Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine

KORRALDUS 24. oktoober 2017 nr 1-3/17/2730 Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Maleva V kruusakarjääri mäeeraldisele ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD Osaühing MetsPuu (registrikood 11236792, aadress Viru-Kabala küla, Rägavere vald, 46701 Lääne-Viru maakond) esitas Keskkonnaametile Maleva V kruusakarjääri maavara kaevandamiseks keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 21.07.2016 nr 12-1/16/9425). Alates 01.01.2017 hakkas kehtima maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) ja selle alamaktide muudatus. MaaPS § 130 lg 2 sätestab, et enne seadusemuudatuse jõustumist esitatud loa taotlusele kohaldatakse taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnorme, kui käesoleva seaduse jõustumise ajaks on selles menetluses algatatud keskkonnamõju hindamine või loa andja on andnud eelhinnangu tegevuse olulise keskkonnamõju kohta. Eelhinnang antakse käesoleva korralduse eelnõu lisas 1, seega ei ole seda enne 01.01.2017 antud. Osaühing MetsPuu taotleb kaevandamisluba Maleva kruusamaardla Maleva V kruusakarjääri mäeeraldisele ehituskruusa kaevandamiseks. Maardla põhimaavaraks on kruus. Maavara kasutatakse teede- ja tsiviilehituses. Maleva V mäeeraldis asub Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Kõrveküla külas eraomandis oleval Tondi maaüksusel (katastritunnus 40001:003:0065, maa sihtotstarve maatulndusmaa 100%). Taotletava mäeeraldise pindala on 3,50 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 3,50 ha. Taotletav loa kehtivusaeg on 15 aastat. Riigilõiv 500 eurot on tasutud 18.07.2016 riigilõivuseaduse § 123 lg 1 kohaselt. Seisuga 07.06.2016 on taotletava mäeeraldise piires ehituskruusa aktiivne tarbevaru 165 tuh m³, millest kaevandatav varu on 155 tuh m³. MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Maavara kaevandamise loa taotlus on 15.08.2016 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 15.08.2016 kirjaga nr 12-2/16/9425-2, 17.08.2016 kirjaga nr 12-2/16/9425-3 ja 27.09.2016 kirjaga nr 12-2/16/9425-5 kaevandamisloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus lisandus huvitatuid isikuid. Avalikustamise käigus esitas Evelin Kokkota 30.11.2016 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.12.2016 kirjana nr 12-2/16/9425-10) kohalike elanike arvamuse (allkirjastatud 9 isiku poolt). Täpsemalt käsitletud punktis 2.3. Keskkonnaamet saatis 01.09.2016 kaevandamisloa taotluse, taotluse kohta tehtava otsuse ja loa eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Tapa Vallavolikogu 24.11.2016 otsusega nr 188 nõustus maavara kaevandamise loa andmisega Maleva V kruusakarjääri mäeeraldisele järgmistel tingimustel: 1. Kaevandamine võib toimuda ainult tööpäevadel (esmaspäevast reedeni) päevasel ajal; 2. Vähemalt aasta jooksul peale kaevandamistöödega alustamist tuleb teostada mürataseme ja tolmu mõõtmised intensiivse kaevandamise perioodil (sh töötavad ka purustus- ja sorteerimissõlmed) Tamme kinnistul. Mitme kaevanduse koostöötamisel teostada mürataseme ja tolmu uuringud ka Mäesauna ja Ilvese kinnistul. Tulemused edastada Tapa Vallavalitsusele; 3. Müra vähendamiseks paigutada purustus- ja sorteerimissõlm bloki idaosasse elamutest võimalikult kaugele. Kaebuste esinemise korral tuleb alustada müra mõõtmisi ja rakendada täiendavaid mõjude leevendamismeetmeid; 4. Materjali väljavedu võib toimuda ainult mööda Maleva teed (tee nr 4000032). Enne töödega alustamist tuleb veotee kooskõlastada Tapa Vallavalitsusega ning nende eramaa omanikega, kellel puutumus. Hoida korras väljaveotee ning kaevandamise lõppedes tee taastada; Keskkonnaamet arvestab Tapa Vallavalitsuse seatud tingimusi ning seab tingimused 1, 2, 3 ja 4 loa täiendavateks tingimusteks (vt punkt 2.4). Keskkonnaamet saatis 09.12.2016 maavara kaevandamise loa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon nõustus 23.01.2017 protokollilise otsusega nr 17-06 maavara kaevandamise loa andmisega Maleva V kruusakarjääri mäeeraldisele. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 09.03.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu ja 14.03.2017 ajalehes Virumaa Teataja ning andis 10.03.2017 kirjaga nr 12-2/17/3609 menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid ei laekunud. II. KAALUTLUSED 2.1. Õiguslik alus Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS § 50 ja keskkonnaministri 23.01.2017 määrusele nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise 2 (8) uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Keskkonnaministri 23.01.2017 määrusele nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõike 3 punkti 1 kohaselt kui luba antakse uuel mäeeraldisel kaevandamiseks, kantakse loa vormile taotluse vormile märgitud maavara kogus. Maavara kaevandamise taotluse on kontrollinud keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja (25.07.2016 e-kiri nr 9-3/16/14512). 2.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise vajalikkust. Eelhindamisel ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumisel lähtub otsustaja KeHJS § 6 lõikes 3 määratud kriteeriumidest. KeHJS § 6 lõigete 2² ja 3¹ kohaselt otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhinnangu tulemusest (vt lisa 1) ja KeHJS § 6 lõikes 3¹ nimetatud asjaomaste asutuste seisukohtadest (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt punkt III). Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: 2.2.1 kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; 2.2.2 eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta põhjavee režiimi; 2.2.3 eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisega ei ületata piirmäärasid õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas; 2.2.4 kaevandatud maa on kvalitatiivselt hiljem taastatav korrastamisega. Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavasti oluline keskkonnamõju. 2.3. Kaalutlused loa andmisel Kaevandamisloa andmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis 3 (8) jäätmeseaduse § 42¹ lõike 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Osaühing MetsPuu esitas koos maavara kaevandamise loa taotlusega kaevandamisjäätmekava. MaaPS § 55 lõige 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning Osaühing MetsPuu ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 21.07.2016). MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huvidega. Vabariigi Valitsuse 10.03.2011 korraldusega nr 127 on kiidetud heaks „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“. Arengukavas käsitletakse riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks“. Kui maavara on eraomandis ja ei ole teada asjaolusid, mis nimetatud vastuolu võiks põhjustada, ei ole tegevus vastuolus riigi huvidega. Kuna Maleva V kruusakarjääri puhul taotletakse kaevandamise luba eramaal asuvale mäeeraldisele, siis ei ole järgnevalt teostatud ehitusmaavarade kasutamise riiklikus arengukavas aastateks 2011 - 2020 nõutud karjääri teeninduspiirkonna detailset varustuskindluse analüüsi. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. Maleva V kruusakarjääri mäeeraldise sihtotsatarve on maatulundusmaa 100%. Enne kaevandamistööde alustamist tuleb muuta maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa mäetööstusmaaks. Järgnevalt on välja toodud Evelin Kokkota 30.11.2016 edastatud ühises pöördumises olevad vastuväited ja arvamused ning Keskkonnaameti 07.12.2016 saadetud (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 08.12.2016 kirjana nr 12-2/16/9425-11) vastused ühisele pöördumisele: 1) Tamme kinnistu uurib võimalusi Maleva V planeeritava karjääri alal elavate nahkhiirte (veelendlased ja põhja-nahkhiired) ning vahetus läheduses, Männiku kinnistul elava rukkiräägu pesapaikade kaitsmise alla võtmiseks Keskkonnaameti poolt. - Keskkonnaameti andmetel pole mainitud liike nimetatud piirkonnas esindatud. Selleks, et pesapaikasid kaitsta majandustegevuse eest, on esialgu vaja teostada vastavat litsentsi omava isiku poolt ala inventeerimist. Hetkel ei saa Keskkonnaamet tõendada nimetatud liikide esinemist taotletaval alal või selle vahetus läheduses ning seeläbi määrata piiranguid. 2) Planeeritud karjäärist vähem kui kilomeetri kaugusel asub muinsusmälestis Jäneda linnuse mägi ning vähem kui saja meetri kaugusel planeeritud karjääri kinnistust paikneb elamu, mis on olulise tähendusega Jäneda ajaloole – selles majas sündis 1918. aastal ja kasvas Eesti sportlane Johannes Pent, kes osales 1952. aastal Oslos taliolümpiamängudel murdmaasuusatajana ning kogus hiljem spordimaailmas tuntust sünteetilise suusamäärde väljatöötajana. 4 (8) - Kuna taotletaval alal ei kasutata lõhkamismeetodiga kaevandamist, siis on tõenäoline, et mainitud ehitised kaevandamistegevuse tagajärjel kahjustada ei saa. 3) Kõrvekülas käimasolevad karjääritööd on näidanud, et üks kõige laiema ulatusega keskkonnamõju geoloogilistest uuringutest ja kaevanduse tööst on müra. Seetõttu tuleks tingimata viia toimivate karjääride tööde teostamise ajal läbi mehhanismide (ekskavaatorite, buldooserite, kallurite, kivipurustajate, kruusasorteerimissõlme ja muu kasutatava tehnika) tekitatud müra levimise uuringud. - Keskkonnaamet mõistab mürasaaste olulisust ning häirivust lähiümbruse elanike seas. Kohalike elanike häiringute vähendamiseks kehtestab Keskkonnaamet karjääris töötamise piirangud loa täiendavate tingimuste all järgnevas sõnastuses: Vähemalt aasta jooksul pärast kaevandamistöödega alustamist tuleb teostada mürataseme ja välisõhu (tolmu) mõõtmised intensiivse kaevandamise (sh purustus- ja sorteerimissõlme töötamise ajal) perioodil Tamme kinnistul. Mitme kaevanduse koostöötamisel teostada mürataseme ja välisõhu (tolmu) uuringud lisaks Tamme kinnistule ka Mäesauna ja Ilvese kinnistutel. Tulemused edastada Tapa Vallavalitsusele ja Keskkonnaametile. Müra vähendamiseks paigutada purustus- ja sorteerimissõlm mäeeraldise idaosasse elamutest võimalikult kaugele. Kaebuste esinemise korral tuleb alustada koheselt müra mõõtmisi ja rakendada täiendavaid mõjude leevendamismeetmeid (katendist müratõkke vallid mäeeraldise piirile ja/või suurima müraallika ümber). 4) Lubades Maleva V karjääris, mis asub lähimast elamust alla 100 m kaugusel, kaevandamise töid teostada, ületaks müra elamu hoovis lubatud normtaset. - Keskkonnaamet koostas keskkonnamõjude eelhinnangu eelnõus mürataseme arvutuse. Kõige kõrgema müratasemega masin antud juhul on mobiilne purustus-sorteerimissõlm, mille müratase on ligikaudu 100 dB. Arvutuse kohaselt on suurima müraallika ehk mobiilse purustus-sorteerimissõlme töötamisel mäeeraldise piiril maksimaalne müratase 100 meetri kaugusel asuva lähima majapidamise juures 60 dB, mis ei ületa lubatud päevast mürataset. Siinkohal tuleb arvestada, et arvutus ei arvesta maapinna reljeefi, maapinna absorbeerimist/peegeldamist ega ilmastikutingimusi. Mürataseme 60 dB arvutamisel on aluseks võetud, et müraallikas asub otseselt mäeeraldise piiril lähima elamu suunal, tegelikkuses liiguvad masinad süvendis ja puistangute vahel, mis toimivad müra tõkendina ja alandavad mürataset. Seega on lähima majapidamiseni jõudev müratase väiksem kui arvutuses arvestatud ning ei ületa määruses sätestatud norme. 5) Mürasaastet arvestades tuleks silmas pidada ka seda, et praegu töötaval karjääril on kaevandamisloal märgitud lubatud tööajaks „tööpäevad ning päevane aeg“, mida karjääri operaator tõlgendab esmaspäevast reedeni kl 7.00-23.00. - Vältimaks maavara kaevandamise loas seatud tingimuste erinevat tõlgendamist, peab loa andja (Keskkonnaamet) sõnastama täiendavad tingimused võimalikult täpselt. Kohalike elanike häiringute vähendamiseks kehtestab Keskkonnaamet karjääris töötamise piirangud loa täiendavate tingimuste all järgnevas sõnastuses: Kaevandamistöid ja kruusa purustamist ning sõelumist teostada esmaspäevast reedeni kella 8.00-17.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine keelatud. 6) Ümberkaudsete elanike tervise tagamiseks on ülioluline, et taotleja teostaks õhusaaste uuringu raporti, milles oleks kajastatud välisõhust erinevate saastekomponentide (lämmastikoksiidide, vääveldioksiid, süsinikoksiid, eriti peened tahked osakesed) kontsentratsioone ja 5 (8)  meteoroloogilisi parameetreid (välisõhu temperatuur, suhteline õhuniiskus, tuule suund ja kiirus). - Karjääris töötavatest masinatest eraldub erinevaid välisõhu saasteaineid süsinikoksiidi, lämmastikoksiide jt. Transpordimasinate müra- ja saasteainete heitkoguste tase on normeeritud keskkonnaministri 22.09.2004 määrusega nr 122. Keskkonnaameti hinnangul pole põhjendatud lämmastikoksiidide, vääveloksiidides, süsinikoksiidide määramine välisõhust, kuna karjääris töötavates masinates peavad heitkogused vastama normatiividele. Küll aga on oluline määrata eriti peenete tahkete osakeste nagu kruusa purustamisel või karjääri transpordi liikumisel tekkivat tolmu välisõhus. Kohalike elanike häiringute vähendamiseks kehtestab Keskkonnaamet karjääris töötamise piirangud loa täiendavate tingimuste all järgnevas sõnastuses: Vähemalt aasta jooksul pärast kaevandamistöödega alustamist tuleb teostada mürataseme ja välisõhu (tolmu) mõõtmised intensiivse kaevandamise (sh purustus- ja sorteerimissõlme töötamise ajal) perioodil Tamme kinnistul. Mitme kaevanduse koostöötamisel teostada mürataseme ja välisõhu (tolmu) uuringud lisaks Tamme kinnistule ka Mäesauna ja Ilvese kinnistutel. Tulemused edastada Tapa Vallavalitsusele ja Keskkonnaametile. Karjääri teenindava transpordi liikumisel teostada tolmu leviku vähendamiseks karjääris (k.a mobiilse purustussõlme ja selle lähiümbruses) ja kaevise väljaveol vajadusel (tuule kiirus üle 12 m/s; karjääri lähiümbruse elanike kaebuste esinemise korral) tolmutõrjet (kastmine/niisutamine; koormakatted). 7) Vajalikud on veetaseme mõõtmised planeeritud kaevanduse ümbritsevatel ning selle mõjualas olevatel kinnistutel. Samuti oleks vajalik, et Tapa vald teostaks järelevalvet juba väljastatud karjääride kaevandusloa taotlustes antud lubadustele ümbritsevate majapidamiste kaevude veetaset mõõta. - Kogu kaevandatav maavara paikneb ülalpool põhjaveetaset, mistõttu ei oma taotletav tegevus Maleva V kruusakarjääris põhjaveele negatiivset mõju. Keskkonnaamet on seisukohal, et taotleja ei ole kohustatud mõõtma lähiümbruse elanike kaevudes veetaset. Keskkonnaamet arvestab kohalike elanike arvamusega ning kehtestab häiringute vähendamiseks karjääris töötamise piirangud loa täiendavate tingimuste all (vt punkt 2.4). 2.4 Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 ja lõike 2 punkti 5 alusel märgitakse kaevandamisloale meetmed, mida rakendatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning kaevandamisest inimese tervisele, varale ja keskkonnale tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks, samuti muud kaevandamisloa kõrvaltingimused. Kaevandamisloa andmisel on otstarbekas kanda antavale loale nr L.MK/329934 järgmised täiendavad tingimused: 1. Kaevandamistöid ja kruusa purustamist ning sõelumist teostada esmaspäevast reedeni kella 8.00-17.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine keelatud; 2. Vähemalt aasta jooksul pärast kaevandamistöödega alustamist tuleb teostada mürataseme ja välisõhu (tolmu) mõõtmised intensiivse kaevandamise (sh purustus- ja sorteerimissõlme 6 (8)  töötamise ajal) perioodil Tamme kinnistul (katastritunnusega 40001:003:0162). Mitme karjääri koostöötamisel teostada mürataseme ja välisõhu uuringud lisaks Tamme kinnistule ka Mäesauna (katastritunnusega40001:003:0910) ja Ilvese (katastrirunnusega 40001:001:0390) kinnistutel. Tulemused edastada Tapa Vallavalitsusele ja Keskkonnaametile; 3. Müra vähendamiseks paigutada purustus- ja sorteerimissõlm mäeeraldise idaosasse, elamutest võimalikult kaugele. Kaebuste esinemise korral tuleb alustada koheselt müra mõõtmisi ja rakendada täiendavaid mõjude leevendamismeetmeid (katendist müratõkke vallid mäeeraldise piirile ja/või suurima müraallika ümber); 4. Kaevist vedada välja ainult mööda Maleva teed (tee nr 4000032). Enne töödega alustamist kooskõlastada veotee Tapa Vallavalitsusega ning nende eramaa omanikega, kellel puutumus. Hoida korras (pinnata ja/või siluda ebatasasused teel) väljaveotee ning kaevandamise lõppedes tee taastada. 5. Kaevandamistööde teostamisel, mehhanismide hoolduse käigus vältida kütte- ja määrdeõlide sattumist maapinnale ja sealtkaudu vette. Tankida ja remontida masinaid tohib ainult vastavalt kohandatud platsidel. 6. Kaevise väljavedamisel kuival perioodil (5 päeva kestnud sademeteta periood; lähiümbruse elanike kaebuste esinemisel) tuleb niisutada väljaveoks kasutatavaid teid ja purustussõlme piirkonda ülemäärase tolmu tekke vältimiseks. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS § 48 ja § 52 lg 2 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Tapa Vallavolikogu 24.11.2016 otsusele nr 188, maavarade komisjoni 23.01.2017 protokollilisele otsusele nr 17-06 ja Osaühing MetsPuu taotlusele, otsustan: 3.1 Anda ettevõttele Osaühing MetsPuu maavara kaevandamise luba nr L.MK/329934 Maleva kruusamaardla Maleva V kruusakarjääri mäeeraldisele kehtivusajaga 15 aastat. 3.2 Antavasse loasse kanda järgnevad andmed: 3.2.1 Loa omaja: Osaühing MetsPuu (registrikood 11236792; aadress Viru-Kabala küla, Rägavere vald, 46701 Lääne-Viru maakond); 3.2.2 Kaevandaja: Osaühing MetsPuu (registrikood 11236792; aadress Viru-Kabala küla, Rägavere vald, 46701 Lääne-Viru maakond); 3.2.3 Maardla: mäeeraldis asub Maleva kruusamaardlas. Maardla registrikaardi nr 0506. Maardla põhimaavaraks on ehituskruus; 3.2.4 Mäeeraldis: Maleva V kruuskarjäär, mäeeraldise liik on uus mäeeraldis. Mäeeraldise pindala on 3,50 ha ja asub Tapa vallas; 3.2.5 Mäeeraldise teenindusmaa: pindala on 3,50 ha. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on metsamaa; 3.2.6 Geoloogiline uuringu aruande nimetus: Sinisalu, P. Koppel, S. Liibert, 2016. Maleva kruusamaardla Maleva VI uuringuruumi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.04.2016). Varud on kinnitatud keskkonnaministri 07.06.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/555; 3.2.7 Maavara kogus: mäeeraldise piires on ehituskruusa aktiivne tarbevaru 165 tuh m³, millest kaevandatav on 155 tuh m³; 3.2.8 Maavara kasutusala: teede- ja tsiviilehitus; 3.2.9 Täiendavad tingimused: 3.2.9.1 Kaevandamistöid ja kruusa purustamist ning sõelumist teostada esmaspäevast reedeni kella 8.00-17.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine keelatud; 3.2.9.2 Vähemalt aasta jooksul pärast kaevandamistöödega alustamist tuleb teostada mürataseme ja välisõhu (tolmu) mõõtmised intensiivse kaevandamise (sh purustus- ja sorteerimissõlme 7 (8)  töötamise ajal) perioodil Tamme kinnistul (katastritunnusega 40001:003:0162). Mitme karjääri koostöötamisel teostada mürataseme ja välisõhu uuringud lisaks Tamme kinnistule ka Mäesauna (katastritunnusega40001:003:0910) ja Ilvese (katastrirunnusega 40001:001:0390) kinnistutel. Tulemused edastada Tapa Vallavalitsusele ja Keskkonnaametile; 3.2.9.3 Müra vähendamiseks paigutada purustus- ja sorteerimissõlm mäeeraldise idaosasse, elamutest võimalikult kaugele. Kaebuste esinemise korral tuleb alustada koheselt müra mõõtmisi ja rakendada täiendavaid mõjude leevendamismeetmeid (katendist müratõkke vallid mäeeraldise piirile ja/või suurima müraallika ümber); 3.2.9.4 Kaevist vedada välja ainult mööda Maleva teed (tee nr 4000032). Enne töödega alustamist kooskõlastada veotee Tapa Vallavalitsusega ning nende eramaa omanikega, kellel puutumus. Hoida korras (pinnata ja/või siluda ebatasasused teel) väljaveotee ning kaevandamise lõppedes tee taastada; 3.2.9.5 Kaevandamistööde teostamisel, mehhanismide hoolduse käigus vältida kütte- ja määrdeõlide sattumist maapinnale ja sealtkaudu vette. Tankida ja remontida masinaid tohib ainult vastavalt kohandatud platsidel; 3.2.9.6 Kaevise väljavedamisel kuival perioodil (5 päeva kestnud sademeteta periood; lähiümbruse elanike kaebuste esinemisel) tuleb niisutada väljaveoks kasutatavaid teid ja purustussõlme piirkonda ülemäärase tolmu tekke vältimiseks. 3.3 Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Maleva V kruusakarjääris. 3.4 Avalikustada Osaühing MetsPuu kaevandamisloa andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maavara kaevandamise luba L.MK/329934 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Maavara kaevandamise luba nr L.MK/329934 (L.MK_329934.pdf); 2. Lisa 1. KMH eelhinnang (Maleva V keskkonnamoju eelhinnang.pdf); 3. Mäeeraldise plaan (Maleva_V_plaan.pdf); 4. Geoloogilised läbilõiked (Maleva_V_loige.pdf). Saata: Osaühing MetsPuu Teadmiseks: Tapa Vallavalitsus, Tehnilise Järelevalve Amet, Maa-amet Epp Kuslap maapõuespetsialist maapõuebüroo 8 (8)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet L.MK/329934 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi Osaühing MetsPuu 1.2. Äriregistrikood 1.3. Aadress Viru-Kabala küla, (isikukood) 11236792 Rägavere vald, 46701 Lääne-Viru maakond 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Osaühing MetsPuu 2.2. Äriregistri 2.3. Aadress Viru-Kabala küla, kood/isikukood 11236792 Rägavere vald, 46701 Lääne-Viru maakond 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus 3.2. Maardlaosa nimetus - Maleva kruusamaardla 3.3. Maardla (maardlaosa) 3.4. Maardla põhimaavara ehituskruus registrikaardi number 0506 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Maleva V kruusakarjäär selle teenindusmaa 4.2. Mäeeraldise asukoht Lääne-Viru maakond, Tapa vald 4.3. Mäeeraldise pindala, ha 3,50 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 3,50 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring nimetus R. Sinisalu, P. Koppel, S. Liibert, 2016. „Maleva kruusamaardla Maleva VI uuringuruumi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.04.2016)“ geoloogiafondi number EGF 8596 varude kinnitamise otsus ja kuupäev keskkonnaministri 07.06.2016 käskkiri nr 1-2/16/555 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: 6. Maavara aktiivne tarbevaru ehituskruus, 165 tuhat m3 kogus aktiivne reservvaru - passiivne tarbevaru - passiivne reservvaru - kaevandatav varu ehituskruus, 155 tuhat m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 07.06.2016 7. Katend, Katendi kogus 12 tuh m3, sh mulla kogus - tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond teede- ja tsiviilehituses kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 12 tuh m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 8.4. Loa kehtivusaeg alates 24.10.2017 kuni 23.10.2032 9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: metsamaa 10. Täiendavad 1. 1. Kaevandamistöid ja kruusa purustamist ning sõelumist tingimused teostada esmaspäevast reedeni kella 8.00-17.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine keelatud; 2. 2. Vähemalt aasta jooksul pärast kaevandamistöödega alustamist tuleb teostada mürataseme ja välisõhu (tolmu) mõõtmised intensiivse kaevandamise (sh purustus- ja sorteerimissõlme töötamise ajal) perioodil Tamme kinnistul (katastritunnusega 40001:003:0162). Mitme karjääri koostöötamisel teostada mürataseme ja välisõhu uuringud lisaks Tamme kinnistule ka Mäesauna (katastritunnusega 40001:003:0910) ja Ilvese (katastritunnusega 40001:001:0390) kinnistutel. Tulemused edastada Tapa Vallavalitsusele ja Keskkonnaametile; 3. 3. Müra vähendamiseks paigutada purustus- ja sorteerimissõlm mäeeraldise idaosasse, elamutest võimalikult kaugele. Kaebuste esinemise korral tuleb alustada koheselt müra mõõtmisi ja rakendada täiendavaid mõjude leevendamismeetmeid (katendist müratõkke vallid mäeeraldise piirile ja/või suurima müraallika ümber); 4. 4. Kaevist vedada välja ainult mööda Maleva teed (tee nr 4000032). Enne töödega alustamist kooskõlastada veotee 2 (2)  Tapa Vallavalitsusega ning nende eramaa omanikega, kellel puutumus. Hoida korras (pinnata ja/või siluda ebatasasused teel) väljaveotee ning kaevandamise lõppedes tee taastada. 5. 5. Kaevandamistööde teostamisel, mehhanismide hoolduse käigus vältida kütte- ja määrdeõlide sattumist maapinnale ja sealtkaudu vette. Tankida ja remontida masinaid tohib ainult vastavalt kohandatud platsidel. 6. 6. Kaevise väljavedamisel kuival perioodil (5 päeva kestnud sademeteta periood; lähiümbruse elanike kaebuste esinemisel) tuleb niisutada väljaveoks kasutatavaid teid ja purustussõlme piirkonda ülemäärase tolmu tekke vältimiseks. 11. Loa andmise Luba on antud Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 24.10.2017 ja muutmise korraldusega nr 1-3/17/2730. otsused Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja maapõuebüroo Kuupäev 24.10.2017 3 (2)  Lisa 1 EELHINNANG Kavandatava tegevuse keskkonnamõju eelhinnang on antud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 § 6 lg 3 kriteeriumitest. 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused, maakasutus, alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime, märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime, alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime. Maleva V kruusakarjääri mäeeraldis asub Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Kõrveküla külas eramaal Tondi maaüksusel (katastritunnus 40001:003:0065). Arendaja soovib kasutusele võtta uut karjääri. Taotletava mäeeraldise pindala on 3,50 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 3,50 ha. Maleva V kruusakarjääri mäeeraldis ja teenindusmaa ei kattu üheski osas kaitsmata põhjaveega alaga ega Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alaga. Muud keskkonna- ja looduskaitselised piirangud alal puuduvad. Taotletav Maleva V kruusakarjääri mäeeraldis paikneb Maleva kruusamaardlas (registrikaardi number 0506). Taotletaval alal kinnitati Keskkonnaministeeriumi 07.06.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/555 ehituskruusa aktiivne tarbevaru pindalal 11,49 ha - 449 tuh m³ (plokk 7). Taotletav mäeeraldis hõlmab Maleva kruusamaardla (reg nr 506) ehituskruusa aktiivse tarbevaru 7 plokki, hõlmates seda osaliselt. Osalise hõlmamise põhjuseks on asjaolu, et kinnistu kesk- ja lõunaosal on 5-7 aastatagusele raadatud metsamaale rajatud metsanoorendikud. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa külgnevad idapiiril vahetult kehtivate kaevandamislubadega mäeeraldistega Maleva IV kruusakarjäär (loa nr L.MK/321996) ja Maleva karjäär (loa nr 2/2005). Mäeeraldise teenindusmaa külgneb lõunast (katastriüksus 40001:003:1180), põhjast (katastriüksus 4001:003:0006) ja läänest (katastriüksus 40001:001:0511) eramaadega, mille sihtotstarveteks on maatulundusmaa 100%. Lähim majapidamine asub mäeeraldisest ~100 m kaugusel põhjas Tamme kinnistul. Maleva V kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa ja selle lähiümbrus ei jää Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitse aladele, sellel ei ole registreeritud muinsuskaitsealuseid objekte. Alal ei ole hoonestust ega kommunikatsioone. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires looduskaitselised piirangud puuduvad. Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. Taotletav mäeeraldise ala ei asu tiheasustusega alal. Ajaloolised, kultuuriloolised ning arheoloogilised väärtused Maleva V kruusakarjääri mäeeraldisel ja selle teenindusmaal puuduvad. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ning lähipiirkonna teised tegevused. Mäenduslikud tingimused kruusa kaevandamiseks on soodsad. Kasuliku kihi paksus on 1,5-7,5 m, see paikneb pealpool põhjavee taset ja on kaevandatav ühe kaeveastmena. Kaevetöödele eelnevalt puhastatakse kaeveala võsast ja kändudest ning kooritakse kasvukiht. Võsa ja kännud purustatakse hakkepuiduks ja kasutatakse kütteks. Kattekihiks on kasvukiht (muld) paksusega 0,0-0,5 m ja mahuga 12 tuh m3. Kasvukiht vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse ning kasutatakse hiljem ära ala korrastamisel metsastamiseks sobivate tingimuste loomisel. Kasulik kiht koosneb kruusast (keskm. 57,20%) ja liivast (40,65%) ning vähesel määralt savist (2,14%), mis on ühtlasi kasuliku kihi lamamiks. Kaevandatav materjal purustatakse ja sorteeritakse fraktsioonideks mobiilse purustus-sorteerimissõlme kasutamisega. Kasuliku kihi kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit. Kasulik kiht ammutatakse ja laetakse purustus- sorteerimissõlme või kallurile ekskavaatoriga ning kattepinnase koorimiseks kasutatakse buldooserit. Materjali laadimiseks kallurautole kasutatakse laadurit. Kaevist veetakse karjäärist välja kalluritega. Kaevandamise vältel korrastatakse karjäärinõlvad ehk tasandatakse see nõlvusele 1:1,4. Korrastamistööde lõplik lahend pannakse paika mäetööde lõppfaasis koostöös Keskkonnaameti ja Tapa Vallavalitsusega. Ala korrastamise suunaks on metsamaa. Mäeeraldisel lasuv materjal sobib kasutamiseks ehituskruusana tsiviil- ja teedeehituses. Lähipiirkonna tegevusteks on peamiselt metsamajandus. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kaevandamisel on peamiseks keskkonda mõjutavaks teguriks maastikupildi visuaalne muutumine ning tolm ja müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (purustus-sorteerimissõlm, ekskavaator, buldooser, laadur, kallurauto). Müra suhtes lähimad tundlikud objektid asuvad ~100 m kaugusel põhjas Tamme kinnistul. Vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas (III kategooria segaala) olla müratase päevasel 65 dB ja öösel 50 dB. Päevane kestab kella 7.00 - 23.00 ja öine 23.00 - 7.00. Kõige kõrgema müratasemega masin antud juhul on mobiilne purustus-sorteerimissõlm, mille müratase on ligikaudu 100 dB. Arvutuse kohaselt on suurima müraallika ehk mobiilse purustus- sorteerimissõlme töötamisel mäeeraldise piiril maksimaalne müratase 100 meetri kaugusel asuva lähima majapidamise juures 60 dB, mis ei ületa lubatud päevast mürataset. Siinkohal tuleb arvestada, et arvutus ei arvesta maapinna reljeefi, maapinna absorbeerimist/peegeldamist ega ilmastikutingimusi. Mürataseme 60 dB arvutamisel on aluseks võetud, et müraallikas asub otseselt mäeeraldise piiril lähima elamu suunal, tegelikkuses liiguvad masinad süvendis ja puistangute vahel, mis toimivad müra tõkendina ja alandavad mürataset. Seega on lähima majapidamiseni jõudev müratase väiksem kui arvutuses arvestatud ning ei ületa määruses sätestatud norme. Tolmu tekitajateks karjääris on kaevist transportivad veokid, mis tõstavad tolmu karjäärisisestel teedel ja väljaveoteedel, mis keskmise tuulega võib levida kuni 200 - 250 m kaugusele. Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede niisutamine, millega on võimalik vältida tõenäoliselt täielikult tolmu teket. Kuna tolmu levik sõltub suures osas tuule suunast, siis on võimalik teede niisutamist ka vastavalt kavandada. 2 (4) Karjääris töötavatest masinatest eraldub erinevaid välisõhu saasteaineid süsinikoksiidi, lämmastikoksiide jt. Atmosfääriõhu kaitse seadus § 13 määratleb, et õhukvaliteedi kriitiline tase on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikute sadestunud saasteaine kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ja mille ületamisel võib tõenäoliselt ilmneda vahetu oluline ebasoodne mõju ökosüsteemile või selle osale, välja arvatud inimesele. Transpordimasinate müra- ja saasteainete heitkoguste tase on normeeritud keskkonnaministri 22.09.2004 määrusega nr 122. Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“ määratleb normid välisõhus, mida ei tohi ületada. Transpordimasinate müra on normeeritud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Kaevandamisel ei planeerita laskuda alla poole põhjaveetaset, seega ei suurendata selle reostustundlikkust. Oht põhjaveele, mis mäetöödel tekib on avariid karjäärimasinatega, kus lekke korral võib kütus või määrdeaine sattuda pinnasesse ja sealt põhjavette. Pinnase- ja põhjavee kaitsmiseks tuleb hoida kõrget töökultuuri. Kütuse ja/või õli pinnasevette sattumise vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist seisundit ning teostada masinate hooldust selleks sobivalt ettevalmistatud keskkonnas. Kruusa kaevandamisel pole lõhkamisi vaja teostada, seega selle kaevandamine ning laadimine ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda. Kavandatud töödega ei kaasne mõjusid, mis oleksid seotud lõhna, kiirguse, soojuse või valgusega. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transpordimasinate tehnilised avariid. Vee reostuse vältimiseks tuleb jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks pinnasele diiselkütust, määrdeõli ega muid reostus põhjustavaid aineid. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ning vees tekkinud reostus kokku püüda ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. 5. Kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid taotletaval mäeeraldisel puuduvad. 6. KeHJS seaduse § 6 lg 3 punktides 1-4¹ nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus. Taotletava tegevusega kaasneva tolmu ja müra esinemise tõenäosus on aktiivse kaevandamistegevuse perioodil kindel. Tolmu ja müra esinemine on perioodiline ning esineb vaid aktiivse kaevandamisperioodi ajal. Müra ja välisõhu saastatuse taseme kestvus on määratletud kaevanduse loa pikkusega, peale kaevandustööde lõppu taastub endine olukord. Müra ja tolmu puhul on mõju mäeeraldise ja selle teenindusmaa ülene, täpsemalt on mõju ulatust hinnatud punktis 3. Taotletava tegevusega ei kaasne kõiki KeHJS § 6 lg 3 p 3 nimetatud tagajärgi ning sellest tulenevalt puudub vajadus neile KeHJS § 6 lg 3 p 5 nimetatud mõju aspektidele hinnangu andmiseks. 3 (4) Taotletava tegevusega kaasneb kumulatiivne mõju teise kolme tegutseva karjääri tõttu. Eesti Geoloogiakeskuse OÜ on koostanud 2012. aastal Maleva, Maleva II ja Maleva IV kruusakarjääride maavara kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnangu (Tallinn 2012, keskkonnaekspert: Mall Orru, litsents nr KMH0125 ja Kaupo Rõivasepp). Eksperthinnangus on läbi vaadatud ja hinnatud kolme karjääri maavara kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud (summaarne mäeeraldiste pindala 21,38 ha). Hinnangus on märgitud, et kolme karjääri maavara kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud on lokaalse iseloomuga ega mõju kaugemale kaevandatavatest aladest ja nende vahetust lähiümbrusest. Eksperthinnangu lõpptulemused tutvustati Tapa valla Kõrveküla ja Jäneda küla elanikele ja Tapa Vallavolikogule. Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise liitmise kohta. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Kokkuvõte ja lõppjäreldused Loa andja on seisukohal, et kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise objekt, kuna kaevandamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, kui selle teostamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Tegevus on mitteolulise negatiivse lokaalse keskkonnamõjuga. Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevusega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Kavandatava tegevusega ei kaasne teadaolevalt tagajärgi valguse, soojuse, kiirguse, lõhna, jäätmetekke osas. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna kaevandamisel põhjavee taset ei alandata. Vaatamata asjaolule, et mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamisel hävib, on see kvalitatiivselt taastatav hiljem maa-ala korrastamisega. 4 (4) Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 24. oktoober 2017. a. 16:50 Adressaat: [email protected]; TJA - Avalik Teema: Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Maleva V kruusakarj��ri m�eeraldisele ja keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine Manused: Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Maleva V kruusakarj��ri m�eeraldisele ja keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Keskkonnaamet edastab Teile korralduse "Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Maleva V kruusakarj��ri m�eeraldisele ja keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine". Edastatud dokument on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihalduss�steemis 24.10.2017 12:08:37 numbriga 1-3/17/2730. K�ttesaamist kinnitage vastates sellele kirjale v�i e-postiga [email protected]. Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee