eesti Raudtee) kinnitusel on plaanis olemasolev teedevõrk jätta avatuks, st üle taastatava raudteelõigu tekivad ülesõidud. KMH käigus ei laskuta tehnilistesse ega Päästeameti päästevõimekuse detailidesse , mis lahenda takse projekteerimise ja ehitustööde kavandamise käigus arendaja ja Päästeameti koostöös. Päästeamet: Hinnata (vajadusel koos päästekeskusega) milline on mõju tuletõrjeveevarustuse kasutamisele (juurdepääs) ning kas olemasolevate veevõtukohtadele juurdepääsu piiratakse sellisel määral, et oleks vajalik uute veevõtukohtade rajamine või olemasolevate laiendamine. Täname probleemipüstituse eest . Arendaja (AS Eesti Raudtee) kinnitusel ei likvideerita raudtee taastamise käigus ühtegi olemasolevat veevõtu kohta ning olemasolev teedevõrk jääb avatuks, st üle raudtee rajatakse ülesõidud. KMH aruandes käsitletakse võimalikke avariiolukordi, kuid vajalikud tehnilised lahendused töötatakse välja raudteeliini projekteerimise käigus arendaja ja Päästeameti koostöös ning need väljuvad KMH tööülesannetest. Päästeamet: Hinnata (vajadusel koos päästekeskusega) kas ja kuidas pääseb planeeritavale raudteele päästetehnikaga ligi juhul, kui raudteel (mitte ülesõidu kohal) juhtub õnnetus. Täname probleemipüstituse eest. KMH aruandes nimetatakse võimalikke avariiolukordi, kuid vajalikud tehnilised lahendused töötatakse välja raudteeliini projekteerimise käigus arendaja (AS Eesti Raudtee) ja Päästeameti koostöös ning need ulatuvad väljapoole KMH tööülesannetest. KMH ekspertide poolt on läbi viidud välitööd (sh taastatava trassi lõigu foto grafeerimine ) , mis on vajadusel sisendandmeteks osapooltele täpsema analüüsi tegemiseks . Arendaja kinnitusel o n koostatud kolmepoolne kokkulepe AS Eesti Raudtee, Häirekeskuse ja Päästeameti vahel, milles muuhulgas on kokku lepitud ressursi jaotamine reageerimisel ja tagajärgede likvideerimisel (sh raskesti ligipääsetavates kohtades). Tuleb tähele panna, et ka olemasolevale raudteevõrgustikule pole igas punktis päästesõiduki ligipääs tagatud ning sellistel juhtumitel kasutatakse eritehnikat (sh rööbasteel liikuvate sõidukite abi). Sama meetodit plaanitakse kasutada ka kõnealusel raudteelõigul juhtumitele reageerimisel ja tagajärgede likvideerimisel. Keskkonnaamet: KMH programmist ei selgu, kas KMH raames hinnatakse reostuse jõudmise võimalust nii raudtee ehitamise kui käitamise ajal muu hulgas ka nendesse veekogudesse, mis raudteetammi trassile jäävad (sh Munalaskme ojja). On küll märgitud, et elektrirongiliiklusest ja reisirongiliiklusest veekeskkonda jõuda võiv saastetase on väga madal ja tuleb hinnata reostuse jõudmise võimalust pinnavette, kuid välja on toodud ainult Munalaskme oja. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel jäävad Riisipere-Turba vahelisele lõigule kaks keskkonnaregistrisse kandmata (jõujaama) tiiki Turba alevikus, tehisjärv (VEE2040330), muud keskkonnaregistrisse kandmata seisu- ja vooluveekogud ja kraavid ning maaparandussüsteemi drenaaživõrk. Keskkonnaamet palub täpsustada, milliste pinnaveekogumite puhul eelpool toodud hindamist läbi viiakse. Täname tähelepanu juhtimise eest. Loetletud registrisse kandmata veekogude puhul on t egemist tõenäoliselt valdavalt inimtekkeliste veekogudega . I lmselt on need suures osas Ellamaa soojuselektrijaama tarbeks turba võtmise ja turbaalade kuivendamise käigus tekkinud tiigid ja kraavid , mille puhul 29.09.2017. teostatud välitööde käigus selgus, et need on kuivanud või kinnikasva mise protsessis , tugevalt võsastunud kallastega ning kopratammide poolt tõkestatud vooluga . Keskkonnamõju hindamine on KMH ekspertrühma esialgsel hinnangul vajalik Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi kahepaiksete ja roomajate uuringus ( Rewild , 2015) oluliste elupaikadena väljatoodud püsivatele veekogudele nagu viidatud jõujaama tiigid , ja Munalaskme oja le kui lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvale veekogule . Kui KMH teostamise käigus ilmneb, et oluline mõju võib tekkida ka teistele veekogudele, viime nendel veekogudel läbi mõju hindamise. Lisame toodud täpsustuse KMH programmi teksti. Keskkonnaamet: KMH programmi peatükis 2.3 (lk 18) on kirjutatud, et „Oluliseks asjaoluks, mida raudtee taastamisel ja käitamisel tuleb arvesse võtta, on põhjavee halb kaitstus valla territooriumil – ka planeeritav raudteelõik jääb nõrgalt või ebapiisavalt kaitstud põhjaveega alale, millest tulenevalt tuleb keskkonnamõjude hindamise raames hinnata reostuse jõudmise võimalus (nii raudtee ehitamise kui käitamise ajal) pinnavette ja põhjavette ning kirjeldada selle vältimiseks vajalikud meetmed“. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et KMH programmi peatükis 4.4 „Hindamismetoodika kirjeldus“, kus on toodud välja ekspertkoosseis koos vajalike planeeritavate uuringutega, pole peatükis 2.3 toodud võimaliku pinnavee ja põhjavee reostumise hindamiseks seatud ühtegi eksperti. Keskkonnaamet palub KMH koostamisse kaasata vastava valdkonna pädev ekspert. Täname tähelepanu juhtimise eest. V õimaliku pinnavee ja põhjavee reostumise hindamise e kspertidena on keskkonnamõju hindamisse kaasatud ELLE OÜ ekspert-projektijuht Silver Lind ja vanemekspert-projektijuht Pille Antons . Keskkonnaamet: Peatükis 5 „KMH protsessi ja selle tulemuste avalikustamise ajakava“ on punktides 5 ja 10 toodud välja vastavalt KMH programmi heakskiitmine ja otsus KMH heakskiitmise kohta. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et vastavalt 13.07.2017 kehtima hakanud KeHJS redaktsioonile on otsustaja pädevuses KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine või nõuetele vastavaks tunnistamata jätmine. T äname tähelepanu juhtimise eest - parandused on programmi teksti sisse viidud. Keskkonnaamet palub KeHJS § 13 p 8 alusel (lk 30) lisada töögrupi koosseisu juurde põhjendused, miks hakkab konkreetne isik just nimetatud valdkondi ja mõjusid hindama. Täname tähelepaneku eest, põhjendused on programmi lisatud. Keskkonnaamet: KMH programmi peatükis 6 „KMH osapooled“ on toodud asjaomased asutused, kuid puuduvad põhjendused, miks antud asutused on menetlusse kaasatud. Viidates KeHJS § 13 lg-le 9 palub Keskkonnaamet lisada puuduvad põhjendused. Täname, põhjendused on programmi lisatud. Asjaomased asutused on loetletud vastavalt KeHJS § 13 lg-le 9 ja lisaks on kaasatud asutusi, mis on puudutatud asutustena välja toodud Haapsalu-Riisipere raudtee Läänemaa territooriumile jääva osa K S Hs . Lääne Maavalitsus: KMH programmis lk 18 punkt 2.3 teise lõigu esimene lause on arusaamatu ja vajaks korrigeerimist. Sisulised märkused puuduvad Täname, p arandus on teksti sisse viidud . Põllumajandusamet: Põllumajandusameti Harju keskus peab vajalikuks, et programmis arvestatakse vajadusega rekonstrueerida Munalaskme oja ristumine raudteetammiga. Täname märkuse eest. Ehituslikud ja tehnilised detailid kirjeldatakse taastatava raudteelõigu projektis. KMH programmis ja teostamisel arvestatakse ehitusaegsete mõjude hindamisel raudteetammil läbiviidavate tegevustega ja võimalikest muudatustest tulenevate mõjudega käitamisperioodil. Täpsustame KMH programmi sõnastust nii, et see asjaolu oleks üheselt mõistetav. OÜ Elbrus kinnistu omanik märgib, et Ees-Oru kinnistu on kavas jagada ning muuta kinnistu sihtotstarbeliseks elamumaaks ja need hoonestada. Palutakse arvestada keskkonnamõjude hindamise protsessis OÜ Elbrus soovidega ning selgitada KMH programmi koostamise käigus, millist mõju on ette näha tulevasele elamumaale (näiteks hoonetele, elanikele). Täname ettepaneku eest. KMH käigus hinnatakse mõju piirnevatele aladele, s.h elamumaadele läbi mürataseme tõusu jt mõjutegurite. K irjas viidatud kinnistu on käesoleval ajal maatulundusmaa (metsamaa) ning puudub info, et alal oleks kehtestatud detailplaneering, millest lähtuks omaniku õigustatud ootus maa-ala kasutamiseks elamute rajamiseks. Ka kehtivas üldplaneeringus on ala märgitud metsamaana. Me ei saa asjakohaseks lugeda mõju hindamist elanikele aladel , kus reaalselt elanikke ei ole ning puudub otsene alus nende sinna lisandumiseks . Lugupidamisega Katrin Väljataga projekti juht Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Saatja: Katrin V�ljataga <
[email protected]>
Saatmisaeg: 24. november 2017. a. 16:51
Adressaat: Kadi Zavadskis
Koopia: Kristina Fuks-Kuus; 'Kai Peet'; 'Anne Aan'; Toomas Pallo
Teema: Vastused tagasisidele Riisipere-Turba raudteel�igu taastamise ja
k�itamise KMH programmi eeln�ule
Manused: ELLE Vastuskiri TJA 24112017.bdoc
Tere,
Edastan KMH teostaja vastused tagasisidele, mis on laekunud Riisipere-Turba raudtee ehitamise
ja k�itamise keskkonnam�jude hindamise programmi eeln�u versioonile 29.09.2017.
Oleme arvesse v�tnud otsustaja seisukohti, edastatud meile arendaja poolt 14.11.2017 e-
kirjaga.
Tagasisidesse on lisatud ka P�llumajandusametilt t�iendavalt 20.11.2017 laekunud tagasiside
(viitenumber Tehnilise J�relevalve Ameti dokumendiregistris 8-6/14-1695-046).
lugupidamisega
Katrin V�ljataga,
projektijuht
Tel: +372 6117692
E-post:
[email protected]
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment O�