Vello Raja Teie 25.01.2024
Kristiine Linnaosa Valitsus
[email protected] Meie 06.03.2024 nr 11-1/332-2
Metalli 5
10615, Tallinn
Töötaja kodukontori piltide küsimine
Lugupeetud Vello Raja
Pöördusite Tööinspektsiooni poole sooviga saada täpsustavaid selgitusi, kas kodukontori lepingu
sõlmimiseks võib tööandja küsida töötajalt kodukontori pilte või mitte. Tööinspektsioon edastas
pöördumise vastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
Leiate, et Tööinspektsiooni (edaspidi TI) seisukoht kodukontori piltide tegemise osas erineb
Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI) seisukohast ning toote oma kirjas välja, et:
— Tööelu portaalis on kaugtöö osas selgitus, mille kohaselt peavad pooled kaugtöö töökeskkonna
riskide hindamiseks kokku leppima, kuidas kodust töökeskkonda hinnatakse, kas piltide või video
abil või lubab töötaja isegi töökeskkonnaspetsialisti oma koju. Kui töötaja keeldub kõigist
võimalustest, siis TI selgituste kohaselt ei tee töötaja koostööd ning tööandja võib keelduda
sõlmimast kaugtöö kokkulepet;
— AKI on oma kodulehel olevates selgitustes isikuandmete töötlemisel toonud välja, et nõusolek
on vabatahtlik tahteavaldus. Nõusolekut ei loeta AKI selgituste kohaselt vabatahtlikult antuks
olukorras, kus inimene ja töötleja on selgelt ebavõrdses olukorras (eriti avaliku sektori asutuse
puhul või töösuhetes) ning on vähetõenäoline, et isik andis konkreetses olukorra nõusoleku
vabatahtlikult.
Selgitame, et kaugtööd tehakse töötaja ja tööandja vahelise kokkuleppena. Selleks, et kaugtöö
tegemine oleks ohutu, on oluline töötaja ja tööandja vaheline koostöö ning tööandjapoolne kaugtöö
töökoha riskide hindamine. Riske tuleb hinnata töökeskkonna riskianalüüsis enne, kui töötaja
läheb esmakordselt kaugtööle ning riskide hindamiseks on tööandjal vaja teada, millised on töötaja
töötingimused ning ohud kaugtöö tegemise kohas, et võtta kasutusele asjakohased meetmed
töötaja terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks. Kaugtöö töökoha riskide väljaselgitamiseks
võib tööandja näiteks vestelda töötajaga, koostada riskide hindamise küsimustiku, vajadusel
hinnata riske töötaja poolt esitatavate fotode, videosalvestus või muude dokumentide abil.
Kaugtöö töökoha riskide hindamine on aluseks ka töötaja juhendamisel, et töötaja oskaks kaugtööd
tehes luua endale ohutu töökeskkond, osata ise ohte märgata ja neid maandada ning seeläbi
ennetada võimalike tervisekahjustusi. Olukorras, kus tööandja ei ole hinnanud kaugtööga seotud
riske ja rakendanud nende maandamiseks abinõusid, sh ei ole juhendanud töötajat, vastutab
tööandja, kui töötajal on tekkinud tervisekahjustus.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Kaugtöö tegemise tingimused lepitakse kas kokku kaugtöö kokkuleppe sõlmimisel konkreetse
töötajaga või on kaugtöö tingimused kirjeldatud ettevõtte töökorralduse reeglites,
kollektiivlepingus või mõnes muus dokumendis, millega tutvumist on töötaja kinnitanud. Näiteks
võib olla töökorralduse reeglites kirjeldatud, millal ja mis dokumente on vaja kaugtöö töökoha
riskide hindamiseks töötajal tööandjale edastada, kuidas toimub tööaja arvestus, kas ja mis
töövahendeid kaugtöö tegemiseks töötajale tagatakse/hüvitatakse, mis infotehnoloogiliste
vahendite kaudu on töötaja tööandjale kättesaadav jms. Tööandjal on töötajalt õigus küsida vaid
töösse puutuvat ja riskianalüüsi adekvaatseks läbiviimiseks vajalikku infot, näiteks kuvariga töö
puhul pildi edastamist, millelt nähtub see osa toast, kust asub laud. Pildil peaks olema näha tool,
(koht)valgustus ja juhtmete paigutus.
Isikuandmete töötlemine
Töötaja poolt tööandjale edastatud andmete, näiteks kaugtöö töökoha piltide, korral on tegemist
isikuandmetega, kui isik on otseselt või kaudselt tuvastatav edastatud andmete alusel (näiteks
kaugtöö töökoha pildi, küsimustiku vastamisel vms).
Isikuandmeid saab töödelda isikuandmete kaitse üldmääruses (edaspidi IKÜM) loetletud
õiguslikel alusetel. Üheks võimaluseks isikuandmeid töödelda on selleks isiku nõusoleku
saamine. Teisalt tuleb töösuhetes nõusoleku kui sobiva õigusliku aluse kasutamisega olla tõesti
ettevaatlik. Töötaja võib tulenevalt oma sõltuvussuhtest tööandjaga olla olukorras, kus nõusoleku
andmine ei pruugi olla vabatahtlik. Seega ei ole nõusolek töösuhetes õigusliku alusena küll
välistatud, kuid selle kasutamisel tuleb veenduda, et töötaja on nõusoleku andnud vabatahtlikult,
ilma surve või kartuseta.
Kuna nõusolek ei pruugi olla parim võimalik viis isikuandmete töötlemiseks töösuhetes, oleks
tööandjal eelduslikult mõistlikum tugineda teisele IKÜM-is nimetud õiguslikule alusele. Selleks,
et tööandja saaks hinnata töötaja kaugtöö töökohaga seotud riske ning võtta tarvitusele asjakohased
meetmed töötaja terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks, on põhjendatud õigustatud huvi
näiteks piltide töötlemiseks IKÜM artikkel 6 lõike 1 punkti f1 kohaselt. Alljärgevalt on kirjeldatud
õigustatud huvi rakendamise võimalikkust tööandja poolt.
AKI poolt avaldatud juhendmaterjali „Õigustatud huvi2“ kohaselt on IKÜM art 6 lg 1 p-s f ette
nähtud kolm tingimust, mis kõik peavad täidetud olema, et isikuandmete töötlemine oleks lubatud:
1) vastutaval töötlejal (antud juhul tööandjal) on õigustatud huvi; 2) isikuandmete töötlemine on
vajalik õigustatud huvi teostamiseks; 3) vastutava töötleja huve ei kaalu üle kaitstava
andmesubjekti põhiõigused ja –vabadused.
Eeltoodust lähtudes tuleb tööandjal enne kaugtöö töökoha piltide küsimist välja selgitada, kas tal
on olemas õigustatud huvi. Antud juhul on tööandja õigustatud huviks seadusest tulenev kohustus
tagada ohutu ja töötaja tervist hoidev töökeskkond. Edasi peaks tööandja veenduma, kas
isikuandmete töötlemine (piltide saamine) on kaugtöö töökoha riskide hindamiseks vajalik.
Tööandja võib hinnata, et pildid võimaldavad kaugtöö töökeskkonda kõige objektiivsemalt
hinnata, sest muud meetmed ei ole samaväärsed (nt töötajaga vestlemine). Kui tööandja suudab
põhjendada, et teiste meetmetega ei saa ta piisavalt asjakohast teavet töötaja kaugtöö töökoha
riskide ja nende maandamise kohta (näiteks vestlusel töötajaga ei saa teavet kõigi võimalike
1
Isikuandmete töötlemine on seaduslik, kui isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku
õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -
vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps.
2
Andmekaitse Inspektsioon. Õigustatud huvi. Kinnitatud 26.05.2020, muudetud 05.07.2022. Kättesaadav:
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/oigustatud_huvi_juhend_aki_26.05.2020.pdf.
2 (3)
riskide kohta), sh ilma kaugtöö töökoha riske teadmata on pea võimatu töötajat enne kaugtööle
minemist juhendada, on kaugtöö töökoha piltide küsimine ja töötlemine tööandja poolt õigustatud
huvi alusel põhjendatud. Antud juhul ei ole ka töötaja õigusi ja huve, mis kaaluksid üle tööandja
tegevused töökeskkonna parandamiseks (sh pildi peab edastama vaid sellest osast ruumist, kus
asub töö tegemiseks näiteks laud, tool).
Tööandja võib töötaja esitatud dokumente säilitada nii kaua, kuni need on tööandjale vajalikud ja
eesmärgipäraselt kasutatavad. Kui tööandja huvi lõppeb, peab lõpetama ka isikuandmete
töötlemise.
Eelpool nimetatud selgitused on kooskõlastatud Andmekaitse Inspektsiooniga ning edastatud
teadmiseks Tööinspektsioonile, et teha vastavad täiendused/parandused Tööelu portaalis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Seili Suder
Töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja
Lisaadressaadid: Tööinspektsioon
Andmekaitse Inspektsioon
Eneken Sepa
5875 9696
[email protected]
3 (3)