dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Riigihanke „Karjäärinõustajate ja Töötukassa konsultantide soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmiseks koolitusmooduli väljatöötamine ja rakendamine MKMile“ korraldamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. märts 2024
Viit
13
Registreeritud
7. märts 2024
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja tema valitsemisala töö korraldamine
Sari
1-3 Kantsleri käskkirjad
Toimik
1-3/2024
Vastutaja
Grete Kaju (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Võrdsuspoliitika osakond)

Failid

  • 📎13 07.03.2024 Käskkiri.asice3383 KB

Sisu (failidest)

OSAKONNAJUHATAJA OTS US 07.03.2024 nr 13 Riigihanke „Karjäärinõustajate ja Töötukassa konsultantide soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmiseks koolitusmooduli väljatöötamine ja rakendamine MKMile“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku määramine Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 3 ja § 101 alusel ning kooskõlas majandus- ja infotehnoloogiaministri 28.11.2023. a käskkirjaga nr 154 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada riigihange „Karjäärinõustajate ja Töötukassa konsultantide soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmiseks koolitusmooduli väljatöötamine ja rakendamine MKMile“ (CPV kood 80400000-8 „Täiskasvanukoolitus ja muud koolitusteenused“) sotsiaalteenuste väikehanke teel. 2. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud riigihankele esitatud pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks järgmises koosseisus: 2.1. komisjoni esimees – võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Lee Maripuu, tema asendusliige – võrdsuspoliitika osakonna nõunik Eva Liina Kliiman; 2.2. komisjoni liikmed: 2.2.1. Lee Maripuu – võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht, tema asendusliige – Eva Liina Kliiman, võrdsuspoliitika osakonna nõunik; 2.2.2. Grete Kaju – võrdsuspoliitika osakonna nõunik, tema asendusliige Piret Karro – võrdsuspoliitika osakonna nõunik; 2.2.3. Triin Urb – Töötukassa karjääriteenuste osakonna peaspetsialist, tema asendusliige – Kristina Orion, Töötukassa karjääriteenuste osakonna juhataja asetäitja (nimetatud isikute nõusolekul). 3. Määran punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks võrdsuspoliitika osakonna nõuniku Grete Kaju. 4. Kinnitan punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud). 5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. 2 (allkirjastatud digitaalselt) Agnes Einman võrdsuspoliitika osakonna juhataja „Karjäärinõustajate ja Töötukassa konsultantide soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmiseks koolitusmooduli väljatöötamine ja rakendamine MKMile” TEHNILINE KIRJELDUS 1. Hanke eesmärk Tegemist on majandus- ja infotehnoloogiaministri 05.07.2023 kinnitatud toetuse andmise tingimuste (TAT) 05.07.2023. a käskkirja nr 128 „Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul“ tegevusega 2.1.2. „Töötukassa karjäärinõustajatele ja konsultantidele soolisest võrdõiguslikkusest teadlikkuse suurendamiseks koolitusmooduli väljatöötamine ja rakendamine“. Käesoleva hanke eesmärk on töötada välja ja rakendada koolitusmoodul Töötukassa karjäärispetsialistidele ja nõustajatele. Hankega tellitava koolitusmooduli eesmärk on vähendada ühiskonnas levinud sooliste stereotüüpide mõju karjääriteenuste (karjäärinõustamine ja karjääriinfo) pakkumisel, edendada sootundlikku nõustamist ja seeläbi soodustada stereotüübivabu täiend- ja ümberõppe ning ametivalikuid. Tegevuse tulemusena suureneb Töötukassa karjäärispetsialistide ja konsultantide teadlikkus soolisest võrdsusest, soolistest stereotüüpidest ja teguritest, mis mõjutavad soolist ebavõrdsust ja segregatsiooni hariduses ja tööturul, ning nad oskavad neid teadmisi oma erialal kasutada soolise võrdsuse edendamiseks. Suureneb karjäärispetsialistide ja konsultantide pädevus ja valmisolek pakkuda sootundlikku ja stereotüübivaba nõustamist ning ennetada ja vähendada seeläbi soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul. 2. Hetkeolukorra kirjeldus 2.1 Sooline segregatsioon Eestis Soolise ebavõrdsuse üheks juurpõhjuseks on ajaloolis-kultuuriliselt väljakujunenud stereotüüpsed arusaamad meeste ja naiste rollidest ühiskonnas, mis piiravad inimeste valiku- ja eneseteostusvõimalusi ning põhjustavad ja taastoodavad sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust, sealhulgas soolist segregatsiooni haridus- ja tööalastes valikutes. Tegevusalapõhine sooline segregatsioon on Eestis üks EL-i suuremaid. Naised õpivad ja töötavad rohkem erialadel, mis on ühiskonna toimimise jaoks olulised nii nüüd kui tulevikus, kuid on vähem väärtustatud ja madalamalt tasustatud. 2021/2022. õppeaastal oli kutse- ja kõrghariduses hariduse erialadel õppijatest mehi kõigest 11%, tervise ja heaolu erialadel 15% ning humanitaaria ja kunsti erialadel 32%. Samal ajal on kõige kiirema kasvupotentsiaali ja suurima tööjõuvajadusega IKT-valdkonnas meeste osakaal õppurite seas üle 70%. 2023. aasta EIGE soolise võrdsuse indeks toob välja, et sooline segregatsioon püsib Eestis visalt. Seda peegeldab tööga hõivatud naiste osatähtsus hariduses, tervishoius ja sotsiaaltöös, mis on 1 kasvanud 27%-ni. Tööga hõivatud meeste osatähtsus on nendes valdkondades püsinud stabiilsena 5% juures, mis on üks madalamaid ELis. Soolist ebavõrdsust ja segregatsiooni ühiskonnas peegeldab ka soolise tasakaalu puudumine otsustustasandil. Naiste osatähtsus juhtivtöötajate seas on endiselt alla 40% ja ettevõtjate seas alla 30%. Soolisel segregatsioonil on ulatuslikud negatiivsed tagajärjed: see piirab naiste ja meeste valikuvõimalusi hariduses, töös ja pereelus, suurendab soolist palgalõhet, tugevdab soolisi stereotüüpe ning toob kaasa soolise tasakaalu puudumise otsustamises ja juhtimises – nii poliitikas, äris kui ka avalikus sektoris. Sooline segregatsioon on seotud hoiakute ning sooliste stereotüüpidega – ühiskonnas levinud ettekujutustega sellest, millised ametid ja tegevusalad on sobilikud naistele ja meestele. 2021. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringu andmetel nõustub 65% elanikest sellega, et mehed saavad hooldamisega seotud töökohtadel sama hästi hakkama kui naised ning 58% nõustub, et sotsiaal- ja tervishoiutöötajate seas peaks olema praegusest rohkem mehi. 63% elanikest nõustub sellega, et naised saavad tehnilisi oskusi nõudvatel töökohtadel sama hästi hakkama kui mehed ja 48% nõustub, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja teistel tehnikaaladel peaks olema praegusest rohkem naisi. Hariduse ja tööturu sooline segregatsioon väljendub soolises palgalõhes. Kuigi viimastel aastatel on Eestis sooline palgalõhe vähenenud (Statistikaameti andmeil 2021. aastal 14,9%), on naiste keskmine tunnipalk jätkuvalt väiksem meeste keskmisest tunnipalgast. Pikaajaline strateegia „Eesti 2035“ seab eesmärgiks vähendada soolist palgalõhet 2035. aastaks 5%-ni. Eesmärgi täitmiseks on vajalik tegeleda palgalõhe tekkimise juurpõhjustega, muu hulgas soolise segregatsiooni vähendamisega ning selle eelduseks olevate soostereotüüpide vähendamisega. 2.2 Karjäärispetsialistide roll stereotüübivabade ametivalikute toetamisel Segregatsiooni põhjustavaid ja alalhoidvaid tegureid on mitmeid, kuid ühed fundamentaalsemad on soostereotüübid. Nii palgalõhele kui tööturule positiivse mõju saavutamiseks on tarvis vähendada soostereotüüpide mõju haridus- ja erialavalikutele. Selleks tuleb suurendada soolise võrdsuse edendamise võtmesihtrühmade, kelle hulka kuuluvad ka karjääriteenuse pakkujad ehk Töötukassa karjäärispetsialistid - teadlikkust sooliste stereotüüpide negatiivsest mõjust, vähendada nende soolistest stereotüüpidest kantud tegutsemist ning soodustada soolist võrdsust toetava mõtteviisi ja hoiakute levimist. Sotsiaalministeeriumi tellimusel on viimastel aastatel läbi viidud mitmeid uuringuid ja analüüse1, mis käsitlevad stereotüübivabade ametivalikute tegemise toetamist ning muu hulgas Töötukassa karjäärispetsialistide ja karjääriteenuste rolli selles. Uuringud toovad seejuures välja järgmised kitsaskohad: 1. Töötukassa karjääriteenuste pakkumisel ei ole seni kavandatud ega ellu viidud järjepidevaid ja süsteemseid tegevusi, mis oleksid spetsiifiliselt olnud suunatud soostereotüüpide vähendamisele (Praxis 2020, Kantar Emor 2022). 1 Vt lähemalt: „Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s: müksud naiste osakaalu suurendamiseks IKT valdkonnas hariduses ja tööturul“ (Kantar Emor 2021), „Nügimismeetodite kasutamine soostereotüübivabade karjäärivalikute ja töötingimuste toetamiseks“ (Kantar Emor 2022) ja „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine struktuurivahenditest rahastatud haridusprojektides“ (Praxis 2020) 2 2. Töötukassa karjäärispetsialistide suunised tulevad suuresti Eesti Karjäärinõustajate Ühingu eetikakoodeksist, mis sisaldab nõuet püsida neutraalne, lähtuda kliendi vajadustest ja mitte lasta end mõjutada isiklikest hoiakutest. Karjääriteenuste aluspõhimõtted peavad oluliseks julgustada inimesi tegema valikuid enda eeldustest, vajadustest ja huvidest lähtuvalt ning see võib (aga ei pruugi) tähendada ka ebatraditsiooniliste valikute julgustamist. Kuigi vaikimisi tähendab neutraalsuse põhimõte ka põhimõtet hoiduda soostereotüüpidesse langemast, on selle eelduseks, et karjäärispetsialistid on stereotüüpidest väga teadlikud, oskavad neid märgata ja nendega tegeleda (Praxis 2020, Kantar Emor 2022). 3. Kõige suurem barjäär, mis noorte erialavalikuid mõjutavatel sidusrühmadel, sh karjäärispetsialistidel takistab sooliste stereotüüpidega tegeleda, on uskumus, et sooline ebavõrdsus ja soostereotüübid ei kujuta endast enam probleemi, noored saavad valikuid teha oma soovide järgi ning muutus stereotüübivabama ja võrdsema ühiskonna poole toimub iseenesest, nooremate põlvkondade pealekasvamisega. Need uskumused legitimeerivad mittetegutsemist ning soodustavad hariduse ja tööturu segregatsiooni püsimist (Kantar Emor 2022). 4. Karjääriinfo jagamisel, sh teavitustegevustes, on soostereotüüpidest vabade valikute tegemisega mõningal määral arvestatud, kuid karjäärinõustajate koolituses ja koolitusmaterjalides ei käsitleta praegu läbivalt soostereotüübivaba karjäärinõustamist (Praxis 2020, Emor 2022). 5. Osa karjäärispetsialise on läbinud BREAK projekti koolitused ning neid materjale soovitatakse karjäärispetsialistidele ka praegu iseseisvaks õppimiseks.2 Nende kitsaskohtade lahenduseks pakub Kantar Emori uuring (2022) välja järgmised tegevused, millest tõukuvad ka käesoleva hanke eesmärgid: 1. Riigi rahastatud karjääriteenuste puhul peetakse soostereotüüpide mõju vähendamist karjäärivalikutele küll oluliseks, kuid eraldi tegevusi või metoodikat praegu nende mõjude vähendamiseks ei rakendata. Töötukassa karjäärispetsialistide baas- ja täienduskoolitus peaks sisaldama infot soolise võrdsuse ja soostereotüüpide kohta. 2. Nõustamise töömaterjalid (nt töölehtede kataloog, grupitegevuse juhendid) peaksid kajastama soostereotüüpide olemust ja nende mõju. Koolid oma praeguste teadmiste ja hoiakute baasil ei oska karjäärispetsialistidelt tellida soostereotüüpide mõju käsitlevaid koolitusi, kuid seda teemat saaks põimida muude nõustamisel kasutatavate materjalide ja teemadega (Kantar Emor 2022). 3. Töötukassa infomaterjalid, mis on mõeldud täiskasvanud tööotsijatele, aga ka lapsevanematele, võiksid kajastada soostereotüüpide mõju karjäärivalikutele ning soodustada stereotüübivabasid valikuid. Samuti vajavad karjäärispetsialistid juhiseid, kuidas tööotsijate võimalikke valikuid takistavaid stereotüüpe leevendada ning tööotsijaid vajaduse korral võimestada (Kantar Emor 2022). 2 https://brea-k.eu/et/ 3 2.3 Töötukassa karjääriteenuse pakkujana Töötukassa võttis aktiivsete tööturumeetmete sh karjääriteenuste pakkumise üle 2009. aastal. Kooliõpilastele pakutavate karjääriteenuste pakkumine tuli töötukassale üle 2019. aasta karjääriteenuste reformi käigus. Karjääriteenuste eesmärk on toetada inimeste läbimõeldud valikute tegemist hariduses ja tööelus. Töötukassa pakub karjääriteenuseid kõikidele soovijatele nii individuaalse kui grupinõustamisena. Peamiste karjääriteenuste klientidena saab välja tuua: 1) õpilased – noortele osutatakse karjääriteenust sageli koolides grupinõustamise või töötubadena, kus osaletakse kogu klassiga ning noorte puhul on eesmärk tagada see, et kõik õpilased kohtuksid põhikooli 3. kooliastmes ja gümnaasiumiastmes vähemalt korra karjäärispetsialistiga. Lisaks grupiteenustele on igal õpilasel võimalus osaleda individuaalsel karjääriteenusel, et saada just endale vajalikku individuaalset tuge ja juhendamist; 2) töötuna registreeritud inimesed vastavalt vajadusele; 3) töötavad inimesed, kes plaanivad karjääripööret või tahavad nõu edasiste karjäärivalikute osas. Selle sihtrühma seas on praegu ülekaalus naised, kuid vajadus on jõuda kõigi teenust vajavate inimesteni, kelle oskused on vananenud või kesised. 2.4 Töötukassa karjäärispetsialistid Karjääriteenust pakkuvad karjäärispetsialistid jagunevad kahe teineteisest veidi erineva profiili ja pädevusega kõrgharidusega asjatundjateks: karjääriinfo spetsialistideks ja karjäärinõustajateks. Töötukassa karjäärispetsialistid on läbinud erialase väljaõppe Töötukassas. Ligikaudu 65% töötukassa karjäärispetsialistidest on vastav kutsetunnistus. 1) karjääriinfo spetsialist toetab klienti karjääri kujundamiseks vajaliku teabe leidmisel ning selle seostamisel oma karjääriplaanidega, on selleks siis õppimisvõimalused, tööturuolukord või ametid Eestis ja mujal. Karjääriinfo spetsialistid viivad läbi töötube nii koolides kui töötukassas kohapeal täiskasvanud klientidele. Lisaks pakuvad individuaalset juhendamist töö leidmisel, kandideerimisdokumentide koostamisel ja kandideerimisvestlustel edukaks osalemiseks. 2) karjäärinõustajad on läbinud karjäärinõustaja väljaõppekoolituse ning suuremal osal neist on ka karjäärinõustaja kutse. Karjäärinõustaja toetab nõustatava eneseteadlikkuse suurendamist, tema teadlike haridus- ja tööalaste valikute ning otsuste tegemist, aga ka töö- ja õpikeskkonna muutustega seotud kohanemist kogu elukaare jooksul. Suur osa karjäärinõustaja tööst on individuaalne nõustamine, et pakkuda klientidele personaalset arengutuge isikliku karjääri kujundamiseks ja planeerimiseks. Karjäärinõustajad viivad läbi ka grupinõustamisi. Karjäärispetsialiste on Töötukassas ligi 140 ning nad töötavad üle Eesti. Kõige enam on karjäärispetsialiste Tallinnas (ligi 40), kõigis teistes maakondades töötab 3 – 4 spetsialisti. Töötukassa pakutava karjääriteenuse sisuga saab tutvuda lähemalt Töötukassa kodulehel: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/karjaar-ja-koolitamine/karjaariteenused. Samas on leitav ka karjääriinfo vahendamise teenusstandard ja karjäärinõustamise teenusstandard, mis annab põhjalikuma ülevaate nende teenuste sisust. 2.5 Karjäärispetsialistide praegune väljaõppe- ja koolitussüsteem 4 Karjäärispetsialistide väljaõppe ja erialase täienduskoolituse kalender on tihe ning suurem koolituskoormus on katseajal ja esimesel tööaastal. Koolituste käigus õpitakse kasutama karjääriteenuste töövahendeid metoodikaid, karjäärinõustamise teste, antakse isiksusepsühholoogia alaseid teadmisi, arendatakse individuaalse nõustamise ja grupinõustamise oskusi jms. Töötukassa karjäärispetsialistide seas on ka omajagu tööjõu voolavust, kuna töötajad on atraktiivsed ka teiste tööandjate jaoks. Seetõttu on praegu iga aasta uue töötaja väljaõppes paarkümmend (15 – 25) inimest. Karjäärispetsialistide olemasolevad sisekoolitused hõlmavad: Karjääriinfospetsialistidele: 1) Katseajal karjääriinfo spetsialisti uue töötaja sisekoolitus, kus saab ülevaate karjääriinfo spetsialisti rollist, tööpõhimõtetest ning peamistest teoreetilistest alustest; 2) Esimese tööaasta jooksul karjääriinfo vahendamise oskused, kus antakse spetsialisti tööks vajalikud oskused ja teadmised, et toetada kliente nende infovajadusest ja infokäitumisest lähtuvalt. Karjäärinõustajatele: 1) Katseajal karjäärinõustaja uue töötaja sisekoolitus, kus saab ülevaate karjäärinõustaja rollist, tööpõhimõtetest ning peamistest teoreetilistest alustest; 2) Esimese tööaasta jooksul karjäärinõustamise oskused, kus saab teadmised ja oskused karjäärinõustamise protsessi planeerimiseks ja läbiviimiseks. Lisaks nimetatud koolitustele on Töötukassal mitmeid välispartnereid, kes karjäärispetsialistidele koolitusi pakuvad. Iseõppe keskkonnana kasutatakse Moodle keskkonda. 2.6 Karjäärispetsialistide varasem kokkupuude soolise võrdsuse teemaga Kuigi praegu ei ole karjäärispetsialistide väljaõppes ja täiendkoolituses soolise võrdsuse ja sooliste stereotüüpide teemat süsteemselt käsitletud, on varasemalt Töötukassa karjäärispetsialistid rahvusvahelise koostööprojekti BREAK! raames osalenud koolitustel soostereotüüpide teemal ning kokku puutunud projekti raames välja töötatud juhendmaterjalidega karjäärispetsialistidele ja õpetajatele. BREAK! oli Euroopa Komisjoni rahastatud ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku algatatud rahvusvaheline koostööprojekt perioodil 2017–2019, mille eesmärgiks oli toetada noorte soostereotüübivabasid erialavalikuid. Projekti raames töötati välja riikliku õppekavaga ühitatud õppematerjalid õpetajatele ja karjäärispetsialistidele, mis aitavad mõista võrdse kohtlemise ja stereotüüpide olemust. Projekti tegevused olid seotud erinevate ristmeedia lahendustega, eelkõige projekti raames valminud noorteseriaaliga „Miks Mitte?!“, mis aitas neis sisaldunud teooriat ilmestada. Materjalide kasutamiseks koolitati ka õpetajaid ja karjäärispetsialiste. BREAK! projekti viisid läbi TLÜ ja Innove ning tegevused kestsid perioodil 2017-2019 ning on tänaseks lõppenud. Projekti raames läbi viidud koolitused olid vabatahtlikud. 5 TLÜ RASI avaldatud BRAK! projekti tulemuslikkuse hindamisaruandes tuuakse välja3, et karjäärispetsialistid pidasid koolitusi kasulikuks ning enesekindlust tõstvaks, kuid samas sooviti näha ka rohkem selle teemalisi kursusi. TLÜ hinnangul oleks kasu ka seire- ja mentorprogrammide sisseseadmisest, mis aitaksid täiendavalt toetada uute teadmiste ja oskuste rakendamist. Võttes arvesse, et BREAK! projekti vabatahtlikud koolitused lõppesid aastal 2019 ning Töötukassa karjäärispetsialistide seas on toimunud aastate lõikes ka personaliliikumisi, on vajadus projektipõhiste koolituste asemel järjepidevate, Töötukassa personali vajadusi ja tänast väljaõppe ning täiendkoolituse loogikat silmas pidavaid kursusi, mis oleksid osa tänasest sisekoolituste süsteemist. 3. Koolitusmooduli sihtrühm Koolitusmooduli peamine sihtrühm on Töötukassa karjäärispetsialistid: nii karjääriinfo spetsialistid kui karjäärinõustajad, kuid sissejuhatav, iseseisvalt läbitav ABC e-kursus peab sobima sissejuhatavaks ülevaatlikuks kursuseks ka Töötukassa nõustajatele, kes puutuvad oma töös peamiselt kokku tööd otsivate klientidega. See on vajalik selleks, et kõik Töötukassa klientidega kokkupuutuvad/neid nõustavad töötajad oleksid omandanud soolise võrdsuse ja sooliste stereotüüpide teemal baasteadmised. 4. Koolitusmooduli sisu Koolitusmoodul peab olema üles ehitatud astmeliselt ning koosnema vähemalt kolmest eri tasemega õppijale suunatud osast, millest esimene on iseseisvalt läbitav soolise võrdsuse ABC e-kursus alustavale karjäärispetsialistile, teine koolitaja juhendamisel läbiviidav soolise võrdsuse koolitus edasijõudnud karjäärispetsialistidele, kes on juba ABC kursuse läbinud ning kolmas edasijõudnud karjäärispetsialisti koolituse läbinutele pakutav jätkutugi. Lisaks peab Pakkuja koostama karjäärispetsialisti sooliste stereotüüpide enesehindamise küsimustiku ning stereotüübivaba karjääriteenuse pakkumist toetavad töövahendid. 4.1 Sooliste stereotüüpide enesehindamise küsimustik Sooliste stereotüüpide enesehindamise küsimustik on enne e-kursuse läbimist läbi viidav hindamistööriist, mis annab karjäärispetsialistile infot, millisel tasemel on tema praegused teadmised soolisest võrdsusest hariduse ja tööelu kontekstis, soolistest stereotüüpidest ning sellest, kuidas need mõjutavad eriala- ja ametivalikuid, samuti millised stereotüüpsed hoiakud võivad mõjutada karjäärispetsialisti tema töös. Enesehindamise küsimustik aitab häälestuda e- kursuse ja sellele järgneva koolituse läbimiseks, andes karjäärispetsialistile tagasisidet, millisel tasemel on tema tänased teadmised ja hoiakud soolise võrdsuse ja sooliste stereotüüpide kohta. Enesehindamise küsimustiku täitmise ajaline maht on 10-15 minutit. Kasutamiseks valmis enesehindamise küsimustik peab olema Tellijale üle antud hiljemalt 31.12.2024. 3 Vt lähemalt https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/RASI/2019_RASI%20toimetised%20nr%208_eval uating%20outcomes%20and%20assessing%20impact.pdf 6 4.2 E-kursus “Soolise võrdsuse ABC karjäärispetsialistidele” (maht 3-4 akadeemilist tundi) Kuna praegu sooliste stereotüüpide ja soolise võrdsuse teemat Töötukassa töötajatele ei pakuta, on e-kursus “Soolise võrdsuse ABC karjäärispetsialistidele” (edaspidi tekstis lühendatult kui e-kursus) läbimiseks kõigile praegustele Töötukassa karjäärispetsialistidele ja nõustajatele. Edaspidi peaks see eelkõige olema suunatud alustavale töötajale, olles osa uuele töötajatele pakutavatest kohustuslikest koolitustest (läbimiseks esimese 4-6 kuu jooksul alates tööle asumisest) ning eelduseks teise astme koolituse läbimiseks. Iseseisvalt läbitava e-kursuse maht on vahemikus 2-4 akadeemilist tundi ning peab tagama kursuse läbinule järgmised õpiväljundid:  Teab, mis on soolised stereotüübid ning kuidas need ühiskonnas tekivad ja püsivad.  Mõistab, kuidas soolised stereotüübid mõjutavad inimeste eriala- ja ametivalikuid.  Oskab levinuimaid soostereotüüpe oma töös klientidega märgata ja ennetada. Nõuded e-kursusele: Pakkuja peab esitama nägemuse e-kursuse metoodikast, mis peab vastama järgmistele tingimustele: E-kursus peab sobituma Moodle keskkonda. E-kursuse õpidisain peab läbivalt arvestama, et eesmärgiks on luua täiskasvanud õppijatele teadmiste omandamist toetaval viisil praktilist väärtust oma töö edukaks korraldamiseks. Lisaks rakenduslikule väärtusele peab kursuse materjal olema autori(te) isiklike hinnangute vaba, lähenemiselt tõendus- ja faktipõhine ja/või parimate praktikate /heade tavade jms keskne. Kasutatavad allikad peavad olema usaldusväärsed, ajatud ja/või kaasaegsed. E-kursus peab andma kompaktse ülevaate sooliste stereotüüpide olemusest, nende tekkimise põhjustest ja teguritest, mis neid alal hoiavad; samuti sellest, kuidas stereotüübid mõjutavad inimeste eriala- ja ametivalikuid ning kuidas saab karjäärinõustamises soolisi stereotüüpe ületada ning mida silmas pidada, et pakkuda klientidele tuge stereotüübivabade ametivalikute tegemisel. E-kursus peab koosnema temaatilistest sisupeatükkidest ning õppijale tuleb anda kursuse alguses lühike ülevaade, milliseid temaatilisi sisupeatükke kursus kajastab ning milliseid teadmisi/oskusi kursus pakub. Kursuse sisupeatükke peab olema võimalik õpiampsudena omandada (sh kursust pooleli jätta ja hiljem uuesti alustada samast kohast). Sisupeatükkide sisupuu tuleb esitada selliselt, et õppijal oleks võimalus saada kiire ülevaade, kui suur osa igast peatükist on läbitud. E-kursus ei tohi olla ülekaalukalt tekstipõhine. E-kursus peab kasutama mitmekesiseid formaate (sh nt audiovisuaalsed materjalid, illustratsioonid, skeemid jms), olema interaktiivne, atraktiivne, praktiline, näitlik, vaheldusrikas, selges ja lihtsasti mõistetavas keeles edasi antud ning täiskasvanud iseseisva õppija vajadusi arvestav. E-kursus peab olema stiililt ja ülesehituselt loogiline ja sidus tervik. E-kursus peab sisaldama enesekontrolli vahendeid, näiteks küsimustikke või valikvastustega teste, mis aitavad õppijal oma tulemusi näha ja progressi hinnata. Enesekontrolli metoodika 7 peab olema üles ehitatud täiskasvanud õppijat arendaval viisil, sh et õppija mitte ainult ei saa teada õige vastuse, vaid minimaalselt ka hariva selgituse selle kohta, miks antud vastus on õige või vale. E-kursuse sisu peab olema lähenemiselt üldiselt üksikule ning sobivates kohtades on soovituslik rikastada seda ristviidete või täiendavate allikatega, mis võimaldab soovi korral sügavamale vaadata. E-kursus tuleb üles ehitada selliselt, et ta ei kaotaks ajalt kiirelt asja- ja ajakohasust. E-kursus on eestikeelne ja kui kasutatakse muukeelset materjali, siis peavad sellel olema lisatud korrektne eestikeelne tõlge ja/või subtiitrid võimalusel Eesti keeletehnoloogiat kasutades. E-kursuse asjakohasuse ja kasutajasõbralikkuse testimiseks tuleb ette näha vähemalt 10 tööpäeva pikkune beetaversiooni testperiood (millega tuleb arvestada), mille jooksul annab Tellija tagasisidet e-kursuse sisu, ülesehituse, funktsionaalsuse ja disaini kohta. Pakkuja peab arvestama Tellija tagasisidest saadud sisendiga ja täiendusettepanekutega lõpliku e-kursuse valmistamisel. Pärast kursuse läbimist peab olema võimalik väljastada e-kursuse läbimist tõendav (elektrooniline) dokument. Kasutamiseks valmis e-kursus peab olema Tellijale üle antud hiljemalt 31.12.2024. Aastatel 2025 ja 2026 kogub Pakkuja õppijate tagasisidet valminud e-kursusele Pakkuja poolt väljatöötatud ja Tellijaga kooskõlastatud tagasisidevormi põhjal. E-kursuse läbinutelt kogutakse tagasisidet kursuse sisu ning ülesehituse kohta ja analüüsitakse e-keskkonnas kursuse läbimist (sh näiteks kuluvat aega, takistusi, õppe katkestamisi, läbitud testide tulemusi). Tulenevalt saadud tagasisidest ning Tellija märkustest viib Pakkuja vähemalt kord poolaasta jooksul e-kursusesse sisse vajalikud parendused ja täpsustused. Kokkuvõte tagasisidest ja tehtud parandustest tuuakse ära poolaasta tegevuse aruannetes. 4.3 Soolise võrdsuse koolitus edasijõudnud karjäärispetsialistidele (maht ca 8 akadeemilist tundi) Soolise võrdsuse koolitus edasijõudnud karjäärispetsialistidele (edaspidi tekstis lühendatult kui edasijõudnud karjäärispetsialisti koolitus) on mõeldud neile töötajatele, kes on läbinud iseseisva e-kursuse ning on teinud karjäärispetsialistina tööd vähemalt 12 kuud ning on omandanud juba kogemusi karjäärispetsialisti töö praktilise poole ning klientide personaalse või grupinõustamisega. Edasijõudnud karjäärispetsialisti koolitus peab tagama koolituse läbinule järgmised õpiväljundid:  Mõistab, kuidas soolised stereotüübid võivad mõjutada karjääriteenuste klientide nägemust sellest, milliseid eriala- ja ametivalikuid kaaluda.  Mõistab kuidas tema kui karjäärispetsialisti soolised stereotüübid võivad mõjutada klientidele pakutavat karjääriteenust.  Oskab kasutada töövõtteid praktilises karjääriinfo pakkumise ja nõustamistöös sooliste stereotüüpide ületamiseks ning klientide võimestamiseks stereotüübivabade ametivalikute tegemisel. 8 Nõuded edasijõudnud karjäärispetsialisti koolitusele: Edasijõudnud karjäärispetsialisti koolitus on ühepäevane lähiõppe koolitus, mahuga ca 8 akadeemilist tundi. Edasijõudnud karjäärispetsialisti koolitus peab olema personaalne, st juhendaja/koolitaja(te) vahetul juhtimisel läbi viidud koolitus. Ühe koolitusgrupi suurus on orienteeruvalt 15-20 inimest. Edasijõudnud karjäärispetsialisti koolitused toimuvad vahemikus 1.03.2025-31.12.2026. Kuna lepingu esimestel aastatel vajavad koolitust kõik Töötukassa olemasolevad karjäärispetsialistid, viiakse 2025. aastal läbi vähemalt 5 edasijõudnud karjäärispetsialisti koolitust, ning 2026. aastal vähemalt 3 koolitust. Pakkuja peab olema valmis koolitusi läbi viima Tallinnas, ning vajadusel Tartus ja Jõhvis. Pakkuja peab pakkuma karjäärispetsialistidele koolituse läbiviimise kohana lisaks Tallinnale vähemalt ühte Tartus ja ühte Jõhvis asuvat koolitust. Mõlema Tallinnast väljaspool toimuva koolitusgrupi läbiviimise vajaduse eelduseks on vähemalt 15 registreerunud osalejat. Koolitustest teavitamise ja gruppide komplekteerimise korraldab Pakkuja Tellijaga koostöös. Pakkuja ülesanne on kutse koostamine osalejate jaoks (kutse edastab Tellija), vajadusel grupi komplekteerimiseks osalejatega kontakti võtmine (näiteks grupi täitumisele kaasa aitamise eesmärgil koolituse kohta täiendavat infot jagades) ning osalejatele koolitusmaterjalide jagamine. Lisaks vastutab Pakkuja koolitusruumide ja toitlustuse, tehnika jms korralduse ja kulude tasumise eest. Nimetatud kulud peab olema arvatud pakkumuse maksumuse hulka. Koolituste läbiviimisel on soovitav vältida suvepuhkuste aegu ja koolivaheaegasid, samuti vahetult pühade-eelseid ja järgseid aegu, mil täiskasvanud õppija koolitustel osalemine on sageli raskendatud. Koolitusruum peab mahutama nõutud grupi ja võimaldama rühmatöödeks vajalikku ruumipaigutust ja soovituslikult asuma hästi ligipääsetavas piirkonnas, kuhu on hea ligipääs ka ühistranspordiga. Koolituse toimumiskohale (sh toitlustuskohale) peab olema tagatud juurdepääs ka puuetega inimestele. Koolituse toimumiskoht peab toetama koolitaja poolt kasutatavat metoodikat ning võimaldama vajaminevat heli ja pilti, et tagada koolituse edukas läbiviimine. Lähiõppes toimuva koolituse osalejatele peab Pakkuja pakkuma vähemalt 2 kohvipausi (sh kohv, tee, vesi, mahl koos vähemalt 3 kergema tervisliku suupistega, sh puuvili) ja lõunasöögi (soe buffet ja soojad/külmad suupisted arvestades teatud koguse gluteenitalumatuse ja taimetoidu erivajadustega osalejatele, kohv, tee, vesi, mahl). Toitlustamine peab toimuma koolituse toimumiskohas või selle läheduses (5-10 min jalutuskäigu kaugusel). Koolitusel peab kohapeal olema igale osalejale tagatud vastavalt kasutatavale metoodikale vajalikud abivahendid nagu kirjutuspaber ja kirjutusvahend jms. Pakkuja peab arvestama, et kõikide täitmist vajavate materjalide (õppematerjalid, tagasisidelehed jne) puhul kasutatakse eelkõige Microsoft Office dokumendi formaate (Word 9 ja Excel) ning et tagada vajadusel materjalide kvaliteetne printimine, tuleb kasutada selleks sobilikku tarkvara (.pdf). Võimalusel tuleb koolituste elluviimisel kasutada/toetada keskkonnasäästlikke lahendusi (nt võimalus tulla oma kohvitopsiga, kasutada taaskasutatavaid materjale jne). Koolituste toimumisel võivad Tellija esindajad osaleda vaatlejate rollis. Iga grupi koolituse läbimise järgselt tuleb analüüsida tagasisidet ja vajadusel teha sellest tulenevalt ka parendusi, kohandusi ja/või muudatusi koolituse sisus ja/või korralduses (nt programmis, materjalides, koolitusruumides jm). Kokkuvõttev ülevaade tagasisidest ning sellest tulenevalt tehtud parendustest ja kohendustest koolituse sisus ja/või korralduses tuuakse ära poolaasta tegevuse aruannetes. Pakkuja peab esitama nägemuse edasijõudnud karjäärispetsialisti koolituse metoodikast, mis peab vastama järgmistele tingimustele: Edasijõudnud karjäärispetsialisti koolitus peab olema metoodiliselt vaheldusrikas, koosnedes vähemalt praktilisest ja teoreetilisest osast. Pakkuja võib omalt poolt lisada koolitusele elemente ja formaate, sh näiteks meistrikassid, valdkonna praktikutest või ekspertidest külalisesinejate kaasamine jms nende vajalikkust ja rolli põhjendades. Edasijõudnud karjäärispetsialisti koolituse teoreetiline osa peab olema autori(te) isiklike hinnangute vaba, lähenemiselt tõendus- ja faktipõhine ja/või parimate praktikate /heade tavade jms keskne. Kuna koolitusel osalemise eelduseks on “Soolise võrdsuse ABC karjäärispetsialistidele” e-kursuse läbimine, ei tohi edasijõudnud karjäärispetsialisti koolitus enam algtõdesid suures mahus üle korrata, vaid keskenduma pigem edasijõudnud karjäärispetsialisti vajadusele ning eesmärgile õppida paremini seostama karjäärispetsialisti töö kontekstis tänapäevaseid teadmisi stereotüüpide kujunemisest ning inimeste käitumist mõjutavatest teguritest, sh nt käitumis- ja mõjutamispsühholoogiast jt distsipliinidest, mis aitavad mõtestada karjäärispetsialisti rolli ja võimalusi stereotüübivabade ametivalikute toetamisel. Edasijõudnud karjäärispetsialisti koolituse praktiline osa peab olema eluline, näitlik, kaasav ja inspireeriv, konkreetsete juhtumite ja keerukamate olukordade analüüsimisele ja lahendamisele ja/või läbimängimisele suunatud. Koolituse eesmärk on luua uusi seoseid praktilise karjäärispetsialisti töö ja teoreetiliste teadmiste vahel. Koolitus peab arendama karjäärispetsialisti oskusi, mis aitaks võimestada kliente tegema julgemaid ja mittestereotüüpseid haridus- ja erialavalikuid, sest ka klientide hoiakud ja viisid, kuidas kliendid oma karjäärivalikuid ja arengut mõtestavad, võivad olla jäigad või stereotüüpsed. Seega peab koolitus sisaldama ka selliste töövõtete omandamist, mis aitaksid kliendi hirme maandada, teda võimestada ja panna nägema mitmekesisemaid võimalusi. Pakkuja peab koostama metoodilise juhendi koolituse läbiviimiseks. See tagab, et koolitusmaterjale saaksid metoodilise juhendi abil pärast hankelepingu perioodi lõppemist kasutada ka teised koolitajad. Pakkuja peab koostama ja projekti lõppedes tellijale üle andma kõik koolituse materjalid (nt slaidid, töölehed jms) ning metoodilise juhendi. 10 Koolituste tagasisideküsitlus. Iga koolituse lõpus peab koolituse läbiviija korraldama osalejate tagasisideküsitluse läbiviimise, milles kajastub koolitusel osalenute rahulolu koolituse sisu ja korraldusega. Tagasisideküsitluse vorm tuleb kooskõlastada Tellijaga enne esimese koolituse algust. Tagasisideküsitluse kokkuvõtted tuleb esitada Tellijale pärast iga koolitust 10 tööpäeva jooksul. Koolitusel osalejad peavad oma osalemist allkirjaga kinnitama osalejate allkirja lehel. Nimetatud lehed (kus peab olema ka ära toodud osalejate ees- ja perekonnanimed, e-post ja telefoninumber) peab Pakkuja edastama Tellijale koos tagasisideküsitluste kokkuvõttega. Koolitusperioodi lõppedes esitab Pakkuja Tellijale koolitusel osalenute statistilise koondülevaate. 4.4 Jätkutugi edasijõudnud karjäärispetsialistide koolituse läbinutele Hankelepingu perioodi kestel peab Pakkuja pakkuma edasijõudnud karjäärispetsialistide koolituse läbinuile jätkutuge (edaspidi tekstis lühendatult kui jätkutugi), mille eesmärk on aidata kinnistada karjäärispetsialistidel omandatud teadmisi ja oskusi ja nende rakendamist igapäevatöös. Jätkutoe tegevused peavad pakkuma karjäärispetsialistile võimalust hinnanguvabas ja toetavas keskkonnas saada võimalust aruteluks ning juhendaja professionaalset tagasisidet ning nõuandeid stereotüübivaba karjääriteenuse pakkumiseks. Jätkutoe tegevused peavad aitama karjäärispetsialistidel juhendatult reflekteerida karjääriteenuse pakkujana igapäevatöös esile kerkinud soolise võrdsuse ning stereotüüpide ületamisega seotud küsimuste ja juhtumite üle. Vajadusel aitavad jätkutoe tegevused meenutada ka koolitusel läbitud teadmisi, keskendudes sellele, kuidas neid kasutada karjääriteenuse pakkumisel esile kerkinud konkreetsete näidete või juhtumite lahendamisel. Jätkutoe tegevused võivad toimuda virtuaalkeskkonnas ja tehnoloogia vahendusel (Zoom, Teams jms). Jätkutoe pakkumise formaadi, ülesehituse ja metoodika (nt supervisioon, juhendatud nõustamissessioon, seminari või grupitöö vormis jätkukohtumised vms) pakub välja Pakkuja. Koolitustegevuste elluviimise perioodi lõpuks, s.o seisuga 31.12.2026 peab jätkutuge olema kasutanud 70% edasijõudnud karjäärikoolituse läbinutest. Koolitusperioodi lõppedes esitab Pakkuja Tellijale jätkutoe saanute statistilise koondülevaate. Poolaasta aruande raames esitab Pakkuja Tellijale ülevaate poolaasta jooksul elluviidud jätkutoe mahust, saadud tagasisidest ning sellest tulenevalt tehtud parendustest ja kohendustest jätkutegevuse läbiviimisel (nt sisu, maht, formaat). 4.5 Koolitusi toetavate ning stereotüübivaba karjääriteenuse pakkumist edendavate töövahendite loomine Pakkuja peab looma koolitusi toetavad töövahendid (edaspidi tekstis lühendatult kui töövahendid), mis aitaksid ka koolituste lõppedes karjäärispetsialistidel läbi viia individuaalseid ja grupinõustamisi soolisi stereotüüpe teadvustaval ja ennetaval viisil. Töövahendid peavad olema lihtsad, selged, atraktiivsed ja praktilised abimaterjalid (näiteks kontrollküsimustikud endale või kliendile, grupitööd hõlbustavad harjutused, testid, metoodikad vms). 11 Töövahendid tuleb välja töötada selliselt, et lisaks Töötukassa karjäärispetsialistidele oleksid need lihtsasti kasutatavad ka teistele sihtrühmadele (eelkõige nt õpetajad, karjääri valdkonna eksperdid teistes valdkondades vms), kes tegelevad karjääri suunamise küsimustega. Töövahendite formaadi, ülesehituse ja metoodika pakub välja Pakkuja. Töövahendid (sh sisu) ning nende täiendused/muutused kooskõlastatakse Tellija ja Töövõtja vahel lepingu täitmise käigus. Loodud töövahendid ja selle kasutamisõigused tuleb koolitustegevuste perioodi lõpus üle anda Tellijale. 5. Koolitusmooduli edukuse kokkuvõte ja jätkusuutlikkus Pakkuja peab esitama koolitusmooduli väljatöötamise ja läbiviimise järgselt (s.o hiljemalt 31.12.2026) kokkuvõtte koolitusmooduli läbiviimise õppetundidest ning hinnangu koolitusmooduli (sh selle eri osade) edukusele ja tulemuslikkusele, mis põhineb nii e-kursuse läbinute, edasijõudnud karjäärispetsialisti koolitusel osalejate kui jätkutoe saanute tagasisidel kui ka muudel Pakkuja poolt välja pakutud näitajatel ja eksperthinnangul. Pakkuja esitab kokkuvõtte kirjalikult. Pakkuja peab esitama visiooni, kuidas tagada projekti lõppedes koolituste jätkusuutlikkus ning soolise võrdsuse ja soostereotüüpide vältimise teadmiste ja oskuste jõudmine iga karjäärispetsialistini. Pakkuja nägemuses koolituste jätkusuutlikkuse kohta tuleb esitada konkreetsed ettepanekud, millised tegevused aitaksid Töötukassal tulevikus lepingu raames välja töötatud koolitusmoodulit ja juhendmaterjale kasutada (sh juhtkonna roll, ettepanekud koolitusmooduli sisu ja ülesehituse täiendamiseks, Töötukassa sisekoolituste õppekava või süsteemi täiendamiseks, täiendavate lisasihtrühmade kaasamiseks, samuti jätkusuutlikkuseks vajalikud jätkutegevused ja ressursid vms). Tegevuste elluviimise eeldatav periood on eeldatavalt 19 kuud. Teavitusnõuded Tegevuse elluviimisel tuleb järgida Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide teavitusreegleid lähtuvalt määrusest „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“, mis on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022012 12 Tellija nimi: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Hanke nimetus: Karjäärinõustajate ja Töötukassa konsultantide soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmiseks koolitusmooduli väljatöötamine ja rakendamine MKMile Viitenumber: 273306 PROJEKTIMEESKONNA KOOSSEIS, NÕUDED JA KINNITUSED Projektimeeskonna miinimumkoosseis peab olema vastavuses tabelis 1 esitatud tingimustega. 1. Juhul, kui pakkuja pakub tabelis 1 nõutust rohkem rollile vastavaid projektimeeskonna liikmeid, peavad kõik liikmed vastama tabelis 2 seatud nõuetele. 2. Juhul, kui pakkuja nimetab projektimeeskonna koosseisu täiendavaid liikmeid, keda pole nõutud või kellele pole seatud tingimusi tabelis 2 (nt tehniline assistent vms), siis nende osas nõuetele vastavust ei kontrollita. 3. Üks meeskonnaliige võib täita samaaegselt mitut rolli, kuid mitte rohkem kui kahte rolli korraga. Projektijuht võib lisaks täita näiteks soolise võrdsuse eksperdi/koolitaja rolli ja vastupidi. Sellisel juhul peab isik vastama nii projektijuhile kui ka soolise võrdsuse eksperdile/koolitajale esitatud tingimustele. Projektimeeskonna liikme poolt mitme tabelis 1 kajastatud rolli täitmisel tuleb vormikohane kinnitus nõuetele vastavuse kohta esitada kõigi täidetavate rollide kohta. 4. Hankija kontrollib nõuetele vastavust vormis esitatud andmete alusel. Hankija võib kontrollida esitatud andmeid hankijale avalikes andmekogudes kättesaadava info kaudu. Hankijal on õigus lisateabe saamiseks pöörduda kolmandate isikute poole. Hankijal on õigus pakkujalt küsida täiendavat lisainfot ja dokumente, mis kinnitavad kinnituse vormis väljatoodud andmete õigsust. 5. Pakkuja võib oma äranägemise kohaselt lisada projektimeeskonda täiendavaid rolle ja isikuid, kes oleks pakkuja hinnangul koolitusmooduli või mõne selle osa paremaks nõuetekohaste eesmärkide saavutamiseks vajalikud. Nõutud (st projektijuhi, soolise võrdsuse eksperdi/koolitaja ja e-õppe disaineri) rollidele lisaks esitatud rolle täitvate isikute ja/või nende poolt lepingu täitmisel tehtava töö kirjelduse võib pakkumuses esitada vabas vormis. 1 PROJEKTIMEESKONNA KOOSSEIS Tabel 1. Nõuded projektimeeskonna koosseisule Roll/vastavat rolli täitvate nõutud isikute Vastutus arv Projektijuht vastutab lepingu täitmise administreerimise ning lepingus nimetatud tööde elluviimise korralduse eest (sh materjalide levitamine, koolituse ruumide, toitlustuse ning tehnika organiseerimine, tagasiside koondamine jms). Projektijuht on tellija esindajale ühtlasi kontaktisikuks kõikides lepingulistes küsimustes, sh Projektijuht/ 1 vastutab aruandluse eest. Projektijuht võib olla koolituspäevadel (s.o lähiõppena läbiviidavatel kontaktkoolitusel) kohapeal ka administreerivas rollis, kuid seda rolli võib täita ka mõni muu pakkuja esindaja, et lisaks soolise võrdsuse eksperdile/koolitajale oleks eraldi inimene koolituse korralduslike küsimuste lahendamiseks olemas. Soolise võrdsuse ekspert/koolitaja vastutab koolitusmooduli ja selle erinevate osade (tehnilise kirjelduse punktid 4.2-4.4), sooliste stereotüüpide enesehindamise küsimustiku (tehnilise kirjelduse punkt 4.1) ja stereotüübivaba karjääriteenuse pakkumist toetavate töövahendite (tehnilise kirjelduse punkt 4.5) sisuloome eest. Soolise võrduse ekspert/koolitaja peab siduma koolitusmooduli teoreetilise raamistiku ja praktilise osa selgelt ja kaasaegselt lähtuvalt Soolise võrdsuse täiskasvanukoolituse põhimõtetest, metoodikast ja osalejatest. Soolise ekspert/koolitaja/ 1 võrdsuse ekspert/koolitaja peab lähtuma koolitusmooduli ja iga selle osa terviklikkusest ja sidususest ning tagama tegevuste eesmärgipärasuse ning õpiväljundite saavutamise. Projekti lõppedes peab soolise võrdsuse ekspert/koolitaja koostama kokkuvõtte koolituste läbiviimise õppetundidest ning hinnangu koolitusmooduli (sh selle eri osade) edukusele ja tulemuslikkusele vastavalt tehnilise kirjelduse punktis 5 ära toodud nõuetele. E-õppe disaineri roll on disainida terviklik e-õppe kursus, mis lähtub e-õppe spetsiifikast ja e-kursuse sisulistest eesmärkidest/õpiväljunditest, arvestab tänapäevase täiskasvanud E-õppe disainer/ 1 õppija ja tuleviku õppimise väljakutseid ning toetab teadmiste ja oskuste omandamist parimal võimalikul viisil. 2 NÕUDED PROJEKTIMEESKONNA LIIKMETE KOGEMUSELE Tabel 2. Nõuded projektimeeskonna liikmete haridusele, eelnevale kogemusele ja kompetentsile  on riigihanke algamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul juhtinud ja/või koordineerinud vähemalt kahte projekti, mis sisaldas mh lähiõppe vormis (s.o ühises füüsilises ruumis läbiviidud) personali arendustegevust*, kus igaühes osales vähemalt 10 osalejat. Projektijuht * Personali arendustegevus – koolitus, loeng, kursus, arenguprogramm, seminar, töötuba vms personali arendamisele suunatud õppetegevus. Nõutav dokument: pakkuja esitab projektijuhi kogemuse andmed vormil „Projektijuhi kogemus“.  on riigihanke algamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul olnud vähemalt kolmes projektis soolise võrdsuse alase eksperdi/nõustaja ja/või -koolitaja rollis;  soolise võrdsuse alase ekspertiisi/nõustamise ja/või koolituse maht Soolise võrdsuse (v.a ettevalmistavad tegevused) oli eespoolnimetatud kolmes ekspert/koolitaja projektis igaühes vähemalt 6 tundi. Nõutav dokument: pakkuja esitab soolise võrdsuse eksperdi/koolitaja kogemuse andmed vormil „Soolise võrdsuse eksperdi/koolitaja kogemus“.  on riigihanke algamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul loonud vähemalt kolm vähemalt 30-minutilist e-kursust. E-õppe disainer Nõutav dokument: pakkuja esitab e-õppe disaineri kogemuse andmed vormil „e-õppe disaineri kogemus“. 3 Pakkuja poolt täidetud vormid on lisatud alljärgnevalt. VORM: PROJEKTIMEESKONNA KINNITUS (pakkuja esitab) Pakkuja nimi Registrikood Pakkuja kontaktisik koos kontaktandmetega Kinnitan lepingu täitmiseks nõutud projektimeeskonna järgmises koosseisus: e-posti Roll projektimeeskonnas Nimi kontakttelefon aadress 1. Projektijuht 2. Soolise võrdsuse ekspert/koolitaja 3. E-õppe disainer 4. * Lisada tabelisse juurde ridu vastavalt planeeritud projektimeeskonna liikmete arvule Tabelis tuleb täita kõik lahtrid. Kinnitan, et:  projektimeeskonna koosseisus ära nimetatud isikud vastavad kõikidele esitatud nõuetele;  projektimeeskonna liikmete vormil esitatud andmed on õiged ning vastavad tõele;  projektimeeskonna liikmed on andnud nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ning hankelepingu täitmiseks äramärgitud rollis;  vajaduse korral asendan hankelepingu täitmise käigus projektimeeskonna liikme samaväärse vastu. Kuupäev: Pakkuja esindaja ees- ja perekonnanimi: Allkirjastatud 4 VORM: PROJEKTIJUHI KOGEMUS (pakkuja esitab) Projektijuhi nimi:_______________________________ Nõuded projektijuhile: on riigihanke algamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul juhtinud ja/või koordineerinud vähemalt kahte projekti, mis sisaldas mh lähiõppe vormis (s.o ühises füüsilises ruumis läbiviidud) personali arendustegevust*, kus igaühes osales vähemalt 10 osalejat. * Personali arendustegevus – koolitus, loeng, kursus, arenguprogramm, seminar, töötuba vms personali arendamisele suunatud õppetegevus. 1. Projekt Projekti nimi Roll ja tööülesanded Projekti elluviimise ajavahemik (riigihanke algamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul) Lähiõppes läbiviidud (lisada ka osalejate arv) personali arendustegevus(ed), kus osales vähemalt 10 osalejat Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus 2. Projekt Projekti nimi Roll ja tööülesanded Projekti elluviimise ajavahemik (riigihanke algamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul) Lähiõppes läbiviidud (lisada ka osalejate arv) personali arendustegevus(ed), kus osales vähemalt 10 osalejat Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus * Vastavalt vajadusele lisada tabelisse ridu juurde Tabelis tuleb täita kõik lahtrid. Ainus lahter, mille täitmine on valikuline on „Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus“. Andmed peavad sisaldama informatsiooni mahus, mis võimaldab hinnata nõuetele vastavust ning meeskonnaliikme pädevust. Muu oluline informatsioon: 5 Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tellijatele teha järelepärimisi meeskonnaliikme kogemuse kohta.1 VORM: SOOLISE VÕRDSUSE EKSPERDI/KOOLITAJA KOGEMUS (pakkuja esitab) Soolise võrdsuse eksperdi/koolitaja nimi:_______________________________ Nõuded soolise võrdsuse eksperdile/koolitajale: on riigihanke algamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul olnud vähemalt kolmes projektis soolise võrdsuse alase eksperdi/nõustaja ja/või -koolitaja rollis; 3) soolise võrdsuse alase ekspertiisi/nõustamise ja/või koolituse maht (v.a ettevalmistavad tegevused) eespoolnimetatud kolmes projektis oli igaühes vähemalt 6 tundi. 1. Haridus Haridustase Valdkond 2. Projekt Projekti/töö nimetus Roll ja soolise võrdsuse valdkonnaga seotud ülesanded Tegevuste elluviimise ajavahemik (riigihanke algamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul) ja maht tundides Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus 3. Projekt Projekti/töö nimetus Roll ja soolise võrdsuse valdkonnaga seotud ülesanded Tegevuste elluviimise ajavahemik (riigihanke algamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul) ja maht tundides Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus 4. Projekt Projekti/töö nimetus Roll ja soolise võrdsuse valdkonnaga seotud ülesanded Tegevuste elluviimise ajavahemik (riigihanke algamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul) ja maht tundides Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus * Vastavalt vajadusele lisada tabelisse ridu juurde Tabelis tuleb täita kõik lahtrid. Ainus lahter, mille täitmine on valikuline on „Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus“. Andmed peavad sisaldama informatsiooni mahus, mis võimaldab hinnata nõuetele vastavust ning meeskonnaliikme pädevust. Muu oluline informatsioon: 1 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastutavate isikute andmete esitamine on vajalik hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutavate isikute kohta andmete esitamist veendumaks vastutavate isikute vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses töö teostamiseks, mille vahetul teostamisel osaleb ka vastutavad isikud isiklikult. Hankija kasutab vastutavate isikute kohta käivaid andmeid riigihanke menetluses ning juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks, ka sõlmitavas hankelepingus. 6 Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tellijatele teha järelepärimisi meeskonnaliikme kogemuse kohta.2 VORM: E-ÕPPE DISAINERI KOGEMUS (pakkuja esitab) E-õppe disaineri nimi:_______________________________ Nõuded e-õppe disainerile: on riigihanke algamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul loonud vähemalt kolm vähemalt 30-minutilist e-kursust. 1. Projekt E-kursuse nimetus E-kursuse loomise ajavahemik (riigihanke algamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul) Disainitud õppe maht minutites Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus 2. Projekt E-kursuse nimetus E-kursuse loomise ajavahemik (riigihanke algamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul) Disainitud õppe maht minutites Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus 3. Projekt E-kursuse nimetus E-kursuse loomise ajavahemik (riigihanke algamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul) Disainitud õppe maht minutites Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus * Vastavalt vajadusele lisada tabelisse ridu juurde Tabelis tuleb täita kõik lahtrid. Ainus lahter, mille täitmine on valikuline on „Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus“. Andmed peavad sisaldama informatsiooni mahus, mis võimaldab hinnata nõuetele vastavust ning meeskonnaliikme pädevust. Muu oluline informatsioon: 2 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastutavate isikute andmete esitamine on vajalik hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutavate isikute kohta andmete esitamist veendumaks vastutavate isikute vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses töö teostamiseks, mille vahetul teostamisel osaleb ka vastutavad isikud isiklikult. Hankija kasutab vastutavate isikute kohta käivaid andmeid riigihanke menetluses ning juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks, ka sõlmitavas hankelepingus. 7 Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel teha tellijatele järelepärimisi meeskonnaliikme kogemuse kohta.3 Pakkuja lisab projektimeeskonna projektijuhi, soolise võrdsuse eksperdi/koolitaja ja/või e-õppe disaineri kogemuse vorme vastavalt vajadusele juurde (lähtudes vastavate liikmete arvust projektimeeskonnas). 3 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastutavate isikute andmete esitamine on vajalik hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutavate isikute kohta andmete esitamist veendumaks vastutavate isikute vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses töö teostamiseks, mille vahetul teostamisel osaleb ka vastutavad isikud isiklikult. Hankija kasutab vastutavate isikute kohta käivaid andmeid riigihanke menetluses ning juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks, ka sõlmitavas hankelepingus. 8 Tellija nimi: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Hanke nimetus: Karjäärinõustajate ja Töötukassa konsultantide soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmiseks koolitusmooduli väljatöötamine ja rakendamine MKMile Viitenumber: 273306 Ühispakkujate volikiri Käesolevaga volitame (Ühispakkujate nimed) (volitajate nimed ja ametikohad) isikus (volitatava nimi, ametikoht) olema käesoleva ühispakkumuse esitanud Pakkujate ametlik esindaja hankemenetlusega ja hankelepingu sõlmimisega seotud toimingute tegemisel. Käesolevaga kinnitame, et vastutame Ühispakkujatena hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: Kuupäev: (volitaja nimi ja ametikoht) Allkirjastatud (volitaja nimi ja ametikoht) Allkirjastatud 1/1 TÖÖVÕTULEPING Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab ____________ alusel _____________ ja __________________ (edaspidi töövõtja), registrikood _________, asukoht ___________________ (edaspidi töövõtja), mida esindab juhatuse liige/ volituse alusel _______________, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud sotsiaalteenuste väikehanke „Karjäärinõustajate ja Töötukassa konsultantide soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmiseks koolitusmooduli väljatöötamine ja rakendamine MKMile” (viitenumber 273306) (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja töötab välja vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele karjäärinõustajate ja Töötukassa konsultantide soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmiseks koolitusmooduli ja rakendab seda (edaspidi töö). 2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. 2.3. Hanke alusdokumentides toodud mahud, ajakava, metoodika ning teised teenuse osutamisega seonduvad tegurid on indikatiivsed (sh kooskõlastamise ajad, projektijuhtimise jm materjali/kursuse loomisega seonduv) ning neid on lubatud muuta1 poolte vahelisel vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppel. 2.4. Töö tellitakse ja rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist 2021-2027, meetmest 21.4.2.2 „Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel“ (grant kood 1N10-SF21-04222SEGRE „Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul“). 2.5. Töövõtjal puudub volitus tegeleda lepingu raames avalike suhetega ning anda teateid ja/või informatsiooni meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelnevalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud kogumaksumusele _____ eurot (edaspidi lepingu hind). 3.2. Tellija tasub tehtud töö eest viies osas pärast vastava etapi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist töövõtja esitatud arve alusel järgmiselt: 3.2.1. enesehindamise küsimustiku ja e-kursuse vastuvõtmise järgselt () …. eurot;2 3.2.2. iga 6 kuu täitumisel 2025 - 2026 elluviidud tegevuste kohta aruande esitamise järgselt vastavalt aruandluse perioodil teostatud tegevustele ja pakkumuses esitatud tegevuste maksumusele. 3.3. Tellija tasub pärast üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist töövõtja esitatud arve alusel proportsionaalselt tehtud tööde eest vastavalt pakkumuses ära toodud ühikuhindadele arvestades, et viimase makse suuruseks ei tohi jääda vähem kui 25% lepingu maksumusest. 3.4. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest ning vajadusel tasu tarkvara litsentsi eest. 1 Lepingu muutmised alused on nimetatud punktides 10.4 ja 10.5 2 Sisustatakse lepingu sõlmimisel vastavalt pakkumuses esitatud tegevuste maksumusele. 1/7 3.5. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 273306, 15- kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ja tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed. 3.6. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-vormingus Tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 3.7. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 20 kalendripäeva nõuetekohase arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Töö teostatakse vastavalt pakkumuses esitatud esialgsele ajakavale. Pooltel on töö teostamise käigus õigus teha ettepanekuid aja- ja tegevuskava kohandamiseks. Vastavad muudatused lepitakse poolte vahel kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4.2. Töö teostamise käigus on töövõtjal õigus maksumuse vormil toodud kulusid ümber jagada vastavalt tegelikele kulutustele ning ilmnenud vajadustest lähtudes, eeldusel, et kogumaksumust ei ületata. Vastav kulude jaotuse muudatus vormistatakse lepingu lisana. 4.3. Töövõtja korraldab vajadusel lepingu täitmiseks, sh mooduli lõpliku lahenduse väljatöötamiseks ja rakendamiseks koosolekuid, milles osaleb ka tellija esindaja. Koosoleku toimumise aeg ja koht lepitakse kokku poolte volitatud esindajate poolt. 4.4. Töövõtja kooskõlastab tellijaga: 4.4.1. e-kursuse „„Soolise võrdsuse ABC karjäärispetsialistidele“ ja edasijõudnud karjäärispetsialisti koolituse tagasisideküsitluse vormid; 4.4.2. pakkumuses esitatud metoodika alusel loodud töövahendid (sh sisu) ning nende muutmine/täiendamine; 4.4.3. töö käigus tähistamisega seonduva sümboolika paigutuse ja formaadi. 4.5. Tellijal on lepingu punktis 4.4 nimetatud kooskõlastusteks aega 14 päeva. 4.6. Töövõtja peab arvestama Tellija tagasisidest saadud sisendi ja täiendusettepanekutega lõpliku e- kursuse valmistamisel. 4.7. Töövõtja laeb lõplikult valminud ning tellija poolt vastu võetud e-kursuse üles Moodle keskkonda. 4.8. Tellija esindajal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava kohandamiseks. 4.9. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud. 4.10. Töövõtja kohustub täitma lepingut tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab teenuse osutamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka. 4.11. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 4.11.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teevad vähemalt riigihanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. Kui projektimeeskonda on kaasatud liikmeid, keda riigihanke alusdokumentides nõutud ei ole, siis kooskõlastab töövõtja vastavate liikmete vähendamise/asendamise/täiendamise samuti tellijaga, kuid nõuetele vastavust ei kontrollita. 4.11.2. Tellijal on õigus nõuda meeskonnaliikme väljavahetamist kui on põhjendatud alust kahelda meeskonnaliikme võimekuses tööd teostada või kui on ilmnenud, et tööd ei teosta pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed või kui koolitusel osalenute rahulolu soolise võrdsuse eksperdi/koolitajaga on väiksem kui 70%. 4.12. Suhtlemine töövõtja meeskonna ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja meeskonna ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 2/7 4.13. Tellijal on õigus kutsuda kokku poolte esindajate koostöönõupidamisi lepingu täitmisega seotud küsimuste arutamiseks, kooskõlastades eelnevalt koostöönõupidamise toimumise aja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4.14. Töövõtja kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.15. Töövõtja tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest või hanke alusdokumentidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 4.16. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes kolme tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt. 4.17. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist, tutvuda igal ajahetkel töövõtja poolt teostatud töö, selle tulemuste või muude asjassepuutuvate materjalidega (sh koostatud dokumendid, kasutatud allikad, gruppide komplekteerimine jms). 4.18. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.19. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale).3 5. Töö üleandmine 5.1. Töö üleandmise tähtpäevad on järgmised: 5.1.1. Sooliste stereotüüpide enesehindamise küsimustik ja e-kursus „Soolise võrdsuse ABC karjäärispetsialistidele“ tuleb Tellijale üle anda hiljemalt 31.12.2024; 5.1.2. Perioodil 2025 – 2026 ellu viidud tegevuste puhul tuleb I poolaasta aruanded Tellijale esitada hiljemalt 30.juuni ja II poolaasta aruanded vastavalt 31. detsember (2026. a II poolaasta aruanne esitatakse koos punktis 5.1.3 ära toodud materjalidega); 5.1.3. edasijõudnud karjäärispetsialisti koolituste materjalid, metoodiline juhend koolituse läbiviimiseks, koolitustel osalenute ja jätkutoe saanute statistiline ülevaade, koolitusi toetavate ning stereotüübivaba karjääriteenuse pakkumist edendavad töövahendid ning nende kasutamisõigused ja tehnilise kirjelduse punkti 5 nõuetele vastava koolitusmooduli edukuse kokkuvõte ja jätkusuutlikkuse visioon tuleb tellijale üle anda hiljemalt 31.12.2026. 5.2. Töövõtja annab tellijale üle kõik töödega seotud kirjalikud, visuaalsed või audiovisuaalsed väljundid, sealjuures kujundusfailid, tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustel ja formaadis. Tööde üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. 5.3. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Tellija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni ja/või teeb töö osas parandusettepanekud 7 tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 5.4. Kui Tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.3. määratud aja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on 3 Töö teostamisel tuleb järgida Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide teavitusreegleid lähtuvalt määrusest „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“, mis on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022012. 3/7 võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib tellija VÕS sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni. 6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 6.4. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,5% pakkumuse maksumuse vormil nimetatud töö kohta käiva kuluartikli hinnast iga viivitatud päeva eest. 6.5. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 6.6. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 6.7. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% tasumata summast. 6.8. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis 9.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 6.9. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 6.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.11. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.19 nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 6.12. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 6.13. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 6.14. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 7. Autoriõigused 7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. Autori isiklikud õigused, sh õigus 4/7 autorlusele ja autorinimele, kuuluvad töövõtjale ning tellija kohustub täitma autoriõiguse seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid. 7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle teenuse osutamise käigus üleantud materjalidega. Töövõtja ei lisa teosele või ei kasuta muul viisil lepingu täitmisel kolmanda isiku autoriõigusega kaitstud teoseid ilma vastava teose autori ning tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Kui töövõtjal on kahtlus, kas kolmanda isiku teos on autoriõigusega kaitstud, kohustub töövõtja sellist teost mitte kasutama ilma vastava teose autori ja tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. 7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 7.4. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada. Töövõtja võib lepingu käigus loodud teoseid kasutada tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale ning järgib lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika). 7.5. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud ja õiguspäraselt avaldatud teost kasutada illustreeriva materjalina või reprodutseerida õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. 7.6. Töövõtja kohustub talle teenuse eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele teenuse osutamisega seotud autoritasud. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte volitatud esindajad on: 8.4.1. Tellija volitatud esindaja ____________ nimi _________________, telefon ______, e-post ___________. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja volitatud esindaja ____________ nimi _________________, telefon ______, e-post ___________. Töövõtja volitatud esindajal on õigus esindada töövõtjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult töövõtja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud 5/7 konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10.3. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 10.4. Pooltel on õigus lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 alusel, kui: 10.4.1. lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööga alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu, alustatakse töödega tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas tööga alustamine viibis. Kui töö teostamine lepingu tähtaegu järgides osutub seetõttu võimatuks, on tellijal õigus lükata tähtaega vastavalt edasi ja määrata uued vahetähtajad. 10.4.2. lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang, sõjategevus, keemia- või loodusõnnetus vms), mistõttu ei osutu võimalikuks töö teostamine (näiteks koolituste korraldamine jms) lepingus sätestatud tingimustel või alternatiivsete meetoditega, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja-, ja/või tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega proportsionaalselt lepingu täitmist takistanud asjaolude esinemise aja võrra. 10.4.3. Tööde ja/või tööde tegevus- ja/või ajakava kohandamise vajadus tuleneb tellija juhistest, märkustest ja/või ettepanekutest. 10.5. Lepingu aja-, tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu täitmise ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja võrra. 10.5.1. Töövõtja esitab aja- või tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid aja- või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 10.5.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 5 tööpäeva jooksul piirangute ja keeldude äralangemisest. 6/7 10.6. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele tulenevalt Töötukassa asutusesiseste tegevuste ümberkorraldamisest. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva ning tasub töö eest vastavalt faktiliselt teostatud töödele. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. Tellija Töövõtja 7/7 Tellija nimi: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Hanke nimetus: Karjäärinõustajate ja Töötukassa konsultantide soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmiseks koolitusmooduli väljatöötamine ja rakendamine MKMile Viitenumber: 273306 HINDAMISKRITEERIUMID JA -METOODIKA 1. Pakkumuste hindamine 1.1. Hankija võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt hindamise kriteeriumidele omistatud suhtelisele osakaalule ja sõlmib lepingu majanduslikult soodsaima (parim hinna ja kvaliteedi suhe) pakkumuse esitanud pakkujaga. 1.2. Pakkumusi hindab hankija poolt nimetatud pakkujatest sõltumatu hindamiskomisjon. 1.3. Hindamise kriteeriumid ja osakaalud 100 väärtuspunkti skaalal on järgmised: 1.3.1. teenuse osutamise kirjeldus – 70 väärtuspunkti; 1.3.2. pakkumuse maksumus ilma käibemaksuta – 30 väärtuspunkti. Pakkumuse maksumuse kriteeriumite osakaalude jagunemine: Nr Maksumuse kriteerium Hindamise osakaal 1–4 E-kursuse „Soolise võrdsuse ABC karjäärispetsialistidele“ 25 väljatöötamine (km-ta) E-kursuse “Soolise võrdsuse ABC karjäärispetsialistele” parendused perioodil 2025–2026 (iga 6 kuu möödudes terve perioodi peale) (km-ta) Soolise võrdsuse koolitused edasijõudnud karjäärispetsialistidele (arvestusega, et min. grupi suurus on 15 inimest) (km-ta) Õppevahendid (kokku perioodi peale) (km-ta) 5 Jätkutugi edasijõudnud karjäärispetsialistide koolituse läbinutele 5 (1 inimese 1 h) (km-ta) 1/3 1.4. Väärtuspunktide arvutamine 1.4.1. Pakkumuse maksumus ilma käibemaksuta Hindamiskriteeriumis „Pakkumuse maksumus kriteeriumites nr 1-4“ saab maksimaalse arvu väärtuspunkte (25 punkti) pakkumus, mille pakkumuse maksumuse lahtikirjutuse vormil toodud kriteeriumite 1-4 maksumuste summa (käibemaksuta) on madalaim, s.o vähim on parim. Hindamiskriteeriumis „Pakkumuse maksumus kriteeriumis nr 5“ saab maksimaalse arvu väärtuspunkte (5 punkti) pakkumus, mille kriteeriumi nr 5 maksumus (käibemaksuta) on madalaim, s.o vähim on parim. 1.4.2. Järgmiste hinnatavate pakkumuste punktid arvutatakse järgmise valemiga: „kriteeriumi punktid“ - („hinnatava pakkumuse maksumus" – „madalaim pakkumuse maksumus“) / (jagatud) „suurim väärtus“ x (korda) kriteeriumi punktid. Hindamise täpsus on kaks kohta pärast koma. 1.4.3. Teenuse osutamise kirjeldus Teenuse osutamise kirjeldusele omistab hindamiskomisjon kollektiivselt punkte iga pakkumuse võrdlemisel alamkriteeriumide ja punktiskaala alusel ning vajadusel pakkumuste omavahelisel võrdlemisel. 1.4.4. Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest kõrgem, võivad hindamiskomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet poolte punktide võrra (poole järgmise punktikriteeriumi ja konkreetse punktikriteeriumi vahe ulatuses) tõsta. Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda. Teenuse osutamise kirjelduse alamkriteeriumidele antud punktid summeeritakse. Teenuse osutamise kirjelduse hindamisel on võimalik saada kokku maksimaalselt 70 punkti. Punktide veerus märgitud punktid antakse pakkumusele, milles on täidetud kõik kriteeriumi komponentide veerus vastavate punktide saamiseks kehtestatud hindamisalused. 1.5. Pakkumusele antud väärtuspunktid summeeritakse ning tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 1.6. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „e-kursuse metoodika kirjeldus“ alamkriteeriumi eest kõrgemad väärtuspunktid. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „koolituse metoodika“ alamkriteeriumi eest kõrgemad väärtuspunktid. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „jätkutoe esialgne kontseptsioon ja metoodika“ alamkriteeriumis kõrgemad väärtuspunktid. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „e- kursuse esialgne kontseptsioon“ alamkriteeriumis kõrgemad väärtuspunktid. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „koolituse ja töövahendite esialgne kontseptsioon“ alamkriteeriumis kõrgemad väärtuspunktid. Juhul, kui ka alamkriteeriumi „koolituse ja töövahendite esialgne kontseptsioon“ väärtuspunktid on võrdsed, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmist jälgida reaalajas interneti vahendusel. 1.7. Tellija tunnistab hanke kehtetuks, kui esineb olukord, et vastasel juhul tuleks tunnistada edukaks pakkumus, mis sai kas sisukriteeriumide eest või vähemalt ühe sisukriteeriumi eest miinimumpunktid. 2/3 2. Hindamiskriteerium: teenuse osutamise kirjeldus Punktid Punktid Punktid Alam-kriteeriumid Kriteeriumi Kriteeriumi Kriteeriumi komponendid: komponendid: komponendid: 1. E-KURSUSE1 8 1) Pakkumuses on 6 Punktid antakse, 4 Pakkumuses on ESIALGNE põhjalikult kui kasvõi üks kirjeldatud e-kursuste KONTSEPTSIOON kirjeldatud e- alamkriteeriumi sisuloome kontseptsiooni, kursuse sisuloome maksimaalsete kuid kontseptsiooni (maksimaalselt 8 punkti) kontseptsiooni. punktide kirjeldus on komponentidest ei vähene/lakooniline 2) E-kursuse sisuloome ja/või ebapiisavalt ole täidetud või on kontseptsioon on seostatud hanke tehnilises täidetud vaid kirjelduses toodud läbivalt kooskõlas tehnilises osaliselt. eesmärkide ja/või kirjelduses toodud õpiväljundite ja/või eesmärkide ja Seejuures tuleb sihtrühmaga. õpiväljunditega ning arvestada, et e-kursuse õpitükid vähemalt pooled moodustavad alamkriteeriumi tervikliku maksimaalsetele teemakäsitluse punktidele sihtrühma jaoks vastavatest vajalike komponentidest baasteadmiste- ja peavad olema oskuste täidetud. kujundamiseks. Maksimumpunktid antakse, kui kõik nimetatud komponendid on täidetud. Lisapunktide andmise võimalus keskmise ja miinimumi punktinõuete täitmise korral (iga alamkriteeriumi osas eraldi): Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest kõrgem, võivad hindamiskomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet poolte punktide võrra (poole järgmise punktikriteeriumi ja konkreetse punktikriteeriumi vahe ulatuses) tõsta. 1 punkt Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda. Näide: 8-6=2 (või 6-4=2), sellest pool on 1 punkt, mille võrra on võimalik pakkumusele punkte juurde lisada. 2. E-KURSUSE 12 1) Pakkumuses on 8 Punktid antakse, 4 Pakkumuses on METOODIKA põhjalikult kui kasvõi üks kirjeldatud e-kursuse kirjeldatud e- alamkriteeriumi metoodikat, kuid: (maksimaalselt 12 punkti) kursuse loomise maksimaalsete metoodikat. punktide 1) metoodika kirjeldus on vähene/lakooniline 1 E-kursuse all mõtleb Tellija tehnilise kirjelduse punktis 4.2 kirjeldatud e-kursust „Soolise võrdsuse ABC karjäärispetsialistidele“. 3/3 komponentidest ei ja/või 2) Metoodika ole täidetud või on 2) metoodika kirjeldus on põhjendustest täidetud vaid vaid vähesel määral kooskõlas tehnilises nähtub, miks on osaliselt. kirjelduses toodud valitud metoodika eesmärkide ja/või tehnilises Seejuures tuleb õpiväljunditega ja/või e- kirjelduses toodud arvestada, et kursuse metoodikale eesmärkide ja vähemalt pooled seatud nõuetega. õpiväljundite alamkriteeriumi ja/või saavutamiseks maksimaalsetele 3) Tellijal ei teki sobivaim. punktidele veendumust, et valitud metoodika aitab kaasa vastavatest õpiväljundite 3) Õpikomponendid on komponentidest saavutamisele. süsteemselt läbi peavad olema mõeldud, täidetud. mitmekesised ja üksteist toetavad ning võimendavad. 4) Metoodika on läbivalt kooskõlas tehnilises kirjelduses ära toodud e-kursuse metoodikale seatud nõuetega. Maksimumpunktid antakse, kui kõik nimetatud komponendid on täidetud. Lisapunktide andmise võimalus keskmise ja miinimumi punktinõuete täitmise korral (iga alamkriteeriumi osas eraldi): Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest kõrgem, võivad hindamiskomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet poolte punktide võrra (poole järgmise punktikriteeriumi ja konkreetse punktikriteeriumi vahe ulatuses) tõsta. 2 punkti Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda. Näide: 12-8=4 (või 8-4=4), sellest pool on 2 punkti, mille võrra on võimalik pakkumusele punkte juurde lisada. 4/3 3. KOOLITUSE2 JA 8 1) Pakkumuses on 6 Punktid antakse, kui 4 Pakkumuses on TÖÖVAHENDITE3 põhjalikult kasvõi üks kirjeldatud koolituse ja ESIALGNE kirjeldatud koolitust alamkriteeriumi töövahendite KONTSEPTSIOON ja loodavaid maksimaalsete kontseptsiooni, kuid: töövahendeid4. punktide (maksimaalselt 8 punkti) komponentidest ei 1) koolituse ja töövahendite kirjeldus on 2) Koolituse sisu ole täidetud või on vähene/lakooniline kontseptsioon on täidetud vaid ja/või läbivalt kooskõlas osaliselt. 2) vähe seostatud hanke tehnilises tehnilises kirjelduses kirjelduses Seejuures tuleb toodud eesmärkide ja/või koolitusele seatud arvestada, et õpiväljundite ja/või nõuete eesmärkide, vähemalt pooled ja/või hanke sihtrühmaga. õpiväljundite ning alamkriteeriumi nõuetega. maksimaalsetele punktidele 3) Töövahendite sisu vastavatest kontseptsioon on komponentidest läbivalt kooskõlas peavad olema tehnilises täidetud. kirjelduses töövahenditele seatud eesmärgi ja nõuetega. 4) Koolitus ja töövahendid vastavad sihtrühma vajadustele parimal võimalikul moel. Maksimumpunktid antakse, kui kõik nimetatud komponendid on täidetud. Lisapunktide andmise võimalus keskmise ja miinimumi punktinõuete täitmise korral (iga alamkriteeriumi osas eraldi): Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest kõrgem, võivad hindamiskomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet poolte punktide võrra (poole järgmise punktikriteeriumi ja konkreetse punktikriteeriumi vahe ulatuses) tõsta. 1 punkt Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda. 2 Koolituse all mõtleb Tellija tehnilise kirjelduse punktis 4.3 kirjeldatud edasijõudnud karjäärispetsialisti koolitust. 3 Töövahendite all mõtleb Tellija tehnilise kirjelduse punktis 4.5 kirjeldatud koolitusi toetavaid ning stereotüübivaba karjääriteenuse pakkumist edendavaid töövahendeid. 5/3 4.KOOLITUSE5 12 1) Pakkumuses on 8 Punktid antakse, kui 4 Pakkumuses on METOODIKA põhjalikult kirjeldatud kasvõi üks kirjeldatud koolituse koolituse läbiviimise alamkriteeriumi läbiviimise metoodikat, metoodikat. maksimaalsete kuid: (maksimaalselt 12 punkti) punktide 2) Metoodika komponentidest ei 1) metoodika kirjeldus on vähene/lakooniline põhjendustest nähtub, ole täidetud või on ja/või miks on valitud täidetud vaid 2) kirjeldus on vähesel metoodika tehnilises osaliselt. määral kooskõlas kirjelduses toodud tehnilises kirjelduses eesmärkide ja Seejuures tuleb toodud eesmärkide ja/või õpiväljundite arvestada, et õpiväljundite ja/või koolitusele seatud saavutamiseks vähemalt pooled nõuetega sobivaim. alamkriteeriumi ja/või maksimaalsetele 3) Tellijal ei teki 3) Metoodika toetab punktidele veendumust, et valitud igakülgselt koolituse vastavatest metoodika aitab kaasa eesmärkide ja komponentidest õpiväljundite õpiväljundite peavad olema saavutamisele. saavutamist. täidetud. 4) Metoodika on läbivalt kooskõlas koolituse metoodikale tehnilises kirjelduses seatud nõuetega. Maksimumpunktid antakse, kui kõik nimetatud komponendid on täidetud. Lisapunktide andmise võimalus keskmise ja miinimumi punktinõuete täitmise korral (iga alamkriteeriumi osas eraldi): Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest kõrgem, võivad hindamiskomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet poolte punktide 2 punkti võrra (poole järgmise punktikriteeriumi ja konkreetse punktikriteeriumi vahe ulatuses) tõsta. Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda. 5. JÄTKUTOE6 8 1) Pakkumuses on 6 Punktid antakse, kui 4 Pakkumuses on ESIALGNE põhjalikult kirjeldatud kasvõi üks kirjeldatud jätkutuge, KONTSEPTSIOON jätkutuge ja selle alamkriteeriumi kuid: JA METOODIKA läbiviimise maksimaalsete metoodikat. punktide 1) jätkutoe kirjeldus on komponentidest ei vähene/lakooniline 5 Koolituse all mõtleb Tellija tehnilise kirjelduse punktis 4.3 kirjeldatud edasijõudnud karjäärispetsialisti koolitust. 6 Jätkutoe all mõtleb Tellija tehnilise kirjelduse punktis 4.4 ära toodud jätkutuge edasijõudnud karjäärispetsialisti koolituse läbinutele. 6/3 (maksimaalselt 8 punkti) 2) Jätkutoe metoodika ole täidetud või on ja/või kirjeldusest nähtub, et täidetud vaid 2) kirjeldus on vaid jätkutugi toetab osaliselt. vähesel määral kooskõlas igakülgselt omandatud tehnilises kirjelduses teadmiste kinnistamist Seejuures tuleb äratoodud jätkutoe ja teadmiste arvestada, et eesmärkide ja/või nõuetega rakendamist vähemalt pooled ja/või karjäärispetsialistide alamkriteeriumi 3) Tellijal ei teki igapäevatöös. maksimaalsetele veendumust, et valitud punktidele metoodika aitab kaasa 3) Metoodika vastavatest omandatud teadmiste põhjendustest nähtub, komponentidest kinnistamisele ning nende miks on valitud peavad olema rakendamisele metoodika tehnilises täidetud. karjäärispetsialistide kirjelduses ära toodud igapäevatöös. jätkutoe eesmärkide saavutamiseks sobivaim. 4) Metoodika on läbivalt kooskõlas tehnilises kirjelduses ära toodud koolituse metoodikale seatud nõuetega. Maksimumpunktid antakse, kui kõik nimetatud komponendid on täidetud. Lisapunktide andmise võimalus keskmise ja miinimumi punktinõuete täitmise korral (iga alamkriteeriumi osas eraldi): Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest kõrgem, võivad hindamiskomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet poolte punktide 1 punkt võrra (poole järgmise punktikriteeriumi ja konkreetse punktikriteeriumi vahe ulatuses) tõsta. Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda. 7/3 6. PROJEKTIPLAAN 8 1) Pakkumuses on 6 Punktid antakse, kui 4 Pakkumuses on (tegevuste ajakava põhjalikult kirjeldatud kasvõi üks kirjeldatud projektiplaani, vastutajad, kaasatud projektiplaani, mis alamkriteeriumi kuid: meeskonnaliikmed, arvestab tehnilises maksimaalsete koostöö Tellijaga) kirjelduses ära toodud projekti tegevus- ja/või tähtaegadega. punktide komponentidest ei ajakava ja/või tegevuste (maksimaalselt 8 punkti) eest vastutajad ja/või 2) Pakkumuses on ole täidetud või on tegevuses osalevate selgelt kirjeldatud täidetud vaid meeskonnaliikmete koostööd Tellijaga. osaliselt. ülesanded ja/või koostöö 3) Pakkumuses on Tellijaga on selgelt lahti Seejuures tuleb kirjutamata ja/või selgelt kirjeldatud nii tegevuste eest arvestada, et sisaldavad ebakõlasid vastutajate kui vähemalt pooled ja/või ei teki Tellijal tegevuses osalevate alamkriteeriumi veendumust, et pakutud teiste maksimaalsetele tegevus- ja/või ajakava on meeskonnaliikmete punktidele realistlik. ülesandeid; vastavatest komponentidest 4) Lisatud on Tellija arvates kasulikke peavad olema täiendavaid täidetud. meeskonnaliikmeid ja/või tegevusi. 5) Projektiplaani kirjelduse põhjal võib öelda, et see on nii terviklikult läbi mõeldud kui realistlik, mistõttu Tellijal tekib veendumus, et tagatakse sujuv projekti korraldus. Maksimumpunktid antakse, kui kõik nimetatud komponendid on täidetud. Lisapunktide andmise võimalus keskmise ja miinimumi punktinõuete täitmise korral (iga alamkriteeriumi osas eraldi): Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest kõrgem, võivad hindamiskomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet poolte punktide 1 punkt võrra (poole järgmise punktikriteeriumi ja konkreetse punktikriteeriumi vahe ulatuses) tõsta. Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda. 7. EELARVE 5 1) Pakkumusele on 3 Punktid antakse, kui 1 Pakkumusele on lisatud lisatud detailne kasvõi üks projekti eelarve, kus on ära (maksimaalselt 5 punkti) projekti eelarve. alamkriteeriumi täidetud kohustuslikud maksimaalsete (s.o punasega märgitud punktide 8/3 2) Projekti eelarve komponentidest ei ole summade ja ühikute) vastab täielikult Tellija täidetud või on väljad, kuid: ootustele: see on täidetud vaid osaliselt. piisavalt detailne, Täiendavalt on eelarve kulud on läbipaistvad, Seejuures tuleb lahti kirjutamata või on arusaadavad ning arvestada, et vähemalt kirjeldus kas liiga lakooniline ja/või ei ole tellitavate tegevuste pooled mitmed olulised kulud jaoks vajalikud. alamkriteeriumi piisavalt läbipaistvad, maksimaalsetele ja/või arusaadavad ja/või Maksimumpunktid punktidele vastavatest hankega tellitavate antakse, kui kõik komponentidest tegevuste läbiviimiseks nimetatud peavad olema täidetud. vajalikud. komponendid on täidetud. Lisapunktide andmise võimalus keskmise ja miinimumi punktinõuete täitmise korral (iga alamkriteeriumi osas eraldi): Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest kõrgem, võivad hindamiskomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet poolte punktide võrra (poole järgmise punktikriteeriumi ja konkreetse punktikriteeriumi vahe ulatuses) tõsta. 1 punkt Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda. Näide: 5-3=2 (või 3-1=2), sellest pool on 1 punkt, mille võrra on võimalik pakkumusele punkte juurde lisada. 8.RISKIDE 5 1) Pakkumuses on ära 3 Punktid antakse, kui 1 Pakkumuses on MAANDAMISE toodud tegevustega kasvõi üks kirjeldatud projektiga PLAAN seotud olulisemad riskid alamkriteeriumi seotud riske, kuid: ja nende maksimaalsete (maksimaalselt 5 punkti) maandamismeetmed. võimalike riskide ja nende punktide komponentidest ei ole maandamismeetmete 2) Pakkuja on välja kirjeldamisel esineb toonud hinnangud täidetud või on olulisi puudujääke (nt on riskide tõenäosusele ja täidetud vaid osaliselt. kajastamata mõni oluline riskide olulisusele. risk ja/või ei ole ära Seejuures tuleb toodud Pakkuja 3) Pakkuja hinnangud on arvestada, et vähemalt hinnanguid riskide Tellija arvates realistlikud ning pooled tõenäolisusele ja/või pakutavad lahendused alamkriteeriumi nende olulisusele ja/või Tellija hinnangul maksimaalsetele vastutavad isikud on piisavad. punktidele vastavatest osaliselt ära toomata või komponentidest on maandamismeetmed 4) Iga riski juures on peavad olema täidetud. Tellija arvates ebapiisavad ära toodud riskide ja/või ebarealistlikud). maandamismeetmete eest vastutavad isikud. Maksimumpunktid antakse, kui kõik nimetatud komponendid on täidetud. Lisapunktide andmise võimalus keskmise ja miinimumi punktinõuete täitmise korral (iga alamkriteeriumi osas eraldi): 9/3 Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest kõrgem, võivad hindamiskomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet poolte punktide võrra 1 punkt (poole järgmise punktikriteeriumi ja konkreetse punktikriteeriumi vahe ulatuses) tõsta. Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda. Lisandväärtus: Kui pakkuja on pakkunud alamkriteeriumidele lisaks mingi täiendava lisandväärtuse, mis hindajate konsensuslikul hinnangul aitab kaasa koolitusmooduli mõju suurendamisele ja/või teadmiste omandamisele (nt koolitust läbiviival soolise võrdsuse eksperdil/koolitajal on kutseregistrisse kantud täiskasvanute koolitaja kutse või hankeobjekti mahus soolise võrdsuse Kuni 4 punkti alase e-kursuse sisu koostamise kogemus vms) ja/või keskkonnahoidlike eesmärkide saavutamisele (nt pakkumus sisaldab mitmeid või olulise mõjuga keskkonnasäästlikke lahendusi), omistatakse pakkumusele kuni 4 väärtuspunkti. Pakutud lisandväärtust hinnatakse võrdluses teiste pakkumustega. 10/3
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel