Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi tagasisidele
Dokumendis käsitletakse Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi (EAÜS) arvamust
reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele, dokument põhineb
tulevaste arstide arvamusel, EAÜSi seisukohale alkoholi teemal, teadusartiklitel ja seda
koostades on arvestatud ka WHO regionaalseid prioriteete alkoholi teemal, millele on alla
kirjutanud ka Eesti.
Peame vajalikuks ära märkida, et väljatöötamiskavatsuse dokumendis on segamini kasutatud
termineid noor ja alaealine. Meie pooldame, et seadust muutes peetaks alkoholi kontekstis
haavatavaks rühmaks just noori, mitte ainult alaealisi, sest ka täisealised noored on
reklaamile haavatavamad.
1. Milliseid lahendusvariante ja miks pooldate konkreetsete probleemide
lahendamisel? Kas näete muid asjakohasemaid lahendusi?
Lahendused 1.8. Toetame ideed, et reklaami piirangud kohalduksid lisaks alkohoolse toote
reklaamile nii alkoholi toidugrupi reklaamile kui ka sellisele reklaamile, mis mõjub alkoholi
reklaamina - sama brändi (sarnase kujunduse ja nimega) alkoholivabad joogid, alkoholipoed,
alkoholibrändide korraldatavad loosimängud.
Lahendused 1.9. Toetame, et neutraalsuse termini kasutamise eesmärk (noorte ja teiste
haavatavate gruppide kaitse) kanduks seadusandlusesse üle ka uue sõnastuse korral.
Lahendused 2.1 on käsitletud kuuenda küsimuse juures.
Lahendused 2.4 on käsitletud seitsmenda küsimuse juures, toetame kanalipõhiste
piirangute laiendamist.
Lahendused 2.8 (trükiveaga 1.8) toetame seaduse üheti mõistetavaks muutmist nii, et
varasem punkti eesmärk kandub üle ka uue sõnastusega.
2. Milliseid lahendusvariante kindlasti ei toeta ja miks?
Eneseregulatsiooni osas on aspekte, mida me ei toeta ning need on käsitletud kolmanda
küsimuse juures.
Samuti ei toeta me lahendust, mis on pakutud 2.7 punktis, mida on põhjalikumalt käsitletud
kaheksanda küsimuse juures.
3. Kas ja millisel kujul võiks riik toetada reklaamivaldkonnaülese
eneseregulatsiooni tekkimist nii, et see aitaks kaasa reklaamituru probleemide
lahendamisele?
EAÜS on arvamusel, et eneseregulatsioon jätab alkoholi kontekstis firmadele ruumi seaduse
liialt loominguliseks tõlgendamiseks, samuti on oht, et alkoholitootjad eneseregulatsiooni
organisatsiooniga ei liitu. Erilist tähelepanu soovime pöörata väljatöötamiskavatsuses
olevatele eneseregulatsiooni miinustele: ,,Eneseregulatsiooni reeglid kehtivad vaid neile, kes
on end neile vabatahtlikult allutanud, teistele kehtib aga üldsõnaline seadus, mida tuleb
TTJA-l endal igal üksikul juhul sisustama hakata”. Lisaks on murettekitav teadusuuringutes
välja toodud eneseregulatsiooni kehtestamise negatiivne mõju haavatavate gruppide seas.
RTA on seadnud Eestile sihi vähendada 2030. aastaks kõiki alkoholiga seotud
tervisekahjusid, sh 15-aastaste purjus olnud noorte osakaalu1. See eesmärk läheb vastuollu
uuringutulemustega, mis näitavad eneseregulatsiooni korral noorte suuremat eksponeeritust
alkoholireklaamidele, isegi kui täheldatakse suuremat vastavust kehtestatud reeglitega2.
4. Milline peaks eneseregulatsiooni organisatsioon olema (millised peaksid olema
sellele kehtestatud nõuded), et see oleks piisavalt usaldusväärne, erapooletu ja
efektiivne?
Sellele küsimusele EAÜS arvamust ei avalda, meie seisukohad seoses eneseregulatsiooniga
on käsitletud kolmanda küsimuse juures.
5. Milliseid mittetoimivaid sätteid reklaamiseadus teie hinnangul veel sisaldab,
mille kordategemist peaks kaaluma?
Sellele küsimusele EAÜS arvamust ei avalda.
6. Milline peaks olema mõjuisikuid puudutav regulatsioon?
Toetame mõjuisiku defineerimist RekSis, et ka nendepoolsele reklaamile kohalduksid
seaduses välja toodud piirangud (näiteks see, et ka nende poolt oleks keelatud teha
sotsiaalmeedias alkoholile reklaami). Pooldame, et mõjuisiku definitsioon ei põhineks jälgijate
arvul, sest näiteks on alkoholibrändide esindajad värvanud niinimetatuid student
ambassadore, kes sotsiaalmeedias tegelevad aktiivselt nende brändi reklaamimisega, kuid ei
ole niivõrd laia jälgijaskonnaga. Riiklikul tasandil ei ole meie meelest loogiline kontrollida
inimeste argitoiminguid, küll aga, kui tegemist on reklaamtootega tuleks sellele kehtestada
sarnased nõuded kõigi teiste reklaamidega.
1
Sotsiaalministeerium. Programm: Tervist toetavad valikud 2024-2027. 2024.
2
Noel JK, Babor TF, Robaina K. Industry Self-regulation of Alcohol Marketing: a Systematic Review of Content and
Exposure Research. Addiction. 2016 Oct 11;112(1):28–50.
7. Milline võiks olla kanalineutraalne piirang alkoholi, finantsteenuse ja toto
reklaami puhul nii, et piirang täidaks oma eesmärki? Mis on need olulised
elemendid, mis seal kindlasti olema peaksid?
Meie peame õigeks, et eristatakse alkoholireklaami piirangutel kanaleid. Toetame
alkoholireklaami keelu jätkamist sotsiaalmeedias (v.a brändi enda kontol), sest VTK-s toodud
näide Leedust demonstreerib, et selline keeld toimib hästi. See võimaldab vähendada
noorte ja teiste haavatavate rühmade kokkupuudet alkoholireklaamiga.
Lisaks toetame teistele kanalitele kellajaliste piirangute laiendamist (sarnaselt tele- ja
raadioreklaamile ka internetikanalites nt uudislehekülgede reklaamid).
Teine välja pakutud lahendus - kanalineutraalsed piirangud, jätavad rohkem ruumi erinevaks
tõlgendamiseks ning võib kaasa tuua seaduse ebaselgusest tulenevad probleemid, mida on
pahaks pandud seaduse praegusele vormile.
8. Milliseid elemente võiks lubada alkoholireklaamis selleks, et reklaam ise saaks
suunata inimesi tervislikema ja/või keskkonnasäästlikumate valikute poole ilma
reklaami atraktiivseks muutmata?
Me ei toeta täiendavate elementide lubamist alkoholireklaamis. Uuringute kohaselt ei ole
olemas tervislikku alkoholi kogust ega tervislikku alkoholi, seega ei tohiks seadusandluses ka
kasutada terminit tervislikum alkoholi tarbimine või tervislikumad alkoholivalikud3. VTK-s on
tõstatatud küsimus, kas ja mil määral saaks alkoholiettevõtted ise panustada inimeste
harimisse, kasutades seejuures elemente, mis aitaks suunata tarbijaid vähem alkoholi
tarbima. EAÜS on seisukohal, et rahvatervisealase harimisega võivad tegeleda vaid vastava
teema spetsialistid, sh TAI, tagamaks teaduspõhisust ja erapooletust.
Lisaks soovime tähelepanu juhtida, et VTK probleemide kaardistuses on toodud antud
punkti juures välja, et ‘’seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et harivat teavet saab iseenesest
lisada ka tootele endale’’. Seoses WHO EVID-ACTION alkoholi projektiga tehtud Eesti
poodide kiirskriiningus leiti, et erinevalt teiste riikide alkoholitootjatele, ei leitud ühtegi Eesti
alkoholitootjat, kes kasutaks QR-koodi, et suunata tarbijaid alkoholi tervisemõjusid
käsitlevate lehtedeni (nt alkoinfo.ee).4
Seejuures on uuringutes leitud, et alkoholifirma ettevõtete sotsiaalse vastutuse (ingl k.
Corporate Social Responsibility - CSR) tegevused tõenäoliselt ei vähenda alkoholi kasutust,
kuid annavad firmale strateegilise eelise ning näilise, kuid valeliku mulje, et firmad
edendavad rahvatervist5. Sarnaselt eelnevale on uuringutes välja toodud rohepesu (ingl k.
greenwashing) kasutamist reklaamivõttena - on leitud, et 95% Kanada ja USA firmadest, kes
nimetavad ennast roheliseks, on vähemalt ühte rohepesu võtet kasutanud6.
3
Burton R, Sheron N. No level of alcohol consumption improves health. The Lancet. 2018 Sep;392(10152):987–8.
4
WHO/EU EVID-ACTION projekti noortevõrgustiku Eesti esindaja Karl-Sten Kõrgmaa (
[email protected])
5
Babor TF, Robaina K, Brown K, Noel J, Cremonte M, Pantani D, et al. Is the alcohol industry doing well by “doing good”? Findings
from a content analysis of the alcohol industry’s actions to reduce harmful drinking. BMJ Open. 2018 Oct;8(10):e024325.
6
Netto SV, Sobral MFF, Ribeiro ARB, Soares GR da L. Concepts and Forms of greenwashing: a Systematic Review. Environmental
Sciences Europe. 2020 Feb 11;32(1):1–12.