Selja kruusakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse KMH algatamata jätmine

Ants Erik Teie 17.07.2017 nr 7-1 METSATERVENDUSE OSAÜHING [email protected] Meie 24.10.2017 nr 12-2/17/8553-5 Selja kruusamaardla Selja kruusakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine METSATERVENDUSE OSAÜHING (registrikood 10224657, aadress Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn) esitas Keskkonnaametile 17.07.2017 kirjaga nr 7-1 taotluse maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) saamiseks Selja kruusakarjääri mäeeraldisele (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.07.2017 numbriga 12-2/17/8553). Maavara kaevandamise loa muutmise taotlus on avalikustatud 21.07.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Taotluse menetlusse võtmisest teavitati 21.07.2017 METSATERVENDUSE OSAÜHINGUT, Tori Vallavalitsust ning Selja kruusakarjääri mäeeraldise kinnistu piirinaabreid. Avalikustamise käigus seisukohti ei laekunud. Selja kruusakarjääri mäeeraldis asub Pärnu maakonnas Tori vallas Selja külas Põntsi kinnistul (katastritunnusega 80801:001:0440, sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Põntsi kinnistu omanik on METSATERVENDUSE OSAÜHING. Taotletava mäeeraldise pindala on 1,67 ha ja selle teenindusmaa pindala on 3,43 ha. Keskkonnaministri 22.01.2009 käskkirjaga nr 125 on kinnitatud Selja kruusakarjääri mäeeraldisel ehituskruusa aktiivse tarbevaru suuruseks 32 tuhat m³, millest 28 tuhat m³ on allpool põhjavee taset. Maavara kaevandamise aastamääraks taotletakse 10 tuhat m³. Maavara kasutatakse üldehituses ja teedeehituses. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Eelhindamisel ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumisel lähtub otsustaja KeHJS § 61 määratud kriteeriumidest. I. EELHINNANG 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. Maakasutus Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Selja kruusamaardla (reg nr 0846) ehituskruusa aktiivse Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 tarbevaru 1 plokki. Taotletav mäeeraldis kattub täielikult kuni 24.06.2019 kehtinud loaga Selja kruusakarjääri mäeeraldisega (loa nr L.MK/300797). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa hõlmab täielikult olemasoleva mäeeraldise teenindusmaad. Taotletavast mäeeraldisest ~16,5 m kagus kulgeb Elektrilevi OÜ alla 1 kV elektriõhuliin Kõrgemäe (VID kood M20838560), kaitsevööndiga 2 m liini keskelt. Taotletavast mäeeraldisest kagus kulgeb riigitee Pärnu - Rakvere - Sõmeru nr 5, mille äärmise sõiduraja välimine serv jääb mäeeraldise piirist ~48,5 m kaugusele. Taotlusele on lisatud Maanteeameti tingimuslik kooskõlastus tee kaitsevööndis kaevandamiseks. Maanteeameti poolt esitatud tingimused lisatakse maavara kaevandamise loa täiendavateks tingimusteks. Taotletavast mäeeraldisest loodes kulgeb laiarööpmeline raudtee (VID 4076351), mille rööpme telg jääb mäeeraldise teenindusmaa loodepiirist ~31,7 m kaugusele ning mäeeraldise piirist ~98 m kaugusele. Taotletavast mäeeraldisest ~80 m idas kinnistul Niimiste sigala (katastritunnusega 80801:001:0368), ~65 m kagus kinnistul Puusti-Sepa (katastritunnusega 80801:002:0206) ning ~64 m edelas kinnistul Kõrgemäe (katastritunnusega 80801:002:0753) paiknevad taotletava ala mäeeraldisele lähimad hooned. Teenindusmaa paikneb tasasel kraavitatud rohumaal. Kohati on maa-ala võsastunud. Kraavid on madalad, sügavusega kuni 1 m. Veetaseme absoluutseks kõrguseks on kraavides mõõdetud ca 30 m. Kraavidesse kogunenud vesi suunatakse maanteealuse truubi kaudu lõuna pool asuvasse Suuroja peakraavi, mis suubub Pärnu jõkke. Suuroja peakraavi veetase asub ca 20 m, Pärnu jõe veetase ca 10 m absoluutsel kõrgusel. 1.2. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime Selja kruusamaardla (nr 846), sh Selja kruusakarjääri mäeeraldis asub ulatusliku kirde- edelasuunalise oosi laugel põhja-loodenõlval. Kattekihiks on kasvukiht (muld) paksusega valdavalt 0,3 m. Kasulik kiht (liustikujõelised setted) on esindatud väga veeriserohke kruusaga. Jämepurdse materjali sisaldus on 65–70%. Veerised on valdavalt karbonaatse koostisega. Üksikud munakad on kristalliinse koostisega. Valdav enamus kruusakihist jääb põhjaveetasemest madalamale. Kruusakihi paksus on suurem idaosas (2,2–3,1 m), väiksem lääneosas (1,1–2,1 m). Kruusakihi lamami absoluutseks kõrguseks on idaosas 27,4–28,1 m, lääneosas 28,1–29,2 m. Lamami moodustab tihe jämepurrurohke hallikaspruun ja pruunikashall liivsavimoreen. Veetase kraavides ja kaevandites jäi geoloogilise uuringu ajal 30,0–30,1 m absoluutsele kõrgusele. Piirkonda dreenib maanteest lõuna pool asuv Suuroja peakraav, mis lõuna pool suubub Pärnu jõkke. Vesi on vabapinnaline. Veekiht toitub sademetest, mis on akumuleerunud mäeeraldisest põhja pool asuval ulatuslikul, tasase reljeefiga liigniiskel metsaalal. Keskkonnaministri 22. jaanuaril 2009 käskkirjaga nr 125 kinnitati Selja uuringuruumis asuva ehituskruusa aktiivse tarbevaru mahus 32 tuh. m³ (pindalal 1,67 ha, plokk 1). Kruusavaru jääb valdavas enamuses põhjaveetasemest madalamale. Mäeeraldisel asuv kruus vastab ehituskruusale esitatavatele nõuetele. Kruusalasund on ühtlase koostisega. Kruusasisaldus on proovide põhjal 63,9–68,6%, kaalutud keskmisena 66,3%. Loodusliku materjali savi- ja tolmuosakeste sisaldus on proovides 1,9–4,3%, kaalutud keskmisena 3,0%. Väljasõelutud liiva peensusmoodul on 2,1–2,5, kaalutud keskmisena 2,3 (keskmiseteraline liiv). Väljasõelutud kruusas domineerib fraktsioon 20–40 mm. Küllalt palju on ka jämedamaid fraktsioone. Kruusas esinevad veerised on valdavalt karbonaatse koostisega ning hästi kulutatud. 2 (8) Looduslikul kujul (sõelumata) sobib ehituskruusa kasutada ehitusaluste täiteks, sh kavandatava Rail Baltica trassi ehitusel mulde rajamiseks, sest materjal on heade filtratsiooniomadustega (keskmine savi- ja tolmuosakeste sisaldus vaid 3,0%). Vähese savi- ja tolmuosakestega liiva saab peale kruusa, veeriste ja munakate väljasõelumist kasutada valikuliselt ehitussegudes. Keskmiseteralist liiva sobib kasutada betooni täiteliivana. Kruusateede aluste jaoks segude koostamiseks sobib liiv peensusmooduliga > 2,2. Jämepurdse materjali purustamisel tekkivat killustikku sobib kasutada asfaltbetooni täitematerjaliks. Looduslikust materjalist valmistatud purustatud kruusa segusid kasutatakse kruusateede katete ehitamiseks ja remondiks. Kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga. Seetõttu puudub taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime. 1.3. Märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Ligikaudu 2,1 kilomeetri kaugusel läänes asub Kuiaru looduskaitseala. Kuiaru looduskaitseala on kaitse alla võetud, et kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (9010*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050) ning III kaitsekategooria liike nagu pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), roomav öövilge (Goodyera repens) ja harilik ungrukold (Huperzia selago) ning nende elupaiku. Taotletavast Selja kruusakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 2,5 kilomeetri kaugusele läände jääb Pärnu jõe hoiuala. Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Kuiaru looduskaitseala ja Pärnu jõe hoiuala kuuluvad Natura 2000 võrgustiku alade hulka. Selja kruusakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 640 meetri kaugusel kirdes on III kaitsekategooria aluse taimeliigi laijuur leiukoht. Ligikaudu 1,3 kilomeetri kaugusel jäävad II kaitsekategooria aluste liikide valgeselg-kirjurähn, kaunis kuldking, laanepüü ja hallpea rähn leiukohad. 1.4.Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5.Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Maa-ala ei asu tiheasustusalal ning selle piires ja lähiümbruses puuduvad teadaolevalt ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Mäetehnilised tingimused Selja kruusakarjääri mäeeraldisel asuva kruusa kaevandamiseks pole keerulised. Mäeeraldis asub vahetult Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee ääres ja maanteelt mahasõidu rajamine toimub Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee Kuiaru–Mannare lõigu rekonstrueerimise käigus (esitatud taotlusele on lisatud Põntsi maaüksuse piires tehtavate tööde kooskõlastuse leht). 3 (8) Kattekiht, mis kooritakse ekskavaatoriga, koosneb vaid kasvukihist (mullast). Muld vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale ajutistesse, kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Mulda kasutatakse esmalt karjääri piirile müratõkkevallide moodustamiseks, hiljem korrastamise käigus madala, kohati liigniiske teenindusmaa täiteks (maapinna tõstmiseks). Juhul kui karjääri alale kujunenud veekogu madalam osa täidetakse (tehakse tagasitäidet), siis mulda kasutatakse ka selle osa katmiseks. Kruusakiht, mille maksimaalne paksus on 3,1 m, asub ca 90% ulatuses põhjaveetasemest (30,0 m abs. kõrgus) madalamal. Kaevandatakse pöördkopp ekskavaatoriga ühe kaeveastmega kuni varu lamamini. Ekskavaator asub kaevandamise ajal mullast vabastatud kruuspinnasel veetasemest kõrgemal. Vee alt väljatud kruus vallitatakse mullast vabastatud alale nõrguma, seejärel laaditakse kas kalluritele või veetakse töötlemissõlme. Karjääri alale kujuneb ligikaudu 1,5 ha suurune veekogu, mille idaosas on veesamba kõrgus 2,0–2,8 m, lääne-põhjaosas 1–1,5 m. Veekogu pindala on võimalik vähendada, kui peale maavara väljamist tehakse mineraalpinnasega tagasitäidet veekogu madalamas lääne- põhjaosas. Kui karjääri materjali realiseeritakse Rail Baltica trassi ehitusele, siis trassilt eemaldatavat, seal sobimatut pinnast on optimaalne vedada tagasitäiteks samade veokitega, mis trassile kruusa veavad. Sel juhul välditakse tühisõite ja saavutatakse veokite efektiivsem kasutamine. Kaevandamise lõpptulemusena tekkiva veekogu nõlvad tuleb tasandada kaldega vähemalt 1:2. Kaevetöödeks koostatakse kaevandamise projekt, täpsem kaevetööde kava kantakse kaevetööde plaanile. 2.1. Loodusvarade kasutamine Selja kruusakarjäärist kaevandatavat ehituskruusa on plaanis kasutada üld- ja teedeehituses. 2.2.Jäätme- ja energiamahukus Maavara, konkreetsel juhul looduslik kruus kvalifitseerub tooteks, see kaubastatakse terves ulatuses ja kaevandamisjäätmeid kruusast ei teki. Jäätmeid ei teki ka kruusa purustamisel ja sõelumisel – kõik töötlemisel tekkivad fraktsioonid, kaasa arvatud sõelmed (fraktsioon 0–4 mm) kvalifitseeruvad tooteks, mis turustatakse. Teenindusmaale ajutiselt ladustatud katend (muld) on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Katendit (mulda) kasutatakse korrastamise käigus kohati liigniiske teenindusmaa maapinna tõstmiseks ja kui karjääri alale kujunenud madalasse veekogusse tehakse tagasitäidet, siis sellel alal maapinna katmiseks, et luua rohumaa kujundamiseks sobivad tingimused. Kuna kogu kaevandatav kruus ja sellest valmistatud toodang realiseeritakse, katend (muld) taaskasutatakse karjääri ala korrastamisel, siis jäätmeseaduses § 2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid Selja kruusakarjääris kaevandamise käigus ei teki ja jäätmekava pole vajalik. 2.3.Lähipiirkonna teised tegevused Taotletavast Selja kruusakarjääri mäeeraldisest jääb ligikaudu 230 meetri kaugusele edelasse Selja II kruusakarjäär (maavara kaevandamise luba L.MK/319878, loa omanik Osaühing Eesti Killustik, kehtiv kuni 13.12.2026). Ligikaudu 2,1 kilomeetri kaugusel läänes asub Kuiaru looduskaitseala. Kuiaru looduskaitseala on kaitse alla võetud, et kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike 4 (8) elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (9010*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050) ning III kaitsekategooria liike nagu pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), roomav öövilge (Goodyera repens) ja harilik ungrukold (Huperzia selago) ning nende elupaiku. Taotletavast Selja kruusakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 2,5 kilomeetri kaugusele läände jääb Pärnu jõe hoiuala. Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Kuiaru looduskaitseala ja Pärnu jõe hoiuala kuuluvad Natura 2000 võrgustiku alade hulka. Selja kruusakarjääris kaevandamisel avalduda võiv keskkonnamõju nimetatud aladeni eeldatavalt ei jõua ning seega puudub mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Selja kruusakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 640 meetri kaugusel kirdes on III kaitsekategooria aluse taimeliigi laijuur leiukoht. Ligikaudu 1,3 kilomeetri kaugusel jäävad II kaitsekategooria aluste liikide valgeselg-kirjurähn, kaunis kuldking, laanepüü ja hallpea rähn leiukohad. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest 3.1. Vesi ja pinnas Selja karjääris kaevandades vett välja ei pumbata ja veetaset ei alandata. Kuna karjäärist põhja pool levib ulatuslik liigniiske, veerikas ala, siis veealuse kruusa ammutamise mõju piirkonna pinnakattesetetes leviva veekihi veetasemele on lühiajaline ja väga väikese pindalalise ulatusega (hinnanguliselt kuni 50 m kauguseni kaeveala piirist). Maanteest lõuna pool asuvate talude salvkaevude vee kvaliteedile kruusa kaevandamine eeldatavalt mõju ei avalda, sest veealusel kaevandamisel välja tõstetud kruusa asemele valgub ümbritsevast sõredast kruuspinnasest vesi ja seega kujuneb kaevandamise ajal veevool karjääri suunas. Ei mõjutata ka lähima Kõrgemäe talu majapidamises asuva puurkaevu (katastri number 26428) vee kvaliteeti, sest 45 m sügavusest kaevust võetakse vett Siluri–Ordoviitsiumi karbonaatkivimite põhjaveekihist, mis on tüseda moreenikihi (veepide) tõttu hästi kaitstud. Et siiski tagada ümbruskonna elanikele kindlus põhjavee kvaliteedi ja taseme säilimiseks, lisatakse maavara kaevandamise loa täiendavaks tingimuseks punkt, mille kohaselt tuleb kaevandamiseelselt lasta 200 meetri raadiuses mäeeraldisest kaevudes veetasemed mõõta ning võtta veeproovid heljumi ning lämmastikühendite määramiseks. Kui kaevandamise tulemusel alaneb kaevudes veetase, peab loa omanik veeta jäänud majapidamistele garanteerima veevarustuse. Kaevetöödega muudetakse maapinna reljeefi ja maastikku – tasasele liigniiskele alale rajatakse veega täituv süvend, teenindusmaale moodustatakse katendist vallid. Korrastamise käigus kujundatakse esteetilise väärtusega veekogu, mille ümbrus täidetakse katendivallides oleva pinnasega (mullaga), tasandatakse ja korrastatakse kas rohu- või metsamaaks. 3.2.Õhu saastatus Tolmu peamisteks tekitajateks karjääris on liikuv transport, liiva sõelumine ja laoplatsid. Kaevemasinate poolt tekitatud tolmu hulk on väike, kuna masinate liikumiskiirus on väike ja tolm sadestub töökohast kuni 100 m raadiuses. Kaugemale võib tolm levida materjali 5 (8) vedavatest kallurautodest nii karjäärisisestel kui ka väljaveoteedel. Tolmu tekke vastu aitab teede ja puistangute niisutamine. Kuna materjali veoks karjäärist välja plaanitakse kasutada kruusakattega teid, siis on vajalik nende niisutamine. Sellest tulenevalt kantakse maavara kaevandamise loale täiendav tingimus, mis kohustab loa omanikku kastma kaevise transportimisel kasutatavaid teid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välitemperatuur on üle +5 ℃, tuleb kasta teid pidevalt. Vältimaks tolmu levikut materjali transportimisel, tuleb veoste väljumisel karjäärist kasutada koormakatteid. Sellekohane tingimus lisatakse ka maavara kaevandamise loale. 3.3.Müra Selja kruusakarjääris kavandatakse mäetöid päevasel ajal. Mäetööde (katendi koorimine, kruusa kaevandamine, laadimine) läbiviimiseks kasutatakse ekskavaatorit, mille helivõimsustase (energia, mida allikas kiirgab) on vahemikus 105–110 dB. Juhul kui looduslikku kruusa kavatsetakse töödelda (purustada, sõeluda), tuuakse karjääri mobiilne purustus-sorteerimissõlm (helivõimsustase vahemikus 105–110 dB) ja frontaallaadur (helivõimsustase vahemikus 100–110 dB). Frontaallaaduri tööülesanne on töötlemissõlme teenindamine (veab töödeldud materjali puistangusse ja laadib sealt veokitele). Karjääris töötava tehnika helivõimsustase (LwA) ulatub 110 dB-ni. Müratase ehk helirõhutase (LpA) on helivõimsustaseme ja kauguse (r) funktsioon, s.t müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika helivõimsustasemest. Müratase tuletatakse valemist: LpA= LwA-20log r-8 dB. Valemi järgi väheneb müratase allikast 6 dB võrra kauguse kahekordistumisel. Näiteks 100 m kaugusel ekskavaatorist on müratase 62 dB ja 200 m kaugusel 56 dB. Kui karjääris töötab samaaegselt mitu masinat, siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud alljärgneval joonisel. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator kui ka töötlemissõlm, mille helivõimsustase on võrdne, siis lisandub (vastavalt joonisele) suurimale müraallikale ~3 dB, kolmanda müraallika olemasolul ~2,5 dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis. Mürataseme tuletamise valem ja seaduspärasus arvestab vaba helivälja tingimusi ehk tasast maapinda ilma haljastuse ja reljeefita. Loa omanik on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud müra taotlustaseme arvsuurusi II kategooria aladel tööstusmüra piirväärtus päeval (7.00-23.00) 60 ja öösel (23.00-7.00) 45 dB. Karjääris planeeritavad kaevetööd toimuvad päevasel ajal ning üldreeglina tööpäeviti. Lähim elamu, mis asub Kõrgemaa maaüksusel, jääb nagu mäeeraldiski, Pärnu– Rakvere– Sõmeru maanteest põhja poole, mäeeraldise piirist ca 60 m kaugusele. Lõuna pool maanteed asuvad lähimad elamud ca 70 m (Puusti-Sepa) ja 130 m (Puusti) kaugusele. Ülalesitatu põhjal saab öelda, et ilma leevendusmeetmeid rakendamata ületatakse kavandatud tegevuse korral müra piirväärtust lähimate elamute maa-alal. Selleks, et müra ei ületaks piirtaset elamute maa-alal, on vajalik, et elamute suunale rajatakse juba katendi koorimise etapil vähemalt 3 m kõrgused kattepinnasest vallid. Vastav nõue lisatakse maavara kaevandamise loa täiendavaks tingimuseks. Samuti lisatakse kaevandamisloale täiendavad tingimused, mis kohustab müra mõju minimeerimiseks töötlemiskompleks paigutada mäeeraldise põhjaossa ning karjääri lubatud tööaeg on tööpäevadel kell 7.00-19.00. 6 (8) 3.4.Vibratsioon Karjääritöödeks kasutatavale tehnikale on seatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases (tulenevalt ka töötervisohu nõuetest). Läbi ei viida lõhkamisi, seega olulist vibratsiooni tekkimist kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses. 3.5.Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus On võimalus, et karjääris töötaval seadmel võib ilmneda tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda pinnasesse. Selleks tuleb töö koheselt peatada ning reostunud pinnas likvideerida, et reostus ei satuks pinnavette. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja keskkonnasõbralikku tehnikat. 5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Selja kruusakarjääris kaevandamisel avalduda võiv keskkonnamõju naabruses asuvate Natura 2000 aladeni eeldatavalt ei jõua, ning seega puudub mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. 5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju mõnele muule kitsendavale loodusobjektile Maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus on eeldav mõju mõnele kaitstavale loodusobjektile. 6. KeHJS § 6 lõige 3 punktides 1-41 nimetusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvatest toimetest. Kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Kaevandamisel puudub eeldatav mõju põhjavee tasemele ning kvaliteedile. Et tagada ümbruskonna elanikele kindlus põhjavee kvaliteedi ja taseme säilimiseks, lisatakse maavara kaevandamise loa täiendavaks tingimuseks punkt, mille kohaselt tuleb kaevandamiseelselt lasta 200 meetri raadiuses mäeeraldisest kaevudes veetasemed mõõta ning võtta veeproovid heljumi ning lämmastikühendite määramiseks. Ülenormatiivse tolmu ja müra tekkimise korral võtab arendaja kasutusele leevendusmeetmed (teede niisutamine, veoautode koormate katmine, müratõkkevalli rajamine). Mäeeraldisel osaliselt looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa- ala korrastamisega. Vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil. Oluline kumulatiivne mõju puudub. 7 (8) Piiriülest mõju ette näha ei ole. II. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis 07.08.2017 kirjaga nr 12-2/17/8553-4 Selja kruusakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse ja tehtava KMH eelhinnangu eelnõu Tori Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Lähtuvalt maapõueseaduse § 49 lõikes 6 on kohalikul omavalitsusel arvamuse andmiseks kaks kuud. Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, lahendatakse taotlus arvamuseta. Tori Vallavalitsus ei esitanud määratud tähtajaks omapoolset seisukohta Selja kruusakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse ja tehtava otsuse kohta ega pikendanud ka arvamuse andmise tähtaega. III. OTSUSTUS Lähtudes eelhinnangust, METSATERVENDUSE OSAÜHINGÜ poolt esitatud maavara kaevandamisloa taotlusmaterjalidest ja KeHJS § 11 lõigetest 2, 4 ja 8 ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisale 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ otsustan: 1. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mistõttu Keskkonnaamet ei algata Selja kruusakarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele keskkonnamõju hindamist. 2. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta 3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja maapõuebüroo Teadmiseks: Tori Vallavalitsus, Tehnilise Järelevalve Amet, Maa-amet Epp Kuslap 674 4803 [email protected] 8 (8) Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 24. oktoober 2017. a. 12:12 Adressaat: [email protected]; TJA - Avalik Teema: Selja kruusamaardla Selja kruusakarj��ri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine Manused: Selja kruusamaardla Selja kruusakarj��ri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Keskkonnaamet edastab Teile dokumendi "Selja kruusamaardla Selja kruusakarj��ri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine", mis on registreeritud dokumendihalduss�steemis 24.10.2017 10:11:40 numbriga 12-2/17/8553-5. Palun kinnitada dokumendi k�ttesaamist vastates e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee