Maavara kaevandamise loa KMIN-038 kehtivusaja pikendamine

KORRALDUS 20. oktoober 2017 nr 1-3/17/2705 Harku lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa kehtivusaja pikendamine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD Aktsiaseltsile Harku Karjäär (registrikood 10478760, aadress Vae tn 2, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401) on antud 12.11.2002 Harku lubjakivimaardla Harku lubjakivikarjääri mäeeraldisel ehituslubjakivi kaevandamiseks keskkonnaluba (edaspidi ka kaevandamisluba) KMIN-038, mis kehtib kuni 03.05.2019. Aktsiaselts Harku Karjäär esitas Keskkonnaministeeriumile kaevandamisloa KMIN-038 kehtivusaja pikendamise taotluse (saabunud 08.12.2015, registreeritud numbriga 12-1/15/10867). Taotlusega soovitakse pikendada kaevandamisloa KMIN-038 kehtivusaega 10 aasta võrra. Muude loa tingimuste muutmist ei taotleta. Vastavalt 01.01.2017 jõustunud maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 130 lõikele 3 viib seaduse jõustumise ajal pooleli olnud Keskkonnaministeeriumi menetlused üldgeoloogilise uurimistöö loa, uuringuloa ja kaevandamisloa andmiseks lõpule Keskkonnaamet. AS Harku Karjäär palus oma 18.05.2017 Keskkonnaametile saadetud kirjaga pikendada maavara kaevandamise luba KMIN-038 30 aastat, seega kuni 03.05.2049 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.05.2017 numbriga 12-2/17/1973-6). AS Harku Karjäär põhjendab oma soovi asjaoluga, et Harku karjääri mäeeraldis jääb tegevusse kuni Harku II, Harku III, Harku IV ja Harku VI karjääridest maavara ammendumiseni ja potentsiaalse võimaliku kaevandamise jätkumisega Vastla mäeeraldisel ning Harjumaa Harku lubjakivimaardla Harku V uuringuruumi geoloogiliselt uuritud maa alal. Nimetatud karjääridest maavara kaevandmiseks ja karjääride korrastamiseks vajalik aeg on orienteeruvalt 30 aastat. Harku lubjakivikarjääri mäeeraldis, pindalaga 53,97 ha ja teenindusmaa pindalaga 54,75 ha, asub Harjumaal Saue vallas Hüüru külas Harku karjääri kinnistul (katastrinumbriga 72701:001:0027). Harku karjääri mäeeraldis kattub pindalaliselt täielikult Harku lubjakivimaardla (registrikaardi number 0161) ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokiga 1. 30.09.2017 seisuga on mäeeraldisega seotud lubjakivi aktiivse tarbevaru suuruseks 969,193 tuhat m3, millest kaevandatav varu on 268,193 tuhat m3. Maavara kasutatakse ehituskivina ja ehituskillustiku toormeks. Harku karjääri mäeeraldise kirdeserv jääb maaparandussüsteemi eesvoolust, mille kood maaparandussüsteemide registris on 41094100100100021M ja valgala on kuni 10 km2, 15,5 meetri kaugusele. Looduskaitseseaduse § 37 kohaselt on maaparandussüsteemi eesvoolul kalda piiranguvöönd, mille laius olenevalt valgala suurusest on 50 või 100 meetrit. Kalda piiranguvööndis on kaevandamine keelatud, kui tegu pole kaevandamise tulemusena tekkinud veekoguga. Kaevandamisloa KMIN-038 kehtivusaja pikendamise taotluse menetlusse võtmine on avalikustatud 06.07.2016 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Saue valla lehes 08.08.2016. Taotluse menetlusse võtmisest teavitati 08.07.2016 Aktsiaseltsi Harku Karjäär ja Saue Vallavalitsust. Avalikustamise käigus huvitatuid isikuid ei lisandunud. Maavara kaevandamise loa KMIN-038 juures olevad graafilised lisad ei vasta keskkonnaministri 06.05.2005 määruses nr 36 „Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm“ (kehtiv kuni 31.12.2016) ega ka hetkel kehtiva keskkonnaministri 23.01.2017 määruses nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ esitatud nõetele. Sellest tulenevalt palus Keskkonnaamet esitada 01.02.2017 kirjaga nr 12-2/17/1973 Aktsiaseltsil Harku Karjäär uued nõuetele vastavad graafilised lisad. Aktsiaselts Harku Karjäär esitas uued graafilised lisad 26.04.2017 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.04.2017 numbriga 12-2/17/1973-4). Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 ja 7 saatis loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu kirjaliku arvamuse saamiseks mäeeraldise asukoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile Saue Vallavolikogu nõustus 31.08.2017 otsusega nr 60 maavara kaevandamise loa pikendamisega Harku karjääri mäeeraldisel. Saue Vallavolikogu nõustus Harku karjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa kehtivusaja pikendamisega tingimusel, et kaevandaja on kohustatud rajama mäeeraldise piirile puidust tõkked, mis oleksid piisavad takistamaks inimeste pääsemise karjääri servale. Sellega soovitakse tagada inimeste ohutus. Keskkonnaamet arvestab Saue Vallavolikogu poolt esitatud tingimusega ning see lisatakse maavara kaevandamise loa täiendavaks tingimuseks. Keskkonnaamet saatis 08.09.2017 maavara kaevandamise loa kehtivusaja pikendamise taotluse arvamuse avaldamiseks maavarade komisjonile, kes nõustus oma 20.09.2017 istungi protokollilise otsusega nr 17-132 maavara kaevandamise loa pikendamisega Harku karjääri mäeeraldisel. Maavarade komisjon palus täpsustada mäeeraldise jääkvaru seisuga 30.06.2017. Vastav parandus on loa andmise korraldusse sisse viidud. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 25.09.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa pikendamise korralduse eelnõu ning andis 26.09.2017 kirjaga nr 12-2/17/1973-13 menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. KeÜS § 47 lõike 6 kohaselt avaldatakse kaevandamisloa andmise otsuse eelnõu valmimisest informeeriv teade ka kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. 2 (10) Keskkonnaamet jätab loa andmise otsuse eelnõu valmimisest kohalikus või maakondlikus ajalehes teavitamata, kuna Harku karjääris on kaevandatud lubjakivi juba väga pikka aega ning maavara kaevandamise loa pikendamisega ei muutu teostatavad tööd mäeeraldisel. Seega ka mõju keskkonnale ja ümbritsevale piirkonnale ei muutu. Aktsiaselts Harku Karjäär esitas omapoolsed seisukohad 04.10.2017 kirjaga nr 191 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 04.10.2017 numbriga 12-2/17/1973-14) ning palus muuta eelnõus esitatud täiendavate tingimuste nr 8 ja 10 sõnastust. Keskkonnaamet on põhjendanud Aktsiaselts Harku Karjäär poolt esitatud seisukohtadega arvestamist või mitte arvestamist korralduse punktis 2.5. Keskkonnaamet edastas omapoolsed seisukohad seoses Aktsiaselts Harku Karjäär poolt esitatud ettepankutega ja täpsustatud loa andmise eelnõud ettevõttele 11.10.2017 kirjaga nr 12-2/17/1973-15. II. KAALUTLUSED MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. MaaPS § 66 lõike 2 kohaselt võib kaevandamisluba muuta, kui loa omaja taotleb kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist. Vastavalt MaaPS § 67 lõikele 1 kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks, kuid mitte rohkem kui 30 aastaks. Maavara kaevandamise loa taotlus vastab MaaPS § 50 ja keskkonnaministri 23.02.2017 määruses nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ sätestatule. Taotluse on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja (06.07.2016 kiri nr 9-3/16/13199). MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 punkti 5 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lõike 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Aktsiaselts Harku Karjäär esitas koos maavara kaevandamise loa taotlusega kaevandamisjäätmekava. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. Maaregistri andmetel on 3 (10) kinnistu Harku karjäär (katastrinumbriga 72701:001:0027) puhul tegemist 100% mäetööstusmaaga. HMS § 48 ja § 49 lõike 1 kohaselt pannakse korralduse eelnõu avalikkusele tutvumiseks välja ja HMS § 49 lõike 2 kohaselt määrab haldusorgan ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja. 2.3 Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 punkti 2 kohaselt peab keskkonnamõju hindama, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 28 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal. Käesoleval juhul on loaga KMIN-038 kehtestatud mäeeraldise pindala 53,97 ha ning loa omanik taotleb selle kehtivusaja pikendamist nii, et tingimused jäävad samaks, seega kuulub kavandatav tegevus lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Samas sätestab KeHJS § 11 lõige 6 järgmist: kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata, kui keskkonnamõju on juba hinnatud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise, ehitusprojekti koostamise või kavandatavaks tegevuseks vajaliku teise tegevusloa menetlemise käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ja otsustaja hinnangul on selle tegevuse keskkonnamõju juba asjakohaselt hinnatud. Harku III ja Harku VI lubjakivikarjääride tegevuse kohta on koostatud KMH aruanne „AS Harku Karjäär taotletava Harku III ja Harku VI mäeeraldiste kavandatava tegevuse ja Harku maardla idaosa korrastamisvõimaluste keskkonnamõju hindamise aruanne“, mille koostajaks on OÜ Inseneribüroo STEIGER. Nimetatud aruandes on kajastatud ka kavandatavate Harku III ja Harku VI lubjakivikarjääride koosmõju olemasoleva Harku karjääri mäeeraldisega. Keskkonnaamet leiab, et osad läbiviidud KMH käigus tehtud leevendusettepanekud on otstarbekas kanda ka Harku karjääri maavara kaevandamise loale KMIN-038, kuna purustus-sorteerimissõlm, mis hakkab teenindama ka kavandatavat Harku III karjääri, asub Harku karjääri mäeeraldisel ning vähesel määral on ka Harku karjääri mäeeraldiselt veel varu väljamata ja seda just tundlike objektide ümbruses. Arvestades eeltoodut ning lähtudes ettevaatuspõhimõttest, annab otsustaja hinnangu selle kohta, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju, mida ei ole varem KMH käigus hinnatud ning otsustab KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse üle otsustamisel tehakse kaalutlusotsus kasutades KeHJS § 6 lõike 3 kriteeriumeid, tuginedes KMH aruandes toodule. Loa andja on seisukohal, et keskkonnamõju hindamine jäetakse algatamata, kuna: 1. Harku karjäär ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal ning mäeeraldisel töötamisega ei mõjutata eeldatavalt kaitsealasid ega Natura võrgustiku alasid. 2. Harku karjääri mäeeraldisel ei ületata piirmäärasid õhusaaste ja vibratsiooni osas. Lubjakivi kaevandamisel ja töötlemisel tekkivaid mõjusid on leevendusmeetmete rakendamisel võimalik vähendada. 4 (10) 3. Harku karjääri maavara kaevandamise loa pikendamine ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, mõju Siluri-Ordoviitsiumi veekihtidele pikeneb lihtsalt ajaliselt. Kui lisaks arvestada ka asjaolu, et Harku karjääri ümbritsevad töötavad ja ka alles taotletavad mäeeraldised, siis mõju põhjaveele kestaks ka ilma maavara kaevandamise luba KMIN-038 pikendamata edasi. 4. Kumulatiivne mõju maavara kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müra- ja tolmuallikate koosmõjul. Eeldatavasti Harku karjääris olulist kumulatiivset mõju ei esine. 2.4 Kaevandamisloa andmise või andmisest keeldumise analüüs Kaevandamisloa andmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja menetleja. MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huvidega. Vabariigi Valitsuse 10.03.2011 korraldusega nr 127 on kiidetud heaks „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“. Arengukavas käsitletakse riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks“. Arengukava järgi, kui taotletakse kaevandamisluba või loa muutmist või mäeeraldise laiendamist selliselt, et taotletava tegevuse tulemusena tagatakse maavara säästlik kasutamine või korrastamistingimuste otstarbekam täitmine, ei ole vajalik varustuskindluse analüüsi teostamine. Taotletava tegevusega: 1) välditakse majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teket, v.a juhul, kui ploki tekkimist põhjustava taristu (infrastruktuuri) rajamisega seotud riiklikud huvid prevaleerivad maavara kaevandamisega seotud huvide üle; 2) väljatakse maavara täielikult ka vertikaalsuunas; 3) tagatakse korrastamistingimuste otstarbekam täitmine; 4) tagatakse planeeringutest või riigi taristu ehituse ja laiendamise vajadustest tingitud tegevuste raames maapõue ja maavara kaitse nõuete täitmine ning maavara ratsionaalne kasutamine. MaaPS § 84 lõikes 2 on sätestatud, et kaevandatud maa tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kaevandamisloas KMIN-038 on kaevandatud maa kasutamise otstarve veekogudemaa. Harku lubjakivikarjääri korrastamine osutub võimalikuks alles siis, kui on välja töötatud ka Harku II (maavara kaevandamise luba KMIN-086), IV (maavara kaevandamise luba KMIN-096) lubjakivikarjäärid ja lähitulevikus ka Harku VI lubjakivikarjäär, kuna Harku karjääri mäeeraldisel asuvad purustussõlm ja pumbajaam on vajalikud eelpool nimetatud karjääride teenindamiseks. Antud taotluse puhul on tagatud eelpool nimetatud tingimused, kuna taotletava ala piires on jääkvaru väljamata, loa andmine tagaks kaevandatud alade nõuetekohase korrastamise ning oleks välditud ebaotstarbekate jääkplokkide tekkimine. Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et taotletav tegevus ei ole vastuolus riigi huvidega. 5 (10) MaaPS § 55 lõige 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning Aktsiaselts Harku Karjäär ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 07.02.2017). 2.5. Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). Vastavalt keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõikele 4 kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ märgitakse nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud täiendavad nõuded. Kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise menetluse käigus hindab Keskkonnaamet ka hetkel kehtiva maavara kaevandamise loa täiendavate tingimuste asjakohasust. Keskkonnaministeeriumi poolt 12.11.2002 väljastatud maavara kaevandamise loale KMIN-038 on kantud järgnevad täiendavad tingimused: 1. Maavara kaevandamise loa valdaja peab esitama Keskkonnaministeeriumile ja Harjumaa Keskkonnateenistusele hiljemalt 31.12.2002 keskkonnaprogrammi, mis peab sisaldama: meetmeid müra leviku tõkestamiseks ja müra mõõtmise kava, mis peab tagama müra lubatud normtasemest kinnipidamise elamisalal ööpäevaringselt. Nimetatud kava peab olema heakskiidetud Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakonna poolt karjääri ümbruse lõhketööde seismilise mõju suhtes tundlike objektide kontrollmõõtmiste kava; sõelmete puistangu rekultiveerimistingimusi ja tehnoloogilise ja bioloogilise rekultiveerimise ajakava, mis peab olema kooskõlastatud maaomanike ja Harku Vallavalitsusega. 2. Maavara kaevandamise loa valdaja peab puhastama ja korrastama vanaõli mahutite ümbruse 1. maiks 2003; 3. Maavara kaevandamise loa valdaja peab seismilise järelmõju hindamise vajaduse eesmärgil fikseerima lõhketööde teostamise tingimused: lõhkamise aja, asukoha ja peamised lõhketöö parameetrid (laengu mass, laengute arv, viidete arv jne); 4. Maavara kaevandamise loa valdaja peab sulgema 31.12.2003. a olemasoleva purustus- sorteerimiskompleksi ning sellega seotud tehnoloogilised protsessid (v.a raudtee vagunitele laadimine) üle viima antud mäeeraldise territooriumile. Samaks kuupäevaks korraldama sõelmete puistangu nõrgvee puhastamise. 5. Maavara kaevandamise loa valdaja peab korrastama 31.12.2004. a Harku valla territooriumile jäävad sõelmete puistangud, loaplatsid ja purustus-sorteerimiskompleksi ümbruse ning likvideerima ehitised, mis ei leia enam kasutamist. Kuna maavara kaevandamise luba KMIN-038 on välja antud 2002 ja vahepeal ei ole luba muudetud, siis osad loale kantud täiendavad tingimused pole enam asjakohased. Sellest tulenevalt eemaldatakse maavara kaevandamise loalt KMIN-038 täiendav tingimus nr 1, mille kohaselt peab loa omanik esitama Keskkonnaministeeriumile ja Harjumaa Keskkonnateenistusele hiljemalt 31.12.2002 keskkonnaprogrammi, mis peab sisaldama: 6 (10) meetmeid müra leviku tõkestamiseks ja müra mõõtmise kava, mis peab tagama müra lubatud normtasemest kinnipidamise elamisalal ööpäevaringselt. Nimetatud kava peab olema heakskiidetud Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakonna poolt; karjääri ümbruse lõhketööde seismilise mõju suhtes tundlike objektide kontrollmõõtmiste kava; sõelmete puistangu rekultiveerimistingimusi ja tehnoloogilise ja bioloogilise rekultiveerimise ajakava, mis peab olema kooskõlastatud maaomanike ja Harku Vallavalitsusega. Samuti eemaldatakse maavara kaevandamise loalt KMIN-038 täiendav tingimus nr 2, mille kohaselt peab loa omanik puhastama ja korrastama vanaõli mahutite ümbruse 1. maiks 2003. Maavara kaevandamise loalt KMIN-038 eemaldatakse täiendav tingimus nr 4, mille kohaselt peab loa omanik sulgema 31.12.2003. a olemasoleva purustus-sorteerimiskompleksi ning sellega seotud tehnoloogilised protsessid (v.a raudtee vagunitele laadimine) üle viima antud mäeeraldise territooriumile. Samaks kuupäevaks korraldama sõelmete puistangu nõrgvee puhastamise. Maavara kaevandmise loalt KMIN-038 eemaldatakse täiendav tingimus nr 5, mille kohaselt peab loa omanik korrastama 31.12.2004. a Harku valla territooriumile jäävad sõelmete puistangud, loaplatsid ja purustus-sorteerimiskompleksi ümbruse ning likvideerima ehitised, mis ei leia enam kasutamist. AS Harku Karjäär esitas Keskkonnaametile 18.05.2017 kirjaga nr 106 omapoolse seisukoha kaevandamisloa KMIN-038 pikendamise eelnõule ning palusid muuta eelnõusse lisatud maavara kaevandamise loa täiendavat tingimust nr 8, mille kohaselt tuleb seirata mürataset jaamahoone juures Tammi tee 15 kinnistul (katastritunnus 72701:001:0139) ning lisaks mäeeraldise piiril kord kuus. Mõõta tuleb karjääri maksimaalsel tootmisvõimsusel ja soodsatel ilmastikutingimustel (tuulekiirus üle 2 m/s ja allatuult). Mõõta ei tule, kui kuus ei kaevandata. Tulemused esitada loa andjale ning hoone omanikule kahe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. Kui esineb ülenormatiivseid müratasemeid, tuleb rajada Tammi tee 15 kinnistule müratõkkevall. AS Harku Karjäär palus muuta tingimust selliselt, et ei oleks määratud mürataseme mõõtmine mäeeraldise piiril kord kuus. Põhjendusena toob ettevõte asjaolu, et KMH-s esitatud andmed müra taseme kohta on saadud teoreetiliste arvutuste abil ning tegeliku olukorra saab määrata vahetute mõõtmisega. Alles vahetu mõõtmise tulemuse põhjal saab vastu võtta otsuse vajalike täiendavate meetmete vajalikkuse või mittevajalikkuse kohta. Keskkonnaamet arvestab AS Harku Karjäär poolt esitatud seisukohaga selles osas, et tegeliku olukorra saab määrata vahetu mõõtmise tulemuste põhjal ning nende põhjal saab võtta vastu otsuse vajalike täiendavate meetmete vajalikkuse kohta. Selleks, et määrata müramõõtmiste vajalikkus ka mäeeraldise piiril on otstarbekas viia läbi müra mõõtmised täiendavas tingimuses toodud nõuetel esialgu ühekordselt ning esitada saadud müra mõõtmiste tulemused Keskkonnaametile ning tuginedes reaalselt mõõdetud müra tasemetele, saab määrata müra mõõtmise vajalikkuse või mittevajalikkuse mäeeraldise piiril. Seega muudetakse täiendava tingimuse nr 8 sõnastust selliselt, et jäetakse ära nõue mõõta müra taset mäeeraldise piiril iga kuu - seirata mürataset jaamahoone juures Tammi tee 15 kinnistul (katastritunnus 72701:001:0139) kord kuus. Mõõta tuleb karjääri maksimaalsel tootmisvõimsusel ja soodsatel ilmastikutingimustel (tuulekiirus üle 2 m/s ja allatuult). Mõõta ei tule, kui kuus ei kaevandata. Tulemused esitada loa andjale ning hoone omanikule kahe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. Kui esineb ülenormatiivseid müratasemeid, tuleb rajada Tammi tee 15 kinnistule müratõkkevall. Samuti lisatakse loale täiendav tingimus, mis kohustab loa saajat peale pikendatud maavara kaevandamise loa saamist mõõtma ühekordselt müra taset mäeeraldise piiril karjääri maksimaalsel tootmisvõimsusel ja soodsatel ilmastikutingimustel (tuulekiirus üle 2 m/s ja allatuult) ning esitada läbiviidud mõõtmiste tulemused Keskkonnaametile kahe nädala jooksul peale mõõtmisi. Saadud 7 (10) tulemuste põhjal määrab Keskkonnaamet müra mõõtmise vajalikkuse või mittevajalikkuse mäeeraldise piiril. Aktsiaselts Harku Karjäär esitas omapoolsed seisukohad 04.10.2017 kirjaga nr 191 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 04.10.2017 numbriga 12-2/17/1973-14) ning palus muuta eelnõus esitatud täiendavate tingimuste nr 8 ja 10 sõnastust. Kuna Tammi tee 15 kinnistu (katastritunnusega 72701:001:0139) asub Harku karjääri mäeeraldise piiril, siis aktsiaselts Harku karjäär leiab, et mürataseme mõõtmiste teostamise nõue nii Tammi tee 15 kinnistul kui ka mäeeraldise piiril ei ole põhjendatud. Keskkonnaamet arvestab aktsiaselts Harku Karjäärpoolt esitatud seisukohaga ning täiendavate tingimuste nr 8 ja 10 asemele lisatakse tingimus, mis kohustab ettevõttel mõõta mürataset ühekordselt Tammi tee 15 kinnistul (katastritunnusega 72701:001:0139) karjääri maksimaalsel tootmisvõimsusel ja soodsatel ilmastikutingimustel (tuulekiirus üle 2 m/s ja allatuult) ning esitada läbiviidud mõõtmiste tulemused Keskkonnaametile kahe nädala jooksul peale mõõtmisi. Saadud tulemuste põhjal määrab Keskkonnaamet müra mõõtmise vajalikkuse või mittevajalikkuse Tammi tee 15 kinnistul. Tulenevalt kavandatavate Harku III ja Harku VI lubjakivikarjääride tegevuste kohta koostatud KMH-st on otstarbekas kanda maavara kaevandamise loale KMIN-038 järgnevad täiendavad tingimused: 1. Seismilise järelmõju hindamise vajaduse eesmärgil fikseerima lõhketööde teostamise tingimused: lõhkamise aja, asukoha ja peamised lõhketöö parameetrid (laengu mass, laengute arv, viidete arv jne) 2. Purustus-sorteerimissõlme töö ilma niisutussüsteemita on keelatud. 3. Kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, tuleb kasta teid pidevalt. 4. Vältimaks kalluritel transporditava materjali tolmamist, tuleb kallurikastid katta. 5. Mäetööde käigus ei tohi rikkuda Silur-Ordoviitsiumi regionaalset veepidet. 6. Kaevandamisel tuleb vältida diktüoneemakilda kihi avamist. Kihi avamisel tuleb isoleerida avatud pind pealtpoolt ning ohutult käidelda väljakaevandatud kilda mass. 7. Kasutada vajadusel tundlike objektide lähedal mehaanilist raimamist hüdrovasaraga. 8. Mõõta mürataset ühekordselt Tammi tee 15 kinnistul (katastritunnusega 72701:001:0139) karjääri maksimaalsel tootmisvõimsusel ja soodsatel ilmastikutingimustel (tuulekiirus üle 2 m/s ja allatuult) ning esitada läbiviidud mõõtmiste tulemused Keskkonnaametile kahe nädala jooksul peale mõõtmisi. Saadud tulemuste põhjal määrab Keskkonnaamet müra mõõtmise vajalikkuse või mittevajalikkuse Tammi tee 15 kinnistul ning võimalikud vajalikud leevendusmeetmed. 9. Vajalik on jälgida karjäärist väljapumbatava vee hulka ja kvaliteeti. Proovivõtu asukoht (kohad) peavad paiknema selliselt, et saab kontrollida karjäärivee seisundit enne liitumist võõrveega vana Harku karjääri territooriumil. 10. Kaevandaja on kohustatud rajama mäeeraldise piirile puidust tõkked, mis oleksid piisavad takistamaks inimeste pääsemise karjääri servale. Aktsiaselts Harku Karjäär selgitas oma 18.10.2017 kirjaga nr 211, et täiendava tingimuse nr 10 kohane puidust tõke on võimalik rajada Tammi teega piirneva mäeeraldise osas, sest teistest külgedest on Harku karjääri mäeeraldis hõlmatud teiste mäeeraldistega ning tõkke rajamine kahe mäeeraldise vahele ei ole asjakohane. Keskkonnaamet nõustub esitatud seisukohaga ning sellest tulenevalt on kaevandajal kohustus rajada puidust tõke Tammi teega piirnevas mäeeraldise osas. Sellest lähtuvalt sõnastatakse täiendav tingimus nr 10 järgmiselt: Kaevandaja on kohustatud rajama Tammi teega külgnevale mäeeraldise piirile puidust tõkked, mis oleksid piisavad takistamaks inimeste pääsemise karjääri servale. 8 (10) III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS § 48 ja § 52 lõike 2, keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsusele nr 60, maavarade komisjoni 20.09.2017 istungi protokollilisele otsusele nr 17-132 ja Aktsiaseltsi Harku Karjäär taotlusele, otsustan: 1. Jätta algatamata keskkonnamõjude hindamine Aktsiaselts Harku Karjäär Harku karjääri maavara kaevandamise loa pikendamisele. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 2. Pikendada Aktsiaseltsi Harku Karjäär maavara kaevandamise loa KMIN-038 kehtivusaega 30 aasta võrra ehk kuni 03.05.2049. 3. Eemaldada maavara kaevandamise loa täiendavad tingimused nr 1, 2, 4 ja 5. 4. Kanda maavara kaevandamise loale järgnevad täiendavad tingimused: 4.1. Seismilise järelmõju hindamise vajaduse eesmärgil fikseerima lõhketööde teostamise tingimused: lõhkamise aja, asukoha ja peamised lõhketöö parameetrid (laengu mass, laengute arv, viidete arv jne). 4.2. Purustus-sorteerimissõlme töö ilma niisutussüsteemita on keelatud. 4.3. Kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, tuleb kasta teid pidevalt. 4.4. Vältimaks kalluritel transporditava materjali tolmamist, tuleb kallurikastid katta. 4.5. Mäetööde käigus ei tohi rikkuda Silur-Ordoviitsiumi regionaalset veepidet. 4.6. Kaevandamisel tuleb vältida diktüoneemakilda kihi avamist. Kihi avamisel tuleb isoleerida avatud pind pealtpoolt ning ohutult käidelda väljakaevandatud kilda mass. 4.7. Kasutada vajadusel tundlike objektide lähedal mehaanilist raimamist hüdrovasaraga. 4.8. Mõõta mürataset ühekordselt Tammi tee 15 kinnistul (katastritunnusega 72701:001:0139) karjääri maksimaalsel tootmisvõimsusel ja soodsatel ilmastikutingimustel (tuulekiirus üle 2 m/s ja allatuult) ning esitada läbiviidud mõõtmiste tulemused Keskkonnaametile kahe nädala jooksul peale mõõtmisi. Saadud tulemuste põhjal määrab Keskkonnaamet müra mõõtmise vajalikkuse või mittevajalikkuse Tammi tee 15 kinnistul ning võimalikud vajalikud leevendusmeetmed. 4.9. Vajalik on jälgida karjäärist väljapumbatava vee hulka ja kvaliteeti. Proovivõtu asukoht (kohad) peavad paiknema selliselt, et saab kontrollida karjäärivee seisundit enne liitumist võõrveega vana Harku karjääri territooriumil. 4.10. Kaevandaja on kohustatud rajama Tammi teega külgnevale mäeeraldise piirile puidust tõkked, mis oleksid piisavad takistamaks inimeste pääsemise karjääri servale. Kaevandamisluba KMIN-038 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee . 9 (10) Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Maavara kaevandamise luba KMIN-038 2. Lisa 1. KMH eelhinnang 3. Mäeeraldise plaan 4. Geoloogiline läbilõige Saata: Aktsiaselts Harku Karjäär Teadmiseks: Maa-amet, Tehnilise Järelevalve Amet, Saue Vallavalitsus Epp Kuslap maapõuespetsialist Maapõuebüroo 10 (10)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet KMIN-038 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi AS Harku Karjäär 1.2. Äriregistrikood 10478760 1.3. Aadress Veskitammi 8, 76401 Laagri, Saue vald 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi AS Harku Karjäär 2.2. Äriregistri kood 10478760 2.3. Aadress Veskitammi 8, 76401 Laagri, Saue vald 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Harku 3.2. Maardlaosa nimetus - lubjakivimaardla 3.3. Maardla registrikaardi number 0161 3.4. Maardla põhimaavara ehituslubjakivi 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Harku karjäär selle teenindusmaa 4.2. Mäeeraldise asukoht Harju maakond, Saue vald 4.3. Mäeeraldise pindala, ha 53,97 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 54,75 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring nimetus „Aruanne Harku lubjakivimaardla detailsetest geoloogilistest uuringutöödest“ I. Barankina, 1962 geoloogiafondi number EGF 1949 varude kinnitamise otsus ja kuupäev nr 134, 25.02.1994 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: kogus aktiivne tarbevaru ehituslubjakivi – 969,193 tuhat m3 aktiivne reservvaru passiivne tarbevaru  passiivne reservvaru kaevandatav varu ehituslubjakivi – 268,193 tuhat m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 30.09.2017 7. Katend, Katendi kogus 0 tuh m3, sh mulla kogus 0 tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond ehitusmaterjal, ehituskillustik kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 250 tuhat m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 8.4. Loa kehtivusaeg kuni 03.05.2049 9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: maatulundusmaa 10. Täiendavad 1. Seismilise järelmõju hindamise vajaduse eesmärgil fikseerima tingimused lõhketööde teostamise tingimused: lõhkamise aja, asukoha ja peamised lõhketöö parameetrid (laengu mass, laengute arv, viidete arv jne) 2. Purustus-sorteerimissõlme töö ilma niisutussüsteemita on keelatud. 3. Kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, tuleb kasta teid pidevalt. 4. Vältimaks kalluritel transporditava materjali tolmamist, tuleb kallurikastid katta. 5. Mäetööde käigus ei tohi rikkuda Silur-Ordoviitsiumi regionaalset veepidet. 6. Kaevandamisel tuleb vältida diktüoneemakilda kihi avamist. Kihi avamisel tuleb isoleerida avatud pind pealtpoolt ning ohutult käidelda väljakaevandatud kilda mass. 7. Kasutada vajadusel tundlike objektide lähedal mehaanilist raimamist hüdrovasaraga. 8. Mõõta mürataset ühekordselt Tammi tee 15 kinnistul (katastritunnusega 72701:001:0139) karjääri maksimaalsel tootmisvõimsusel ja soodsatel ilmastikutingimustel (tuulekiirus üle 2 m/s ja allatuult) ning esitada läbiviidud mõõtmiste tulemused Keskkonnaametile kahe nädala jooksul peale mõõtmisi. Saadud tulemuste põhjal määrab Keskkonnaamet müra mõõtmise vajalikkuse või mittevajalikkuse Tammi tee 15 kinnistul ning võimalikud vajalikud leevendusmeetmed. 9. Vajalik on jälgida karjäärist väljapumbatava vee hulka ja kvaliteeti. Proovivõtu asukoht (kohad) peavad paiknema selliselt, et 2 (3)  saab kontrollida karjäärivee seisundit enne liitumist võõrveega vana Harku karjääri territooriumil. 10. Kaevandaja on kohustatud rajama Tammi teega külgnevale mäeeraldise piirile puidust tõkked, mis oleksid piisavad takistamaks inimeste pääsemise karjääri servale. 11. Loa andmise Loa on andnud Keskkonnaministeeriumi kantsler 12.11.2002 ning luba on ja muutmise muudetud Keskkonnaameti maapõuebüroo juhtaja 20.10.2017 otsused korraldusega nr 1-3/17/2705. Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja maapõuebüroo Kuupäev: 20.10.2017 3 (3)  Lisa 1 EELHINNANG Eelhinnangu andmisel lähtuda KeHJS § 6 lõikes 3 sätestatud kriteeriumitest. 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. Maakasutus Harku karjääri mäeeraldis kattub täielikult Harku lubjakivimaardla (registrinumber 0161) ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokiga nr 1. Harku karjääri mäeeraldise kirdeserv jääb maaparandussüsteemi eesvoolust, mille kood maaparandussüsteemide registris on 41094100100100021M ja valgala on kuni 10 km2, ligikaudu 15,5 meetri kaugusele. Looduskaitseseaduse § 37 kohaselt on maaparandussüsteemi eesvoolul kalda piiranguvöönd, mille laius olenevalt valgala suurusest on 50 või 100 meetrit. Kalda piiranguvööndis on kaevandamine keelatud, kui tegu pole kaevandamise tulemusena tekkinud veekoguga. Kaevevälja lõunapiir kulgeb 250 meetrit põhjapool Tallinn-Keila 110 kV elektriliinist, läänepiir asub 250 meetri kaugusel Harku-Tabasalu maanteest. Karjääri idapiiriks on endine Tallinn- Vääna raudteetamm ja põhjapiiriks tagastatud ja erastatud maadel moodustatud kinnistud. Harku karjääri mäeeraldis piirneb lõunast Harku II karjääri mäeeraldisega (maavara kaevandamise luba KMIN-086), läänest Harku IV karjääri mäeeraldisega (maavara kaevandamise luba KMIN-096) ja põhjast Harku V lubjakivikarjääri mäeeraldisega (maavara kaevandamise luba KMIN-123). Harku V karjääris on kaevandaja Balti Kivi OÜ, teistes karjäärides on kaevandajaks aktsiaselts Harku Karjäär. Aktsiaselts Harku Karjäär taotleb maavara kaevandamise luba Harku lubjakivimaardlas olevatele Harku III ja VI mäeeraldistele. Harku III taotletav mäeeraldis jääb Harku karjäärist kirdesse ning Harku VI edelasse. 1.2. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime Harku lubjakivikarjäär hõlmab Harku lubjakivimaardla ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokki 1. 31.03.2016 seisuga on Harku lubjakivikarjääri mäeeraldisega seotud jääkvaru 1. plokis 982,184 tuhat m3. Maavara kaevandamise loa KMIN-038 järgi on 1. plokis mittekaevandatav varu 701 tuhat m3. Seega kaevandatavat varu on Harku karjääri mäeeraldisel veel 281,184 tuhat m3. Varu on Harku karjääri mäeeraldisel väljamata mäeeraldise põhjaküljel. Harku lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Kesk-Ordoviitsiumi Kukruse lademe avamusalal. Harku lubjakivimaardla aladel moodustavad pehme katendi õhuke kasvupinnase kiht ja saviliiv moreen karbonaatse jämepurruga. Kasvupinnase paksus on väike, 0,1-0,2 meetrit, ning see koosneb taime- ja puujuuri sisaldavast huumusevaesest rähksest liivsavi ja saviliiv pinnasest. Kasvupinnas ei vasta mulla nõuetele. Saviliiv moreeni paksus on kuni 0,4 meetrit. Kaljuseks katendiks on savikas, kukersiidi mugulate ja vahekihikestega lubjakivi, mis on tugevalt murenenud ja porsunud. Kaljuse katendi paksus on keskmiselt 1,3 meetrit. Kasuliku kihi moodustavad Uhaku lademe alumine osa, Lasnamäe lade ja Aseri ning Kunda lade. Kasuliku kihi kogupaksus on 9-14 meetrit. Uhaku ja Lasnamäe lademe lubjakividest valmistatud killustiku survetugevus on keskmiselt 800 kgf/cm2, külmakindlus 25-50 tsüklit, Nordicu (EVS-EN 1097-9) ja LA katsete kohaselt vastab killustik III klassile (EVS-EN 1097-2). Seega on killustik sobiv tsementbetoon- ja asfaltbetoonsegude valmistamiseks ning teekatteks killustik- ja kruusakattega autoteele kasutamiseks. Lubjakivi on taastumatu loodusvara, seetõttu puudub taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime. 1.3. Märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Keskkonnaregistri andmetel puuduvad taotletavatel mäeeraldistel kaitstavaid loodusobjektid. Lähim kaitstav loodusobjekt on Harku mõisa park, mis asub 1,1 km kaugusel lõunas. Tabasalu raba jääb taotletavast Harku III mäeeraldisest 1,9 km kaugusele põhja-loode suunda. Kirdesse jääb 2 km kaugusele kaitstav üksik objekt - Pilladu tamm. Kaitstavatest taimedest on Harku karjääri mäeeraldisest 2,1 km kaugusel lõunas II kategooria kaitstava taime kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kasvukoht, 2,3 km kaugusel kagus II kategooria väike käopõllu (Listera cordata) kasvukoht ja kirdesse 1,4 km kaugusele jääb II kategooria pruun raunjala (Asplenium trichomanes) kasvukoht. III kategooria taimedest jäävad alast kirdesse 2,0 km kaugusele suure käopõllu (Listera ovata) ja vööthuul sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) kasvukohad. Harku karjääri mäeeraldisest loodesse jäävad 4,0 km kaugusele järgmiste III kaitsekategooria taimede kasvukohad: must tuhkpuu (Cotoneaster niger), vööthuul sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), nõmm-nelk (Dianthus arenarius), aaskarukell (Pulsatilla pratensis). Harku karjääri mäeeraldise põhjapoolsest osast ligikaudu 2,2 km kaugusel asub kaitstavate liikide III kategooriasse kuuluva händkakku (Strix uralensis) elupaik ja edelasse 2,1 km kaugusele sama kategooria mosaiikliblika (Euphydryas aurinia) elupaik. Loodesse 2,6 km kaugusele jääb II kategooria kaitstava liigi kanakull (Accipiter gentilis) elupaigad. Lõunapoolsest tükist lõunasuunas 1,1 km kaugusel asub II kategooria kaitstava liigi suurkõrva (Plecotus auritus) elupaik. Harku karjääri mäeeraldisest ligikaudu 4,0 km kaugusel edelas asub Vääna-Posti nahkhiirte püsielupaik koos sihtkaitsevööndiga ja 2,4 km kaugusel loodes Vatsla kanakulli püsielupaik koos sihtkaitsevööndiga. Lähim vääriselupaik (VEP) nr. 128151 asub 2,4 km kaugusel lõunas. Harku karjääri mäeeraldisest 1,3 km kaugusele lõunasse jäävad Harku linnuse säilmed ning umbes 1,0 km kaugusel on lähima kultuurimälestise, Peeter Suure Merekindluse Harku sõjaväelinnaku hooned. Harku karjääri kirdepiiril asub eraomandis olev kinnistu Jaamahoone, kus asub vana tsaariaegne Harku raudteehoone. Hoone ei ole riikliku kaitse all, kuid Muinsuskaitseamet on seisukohal, et hoonet tuleks määratleda miljööväärtuslikuna ja säilitatavana (lisa 11). Tegemist on Eesti 2 (8) raudteearhitektuuris üsna tüüpse, 1910-ndatel ehitatud jaamahoonega. Paekivist hoone on kuulunud Imperaator Peeter Suure Merekindluse raudtee kompleksi, sellisena on ta sõjaajaloolise väärtusega ehitis. Hoone kuulub ulatusliku raudtee-ehitiste ansambli tüüpprojekti järgi ehitatud jaamahoonete hulka ning on üksikehitisena väärtuslik kui nn kroonuhistoritsismi näide. 1.4. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Harku karjääri alal ei ole tegemist ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alaga. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Purustus–sorteerimissõlm on paigutatud Harku karjääri põhjapiirile mäeeraldise põhja, mis teenindab praegu töötavat Harku II karjääri ja on kavandatud ka Harku III ja Harku VI teenindamiseks. Mäeeraldis paikneb Harku maardla idaosa põhjaveetaseme alanduse vööndis. Veetase on ligilähedaselt samal tasemel taotletavate karjääride kasuliku kihi lamamiga. Veekõrvaldus on vajalik põhiliselt sademete ja suurveeperioodi vee väljapumpamiseks. AS-ile Harku Karjäär on väljastatud paekivi kaevandamiseks Harku karjääri mäeeraldisel vee erikasutusluba nr L.VV.HA-46723, L.VV/327120 ja L.VV/319880. Kuna Volhovi lademe lubjakivid on kaevandatava maavaru lamamiks, mis töötab veepidemena ja lubjakivi kaevandamine toimub maksimaalsest põhjaveetasemast kõrgemal ning praeguseks hetkeks kujunenud veerežiim säilitatakse, siis karjääri tootmistegevus ei tekita olulist mõju põhjaveele. Maavara kaevandamisel tekkivad peened savised osakesed täidavad maavaras olevad vertikaalsed looduslikud lõhed ja praod, mis oluliselt pidurdavad karjääri sadava sademete vee infiltratsisooni karjääri põhja kivimitesse. Keskmine sademevee hulk on kuni 500 m3/d. Aastane vee sissevool moodustab 150-180 tuhat m3. Sademevesi koguneb kraavi, mis on rajatud kaldega 0,002 karjääri lõunapoolsel asuvasse settetiiki ja veekogurisse. Veekogurist pumbatakse vesi karjääri pervele rajatud kraavi, mida mööda vesi juhitakse Harku järve. Kraavi pikkus on 7 km. Enne jõudmist Harku järve seguneb karjäärivesi piirkonna muu veega. Hetkel töötavate karjääride Harku II ja IV ning menetluses olevate maavara kaevandamise lubade Harku III ja VI veekõrvaldus hakkab toimuma läbi Harku karjääri mäeeraldise juba olemasolevate kraavide kaudu. See on ka põhjuseks, miks taotletakse maavara kaevandamise loa KMIN-038 pikendamist, et oleks võimalik teenindada juba olemasolevate süsteemidega töötavaid ja rajatavaid karjääre. Purustus–sorteerimissõlm on paigutatud Harku karjääri põhjapiirile mäeeraldise põhja, mis teenindab praegu töötavat Harku II karjääri ja on kavandatud ka Harku III ja Harku VI teenindamiseks. Kasutusel olev purustussõlm on statsionaarne ning käesoleval hetkel teenindab nii Harku II kui ka IV karjääre ning tulevikus hakkab teenindama ka taotletavaid Harku III ja 3 (8) VI karjääre. Harku karjääri tegevuse lõpetamisega tõuseb Harku karjääri mäeeraldisel veetase ligikaudu 1,5 meetrit, mille tulemusel jääksid loodavad tehnorajatised osaliselt vee alla. Seega on vajalik Harku karjääri maavara kaevandamise loa pikendamine, et oleks tagatud ka edaspidi Harku maardlas töötavate karjääride teenindamine juba olemasolevate süsteemidega. 2.1. Loodusvarade kasutamine Lubjakivi on taastumatu loodusvara, seega tuleb seda kasutada võimalikult säästlikult. Kaevandamise seisukohalt tähendab see, et aktiivne tarbevaru tuleb väljata ja kasutada minimaalsete kadudega. Kaevandamistegevuse peamised keskkonnahäiringud on Harku karjääris välja kujunenud ja stabiliseerunud. Harku karjääri maavara kaevandamise loa pikendamisega tagatakse maardla optimaalne ning üleüldine maavarade säästlik kasutamine Harku lubjakivimaardla teeninduspiirkonnas ning maavara väljamine sealt on kooskõlas jätkusuutliku kaevandamise põhimõtetega. 2.2.Jäätme- ja energiamahukus Maavara purustamisel tekib peenfraktsioon (terasuurusega 0-4 mm), hinnanguliselt 15-30% kogu töödeldavast kaevisest, olenevalt ka maavara kvaliteedist ka mõnevõrra rohkem. Peenfraktsiooni puhul on tegemist maavara töötlemisel tekkinud püsijäätmetega, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi, mis põhjustaks täiendavat keskkonnakoormust. Peenfraktsioonid, mida ei suudeta turustada kolme aasta jooksul või kasutada vastavalt korrastamisprojektile karjääri korrastamiseks, võib liigitada jäätmeteks koodiga 01 04 13 või kivilõikamisel ja –saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07, sh lubjakivi ja dolomiidi töötlemisel tekkinud jäätmed. AS-ile Harku Karjäär on antud jäätmeluba nr L.JÄ/322080 jäätmete taaskasutamiseks ja aluspõhja maavara kaevandamiseks ja rikastamiseks. 2.3.Lähipiirkonna teised tegevused Harku maardlas on toimunud kaevandamistegevus alates aastast 1954, seega on Harku karjääri ümbruskond oluliselt kaevandamisest mõjutatud. Harku lubjakivimaardlas on hetkel 4 kehtiva maavara kaevandamise loaga mäeeraldist, kus toimub ka aktiivne kaevandamine. Kaevandamisega on praegusel hetkel hõlmatud 94,49 ha. Lisaks taotletakse kahte uut maavara kaevandamise luba kogupindalaga 13,6 ha. Harku karjääri mäeeraldisele on loodud kõik vajalikud süsteemid lubjakivi kaevandamisega ja killustiku toomiseks, mida kasutatakse ka Harku II ja IV karjääride teenindamiseks. Ka taotletavate Harku III ja VI mäeeraldiste teenindamine on plaanitud kasutades Harku karjääri mäeeraldisele loodud süsteeme. Sellest tulenevalt taotletakse ka maavara kaevandamise loa KMIN-038 pikendamist, et saaks jätkata hetkel töötavate tehnoloogiate kasutamist. Harku karjääri mäeeraldisest 350 meetrit põhja jääb Laabi broilerifarm. Farmi ja Harku karjääri vahele jääb Balti Kivi OÜ-le kuuluv Harku V karjäär. Harku karjääri mäeeraldisele lähimad elamud paiknevad ligikaudu 350 meetri kaugusel Suurekivi kinnistul, 500 meetri kaugusel Harku tee 6 ja 4 kinnistutel ning 600 meetri kaugusel Mulgi kinnistul. 4 (8) Vahetut külgnemist Harku karjääri mäeeraldisel tundlike objektidega pole, kuna antud mäeeraldis on ümbritsetud teiste mäeeraldistega. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest 3.1. Vesi ja pinnas Kaevandamine Harku maardlas on mõjutanud Siluri-Ordoviitsiumi ülemisi põhjaveekihte, kus vee väljapumpamise tõttu on kujunenud alanduslehter, mis on muutnud ümbritseva ala looduslikku veerežiimi. Lisaks kaevandamise tulemusena tekkinud depressioonilehtrile on põhjaveetaseme suhteliselt suur sügavus tingitud osaliselt ka klindi lähedusest. Mäeeraldised paiknevad alal, mis on põhjaveetaseme alanduse mõju all juba üle poole sajandi. Põhjaveetase on ligikaudu samal kõrgusel kavandatavate karjääride põhjaga. Seega on vaja välja pumbata sadeveed, suurveeperioodi sulaveed ja osaliselt ka põhjavett, mille tase ajutiselt tõuseb. Käesoleval ajal kogutakse karjäärivesi veekogujasse - settetiiki (sumpa). Setitatud vesi suunatakse Harku ojja ja sealt edasi Harku järve. Oluline on range kontroll karjääripõhja reostuse vältimiseks ja veekvaliteedi seire settetiigist väljumisel. Harku karjääri veekõrvaldus ei mõjuta oluliselt Siluri-Ordoviitsiumi veekihti, milles karjäärid paiknevad. See veekiht on praktiliselt kuivendatud seniste karjääride töö ja ka klindi mõju tõttu. Ümbruskonna vesivarustus baseerub Kambrium-Vendi veekihil. Harku lubjakivimaardla karjääride veekõrvaldus ei avalda ei otseselt ega kaudselt mõju sellele veekihile. Kasuliku kaevise kihi all lasub Silur-Ordoviitsiumi regionaalne veepide, mis takistab ülemise, Silur- Ordoviitsiumi veekihi vee imbumist alumisse kihti. Seda eeldusel, et veepidet ei rikuta. See on ka üks nõue mäetöödele, et kaitsta alumist veekihti võimalike reostuste eest ülemisest Siluri- Ordoviitsiumi veekihist. Seda võivad põhjustad sügavad veekraavid ja veekogujad pumplas. Heljumi ja naftasaaduste kontsentratsioonide seire kohustus kord kvartalis on seatud AS Harku Karjäärile vee erikasutusloas nr L.VV/319880 (kehtiv kuni 31.12.2015) ning loas nr L.VV/327120 (kehtiv alates 01.01.2016). Suurim lubatud saasteainete sisaldus heljumil on 40 mg/l ja naftaproduktidel 1 mg/l. Vee erikasutuslubade alusel esitatud deklaratsioonid näitavad, et heljumi ja naftaproduktide on jäänud alla lubatud sisalduse. KMH protsessi käigus läbi viidud täiendav uurimine annab põhjust arvata, et praeguseks kaevandatud alal ja ka järgnevatel kavandatavatel mäeeraldistel põhjaveetase ei tõuse nii kõrgele, et oleks kogu alal võimalik kujundada veekogu. Veetase jääb põhjaosas tasemele 0 - 1,5 m üle karjääri põhja, lõunaosas 1 - 3,5 m üle karjääri põhja. Kujunevad veetasemed tuleb täpselt määratleda ala korrastamise projektis. Kaevandatava lubjakivikihi all, nelja meetri sügavusel, paikneb diktüoneemakilda kiht. Kaevandamisel tuleb vältida selle kihi avamist (kraavid, veekogujad). Vastasel korral ehk õhu juurdepääsul tekib süttimise ja radooni emissiooni oht, mis on eriti ohtlik suletud ruumides. Kihi avamisel tuleb isoleerida avatud pind pealtpoolt ning ohutult käidelda väljakaevandatud kilda mass. Harku karjääri maavara kaevandamise loa pikendamisega reaalne olukord pinnasele suuresti ei muutu, kuna mäeeraldise piire ei muudeta. Kõikide Harku maardlas töötavate ja hetkel 5 (8) menetluses olevate maavara kaevandamise lubadega hõlmatud pindala on ligikaudu 96 ha, millest Harku karjäär on 54,75 ha. Kaevandamise tulemusel tekib aluskivimitesse süvend, millest korrastamise käigus kujunev suure alaga tehismaastik. Tulevikus nõuab maa-ala otstarbekas kasutamine hoolikat läbimõtlemist, kuna mõju maastikule ja reljeefile jääb alatiseks. Üks arvestatav mõju maapõuele on ka pärast kaevandamist karjääri kontuuri jääv astang. Lõhketöödel kujuneb tavaliselt vertikaalse seinaga astang, mille kõrgus vastab kaevandamissügavusele. Isegi paekivikarjääris ei säili selline astang püsivalt igavesti. Looduslikule lõhelisusele lisanduvad veel ka lõhketöödest põhjustatud praod ja looduslike lõhede lahti rappumine. Selle mõju ulatust seinast massiivi sisse võib hinnata kuni 10 meetrini. Põlevkivikarjääride lubjakivist kattekivimites on püsivuse nurgaks hinnatud 70° massiivis (horisontaalpinna suhtes) ja 38º puistangus. Lõhatud astang jääb tegelikult kahe äärmusliku olukorra vahele. 3.2.Õhu saastatus Lubjakivi kaevandamisel ja töötlemisel on peamisteks tolmuallikateks karjäärisisesed teed ja väljaveoteed, materjali purustamine ja sorteerimine ning materjali laadimine. Samuti tekitab karjääris tolmu puur-lõhketööd. Puurimisel eralduv tolm püütakse kinni puurpinkidel olevate püüduritega (tsüklonitega). Lõhkamisel paisatakse küll õhku suurel hulgal tahkeid osakesi, kuid seda vaid korraks. Vastavad mõõtmised on kinnitanud, et pikaajalisemale keskmisele see olulist mõju ei avalda. Transpordil tekkivad tolmu heitkogused sõltuvad liiklusintensiivsusest, kasutatavate masinate massist ja sõidukiirusest, teede peente osakeste sisaldusest, tee laiusest ja tööajast. Kuigi enamuses osas on AS-i Harku Karjäär teed kõva kattega, kastetakse teid pidevalt. Materjalipurustamisel ja sorteerimisel tekkivad heitekogused sõltuvad töödeldava materjali kogusest ja materjali töötlemisel kasutatavates protsessidest. Materjali laadimisel tekkivad tolmu heitkogused sõltuvad laetava materjali kogusest ja – niiskussisaldusest ning ala keskmisest tuule kiirusest. Harku karjääri töö käigus on täheldatud suuri tolmu kontsentratsioone Jaamahoone kinnistul, mis on põhjustatud peamiselt Tammi tee ja Harku karjääri sisesest transpordist. Teede niisutamise ja pesemisega on võimalik tolmu emissioon viia praktiliselt nullini. Niisutus- ja pesemistiheduse selgitab välja hilisem seire. Purustus-sorteerimissõlmes tekkiva tolmu koguse vähendamine on lihtne aga kulukas. Võimalikeks variantideks on sprinklerite paigaldamine seadmele, purustus- ja sorteerimissõlme liinide ja liinidelt kukkuva materjali katmine ning udukahuri paigaldamine seadme kõrvale. Antud leevendusmeetmete efektiivsus võib olla koguni kuni 90%, millede kasutusele võtmisel oleks purustus- ja sorteerimissõlmest tuleneva tolmu probleem ümbritsevatele majapidamistele praktiliselt lahendatud. Vältimaks kalluritel transporditava materjali tolmamist, tuleb kallurikastid katta. Materjali laadimisel tekkiv tolm on marginaalne ning leevendust ei vaja. 6 (8) AS-ile Harku Karjäär on väljastatud tähtajatu välisõhu saasteluba L.ÕV.HA-169828 ja L.ÕV/324590, mis kehtib kuni 15.07.2019. Nimetatud lubadega on ette nähtud välisõhku eralduvate saateainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, tegevuskava koostamine ja muud eritingimused. Seiratavate saasteainete loetellu kuuluvad CO, NO2, peened tahked osakesed (PM10) ja summaarsed tahked osakesed (PMSUM). 3.3.Müra Maavara kaevandamise loa valdaja peab järgima sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Mäetöödega tekkiva ja elamualadele leviva müra piirtase ei tohi ületada III kategooria segaala taotlustaseme arvsuurust, milleks päevasel ajal (7.00-23.00) on 55 dB ja öisel ajal (23.00-7.00) 45 dB. Karjääri teenindava transpordi liiklusmüra piirtase ei tohi elamupiirkondades päeval ületada 60 dB ja öösel 50 dB. Karjäärides ja nende lähiümbruses esineb kaht liiki müraallikaid: − statsionaarsed masinad ja seadmed ehk punktallikad; nendeks on purustus-sorteerimissõlm, ekskavaator, kopplaadur, buldooser jne; − transport ehk joonallikad; materjali vedu karjääri siseselt ja väljavedu ning muu liiklus. AS Harku Karjäär kasutab karjäärisiseseks liikluseks 35 tonnise kandevõimega kallureid. Toodangu väljaveoks kasutatakse 12 t kandevõimega kallureid, mistõttu on ka liiklusintensiivsus suurem kui karjäärisisesel transpordil. Tee saab alguse Harku mäeeraldise keskosas olevast purustus-sorteerimissõlmest ning kulgeb kuni ristumiseni Tammi teega. Mööda Tammi teed kulgeb väljaveotee kuni ristumiseni Tallinn-Paldiski maanteega. Taotletavate Harku III ja VI mäeeraldiste maavara kaevandamise lubade KMH protsessi käigus modelleeriti erinevaid müra levimise stsenaariume ning maardla ümbruses asuvatel müratundlikel objektides saadud tulemusi on võrreldud sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud III kategooria päevase olemasoleva ala taotlustasemega ehk 60 dB-ga. Saadud tulemuste põhjal ilmnes, et Harku tee 4, Kirsimaa, Paldiski mnt 432, Instituudi 2A, Betooni 1, Paldiski mnt 251 ja Paldiski mnt 251a hoonete juures on juba olemasolev müraolukord piirülene või piirlähedane tööstuslikku müra taotlustaseme suhtes. Harku karjääri sisese tee põhjustatud müra vähendamiseks Jaamahoonel on reaalseks leevendavaks meetmeks müratõkkevalli või -seina rajamine kinnistu ida, lõuna ja lääne piirile. Antud juhul on tehniliselt ja ruumiliselt efektiivsemaks variandiks seina rajamine. Sein peaks minimaalselt olema elamu teise korruse akende kõrgune. 3.4.Vibratsioon Puur- ja lõhketöödest tingitud vibratsiooni vähendamiseks tundlikus piirkonnas on võimalik vähendada laengusuurusi ja raimata kahe astanguga või valida alternatiivne raimamisviis, näiteks hüdrovasaraga. Seejuures aga peab arvestama pideva müraga lubjakivi raimamisel. 7 (8) 3.5.Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Teadaolevalt ei kaasne tegevusega olulise mõjuga valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust keskkonnale. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri- ja transpordimasinate tehnilised avariid. Selle tulemusena võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui põhjavett. Karjäärimasinatest põhjustatud võimalikke avariisid saab ennetada perioodilise hoolduse ja ülevaatusega, mis toimub karjääri territooriumil selleks ettenähtud hooldusplatsil, kus toimub ka seadmete tankimine, hooldus ja ülevaatus. Lisaks paiknevad seal ka õli kogumise ja –tõrje vahendid. Samuti kasutatakse olemasolevat, tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Põhjavee kaitsmiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamisel ei satuks kütust või õli pinnasesse või karjääri põhja. Vastavaid nõudeid tuleb tutvustada kõigile mäetöödega seotud isikutele, nende täitmise jälgimine kuulub mäetööde juhi vastutusalasse. 5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Mäeeraldise piires ja naabruses puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. 5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju mõnele muule kitsendavale loodusobjektile Maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus on eeldav mõju mõnele kaitstavale loodusobjektile. 6. KeHJS § 6 lõige 3 punktides 1-41 nimetusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvatest toimetest. Kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Harku karjäär ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal ning mäeeraldisel töötamisega ei mõjutata eeldatavalt kaitsealasid ega Natura võrgustiku alasid. Harku karjääri mäeeraldisel ei ületata piirmäärasid õhusaaste ja vibratsiooni osas. Lubjakivi kaevandamisel ja töötlemisel tekkivaid mõjusid on leevendusmeetmete rakendamisel võimalik vähendada. Harku karjääri maavara kaevandamise loa pikendamine ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, mõju Siluri-Ordoviitsiumi veekihtidele pikeneb lihtsalt ajaliselt. Kui lisaks arvestada ka asjaolu, et Harku karjääri ümbritsevad töötavad ja ka alles taotletavad mäeeraldised, siis mõju põhjaveele kestaks ka ilma maavara kaevandamise luba KMIN-038 pikendamata edasi. Kumulatiivne mõju maavara kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müra- ja tolmuallikate koosmõjul. Eeldatavasti Harku karjääris olulist kumulatiivset mõju ei esine. Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole. 8 (8)