Teemaplaneeringu “Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine” kehtestamine

MAAVANEMA KORRALDUS 13.10.2017 nr 1-1/17/124 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“ kehtestamine 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED 1.1. Asjaolud Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ märgitakse, et reisirongiliiklus on ainus riigisisene liikumisviis, mille abil on võimalik vähendada märkimisväärselt aegruumilist vahemaad. Maanteel ei saa kiirust samal määral ja sama ohutult suurendada. Lisaks kiirusele on olulised ka kasutusmugavus ja sõidu ohutus. Samas märgitakse, et just reisirongiliiklus võimaldab tuntavalt vähendada saastavat, suurema ohuriskiga ja teid koormavat sõiduautoliiklust pikkadel vahemaadel. Üleriigiline planeering sätestab, et alles tuleb jätta võimalus taastada Tallinna-Haapsalu (- Rohuküla) liin. Seepärast ei ole mõttekas raudteetammi hävitada, raudteemaad kruntida ega anda seda püsivaks kasutamiseks muul otstarbel, mis takistaks selle hilisemat kasutamist raudteeliikluseks. Alates 2007. aastast, mil Lääne maavanema poolt kinnitati esimene maakonna arengustrateegia, on Läänemaa üheks strateegiliseks eesmärgiks saavutada väga hea ja kiire ühendus pealinna regiooniga. Kehtiva „Lääne maakonna arengustrateegia 2020+“ järgi seatakse transpordi valdkonnas üheks eelisarendatavaks taristuobjektiks Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee ehitamine. Teemaplaneeringu peamiseks eesmärgiks on paremate eelduste loomine Lääne maakonna sotsiaalmajanduslikuks arenguks läbi kiire, kaasaegse ja keskkonnasäästliku rongiliikluse elu-, töö- ja teeninduskohtade ning haridusasutuste vahel. Viimastel aastatel on tehtud ulatuslikke investeeringuid raudteetransporti, mis on hüppeliselt tõstnud rongireisijate arvu. Reisijateveos võimaldab suur osa Eesti raudteetaristust kiirusi kuni 120 km/h. Samas kavandatakse jätkuvat panustamist raudteede arendamisse, et vähendada liikumiseks kuluvat aega (näiteks Tallinn-Tartu-Valga ja Tallinn-Narva raudtee kiiruse tõstmine aastatel 2020-2040 160 kilomeetrini tunnis). Hinnanguliselt suurendab raudtee kiiruse tõstmine 120 kilomeetrilt tunnis kuni 140 kilomeetrini tunnis kasutajate arvu 20%, 160  2 kilomeetrini tunnis 40 %. Seetõttu on ka Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee puhul seatud eesmärgiks 160 km/h projektkiiruse saavutamine. Teemaplaneeringu alaks on Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee toimimiseks vajalik maa-ala Lääne maakonnas Lääne-Nigula ja Ridala valla ning Haapsalu linna territooriumil. Raudteetrass kavandatakse rajada üherajalise raudteena koos vajalike jaamade, peatuskohtade ja juurdekuuluva toetava raudteetaristuga optimaalses ulatuses. Lääne maakonnas on planeeritava raudteetrassi pikkus u 49,5 km. Raudteetrass kavandatakse maksimaalses ulatuses olemasolevale raudteetammile selliselt, et see võimaldaks projektkiirust kuni 160 km/h. Raudteetrassi koridori määramisel on arvestatud elektriraudtee ruumivajadusega, kuid teemaplaneeringu alusel on võimalik rajada ka elektrifitseerimata raudtee või elektrifitseerida raudtee järgmises etapis. Harju maakonna osas on Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee ehitamine kavandatud Nissi valla üldplaneeringuga (kehtestatud Nissi Vallavolikogu 17.04.2014 otsusega nr 13). Raudteetrassi koridori valimise eelduseks oli, et raudteeühendus peab olema kiire, mugav (kasutajatele kättesaadav) ja sotsiaalmajanduslikult tasuv. Samuti peab raudteetrass vastama kehtivatele tehnilistele normidele. Esmalt hinnati olemasoleva raudteetrassi vastavust eelnimetatud kriteeriumitele võrreldes seda täiesti uue trassi määramisega. Olukorras, kus olemasolev trassikoridor ilmselgelt vastas eelnimetatud kriteeriumitele, eelistati olemasolevat trassi, kuna selle kasutamisega kaasneb: x minimaalne võimalik negatiivne mõju looduskeskkonnale (olemasolevat pinnamoodi, veereziimi ja taimestikku muudetakse minimaalselt); x minimaalne võimalik negatiivne sotsiaalne mõju ja maksimaalne positiivne mõju (tegemist on ajaloolise raudteetrassiga, millest lähtuvalt on arenenud raudteeäärsete alade asustus, teedevõrk ning maakasutus); x minimaalsed majanduslikud kulud (olemasoleva tammi kasutamine tähendab oluliselt väiksemaid ehituskulusid). Täpsemalt otsiti ja võrreldi raudtee asukohti vaid nendes lõikudes, kus olemasolev raudteetrass ei taga kiiret, mugavat ja sotsiaalmajanduslikult tasuvat raudteeliiklust. Samuti lõikudes, mis ei vasta hetkel kehtivatele raudtee tehnilistele tingimustele. Parima trassikoridori leidmiseks võrreldi trassikoridori lõikude alternatiive sotsiaalse ja kultuurilise, majandusliku ning looduskeskkondliku valdkonna kriteeriumite alusel Lääne- Nigula vallas Taebla aleviku lähiümbruses ja Haapsalu linnas. Trassikoridor on teemaplaneeringuga määratav maa-ala, kuhu mahub raudteetrass koos kaitsevööndi, nähtavuskolmnurkade ja puhveralaga. Lõikudes, kus raudtee jääb olemasolevale tammile, on trassikoridori laiuseks raudtee teljest mõlemale poole 35 m, kokku 70 m. Kaheteeliste lõikude puhul (peatuskohtades) on trassikoridor määratud äärmise rööpme teljest 35 meetri kaugusele. Teemaplaneeringus on välja toodud võimalikud õgvendused, mis tagavad raudtee 160 km/h projektkiiruse. Õgvendatud lõikudes ulatub trassikoridor nii õgvendatud kui ka olemasoleva raudteetammi keskteljest 35 m mõlemale poole (lisaks kahe trassi vahele jääv ala). Õgvenduse otstarbekus ja tehniline teostatavus selgub ehitusprojekti käigus. Teemaplaneeringuga on jäetud alles võimalus õgvendustest loobuda ja kasutada raudtee rajamiseks olemasolevat raudteetammi või rajada õgvendus väiksemas mahus. Trassikoridori määramisel on arvestatud ka ülesõidukohtade nähtavuskolmnurkadega.  3 Teemaplaneeringus kajastatud raudteerajatiste (sh platvormide) võimalikud asukohad on illustratiivsed ning nende asukoha täpsustamist ehitusprojekti koostamise käigus ei käsitleta teemaplaneeringu muutmisena. Teemaplaneeringu puhul on tegemist maakonnaplaneeringu erijuhtumiga (mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitisega). PlanS (RT I, 13.03.2014, 97) § 29¹ kohaselt kantakse pärast teemaplaneeringu kehtestamist raudteetrassi koridori asukoht ja teemaplaneeringuga kindlaks määratud maa- ja veealade üldised kasutustingimused Lääne-Nigula ja Ridala valla ning Haapsalu linna üldplaneeringusse. Teemaplaneering täpsustab Lääne-Nigula ja Ridala valla ning Haapsalu linna kehtestatud (osa)üldplaneeringuid raudtee trassikoridori osas. Uute üld- ja detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste ja ehituslubade väljastamisel ning ehitusteatiste ülevaatamisel tuleb lisaks trassikoridorile arvestada ka väljapoole trassikoridori jäävate veoalajaamade ühenduste, ümberehitatavate/uute teede ning peatuskohtasid teenindavate parklate võimalike asukohtadega. Kuni teemaplaneeringu elluviimiseni saab trassikoridori jäävaid maaüksususi edasi kasutada nende senise sihtotstarbe järgi, senist maakasutust planeering koheselt ei kitsenda. Arvestada tuleb raudtee rajamisega kuni raudtee ehitustegevuse alguseni, seda ka maa ostmisel-müümisel või rentimisel. Planeering on aluseks raudtee projekteerimisele, raudteemaa ulatus ja võõrandatava (ostetava) maa täpne vajadus määratakse ehitusprojektiga. Vajaliku maa võõrandamine (ostmine) toimub läbirääkimiste või, vajadusel, sundvõõrandamise (tasu eest) ja sundvalduse seadmise protsessi kaudu. Maade sundvõõrandamise alternatiiviks võib olla ka kinnisasja ümberkruntimine ja kinnisasja vahetamine. Pärast raudtee ehitamist kehtivad piirangud vaid raudtee kaitsevööndis, teemaplaneeringuga määratud puhverala vabaneb. Tegevusi raudtee kaitsevööndis reguleerib ehitusseadustik. Olukorras, kus teemaplaneering realiseeritakse etapiviisiliselt (jaamateede osaline väljaehitamine, raudtee hilisem elektrifitseerimine) jääb planeering kehtima realiseerimata osas. Realiseerimata planeeringulahenduse edasise elluviimise võimalust tuleb hinnata vastavalt planeerimisseaduses toodud korrale. Teemaplaneering koosneb seletuskirjast ja kuuest joonisest. Koostatud on kogu planeeringuala hõlmav põhijoonis (mõõtkava 1:100 000) ja eraldi joonised jaamade vaheliste lõikude osas. Jaamavahede joonised on mõõtkavas 1:20 000, kuna need on aluseks trassikoridori kandmisele valdade üldplaneeringutesse. Seletuskirjas on seletatud ja põhjendatud trassikoridori, peatuskohtade ning ülesõitude ja ülekäikude asukohavalikut omavalitsuste kaupa. Trassikoridori kasutamise põhimõtted ja tingimused on koostatud kogu planeeringuala kohta. Teemaplaneeringu juurde kuuluvad kaust II KSH aruanne ja kaust III Kooskõlastused. 1.2. Menetluse käik Lääne maavanem algatas teemaplaneeringu 26.11.2012. a korraldusega nr 1-1/160. 07.11.2014. a korraldusega nr 1-1/2014/157 muutis maavanem teemaplaneeringu algatamise korraldust, millega muudeti teemaplaneering kuni 01.07.2015. a kehtinud planeerimisseaduse (RT I, 13.03.2014, 97) (edaspidi PlanS) § 29¹ kohaseks mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringuks.01.07.2015 jõustus uus planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kuna teemaplaneering algatati enne  4 uue planeerimisseaduse jõustumist, järgitakse vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) § 1 lõikele 1 planeeringu menetlemisel kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadust. Teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine (edaspidi KSH) algatati 07.11.2014. a. korraldusega nr 1-1/2014/158. KSH aruandes on kirjeldatud ja hinnatud teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid loodus- ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, võimalikke alternatiivseid lahendusi ning negatiivsete mõjude leevendamise meetmeid. Teemaplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd Lääne-Nigula ja Ridala valla ning Haapsalu linnaga, riigiasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi teemaplaneering käsitleb ning teiste huvitatud isikutega. Teemaplaneeringu ja KSH materjalid on olnud kättesaadavad Lääne Maavalitsuse koduleheküljel: http://laane.maavalitsus.ee/riisipere- haapsalu-rohukula. Teave planeeringu avalike väljapanekute ja arutelude kohta oli lisaks kättesaadav Lääne-Nigula ja Ridala Vallavalitsuse ning Haapsalu Linnavalitsuse veebilehtedel. Kõikidest planeeringu koostamise etappidest teavitas maavanem avalikkust ka kohaliku ajalehe „Lääne Elu“ ning veebiajalehe „Läänlane“ kaudu. Avalikkusele suunatud tutvustused ja arutelud viidi kogu teemaplaneeringu koostamise käigus läbi vastavuses planeerimisseaduses sätestatud nõuetega ning kõikidel isikutel oli võimalik seal osaleda. I eskiisi ja KSH programmi avalik väljapanek toimus 19.05.-01.06.2015 Lääne Maavalitsuse veebilehel. Avalikud arutelud toimusid 02.06.2015 Lääne-Nigula Vallavalitsuses ja Lääne Maavalitsuses. Jaanuaris 2016 korraldas Lääne Maavalitsus internetipõhise küsitluse leidmaks parim lahendus Riisipere-Haapsalu ja Haapsalu-Rohuküla raudteelõikude ühendamiseks. Eelnimetatud lõikude ühendamiseks on kaks põhimõttelist lahendust: Rohuküla otseläbimurde või Õhtu kalda tupiku kaudu. Kokku oli teemaplaneeringu raames välja töötatud 4 trassialternatiivi. Eelistatuks osutus nn otseläbimurre. Teemaplaneeringu II eskiisi avalik väljapanek toimus 09.02.-22.02.2016 Lääne Maavalitsuse veebilehel. Avalikud arutelud toimusid 22.02.2016 Lääne-Nigula Vallavalitsuses ja Lääne Maavalitsuses. Tuginedes PlanS (RT I, 13.03.2014, 97) § 17 lõikele 2 on teemaplaneering kooskõlastatud planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate maakondade maavanematega ja planeeritava maa-ala kohalike omavalitsustega ning planeerimise valdkonna eest vastutava ministri poolt määratud asjaomaste riigiasutustega. 1.2.1 Teemaplaneeringu vastuvõtmine Lääne maavanem võttis teemaplaneeringu vastu 29.07.2016. a korraldusega nr 1-1/16/119. Teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalik väljapanek toimus 17. augustist 15. septembrini 2016 Lääne-Nigula Vallavalitsuses, Ridala Vallavalitsuses, Haapsalu Linnavalitsuses ning Lääne Maavalitsuses. Teemaplaneering koos kõikide lisadega avalikustati ka Lääne Maavalitsuse veebilehel. Teated teemaplaneeringu avalikust väljapanekust ilmusid ajalehes „Lääne Elu“ 04.08.2016, veebiajalehes „Läänlane” 02.08.2016, väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.08.2016, Lääne- Nigula valla ajalehe 2016. a augusti väljaandes, Lääne Maavalitsuse,  5 Lääne-Nigula ja Ridala Vallavalitsuse ning Haapsalu Linnavalitsuse kodulehtedel. Kõigile kavandatava raudtee trassikoridori jäävate kinnisasjade omanikele saadeti teade teemaplaneeringu vastuvõtmise ning avalikustamise kohta tähitud kirjaga. Avaliku väljapaneku ajal esitati maavanemale kokku 8 kirjalikku avaldust. Lisaks küsimustele ja parandusettepanekutele sisaldas kolm kirja ka vastuväidet ehk planeeringulahendusega mittenõustuvat seisukohta või väidet, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid. Vastuväited puudutasid teemaplaneeringuga eesmärgiks seatud 160 km/h projektkiirust, Lääne-Nigula valda jäävaid võimalikke õgvendusi A4 ja A1 ning Palivere aleviku lahendust. Kõikidele planeeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud avaldustele vastas maavanem kirjalikult. Antud vastustes põhjendas maavanem igakülgselt trassikoridori asukohavalikut ning selgitas raudtee rajamisega kaasnevaid asjaolusid. KSH käigus ei tuvastatud õgvenduste A4 ja A1 rajamisega kaasnevat olulist negatiivset mõju elu- ja looduskeskkonnale, mistõttu maavanem ei pidanud põhjendatuks teemaplaneeringu tasemel õgvendusest loobuda. Teemaplaneeringuga määratud trassikoridor võimaldab õgvendusi rajada ka väiksemas mahus või ehitada raudtee olemasolevale tammile. Täpne raudtee asukoht selgub ehitusprojekti käigus. Teemaplaneeringu ja KSH aruande avalikud arutelud toimusid 28.09.2016 Lääne-Nigula Vallavalitsuses ning 29.09.2016 Lääne Maavalitsuses. Avalikel aruteludel osalesid maavalitsuse ja vastava vallavalitsuse esindajad, KSH ekspert, ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikud ning muud huvilised. Avalikustamise tulemusel täpsustati planeeritavat trassikoridori Palivere peatuskoha osas. Platvorm on kavandatud teedevahelisena – peatee ning jaamatee vahele. Varasemalt oli jaamatee kavandatud peateest ajaloolise jaamahoone poole. Selleks, et jaamateed oleks võimalik rajada ka peateest ida poole (jaamahoonest kaugemale) on trassikoridori laiendatud umbes 8 m võrra. Võimaliku parkla asukohana lisati planeeringusse Raudtee tänava piirkond. Täpsustus ei too kaasa eraomanike maade võõrandamist, samuti puudub ülenormatiivse müra ja vibratsiooni oht. Täpne peatuskoha lahendus selgub ehitusprojekti käigus. Planeeringusse lisati nõue, et tiheasustusaladel ja elamute lähedal tuleb kõrghaljastust raiuda minimaalsel võimalikul määral ning suure koormusega kergliiklejate ületuskohtadel tuleb kaaluda kahetasandilise ületuskoha vajadust. KSH aruannet täiendati veekaitseliste meetmete osas ning lisati peatükk kontaktvõrgust tekkiva elektromagnetvälja kohta. Teemaplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelude tulemusena jäid arvestamata kõik 3 vastuväidet, millega arvestamist ja trassikoridori muutmist ei pidanud maavanem põhjendatuks. 1.2.2. Teemaplaneeringu järelevalve Maavanem esitas 07.12.2016. a kirjaga nr 15-2/13416 teemaplaneeringu materjalid ja menetlusdokumendid Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks ning seisukoha võtmiseks planeeringu avalikustamisel arvestamata jäänud vastuväidete osas. Vastuväiteid esitanud isikute ja maavalitsuse ärakuulamine toimus 02.05.2017. a Lääne Maavalitsuses. Kuna kõigi vastuväidete osas kompromissi ei saavutatud, kujundas  6 Rahandusministeerium seisukohad ja esitas need vastuväidete esitajatele ning Lääne Maavalitusele. Andrus Eilpuu poolt esitatud vastuväide puudutas planeeringuga kavandatava raudteeprojektkiirust 160 km/h Palivere alevikus. Andrus Eilpuu poolt esitatud põhjenduste osas (rahvastiku paiknemine mõlemal pool raudteed, kiirusest tulenevad turvariskid, väike ajaline võit) nõustus Rahandusministeerium Lääne Maavalitsuse poolt Andrus Eilpuule antud selgitustega. Rahandusministeerium jäi seisukohale, et teemaplaneeringu käsitlus Palivere aleviku osas on põhjendatud. Muuhulgas märkis Rahandusministeerium, et raudteeliikluse ohutust reguleerib raudteeseadus ja selle rakendusaktid, sealhulgas ka reisirongide kiirust, ülekäigu- ja sõidukohti, liiklusgraafikut ja peatumisi. Raudteeseadus ei näe ette maavalitsuse pädevust nende küsimuste lahendamisel. Rauno Reinthali poolt esitatud vastuväited puudutasid planeeringus kavandatavat A4 õgvendust. Rauno Reinthali poolt esitatud põhjenduste osas (alternatiivsete asukohtade võrdlus ja kavandatav kiirus, keskkonnareostus, raudteetammi utiliseerimise keskkonnamõju, metsariba kaitsefunktsioon) nõustus Rahandusministeerium Lääne Maavalitsuse poolt Rauno Reinthalile antud selgitustega. Rahandusministeerium jäi seisukohale, et teemaplaneeringu käsitlus õgvenduse A4 ja Palivere aleviku osas on põhjendatud. Muuhulgas märkis Rahandusministeerium, et raudteetrassi kulgemine, sh asukoha muutus (õgvendus) võrreldes olemasoleva raudteetammi kulgemisega saab toimuda vaid trassikoridori sees. Seetõttu tuleb hinnata, kas raudteetrassi koridor laius on põhjendatud. Planeeringu seletuskirja kohaselt on trassikoridori kavandamisel lähtutud muuhulgas ka sellest, et oleks võimalik projektkiirus 160km/h. Rahandusministeeriumi hinnangul on trassikoridori laiuse määramine piisavalt põhjendatud. Lisaks tõi Rahandusministeerium välja, et seadusest tuleneb nõue võrrelda trassikoridoride asukoha alternatiive, kuid ei tulene kohustust võrrelda trassikoridori sees võimalikke trassi kulgemise alternatiive. Eelkõige sõltub trassikoridori sees raudteetrassi kulgemine trassi geomeetriast ja ehituslikest tingimustest. Seega ei ole mõistlik ega ka vajalik teemaplaneeringus võrrelda trassikoridori sees võimalikke trassi kulgemise alternatiive. Elle Luha poolt esitatud vastuväited puudutasid teemaplaneeringus kavandatavat A1 õgvendust. Elle Luha poolt esitatud põhjenduste osas (raudteetrass asuks Elle Luha talu õuel, kuuseheki mahavõtmine, kauni looduvaate hävinemine, privaatsuse riive, mürataseme tõus, dokumentide vormistamise keerukus ja kulu, vähene ajaline võit, õnnetuste suurem risk) nõustus Rahandusministeerium Lääne Maavalituse poolt Elle Luhale antud selgitustega. Rahandusministeerium on seisukohal, et teemaplaneeringu käsitlus õgvenduse A1 ja Taebla aleviku osas on põhjendatud. 02.05.2017. a toimunud ärakuulamise tulemusel nõustus Lääne Maavalitsus teemaplaneeringu täiendamisega selliselt, et kui Allikmaa külas seonduvalt õgvenduse A4 ehitamisega joogivesi muutub kaevudes kättesaadamatuks, peab raudtee omanik tagama joogivee kättesaadavuse ka Allikmaa külas. Samuti nõustus Lääne Maavalitsus planeeringu täiendamisega ülekäikude ja tarastamise osas. Järelevalve teostaja pädevuses on kontrollida ka planeeringu vastavust õigusaktidele. Rahandusministeerium teemaplaneeringu menetlemisel puudusi ei tuvastanud. Järelevalve käigus leiti, et teemaplaneeringu seletuskiri sisaldab tingimusi, mis ei ole kooskõlas kehtiva õigusega või on tingimused sõnastatud ebaselgelt, mistõttu tuleb seletuskirja sõnastust muuta või täiendada. Lääne Maavalitus täpsustas teemaplaneeringut Rahandusministeeriumi märkuste ning teemaplaneeringu järelevalve käigus toimunud  7 arutelude, sh Rahandusministeeriumi poolt läbi viidud planeeringule esitatud vastuväidete ärakuulamise põhjal ning esitas Rahandusministeeriumile täiendatud planeeringu materjalid 08.09.2017. a kirjaga nr 12-3/17/518-23. Korrigeeritud teemaplaneeringu seletuskirjas õigusaktidega vastuolu ei tuvastatud. Riigihalduse minister andis teemaplaneeringule heakskiidu ja tegi ettepaneku teemaplaneeringu kehtestamiseks 27.09.2017. a kirjaga nr 15-2/13416-6. 1.3. Annamõisa metsise püsielupaik Annamõisa metsise püsielupaik asub Lääne-Nigula vallas Piirsalu külas. Käesoleval hetkel ulatub püsielupaiga piiranguvöönd kohati planeeritava raudtee teljeni. Vastavalt LKS § 31 lg 2 p 8-le on püsielupaiga piiranguvööndis keelatud uue ehitise püstitamine. Lääne Maavalitsus on LKS § 8 alusel teinud Keskkonnaministeeriumile 18.03.2015. a kirjaga nr 12-3/15/426-1 ettepaneku muuta Annamõisa metsise püsielupaiga välispiiri ja tsoneeringut. Ettepaneku aluseks on teemaplaneeringu raames tehtud „Eksperthinnang Riisipere-Haapsalu raudtee kapitaalremondi mõjude kohta Mustjärve raba loodusala kaitse-eesmärkidele ja Annamõisa metsise püsielupaiga seisundile“. Keskkonnaministeerium on ettepanekule vastanud 14.04.2015. a kirjaga nr 13-1/15/2378- 4, mille kohaselt on Keskkonnaministeerium edastanud ettepaneku edasiseks menetlemiseks Keskkonnaametile, kes korraldab vastavalt looduskaitseseaduse § 8 lõikele 3 loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiisi koostamise. Keskkonnaamet saatis 11.04.2016. a Annamõisa metsise püsielupaiga ettepaneku materjalid projekteeritavate alade kihi täiendamiseks Keskkonnaagentuuri ning piirimuudatused on projekteeritaval kihil EELISes olemas. Püsielupaiga piiride muutmise määrus liidetakse ilmselt teiste metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise määrusega. Raudtee ehitamist ei saa alustada enne, kui Annamõisa metsise püsielupaiga piir on muudetud. 1.4. Kaubavedude kavandamine Teemaplaneeringuga on loodud eeldused kaubavedude tekkeks – jaamateede kavandamisel on lähtutud kaubarongide ruumivajadusest. Teemaplaneeringus kirjeldatakse kaubajaamade võimalikku paiknemist. Kaubavedude nõudluse tekkimisel kavandatakse kaubajaama(de) asukoht ning raudtee lisaharud eraldiseisvate planeeringutega ja/või planeerimistingimustega koostöös ettevõtjatega. Kaubavedude kavandamisel tuleb läbi viia vähemalt alljärgnevad menetlustoiminud ja uuringud: • Jaamateede pikendamine (Etapp I) projekteerimistingimuste alusel • Kaubajaamade kavandamine kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga, üldplaneeringuga või detailplaneeringuga • Riskianalüüs – arvestada kaupade tüüpe, rongide suurust ja liiklemise sagedust. • Müra ja vibratsiooni uuring – lähtuvalt sagedusest ja tüübist. Kaubavedude kavandamise etapis tuleb teha koostööd raudtee ja raudteevedude ohutusega tegeleva ametiasutusega.  8 2. KORRALDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED Korraldus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 84 p 16, § 87, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (RT I, 15.12.2016, 4) § 1 lg 1 ja planeerimisseaduse (RT I, 13.03.2014, 97) § 24 lg 2, § 25, § 26 ja § 291 alusel ning lähtudes selgitustest korralduse punktis 1. 3. OTSUS 3.1. Kehtestan Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu- Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“ lisatud kujul. 3.2. Kehtestatud teemaplaneeringuga on võimalik tutvuda Lääne Maavalitsuses (aadress Lahe 8, 90503 Haapsalu) ja Lääne Maavalitsuse veebilehel: http://laane.maavalitsus.ee/riisipere-haapsalu-rohukula. 3.3. Teen käesoleva korralduse koos teemaplaneeringuga teatavaks Lääne-Nigula Vallavalitsusele, Ridala Vallavalitsusele, Haapsalu Linnavalitsusele ja Rahandusministeeriumile ühe kuu jooksul korralduse allakirjutamise päevast arvates. 3.4. Lääne Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonnal avaldada teade teemaplaneeringu kehtestamise kohta Lääne Maavalitsuse veebilehel ja ajalehes „Lääne Elu“ ühe kuu jooksul korralduse allakirjutamise päevast arvates. 3.5. Saadan teate teemaplaneeringu kehtestamisest Harju Maavalitsusele, Pärnu Maavalitsusele, Rapla Maavalitsusele, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Keskkonnaametile, Maa-ametile, Maanteeametile, Muinsuskaitseametile, Põllumajandusametile, Päästeametile, Tehnilise Järelevalve Ametile ja Terviseametile 14 päeva jooksul käesoleva korralduse allakirjutamise päevast arvates. 3.6. Vastavalt planeerimisseaduse (RT I, 13.03.2014, 97) § 291 lõikele 5 kantakse pärast joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu kehtestamist joonehitise asukoht ja maakonnaplaneeringuga kindlaks määratud maa- ja veealade üldised kasutustingimused vastavasse varem kehtestatud üldplaneeringusse 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu kehtestamisest arvates. 3.6.1. Planeeritud joonehitise asukoht kantakse kehtestatud Lääne-Nigula ja Ridala valla ning Haapsalu linna (osa)üldplaneeringusse. 3.6.2. Pärast Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha kandmist Lääne-Nigula ja Ridala valla ning Haapsalu linna üldplaneeringutesse kehtivad trassikoridori asukohas teemaplaneeringus sätestatud maakasutustingimused. 4. VAIDLUSTAMISVIIDE Käesoleva korralduse peale võib esitada halduskaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest. Korralduse vaidlustamiseks on igal isikul, kes leiab, et otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või on korraldusega rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama teemaplaneeringu kehtestamisest, esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Neeme Suur maavanem  Vastavalt nimekirjale Meie: 20.10.2017 nr 12-3/17/895-1 Teemaplaneeringu “Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine” kehtestamine Austatud koostööpartner! Lääne Maavanem kehtestas Lääne maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine 13.10.2017. a korraldusega nr 1-1/17/124. Teemaplaneeringu peamiseks eesmärgiks on paremate eelduste loomine Lääne maakonna sotsiaalmajanduslikuks arenguks läbi kiire, kaasaegse ja keskkonnasäästliku rongiliikluse elu- , töö- ja teeninduskohtade ning haridusasutuste vahel. Viimastel aastatel on tehtud ulatuslikke investeeringuid raudteetransporti, mis on hüppeliselt tõstnud rongireisijate arvu. Reisijateveos võimaldab suur osa Eesti raudteetaristust kiirusi kuni 120 km/h. Samas kavandatakse jätkuvat panustamist raudteede arendamisse, et vähendada liikumiseks kuluvat aega (näiteks Tallinn- Tartu-Valga ja Tallinn-Narva raudtee kiiruse tõstmine aastatel 2020-2040 160 kilomeetrini tunnis). Hinnanguliselt suurendab raudtee kiiruse tõstmine 120 kilomeetrilt tunnis kuni 140 kilomeetrini tunnis kasutajate arvu 20%, 160 kilomeetrini tunnis 40 %. Seetõttu on ka Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee puhul seatud eesmärgiks 160 km/h projektkiiruse saavutamine. Teemaplaneeringu alaks on Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee toimimiseks vajalik maa-ala Lääne maakonnas Lääne-Nigula ja Ridala valla ning Haapsalu linna territooriumil. Raudteetrass kavandatakse rajada üherajalise raudteena koos vajalike jaamade, peatuskohtade ja juurdekuuluva toetava raudteetaristuga. Lääne maakonnas on planeeritava raudteetrassi pikkus u 49,5 km. Raudteetrass kavandatakse maksimaalses ulatuses olemasolevale raudteetammile selliselt, et see võimaldaks projektkiirust kuni 160 km/h. Raudteetrassi koridori määramisel on arvestatud elektriraudtee ruumivajadusega, kuid teemaplaneeringu alusel on võimalik rajada ka elektrifitseerimata raudtee või elektrifitseerida raudtee järgmises etapis. Trassikoridor on teemaplaneeringuga määratav maa-ala, kuhu mahub raudteetrass koos kaitsevööndi, nähtavuskolmnurkade ja puhveralaga. Raudtee kaitsevöönd ulatub rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest 30 meetri kaugusele. Teemaplaneeringuga on lisatud mõlemale poole raudtee telge 5 m puhverala, mille ulatuses on projekteerimise käigus võimalik raudteed koos kaitsevööndiga nihutada. Lõikudes, kus raudtee jääb olemasolevale tammile, on trassikoridori laiuseks raudtee teljest mõlemale poole 35 m, kokku 70 m. Kaheteeliste lõikude puhul (peatuskohtades) on trassikoridor määratud äärmise rööpme teljest 35 meetri kaugusele. Teemaplaneeringus on välja toodud võimalikud õgvendused, mis tagavad raudtee 160 km/h projektkiiruse. Õgvendatud lõikudes ulatub trassikoridor nii õgvendatud kui ka olemasoleva raudteetammi keskteljest 35 m mõlemale poole (lisaks kahe trassi vahele jääv ala). Õgvenduse Lahe 8 / 90503 Haapsalu / Telefon 472 5600 / [email protected] / www.laane.maavalitsus.ee Registrikood 70004301 otstarbekus ja tehniline teostatavus selgub ehitusprojekti käigus. Teemaplaneeringuga on jäetud alles võimalus õgvendustest loobuda ja kasutada raudtee rajamiseks olemasolevat raudteetammi või rajada õgvendus väiksemas mahus. Teemaplaneeringu puhul on tegemist maakonnaplaneeringu erijuhtumiga (mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitisega). PlanS § 29¹ kohaselt kantakse pärast teemaplaneeringu kehtestamist raudteetrassi koridori asukoht ja teemaplaneeringuga kindlaks määratud maa- ja veealade üldised kasutustingimused Lääne-Nigula ja Ridala valla ning Haapsalu linna üldplaneeringusse. Teemaplaneering täpsustab Lääne-Nigula ja Ridala valla ning Haapsalu linna kehtestatud (osa)üldplaneeringuid raudtee trassikoridori osas. Uute üld- ja detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste ja ehituslubade väljastamisel ning ehitusteatiste ülevaatamisel tuleb lisaks trassikoridorile arvestada ka väljapoole trassikoridori jäävate veoalajaamade ühenduste, ümberehitatavate/uute teede ning peatuskohtasid teenindavate parklate võimalike asukohtadega. Kuni teemaplaneeringu elluviimiseni saab trassikoridori jäävaid maaüksususi edasi kasutada nende senise sihtotstarbe järgi, senist maakasutust planeering koheselt ei kitsenda. Arvestada tuleb raudtee rajamisega kuni raudtee ehitustegevuse alguseni, seda ka maa ostmisel- müümisel või rentimisel. Planeering on aluseks raudtee projekteerimisele, raudteemaa ulatus ja võõrandatava (ostetava) maa täpne vajadus määratakse ehitusprojektiga. Vajaliku maa võõrandamine (ostmine) toimub läbirääkimiste või, vajadusel, sundvõõrandamise (tasu eest) ja sundvalduse seadmise protsessi kaudu. Maade sundvõõrandamise alternatiiviks võib olla ka kinnisasja ümberkruntimine ja kinnisasja vahetamine. Pärast raudtee ehitamist kehtivad piirangud vaid raudtee kaitsevööndis, teemaplaneeringuga määratud puhverala vabaneb. Tegevusi raudtee kaitsevööndis reguleerib ehitusseadustik. Olukorras, kus teemaplaneering realiseeritakse etapiviisiliselt (jaamateede osaline väljaehitamine, raudtee hilisem elektrifitseerimine) jääb planeering kehtima realiseerimata osas. Realiseerimata planeeringulahenduse edasise elluviimise võimalust tuleb hinnata vastavalt planeerimisseaduses toodud korrale. Teemaplaneering koosneb seletuskirjast ja kuuest joonisest. Koostatud on kogu planeeringuala hõlmav põhijoonis (mõõtkava 1:100 000) ja eraldi joonised jaamade vaheliste lõikude osas. Jaamavahede joonised on mõõtkavas 1:20 000, kuna need on aluseks trassikoridori kandmisele valdade üldplaneeringutesse. Seletuskirjas on seletatud ja põhjendatud trassikoridori, peatuskohtade ning ülesõitude ja ülekäikude asukohavalikut omavalitsuste kaupa. Trassikoridori kasutamise põhimõtted ja tingimused on koostatud kogu planeeringuala kohta. Teemaplaneeringu juurde kuuluvad kaust II KSH aruanne ja kaust III Kooskõlastused. Planeeringu koostamise käigus on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH aruandes on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid loodus- ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmed. Teemaplaneeringu materjalid on kättesaadavad Lääne Maavalitsuse kodulehelt: http://laane.maavalitsus.ee/riisipere-haapsalu-rohukula. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Neeme Suur maavanem Lahe 8 / 90503 Haapsalu / Telefon 472 5600 / [email protected] / www.laane.maavalitsus.ee Registrikood 70004301 Lisa: Lääne Maavanema 13.10.2017. a korraldus nr 1-1/17/124 Adressaadid vastavalt nimekirjale: Lääne-Nigula Vallavalitsus Ridala Vallavalitsus Haapsalu Linnavalitsus Nissi Vallavalitsus Harju Maavalitsus Hiiu Maavalitsus Pärnu Maavalitsus Rapla Maavalitsus Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Keskkonnaamet Keskkonnainspektsioon Maa-amet Maanteeamet Muinsuskaitseamet Põllumajandusamet Päästeamet Tehnilise Järelevalve Amet Terviseamet Läänemaa Omavalitsuste Liit Eesti Liinirongid AS AS Eesti Raudtee AS Lääne Raudtee SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskus OÜ Haapsalu Raudtee Riigimetsa Majandamise Keskus Paralepa Selts MTÜ MTÜ Valgevälja Palivere aleviselts Imatra Elekter AS Elering AS Grete Kindel 472 5616 [email protected] Lahe 8 / 90503 Haapsalu / Telefon 472 5600 / [email protected] / www.laane.maavalitsus.ee Registrikood 70004301