Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine

Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ Lisa 1 (muudetud sõnastuses) OHUTUSTASEMED JA ERIABINÕUDE RAKENDAMINE Sissejuhatav märkus Ohutustasemeid ja eriabinõusid rakendatakse diagnostika- ja katselaborites ning tervishoiuteenuse osutamise ja veterinaarpraksisega tegelevate ettevõtete isolatsiooniruumides, kus viibivad 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega nakatunud või nakkuskahtlusega patsiendid või loomad. Loetletud eriabinõusid rakendatakse vastavalt tegevuse laadile, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele ja bioloogilise ohuteguri nakatamisvõimele. Tabelis tähendab märge „soovitatav“ seda, et põhimõtteliselt tuleks meetmeid kohaldada, välja arvatud juhul, kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ei järeldu vastupidine. B. Ohutustasemed A. Eriabinõud 2 3 4 Töökoht 1. Töökoht isoleerida muust tegevusest samas ei soovitatav jah ehitises 2. Töökoht peab olema fumigeerimiseks ei soovitatav jah õhukindlalt suletav Ruumid 3. Nakkusohtlikku materjali, kaasa arvatud jah, kui nakkus loomad, käideldakse ohutuskapis, isoleeritult või vajadusel võib levida õhu jah kasutatakse muud sobivat kaitset kaudu Seadmestik 4. Õhuvahetus läbi filtrite (HEPA-filter1 või jah, sisenev ja ei jah, väljuv õhk samaväärne) väljuv õhk 5. Töökohal alarõhk atmosfäärirõhu suhtes ei soovitatav jah 6. Veekindlad ja kergesti puhastatavad pinnad jah, lauad, põrand jah, lauad, lagi, jah, lauad ja muud pinnad seinad, põrand ja põrand vastavalt töökeskkonna 1 HEPA: tõhus tahkete osakeste filter 1  riskianalüüsi tulemustele 7. Tööpinnad happe-, aluse-, lahustikindlad ja soovitatav jah jah neid saab desinfitseerida Töösüsteem 8. Sissepääs lubatud vaid asjaomastele töötajatele jah, läbi soovitatav jah õhuluku2 9. Tõhus kontroll nakkuse levitajate üle (nt soovitatav jah jah närilised ja putukad) 10. Desinfitseerimine kindlaksmääratud viisil jah jah jah 11. Bioloogilise ohuteguri ohutu säilitamine jah jah jah, väga kindlalt 12. Töötajad peavad enne eraldatud alalt ei soovitatav soovitatav lahkumist käima duši all Jäätmed 13. Valideeritud inaktiveerimisprotsess jah, kohapeal või jah, kohapeal loomakorjuste ohutuks kõrvaldamiseks soovitatav väljaspool olemas töökohta Muud meetmed 14. Laboris võivad olla ainult seal kasutatavad ei soovitatav jah töövahendid 15. Vaateaken ruumis toimuva jälgimiseks soovitatav soovitatav jah 2 Õhulukk: sissepääs peab toimuma läbi õhuluku, mis on laborist eraldatud kamber. Õhuluku puhas pool peab olema piiratud alast eraldatud rõivastumis- või dušialaga ja eelistatavalt vastastikuste lukustuvate ustega. 2  Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” Lisa 2 (muudetud sõnastuses) OHUTUSTASEMED JA ERIABINÕUDE RAKENDAMINE TÖÖSTUSLIKE PROTSESSIDE KORRAL Sissejuhatav märkus Tabelis tähendab märge „soovitatav“ seda, et põhimõtteliselt tuleks meetmeid kohaldada, välja arvatud juhul, kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ei järeldu vastupidine. 2.–4. ohurühma bioloogilised ohutegurid Tööstusliku protsessi või selle osa ohtlikkuse tõttu võib eriabinõude rakendamisel osutuda otstarbekaks ohutustasemete nõudeid valida ja kombineerida. B. Ohutustasemed A. Eriabinõud 2 3 4 Üldteave 1. Eluvõimelisi organisme käitlev protsess peab olema eraldatud muust töökeskkonnast (suletud jah jah jah süsteem) 2. Suletud süsteemis tekkiva heitgaasi töötlemine muuta minimaalseks vältida pääsu vältida pääsu pääs töökeskkonda töökeskkonda töökeskkonda 3. Proovide võtmisel suletud süsteemist, ainete muuta lisamisel ning eluvõimeliste organismide minimaalseks vältida pääsu vältida pääsu siirdamisel ühest süsteemist teise pääs töökeskkonda töökeskkonda töökeskkonda 4. Vedelaid jäätmeid ei tohi suletud süsteemist muudetud muudetud muudetud välja võtta enne, kui eluvõimelised organismid on kahjutuks kahjutuks kahjutuks valideeritud valideeritud valideeritud keemilise või keemilise või keemilise või füüsikalise füüsikalise füüsikalise meetodiga meetodiga meetodiga 5. Kasutada tihendeid, mis muudavad väldivad minimaalseks väldivad pääsu pääsu pääsu töökeskkonda töökeskkonda töökeskkonda 6. Kontrollitava ala suurus peab olema selline, et suletud süsteemi kogu sisaldis ei välju lekke korral ei soovitatav jah ala piiridest 1 7. Kontrollitavat ala on võimalik õhukindlalt ei soovitatav jah sulgeda fumigatsiooniks Ruumid 8. Saastest puhastamise ja pesemise vahendid jah jah jah töötajatele Seadmestik 9. Õhuvahetus läbi HEPA-filtri1 ei soovitatav jah 10. Kontrollitaval alal tekitatakse alarõhk ei soovitatav jah 11. Kontrollitaval alal tagatakse piisav ventilatsioon õhu soovitatav soovitatav jah saastumise vähendamiseks Töösüsteem 12. Suletud süsteemid2 peavad asuma jah, vastavaks kontrollitaval alal soovitatav soovitatav otstarbeks rajatud 13. Paigaldatakse hoiatusmärk «Bioloogiline oht» soovitatav jah jah 14. Sissepääs lubatud ainult asjaomastele jah, läbi soovitatav jah töötajatele õhuluku3 15. Töötajad peavad enne kontrollitavalt alalt ei soovitatav jah lahkumist käima duši all 16. Töötajad peavad kandma kaitseriietust jah, kõikide jah, tööriided jah riiete vahetus Jäätmed 17. Tarvitatud pesuvesi4 kogutakse ja muudetakse ei soovitatav jah enne selle äravoolu laskmist kahjutuks 18. Heitvesi muudetakse kahjutuks enne muudetud muudetud muudetud kanalisatsiooni laskmist kahjutuks kahjutuks kahjutuks valideeritud valideeritud valideeritud keemilise või keemilise või keemilise või füüsikalise füüsikalise füüsikalise meetodiga meetodiga meetodiga 1 HEPA: tõhus tahkete osakeste filter. 2 Süsteem, mis füüsiliselt eraldab protsessi muust keskkonnast (nt inkubaator, mahuti jne). 3 Õhulukk: sissepääs peab toimuma läbi õhuluku, mis on laborist eraldatud kamber. Õhuluku puhas pool peab olema piiratud alast eraldatud rõivastumis- või dušialaga ja eelistatavalt vastastikuste lukustuvate ustega. 4 Pesuvesi valamust ja dušist. 2  Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” Lisa 3 (muudetud sõnastuses) BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE OHURÜHMAD Bakterid Bioloogiline ohutegur Ohurühm Märkused Actinomadura madurae 2 Actinomadura pelletieri 2 Actinomyces gerencseriae 2 Actinomyces israelii 2 Actinomyces spp. 2 Aggregatibacter actinomycetemcomitans (Actinobacillus 2 actinomycetemcomitans) Anaplasma spp. 2 Arcanobacterium haemolyticum (Corynebacterium haenolyticum) 2 Arcobacter butzleri 2 Bacillus anthracis 3 T Bacteroides fragilis 2 Bacteroides spp. 2 Bartonella bacilliformis 2 Bartonella quintana (Rochalimaea quintana) 2 Bartonella (Rochalimaea) spp. 2 Bordetella bronchiseptica 2 Bordetella parapertussis 2 Bordetella pertussis 2 T, V Bordetella spp. 2 Borrelia burgdorferi 2 Borrelia duttonii 2 Borrelia recurrentis 2 Borrelia spp. 2 Brachyspira spp. 2 Brucella abortis 3 Brucella canis 3 Brucella inopinata 3 Brucella melitensis 3 Brucella suis 3 Burkholderia cepacia 2 Burkholderia mallei (Pseudomonas mallei) 3 Burkholderia pseudomallei (Pseudomonas pseudomallei) 3 D Campylobacter fetus subsp. Fetus 2 Campylobacter fetus subsp. Venerealis 2 Campylobacter jejuni subsp. Doylei 2 Campylobacter jejuni subsp. Jejuni 2 1 Campylobacter spp. 2 Cardiobacterium hominis 2 Cardiobacterium valvarum 2 Chlamydia abortus (Chlamydophila abortus) 2 Chlamydia caviae (Chlamydophila caviae) 2 Chlamydia felis (Chlamydophila felis) 2 Chlamydia pneumoniae (Chlamydophila pneumoniae) 2 Chlamydia psittaci (Chlamydophila psittaci) (lindudel esinevad tüved) 3 Chlamydia psittaci (Chlamydophila psittaci) (muud tüved) 2 Chlamydia trachomatis (Chlamydophila trachomatis) 2 Clostridium botulinum 2 T Clostridium difficile 2 T Clostridium perfringens 2 T Clostridium tetani 2 T, V Clostridium spp. 2 Corynebacterium diphtheriae 2 T, V Corynebacterium minutissimum 2 Corynebacterium pseudotuberculosis 2 T Corynebacterium ulcerans 2 T Corynebacterium spp. 2 Coxiella burnetii 3 Edwardsiella tarda 2 Ehrlichia spp. 2 Eikenella corrodens 2 Elizabethkingia meningoseptica (Flavobacterium meningosepticum) 2 Enterobacter aerogenes (Klebsiella mobilis) 2 Enterobacter cloacae subsp. cloacae (Enterobacter cloacae) 2 Enterobacter spp. 2 Enterococcus spp. 2 Erysipelothrix rhusiopathiae 2 Escherichia coli (v.a mittepatogeensed tüved) 2 Escherichia coli, verotsütotoksilised tüved (nt O157:H7 või O103) 3 (*) T Fluoribacter bozemanae (Legionella) 2 Francisella hispaniensis 2 Francisella tularensis subsp. Holarctica 2 Francisella tularensis subsp. Mediasiatica 2 Francisella tularensis subsp. Novicida 2 Francisella tularensis subsp. Tularensis 3 Fusobacterium necrophorum subsp. Funduliforme 2 Fusobacterium necrophorum subsp. Necrophorum 2 Gardnerella vaginalis 2 Haemophilus ducreyi 2 Haemophilus influenzae 2 V Haemophilus spp. 2 Helicobacter pylori 2 Helicobacter spp. 2 Klebsiella oxytoca 2 Klebsiella pneumoniae subsp. ozaenae 2 2 Klebsiella pneumoniae subsp. pneumoniae 2 Klebsiella pneumoniae subsp. rhinoscleromatis 2 Klebsiella spp. 2 Legionella pneumophila subsp. fraseri 2 Legionella pneumophila subsp. pascullei 2 Legionella pneumophila subsp. pneumophila 2 Legionella spp. 2 Leptospira interrogans (kõik serotüübid) 2 Leptospira interrogans spp. 2 Listeriamonocytogenes 2 Listeria ivanovii subsp.ivanovii 2 Listeria ivanovii subsp.londoniensis 2 Morganella morganii subsp.morganii (Proteus morganii) 2 Morganella morganii subsp.sibonii 2 Mycobacterium abscessus subsp.abscessus 2 Mycobacterium africanum 3 V Mycobacterium avium subsp.avium (Mycobacterium avium) 2 Mycobacterium avium subsp.paratuberculosis (Mycobacterium 2 paratuberculosis) Mycobacterium avium subsp.silvaticum 2 Mycobacterium bovis 3 V Mycobacterium caprae (Mycobacterium tuberculosis subsp. caprae) 3 Mycobacterium chelonae 2 Mycobacterium chimaera 2 Mycobacterium fortuitum 2 Mycobacterium intracellulare 2 Mycobacterium kansasii 2 Mycobacterium leprae 3 Mycobacterium malmoense 2 Mycobacterium marinum 2 Mycobacterium microti 3 (*) Mycobacterium pinnipedii 3 Mycobacterium scrofulaceum 2 Mycobacterium simiae 2 Mycobacterium szulgai 2 Mycobacterium tuberculosis 3 V Mycobacterium ulcerans 3 (*) Mycobacterium xenopi 2 Mycoplasma hominis 2 Mycoplasma pneumoniae 2 Mycoplasma spp. 2 Neisseria gonorrhoeae 2 Neisseria meningitidis 2 V Neorickettsia sennetsu (Rickettsia sennetsu, Ehrlichia sennetsu) 2 Nocardia asteroides 2 3 Nocardia brasiliensis 2 Nocardia farcinica 2 Nocardia nova 2 Nocardia otitidiscaviarum 2 Nocardia spp. 2 Orientia tsutsugamushi (Rickettsia tsutsugamushi) 3 Pasteurella multocida subsp. gallicida (Pasteurella gallicida) 2 Pasteurella multocida subsp. multocida 2 Pasteurella multocida subsp. septica 2 Pasteurella spp. 2 Peptostreptococcus anaerobius 2 Plesiomonas shigelloides 2 Porphyromonas spp. 2 Prevotella spp. 2 Proteus mirabilis 2 Proteus penneri 2 Proteus vulgaris 2 Providencia alcalifaciens (Proteus inconstans) 2 Providencia rettgeri (Proteus rettgeri) 2 Providencia spp. 2 Pseudomonas aeruginosa 2 T Rhodococcus hoagii (Corynebacterium equii) 2 Rickettsia africae 3 Rickettsia akari 3 (*) Rickettsia australis 3 Rickettsia canadensis 2 Rickettsia conorii 3 Rickettsia heilongjiangensis 3 (*) Rickettsia japonica 3 Rickettsia montanensis 2 Rickettsia typhi 3 Rickettsia prowazekii 3 Rickettsia rickettsii 3 Rickettsia sibirica 3 Rickettsia spp. 2 Salmonella enterica (choleraesuis) subsp. arizonae 2 Salmonella Enteritidis 2 Salmonella Paratyphi A, B, C 2 V Salmonella Typhi 3 (*) V Salmonella Typhimurium 2 Salmonella (muud serotüübid) 2 Shigella boydii 2 Shigella dysenteriae (tüüp 1) 3 (*) T Shigella dysenteriae, muud, v.a tüüp 1 2 Shigella flexneri 2 4  Shigella sonnei 2 Staphylococcus aureus 2 T Streptobacillus moniliformis 2 Streptococcus agalactiae 2 Streptococcus dysgalactiae subsp. equisimilis 2 Streptococcus pneumoniae 2 T, V Streptococcus pyogenes 2 T Streptococcus suis 2 Streptococcus spp. 2 Treponema carateum 2 Treponema pallidum 2 Treponema pertenue 2 Treponema spp. 2 Trueperella pyogenes 2 Ureaplasma parvum 2 Ureaplasma urealyticum 2 Vibrio cholerae (sh El Tor) 2 T, V Vibrio parahaemolyticus (Benecka parahaemolytica) 2 Vibrio spp. 2 Yersinia enterocolitica subsp. enterolitica 2 Yersinia enterocolitica subsp. palearctica 2 Yersinia pestis 3 Yersinia pseudotuberculosis 2 Yersinia spp. 2 (*) vt § 17 lg 11 5  Viirused(**) Bioloogiline ohutegur Ohu- Märkused rühm Selts (O) Sugukond (F) Perekond (G) Viiruse nimetus Andide ortohantaviirus (hantaviiruse liik, mis põhjustab 3 hantaviiruse pulmonaalset sündroomi [HPS]) Bayou ortohantaviirus 3 Black Creek Canali ortohantaviirus 3 Caño Delgadito ortohantaviirus 3 Choclo ortohantaviirus 3 Dobrava-Belgradi ortohantaviirus (neerusündroomiga 3 hemorraagilist palavikku põhjustav hantaviirus [HFRS]) El Moro Canyoni ortohantaviirus 3 Hantaviridae (F) Ortohantaviirus (G) Hantaani ortohantaviirus (neerusündroomiga hemorraagilist 3 palavikku põhjustav hantaviirus [HFRS]) Laguna Negra ortohantaviirus 3 Bunyavirales Prospect Hilli ortohantaviirus 2 (O) Puumala ortohantaviirus (epideemilist neuropaatiat 3 põhjustav hantaviirus [NE]) Seouli ortohantaviirus (neerusündroomiga hemorraagilist 3 palavikku põhjustav hantaviirus [HFRS]) Sin Nombre ortohantaviirus (hantaviirus, mis põhjustab 3 hantaviiruse pulmonaalset sündroomi [HPS] Muud teadaolevalt patogeensed hantaviirused 2 Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku ortonairoviirus 4 Dugbe ortonairoviirus 2 Nairovirdae (F) Ortonairoviirus (G) Hazara ortonairoviirus 2 Lammaste Nairobi haiguse ortonairoviirus 2 Muud teadaolevalt patogeensed nairoviirused 2 6  Bunyamwera ortobunjaviirus (Germistoni viirus) 2 Peribunyaviridae Ortobunjaviirus (G) California entsefaliidi ortobunjaviirus 2 (F) Oropouche ortobunjaviirus 3 Muud teadaolevalt patogeensed ortobunjaviirused 2 Bhanja fleboviirus 2 Punta Toro fleboviirus 2 Rift Valley palaviku fleboviirus 3 Phenuiviridae (F) Fleboviirus (G) Moskiitopalaviku (Sandfly fever) Napoli fleboviirus 2 (Toscana viirus) SFTS-fleboviirus (kõrge palaviku ja trombotsütopeenia 3 sündroomi põhjustav viirus) Muud teadaolevalt patogeensed fleboviirused 2 Tsütomegaloviirus Inimese beetaherpesviirus 5 (tsütomegaloviirus) 2 (G) Lümfokrüptoviirus Inimese gammaherpesviirus 4 (Epsteini-Barri viirus) 2 (G) Radinoviirus (G) Inimese gammaherpesviirus 8 2 D Inimese beetaherpesviirus 6A (inimese B-lümfotroopne 2 Roseolovirus (G) viirus) Herpesvirales (O) Herpesviridae (F) Inimese beetaherpesviirus 6B 2 Inimese beetaherpesviirus 7 2 Macacine alfaherpesviirus 1 (Herpesvirus simiae, Herpes B 3 virus) Lihtherpesviirus (G) Inimese alfaherpesviirus 1 (lihtherpesviiruse 1. tüüp, HSV- 2 1) Inimese alfaherpesviirus 2 (lihtherpesviiruse 2. tüüp, HSV- 2 2) Varitselloviirus (G) Inimese alfaherpesviirus 3 (Herpesvirus varicella-zoster) 2 V Mononegavirales Filoviridae (F) Ebola viirus (G) 4 (O) Marburgi viirus (G) Marburg marburgvirus 4 Avulaviirus (G) Newcastle’i haiguse viirus 2 7  Hendra henipaviirus 4 Henipaviirus (G) Nipah’ henipaviirus 4 Morbilliviirus (G) Leetrite morbilliviirus 2 V Paramyxoviridae Inimese respiroviirus 1 (paragripiviiruse 1. tüüp) 2 (F) Respiroviirus (G) Inimese respiroviirus 3 (paragripiviiruse 3. tüüp) 2 Mumpsi rubulaviirus 2 V Rubulaviirus (G) Inimese rubulaviirus 2 (paragripiviiruse 2. tüüp) 2 Inimese rubulaviirus 4 (paragripiviiruse 4. tüüp) 2 Metapneumoviirus Pneumoviridae (G) (F) Ortopneumoviirus Inimese ortopneumoviirus (respiratoorne süntsütiaalviirus) 2 (G) Austraalia nahkhiire lüssaviirus 3 V Duvenhage lüssaviirus 3 V Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 1. tüüp 3 V Lüssaviirus (G) Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüüp 3 V Lagose nahkhiire lüssaviirus 3 Rhabdoviridae (F) Mokola lüssaviirus 3 Marutaudi lüssaviirus 3 (*) V Vesikulaarse stomatiidi viirus, Alagoasi vesikuloviirus 2 Vesikulaarse stomatiidi viirus, Indiana vesikuloviirus 2 Vesikuloviirus (G) Vesikulaarse stomatiidi viirus, New Jersey vesikuloviirus 2 Piry vesikuloviirus (Piry viirus) 2 Ägedat raskekujulise respiratoorset sündroomi põhjustav 3 koronaviirus (SARS-viirus) Beetakoronaviirus Raskekujulise ägeda respiratoorse sündroomi Nidovirales (O) Coronaviridae (F) 3(i) (G) koroonaviirus-2 (SARS-CoV-2) Lähis-Ida respiratoorse sündroomi koronaviirus (MERS- 3 viirus) Muud teadaolevalt patogeensed koronaviirused 2 8  Kardioviirus (G) Saffoldi viirus 2 Kosaviirus (G) Kosaviirus A 2 Enteroviirus A 2 Enteroviirus B 2 Enteroviirus C 2 Enteroviirus D, inimese enteroviirus 70. tüüp (ägeda Enteroviirus (G) 2 hemorraagilise konjunktiviidi viirus) Rinoviirused 2 Picornavirales Picornaviridae (O) (F) Polioviiruse 1. ja 3. tüüp 2 V Polioviiruse 2. tüüp1 3 V Hepatoviirus A (A-hepatiidiviirus, inimese enteroviiruse 72. Hepatoviirus (G) 2 V tüüp) Kobuviirus (G) Aichivirus A (Aichi virus 1) A-parekoviiruse 2 B-parekoviirused (Ljungan virus) 2 Parekoviirus (G) Muud teadaolevalt patogeensed viirused sugukonnast 2 Picornaviridae Adenoviridae (F) 2 Astroviridae (F) 2 Brasiilia mammarenaviirus 4 Chapare mammarenaviirus 4 Määramata (O) Mammarenaviirus Flexali mammarenaviirus 3 Arenaviridae (F) (G) Guanarito mammarenaviirus 4 Juníni mammarenaviirus 4 Lassa mammarenaviirus 4 Lujo mammarenaviirus 4 1 Klassifikatsioon vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni ülemaailmsele tegevuskavale, millega minimeeritakse polioviirusega tegelevate asutustega seotud riski pärast looduslike polioviiruste tüübispetsiifilist likvideerimist ja suukaudse poliovaktsiini kasutamise järk-järgulist lõpetamist. 9  Lümfotsütaarse koriomeningiidi mammarenaviirus, 2 neurotroopsed tüved Lümfotsütaarse koriomeningiidi mammarenaviirus, muud 2 tüved Machupo mammarenaviirus 4 Mobala mammarenaviirus 2 Mopeia mammarenaviirus 2 Tacaribe mammarenaviirus 2 Whitewater Arroyo mammarenaviirus 3 Noroviirus (Norwalki viirus) 2 Caliciviridae (F) Noroviirus (G) Muud teadaolevalt patogeensed viirused sugukonnast 2 Caliciviridae Hepadnaviridae Ortohepadnaviirus B-hepatiidiviirus 3 (*) V, E (F) (G) Hepeviridae (F) Ortohepeviirus (G) A-ortohepeviirus (E-hepatiidiviirus) 2 Dengue viirus 3 Jaapani entsefaliidi viirus 3 V Kyasanuri metsa haiguse viirus 3 V Lammaste entsefalomüeliidi viirus 3 (*) Murray Valley entsefaliidi viirus (Austraalia entsefaliidi 3 viirus) Omski hemorraagilise palaviku viirus (a) Flaviviridae (F) Flaviviirus (G) 3 Powassani viirus 3 Rocio viirus 3 St. Louisi entsefaliidi viirus 3 Puukentsefaliidi viirus: Absetarovi viirus 3 Hanzalova viirus 3 Hypri viirus 3 10  Kumlinge viirus 3 Negishi viirus 3 Vene kevade ja suve entsefaliidi viirus (a) 3 V Puukentsefaliidi viiruse Kesk-Euroopa alatüüp 3 (*) V Puukentsefaliidi viiruse Kaug-Ida alatüüp 3 Puukentsefaliidi viiruse Siberi alatüüp 3 V Wesselsbroni viirus 3 (*) E, V Lääne-Niiluse palaviku viirus 3 Kollapalaviku viirus 3 V Zika viirus 2 Muud teadaolevalt patogeensed flaviviirused 2 Hepatsiviirus (G) Hepatsiviirus C (C-hepatiidi viirus) 3 (*) E Gammagripiviirus C-gripiviirus 2 V (c) (C-gripiviirus) (G) Kõrge patogeensusega linnugripi viirused HPAIV (H5), nt 3 H5N1 Kõrge patogeensusega linnugripi viirused HPAIV (H7), nt 3 H7N7, H7N9 A-gripiviirus (G) A-gripiviirus 2 V (c) Orthomyxoviridae (F) A-gripiviirus/New York/1/18 (H1N1) (Hispaania gripp 3 1918) A-gripiviirus/Singapur/1/57 (H2N2) 3 Madala patogeensusega linnugripi viirused (LPAI) H7N9 3 B-gripiviirus (G) B-gripiviirus 2 V (c) Dhori viirus (puukidega levivad orthomyxoviridae: Dhori) 2 Thogoto viirus (G) Thogoto viirus (puukidega levivad orthomyxoviridae: 2 Thogoto) Papillomaviridae (F) 2 D (d) 11  Erütroparvoviirus Esikloomaliste erütroparvoviirus 1 (inimese parvoviirus, Parvoviridae (F) (G) viirus B 19) 2 Polyomaviridae Beetapolüoomiviirus Inimese polüoomiviiirus 1 (viirus BK) 2 D (d) (F) (G) Inimese polüoomiviirus 2 (viirus JC) 2 D (d) Molluskpoksviirus Nakkusliku molluski viirus 2 (G) Veiste rõugeviirus 2 Ahvide rõugeviirus 3 V Ortopoksviirus (G) Vaktsiiniaviirus (sh pühvlite rõugeviirus (e), elevantide 2 Poxviridae (F) rõugeviirus (f), jäneste rõugeviirus (g)) Variolaviirus (Variola major ja Variola minor) 4 V Orfi viirus 2 Parapoksviirus (G) Veiste ebarõugete viirus (lüpsja sõlmekeste haiguse viirus, 2 parapoxvirus bovis) Jatapoksviirus (G) Tanapoksviirus 2 Yaba ahvide kasvajaviirus 2 Seadornaviirus (G) Banna viirus 2 Koltiviirus (G) 2 Reoviridae (F) Rotaviirus (G) 2 Orbiviirus (G) 2 Primaatide T-lümfotroopne viirus 1 (inimese T-raku 3 (*) D Deltaretroviirus (G) lümfotroopse viiruse 1. tüüp) Retroviridae (F) Primaatide T-lümfotroopne viirus 2 (inimese T-raku 3 (*) D lümfotroopse viiruse 2. tüüp Lentiviirus (G) Inimese immuunpuudulikkuse viirus 1 3 (*) D Inimese immuunpuudulikkuse viirus 2 3 (*) D 12  Ahviliste immuunpuudulikkuse viirus (SIV) (h) 2 Paljassabade viirus 3 Hobuste entsefalomüeliidi idaviirus 3 V Bebaru viirus 2 Chikungunya viirus 3 (*) Evergladesi viirus 3 (*) Mayaro viirus 3 Mucambo viirus 3 (*) Alfaviirus (G) Ndumu viirus 3 (*) Togaviridae (F) O’nyong-nyongi viirus 2 Rossi jõe viirus 2 Semliki metsa viirus 2 Sindbisi viirus 2 Tonate viirus 3 (*) Venetsueela hobuste entsefalomüeliidi viirus 3 V Hobuste entsefalomüeliidi lääneviirus 3 V Muud teadaolevalt patogeensed alfaviirused 2 Rubiviirus (G) Punetisteviirus 2 V Määramata (F) Deltaviirus (G) (b) 2 V, E (**) vt § 17 lg 10 (*) vt § 17 lg 11 (a) puukentsefaliit (b) D-hepatiidi viirus on töötajale patogeenne ainult juhul, kui töötaja on samal ajal või enne nakatatud B-hepatiidi viirusega. (c) ainult A- ja B-tüüpidel (d) loetelu säilitamine on vajalik ainult siis, kui töötajal on olnud otsene kontakt selle teguriga (e) on kindlaks tehtud kaks viirust: üks veiste rõugeviiruse tüüp ja üks vaktsiiniaviiruse teisend (f) veiste rõugeviiruse teisend (g) vaktsiiniaviiruse teisend 13 (h) praegu puuduvad tõendid, et teised ahvi retroviirused põhjustavad inimese nakatumist. Ettevaatuse mõttes on soovitatav rakendada 3. ohutustasemele vastavaid eriabinõusid. (i) diagnoosimisega seonduvaid laboratoorseid toiminguid, mis ei hõlma paljundamist, võib teha tööruumides, mis vastavad vähemalt 2. ohutustasemele. Paljundustoiminguid tuleb teha laboris, kus on atmosfäärirõhust madalam õhurõhk. 14  PRIOONHAIGUSTE TEKITAJAD Bioloogiline ohutegur Ohurühm Märkused Creutzfeldti-Jakobi tõve tekitaja 3 (*) D (a) Creutzfeldti-Jakobi tõve tekitaja teisend 3 (*) D (a) Veiste spongiformse entsefalopaatia (BSE) tekitaja ja teiste loomadel 3esinl (*) D (a) esinevate transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate tekitajad Gerstmanni-Sträussleri-Scheinkeri sündroomi tekitaja 3 (*) D (a) Kuru tõve tekitaja 3 (*) D (a) Skreipi tekitaja 2 (*) vt § 17 lg 11 (a) loetelu säilitamine on vajalik ainult siis, kui töötajal on olnud otsene kontakt selle teguriga PARASIIDID Bioloogiline ohutegur Ohurühm Märkused Acanthamoeba castellani 2 Ancylostoma duodenale 2 Angiostrongylus cantonensis 2 Angiostrongylus costaricensis 2 Anisakis simplex 2 A Ascaris lumbricoides 2 A Ascaris suum 2 A Babesia divergens 2 Babesia microti 2 Balamuthia mandrillaris 3 Balantidium coli 2 Brugia malayi 2 Brugia pahangi 2 Brugia timori 2 Capillaria philippinensis 2 Capillaria spp. 2 Clonorchis sinensis (Opisthorchis sinensis) 2 Clonorchis viverrini (Opisthirchis viverrini) 2 Cryptosporidium hominis 2 Cryptosporidium parvum 2 Cyclospora cayetanensis 2 Dicrocoelium dentriticum 2 Dipetalonema streptocerca 2 Diphyllobothrium latum 2 Dracunculus medinensis 2 Echinococcus granulosus 3 (*) Echinococcus multilocularis 3 (*) Echinococcus oligarthrus 3 (*) 15 Echinococcus vogeli 3 (*) Entamoeba histolytica 2 Enterobius vermicularis 2 Enterocytozoon bieneusi 2 Fasciola gigantica 2 Fasciola hepatica 2 Fasciolopsis buski 2 Giardia lamblia (Giardia duodenalis, Giardia intestinalis ) 2 Heterophyes spp. 2 Hymenolepis diminuta 2 Hymenolepis nana 2 Leishmania aethiopica 2 Leishmania braziliensis 3 (*) Leishmania donovani 3 (*) Leishmania guyanensis (Viannia guyanensis) 3 (*) Leishmania infantum (Leishmania chagasi) 3 (*) Leishmania major 2 Leishmania mexicana 2 Leishmania panamensis (Viannia panamensis) 3 (*) Leishmania peruviana 2 Leishmania tropica 2 Leishmania spp. 2 Loa loa 2 Mansonella ozzardi 2 Mansonella perstans 2 Mansonella streptocerca 2 Metagonimus spp. 2 Naegleria fowleri 3 Necator americanus 2 Onchocerca volvulus 2 Opisthorchis felineus 2 Opisthorchis spp. 2 Paragonimus westermani 2 Paragonimus spp. 2 Plasmodium falciparum 3 (*) Plasmodium knowlesi 3 (*) Plasmodium spp. (inimestel ja ahvilistel) 2 Sarcocystis suihominis 2 Schistosoma haematobium 2 Schistosoma intercalatum 2 Schistosoma japonicum 2 Schistosoma mansoni 2 Schistosoma mekongi 2 Strongyloides stercoralis 2 Strongyloides spp. 2 16 Taenia saginata 2 Taenia solium 3 (*) Toxocara canis 2 Toxocara cati 2 Toxoplasma gondii 2 Trichinella nativa 2 Trichinella nelsoni 2 Trichinella pseudospiralis 2 Trichinella spiralis 2 Trichomonas vaginalis 2 Trichostrongylus orientalis 2 Trichostrongylus spp. 2 Trichuris trichiura 2 Trypanosoma brucei brucei 2 Trypanosoma brucei gambiense 2 Trypanosoma brucei rhodesiense 3 (*) Trypanosoma cruzi 3 (*) Wuchereria bancrofti 2 (*) vt § 17 lg 11 SEENED Bioloogiline ohutegur Ohurühm Märkused Aspergillus flavus 2 A Aspergillus fumigatus 2 A Aspergillus spp. 2 Blastomyces dermatitidis (Ajellomyces dermatitidis) 3 Blastomyces gilchristii 3 Candida albicans 2 A Candida dubliniensis 2 Candida glabrata 2 Candida parapsilosis 2 Candida tropicalis 2 Cladophialophora bantiana (Xylohypha bantiana, Cladosporium 3 bantianum, trichoides) Cladophialophora modesta 3 Cladophialophora spp. 2 Coccidioides immitis 3 A Coccidioides posadasii 3 A Cryptococcus gattii (Filobasidiella neoformans var. bacillispora) 2 A Cryptococcus neoformans (Filobasidiella neoformans var. 2 A neoformans) Emmonsia parva var. parva 2 Emmonsia parva var. crescens 2 17 Epidermophyton floccosum 2 A Epidermophyton spp. 2 Fonsecaea pedrosoi 2 Histoplasma capsulatum 3 Histoplasma capsulatum var. farciminosum 3 Histoplasma duboisii 3 Madurella grisea 2 Madurella mycetomatis 2 Microsporum spp. 2 A Nannizzia spp. 2 Neotestudina rosatii 2 Paracoccidioides brasiliensis 3 A Paracoccidioides lutzii 3 Paraphyton spp. 2 Rhinocladiella mackenziei 3 Scedosporium apiospermum 2 Scedosporium prolificans (inflatum) 2 Sporothrix schenckii 2 Talaromyces marneffei (Penicillium marneffei) 2 A Trichophyton rubrum 2 A Trichophyton tonsurans 2 A Trichophyton spp. 2 18  Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ Lisa (muudetud sõnastuses) TÖÖKESKKONNA KEEMILISTE OHUTEGURITE PIIRNORMID Lühiajalise kokkupuute Aine Piirnorm 8 tundi Märkused piirnorm (CAS number) mg/m3 ppm mg/m 3 ppm akrüülamiid (propeenamiid) 0,03 – 0,1 – A, C (79-06-1) akrüülhape (prop-2-eenhape) 29 10 59** 20** (79-10-7) aldriin 0,25 – – – (309-00-2) allüülalkohol 4,8 2 12,1 5 A (2-propeen-1-ool) (107-18-6) allüülamiin 5 2 14 6 A (2-propenüülamiin, 3-amino-1-propeen) (107-11-9) allüülkloriid 3 1 9 3 A (2-propenüülkloriid, 3-kloro-1-propeen) (107-05-1) alumiinium, metalliline ja oksiidid kogu tolm 10 – – – peentolm 4 – – – 1 (7429-90-5, 1344-28-1) alumiiniumi lahustuvad ühendid 2 – – – aminoetaan (etüülamiin) 9,4 5 – – A (75-04-7) 2-aminoetanool 2,5 1 7,6 3 A (141-43-5) aminometaan (metüülamiin) 13 10 25 20 A (74-89-5) 2-aminopropaan (isopropüülamiin) 12 5 25 10 (75-31-0) 4-aminotolueen 4,46 1 8,92 2 A (106-49-0) aminotsükloheksaan 20 5 40 10 (tsükloheksüülamiin) (108-91-8) 1 amitrool 0,2 – – – (61-82-5) ammoniaak 14 20 36 50 (7664-41-7) amüülatsetaat (pentüületanaat, 270 50 540 100 pentüülatsetaat, amüületanaat), kõik isomeerid aniliin (aminobenseen, fenüülamiin) 4 1 8 2 A (62-53-3) antimon ja oksiidid (arvutatud 0,5 – – – antimonile) (7440-36-0) antimonhüdriid 0,3 0,05 – – (7803-52-3) arseenhape ja selle soolad ning 0,01 C, 31 anorgaanilised arseeniühendid Vase- Vasesulatus- sulatus- sektoris sektoris kehtib alates kehtib 11.07.2023 alates 11.07.2023 arseen ja anorgaanilised ühendid, v.a 0,03 – – – C, 3, 4 arseenhüdriid (arvutatud arseenile) (7440-38-2) arseenhüdriid 0,05 0,02 – – (7784-42-1) asbest – 0,1 kiudu/cm3 – – C 1) kroküdoliit (12001-28-4); 2) amosiit (12172-73-5); 3) antofülliit (77536-67-5); 4) aktinoliit (77536-66-4); 5) tremoliit (77536-68-6); 6) krüsotiil (12001-29-5). asfalt (aurud) 5 – – – (8052-42-4) aspiriin (o-atsetüül-salitsüülhape, 5 – – – 1,2-karboksüfenüül-etanaat) (50-78-2) atseetamiid (etaanamiid) 25 10 60 25 C (60-35-5) atsetonitriil (etaannitriil, metüültsüaniid) 70 40 – – A (75-05-8) o-atsetüülsalitsüülhape 5 – – – (1,2-karboksüfenüül-etanaat, aspiriin) 2 (50-78-2) baarium, lahustuvad ühendid (arvutatud 0,5 – – – baariumile) Benseen 0,66 0,2 – – A, C (71-43-2) kehtib kehtib alates alates 06.04.2026 06.04.2026 1,5 0,5 9 3 A, C kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni 05.04.2026 05.04.2026 05.04.2026 05.04.2026 1,3-benseendiool (resortsinool, 45 10 – – A m-dihüdroksübenseen, resortsiin) (108-46-3) 1,4-benseendiool (hüdrokinoon) 0,5 – 1,5 – S, 5 (123-31-9) benseentiool (fenüülmerkaptaan, 2 0,5 – – tiofenool) (108-98-5) bensiin (mootorikütus) – – – – 20 bensiin, tööstuslik 22 – heksaani-tüüpi 180 50 250 75 – heptaani-tüüpi 800 200 1200 300 23 – oktaani-tüüpi 900 200 1400 300 benso[a]püreen (3,4-bensopüreen) 0,002 – 0,02 – A, C, R (50-32-8) bensoüülperoksiid 5 – – – (94-36-0) bensüülbutüülftalaat 3 – 5 – (85-68-7) bensüülkloriid (fenüülklorometaan) 5 1 11 2 C (100-44-7) berüllium ja berülliumi anorgaanilised 0,0002 – – – C, S, 6, 31 ühendid kehtib alates 11.07.2026 0,0006 kehtib kuni 10.07.2026 bifenüül (difenüül, fenüülbenseen) 1,3 0,2 2,5 0,4 (92-52-4) bisfenool A; 2 – – – 31 3 (4,4-isopropülideendifenool) (80-05-7) booraks 2 – 5 – A (naatriumtetraboraadi dekahüdraat) (1303-96-4) boortribromiid 10 1 – – (10294-33-4) boortrifluoriid 3 1 – – (7637-07-2) bromoetaan 890 250 – – (74-96-4) bromoetüleen 4,4 1 – – C (593–60-2) bromoform (tribromometaan) 5 0,5 – – (75-25-2) bromoklorometaan 1050 200 – – (74-97-5) 2-bromo-2-kloro- 1,1,1-trifluoroetaan 40 5 80 10 (151-67-7) bromometaan (metüülbromiid) 19 5 40 10 A (74-83-9) bromotrifluorometaan 6100 1000 – – (75-63-8) broom 0,7 0,1 – – (7726-95-6) n-butaan 1500 800 – – (106-97-8) butanoolid (butüülalkoholid), 150 50 250 75 A v.a n-butanool (78-92-2, 75-65-0) n-butanool 45 15 90* 30* A (n-butüülalkohol) (71-36-3) 2-butanoon 600 200 900 300 (78-93-3) 2-butanoonperoksiid – – 1,5* 0,2* (metüületüülketoon-peroksiid) (1338-23-4) 2-butoksüetanool 98 20 246 50 A, S (o-butüületüleenglükool, etüleenglükoolmono-butüüleeter, butüültsellosolv) (111-76-2) 2-butoksüetüülatsetaat 133 20 333 50 A, S (o-atsetüül-o-butüül-etüleenglükool, etüleen-glükoolmono- 4 butüüleeteratsetaat) (112-07-02) butüülakrülaat (butüülpropenaat) 11 2 53 10 (141-32-2) butüülamiin (1-aminobutaan) – – 15* 5* A (109-73-3) butüülatsetaat (butüületanaat), 500 100 700 150 kõik isomeerid n-butüülatsetaat 241 50 723 150 (123-86-4) n-butüülglütsidüüleeter 50 10 80 15 S (2426-08-06) n-butüülmetakrülaat 300 50 450 75 S (n-butüülpropenaat, n-butüül-2-metüül- propenaat) (97-88-1) butüülpropenaat (butüülakrülaat) 11 2 53 10 (141-32-2) n-butüülpropenaat (n-butüülmetakrülaat, 300 50 450 75 S n-butüül-2-metüül-propenaat) (97-88-1) but-2-üün-1,4-diool (butüündiool) 0,5 – – – (110-65-6) CFC113 (freoon 113, 1,2,2-trifluoro- 4000 500 6000 750 1,1,2-trikloroetaan) (76-13-1) CFC12 2500 500 4000 750 (freoon 12, difluorodiklorometaan) (75-71-8) CFC22 (freoon 22, difluoroklorometaan) 3600 1000 – – (75-45-6) dekaanid jt kõrgemad alifaatsed 350 – 500 – 11 süsivesinikud diatsetoonalkohol 120 25 240 50 (4-hüdroksü-4-metüül-2-pentaan) (123-42-2) diatsetüül (butaandioon) 0,07 0,02 0,36 0,163 (431-03-8) difenüülftalaat 3 – 5 – (84-62-8) diboraan 0,1 0,1 – – (19287-45-7) dibromodifluorometaan 860 100 – – (75-61-6) 5 dibutüülbenseen-dikarboksülaat 3 – 5 – R (dibutüülftalaat) (84-74-2) dietanoolamiin 15 3 30 6 A (111-42-2) dietüleendiamiin (piperasiin) 0,1 – 0,3 – S (110-85-0) dietüleenglükool 45 10 90 20 A (2,2'-hüdroksüdietanool) (111-46-6) dietüleentriamiin 4,5 1 10 2 A, S (111-40-0) dietüülamiin (N-etüületaanamiin) 30 10 45 15 A (109-89-7) dietüülbenseen-dikarboksülaat 3 – 5 – (dietüülftalaat) (84-66-2) dietüüleeter (etoksüetaan) 308 100 616 200 (60-29-7) di-(2-etüülheksüül) 3 – 5 – R ftalaat (117-84-0) difenüülamiin 10 – – – (122-39-4) difenüüleeter 7 1 14 2 (101-84-8) difluoroklorometaan 3600 1000 – – (75-45-6) difosforpentoksiid 1 _ _ _ (1314-56-3) difosforpentasulfiid 1 _ _ _ (1314-80-3) diglütsidüüleeter (DGE) – – 1,1* 0,2* S (2238-07-5) diiselmootorite heitgaasid (mõõdetuna 0,05 – – – C elementaarse süsiniku põhjal) kehtib kehtib alates alates 21.02.2023 21.02.2023 allmaa- allmaa- kaevandustes kaevandus- ja tunneli- tes ja ehituses tunneli- ehituses kehtib alates 21.02.2026 6  kehtib alates 21.02.2026 diisodetsüülftalaat 3 – 5 – (26761-40-0) diisopropüülamiin 20 5 40 10 A (108-18-9) diisopropüülfenüül-isotsüanaat 0,04 0,005 0,08* 0,01* S (28178-42-9) 1,6-diisotsüanato-heksaan 0,03 0,005 0,07* 0,01* S (heksametüleendiiso-tsüanaat) (822-06-0) 2,4-diisotsüanatotolueen 0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S (tolueendiisotsüanaat, toluool-2,4- diisotsüanaat) (584-84-9) o-diklorobenseen 122 20 306 50 A, S (1,2-diklorobenseen) (95-50-1) p-diklorobenseen 12 2 60 10 A, C (1,4-diklorobenseen) (106-46-7) 4,4'-diklorodifenüül-trikloroetaan 1 – – – (DDT) (50-29-3) 1,1-dikloroetaan 412 100 – – A (75-34-3) diklorometaan (metüleenkloriid) 120 35 250 70 A, C (75-09-2) dilämmastikoksiid (naerugaas) 180 100 900 500 (10024-97-2) dimetoksümetaan (metülaal) 3100 1000 – – (109-87-5) dimetüülamiin 3,8 2 9,4 5 (124-40-3) N,N-dimetüülatsetamiid 36 10 72 20 A, S, R (127-19-5) dimetüülbenseen-dikarboksülaat 3 – 5 – (dimetüülftalaat) (131-11-3) 1,3-dimetüül-2-butüületanaat 300 50 – – (108-84-9) dimetüüldisulfiid – 1 – – 12 (624-92-0) dimetüüldisulfiid koos dimetüülsulfiidi – 1 – – ja metüülmerkaptaaniga 7 dimetüüleeter 1920 1000 – – (115-10-6) dimetüületüülamiin 6 2 15 5 (598-56-1) dimetüülfenüülamiin 5 1 10 2 A (N,N-dimetüülaniliin) (121-69-7) dimetüülformamiid 15 5 30 10 A, R (68-12-2) dimetüülhüdrasiinid 0,2 0,1 0,5 0,2 A, C (57-14-7, 540-73-8) dimetüülsulfiid – 1 – – 1 (75-18-3) dimetüülsulfiid koos dimetüüldisulfiidi – 1 – – ja metüülmerkaptaaniga dimetüülsulfoksiid (DMSO) 150 50 500 150 A (67-68-5) dinitrobenseeni kõik isomeerid 1 0,15 2 0,3 A (25154-54-5) dinitrotolueen 0,15 – 0,3 – A, S (25321-14-6) 1,4 dioksaan 73 20 – – (123-91-1) dioktüülftalaat 3 – 5 – dipropüleenglükooli monometüüleeter 308 50 – – A (2-etoksümetüületoksü)-propanool (34590-94-8) disulfiram 1 – 2 – S (97-77-8) divinüül 1 0,5 10 5 C (1,3-butadieen) (106-99-0) divinüülbenseen 50 10 – – (108-57-6) efraan (enfluraan, 1,1,2-trifluoro-2- 80 10 150 20 kloroetüüldifluoro-metüüleeter) (13838-16-9) elavhõbe ja kahevalentsed 0,02 – – – 27 anorgaanilised elavhõbeühendid, sealhulgas elavhõbeoksiid ja elavhõbekloriid (mõõdetud elavhõbedana) ensüümid (subtilisiinid) 1 glütsiini 3 glütsiini S, 17 ühik/m3 ühikut/m3 8 epikloorhüdriin 1,9 0,5 4 1 A, C, S (1-kloro-2,3-epoksü-propaan) (106-89-8) 1,2-epoksüpropaan (propüleenoksiid) 2,4 1 25 10 C (75-56-9) etaanamiid (atseetamiid) 25 10 60 25 C (60-35-5) etaanhape (äädikhape) 25 10 25 10 (64-19-7) etaanhappe anhüdriid – – 20* 5* (äädikhappe anhüdriid, etaanhüdriid) (108-24-7) etaantiool (etüülmerkaptaan) 1 0,5 – – C (75-08-1) etanaal (atseetaldehüüd) 45 25 90 50 C (75-07-0) etanool (etüülalkohol) 1000 500 1900 1000 (64-17-5) etoksüetaan (dietüüleeter) 308 100 616 200 (60-29-7) 2-etüülheksaan-1-ool 5,4 1 – – (104-76-7) etüleendiamiin (1,2-etaandiamiin, 25 10 35 15 S 1,2-diaminoetaan) (107-15-3) etüleendibromiid 0,8 0,1 – – A, C (106-93-4) etüleendikloriid (1,2-dikloroetaan) 4 1 20 5 A, C (107-06-2) etüleendinitraat 0,2 0,03 0,6 0,1 A (etüleenglükooldinitraat, nitroglükool) (628-96-6) etüleenglükool 52 20 104 40 A, 18 (1,2-etaandiool) (107-21-1) 2-metoksüetüülatsetaat – 1 – – A, R (110-49-6) etüleenoksiid (epoksüetaan) 1,8 1 9 5 A, C (75-21-8) etüülakrülaat (etüülpropenaat) 21 5 42 10 S (140-88-5) etüülamüülketoon (etüülpentüülketoon, 53 10 107 20 5-metüül-3-heptanoon) (541-85-5) etüülatsetaat (etüületanaat) 500 150 1100 300 (141-78-6) 9 etüülbenseen 442 100 884 200 A, S (100-41-4) etüülbutüülketoon (3-heptanoon) 95 20 – – (106-35-4) 2-etoksüetanool 8 2 – – A, R (110-80-5) 2-etoksüetüülatsetaat 11 2 – – A, R (111-15-9) etüülkloriid (kloroetaan) 1300 500 1900 700 (75-00-3) etüülmetakrülaat 250 50 350 75 S (97-63-2) n-etüülmorfoliin 25 5 50 10 A (100-74-3) etüültsüanoakrülaat 10 2 20 4 (7085-85-0) fenool (hüdroksübenseen) 8 2 16 4 A (108-95-2) p-fenüleendiamiin 0,1 – 0,3 – A, S (1,4-diaminobenseen) (95-54-5) fenüülglütsidüüleeter 60 10 90 15 S (122-60-1) fenüülhüdrasiin 20 5 – – (100-63-0) fenüülisotsüanaat 0,02 0,005 0,05* 0,01* S (103-71-9) fenüülpropeen (propenüülbenseen) 246 50 492 100 (98-83-9) fluor 1,58 1 3,16 2 (7782-41-4) fluoriidid, k.a vesinikfluoriid 2,5 – – – fluorotriklorometaan 3000 500 4500 750 (CFC 11, freoon 11) (75-69-4) formaldehüüd (metanaal) 0,37 0,3 0,74 0,6 C, S (50-00-0) tervishoiu-, tervishoiu-, matuse- ja matuse- ja palsameeri- palsameeri- mise mise sektoris sektoris 0,5 0,62 kehtib kuni kehtib kuni 10.07.2024 10.07.2024 10 formamiid (metaanamiid) 20 10 30 15 A, R (75-12-7) fosfor (kollane, valge) 0,1 – – – (7723-14-0) fosforhape, (ortofosforhape) aur 1 – 2 – (7664-38-2) fosforpentakloriid 1 – – – (10026-13-8) fosforüültrikloriid (fosforoksiidkloriid) 0,064 0,01 0,13 0,02 (10025-87-3) fosgeen 0,08 0,02 0,4 0,1 (süsinikoksiidkloriid, karbonüüldikloriid) (75-44-5) ftaalanhüdriid 2 – – – S (85-44-9) ftalaadid 3 – 5 – furfuraal 8 2 20 5 A (2-oksometüülfuraan, 2-furüülaldehüüd) (98-01-1) furfurüülalkohol (2-furüülkarbinool) 20 5 40 10 A (98-00-0) glutaaraldehüüd (pentaandiaal) – – 0,8* 0,2* S (111-30-8) glütseriin 10 – – – (glütserool, 1,2,3-propaantriool) (56-81-5) glütserooltrinitraat 0,095 0,01 0,19 0,02 A (nitroglütseriin, propaan-1,2,3-triüül- trinitraat) (55-63-0) gramoksoon (parakvat, metüülvilogeen) 0,1 – – – heksaanid, v.a n-heksaan 700 200 1100 300 n-heksaan 72 20 – – (110-54-3) heksakloraanid 0,5 – – – (heksaklorotsüklo-heksaanid) heksakloro-1,3-butadieen 0,25 0,02 – – (perklorobutadieen) (87-68-3) heksakloroetaan (perkloroetaan) 10 1 – – (67-72-1) heksametüleen-tetraamiin 3 – 5 – S (100-97-0) 2-heksanoon (metüül-n-butüülketoon) 4 1 8 2 A (591-78-6) 11 n-heptaan 2085 500 – – (142-82-5) hõbe, lahustuvad ühendid (arvutatud 0,01 – – – hõbedale) hõbe, metall, vähelahustuvad ühendid 0,1 – – – (arvutatud hõbedale) (7440-22-4) hüdrasiin 0,013 0,01 0,4 0,3 A, C, S (302-01-2) 2-hüdroksüetüülakrülaat 5 1 10 2 A, S (818-61-1) 4-hüdroksü-4-metüül-2-pentaan 120 25 240 50 (diatsetoonalkohol) (123-42-2) indeen 45 10 – – (95-13-6) isobutaan (2-metüülpropaan) 1900 800 – – (75-28-5) isobutanool (isobutüülalkohol) 150 50 – – (78-83-1) isobutüülatsetaat 241 50 723 150 (110-19-0) isobutüülmetakrülaat 300 50 450 75 S (97-86-9) isofluoraan (2,2,2-trifluoro-1-kloro- 80 10 150 20 etüüldifluorometüüleeter) (26675-46-7) isoforoon – – 30* 5* (3,5,5-trimetüül-2-tsüklo-heksanoon) (78-59-1) isoforoondiisotsüanaat 0,05 0,005 0,09* 0,01* S (4098-71-9) isolatsioonikiud (sünteetilised 1 kiud/cm3 – – anorgaanilised) isopentaan (2-metüülbutaan) 3000 1000 _ _ (78-78-4 ) isoamüülalkohol (isopentüülalkohol, 3- 18 5 37 10 metüül-1-butanool) (123-51-3) isopentüülatsetaat 270 50 540 100 (3-metüülbutüületanaat) (123-92-2) isopropanool 350 150 600 250 (isopropüülalkohol, 2-propanool) (67-63-0) 2-fenüülpropaan (kumeen) 50 10 250 50 A 12 (98-82-8) isopropüülnitraat 45 10 70 15 (1712-64-7) isotsüanaadid – 0,005 – 0,01* S jodoform 10 0,6 – – (75-47-8) jood – – 1* 0,1* (7553-56-2) kaadmium ja selle anorgaanilised 0,001 C, 31 ühendid – – kehtib alates – 11.07.2027 – 0,004 kehtib kuni 10.07.2027 kaaliumhüdroksiid 2 – – – (1310-58-3) kaaliumtsüaniid (tsüaniidina) 1 – 5 - A (151-50-8) kaltsiumdihüdroksiid 1 – 4 – 1 (1305-62-0) kaltsiumkarbonaat, 10 – – – peentolm 5 – – – (1317-65-3) kaltsiumoksiid 1 – 4 – 1 (1305-78-8) kaltsiumsilikaat 10 – – – (1344-95-2) kaprolaktaam 5 – 40 – (6-heksaanlaktaam) (tolm+aur) (105-60-2) 1,2-karboksüfenüül-etanaat (aspiriin, 5 – – – o-atsetüülsalitsüülhape) (50-78-2) karbonüülfluoriid (süsinikoksiidfluoriid) 5 2 – – (353-50-4) kaptaan 5 – – – (133-06-2) kaptafool 0,1 – – – (2425-06-1) 3-kareen (vt terpeenid) 150 25 300 50 S, 10 (13466-78-9) katehhiin (katehhool) 20 5 40 10 A (120-80-9) 13 kinoon (p-bensokinoon, 0,4 0,1 1,3 0,3 5 2,5-tsükloheksadieen-1,4-dioon) (106-51-4) kiud, naturaalne kristalliin jt, v.a asbest 0,5 kiudu/ – – 19 – ja erioniit cm3 kiud, sünteetilised anorgaanilised 1 kiud/cm3 – – – klaaskiud, sünteetilised anorgaanilised 1 kiud/cm3 – – – 19 kloor – – 1,5 0,5 (7782-50-5) kloordioksiid 0,3 0,1 0,8 0,3 (10049-04-4) klorobenseen 23 5 70 15 A (108-90-7) 2-klorobifenüül 42% Cl (53469-21-9) 1 – – – 54% Cl (11097-67-1) 0,5 – – – kloroetaanhape (kloroäädikhape) 4 1 8 2 A (79-11-8) kloroetanaal 3 1 – – (107-20-0) 2-kloroetanool (etüleenklorohüdriin) – – 3,5* 1* A (107-07-3) kloroeteen (vinüülkloriid) 2,5 1 13 5 A, C (75-01-4) klorofenoolid ja nende soolad 0,5 – 1,5 – A kloroform (triklorometaan) 10 2 – – A,C (67-66-3) klorokresool 3 – 6 – (59-50-7) klorometaan 42 20 200 100 (74-87-3) kloronitrobenseenid 1 – – – 1-kloro-1-nitropropaan 50 2 – – (600-25-9) kloropreen (2-kloro-1,3-butadieen) 3,5 1 18 5 A (126-99-8) o-klorotolueen (metüülklorobenseen) 250 50 – – (95-49-8) 2-kloro-6-(triklorometüül) püridiin 10 – – – (1929-82-4) koobalt ja anorgaanilised ühendid 0,05 – – – S (arvutatud koobaltile) (7440-48-4) 14 kresool (metüülfenool) kõik isomeerid 22 5 – – (1319-77-3) kresüülglütsidüüleeter 70 10 100 15 S (2186-24-5) kroom (metall) ja tema anorgaanilised 2 – – – ühendid, v.a kroomhape ja kromaadid (arvutatud kroomile) (7440-47-3) kroom(VI)ühendid 0,005 – – – C (arvutatud kroomile) kehtib alates 17.01.2025 0,01 kehtib kuni 16.01.2025 keevitus- ja plasma- lõikus- protsesside või sarnaste, aure tekitavate tööde puhul 0,025 kehtib kuni 16.01.2025 ksüleen (dimetüülbenseen) (1330-20-7) 200 50 450 100 A o-ksüleen (95-47-6) p-ksüleen (106-42-3) m-ksüleen (108-38-3) lakibensiin (ingl white spirit) 300 50 600 100 liitiumhüdriid (peentolm) 0,025 – 0,02 – 1 (7580-67-8) limoneen (vt terpeenid) 150 25 300 50 10 lämmastikdioksiid 0,96 0,5 1,91 1 9 (10102-44-0) lämmastikdioksiid 4 2 10 5 9 (10102-44-0) allmaakaevanduses kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 lämmastikhape 2,6 1 (7697-37-2) lämmastikmonooksiid 2,5 2 – – (10102-43-9) 15 lämmastikmonooksiid 30 25 60 50 (10102-43-9) allmaakaevanduses kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 lämmastik-vesinikhape 0,2 0,1 – – (vesinikasiidhape) (7782-79-8) mangaan ja mangaani anorgaanilised ühendid (arvutatud mangaanile) (7439-96-5) kogu tolm 0,2 – – – 1 peentolm 0,05 – – – maleiinanhüdriid 1,2 0,3 2,5 0,6 S (108-31-6) merkaptoetaanhape 5 1 – – (68-11-1) (1,2,4-trimetüülbenseen) 100 20 – – (95-63-6) 1,2,3-trimetüülbenseen 100 20 – – (526-73-8) metaanhape (sipelghape) 9 5 – – (64-18-6) metaantiool (metüülmerkaptaan) – 1 – – 12 (74-93-1) metakrüülhape (2-metüülpropeenhape) 70 20 100 30 (79-41-4) metanool (metüülalkohol) 250 200 350 250 A (67-56-1) 2-metoksüetanool (metüültsellosolv, – 1 – – A, R o-metüületüleenglükool) (109-86-4) tertsiaarbutüülmetüüleeter 183,5 50 367 100 (1634-04-4) 1-metoksü-2-propanool 375 100 568 150 A, S (propüleenglükool-monometüüleeter, o-metüülpropüleen-glükool) (107-98-2) 2-(2-etoksüetoksü)etanool 50,1 10 – – A 2-(2-butoksüetoksü)etanool 67,5 10 – – – 4,4'-metüleendianiliin 0,08 – – – A, C (101-77-9) 4,4'-metüleendifenüül-diisotsüanaat 0,05 0,005 0,1* 0,01* S (fenüülisotsüanaat) (101-68-8) 4,4´-metüleen-bis (2-kloroaniliin) 0,01 A, C (101-14-4) 16 metüleenkloriid (MEK, diklorometaan) 120 35 250 70 A, C (75-09-2) metüülakrülaat (metüülpropenaat) 18 5 36 10 S (96-33-3) metüülaminobenseen (m-toluidiin) 9 2 – – (108-44-1) metüülatsetaat (metüületanaat) 450 150 900 300 (79-20-9) 1-metüülbutüülatsetaat 270 50 540 100 (isoamüülatsetaat) (626-38-0) metüülformiaat (metüülmetanaat) 125 50 250 100 A (107-31-3) 5-metüül-2-heksanoon 95 20 – – (metüülisoamüülketoon) (110-12-3) metüülisopropüülbenseen (tsümeen) 140 25 190 35 (99-87-6) metüülisotsüanaat – – – 0,02 (624-83-9) metüüljodiid (jodometaan) 6 1 30 5 A, C (74-88-4) metüülklorobenseen (o-klorotolueen) 250 50 – – (95-49-8) metüülkloroform (1,1,1-trikloroetaan) 555 100 1100 200 (71-55-6) metüülmerkaptaan (metaantiool) – 1 – – 12 (74-93-1) metüülmerkaptaan koos – 1 – – dimetüüldisulfiidi ja dimetüülsulfiidiga metüülmetakrülaat – 50 100 S (metüül-2-metüülpropenaat) (80-62-6) N-metüülmorfoliin 20 5 40 10 A (N-metüültetrahüdro-1,4-oksasiin) (109-02-4) metüülnitrobenseen (nitrotolueen), 6 1 11 2 A kõik isomeerid (1321-12-6) 4-metüül-2-pentanoon 83 20 208 50 (metüülisobutüülketoon) (108-10-1) metüül-n-pentüülketoon 238 50 475 100 A (2-heptanoon, metüülamüülketoon) (110-43-0) 2-metüülpropaan (isobutaan) 1900 800 – – 17 (75-28-5) N-metüül-2-pürrolidoon 40 10 80 20 A,R (872-50-4) metüülstüreen (vinüültolueen, 50 10 150 30 A tolüületeen) (25013-15-4) metüültsüanoakrülaat 9 2 18 4 (137-05-3) metüültsükloheksaan 1600 400 – – (108-87-2) metüülvilogeen (parakvat, gramoksoon) 0,1 – – – mineraalõlid, mida on eelnevalt – – – – A, C kasutatud sisepõlemismootorites mootori liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks molübdeen, hästilahustuvad ühendid 5 – – – molübdeen, metall ja vähelahustuvad ühendid kogu tolm 10 – – – peentolm 5 – – – 1 mootorikütus (automootorite, 20 lennukimootorite, reaktiivmootorite bensiin) morfoliin (tetrahüdro-1,4-oksasiin) 36 10 72 20 (110-91-8) naatriumasiid 0,1 – 0,3 – A, S (26628-22-8) naatriumhüdroksiid 1 – 2* – (1310-73-2) naatriumtetraboraadi dekahüdraat 2 – 5 – A (booraks) (1303-96-4) naatriumtsüaniid (tsüaniidina) 1 –s 5 - A (143-33-9) naftaleen 50 10 – – (91-20-3) naftaleendiisotsüanaat 0,04 0,005 0,09* 0,01* S (3173-72-6) naftaleenid, kloreeritud 0,2 – 0,6 – A (1321-65-9) neopentaan (2,2-dimetüülpropaan) 3000 1000 _ _ (463-82-1) nikkel, metall 0,5 – – – S (7440-02-0) 18 nikkelkarbonüül 0,007 0,001 – – C, R (13463-39-3) nikliühendid (arvutatud niklile) 0,01 – – – C, S, 1 kehtib alates 18.01.2025 0,05 – – – C, S, 31 kehtib alates 18.01.2025 0,1 – – – C, S, 31 kehtib kuni 17.01.2025 nikotiin 0,5 – – – A (54-11-5) nitrobenseen 1 0,2 – – A, R (98-95-3) nitroetaan 60 20 150 50 (79-24-3) nitrofenüülamiin (nitroaniliin) 6 1 – – (100-01-6) nitrometaan 50 20 130 50 (75-52-5) 1-nitropropaan 18 5 35* 10* (108-03-2) 2-nitropropaan 18 5 35* 10* C (79-46-9) nonaanid 800 150 1100 200 oblikhape 1 – 2 – (oksaalhape, etaandihape) (144-62-7) oktaanid 900 200 1400 300 ortofosforhape 1 – 2 – (fosforhape), aur (75664-38-2) o-toluidiin (ortotouluidiin) 0,5 0,1 – – A, C (95-53-4) osoon 0,2 0,1 0,6* 0,3* (10028-15-6) parafiin (aurud) 2 – – – (8002-74-2) 19 parakvat, soolad (metüülvilogeen, 0,1 – – – gramoksoon) paratioon 0,1 – – – (56-38-2) pentaan 3000 1000 – – (109-66-0) pentaklorofenool ja soolad 0,5 – 1,5 – A erkloroetüleen (tetrakloroetüleen) 70 10 170 25 A, C (127-18-4) perklorotsüklopentadieen 0,1 0,01 – – (heksaklorotsüklo-pentadieen) (77-47-4) petrooleum 20 pikriinhape 0,1 – – – (2,4,6-trinitrofenool) (88-89-1) α-pineen 150 25 300 50 10 (2,6,6-trimetüülbitsüklo-[3.1.1]hept-2- een) (vt terpeenid) (80-56-8) β-pineen (vt terpeenid) 150 25 300 50 10 (127-91-3) plaatina 1 – – – (7440-06-4) plii ja anorgaanilised ühendid, R, 7 (arvutatud pliile) kogu tolm 0,1 – – – 1 peentolm 0,05 – – – (7439-92-1, metall) plii, orgaanilised ühendid R (vt tetraetüülplii, tetrametüülplii) polükloreeritud bifenüülid 0,01 – 0,03 – A, C polütsükliliste aromaatsete süsivesinike – – – – A, C segud, eelkõige benso[a]püreeni sisaldavad segud propaan 1800 1000 – – (74-98-6) propaanhape (propioonhape) 30 10 62 20 (79-09-4) propanool, kõik isomeerid 350 150 600 250 (propüülalkohol) 2-propanoon (atsetoon) 1210 500 – – (67-64-1) propeennitriil (akrüülnitriil) 1 0,45 4 1,8 A, C, S (107-13-1) 20  kehtib kehtib alates kehtib alates kehtib alates alates 05.04.2026 05.04.2026 05.04.2026 05.04.2026 4,5 2 13 6 A, C, S kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni 04.04.2026 04.04.2026 04.04.2026 04.04.2026 propenaal (akroleiin) 0,05 0,02 0,12 0,05 (107-02-8) propenüülbenseen (2-fenüülpropeen) 246 50 492 100 (98-83-9) propüleenglükool-dinitraat 0,7 0,1 2 0,3 A (6423-43-4) propüleenglükool-monometüüleeter- 275 50 550 100 A, S atsetaat (o-atsüül-o-metüülpropüleen- glükool, metoksüpropüülatsetaat) (108-65-6) propüülalkohol, kõik isomeerid 350 150 600 250 (propanool) püreeter 1 _ _ _ (8003-34-7) püridiin 15 5 – – (110-86-1) raskesti sulavad keraamilised kiud 0,3 – – – C kiudu/cm3 raudoksiid (arvutatud rauale) 3,5 – – – 1 (1309-37-1) räni (ränidioksiid) (amorfne) 2 – – – 1 (7631-86-9) sahharoos 10 – – – (57-50-1) sec-butüülatsetaat 241 50 723 150 (105-46-4) seleen, anorgaanilised ühendid, v.a 0,1 – – – vesinikseleniid (arvutatud seleenile) (7782-49-2) silaan 1 0,5 – – (7803-62-5) silikoon 10 – – – (peentolm) 5 – – – 1 (7440-21-3) silikoonkarbiid (kiuvaba) 10 – – – (peentolm) 5 – – – 1 (409-21-2) 21 sissehingatav kristalliline 0,1 – – – C, 1 ränidioksiiditolm strühniin 0,15 – – – (57-24-9) sulfotep 0,1 – – A, S – (3689-24-5) süsinikdioksiid 9000 5000 – – 8 (124-38-9) süsinikdisulfiid 15 5 – – A, R (75-15-0) süsinikmonooksiid 23 20 117 100 R, 9 (630-08-0) süsiniktetrabromiid (tetrabromometaan) 1,4 0,1 – – (558-13-4) süsiniktetrakloriid 6,4 1 19 3 A, C (tetraklorometaan) (56-23-5) tärpentin 150 25 300 50 A, S, 10 (8006-64-2) telluur ja ühendid (arvutatud telluurile) 0,1 – – – (13494-80-9) terfenüül (hüdrogeenitud) 19 2 48 5 A (61788-32-7) terpeenid 150 25 300 50 10 tetrabromoetaan 14 1 30 2 (79-27-6) tetrabromometaan (süsiniktetrabromiid) 1,4 0,1 – – (558-13-4) tetraetüülortosilikaat 44 5 – – (78-10-4) tetraetüülplii 0,05 – 0,2 – A, R (78-00-2) tetrahüdrofuraan 150 50 300 100 A, S (109-99-9) tetraklorofenool, soolad 0,5 – 1,5 – A tetrametüülplii 0,05 – 0,2 – A, R (75-74-1) tetranitrometaan 0,4 0,05 0,8 0,1 (509-14-8) tiraam 1 – 2 – S (137-26-8) tina anorgaanilistes ühendites 2 – – – tinaorgaanilised ühendid arvutatud tinale 0,1 – 0,2 – A (Sn) tiofoss (paratioon, 0,1 – – – 22 dietüül(4-nitrofenüül)-tiofosfaat) (56-38-2) titaanoksiid 5 – – – (13463-67-7) tolm (anorgaaniline) kogu tolm 10 – – – 13 peentolm 5 – – – 1 tahm 3 – – – grafiiditolm (kogu tolm) 5 – – – paberitolm (kogu tolm) 2 – – – plastmassitolm (kogu tolm) 3 – – – 13, 15 lehtpuidutolm (kogu tolm) 2 – – – C, 16, 30 ränitolm (peentolm) 2 C tekstiilitolm (kogu tolm) 1 – – – puuvillatolm (toorpuuvill) 0,5 – – – tsemenditolm: kogu tolm 10 – – – peentolm 5 – – – 1 orgaaniline tolm kogu tolm 5 – – – 14 tolueen (metüülbenseen) 192 50 384 100 A (108-88-3) tolueendiisotsüanaat (toluool-2,4- 0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S diisotsüanaat, 2,4-diisotsüanatotolueen) (584-84-9) toluool-2,4-diisotsüanaat 0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S (tolueendiisotsüanaat, 2,4-diisotsüanatotolueen) (584-84-9) trietüleentetraamiin 6 1 12 – S (112-24-3) trietüülamiin 8,4 2 12,6 3 A, S (121-44-8) trifenüülamiin 5 – – – (603-34-9) trifenüülfosfaat 3 – – – (115-86-6) 1,2,4-triklorobenseen 15,1 2 37,8 5 A (120-82-1) trikloroetüleen 50 10 140 25 A, C, 24 (79-01-6) triklorofenool, soolad 0,5 – 1,5 – A, C 1,2,3-trikloropropaan 300 50 – – (96-18-4) 23 trimelliitanhüdriid 0,04 – 0,08* – S (552-30-7) trimetüülamiin 4,9 2 12,5 5 (75-50-3) Trimetüülbenseen, kõik isomeerid 100 20 – – 25 2,6,6-trimetüülbitsüklo-[3.1.1]hept-2- 150 25 300 50 10 een (α-pineen) (vt terpeenid) (80-56-8) trimetüülheksametüleen-diisotsüanaat 0,04 0,005 0,09* 0,01* S trinikkeldisulfiid 0,01 – – – C, S (12035-72-2) 2,4,6-trinitrofenool (pikriinhape) 0,1 – – – (88-89-1) 2,4,6-trinitrotolueen (trotüül) 0,1 – 0,2 – A (118-96-7) trietanoolamiin 5 – 10 – S (102-71-6) tselluloos (peentolm) 10 – – – (9004-34-6) tsinkkloriid, peentolm 1 – – – 1 (7646-85-7) tsinkoksiid 5 – – – (1314-13-2) tsiram (tsinkdimetüül-ditiokarbamaat) 1 – 2 – S (137-30-4) tsüaanamiid 1 0,58 – – A (420-04-2) tsüaankloriid 0,3 0,1 0,8 0,3 (506-77-4) vesiniktsüaniid (tsüaniidina) 1 0,9 5 4,5 A (74-90-8) tsükloheksaan 700 200 (110-82-7) tsükloheksanool 200 50 300 75 (108-93-0) tsükloheksanoon 40,8 10 81,6 20 A (108-94-1) tsüklohekseen 1010 13 – – (110-83-8) tsükloniit 1,5 – – – (121-82-4) 1,3-tsüklopentadieen 200 75 – – (542-92-7) tsümeen (metüülisopropüül-benseen) 140 25 190 35 (99-87-6) 24 uraani ühendid 0,2 – – – (arvutatud uraanile) (7440-61-1) vanaadiumoksiidid (arvutatud volframile) kogu tolm 0,2 – – – peentolm – – 0,05* – (1314-62-1) vask ja anorgaanilised ühendid (arvutatud vasele) kogu tolm 1 – – – peentolm 0,2 – – – (7440-50-8, metall) vesinikbromiid – – 6,7 2 (10035-10-6) vesinikfluoriid 1,5 1,8 2,5 3 (7664-39-3) vesinikfosfiid (fosfiin) 0,14 0,1 0,28 0,2 (7803-51-2) vesinikkloriid 8 5 15 10 (7647-01-0) vesinikperoksiid 1,4 1 3* 2* (7722-84-1) divesinikseleniid 0,07 0,02 0,17 0,05 (7783-07-5) vesiniksulfiid 7 5 14 10 (7783-06-4) vinülideenkloriid (1,1-dikloroetüleen) 8 2 20 5 (75-35-4) vinüülatsetaat 17,6 5 35,2 10 (108-05-4) vinüülbenseen (stüreen, fenüületeen) 90 20 200 50 A (100-42-5) volfram, hästi lahustuvad ühendid 1 – – – (arvutatud volframile) volfram, metall, vähelahustuvad ühendid 5 – – – (arvutatud volframile) (7440-33-7) vääveldioksiid 1,3 0,5 2,7 1 (7446-09-5) väävelhape, udu 0,05 – – – 28, 29 (7664-93-9) väävelheksafluoriid 6000 1000 – – (2551-62-4) vääveltetrafluoriid – – 0,4* 0,1* (7783-60-0) 25 vääveltrioksiid 6 1 – – (7446-11-9) õli (nafta) aurud 1 – – – 21 Kasutatud oskussõnade ja lühendite tähendus piirnorm ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus, mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 8-tunnise kokkupuuteaja keskmisena lühiajalise ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus, kokkupuute mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 15-minutilise kokkupuuteaja keskmisena, piirnorm kui pole näidatud teisiti ppm osakeste arv miljoni osakese kohta mahu järgi õhus, mahumiljondik õhus (ml/m3) mg/m³ milligrammi kuupmeetri õhu kohta 20 °C ja 101,3 kPa (760 mmHg) juures CASi number keemilise aine kordumatu tunnus Chemical Abstract Service’i registrinumber Kasutatud märkide tähendused (vt märkuste lahtrit) A naha kaudu kergesti imenduv aine C kantserogeenne aine S sensibiliseeriv aine R reproduktiivtoksiline aine * lühiajalise kokkupuute piirnorm, arvutatud viieminutisele kokkupuuteajale ** lühiajalise kokkupuute piirnorm, arvutatud üheminutisele kokkupuuteajale. 1. Peentolm koosneb alla 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakestest, mis võivad koos sissehingatava õhuga jõuda kopsualveoolidesse (respireeritav fraktsioon). 2. Kehtetu. 3. Vääveldioksiid tugevdab arseeni kantserogeenseid omadusi. 4. Uute tootmisüksuste loomisel ja vanade rekonstrueerimisel on soovitatav arvestada arseeni ja selle anorgaaniliste ühendite piirnormiks tööpäeva jooksul 0,01 mg/m3 (arvutatud arseenile). 5. Kinoon võib redutseeruda hüdrokinooniks, mis omakorda muutub õhuhapniku toimel kergesti bensokinooniks. 6. Metalliline berüllium ei ole sensibiliseeriv. 7. Pliile on kehtestatud ka bioloogiline piirnorm. 8. Süsinikdioksiid on õhu saastatuse indikaator töökohtadel, kus õhk saastub töötajate suure füüsilise aktiivsuse tõttu. 9. Lämmastikdioksiidil ja süsinikmonooksiidil on heitgaasides koos kantserogeensete ainetega eraldi määratud piirnormid. Bensiini- ja vedelgaasimootorite heitgaaside indikaator on süsinikmonooksiid, diiselmootoritel lämmastikdioksiid. Nende puhul ei arvestata aditiivset efekti. 10. Põhjamaade okaspuudest toodetud tärpentinil on nahka ärritav toime, monoterpeenidel, välja arvatud 3-kareenil, on see toime väiksem. 11. Süsivesinike piirnormid on arvutatud auru faasile. Üle 12 süsinikuaatomiga alifaatsetel süsivesinikel (tridekaanid ja teised rohkem kui 12 süsinikuaatomiga ühendid) on 20 °C juures küllastussisaldus < 350 mg/m3. Aerosoolsete süsivesinike piirnorm on 5 mg/m3. 12. Piirnorm 1 ppm väljendab dimetüüldisulfiidi, dimetüülsulfiidi ja metüülmerkaptaani summaarset sisaldust. 26 13. Orgaanilise ja anorgaanilise tolmu segu sisaldus ei tohi olla üle 5 mg/m3. Tolmus olevate ainete sisaldus peab vastama piirnormidele. 14. Tolmus või aurus olevate ainete sisaldus peab vastama piirnormidele. 15. Plastmassid, mis sisaldavad või ei sisalda klaaskiude; osaliselt või täielikult kõvenevad epoksü-, akrülaat-, polüuretaan- ja esterplastid ning bakeliidi-tüüpi materjalid. 16. Immutatud puidu tolmu hindamisel arvestatakse aineid, mis sisalduvad immutusaines. Piirväärtusi omavate ainete puhul määratakse nende ainete sisaldused vastavalt immutusaine kogusele puidutolmus. Kui seda ei ole võimalik määrata, kasutatakse piirnormi 0,5 mg/m3. 17. Piirnorm kehtib subtilisiini ja teiste proteolüütiliste ensüümide kohta. 18. Piirnorm kehtib auru ja aerosooli summaarse sisalduse kohta. 19. Mineraalained, näiteks kristalliinikiud. 20. Mootoribensiinile, aviobensiinile, reaktiivmootorite kütustele ja petrooleumile ei ole kehtestatud piirnorme. Alljärgnevas tabelis on esitatud süsivesinike summaarne lubatud maksimumsisaldus õhus. Toode Toote koostis, mis on võetud arvutuse aluseks, mahuprotsentides Lühiajalise Aromaatsed ühendid Muud ühendid Piirnorm kokkupuute (arvutatud (arvutatud oktaanile) (mg/m3) piirnorm trimetüülbenseenile) (mg/m3) Aviobensiin 25 75 350 500 Mootoribensiin 50 50 200 300 Mootoripetrooleum 40 60 250 300 Aviopetrooleum 25 75 350 500 Laia koostisega reaktiivkütus 25 75 350 500 Kettsae bensiin, alifaatne – 100 900 – 21. Sudu piirnormi saamiseks lõikamisvedelike ja teiste taoliste segude puhul, mis sisaldavad peale õlide ka teisi aineid, võetakse arvesse mitteveefaasis olevate ainete kogusisaldus. 22. See piirnorm kehtib nafta kohta, milles on <0,2% benseeni. 23. See piirnorm kehtib nafta kohta, milles on <5% n-heksaani. 24. Trikloroetüleen sisaldab stabiliseerivaid komponente. Tehniline tetrakloroetüleen sisaldab väikestes kogustes stabilisaatoreid, sealhulgas epiklorohüdriini. 25. Seda piirnormi kasutatakse ka teiste polüalküülitud benseenide kohta. 26. Kehtetu. 27. Elavhõbeda ja selle kahevalentsete anorgaaniliste elavhõbedaühenditega kokkupuute mõõtmisel tuleb järgida asjakohaseid bioloogilise seire meetodeid, mis täiendavad ohtlike ainete piirnorme töökeskkonnas. 28. Kokkupuute seiremeetodi valimisel tuleb arvestada võimalikke piiranguid ja häireid, mis võivad tekkida väävliühendite esinemise korral. 29. Udu määratakse ülemistesse hingamisteedesse jõudvate osakeste fraktsioonina. 30. Sissehingatav fraktsioon: kui lehtpuidutolm on segunenud muu puidutolmuga, kohaldatakse piirnormi segus esineva kogu puidutolmu suhtes. 31. Sissehingatav fraktsioon. 27  Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu seletuskirja lisa 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/431 ja Eesti õigusaktide vastavustabel Vastavus kehtivale Direktiiv (EL) 2022/431 Vastavus riigisisestele õigusaktidele Määruse eelnõu õigusele Artikkel 1 1) Pealkiri asendatakse järgmisega: „EUROOPA PARLAMENDI JA Direktiivi (EL) NÕUKOGU 29. aprilli 2004. aasta 2022/431 punkt 1 DIREKTIIV 2004/37/EÜ töötajate muudab kehtiva kaitse kohta tööl kantserogeenide, Euroopa Parlamendi mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ja nõukogu direktiivi ainetega kokkupuutest tulenevate 2004/37/EÜ ohtude eest (kuues üksikdirektiiv pealkirja. Tegemist nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ on sättega, mis ei artikli 16 lõike 1 tähenduses)“. eelda liikmesriigi õigusesse ülevõtmist. 2) artikli 1 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „1. Käesoleva direktiivi eesmärk on Ei ole vaja üle võtta kaitsta töötajaid nende tervist ja ohutust ähvardavate ohtude eest, mis tulenevad või võivad tuleneda kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutumisest tööl, sealhulgas ennetada selliseid ohte,“. 3) artiklit 2 muudetakse järgmiselt: 1 a) lisatakse järgmised punktid: Kantserogeenide määruse § 1 lõige 2: Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 1 lg 2 „Määrust kohaldatakse, kui käideldav täiendatakse sõnadega „ba) „reproduktiivtoksiline aine“ – aine või segu selles sisalduva aine alusel „reproduktiivtoksiliseks aineks“ ja aine või segu, mis vastab 1A või 1B on klassifitseeritav Euroopa Parlamendi sõnastatakse järgnevalt: kategooria reproduktiivsust ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, „(2) Määrust kohaldatakse, kui kahjustavaks aineks klassifitseerimise mis käsitleb ainete ja segude käideldav aine või segu selles sisalduva kriteeriumidele, mis on esitatud klassifitseerimist, märgistamist ja aine alusel on klassifitseeritav Euroopa määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas; pakendamist ning millega muudetakse Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja ja tunnistatakse need kehtetuks ning segude klassifitseerimist, märgistamist muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ja pakendamist ning millega (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355), muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja kohaselt 1A või 1B kategooria 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kantserogeeniks või mutageeniks, või kehtetuks ning muudetakse määrust kui aine või segu on nimetatud (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, käesoleva määruse §-s 2 või vabaneb 31.12.2008, lk 1–1355), kohaselt §-s 2 loetletud tööprotsesside käigus.“ 1A või 1B kategooria kantserogeeniks, mutageeniks või reproduktiivtoksiliseks aineks, või kui aine või segu on nimetatud käesoleva määruse §-s 2 või vabaneb §-s 2 loetletud tööprotsesside käigus.“ 2 bb) „toimeläveta reproduktiivtoksiline Ei vasta Kantserogeenide määrust täiendatakse aine“ – reproduktiivtoksiline aine, §-ga 11 järgmises sõnastuses: millel ei ole töötajate tervisele ohutut kokkupuute taset ja mis on sellisena Kantserogeenide määruse § 4 tähistatud III lisa märgete veerus; täiendatakse lõigetega 4 ja 431 järgmises sõnastuses: bc) „toimelävega „(41) Toimeläveta reproduktiivtoksiline aine“ – reproduktiivtoksiline aine on reproduktiivtoksiline aine, millel on reproduktiivtoksiline aine, mis on ohutu kokkupuute tase, millest töötaja tervisele ohtlik, olenemata madalamale jääva kogusega kogusest, millega ta kokku puutub. kokkupuude ei kujuta endast ohtu [---] töötaja tervisele, ja mis on sellisena (43) Toimelävega reproduktiivtoksiline tähistatud III lisa märgete veerus;“ aine on reproduktiivtoksiline aine, mis on töötaja tervisele ohtlik alates teatud kogusest, millega töötaja selle ainega kokku puutub.“ b) punkt c asendatakse järgmisega: Vabariigi Valitsuse 20.03.2001. a Vastab määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja „c) „piirnorm“ – töötaja neid sisaldavate materjalide kasutamise hingamispiirkonna õhus töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning kindlaksmääratud vaatlusperioodi töökeskkonna keemiliste ohutegurite jooksul esineva kantserogeeni, piirnormid“ (edaspidi ohtlike mutageeni või reproduktiivtoksilise kemikaalide määrus) lisas toodud aine kontsentratsiooni aegkaalutud kasutatud oskussõnade tähendusena: keskmine piirväärtus vastavalt III lisas „Piirnorm: Ohtliku kemikaali suurim esitatule, kui ei ole määratud teisiti;“ lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus, mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 8-tunnise kokkupuuteaja keskmisena.“ 3  „Lühiajalise kokkupuute piirnorm: Ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus, mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 15-minutilise kokkupuuteaja keskmisena, kui pole näidatud teisiti.“ c) lisatakse järgmised punktid: Ei vasta Vabariigi Valitsuse 20.06.2000. a määruse nr 193 „Plii ja selle ioonsete „d) „bioloogiline piirnorm“ – ühendite kasutamise töötervishoiu ja asjakohase aine, selle ainevahetuse või tööohutuse nõuded“ (edaspidi plii toime näitaja piirväärtus vastavas määrus) § 4 täiendatakse lõikega 22 bioloogilises keskkonnas; järgmises sõnastuses: 2 „(2 ) Bioloogiline piirnorm on asjakohase aine, selle ainevahetuse või toime näitaja piirväärtus vastavas bioloogilises keskkonnas.“ e) „tervisekontroll“ – üksiktöötaja Kantserogeenide määruse § 12 lõige 1: Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 12 lõiget 1 hindamine, et teha kindlaks tema „Tööandja tagab, tuginedes täiendatakse sõnadega „või tervislik seisund seoses konkreetsete töökeskkonna riskide hindamise reproduktiivtoksilised ained“ ja kantserogeenide, mutageenide või tulemusele, et töötajad, kelle tervist sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tööandja reproduktiivtoksiliste ainetega võivad mõjutada kantserogeenid või tagab, tuginedes töökeskkonna riskide kokkupuutumise tõttu töökohal.“ mutageenid, läbivad tervisekontrolli hindamise tulemusele, et töötajad, töötervishoiu ja tööohutuse seaduses kelle tervist võivad mõjutada sätestatud korras.“. kantserogeenid, mutageenid või reproduktiivtoksilised ained, läbivad tervisekontrolli töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.“. 4) artiklit 3 muudetakse järgmiselt: a) lõige 1 asendatakse järgmisega: Kantserogeenide määruse § 1 lõige 2: Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 1 lõiget 2 „Määrust kohaldatakse, kui käideldav täiendatakse sõnadega aine või segu selles sisalduva aine alusel „reproduktiivtoksiliseks aineks“ ja 4 „1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse on klassifitseeritav Euroopa Parlamendi sõnastatakse järgmiselt: „(2) Määrust tööprotsesside suhtes, mille käigus ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, kohaldatakse, kui käideldav aine või töötajad oma töö tõttu puutuvad kokku mis käsitleb ainete ja segude segu selles sisalduva aine alusel on või võivad kokku puutuda klassifitseerimist, märgistamist ja klassifitseeritav Euroopa Parlamendi ja kantserogeenide, mutageenide või pakendamist ning millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, reproduktiivtoksiliste ainetega.“; direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ mis käsitleb ainete ja segude ja tunnistatakse need kehtetuks ning klassifitseerimist, märgistamist ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 pakendamist ning millega muudetakse (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355), direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ kohaselt 1A või 1B kategooria ja tunnistatakse need kehtetuks ning kantserogeeniks või mutageeniks, või muudetakse määrust (EÜ) kui aine või segu on nimetatud nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, käesoleva määruse §-s 2 või vabaneb lk 1–1355), kohaselt 1A või §-s 2 loetletud tööprotsesside käigus.“ 1B kategooria kantserogeeniks, mutageeniks või reproduktiiv- toksiliseks aineks, või kui aine või segu on nimetatud käesoleva määruse §-s 2 või vabaneb §-s 2 loetletud tööprotsesside käigus.“ b) lõike 2 esimene ja teine lõik Kantserogeenide määrus § 3 lõige 1: Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 3 lõiget 1 asendatakse järgmisega: „Kõikide tööprotsesside puhul, kus täiendatakse sõnadega esineb töötajate kantserogeenide või „reproduktiivtoksiliste ainetega” ja „2. Igasuguse tööprotsessi puhul, mutageenidega kokkupuute oht, peab sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kõikide millega võib kaasneda tööandja töökeskkonna riskianalüüsi tööprotsesside puhul, kus esineb kantserogeenide, mutageenide või käigus kindlaks määrama kokkupuute töötajate kantserogeenide, reproduktiivtoksiliste ainetega laadi, ulatuse ja kestuse ning sellest mutageenide või reproduktiivtoksiliste kokkupuute ohte, tuleb kindlaks tulenevalt hindama riski töötajate ainetega kokkupuute oht, peab määrata kokkupuute iseloom, aste ja tervisele ja ohutusele ning võtma tööandja töökeskkonna riskianalüüsi kestus, et oleks võimalik hinnata kõiki tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.“ käigus kindlaks määrama kokkupuute ohte töötajate tervisele ja tööohutusele laadi, ulatuse ja kestuse ning sellest ning näha ette rakendatavad tulenevalt hindama riski töötajate meetmed.“ tervisele ja ohutusele ning võtma 5  tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.“ Hindamist tuleb korrata regulaarselt ja Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alati siis, kui toimub mis tahes (TTOS) § 134 lõige 4: „Tööandja muudatus tingimustes, mis võivad uuendab riskianalüüsi, kui: mõjutada töötajate kokkupuudet 1) töötingimused või töökeskkond on kantserogeenide, mutageenide või oluliselt muutunud; reproduktiivtoksiliste ainetega.“ 2) töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud; 3) on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele; 4) õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud; 5) töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise; 6) tööinspektor on järelevalve käigus tuvastanud, et riskianalüüsis ei ole piisavalt hinnatud töökeskkonnas esinevaid riske, sealhulgas ei ole mõõdetud ohutegurite parameetreid, või ei ole ette nähtud abinõusid ohtude maandamiseks.“ c) lõige 4 asendatakse järgmisega: Kantserogeenide määruse § 3 lõige 3: Vastab „(3) Tööandja peab erilist tähelepanu „4. Ohu hindamise käigus peavad pöörama riskitundlike töötajate, nagu tööandjad erilist tähelepanu pöörama rasedate, rinnaga toitvate naiste ja eriti vastuvõtlike töötajate tervist ja alaealiste töötajate osalemisele tööohutust puudutavatele mõjudele tööprotsessis ning arvestama nende ning võtma muu hulgas arvesse, et 6 selliseid töötajaid ei ole soovitav ohutuse tagamiseks õigusaktidega panna täitma tööülesandeid sätestatud piiranguid.“ piirkondades, kus nad võivad kokku puutuda kantserogeenide, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a mutageenide või reproduktiivtoksiliste määrus nr 95 „Töötervishoiu ja ainetega.“ tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks“ § 6 lõige 2: (2) Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste keemiliste ohuteguritega: 1) ained ja segud, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355), kohaselt ühe või mitme ohulausega ühe või mitme järgmise ohuklassi ja ohukategooria kriteeriumidele: mutageensus sugurakkudele, kategooria 1A, 1B või 2 (H340, H341); kantserogeensus, kategooria 1A, 1B või 2 (H350, H350i, H351); reproduktiivtoksilisus, kategooria 1A, 1B või 2 või imetamisele ja imetamise kaudu avaldatava toime täiendav kategooria (H360, H360D, H360FD, H360Fd, H360Df, H361, 7 H361d, H361fd, H362); mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude, kategooria 1 või 2 (H370, H371); 2) elavhõbe või selle ühendid; 3) rakkude jagunemist pidurdavad ained, näiteks tsütostaatilised ravimid, eriti koostoime korral ioniseeriva kiirgusega; 4) süsinikmonooksiid; 5) orgaanilised lahustid; 6) naha kaudu tervist kahjustavad kemikaalid. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrus nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“ § 2 punktid 13–15: „Tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda tööle, mis ohustab alaealise tervist eelkõige järgmiste töökeskkonnas toimivate keemiliste ohutegurite tõttu, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 8 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355), kohaselt vastavad ühe või mitme ohulausega ühe või mitme järgmise ohuklassi ja ohukategooria kriteeriumidele: [---] 13) kantserogeensus, kategooria 1A, 1B või 2 (H350, H350i, H351); 14) mutageensus sugurakkudele, kategooria 1A, 1B või 2 (H340, H341); 15) reproduktiivtoksilisus, kategooria 1A või 1B (H360, H360F, H360FD, H360Fd, H360D, H360Df).“ TTOS-i § 134 lõiked 1, 2 ja 3: (1) Tööandja selgitab töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab vajaduse korral nende parameetrid ning hindab riske töötaja tervisele ja ohutusele. (2) Riskianalüüs sisaldab tegevuskava, milles nähakse ette kõikidel ettevõtte tegevusaladel ja juhtimistasanditel rakendatavad abinõud töötajate terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks, samuti abinõude rakendamise ajakava ja rakendajad. Tööandja eraldab tegevuskava täitmiseks vajalikud vahendid. 9  (3) Riskianalüüsis tuleb arvestada töötaja ealisi, soolisi ja tervisest tulenevaid iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 101 nimetatud töötajatele, ning töökohtade ja töövahendite kasutamise ja töökorraldusega seotud riske. 5) artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Tööandja peab vähendama Kantserogeenide määruse § 4 lõige 1: Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 4 lõiget 1 kantserogeeni, mutageeni või „Kui töökeskkonna riskianalüüsi täiendatakse sõnadega „või reproduktiivtoksilise aine kasutust tulemused näitavad, et kantserogeenid reproduktiivtoksilised ained“ ja töökohal, asendades selle nii suures või mutageenid võivad ohustada sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui ulatuses, kui see on tehniliselt töötajate tervist, tuleb võimaluse piires töökeskkonna riskianalüüsi tulemused võimalik, aine, segu või protsessiga, vältida töötajate kokkupuudet nende näitavad, et kantserogeenid, mis oma kasutustingimustes vastavalt ainetega, piirates nende ainete mutageenid või reproduktiivtoksilised olukorrale kas ei ole töötajate tervisele kasutamist, asendades need töötajatele ained võivad ohustada töötajate tervist, ja tööohutusele ohtlik või on vähem ohutumate kemikaalidega või kasutades tuleb võimaluse piires vältida töötajate ohtlik.“ ohutumat tehnoloogiat.“ kokkupuudet nende ainetega, piirates nende ainete kasutamist, asendades need töötajatele ohutumate kemikaalidega või kasutades ohutumat tehnoloogiat.“ 6) artiklit 5 muudetakse järgmiselt: a) lõiked 2, 3 ja 4 asendatakse järgmisega: „2. Kui tehniliselt ei ole võimalik Kantserogeenide määrus § 4 lõige 3: Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 4 lõiget 3 asendada kantserogeeni, mutageeni „Kui tehniliselt ei ole võimalik asendada täiendatakse sõnadega „või või reproduktiivtoksilist ainet aine, kantserogeene või mutageene reproduktiivtoksilisi aineid” ja segu või protsessiga, mis oma ohutumate kemikaalidega või kasutada sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui kasutustingimustes vastavalt ohutumat tehnoloogiat, peab tööandja tehniliselt ei ole võimalik asendada 10 olukorrale kas ei ole tervisele ja tagama tehniliste võimaluste piires kantserogeene, mutageene või tööohutusele ohtlik või on vähem nende käitlemise suletud süsteemis.“ reproduktiivtoksilisi aineid ohutumate ohtlik, siis tagab tööandja, et kemikaalidega või kasutada ohutumat kantserogeeni, mutageeni või tehnoloogiat, peab tööandja tagama reproduktiivtoksilist ainet tehniliste võimaluste piires nende valmistatakse ja kasutatakse nii suures käitlemise suletud süsteemis.“ ulatuses, kui see on tehniliselt võimalik, suletud süsteemis. 3. Kui suletud süsteem ei ole Kantserogeenide määrus § 4 lõige 4: Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 4 lõiget 4 tehniliselt võimalik, tagab tööandja, et „Kui lõikes 3 nimetatud suletud täiendatakse sõnadega „või töötajate kokkupuude kantserogeeni, süsteemi kasutamine ei ole tehniliselt toimeläveta reproduktiivtoksilisi mutageeni või toimeläveta võimalik, peab tööandja tagama, et aineid” ja sõnastatakse järgnevalt: reproduktiivtoksilise ainega viiakse töötajate kokkupuude kantserogeenide „(4) Kui lõikes 3 nimetatud suletud nii madalale tasemele, kui see on või mutageenidega oleks minimeeritud süsteemi kasutamine ei ole tehniliselt tehniliselt võimalik. ning vastava kemikaali tekitatav võimalik, peab tööandja tagama, et ohutegur ei ületaks sätestatud töötajate kokkupuude kantserogeenide, töökeskkonna piirnormi.“ mutageenide või toimeläveta reproduktiivtoksiliste ainetega oleks minimeeritud ning vastava kemikaali tekitatav ohutegur ei ületaks sätestatud töökeskkonna piirnormi. 3a. Kui toimelävega Kantserogeenide määruse § 4 reproduktiivtoksilist ainet ei ole Ei vasta 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises tehniliselt võimalik kasutada või sõnastuses: „(42) Kui toimelävega valmistada suletud süsteemis, tagab reproduktiivtoksilist ainet ei ole tööandja, et töötajatel selle tehniliselt võimalik kasutada või toimelävega reproduktiivtoksilise valmistada suletud süsteemis, tagab ainega kokkupuutest tulenev oht tööandja, et toimelävega viiakse miinimumini. repoduktiivtoksilise ainega 11  kokkupuutest tulenev oht töötajale viiakse miinimumini.“ 3b. Muude reproduktiivtoksiliste TTOS-i § 134 lõiked 1 ja 2: Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 4 4 ainete kui toimeläveta ja toimelävega (1) Tööandja selgitab töökeskkonna täiendatakse lõikega 4 järgmises reproduktiivtoksiliste ainete suhtes riskianalüüsi koostamisel välja sõnastuses: „(44) Kui kohaldab tööandja käesoleva artikli töökeskkonna ohutegurid, mõõdab reproduktiivtoksiline aine ei ole lõikes lõiget 3a. Sellisel juhul võtab tööandja vajaduse korral nende parameetrid ning 41 või 43 nimetatud aine, lähtub artiklis 3 osutatud ohtude hindamisel hindab riske töötaja tervisele ja tööandjal lõikest 42 ning võtab nõuetekohaselt arvesse võimalust, et ohutusele. asjakohased meetmed, et minimeerida sellise reproduktiivtoksilise aine puhul selle ainega kokkupuutest tulenev oht ei pruugi olla olemas töötajate (2) Riskianalüüs sisaldab tegevuskava, töötaja tervisele, arvestades, et sellise tervisele ohutut kokkupuute taset, ning milles nähakse ette kõikidel ettevõtte reproduktiivtoksilise aine puhul ei kehtestab sellega seoses asjakohased tegevusaladel ja juhtimistasanditel pruugi olla kogust, millega meetmed. rakendatavad abinõud töötajate kokkupuutel oleks aine töötaja terviseriski vältimiseks ja tervisele ohutu.” vähendamiseks, samuti abinõude rakendamise ajakava ja rakendajad. Tööandja eraldab tegevuskava täitmiseks vajalikud vahendid. TTOS-i § 121 lõiked 1 ja 2: (1) Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks. 12 (2) Tööandja rakendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmeid järgmiste üldiste ennetuspõhimõtete alusel: 1) riskide tekkimise vältimine; 2) vältimatute riskide hindamine; 3) riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või kui see ei ole võimalik, nende vähendamine vastuvõetava tasemeni; 4) ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga; 5) töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks; 6) töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule; 7) ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele; 8) ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnoloogiat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju. Kantserogeenide määruse § 3 lg 1: „Kõikide tööprotsesside puhul, kus esineb töötajate kantserogeenide või mutageenidega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama kokkupuute 13  laadi, ulatuse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötajate tervisele ja ohutusele ning võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.“ 4. Kokkupuude ei tohi ületada III lisas Ohtlike kemikaalide määruse § 1 Vastab kantserogeenile, mutageenile või lõige 1: „(1) Määrus kehtestab reproduktiivtoksilisele ainele töökeskkonna ohtlike kemikaalide ja sätestatud piirnormi.“; neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded ja töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid eesmärgiga kaitsta nende ainetega kokkupuutuvate töötajate tervist.“ TTOS-i § 3 lõige 3: „(3) Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 loetletud füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme.“ b) lõiget 5 muudetakse järgmiselt: Kantserogeenide määruse § 4 lõige 5 Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 4 lõike 5 i) sissejuhatav osa asendatakse (sissejuhatav lause): „Kantserogeenide sissejuhatavat lauset täiendatakse järgmisega: või mutageenide kasutamisel peab sõnadega „või reproduktiivtoksiliste „5. Kantserogeeni, mutageeni või tööandja rakendama järgmisi ainete“ ja sõnastatakse järgmiselt: reproduktiivtoksilise aine kasutamisel meetmeid:“ „(5) Kantserogeenide, mutageenide või kohaldab tööandja kõiki järgmisi reproduktiivtoksiliste ainete meetmeid:“; kasutamisel peab tööandja rakendama järgmisi meetmeid:“ ii) punkt a asendatakse järgmisega: Kantserogeenide määruse § 4 lõike 5 Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 4 lõiget 5 „a) kantserogeeni, mutageeni või punkt 1: „töökeskkonnas hoitava või punkti 1 täiendatakse sõnadega „või reproduktiivtoksilise aine koguste käideldava kantserogeeni või mutageeni reproduktiivtoksilise aine“ ja piiramine töökohal;“ sõnastatakse järgmiselt: 14  koguse piiramine vajamineva „1) töökeskkonnas hoitava või miinimumini;“ käideldava kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise aine koguse piiramine vajamineva miinimumini,“ iii) punktid c, d ja e asendatakse Kantserogeenide määruse § 4 lõike 5 Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 4 lõike 5 järgmisega: punktid 3–5: punkte 3–5 täiendatakse sõnadega „või reproduktiivtoksilise aine“ ja sõnastatakse järgmiselt: „c) tööprotsesside ja tehnilise kontrolli 3) tööprotsessi kavandamine nii, et „3) tööprotsessi kavandamine nii, et meetmete kavandamine selliselt, et kantserogeeni või mutageeni pihkumine kantserogeeni, mutageeni või kantserogeeni, mutageeni või töökeskkonda oleks välditud või, kui reproduktiivtoksilise aine pihkumine reproduktiivtoksilise aine vabanemine vältimine ei ole võimalik, viidud töökeskkonda oleks välditud või, kui töökohal oleks välditud või miinimumini koos kontrollmeetmete vältimine ei ole võimalik, viidud miinimumini viidud; rakendamisega; miinimumini koos kontrollmeetmete rakendamisega; d) kantserogeenide, mutageenide või 4) kantserogeeni või mutageeni 4) kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksiliste ainete eemaldamine nende võimalikust reproduktiivtoksilise aine eemaldamine nende tekkimise kohas, pihkumise kohast kohtäratõmbe, eemaldamine nende võimalikust kohtäratõmbe süsteem või üldventilatsiooni või teiste asjakohaste pihkumise kohast kohtäratõmbe, üldventilatsioon, kõik meetodid, mis meetmete abil; üldventilatsiooni või teiste asjakohaste on asjakohased ning kooskõlas meetmete abil; vajadusega kaitsta rahvatervist ja keskkonda; e) kantserogeenide, mutageenide või 5) seiremeetodite kasutamine 5) seiremeetodite kasutamine reproduktiivtoksiliste ainete kantserogeeni või mutageeni pihkumise kantserogeeni, mutageeni või olemasolevate asjakohaste õigeaegseks avastamiseks; reproduktiivtoksilise aine pihkumise õigeaegseks avastamiseks;“ 15 mõõtmismeetodite kasutamine, eriti selleks, et varakult avastada ettenägematust sündmusest või õnnetusest tulenevad erakorralised kokkupuuted kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega;“; iv) punkt j asendatakse järgmisega: Kantserogeenide määruse § 4 lõike 5 Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 4 lõike 5 punkt 9: punkti 9 täiendatakse sõnadega „või „j) ohupiirkondade märgistamine ning 9) ohualade märgistamine ja reproduktiivtoksilise ainega“ ja asjakohaste hoiatus- ja ohutusmärkide, nõuetekohaste ohutusmärkide, sh sõnastatakse järgmiselt: sealhulgas siltide „suitsetamine keelumärgi «Suitsetamise keeld» „9) ohualade märgistamine ja keelatud“ kasutamine piirkondades, kasutamine piirkondades, kus töötajad nõuetekohaste ohutusmärkide, sh kus töötajad puutuvad või võivad puutuvad või võivad kokku puutuda keelumärgi „Suitsetamise keeld“ kokku puutuda kantserogeenide, kantserogeeni või mutageeniga; kasutamine piirkondades, kus töötajad mutageenide või reproduktiivtoksiliste puutuvad või võivad kokku puutuda ainetega;“ kantserogeeni, mutageeniga või reproduktiivtoksilise ainega;“ 7) artikli 6 esimese lõigu punktid a ja b asendatakse järgmistega: „a) kasutatavad tööprotsessid ja/või Kantserogeenide määruse § 8 lõike 1 Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 8 lõike 1 tööstuslikud protsessid ning punktid 3 ja 4: punkte 3 ja 4 täiendatakse sõnadega kantserogeenide, mutageenide või 3) tööprotsesside või tehnoloogiate „või reproduktiivtoksilisi aineid“ ja reproduktiivtoksiliste ainete loetelu, mille puhul kasutatakse sõnastatakse järgmiselt: kasutamise põhjused; kantserogeene või mutageene ja nende „3) tööprotsesside või tehnoloogiate kasutamise põhjendused; loetelu, mille puhul kasutatakse kantserogeene, mutageene või reproduktiivtoksilisi aineid ja nende kasutamise põhjendused; b) valmistatavate või kasutatavate 4) valmistatavate või kasutatavate 4) valmistatavate või kasutatavate kantserogeene, mutageene või kantserogeene või mutageene kantserogeene, mutageene või reproduktiivtoksilisi aineid sisaldavate sisaldavate ainete või segude kogused; reproduktiivtoksilisi aineid sisaldavate ainete või segude kogused;“. ainete või segude kogused;“ 16 8) artikli 10 lõiget 1 muudetakse järgmiselt: a) sissejuhatav osa asendatakse Kantserogeenide määruse § 7 Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 7 järgmisega: sissejuhatav lause ja punkt 1: sissejuhatavat lauset ja punkti 1 täiendatakse sõnadega „või „1. Tööandjad on kõikide Tööandja peab töötajate võimaliku reproduktiivtoksiliste ainetega“ ja tööprotsesside puhul, mille juures kantserogeenide või mutageenidega sõnastatakse järgmiselt: esineb kantserogeenide, mutageenide kokkupuute vältimiseks võtma „Tööandja peab töötajate võimaliku või tarvitusele järgmised tööhügieeni kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega abinõud: reproduktiivtoksiliste ainetega saastatuse oht, kohustatud võtma kokkupuute vältimiseks võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et:“ tarvitusele järgmised tööhügieeni abinõud: b) punkt a asendatakse järgmisega: „a) töötajad ei söö, joo ega suitseta 1) keelama söömise, joomise ja 1) keelama söömise, joomise ja tööpiirkondades, kus esineb suitsetamise piirkondades, kus esineb suitsetamise piirkondades, kus esineb kantserogeenide, mutageenide või kantserogeenide või mutageenidega kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega saastatuse oht; reproduktiivtoksiliste ainetega saastatuse oht;“. saastatuse oht;“ 9) artiklit 11 muudetakse järgmiselt: a) lõike 1 teine lõik asendatakse Kantserogeenide määruse § 9 lõige 2: Ei vasta Kantserogeenide määruse § 9 1 järgmisega: „(2) Väljaõpet tuleb korrata, kui täiendatakse lõikega 1 järgmises „Koolitust tuleb: tööprotsessis tehakse olulisi muudatusi, sõnastuses: – kohandada uue või muutunud ohu mis puudutavad kasutatavaid arvessevõtmiseks, eelkõige juhul, kui kantserogeene või mutageene, seadmeid „(11) Väljaõpet kohandatakse uue või töötajad puutuvad või võivad kokku või tehnoloogiat.“ muutunud ohu arvesse võtmiseks, puutuda uute või mitmete erinevate eelkõige juhul, kui töötaja puutub või kantserogeenide, mutageenide või võib kokku puutuda uue või mitme reproduktiivtoksiliste ainetega, kantserogeeni, mutageeni või sealhulgas nende ainetega, mis reproduktiivtoksilise ainega, sisalduvad ohtlikes ravimites, või sealhulgas ainetega, mis sisalduvad ohtlikes ravimites.“; 17 juhul, kui tööga seotud asjaolud muutuvad, Kantserogeenide määruse § 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: – regulaarselt korraldada tervishoiuasutustes kõigile töötajatele, „(2) Väljaõpet korratakse vajadusel kes puutuvad kokku kantserogeenide, regulaarselt.“; mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega, eriti kui kasutatakse neid Kantserogeenide määruse § 9 aineid sisaldavaid uusi ohtlikke täiendatakse lõikega 3 järgmises ravimeid ja sõnastuses: – vajaduse korral regulaarselt korrata „(3) Tervishoiuasutuses tuleb väljaõpet muudes tegevuspaikades.“; regulaarselt korraldada töötajatele, kes puutuvad kokku kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega, eriti kui kasutatakse neid aineid sisaldavaid uusi ohtlikke ravimeid.“; lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Tööandjad teavitavad töötajaid Kantserogeenide määruse § 10 lõige 1: Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 10 lõiget 1 kantserogeene, mutageene või „(1) Tööandja teavitab töötajaid täiendatakse sõnadega reproduktiivtoksilisi aineid ettevõttes kasutatavatest kantserogeene „reproduktiivtoksilisi aineid“ ja sisaldavatest seadmetest ja nendega või mutageene sisaldavatest seadmetest sõnastatakse järgmiselt: seotud konteineritest ja tagavad, et ja konteineritest ning tagab, et kõik neid „(1) Tööandja teavitab töötajaid kõik kantserogeene, mutageene või aineid sisaldavad seadmed, konteinerid ettevõttes kasutatavatest reproduktiivtoksilisi aineid sisaldavad ja pakendid kannavad selgesti loetavat kantserogeene, mutageene või konteinerid, pakendid ja seadmed märgistust ning hästi nähtavaid reproduktiivtoksilisi aineid kannavad selgeid ja loetavaid silte hoiatusmärke.“ sisaldavatest seadmetest ja ning on märgistatud hästi nähtavate konteineritest ning tagab, et kõik neid hoiatus- ja ohumärkidega. aineid sisaldavad seadmed, konteinerid ja pakendid kannavad selgesti loetavat 18  Kantserogeenide määruse § 9 lõige 1 märgistust ning hästi nähtavaid punkt 3: „(1) Tööandja peab hoiatusmärke.“ kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutuvatele töötajatele tagama asjakohase väljaõppe, mis peab hõlmama eelkõige järgmist: [---] 3) kasutatavate ohumärguannete Kui IIIa lisas on kehtestatud tundmine;“ bioloogiline piirnorm, tuleb kõnealuse kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise ainega Vastab töötamiseks läbida kohustuslik Direktiivi (EL) 2022/431 IIIa lisas on tervisekontroll vastavalt viidatud lisas kehtestatud bioloogiline piirnorm pliile. sätestatud korrale. Selline nõue Plii on märgitud ohtlike kemikaalide tehakse töötajatele teatavaks enne, kui määruse lisas reproduktiivtoksilise neile antakse tööülesanne, mis on ainena, seega tuleb enne pliiga töötamist seotud ohuga puutuda kokku läbida kohustuslik tervisekontroll. kõnealuse kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise ainega.“ TTOS-i § 131 lõiked 5 ja 7: „(5) Sõltumata riskide hindamise tulemustest tuleb tervisekontroll korraldada öötöötajale ja töötajale, kes puutub kokku plii ja selle ühenditega ning asbestitolmuga. (7) Tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli enne bioloogiliste ohutegurite, kantserogeenide, mutageenide, plii ja selle ühendite ning asbestitolmuga kokkupuute algust ja öötöötaja tervisekontrolli enne öötööle asumist.“ 19  TTOS-i 133 lõike 1 punktid 1, 2 ja 3: „(1) Tööandja juhendab töötajat enne tööle asumist. Juhendamise käigus tehakse eelkõige teatavaks: 1) ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnaspetsialisti kontaktandmed; 2) töökeskkonna riskide hindamise tulemused, sealhulgas töötaja töökeskkonna ohutegurid, terviseriskid ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavad abinõud; 3) tehtava töö ja kasutatava töövahendi ohutusnõuded;“ Plii määruse § 3 lõike 1 punkt 1: „(1) Töötervishoiuarst kontrollib pliiga kokkupuutuva töötaja tervist: 1) enne sellise töö alustamist, kus töötaja puutub kokku plii ja selle ioonsete ühenditega;“ 10) artiklit 14 muudetakse järgmiselt: a) lõike 3 esimene lõik asendatakse Kantserogeenide määruse § 12 lõige 2: Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 12 lõiget 2 järgmisega: „(2) Kui tervisekontrolli käigus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: avastatakse ühel töötajal kantserogeeni „(2) Kui tervisekontrolli käigus „3. Kui töötajal avastatakse või mutageeniga kokkupuute tagajärjel avastatakse töötajal tervisehäire, mis tervisehäire, mis on oletatavalt tekkinud tervisehäire, peavad võib olla tekkinud kantserogeeni, tekkinud kantserogeenide, tervisekontrolli läbima ka teised mutageeni või reproduktiivtoksilise mutageenide või reproduktiivtoksiliste töötajad, kes töötavad samalaadsetes ainega kokkupuute tagajärjel või kui ainetega kokkupuute tagajärjel, või tingimustes. Sellisel juhul tuleb teostada leitakse, et ainele kehtestatud kui leitakse, et on ületatud bioloogilist ka täiendav töökeskkonna riskianalüüs.“ bioloogilist piirnormi on ületatud, tuleb 20 piirnormi, võib töötajate tööandjal töötervishoiuarsti otsuse 4 tervisekontrolli eest vastutav arst või TTOS-i § 13 lõige 4 punkt 5: alusel saata teised samamoodi ametiasutus nõuda, et teised „(4) Tööandja uuendab riskianalüüsi, kantserogeenide, mutageenide või samamoodi kantserogeenide, kui: reproduktiivtoksiliste ainetega kokku mutageenide või reproduktiivtoksiliste [---] puutunud töötajad tervisekontrolli.“ ainetega kokku puutunud töötajad 5) töötervishoiuarst on tervisekontrolli läbiksid tervisekontrolli.“ käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise;“ b) lõige 4 asendatakse järgmisega: Bioloogiline piirnorm on Eesti õiguses Vastab määratud ainult pliile. Plii määruse § 3 „4. Tervisekontrolli korral koostatakse lõige 3: töötaja tervisekaart ja tervisekontrolli (3) Töötaja tervisekontrolli osad on: eest vastutav arst või ametiasutus teeb 1) töö- ja terviseanamnees; ettepaneku, missuguseid 2) terviseuuring, mille käigus tuleb kaitsemeetmeid või ohutusabinõusid pöörata erilist tähelepanu pliist iga töötaja puhul tuleks rakendada. kahjustuda võivale vereloomele, mao- ja Tervisekontrolli osaks võivad olla seedetraktile, neerudele, perifeersele ja bioseire ja sellega seotud nõuded.“; kesknärvisüsteemile; 3) vereanalüüs koos hematokriti määramisega; 4) uriinianalüüs; 5) töötaja tööohutusalane nõustamine. Tervise- ja tööministri 15.12.2022. a määrus nr 87 „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ § 4 lõiked 2–6: [---] (2) Enne tervisekontrolli läbimist täidab töötaja lisas 1 esitatud tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ning kinnitab andmete õigsust allkirjaga. 21  (3) Töötervishoiuarst, olles tutvunud töökeskkonna riskianalüüsiga, vajaduse korral töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega töökohal ning töötaja terviseandmetega, määrab vajalikud terviseuuringud ja analüüsid, kaasates vajaduse korral teisi eriarste või spetsialiste. (4) Töötervishoiuarst kannab tervisekontrolli kaardile terviseuuringute ja analüüside tulemused, otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta ning ettepanekud tööandjale ja töötajale. (5) Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute ja analüüside tulemused ning väljastab lisas 2 esitatud tervisekontrolli otsuse. (6) Töötervishoiuarst väljastab tööandjale lisas 2 esitatud terviskontrolli otsuse, milles esitab vajaduse korral ettepanekud töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks ja töötaja tervise edendamiseks. TTOS-i § 131 lõige 13: (13) Tööandja rakendab töötervishoiuarsti ettepanekuid töökeskkonna ja töötingimuste 22  parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks, kui sellega ei kaasne tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Tööandja lisab ettepanekud vajaduse korral riskianalüüsi tegevuskavasse. Ohtlike kemikaalide määruse § 11 lõige 1: „(1) Tööandja tagab, tuginedes töökeskkonna riskide hindamise tulemusele, et töötajad, kelle tervist võib mõjutada ohtlik kemikaal või ohtlikku kemikaali sisaldav materjal, läbivad tervisekontrolli töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras. Vajadusel korraldatakse bioloogiline seire, mille käigus määratakse töötaja veres või uriinis kemikaali või tema metaboliidi sisaldus.“ c) lõike 8 esimene lõik asendatakse TTOS-i § 23. Kutsehaigus ja tööga Vastab osaliselt Kutsehaiguste määruse § 6 punkti 58 järgmisega: seotud haigus: täiendatakse sõnadega „ja (1) Kutsehaigus on haigus, mille on reproduktiivtoksilisteks aineteks“ ning „8. Kõikidest vastavalt liikmesriigi põhjustanud kutsehaiguste loetelus sõnastatakse järgmiselt: õigusele või tavadele kindlaks tehtud nimetatud töökeskkonna ohutegur või vähktõvejuhtumitest, kahjulikusttöö laad. Kutsehaiguste loetelu „58) keemilised ained, mis toimest täiskasvanud mees- ja kehtestab valdkonna eest vastutav klassifitseeritakse 1. kategooria naistöötajate suguvõimele jaminister. kantserogeenideks, mutageenideks ja viljakusele ning järglaste arengut reproduktiivtoksilisteks aineteks mõjutavast toksilisusest, mis (2) Tööga seotud haigus on kutsehaigus vastavalt Euroopa Parlamendi ja tulenevad töökeskkonnas või tööst põhjustatud haigus. nõukogu määrusele (EÜ) kantserogeeni, mutageeni või nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja reproduktiivtoksilise ainega segude klassifitseerimist, märgistamist 23 kokkupuutest, teatatakse pädevale (3) Tööst põhjustatud haigus on ja pakendamist ning millega asutusele.“ töökeskkonna ohuteguri põhjustatud muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (4) Töötajal tööga seotud haigust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, kahtlustav arst saadab töötaja 31.12.2008, lk 1–1355);“. töötervishoiuarsti juurde. (5) Kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ja töö laadi kohta, kaasates vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid. Selleks töötervishoiuarst: 1) nõuab tööandjatelt töötaja eelnevate tervisekontrollide andmed ja töökeskkonna riskianalüüsi tulemused või riskianalüüsi puudumise korral seletuskirja töötaja tööolude ja töö laadi kohta; 2) vestleb tööandjaga ja vajaduse korral külastab töökeskkonda; 3) vestleb töötajaga ja vajaduse korral küsib töötajalt täiendavaid terviseandmeid. (6) Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie päeva jooksul 24 pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsioonile ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile. (7) Tööst põhjustatud haigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist Tööinspektsioonile, esitades järgmised andmed: 1) töötaja ees- ja perekonnanime, ameti; 2) haiguse diagnoosimise kuupäeva; 3) haiguse ja selle tekkepõhjused; 4) tööandja ja tema aadressi. (8) Tööinspektsioon edastab Terviseametile hiljemalt iga aasta 1. märtsiks kirjalikult eelmise aasta kutsehaigestumiste ja tööst põhjustatud haigestumiste statistilised andmed. Sotsiaalministri 09.05.2005. a määrus nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ (edaspidi kutsehaiguste määrus) § 6 punkt 58: Kutsehaigused, mis on põhjustatud järgmistest töökeskkonna keemilistest ohuteguritest: [---] 18) plii ja selle ühendid; [---] 25  58) keemilised ained, mis klassifitseeritakse 1. kategooria kantserogeenideks ja mutageenideks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355); [---] 60) muud keemilised ohutegurid, mida ei ole esitatud punktides 1–59, kuid mis võivad põhjustada haigestumist. 11) artikli 15 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Kantserogeenide ja mutageenidega Kantserogeenide määruse § 11 lõiked 1 Vastab osaliselt TTOS-i § 131 täiendatakse lõikega 17 kokkupuute korral säilitatakse ja 3: järgmises sõnastuses: artikli 12 punktis c nimetatud loetelu (1) Tööandja peab pidama töö tõttu „(17) Tööandja säilitab töötervishoiu- ja artikli 14 lõikes 4 nimetatud töötaja kantserogeenidest või mutageenidest teenuse osutamisega seotud andmeid tervisekaarti vastavalt siseriiklikele ohustatud töötajate nimekirja. 40 aastat töötaja viimasest õigusaktidele või tavale vähemalt (3) Andmeid nimekirja kantud töötaja kokkupuutest kantserogeeni või 40 aastat pärast kokkupuute lõppu. kohta peab tööandja hoidma mutageeniga ja viis aastat töötaja ajakohasena ja säilitama vähemalt 40 viimasest kokkupuutest aastat pärast töötaja viimast reproduktiivtoksilise ainega.“. kokkupuudet kantserogeeni või mutageeniga. 1a. Reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute korral säilitatakse 26 artikli 12 punktis c nimetatud loetelu Kantserogeenide määruse § 11 lõiget 1 ja artikli 14 lõikes 4 nimetatud töötaja täiendatakse sõnadega „või tervisekaarti vastavalt siseriiklikele reproduktiivtoksilistest ainetest“ ja õigusaktidele või tavale vähemalt viis sõnastatakse järgmiselt: aastat pärast kokkupuute lõppu.“ „(1) Tööandja peab pidama töö tõttu kantserogeenidest, mutageenidest või reproduktiivtoksilistest ainetest ohustatud töötajate nimekirja.“ Kantserogeenide määruse § 11 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „kantserogeeni või mutageeniga“ tekstiosaga „ja vähemalt viis aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet reproduktiivtoksilise ainega“ ning sõnastatakse järgmiselt: „Andmeid nimekirja kantud töötaja kohta peab tööandja hoidma ajakohasena ja säilitama vähemalt 40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet kantserogeeni või mutageeniga ja vähemalt viis aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet reproduktiivtoksilise ainega.“ 12) artiklit 16 muudetakse järgmiselt: a) lõige 1 asendatakse järgmisega: Ei ole vaja üle võtta „1. Euroopa Parlament ja nõukogu sätestavad Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 153 lõike 2 punktis b ettenähtud korras 27 olemasoleva teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete alusel direktiividega piirnormid kõigile sellistele kantserogeenidele, mutageenidele ja reproduktiivtoksilistele ainetele, mille puhul see on võimalik, ja vajaduse korral teised kõnesolevaga otseselt seotud sätted.“ b) lisatakse järgmised lõiked: Ohtlike kemikaalide määruse lisas on Vastab sätestatud keemiliste ohutegurite „3. Euroopa Parlament ja nõukogu piirnormid ja lisaks kantserogeenide sätestavad ELi toimimise lepingu määruses nõuded tervisekontrollile. artikli 153 lõike 2 punktis b ettenähtud korras olemasoleva teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete alusel direktiividega bioloogilised piirnormid koos muu asjakohase teabega tervisekontrolli kohta. 4. Bioloogilised piirnormid ja muu tervisekontrolli alane teave nähakse ette IIIa lisas 13) lisatakse järgmine artikkel: Artikkel 16a Ei ole vaja üle võtta Toimeläveta reproduktiivtoksiliste ja toimelävega reproduktiivtoksiliste ainete kindlaks määramine 28 Euroopa Parlament ja nõukogu määravad ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punktis b ettenähtud korras olemasolevate teaduslike ja tehniliste andmete põhjal käesoleva direktiivi III lisa märgete veerus kindlaks, kas reproduktiivtoksiline aine on toimeläveta reproduktiivtoksiline aine või toimelävega reproduktiivtoksiline aine. 14) artikli 17 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Komisjonil on õigus võtta kooskõlas Ei ole vaja üle võtta artikliga 17a vastu delegeeritud õigusakte II lisas üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides või spetsifikaatides ning kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainete valdkonnas tehtud uusi avastusi.“ 15) artikkel 18a asendatakse järgmisega: Artikkel 18a Ei ole vaja üle võtta Hindamine Direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 17a osutatud hindamisega seonduvalt hindab komisjon käesoleva direktiivi rakendamise järgmise hindamise käigus ka vajadust muuta 29 sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu kokkupuute piirnormi. Komisjon algatab selle protsessi 2022. aastal ja esitab seejärel käesoleva direktiivi hilisema läbivaatamise käigus asjakohasel juhul kõnealuse ainega seotud vajalikud muudatusettepanekud. Hiljemalt 11. juuliks 2022 hindab komisjon võimalust muuta käesolevat direktiivi, et lisada sätted kaadmiumi ja selle anorgaaniliste ühendite õhu kaudu leviva tööalase kokkupuute piirnormi ja bioloogilise piirnormi kombinatsiooni kohta. Hiljemalt 31. detsembriks 2022 esitab komisjon asjakohasel juhul, pärast konsulteerimist tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega ning võttes arvesse eri asutuste, sidusrühmade ja Maailma Terviseorganisatsiooni olemasolevaid soovitusi selliste esmatähtsate kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete kohta, mille jaoks on vaja kehtestada piirnormid, tegevuskava tööalase kokkupuute uute või läbivaadatud piirnormide kehtestamiseks vähemalt 30 25 aine, ainerühma või protsessi käigus tekkiva aine puhul. Asjakohasel juhul ja võttes arvesse nimetatud tegevuskava ja uusimaid teaduslikke teadmisi ning pärast tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega konsulteerimist, esitab komisjon viivitamata artikli 16 kohased seadusandlikud ettepanekud. Asjakohasel juhul ja hiljemalt 5. aprilliks 2025 ning võttes arvesse uusimaid teaduslikke teadmisi ja pärast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega, töötab komisjon välja määratluse ja koostab soovitusliku loendi ohtlike ravimite või neis sisalduvate ainete kohta, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas sätestatud 1A või 1B kategooria kantserogeensete ainete klassifitseerimise kriteeriumidele. Hiljemalt 31. detsembriks 2022 valmistab komisjon pärast asjakohaseid konsultatsioone asjaomaste sidusrühmadega ette liidu suunised, mis käsitlevad ohtlike ravimite valmistamist, manustamist ja kasutusest kõrvaldamist töökohal. Suunised avaldatakse Euroopa 31 Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) veebisaidil ja asjaomased pädevad asutused levitavad neid kõigis liikmesriikides. Asjakohasel juhul, pärast tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamuse saamist, määrab komisjon kindlaks kõrgeima ja madalaima riskitaseme, võttes arvesse mõnes liikmesriigis praegu kehtivat kantserogeenide piirnormide kehtestamise metoodikat ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamust. Hiljemalt 12 kuud pärast tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamuse saamist valmistab komisjon pärast asjakohaseid konsultatsioone asjaomaste sidusrühmadega ette liidu suunised riskipõhiste piirnormide kehtestamise metoodika kohta. Suunised avaldatakse EU-OSHA veebisaidil ja asjaomased pädevad asutused levitavad neid kõigis liikmesriikides. Võttes arvesse uusimaid teaduslikke teadmisi ja pärast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega, teeb komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2024. aastaks asjakohasel juhul 32 ettepaneku koobalti piirnormi ja anorgaaniliste koobaltiühendite kohta.“ II lisa punkt 1 asendatakse järgmisega: Kantserogeenide määruse § 12 lõige 1: Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 12 lõiget 1 (1) Tööandja tagab, tuginedes täiendatakse sõnadega „või 1. Kantserogeenide, mutageenide või töökeskkonna riskide hindamise reproduktiivtoksilised ained“ ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokku tulemusele, et töötajad, kelle tervist sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tööandja puutunud töötajate tervisekontrolli võivad mõjutada kantserogeenid või tagab, tuginedes töökeskkonna riskide eest vastutav arst ja/või ametiasutus mutageenid, läbivad tervisekontrolli hindamise tulemusele, et töötajad, peab iga töötaja puhul teadma tema töötervishoiu ja tööohutuse seaduses kelle tervist võivad mõjutada kokkupuute tingimusi ja asjaolusid. sätestatud korras. kantserogeenid, mutageenid või reproduktiivtoksilised ained, läbivad (2) Kui tervisekontrolli käigus tervisekontrolli töötervishoiu ja diagnoositakse töötajal haigus või tööohutuse seaduses sätestatud tuvastatakse tööst tingitud tervisehäire, korras.“ peab tööandja korraldama tervisekontrolli ka kõigile teistele samalaadsetes tingimustes töötavatele töötajatele. Töö- ja terviseministri 15. detsembri 2022. a määrus nr 87 „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ § 3 lõige 2: (2) Ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimiseks võtab töötervishoiuarst asjakohaste andmete olemasolu korral aluseks: 1) töökeskkonna riskide hindamise tulemused; 33  2) töötajate terviseandmed, sealhulgas tervisekontrolli tulemused, töötajate tööga seotud haigestumiste andmed, ajutise töövõimetuse andmed ja töötajate terviseseisundit kirjeldavate küsimustike andmed; 3) tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise andmed. III lisa muudetakse vastavalt Ei vasta Kajastub allpool käesoleva direktiivi lisale. Artikkel 2 Ülevõtmine 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva Ei ole vaja üle võtta direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 5. aprilliks 2024. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti. Artikkel 3 Jõustumine 34 Käesolev direktiiv jõustub Ei ole vaja üle võtta kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 4 Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud Ei ole vaja üle võtta liikmesriikidele. LISA Direktiivi 2004/37/EÜ lisasid muudetakse järgmiselt. 1) III lisa punkti A muudetakse järgmiselt: a) benseeni käsitlev rida asendatakse järgmisega: Benseen (CASi nr 71–43-2) Benseen (CASi nr 71-43-2) Vastab osaliselt Ohtlike kemikaalide määruse lisa 0,66 mg/m3, 0,2 ppm (pikaajalise 1,5 mg/m3, 0,5 ppm (pikaajalise asendatakse käesoleva määruse lisaga kokkupuute piirnorm) kokkupuute piirnorm), 9 mg/m3, ja muudetakse mõjur benseeni (CASi 3 ppm (lühiajalise kokkupuute nr 71-43-2) piirnormi. Märkus: võib kokkupuutel nahaga piirnorm) oluliselt suurendada kogu organismi Benseen (CASi nr 71–43-2) koormatust. Märkus: naha kaudu kergesti imenduv 0,66 mg/m3, 0,2 ppm (pikaajalise Üleminekumeede: piirnorm 1 ppm aine (A), kantserogeenne aine (C) kokkupuute piirnorm) (3,25 mg/m3) kuni 5. aprillini 2024. Kehtib alates 06.04.2026 Piirnorm 0,5 ppm (1,65 mg/m3 alates 5. aprillist 2024 kuni 5. aprillini 2026. 1,5 mg/m3, 0,5 ppm (pikaajalise kokkupuute piirnorm), 9 mg/m3, 3 ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm) Kehtib kuni: 05.04.2026 Märkus: A, C 35  Ohtlike kemikaalide määruse § 111 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Määruse lisas nimetatud aine „benseen“ piirnorm 0,66 mg/m3 jõustub 6. aprillil 2026. a.“ b) lisatakse järgmised read: Akrüülnitriil (CASi nr 107–13-1) Akrüülnitriil (CASi nr 107-13-1) Vastab osaliselt Ohtlike kemikaalide määruse lisa 1 mg/m3, 0,45 ppm (pikaajalise 3 4,5 mg/m , 2 ppm (pikaajalise asendatakse käesoleva määruse lisaga kokkupuute piirnorm), 4 mg/m3, kokkupuute piirnorm), 13 mg/m3, ja muudetakse mõjur akrüülnitriil 1,8 ppm (lühiajalise kokkupuute 6 ppm (lühiajalise kokkupuute (CASi nr 107-13-1) piirnormi. piirnorm) piirnorm) Akrüülnitriil (CASi nr 107–13-1) Märkus: A, C 4,5 mg/m3, 2 ppm (pikaajalise Märkus: Võib kokkupuutel nahaga kokkupuute piirnorm), 13 mg/m3, oluliselt suurendada kogu organismi 6 ppm (lühiajalise kokkupuute koormatust. Aine võib põhjustada naha piirnorm) sensibiliseerumist. Kehtib kuni 04.04.2026 Märkus: A, C, S (sensibiliseeriv) Üleminekumeede: Piirnorme kohaldatakse alates 5. aprillist 2026. Akrüülnitriil (CASi nr 107–13-1) 1 mg/m3, 0,45 ppm (pikaajalise kokkupuute piirnorm), 4 mg/m3, 1,8 ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm) Kehtib alates 05.04.2026 Märkus: A, C, S 36  Ohtlike kemikaalide määruse § 111 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Määruse lisas nimetatud aine „akrüülnitriil“ piirnorm 1 mg/m3 jõustub 5. aprillil 2026. a..“ Nikliühendid (CASi nr puudub) Nikli ühendid, oksiid, karbonaat ja Vastab osaliselt Ohtlike kemikaalide määruse lisa 0,01 mg/m3 (pikaajalise kokkupuute lahustuvad ühendid (arvutatud niklile) asendatakse käesoleva määruse lisaga, piirnorm) 0,01 mg/m3 (pikaajalise kokkupuute muudetakse mõjur „nikli ühendid, Märkus: sissehingatav kopsu piirnorm) oksiid, karbonaat ja lahustuvad alveoolidesse jõudev fraktsioon, ühendid“ (CASi nr puudub) nime, mõõdetuna niklina. Märkus: S, C piirnormi ja lisatakse märge. Üleminekumeede: Piirnormi Nikliühendid (CASi nr puudub) kohaldatakse alates 18. jaanuarist 2025. (arvutatud niklile) 0,01 mg/m3 (pikaajalise kokkupuute piirnorm) 0,05 mg/m3 (pikaajalise kokkupuute Märkus: S, C, 1 piirnorm) Kehtib alates 18.01.2025. Märkus: sissehingatav fraktsioon, mõõdetuna niklina Nikliühendid (CASi nr puudub) (mõõdetuna niklile) 0,05 mg/m3 Üleminekumeede: piirnormi (pikaajalise kokkupuute piirnorm) kohaldatakse alates 18. jaanuarist 2025. Märkus: S, C, 31 (sissehingatav Kuni selle kuupäevani kohaldatakse fraktsioon) piirnormi 0,1 mg/m3. Kehtib alates 18.01.2025. Märkus: Aine võib põhjustada naha ja Nikliühendid (CASi nr puudub) hingamisteede sensibiliseerumist. (arvutatud niklile) 0,1 mg/m3 (pikaajalise kokkupuute piirnorm) Märkus: S, C, 31 (sissehingatav fraktsioon) Kehtib kuni 17.01.2025 37  Ohtlike kemikaalide määruse § 111 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Määruse lisas nimetatud aine „nikliühendid“ piirnorm 0,01 mg/m3, mis on kopsu alveoolidesse jõudev fraktsioon, mõõdetuna niklina jõustub alates 18.01.2025; piirnorm 0,05 mg/m3, mis on sissehingatav fraktsioon jõustub 18.01.2025 ning kuni 17.01.2025 kehtib sissehingatava fraktsiooni piirnormina 0,1 mg/m3. Anorgaaniline plii ja selle ühendid Plii ja anorgaanilised ühendid, Vastab 0,15 mg/m3 (pikaajalise kokkupuute (arvutatud pliile) kogu tolm piirnorm) (7439-92-1, metall) 0,1 mg/m3 (pikaajalise kokkupuute piirnorm); peentolm 0,05 mg/m3 (pikaajalise kokkupuute piirnorm) Märkused: Reproduktiivtoksiline aine (R), 1 (Peentolm koosneb alla 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakestest, mis võivad jõuda koos sissehingatava õhuga kopsualveoolidesse (respireeritav fraktsioon).) N,N-dimetüülatseetamiid (CASi N,N -dimetüülatsetamiid (CASi Vastab nr 127-19-5) 36 mg/m3, 10 ppm 3 nr 127-19-5) 36 mg/m , 10 ppm (pikaajalise kokkupuute piirnorm); (pikaajalise kokkupuute piirnorm); 72 mg/m3, 20 ppm (lühiajalise 72 mg/m3, 20 ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm). kokkupuute piirnorm). 38 Märkused: võib kokkupuutel nahaga Märkused: A, S, R oluliselt suurendada kogu organismi koormatust. Nitrobenseen (CASi nr 98-95-3) Nitrobenseen (CASi nr 98-95-3) Vastab osaliselt Ohtlike kemikaalide määruse lisa 1 mg/m3 0,2 ppm (pikaajalise 1 mg/m3 0,2 ppm (pikaajalise asendatakse käesoleva määruse lisaga, kokkupuute piirnrom) kokkupuute piirnrom) mõjurile „nitrobenseen“ (CASi nr 98-95-3) lisatakse märge „R“. Märkused: võib kokkupuutel nahaga Märkused: A oluliselt suurendada kogu organismi Märkused: A, R koormatust. N,N-dimetüülformamiid (CASi Dimetüülformamiid (CASi Vastab 3 3 nr 68-12-2) 15 mg/m , 5 ppm nr 68-12-2) 15 mg/m , 5 ppm (pikaajalise kokkupuute piirnorm); (pikaajalise kokkupuute piirnorm); 30 mg/m3, 10 ppm (lühiajalise 30 mg/m3, 10 ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm). kokkupuute piirnorm). Märkused: võib kokkupuutel nahaga Märkused: A, R oluliselt suurendada kogu organismi koormatust. 2-metoksüetanool (CASi nr 109-86-4) 1 2 -metoksüetanool (metüültsellosolv, Vastab ppm (pikaajalise kokkupuute piirnorm) o-metüületüleenglükool) (CASi Märkused: võib kokkupuutel nahaga nr 109-86-4) 1 ppm (pikaajalise oluliselt suurendada kogu organismi kokkupuute piirnorm) koormatust. Märkused: A, R 2-metoksüetüülatsetaat (CAS 110-49-6) 2-metoksüetüülatsetaat (CASi Vastab 1 ppm (pikaajalise kokkupuute piirnorm) nr 110-49-6) 1 ppm (pikaajalise kokkupuute piirnorm) Märkused: võib kokkupuutel nahaga oluliselt suurendada kogu organismi Märkused: A, R koormatust. 39 2-etoksüetanool (CASi nr 110-80-5) 2-etoksüetanool (CASi nr 110-80-5) Vastab 8 mg/m3, 2 ppm (pikaajalise kokkupuute 8 mg/m3, 2 ppm (pikaajalise piirnorm) kokkupuute piirnorm) Märkused: võib kokkupuutel nahaga Märkused: A, R oluliselt suurendada kogu organismi koormatust. 2-etoksüetüülatsetaat (CASi 2-etoksüetüülatsetaat (CASi Vastab 3 nr 111-15-9) 11 mg/m , 2 ppm nr 111-15-9) 11 mg/m3, 2 ppm (pikaajalise kokkupuute piirnorm) (pikaajalise kokkupuute piirnorm) Märkused: võib kokkupuutel nahaga Märkused: A, R oluliselt suurendada kogu organismi koormatust. 1-metüül-2-pürrolidoon (CASi N-metüül-2-pürrolidoon (CASi Vastab osaliselt Ohtlike kemikaalide määruse lisa nr 872-50-4) 40 mg/m3, 10 ppm nr 872-50-4) 40 mg/m3, 10 ppm asendatakse käesoleva määruse lisaga, (pikaajalise kokkupuute piirnorm); (pikaajalise kokkupuute piirnorm); mõjurile „N-metüül-2-pürrolidoon“ 80 mg/m3, 20 ppm (lühiajalise 80 mg/m3, 20 ppm (lühiajalise (CASi nr 98-95-3) märge. kokkupuute piirnorm). kokkupuute piirnorm). Märkused: A, R Märkused: võib kokkupuutel nahaga Märkused: A oluliselt suurendada kogu organismi koormatust. Elavhõbe ja kahevalentsed Elavhõbe ja kahevalentsed Vastab anorgaanilised elavhõbeühendid, anorgaanilised sealhulgas elavhõbeoksiid ja elavhõbeühendid, sealhulgas elavhõbekloriid (mõõdetud elavhõbeoksiid ja elavhõbekloriid elavhõbedana) (CASi nr puudub) (mõõdetud elavhõbedana) (CASi 0,02 mg/m3 (pikaajalise kokkupuute nr puudub) 0,02 mg/m3 (pikaajalise piirnorm) kokkupuute piirnorm) 40  Märkused: 27 (elavhõbeda ja selle kahevalentsete anorgaaniliste elavhõbedaühenditega kokkupuute mõõtmisel tuleb järgida asjakohaseid bioloogilise seire meetodeid, mis täiendavad ohtlike ainete piirnorme töökeskkonnas.) Bisfenool A; Bisfenool A; Vastab osaliselt Ohtlike kemikaalide määruse lisa 4,4´-isopropülideendifenool) (CASi (4,4-isopropülideendifenool) asendatakse käesoleva määruse lisaga, nr 80-05-7) 2 mg/m3 (pikaajalise (CASi nr 80-05-7) 2 mg/m3 muudetakse mõjuri „bisfenool A; kokkupuute piirnorm) (pikaajalise kokkupuute piirnorm) (4,4-isopropülideendifenool) (CASi nr 80-05-7) märget. Märkused: sissehingatav fraktsioon Märkused: 1 (Peentolm koosneb alla 2,5-mikromeetrise läbimõõduga Märkused: 31 (sissehingatav osakestest, mis võivad jõuda koos fraktsioon) sissehingatava õhuga kopsu alveoolidesse (respireeritav fraktsioon).) Süsinikmonooksiid (CASi nr 630-08-0) Süsinikmonooksiid (CASi Vastab 23 mg/m3, 20 ppm (pikaajalise nr 630-08-0) 23 mg/m3, 20 ppm kokkupuute piirnorm); 117 mg/m3, (pikaajalise kokkupuute piirnorm); 100 ppm (lühiajalise kokkupuute 117 mg/m3, 100 ppm (lühiajalise piirnorm). kokkupuute piirnorm). Märkused: R, 9 (Lämmastikdioksiidil ja süsinikmonooksiidil on heitgaasides koos kantserogeensete ainetega eraldi määratud piirnormid. Bensiini- ja vedelgaasimootorite heitgaaside indikaator on süsinikmonooksiid, diiselmootoritel 41  lämmastikdioksiid. Nende puhul ei arvestata aditiivset efekti.) 2) lisatakse järgmine lisa: IIIa LISA Bioloogilised piirnormid ja tervisekontrolliga seotud meetmed (artikli 16 lõige 4) Plii määruse § 4 lõiget 2 täiendatakse 1. Plii ja selle ioonsed ühendid Plii määruse § 4 lõiked 1 ja 2: Vastab osaliselt pärast sõna „pliisisaldus“ tekstiosaga (1) Bioloogilist seiret tuleb korraldada „(PbB), kasutades absorptsioon- 1.1. Bioseire sisaldab vere pliisisalduse vähemalt üks kord poole aasta spektromeetriat või samaväärseid mõõtmist (PbB), kasutades jooksul. Bioloogilist seiret võib tulemusi andvat meetodit“ ja absorptsioonspektromeetriat või korraldada üks kord aastas, kui: sõnastatakse järgmiselt: samaväärseid tulemusi andvat meetodit. 1) eelmisel kahel mõõtmisel oli õhu „(2) Bioloogilise seire käigus pliisisaldus 75–100 µg/m3; määratakse töötaja vere pliisisaldus Siduv bioloogiline piirnorm on: 2) ühegi töötaja veres ei ületa (PbB), kasutades absorptsioon- 70 μg Pb/100 ml vere kohta pliisisaldus 50 µg Pb / 100 ml. spektromeetriat või samaväärseid tulemusi andvat meetodit.“ (2) Bioloogilise seire käigus määratakse töötaja vere pliisisaldus. Plii määruse § 4 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Plii siduv bioloogiline piirnorm on 70 μg Pb/100 ml vere kohta.“ 1.2. Tervisekontroll tehakse juhul, kui Plii määruse § 4 lõige 4: Vastab esineb kokkupuude sellise (4) Kui töötaja vere pliisisaldus ületab pliisisaldusega õhus, mis ületab 40 µg Pb / 100 ml, kui ALAU on alla 0,075 mg/m3, arvutatuna aegkaalutud 20 mg/g kreatiniin, kui ZPP on üle keskmisena 40 tunni jooksul nädalas, või 20 µg/g hemoglobiin ning ALAD alla kui mõne töötaja vere pliisisalduse tase 6 Euroopa ühiku (EU), rakendatakse ületab 40 μg Pb/100 ml vere kohta.“ järgmisi abinõusid: 42  1) tööandja peab koostöös töötervishoiuarstiga kõrvaldama nimetatud näitajate ületamise põhjused; 2) kolme kuu möödudes tuleb määrata töötaja vere pliisisaldus; 3) töötervishoiuarst võib suunata töötajad tööle, kus töökeskkonna õhus on väiksem pliisisaldus; 4) kõik töötajad, kes töötavad sama laadi oludes, peavad läbima tervisekontrolli. Plii määrus § 5 lõige 1: (1) Kui pliisisaldus töökeskkonna õhus suureneb üle 75 µg/m3, peab tööandja: 1) informeerima sellest viivitamata töötajaid; 2) selgitama pliisisalduse suurenemise põhjused; 3) korraldama töötajate bioloogilise seire ja tervisekontrolli; 4) rakendama õhu pliisisalduse vähendamise abinõusid; 5) mõõtma õhu pliisisaldust rakendatud abinõude tõhususe kontrollimiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisala kohta Euroopa Parlament ja nõukogu on ühisel Ohtlikud ravimid jäävad direktiivi Ei ole vaja üle võtta, Kantserogeenide määruse § 1 lõiget 2 seisukohal, et ohtlikud ravimid, mis kohaldamisalasse, kuna direktiiv seejuures vastab täiendatakse sõnadega sisaldavad üht või mitut ainet, mis kohaldub igal juhul kõikidele osaliselt 43 vastavad määruse (EÜ) nr 1272/2008 tööprotsessidele ja igale „reproduktiivtoksiliseks aineks“ ja kohaselt kantserogeenseks (1A või 1B töökeskkonnale, kus on oht kokku sõnastatakse järgnevalt: kategooria), mutageenseks (1A või 1B puutuda mutageenide, „(2) Määrust kohaldatakse, kui kategooria) või reproduktiivtoksiliseks kantserogeenide ja käideldav aine või segu selles sisalduva (1A või 1B kategooria) aineks reproduktiivtoksiliste ainetega, sh kui aine alusel on klassifitseeritav Euroopa klassifitseerimise kriteeriumidele, need ohtlikud kemikaalid sisalduvad Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) kuuluvad direktiivi 2004/37/EÜ ravimites. nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja kohaldamisalasse. Sellest tulenevalt segude klassifitseerimist, märgistamist kohaldatakse ohtlike ravimite suhtes Kantserogeenide määruse § 1 lõige 2: ja pakendamist ning millega kõiki direktiivi 2004/37/EÜ nõudeid. „Määrust kohaldatakse, kui käideldav muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja aine või segu selles sisalduva aine 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need alusel on klassifitseeritav Euroopa kehtetuks ning muudetakse määrust Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja 31.12.2008, lk 1–1355), kohaselt segude klassifitseerimist, 1A või 1B kategooria kantserogeeniks, märgistamist ja pakendamist ning mutageeniks või millega muudetakse direktiive reproduktiivtoksiliseks aineks, või kui 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja aine või segu on nimetatud käesoleva tunnistatakse need kehtetuks ning määruse §-s 2 või vabaneb §-s 2 muudetakse määrust (EÜ) loetletud tööprotsesside käigus.“ nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355), kohaselt 1A või 1B kategooria kantserogeeniks või mutageeniks, või kui aine või segu on nimetatud käesoleva määruse §-s 2 või vabaneb §-s 2 loetletud tööprotsesside käigus.“ 44  Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu seletuskirja lisa 2 Euroopa Komisjoni direktiivi (EL) 2019/1833 ja Eesti õigusaktide täiendav vastavustabel Komisjoni direktiiv (EL) 2019/1833 24. oktoober 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/54/EÜ I, III, V ja VI lisa üksnes tehniliste kohanduste osas Vastavus kehtivale Direktiiv (EL) 2019/1833 Vastavus riigisisestele õigusaktidele Määruse eelnõu õigusele Artikkel 1 Direktiivi 2000/54/EÜ I, III, V ja VI Vastab osaliselt Eelnõu § 1 punkt 2, määrused lisad 1– lisa asendatakse käesoleva direktiivi 3 asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga. lisadega 1–3. Direktiivi 2000/54/EÜ I lisa asendatakse järgmisega: „I LISA Vabariigi Valitsuse määrus nr 144 Vastab osaliselt Muudetakse määruse § 4 lõike 2 TEGEVUSALADE „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud punkti 2 sõnastust- SOOVITUSLIK LOEND töökeskkonna töötervishoiu ja Eelnõu §1 punkt 1: (Artikli 4 lõige 2) tööohutuse nõuded“ (edaspidi bioloogiliste ohutegurite määrus) § 4. 1) Määruse paragrahvi 4 lõike 2 Sissejuhatav märkus Ennetusabinõude rakendamine punktis 2 asendatakse tekstiosa „töö põllumajandustooteid tootvas Kui käesoleva direktiivi artikli 3 ja (1) Kui töökeskkonna riskianalüüsi ettevõttes“ mõistega artikli 4 lõike 2 kohaselt tehtud tulemustest selgub, et töökeskkonda „põllumajandustöö“. riskihindamine näitab tahtmatut mõjutavad või võivad mõjutada ainult 1. kokkupuudet bioloogiliste mõjuritega, ohurühma tegurid ning arvestatavat ohtu tuleb võib-olla käsitleda muid töötajate tervisele ei ole, ei pea tööandja tegevusalasid, mida ei ole rakendama §-des 5–16 nimetatud käesolevasse lisasse kantud. ennetusabinõusid, kuid peab järgima üldisi töötervishoiu, tööohutuse ja 1. Töö toiduainetetööstuse ettevõtetes. hügieeni nõudeid. 1 2. Töö põllumajanduses. 3. Töö tegevusaladel, kus puututakse kokku loomade ja/või loomset päritolu (2) Kui töötaja ei ole oma saadustega. tööülesannete täitmisel bioloogiliste 4. Töö tervishoiu alal, sealhulgas ohuteguritega otseses kokkupuutes, kuid isolaatorites ning lahkamis- ja võib riskianalüüsi tulemusel olla surnukambrites. töötingimuste või töö laadi tõttu neist 5. Töö kliinilistes, veterinaar- ja ohustatud, peab tööandja rakendama §- diagnostikalaborites, välja arvatud des 5 ja 7–13 nimetatud abinõusid. mikrobioloogia diagnostikalaborites. Selliste tööde hulka kuuluvad muu 6. Töö jäätmekäitlusettevõtetes. hulgas: 7. Töö reoveepuhastusrajatistes.“ 1) töö toidutoorme ja toidu käitlemise ettevõttes; 2) töö põllumajandustooteid tootvas ettevõttes ja metsatöö; 3) töö, mille ajal puututakse kokku loomadega, loomsete saaduste ja nendest valmistatud toodetega; 4) töö tervishoiuasutuses, sealhulgas isolatsiooniruumides ja surnukuuris; hooldekodus; 5) töö kliinilises, veterinaar- ja diagnostikalaboris, välja arvatud diagnostilises mikrobioloogialaboris; 6) töö jäätmekäitluskohas; 7) töö reoveepuhastis. Direktiivi 2000/54/EÜ III lisa asendatakse järgmisega: III LISA ÜHENDUSE LIIGITUS Vastab osaliselt Eelnõu § 1 punkt 2, määruse lisad 1–3 Vabariigi Valitsuse määruse Artikli 2 teine lõik ja artikkel 18 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja VIIRUSED (*) Bioloogiliste ohutegurite loetelu on tööohutuse nõuded“ lisa 3. välja toodud eelnõu lisas 3, kuhu on 2  Direktiivi III lisa sisaldab lisatud „Euroopa nahkhiire uuendatud bioloogiliste ohutegurite lüssaviiruse 2.tüüp“. loetelu. Direktiivi 2000/54/EÜ V lisa asendatakse järgmisega: V LISA Vabariigi Valitsuse määruse Vastab osaliselt Eelnõu § 1 punkt 2, määruse lisad 1–3 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). JUHISED OHUTUSMEETMETE töökeskkonna töötervishoiu ja JA OHUTUSTASEMETE KOHTA tööohutuse nõuded“ lisa 1. Ohutusmeetmed ja ohutustasemed on (Artikli 15 lõige 3 ning artikli 16 välja toodud eelnõu lisas 1. lõige 1 punktid a ja b) Direktiivi 2000/54/EÜ VI lisa asendatakse järgmisega: „VI LISA Vabariigi Valitsuse määruse Vastab osaliselt Eelnõu § 1 punkt 2, määruse lisad 1–3 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). OHUTUSMEETMED töökeskkonna töötervishoiu ja TÖÖSTUSPROTSESSIDE PUHUL tööohutuse nõuded“ lisa 2. Ohutusmeetmed ja ohutustasemed on (Artikli 4 lõige 1 ja artikli 16 lõike 2 välja toodud eelnõu lisas 2. punkt a) 3  Riigikantselei 22.03.2024 nr 2-2/376-7 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine Esitame eelnõu Vabariigi Valitsuse töötervishoiu ja tööohutuse määruste muutmiseks Vabariigi Valitsuse istungile. Eelnõu on seotud direktiivi (EL) 2022/431 ülevõtmisega Eesti õigusesse. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 05.04.2024, mistõttu palume lisada eelnõu 28.03.2024. a toimuva istungi päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) eelnõu lisa 1; 4) eelnõu lisa 2; 5) eelnõu lisa 3; 6) eelnõu lisa 4; 7) seletuskirja lisa 1_Vastavustabel 2022_431; 8) seletuskirja lisa 2_Vastavustabel 2019_1833; 9) seletuskirja lisa 3_ Kooskõlastustabel. Lisaadressaadid: Eesti Töötervishoiuarstide Selts Eesti Laborimeditsiini Ühing Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskus Eesti Perearstide Selts Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Dana Kadanik [email protected] 2 (2)  EELNÕU 15.03.2024 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 4, § 4 lõike 5, § 7 lõike 3, § 8 lõike 3 ja § 131 lõike 9 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruses nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „töö põllumajandustooteid tootvas ettevõttes“ sõnaga „põllumajandustöö“; 2) määruse lisad 1–3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruses nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“; 2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega sätestatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste kemikaalidega (edaspidi kantserogeen, mutageen ja reproduktiivtoksiline aine).“; 3) paragrahvi 1 lõikes 2, § 4 lõike 5 punktides 1, 3–5 ja 9, § 6 lõikes 1, § 8 lõikes 2, § 11 lõike 2 punktides 3 ja 4 ning § 12 lõikes 3 asendatakse sõnad „kantserogeen või mutageen“ tekstiosaga „kantserogeen, mutageen või reproduktiivtoksiline aine“ vastavas käändes; 4) paragrahvi 2 punktis 9, § 3 lõigetes 1 ja 2, § 4 lõigetes 1 ja 3 ning lõike 5 sissejuhatavas lauseosas ja punktides 2 ja 10, § 5 lõigetes 1 ja 2, § 7 sissejuhatavas lauseosas ja punktis 1, § 8 pealkirjas ja lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ning punktides 2–5 ja lõikes 2, § 9 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas, § 10 lõikes 1, § 11 pealkirjas ja lõikes 1 ning § 12 lõikes 1 1 asendatakse sõnad „kantserogeenid või mutageenid“ tekstiosaga „kantserogeenid, mutageenid või reproduktiivtoksilised ained“ vastavas käändes; 5) paragrahvi 4 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui lõikes 3 nimetatud suletud süsteemi kasutamine ei ole tehniliselt võimalik, peab tööandja tagama, et töötajate kokkupuude kantserogeenide, mutageenide või toimeläveta reproduktiivtoksiliste ainetega oleks minimeeritud ning vastava kemikaali tekitatav ohutegur ei ületaks nende kohta sätestatud töökeskkonna piirnormi.“; 6) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 41–44 järgmises sõnastuses: „(41) Toimeläveta reproduktiivtoksiline aine on reproduktiivtoksiline aine, mis on töötaja tervisele ohtlik, olenemata kogusest, millega ta kokku puutub. (42) Kui toimelävega reproduktiivtoksilist ainet ei ole tehniliselt võimalik kasutada või valmistada suletud süsteemis, tagab tööandja, et toimelävega reproduktiivtoksilise ainega kokkupuutest tulenev oht töötajale viiakse miinimumini. (43) Toimelävega reproduktiivtoksiline aine on reproduktiivtoksiline aine, mis on töötaja tervisele ohtlik alates teatud kogusest, millega töötaja selle ainega kokku puutub. (44) Kui reproduktiivtoksiline aine ei ole lõikes 41 või 43 nimetatud aine, lähtub tööandja lõikest 42 ning võtab asjakohased meetmed, et minimeerida selle ainega kokkupuutest tulenev oht töötaja tervisele, arvestades, et sellise reproduktiivtoksilise aine puhul ei pruugi olla kogust, millega kokkupuutel oleks aine töötaja tervisele ohutu.”; 7) paragrahvi 9 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning § 10 lõikes 2 asendatakse sõnad „kantserogeenid ja mutageenid“ tekstiosaga „kantserogeenid, mutageenid ja reproduktiivtoksilised ained“ vastavas käändes; 8) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Väljaõpet kohandatakse uue või muutunud ohu arvessevõtmiseks, eelkõige juhul, kui töötaja puutub või võib kokku puutuda uue või mitme kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise ainega, sealhulgas ainetega, mis sisalduvad ohtlikes ravimites.“; 9) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Väljaõpet korratakse vajadusel regulaarselt.“; 10) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Tervishoiuasutuses tuleb väljaõpet regulaarselt korraldada töötajatele, kes puutuvad kokku kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega, eriti kui kasutatakse neid aineid sisaldavaid uusi ohtlikke ravimeid.“; 11) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „mutageeniga“ sõnadega „ja vähemalt viis aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet reproduktiivtoksilise ainega“; 12) paragrahvi 12 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Kui tervisekontrolli käigus avastatakse töötajal tervisehäire, mis võib olla tekkinud kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise ainega kokkupuute tagajärjel, või kui leitakse, et ainele kehtestatud bioloogilist piirnormi on ületatud, tuleb tööandjal 2 töötervishoiuarsti otsuse alusel saata teised samamoodi kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega kokku puutunud töötajad tervisekontrolli.“; 13) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 158, 30.04.2004, lk 35–45), muudetud direktiividega 2014/27/EL (ELT L 65, 05.03.2014, lk 1–7), (EL) 2017/2398 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 87–95), (EL) 2019/130 (ELT L 30, 31.01.2019, lk 112–120), (EL) 2019/983 (ELT L 164, 20.06.2019, lk 23–29), (EL) 2019/1243 (ELT L 198, 25.07.2019, lk 241–344) ja (EL) 2022/431 (ELT L 88, 16.03.2022, lk 1–14).“. § 3. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruses nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulit täiendatakse pärast sõna „seaduse“ tekstiosaga „§ 3 lõike 4,“; 2) paragrahvi 111 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 111. Direktiivide muudatuste ülevõtmisega seotud rakendussätted“; 3) paragrahvi 111 täiendatakse lõigetega 10–12 järgmises sõnastuses: „(10) Määruse lisas nimetatud aine „benseen“ piirnorm 1,5 mg/m3 kehtib kuni 5. aprillini 2026. a. Sama aine piirnorm 0,66 mg/m3 jõustub 6. aprillil 2026. a. (11) Määruse lisas nimetatud aine „akrüülnitriil“ piirnorm 4,5 mg/m3 kehtib kuni 4. aprillini 2026. a. Sama aine piirnorm 1 mg/m3 jõustub 5. aprillil 2026. a. (12) Määruse lisas nimetatud aine „nikliühendid“ piirnorm 0,1 mg/m3, mis on sissehingatav fraktsioon, kehtib kuni 17. jaanuarini 2025. a. Sama aine piirnorm 0,05 mg/m3, mis on sissehingatav fraktsioon, jõustub 18. jaanuaril 2025. a ja piirnorm 0,01 mg/m3, mis on niklina mõõdetav kopsualveoolidesse jõudev fraktsioon, jõustub 18. jaanuaril 2025. a.“; 4) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 5) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „1 Euroopa Komisjoni direktiiv 91/322/EMÜ soovituslike piirnormide kehtestamise kohta, et rakendada nõukogu direktiivi 80/1107/EMÜ töötajate kaitse kohta ohtude eest, mis tulenevad kokkupuutest keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste mõjuritega tööl (EÜT L 177, 05.07.1991, lk 22–24); nõukogu direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (EÜT L 131, 05.05.1998, lk 11–23), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/27/EL (ELT L 65, 05.03.2014, lk 1–7); Euroopa Komisjoni direktiiv 2000/39/EÜ, millega kehtestatakse esimene loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (EÜT L 142, 16.06.2000, lk 47–50); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 3 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 158, 30.04.2004, lk 35–45), muudetud direktiividega 2014/27/EL (ELT L 65, 05.03.2014, lk 1–7), (EL) 2017/2398 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 87–95), (EL) 2019/130 (ELT L 30, 31.01.2019, lk 112–120), (EL) 2019/983 (ELT L 164, 20.06.2019, lk 23–29), (EL) 2019/1243 (ELT L 198, 25.07.2019, lk 241–344) ja (EL) 2022/431 (ELT L 88, 16.03.2022, lk 1–14); Euroopa Komisjoni direktiiv 2006/15/EÜ, millega kehtestatakse töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide teine loetelu, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ, ning millega muudetakse direktiive 91/322/EMÜ ja 2000/39/EÜ (ELT L 38, 09.02.2006, lk 36–39); Euroopa Komisjoni direktiiv 2009/161/EL, millega kehtestatakse kolmas loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ, ning muudetakse komisjoni direktiivi 2000/39/EÜ (ELT L 338, 19.12.2009, lk 87–89); Euroopa Komisjoni direktiiv (EL) 2017/164, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 98/24/EÜ kohaselt töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide neljas loetelu ja muudetakse direktiive 91/322/EMÜ, 2000/39/EÜ ja 2009/161/EL (ELT L 27, 01.02.2017, lk 115–120); Euroopa komisjoni direktiiv (EL) 2019/1831, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 98/24/EÜ kohaselt töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide viies loetelu ja muudetakse komisjoni direktiivi 2000/39/EÜ (ELT L 279, 31.10.2019, lk 31–34).“. § 4. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määruse nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määruses nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulit täiendatakse pärast sõna „seaduse“ tekstiosaga „§ 3 lõike 4,“; 2) paragrahvi 3 lõike 3 punktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: „3) hemogramm; 4) uriini ribaanalüüs ja kreatiniin seerumis või plasmas koos hinnangulise glomerulaarfiltratsiooni kiirusega (eGFR);“; 3) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „pliisisaldus“ tekstiosaga „(B-Pb), kasutades absorptsioonspektromeetriat või samaväärseid tulemusi andvat meetodit“; 4) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Plii bioloogiline piirnorm on 70 μg Pb/100 ml vere kohta. (22) Bioloogiline piirnorm on asjakohase aine, selle ainevahetuse või toime näitaja piirväärtus vastavas bioloogilises keskkonnas.“; 5) paragrahvi 4 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 4 lõike 4 sissejuhatavast lausest jäetakse välja tekstiosa „kui ALAU on alla 20 mg/g kreatiniin, kui ZPP on üle 20 µg/g hemoglobiin ning ALAD alla 6 Euroopa ühiku (EU),“; 7) paragrahvi 4 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõna „näitajate“ sõnaga „näitaja“; 8) paragrahvi 4 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 4 9) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 158, 30.04.2004, lk 35–45), muudetud direktiividega 2014/27/EL (ELT L 65, 05.03.2014, lk 1–7), (EL) 2017/2398 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 87–95), (EL) 2019/130 (ELT L 30, 31.01.2019, lk 112–120), (EL) 2019/983 (ELT L 164, 20.06.2019, lk 23–29), (EL) 2019/1243 (ELT L 198, 25.07.2019, lk 241–344) ja (EL) 2022/431 (ELT L 88, 16.03.2022, lk 1–14).“. Kaja Kallas peaminister Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Taimar Peterkop riigisekretär Lisa 1 Ohutustasemed ja eriabinõude rakendamine Lisa 2 Ohutustasemed ja eriabinõude rakendamine tööstuslike protsesside korral Lisa 3 Bioloogiliste ohutegurite ohurühmad Lisa 4 Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid 5  15.03.2024 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrust nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervisoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi bioloogiliste ohutegurite määrus), 15. detsembri 2005. a määrust nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi kantserogeenide määrus), 20. märtsi 2001. a määrust nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ (edaspidi ohtlike kemikaalide määrus) ja 20. juuni 2000. a määrust nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi plii määrus). Eelnõukohaste muudatustega kantserogeenide määruses, ohtlike kemikaalide määruses ja plii määruses võetakse Eesti õigusesse osaliselt üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/4311, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ2 töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest. Liikmesriigid peavad direktiivi (EL) 2022/431 oma õigusesse üle võtma hiljemalt 5. aprilliks 2024. Eelnimetatud eesmärgist lähtuvalt on eelnõu puutumuses: 1) sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmise eelnõuga, mille raames muudetakse määruse § 6 punkti 58; 2) ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga töövõimetuse ennetamiseks (377 SE)3. Nimetatud eelnõus tehakse muudatused töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS) töötervishoiuteenuse sättes, millega samuti võetakse üle direktiiv (EL) 2022/431. Direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisala, millesse seni kuulusid kantserogeensed ja mutageensed ained, laiendatakse direktiiviga (EL) 2022/431, lisades direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalasse reproduktiivtoksilised ained. Reproduktiivtoksilised on ained või segud, mis loetakse 1A või 1B kategooria reproduktiivsust (inimese paljunemisvõimet) kahjustavaks aineks vastavalt klassifitseerimise kriteeriumidele, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas4. Reproduktiivtoksilised ained võivad avaldada kahjulikku mõju täiskasvanud meeste ja naiste suguvõimele, viljakusele ning järglaste arengule. Tööandjal tuleb edaspidi arvestada, et töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, mida varem tuli järgida kantserogeenide ja mutageenide puhul, kehtivad edaspidi ka reproduktiivtoksiliste 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/431, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) 3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/31b73d45-20c3-4b6a-80c3-0d581a6d49c7/ravikindlustuse- seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-toovoimetuse-ennetamine 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 1 ainetega kokkupuute korral (nt kohustus teavitada Tööinspektsiooni, tervisekontrolli nõue, töötajate nimekirja pidamine jms). Samuti tuleb tööandjal üle vaadata töökeskkond, vajadusel korrigeerida riskianalüüsi ning võtta kasutusele sobivad meetmed ohtlikest ainetest tuleneva terviseriski vähendamiseks, sh tuleb tööandjal hinnata tervisekontrolli vajadust. Eelnõuga muudetakse lisaks ohtlike kemikaalide piirnorme ja täiendatakse märkeid ainetega kokkupuute ohtlikkuse kohta. Samuti sätestatakse bioloogiline piirnorm pliile. Lisaks muudetakse eelnõukohase määrusega bioloogiliste ohutegurite määrust, et viia määrus suuremal määral kooskõlla Euroopa Komisjoni direktiiviga (EL) 2019/18335, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/54/EÜ, mis käsitleb töötajate kaitset bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl. Kuigi direktiivi (EL) 2019/1833 muudatused võeti siseriiklikusse õigusesse üle 2020. aasta novembris6, juhtis Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) oma 22.12.2023 esitatud märgukirjas Eesti tähelepanu direktiivi ülevõtmisega seotud võimalikele puudustele. Eelnõukohase määrusega tehtavate muudatustega täiendatakse bioloogiliste ohutegurite määrust ja selle lisasid 1–3 (eelnõu lisad 1–3). Bioloogiliste ohutegurite määruses tehtavad muudatused on peamiselt tehnilist laadi ja parandavad õigusselgust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunikud Dana Kadanik (5912 6091, [email protected]) ja Eneken Sepa (5875 9696, [email protected]) ning sama osakonna töökeskkonna juht Eva Põldis (5913 6476, [email protected]). Eelnõu mõjusid on hinnanud strateegiaosakonna analüütik Marian Juurik (5916 2966, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Käddi Tammiku (5455 0226, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2022/431, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest. Lisaks tehakse Euroopa Komisjoni märgukirjast tingitult eelnõuga täpsustusi Euroopa Komisjoni direktiivi (EL) 2019/1833, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/54/EÜ, mis käsitleb töötajate kaitset bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl, ülevõtmiseks kehtestatud meetmetesse. Eelnõuga muudetakse järgmiseid määruseid: 1) Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I, 12.03.2022, 29); 2) Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I, 17.10.2019, 4); 5 Komisjoni direktiiv (EL) 2019/1833, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/54/EÜ I, III, V ja VI lisa üksnes tehniliste kohanduste osas. 6 Vabariigi Valitsuse 05. novembri 2020. a määrus „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“. RT I, 12.11.2020, 1. 2  3) Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ (RT I, 21.12.2022, 14); 4) Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määrus nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I, 12.11.2020, 4). Eelnõu on puutumuses sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmise eelnõuga. Lisaks on eelnõu puutumuses ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga töövõimetuse ennetamiseks (377 SE)7. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Liikmesriikidel tuleb direktiivi (EL) 2022/431 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid riigisisesesse õigusesse üle võtta hiljemalt 5. aprilliks 2024. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Esimeses sätestatakse bioloogiliste ohutegurite määruse muudatused, teises kantserogeenide määruse muudatused, kolmandas ohtlike kemikaalide määruse muudatused ning neljandas plii määruse muudatused. Eelnõu §-ga 1 täiendatakse bioloogiliste ohutegurite määrust. Bioloogiliste ohutegurite määruse muudatused on peamiselt tingitud komisjoni 22.12.2023 a. edastatud märgukirjast Eestile seoses komisjoni direktiivi (EL) 2019/1833 ülevõtmisega Eesti õigusesse. Komisjon juhib oma märgukirjas tähelepanu direktiivi (EL) 2019/1833 ülevõtmisega seotud võimalikele puudustele. Eesti nõustub nende puudustega. Selleks, et viia Eesti õigus vastavusse komisjoni direktiiviga (EL) 2019/1833, tehakse bioloogiliste ohutegurite määruses järgnevalt selgitatud muudatused. Punktiga 1 asendatakse ohtlike kemikaalide määruse § 4 lõike 2 punkti 2 tekstiosa „töö põllumajandustooteid tootvas ettevõttes“ sõnaga „põllumajandustöö“. Komisjon on oma märgukirjas välja toonud, et riiklik ülevõtmismeede on liiga kitsas, viidates lisaks metsatööle üksnes tööle põllumajandustooteid tootvas ettevõttes, mistõttu on välja jäänud mitmesugused muud põllumajanduses tehtavad tööd. Direktiiviga (EL) 2019/1833 asendati direktiivi 2000/54/EÜ lisa I, mis sätestab tegevusalade soovitusliku loetelu. I lisa asendamisega tegevusalade soovituslikus loetelus direktiiviga (EL) 2019/1833 aga sisulisi muudatusi ei tehtud, mis tähendab seda, et tekstiosa „töö põllumajanduses“ on olnud direktiivis 2000/54/EÜ aastast 2000. Bioloogiliste ohutegurite määruse § 4 lõike 2 punktis 2 on tekstiosa „põllumajandustooteid tootvas ettevõttes“ olnud samuti alates aastast 2000, kui bioloogiliste ohutegurite määrus vastu võeti ning sellega on mõeldud kõiki töid, mida põllumajanduses tehakse. Eeltoodust lähtuvalt ei peetud 2020. aasta novembris, kui direktiivi (EL) 2019/1833 ülevõtmisega muudeti bioloogiliste ohutegurite määrust, vajalikuks muuta bioloogiliste ohutegurite määruse § 4 lõike 2 punkti 2 sõnastust. Küll aga tuleb eelnõu kavandajatel möönda, et antud sõnastuse tõlgendamisega võivad jääda hõlmamata näiteks ettevõtted, kes ise põllumajandustooteid ei tooda, aga osutavad põllumajandustoodete tootmisega mõeldudteenuseid (näiteks viljavõtu teenust osutav ettevõtte 7 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/31b73d45-20c3-4b6a-80c3-0d581a6d49c7/ravikindlustuse- seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-toovoimetuse-ennetamine 3 ja seal töötavad töötajad). Selleks, et tagada õigusselgus, asendame tekstiosa „töö põllumajandustooteid tootvas ettevõttes“ sõnaga „põllumajandustöö“. Punktiga 2 asendatakse bioloogiliste ohutegurite määruse lisad 1–3 uute lisadega (eelnõu lisad 1–3). Eelnõuga tehtavad muudatused bioloogiliste ohutegurite määruse lisades 1–3 on peamiselt tehnilist laadi, eesmärgiga viia bioloogiliste ohutegurite määrus kooskõlla direktiiviga (EL) 2019/1833. Eelnõuga asendatakse bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 1 eriabinõu punkti 3 sõna „laminaarkapis“ tekstiosaga „ohutuskapis või isoleeritult või kasutades muud sobivat kaitset“. Muudatuse eesmärk on õigusselguse huvides laiendada ruumide/kaitsete loetelu, kus nakkusohtlikku materjali (sh loomi) võib käidelda. Muudatus on kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/1833, mille lisa V eriabinõu punkt 3 sätestab samuti lahtise loetelu ruumidest/kaitsetes, mis on sobivad nakatunud materjalide käitlemiseks „Nakatunud materjali, sh loomi, käideldakse ohutuskapis või isoleeritult või kasutades muud sobivat kaitset“. Lisaks tehakse eelnõuga bioloogiliste ohutegurite määruse lisas 1 vormistuslike muudatusi, tõstes lisa viimaselt leheküljelt tekstiosa „loetletud eriabinõusid rakendatakse vastavalt tegevuse laadile, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele ja bioloogilise ohuteguri nakatamisvõimele“ sissejuhatava märkuse alla ning sissejuhatavat märkust täiendatakse lausega „Ohutustasemeid ja eriabinõusid rakendatakse diagnostika- ja katselaborites ning tervishoiuteenuse osutamise ja veterinaarpraksisega tegelevate ettevõtete isolatsiooniruumides, kus viibivad 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega nakatunud või nakkuskahtlusega patsiendid või loomad“. Samuti eemaldatakse lisa pealkirja lõpust märge „(***)“ja tekstiosa „loetletud eriabinõusid rakendatakse vastavalt tegevuse laadile, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele ja bioloogilise ohuteguri nakatamisvõimele“ algusest. Vormistuslike muudatuste eesmärk on lihtsustada lisa arusaamist ja loetavust. Eelnõuga on bioloogiliste ohutegurite määruses lisas 2 tehtud alljärgnevad muudatused/täiendused: – 4. ja 18. eriabinõu ohutustasemete 2–4 nõudeid täiendatakse sõnaga „valideeritud8“. Valideerimise eesmärk on, et keemiline või füüsikaline meetod, mida kasutatakse näiteks heitvee kahjutuks muutmiseks, oleks piisavalt tõhus, muutes heitvee enne kanalisatsiooni laskmist kahjutuks. Direktiiviga (EL) 2019/1833 muudeti direktiivi 2000/54/EÜ lisa VI, mis sätestab ohutusmeetmed tööstusprotsesside puhul. VI lisa asendamisega täiendati direktiivi 2000/54/EÜ 4.9 ja 6(l).10 eriabinõu ohutustaseme 2 tekstiosa sõnadega "keemilise ja füüsikalise", ohutustaseme 3–4 tekstiosa jäi samaks, mis tähendab seda, et tekstiosa „muudetud kahjutuks valideeritud keemilise või füüsikalise meetodiga“ on olnud direktiivis 2000/54/EÜ aastast 2000. Bioloogiliste ohutegurite määruse lisas 2 on ohutustasemete 3–4 eriabinõud "vedelaid jäätmeid ei tohi suletud süsteemist välja võtta enne, kui eluvõimelised organismid on muudetud kahjutuks keemilise või füüsikalise meetodiga" ja „heitvesi muudetakse kahjutuks enne kanalisatsiooni laskmist töödeldakse keemiliselt või füüsikaliselt“ olnud määruse lisas 2 alates 2000. aastast ning sellega on mõeldud keemilisi või füüsikalisi meetodeid, mis on valideeritud. Eeltoodust lähtuvalt ei peetud 2020. aasta novembris, kui direktiivi (EL) 2019/1833 ülevõtmisega muudeti bioloogiliste ohutegurite määrust, vajalikuks eraldi lisas 2 8 Valideerimine eeldab toimingute, näiteks uuringute, teostamist, et kontrollida keemilise või füüsikalise meetodi, mida soovitakse bioloogilise ohuteguri kahjutuks muutmiseks kasutada, toimimist ning mis kinnitab, et meetod mida kasutatakse on asjakohane. 9 Vedelaid jäätmeid ei tohi suletud süsteemist välja võtta enne, kui eluvõimelised organismid on: 10 Heitvee töötlemine enne äravoolu laskmist 4 välja tuua mõistet „valideeritud“. Küll aga tuleb eelnõu kavandajatel möönda, et kehtiva bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 2 4. ja 18. eriabinõu ohutustasemete sõnastuse tõlgendamisega võib tekkida olukord, kus ettevõtted ei pea vajalikuks kasuta keemilisi või füüsikalisi meetodeid, mis on valideeritud ning selle tulemusel võib jõuda kanalisatsiooni ja keskkonda bioloogilisi ohutegureid, mis on ohtlikud näiteks inimestele. Selleks, et tagada õigusselgus, asendame bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 2 4. ja 18. eriabinõu ohutustasemete tekstiosa „muudetud kahjutuks keemilise või füüsikalise meetodiga“ tekstiosaga „muudetud kahjutuks valideeritud keemilise või füüsikalise meetodiga“; – 6. ja 7. eriabinõus asendatakse õigusselguse huvides mõiste „ala“ mõistega „kontrollitav ala“. Komisjon tõi oma märgukirjas välja, et kehtiva bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 2 6. ja 7. eriabinõu sõnastus võib tekitada segadust ja õiguskindlusetust ning vähendada ohutusmeetmete tõhusust, kuna ala, mille suhtes tuleb ohutusmeetmeid rakendada, ei ole piisavalt täpsustatud. Kuigi kehtivas bioloogiliste ohutegurite määruse lisas 2 puudub ala täpsustus, siis sisuliselt on kehtiva regulatsiooniga mõeldud kontrollitavat ala nagu on nimetatud direktiivis (EL) 2019/1833. Küll aga tuleb eelnõu kavandajatel möönda, et kehtiva sõnastusega tõlgendamisega võib tekkida olukord, kus „ala“ mõiste võib tekitada segadust. Selleks, et tagada õigusselgus, asendame mõiste „ala“ mõistega „kontrollitav ala“. Kontrollitava alaga on mõeldud töökeskkonnas piiritletud ala, kus bioloogiliste ohuteguritega tegeletakse. Kontrollitava ala eesmärk on tagada, et bioloogilised ohutegurid ei jõuaks ettevõtte teistesse tööruumidesse või keskkonda. Näiteks peab olema kontrollitud ala suurus selline, et suletud süsteemi kogu sisaldis (bioloogilised ohutegurid) ei väljuks lekke korral ala piiridest, ehk ei väljuks ettevõtte töökeskkonda, kus ei ole tagatud asjakohane kaitse bioloogiliste ohutegurite osas; – 7. eriabinõus asendatakse mõiste „desinfitseerimiseks“ mõistega „fumigatsiooniks“. Direktiivi (EL) 2019/1833 ülevõtmisega 2020. aasta novembris muudeti bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 2, kuid muudatusega jäi eksimuse tõttu sisse mõiste „desinfitseerima“, mis tähendab pisikute hävitamist füüsikaliste protseduuride või keemiliste ainete kasutamisega, mitte mõiste „fumigatsioon“, mis tähendab aga keemiliste ühendite kasutamist gaasi või suitsuna putukate või kahjurite hävitamiseks ning mida on mõeldud direktiiviga (EL) 2019/1833 tehtud muudatustes; – 9. eriabinõus asendatakse tekstiosa „filtrite (HEPA-filter või samaväärne)“ tekstosaga „HEPA-filtri“. Komisjon on oma märgukirjas välja toonud, et riiklik meede paistab olevat leebem, kui direktiivis (EL) 2019/1833 ette nähtud meede, kuna on lubatud kasutada ka muid filtreid lisaks HEPA-filtritele. Lisaks täiendatakse eriabinõud sõnadega „kontrollitaval alal“, et oleks selge ja arusaadav, millisel alal peab õhuvahetus toimuma läbi HEPA-filtri. Täiendus on kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/1833; – 10. eriabinõus asendatakse mõiste „tööruumis“ mõistega „kontrollitaval alal“. Komisjon on oma märgukirjas selgitanud, et siseriikliku meetme sõnastust võib tekitada segadust ja õiguskindlusetust ning vähendada ohutusmeetme tõhusust, kuna mõiste „tööruum“ näib olevat liiga lai. Kuigi kehtivas bioloogiliste ohutegurite määruse lisas 2 puudub tööruumi täpsustus, siis sisuliselt on kehtiva regulatsiooniga mõeldud kontrollitavat ala nagu on nimetatud direktiivis (EL) 2019/1833. Küll aga tuleb eelnõu kavandajatel möönda, et kehtiva sõnastusega tõlgendamisega võib tekkida olukord, kus „tööruumi“ mõiste võib tekitada segadust. Selleks, et tagada õigusselgus, asendame mõiste „tööruum“ mõistega „kontrollitav ala“; – 11. eriabinõus täiendatakse lause algust õigusselguse huvides tekstiosaga „kontrollitaval alal“, et viia bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 2 kooskõlla direktiiviga (EL) 2019/1833, et oleks üheselt arusaadav, millisel alal tagatakse piisav ventilatsioon õhu saastumise vähendamiseks; – 12. eriabinõu neljanda ohutustaseme nõuet täiendatakse tekstiosaga „vastavaks otstarbeks rajatud“. Direktiivi (EL) 2019/1833 ülevõtmisega 2020. aasta novembris muudeti bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 2, kuid muudatusega jäi ekslikult lisamata ohutustaseme nõude täpsustus; 5 – 15. eriabinõus täiendatakse õigusselguse huvides lauset sõnaga „kontrollitavalt“, et oleks selge, enne milliselt alalt lahkumist tuleb töötajal duši all käia. Komisjon on oma märgukirjas selgitanud, et siseriikliku meetme sõnastus võib tekitada segadust ja õiguskindlusetust ning vähendada kõnealuse ohutusmeetme tõhusust, kuna selles ei ole piisavalt täpsustatud ala, mille suhtes eespool nimetatud ohutusmeedet tuleb kohaldada; – 17. eriabinõus täiendatakse õigusselguse huvides tekstiosaga „enne selle äravoolu laskmist“, et oleks selge ja arusaadav, enne mida tuleb pesuvesi kahjutuks muuta. Vastav täpsustus on ka direktiivis 2000/54/EÜ ning direktiiviga (EL) 2019/1833 tehtud muudatustes. Bioloogiliste ohutegurite lisas 2 tehtud muudatuste tulemusel peavad tööandjad, kellel on 2.-4. ohurühma kuuluvate bioloogiliste ohuteguritega tööstuslike protsesside korral kokkupuute oht, vaatama üle, kas eriabinõud, mida rakendatakse on vastavuses bioloogiliste ohutegurite lisas 2 nimetatud nõuetele ning kui mitte, siis vastavad eriabinõud kasutusele võtta. Lisaks vajadusel täiendada töökeskkonna riskianalüüsi ning viia läbi töötajate juhendamine, et nad oleksid uutest/uuendatud eriabinõudest teadlikud. Näiteks tuleb tööandjal kontrollida, et kas meetmed, millega vedelates jäätmetes eluvõimelisi organisme ning heitvett kahjutuks muudetakse, on valideeritud. Kui selgub, et füüsikaline või keemiline meetod, mida kasutatakse, ei ole valideeritud, tuleb tööandjal viia läbi vastavasisuline valideerimine. Lisaks täiendatakse eelnõuga bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 3 uue bioloogilise ohuteguriga – Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüübiga, mis kuulub 3. ohurühma11 ning millel on lisatud märge „V12“. Samuti on tehtud tehniline muudatust ning eemaldatud bakteri „Neisseria meningitidis“ märkuse V järelt lisa märkus „(a- ja c-serotüüpidele)“. Direktiivi (EL) 2019/1833 ülevõtmisega 2020. aasta novembris muudeti bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 3, kuid ekslikult jäi lisamata Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüüp, millele ka komisjon oma märgukirjas tähelepanu juhtis ning eksimusest jäi eemaldamata bakteri „Neisseria meningitidis“ märkuse V järelt lisa märkus „(a- ja c-serotüüpidele)“. Uue bioloogilise ohuteguri lisandumisel lisa 3 loendisse peavad tööandjad, kelle töökeskkonnas esineb Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüübiga kokkupuute oht, määrama kindlaks töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse, hindama riski töötaja tervisele ning võtma seejärel tarvitusele vajalikud ennetusabinõud. Kui töötajad on otseses kokkupuutes bioloogilise ohuteguriga, tuleb tööandjal rakendada bioloogiliste ohutegurite määruse §-des 5–16 nimetatud ennetusabinõusid, näiteks: vältima võimaluse korral tervisele ohtliku ohuteguri kasutamist; märgistama bioloogilisest ohutegurist mõjutatud piirkonnad töökeskkonnas; väljastama töötajatele isikukaitsevahendid; võtma tarvitusele tööhügieeni abinõud; korraldama töötajate väljaõppe enne bioloogiliste ohuteguritega töö alustamist; koostama bioloogiliste ohutegurite käitlemise juhised; tulenevalt tegevusaladest rakendama bioloogiliste ohutegurite määruse lisades 1–2 nimetatud abinõusid. Töökeskkonnas, kus riskianalüüsi tulemustest nähtub, et töötajal ei ole otsest kokkupuudet bioloogilise ohuteguriga, kuid töötaja võib olla töötingimuste või töö laadi tõttu bioloogilisest ohutegurist ohustatud, tuleb tööandjal rakendada bioloogiliste ohutegurite määruse §-des 5 ja 7–13 nimetatud abinõusid. See tähendab seda, et tööandja peab riskianalüüsis hindama töökeskkonnas esinevaid riske ning võtma tarvitusele vajaminevad abinõud, sh peab tööandja hindama, kas ja mis ulatuses on asjakohane rakendada bioloogiliste ohutegurite määruse §-des 5 ja 7–13 nimetatud abinõusid. 11 3. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist; võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid; 12 Tõhus vaktsiin saadaval ja Euroopa Liidus registreeritud. 6 Eelnõu §-ga 2 täiendatakse kantserogeenide määrust. Tööandja on kohustatud kaitsma töötajate tervist, tagades selleks võimalikult madalate riskidega töökeskkonna. Selleks peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama ohtlike kemikaalidega kokkupuute laadi, ulatuse ja kestuse, hindama riski töötajate tervisele ja ohutusele ning võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud. Samuti on tööandja kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus mõõtma töökeskkonna õhus keemiliste ainete sisaldust ja võrdlema neid ohtlike kemikaalide lisas esitatud kehtivate piirnormidega. Eelnõuga tehtavate muudatuste tõttu võib tööandjal tekkida vajadus üle vaadata, milliste keemiliste ohuteguritega puutuvad töötajad tema töökeskkonnas kokku ja millised nõuded võivad tööandjale lisanduda. Punktiga 1 muudetakse kantserogeenide määruse pealkirja, lisades pealkirja reproduktiivtoksilised ained, kuivõrd edaspidi kohaldub kantserogeenide määrus peale kantserogeenide ja mutageenide ka reproduktiivtoksilistele ainetele. Punktidega 2–4 ja 7 laiendatakse kantserogeenide määruse kohaldamisala reproduktiivtoksilistele ainetele. Kuna direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisala, millesse seni kuulusid kantserogeensed ja mutageensed ained, laiendatakse direktiiviga (EL) 2022/431, siis edaspidi kohalduvad kantserogeenidele ja mutageenidele kehtinud töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ka reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute korral. Näiteks tähendab see, et peale riskide hindamise ja terviseriski vähendamise meetmete võtmise tuleb tööandjal korraldada töötajatele väljaõpe, kui nad puutuvad töökeskkonnas kokku reproduktiivtoksiliste ainetega. Uue kohustusena tuleb tööandjal hakata reproduktiivtoksiliste ainetega töökeskkonnas kokkupuute korral pidama inimeste üle arvestust ehk tuleb koostada töötajate nimekiri, kes, millise tööprotsessi käigus, kui kaua ja millise reproduktiivtoksilise ainega kokku puutub. Tulenevalt kantserogeenide määruse § 8 lõikest 1 on edaspidi tööandja kohustatud Tööinspektsiooni teavitama enne reproduktiivtoksiliste ainetega töö alustamist. Sama sätte lõike 2 kohaselt tuleb Tööinspektsiooni teavitada esimesel võimalusel, kui riskianalüüsi käigus avastatakse, et töökeskkonnas esinevad reproduktiivtoksilised ained, mutageenid või kantserogeenid. Samuti tuleb reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutuvatele töötajatele korraldada tervisekontroll enne, kui nad alustavad tööd sellises töökeskkonnas. Töötervishoiuarsti määratud juhtudel peab töötaja läbima tervisekontrolli ka pärast kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise ainega kokkupuutumise lõppu. Punktiga 5 täiendatakse kantserogeenide määruse § 4 lõiget 4 ja sätestatakse, et kui kantserogeenide määruse § 4 lõikes 3 nimetatud suletud süsteemi kasutamine ei ole tehniliselt võimalik, peab tööandja tagama, et töötajate kokkupuude kantserogeenide, mutageenidega või toimeläveta reproduktiivtoksiliste ainetega oleks minimeeritud ning vastava kemikaali tekitatav ohutegur ei ületaks sätestatud töökeskkonna piirnormi. Sarnane põhimõte on kantserogeenide määruses juba kehtinud mutageenide ja kantserogeenide korral, kuna direktiiv (EL) 2022/431 laiendab kohaldamisala, siis edaspidi kehtib nimetatud terviseriski vähendamise põhimõte ka toimeläveta reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute kohta. Kuna toimeläveta reproduktiivtoksilisel ainel ei ole töötaja tervisele teaduslikult kindlaks tehtud ohutut piirnormi, peab tööandja selliste ainete kasutamisel olema eriti hoolas ja jälgima töökeskkonda, et risk töötaja tervisele oleks kokkupuutest nimetatud ainega võimalikult suures ulatuses minimeeritud. Mutageenide ja suurema osa kantserogeenide puhul ei ole seni olnud teaduslikult võimalik kindlaks teha koguseid, millest madalama koguse puhul ei oleks 7 kokkupuutel kahjulikku tervisemõju. Lähtudes direktiivist 2004/37/EÜ ei kõrvalda kantserogeenidega ja mutageenidega töökohas kokkupuute piirnormide kehtestamine täielikult ohte töötajate tervisele ja ohutusele, mis tulenevad nende kemikaalidega kokkupuutest (jääkrisk). Punktiga 6 täiendatakse kantserogeenide määruse § 4 lõigetega 41–44, millega reguleeritakse seda, kuidas töökeskkonnas vähendada reproduktiivtoksilistest ainetest põhjustatud terviseriski. Direktiivis (EL) 2022/431 esitatakse kaks uut terminit, mis sätestatakse kantserogeenide määruse § 4 lõigetes 41 ja 43. Enamiku reproduktiivtoksiliste ainete puhul on võimalik teaduslikult kindlaks teha tase, millest madalamale jääva ainekogusega kokkupuude ei põhjusta tervisele kahjulikku mõju. Selliseid reproduktiivtoksilisi aineid nimetatakse toimelävega reproduktiivtoksilisteks aineteks. Toimelävega reproduktiivtoksiline aine on reproduktiivtoksiline aine, millel on ohutu kokkupuute tase ja millest madalamale jääva kogusega kokkupuude ei kujuta endast ohtu töötaja tervisele (termini mõistesisu on sätestatud lõikes 43). Toimeläveta reproduktiivtoksiline aine on see-eest reproduktiivtoksiline aine, millel ei ole töötajate tervisele ohutut kokkupuute taset. See tähendab, et isegi siis, kui keemilisele ohutegurile on sätestatud piirnorm, võib aine avaldada negatiivset mõju töötaja tervisele ehk kahjustada tervist ka siis, kui sellise aine sisaldus töökeskkonna õhus on väiksem kui sätestatud piirnorm (termini mõistesisu on sätestatud lõikes 41). Kantserogeenide määruse § 4 lõikes 42 nähakse ette direktiivist (EL) 2022/431 tulenev nõue, et juhul, kui toimelävega reproduktiivtoksilist ainet ei ole tehniliselt võimalik kasutada või valmistada suletud süsteemis, tagab tööandja, et toimelävega reproduktiivtoksilise ainega kokkupuutest tulenev oht töötajale viiakse miinimumini. Euroopa Komisjon alles alustab reproduktiivtoksiliste ainete hindamist vastavalt sellele, kas tegemist on toimelävega või toimeläveta ainega. Nende ainete kohta, mis on reproduktiivtoksilised ained ja millele on piirnorm juba sätestatud, kasutab Euroopa Komisjon nimetust muud reproduktiivtoksilised ained kui toimeläveta ja toimelävega ained. Juba praegu on kehtivas õiguses sätestatud reproduktiivtoksilised ained koos piirnormidega. Kuna Euroopa Komisjon aga alles alustab reproduktiivtoksiliste ainete hindamist ja liigitamist toimelävega või toimeläveta aineteks, ei saa tööandja praegu veel arvestada, et need ained, millele piirnorm on kehtestatud, liigituksid ühte või teise hulka. Toimelävega või toimeläveta reproduktiivtoksiliseks aineks liigitamata reproduktiivtoksilisi aineid nimetab Euroopa Komisjon muud kui reproduktiivtoksilisteks aineteks kui toimeläveta ja toimelävega ained. Kantserogeenide määruse § 4 lõike 44 kohaselt lähtub tööandja muude reproduktiivtoksiliste ainete kui toimeläveta ja toimelävega reproduktiivtoksiliste ainete suhtes käesoleva määruse § 4 lõikest 42 ja võtab asjakohaseid meetmeid, et viia ainega kokkupuutest tulenev oht miinimumini, arvestades, et sellise reproduktiivtoksilise aine puhul ei pruugi olla olemas töötajate tervisele ohutut kogust. Tööalase kokkupuute siduvad piirnormid ei mõjuta tööandjate muid direktiivist 2004/37/EÜ tulenevaid kohustusi, eelkõige kohustust vähendada kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete kasutamist töökohal, ennetada või vähendada töötajate kokkupuudet kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega, või meetmeid, mis tuleks selle saavutamiseks rakendada. Need meetmed peaksid, kui see on tehniliselt 8 võimalik, hõlmama kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete asendamist aine, segu või protsessiga, mis ei ole ohtlik või on vähem ohtlik töötajate tervisele, või suletud süsteemide kasutamist või muid meetmeid, mille eesmärk on vähendada töötajate kokkupuute taset. Punktiga 8 täiendatakse määruse § 9 lõikega 11, mis täpsustab väljaõppe kohandamise kohustust. Väljaõpet tuleb ülevõetava direktiivi (EL) 2022/431 kohaselt kohandada uue või muutunud ohu arvesse võtmiseks, eelkõige juhul, kui töötajad puutuvad või võivad kokku puutuda uue või mitme eri kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise ainega, sealhulgas nendega, mis sisalduvad ohtlikes ravimites, või juhul, kui tööga seotud asjaolud muutuvad. Teatavad ohtlikud ravimid sisaldavad üht või mitut ainet, mis vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1A või 1B kategooria), mutageenseks (1A või 1B kategooria) või reproduktiivtoksiliseks aineks (1A või 1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ning kuuluvad seega direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalasse. Selge ja ajakohastatud teave ravimi sellistele kriteeriumidele vastavuse kohta ei ole Euroopa Komisjoni hinnangul töötajatele, tööandjatele või täitevasutustele kergesti kättesaadav. See tähendab tööandjale seda, et juhul, kui töökeskkonnas on kasutusel ravim, mis omakorda sisaldab kantserogeenset, mutageenset või reproduktiivtoksilist koostisosa, siis sellisel juhul tuleb ravimi käitlemisele töökeskkonnas pöörata tähelepanu riskianalüüsis, hinnata sellisest ravimi käitlemisest tulenevat riski töötaja tervisele, kes sellega kokku puutub, ja võtta asjakohaseid ohutusmeetmeid. Et tagada direktiivi 2004/37/EÜ nõuetekohane rakendamine ning selgitada selliste ohtlike ravimite kasutamist ja käitlemisega seotud ohtusid, on vaja võtta meetmeid, mis aitavad tööandjatel need ained tuvastada. Euroopa Komisjon esitab kooskõlas Euroopa Komisjoni 28. juuni 2021. a teatisega ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku aastateks 2021–202713 kohta suunised töötajate kaitsmiseks ohtlike ravimitega kokkupuutumise eest, sealhulgas koolituse, protokolli, järelevalve ja seire kohta. Ohtlike ravimitega kokkupuute hindamisel peaksid tööandjad pöörama tähelepanu sellele, et selliste ravimite asendamise nõue ei kahjustaks patsientide tervist. Punktis 9 sõnastatakse ümber § 9 lõige 2. Tööandjale nähakse ette töötajate väljaõppe regulaarse kordamise kohustus vastavalt vajadusele. Varasem säte oli sõnastatud koos näidetega, mille korral tuli tööandjal väljaõpet uuesti korrata, uue sätte sõnastus on üldisem ja paindlikum, mis annab võimaluse arvestada ka uude olukordadega ja muudatustega töökeskkonnas, mille tõttu osutub vajalikuks väljaõppe kordamine. Väljaõpet tuleb korraldada edaspidi regulaarselt vastavalt olukorrale ja vajadusele töökeskkonnas. Näiteks on vaja korraldada väljaõpet, kui osa töötajatest, kes puutuvad oma igapäevases töös kokku reproduktiivtoksiliste ainetega, kantserogeenide või mutageenidega, on vahetunud; kui kasutama on hakatud uusi keemilisi aineid, töövõtteid, tehnoloogiaid, seadmeid või kasutusel on uued tööprotsessid; kui suurenenud on tööga seotud haigestumiste arv või kutsehaiguste arv. Tegemist on näidetega, kuivõrd tegelikku olukorda ettevõttes saab hinnata tööandja, kes vahetult töökeskkonda kujundab. Punktiga 10 sätestatakse uus kohustus ja täiendatakse § 9 lõikega 3. Direktiiv (EL) 2022/431 näeb ette, et tervishoiuasutustes tuleb väljaõpet regulaarselt korraldada töötajatele, kes puutuvad kokku kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega, eriti kui kasutatakse neid aineid sisaldavaid uusi ohtlikke ravimeid. Töötajatel on vaja piisavat ja asjakohast koolitust, kui nad puutuvad kokku või võivad kokku puutuda kantserogeenide, 13 Euroopa Komisjoni 28. juuni 2021. a teatis „Euroopa Komisjoni töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2021–2027. Töötervishoid ja tööohutus muutuvas maailmas“. 9 mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega, sealhulgas teatavates ohtlikes ravimites sisalduvate ainetega. Koolitust, mida tööandja on direktiivi 2004/37/EÜ artikli 11 kohaselt kohustatud pakkuma, tuleb kohandada, et võtta arvesse uusi või muutunud ohte, eelkõige juhul, kui töötajad puutuvad kokku uute kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega või mitme nimetatud ainega korraga, sealhulgas ohtlikes ravimites sisalduvate ainetega, või juhul, kui tööga seotud asjaolud muutuvad. Punktiga 11 laiendatakse tööandja kohustust pidada arvestust töötajate üle, kes on mõjutatud töökeskkonnas reproduktiivtoksilistest ainetest. Seni nägi kantserogeenide määruse § 11 ette kohustuse tööandjale pidada nimekirja töö tõttu kantserogeenidest või mutageenidest ohustatud töötajatest, kandes nimekirja töötaja, tema kokkupuute aja, aine nimetuse ja tööprotsessi kirjelduse. Direktiiv (EL) 2022/431 näeb ette nimekirja pidamise kohustuse ka nende töötajate kohta, kes puutuvad töökeskkonnas kokku reproduktiivtoksiliste ainetega. Kui andmeid nimekirja kantud töötaja kohta peab tööandja hoidma ajakohasena ja säilitama vähemalt 40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet kantserogeeni või mutageeniga, siis reproduktiivtoksiliste ainete korral hoiab tööandja andmeid nimekirja kantud töötaja kohta ajakohasena ja säilitab vähemalt viis aastat pärast kokkupuute lõppu. Euroopa Komisjoni mõju hindamise aruandest nähtub, et andmete lühem säilitustähtaeg võib reproduktiivtoksiliste ainete puhul olla seotud nimetatud ainest põhjustatud tervisemõju avaldumisega. Reproduktiivtoksilise ainega kokkupuute korral avaldub tervisemõju keskmiselt kas vahetult pärast kokkupuudet või veerand aastat pärast kokkupuudet. Kantserogeeni ja mutageeni puhul ei ole välistatud tervisemõju kohene avaldumine, kuid keskmiselt muutuvad tervisenäitajad alles kahe aasta pärast ja kõige hiljem on tervisemõju avaldunud 40 aastat pärast kokkupuudet keemilise ohuteguriga.14 Punktis 12 täpsustatakse ja täiendatakse § 12 lõike 2 esimese lause sõnastust. Direktiiv (EL) 2022/431 näeb ette, et juhul, kui töötajal avastatakse tervisehäire, mis on eelduslikult tekkinud kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute tagajärjel, või kui leitakse, et töötaja kehas on ületatud bioloogilist piirnormi, tuleb tööandjal töötervishoiuarsti otsuse alusel saata teised samamoodi töökeskkonnas kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega kokku puutunud töötajad tervisekontrolli. Töötervishoiuarsti otsus on töötervishoiuarsti diskretsioon nii selles küsimuses, kas saata konkreetne töötaja ja/või tema kolleegid tervisekontrolli kui ka küsimuses, mis puudutab kokkupuute seost kemikaaliga. Töötervishoiuarsti otsus on tööandjale täitmiseks kohustuslik TTOS sätete alusel. Seega, kui töötervishoiuarst tuvastab, et tervisehäire võib olla tekkinud kokkupuutest ohtliku kemikaaliga või kui on ületatud bioloogilist piirnormi ja leiab, et teised töötajad, kes on samamoodi olnud eksponeeritud kemikaalile peaksid läbima tervisekontrolli, siis selline otsus on tööandjale täitmiseks kohustuslik. Töötervishoiuarst saab ka otsustada, et teised töötajad ei pea tervisekontrolli läbima. Samamoodi kemikaalile eksponeeritud töötajad töökeskkonnas kemikaalidega kokkupuute mõistes tähendab näiteks seda, et töötajad teevad sarnast tööd või puutuvad kokku sama tööprotsessiga, on eksponeeritud samadele keemilistele ohuteguritele sama pikalt või esineb muu taoline olukord. Samalaadsed tingimused ega sama eksponeeritus ei ole töötajatel juhul, kui tööandja on koostanud üldise riskianalüüsi kogu ettevõtte kohta, arvestamata töötajate individuaalseid tööülesandeid ja riske seoses nende töö spetsiifikaga. Kui näiteks töötaja A 14 Commission Staff Working Document, Impact Assessment, Brussels, 22.9.2020: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020SC0183 10 töötab tootmisliinil kemikaalidega ja töötaja B istub teise hoone ruumis müügisalongis ja on müügiesindaja, siis olenemata sellest, et töötajatele on tööandja koostanud sama riskianalüüsi, ei ole tegemist samalaadsetes tingimustes töötamisega. Seega, kui töötajal A leitakse keemilise ohuteguriga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisehäire, ei pea tervisekontrolli minema töötaja B. Kirjeldatu on eelnõu koostajate selgitus, tegelikku olukorda, sh töötaja eksponeeritust kemikaalidele töökeskkonnas, hindab tööandja. Ohtlikest kemikaalidest on Eestis praegu kehtestatud bioloogiline piirnorm vaid pliile. Kehtivas plii määruses on ette nähtud bioloogilised piirnormid (lisaks siduvale bioloogilisele piirnormile), mis on rangemad kui kehtestatav siduv bioloogiline piirnorm ja mille ületamisel kaasneb tööandjal kohustus saata tervisekontrolli kõik teised töötajad, kes töötavad sama laadi oludes (plii määruse § 4 lõige 4 punkt 4). Kantserogeenide määruse § 12 lõige 2 on sõnastatud üldisemalt, arvestades tulevasi bioloogilisi piirnorme, sealhulgas nende ainete puhul, mille kohta ei ole praegu bioloogilisi piirnorme veel kehtestatud, kuid mille kehtestamise vajadust on rõhutatud direktiivi (EL) 2022/431 selgituspunktides. Punktiga 13 täiendatakse normitehnilist viidet seoses direktiiviga (EL) 2022/431, mida üle võetakse. Eelnõu §-ga 3 tehakse muudatused ohtlike kemikaalide määruses. Punktiga 1 täiendatakse määruse preambulit pärast sõna „seaduse“ tekstiosaga „§ 3 lõike 4,“. Tegemist on normitehnilise täpsustusega. TTOS § 3 lõige 4 annab volituse kehtestada Vabariigi Valitsuse määrusega töökeskkonna ohutegurite piirnormid, varasemalt on keemiliste ohutegurite piirnormide kehtestamiseks peetud sobivaks TTOS § 7 lg-s 3 sätestatud volitust. Kuivõrd eelnõuga kehtestatakse ohtlike kemikaalide piirnorme, siis on eelnõu koostajad jõudnud arusaamani, et korrektne oleks piirnormide kehtestamise ulatuses tugineda lisaks TTOS-i § 3 lg-s 4 sätestatud volitusele. Seetõttu on korrektne lisada määrusesse viide TTOS-i § 3 lõikele 4. Punktiga 2 muudetakse § 111 pealkirja. Tegemist on tehnilise muudatusega. Kuna direktiiv (EL) 2022/431 laiendab direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisala ka reproduktiivtoksilistele ainetele ning direktiivist tulenevad kemikaalide piirnormid, mis jõustuvad üleminekuerioodi lõpus, ja määruse § 111 on seotud direktiivi 2004/37/EÜ muudatuste ülevõtmisega seotud rakendussätetega, lühendatakse paragrahvi pealkirja, muutes selle loetavamaks ja täpsemaks. Punktiga 3 täiendatakse ohtlike kemikaalide määruse § 111 lõigetega 10–12, mis sätestavad keemiliste ohutegurite piirnormide jõustumise ja kehtimise kuupäevad direktiivi (EL) 2022/431 kohaselt. Enam kui miljon Euroopa Liidu töötajat puutub kokku akrüülnitriili, nikliühendite ja benseeniga oma töökeskkonnas. Kui Euroopa Liidu tasandil meetmeid ei võeta, põhjustaks tööalane kokkupuude nende kolme ainega järgmise 60 aasta jooksul peaaegu 2000 vähktõve- ja muud tööga seotud haigusjuhtu.15 15 Komisjoni talituste töödokument (22.09.2020). Mõju hindamise aruande kommenteeritud kokkuvõte. Brüssel. eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020SC0184 11 Mõjur benseeni (CAS number 71-43-2) piirnorm 0,66 mg/m3 (0,2 ppm) jõustub 6. aprillil 2026. a. Benseen vastab määruses (EÜ) nr 1272/200816 sätestatud kantserogeenseks (1A kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Näiteks võib benseen põhjustada leukeemiat. Benseen võib imenduda lisaks naha kaudu. Sellega võib kokku puutuda näiteks kütuse töötlemisel, laborites ja autotöökodades. Benseeni puhul võib olla mõnes sektoris lühikese aja jooksul raske täita piirnormi 0,66 mg/m3 (0,2 ppm) ja seetõttu kehtestab direktiiv (EL) 2022/431 üleminekuperioodi. Üleminekumeetmena näeb direktiiv ette piirnormi 3,25 mg/m3 (1 ppm) kohaldamist kuni 4. aprillini 2024 ja piirnormi 1,65 mg/m3 (0,5 ppm) kohaldamist alates 5. aprillist 2024 kuni 5. aprillini 2026. Kuna Eestis kehtib juba praegu benseeniga pikaajalise kokkupuute korral rangem piirnorm 1,5 mg/m3 (0,5 ppm) ja lühiajalise kokkupuute piirnorm 9 mg/m3 (3 ppm), siis kehtib nimetatud piirnorm kuni 5. aprillini 2026 ning alates 6. aprillist 2026 kohaldatakse benseenile pikaajalise kokkupuute piirnormi 0,66 mg/m3 (0,2 ppm). Muudatus on kajastatud alljärgnevas tabelis 1. Tabel 1. Benseeniga lühi- ja pikaajalise kokkupuute piirnormid töökeskkonnas Pikaajalise kokkupuute piirnorm Lühiajalise kokkupuute Aine Märkused 8 tundi piirnorm (CAS number) 3 3 mg/m ppm mg/m ppm benseen 0,66 0,2 – – A, C (71-43-2) kehtib alates kehtib alates 06.04.2026 06.04.2026 1,5 0,5 9 3 A, C kehtib kuni 05.04.2026 kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni 05.04.2026 05.04.2026 05.04.2026 Mõjur akrüülnitriil (CAS number 107-13-1) piirnorm 1 mg/m3 (0,45 ppm) jõustub 5. aprillil 2026. a. Seni kehtis akrüülnitriili piirnorm 4,5 mg/m3 (2 ppm pikaajalise kokkupuute korral) ja 13 mg/m3 (6 ppm lühiajalise kokkupuute korral). Akrüülnitriil vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses, näiteks võib mõjur põhjustada ajuvähki. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada kõnealusele kantserogeenile pika- ja lühiajalise kokkupuute piirnorm. Akrüülnitriil võib imenduda ka naha kaudu, seda leidub näiteks tööstuslikus tootmises, kummitööstuses, elektroonikatööstuses, naha- ja tekstiilitööstuses. Direktiiv (EL) 2022/431 möönab, et akrüülnitriili puhul võib olla lühikese aja jooksul raske täita piirnormi 1 mg/m3 (0,45 ppm) ja lühiajalise kokkupuute piirnormi 4 mg/m3 (1,8 ppm), seetõttu näeb direktiiv (EL) 2022/431 ette nelja-aastase üleminekuperioodi, millest alates neid tööalase kokkupuute piirnorme kohaldatakse. 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355). 12 Kuna aine võib kokkupuutel nahaga oluliselt suurendada kogu organismi koormatust ning aine võib põhjustada naha sensibiliseerimist, lisatakse akrüülnitriilile märge „S“, mis tähistab sensibiliseerivat ainet. Tabel 2. Akrüülnitriiliga lühi- ja pikaajalise kokkupuute piirnormid töökeskkonnas Pikaajalise kokkupuute piirnorm Lühiajalise kokkupuute Aine Märkused 8 tundi piirnorm (CAS number) 3 3 mg/m ppm mg/m ppm propeennitriil 1 0,45 4 1,8 A, C, S (akrüülnitriil) (107-13-1) kehtib alates 05.04.2026 kehtib alates kehtib alates kehtib alates 05.04.2026 05.04.2026 05.04.2026 4,5 2 13 6 A, C, S kehtib kuni 04.04.2026 kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni 04.04.2026 04.04.2026 04.04.2026 Mõjur nikliühendid (CAS number puudub) piirnorm 0,01 mg/m3, mis on kopsualveoolidesse jõudev fraktsioon, mõõdetuna niklina, jõustub 18. jaanuarist 2025. Piirnorm 0,05 mg/m3, mis on sissehingatav fraktsioon, jõustub 18. jaanuarist 2025 ning kuni 17. jaanuarini 2025 kehtib sissehingatava fraktsiooni piirnormina 0,1 mg/m3. Eestis kehtib praegu nikliühendite piirnorm 0,1 mg/m3 nendega pikaajalise kokkupuute korral. Nikliühendid vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1A kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeenid direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses, näiteks võivad nikliühendid põhjustada kopsuvähki. Kättesaadava teabe põhjal, sh teaduslikud ja tehnilised andmed, on võimalik kehtestada kõnealuse kantserogeenirühma piirnormid. Kokkupuude nikliühenditega töökohal võib põhjustada naha ja hingamisteede sensibiliseerumist. Nikliühendite puhul võib olla keeruline järgida piirväärtusi 0,01 mg/m3 kopsualveoolidesse jõudva sissehingatava fraktsiooni puhul ja 0,05 mg/m3 sissehingatava fraktsiooni puhul mitmes sektoris või tööprotsessis, eelkõige sulatamisel, rafineerimistehastes ja keevitamisel. Kuna nii kroom (VI) ühendite kui ka nikliühendite puhul saab kasutada ühesuguseid riskijuhtimismeetmeid, ühtlustab direktiiv (EL) 2022/431 üleminekumeetmed, mille eesmärk on vähendada kokkupuudet nende kahe kantserogeenirühmaga. Seetõttu kehtestatakse üleminekuperiood kuni 17. jaanuarini 2025 (kaasa arvatud), mille jooksul tuleb kohaldada nikliühendite sissehingatava fraktsiooni piirnormi 0,1 mg/m3. Üleminekuperiood tagab kooskõla kroom (VI) ühenditega tööalase kokkupuute piirnormi kohaldamise kuupäevaga, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/239817. Ohtlike kemikaalide määruse lisas oleva mõjuri „nikli ühendid, oksiid, karbonaat ja lahustuvad ühendid“ nime muudetakse, et ühtlustada mõistete kasutamine direktiivi (EL) 2022/431 ja riigisisese õiguse vahel. Edaspidi on mõjuri nimi „nikliühendid (arvutatud niklile)“, mis hõlmab endas oksiide, karbonaate ja lahustavaid ühendeid, mida on arvutatud niklile. 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/2398, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (ELT L 345, 27.12.2017, lk 87). 13 Tabel 3. Nikliühenditega lühi- ja pikaajalise kokkupuute piirnormid töökeskkonnas Pikaajalise kokkupuute piirnorm Lühiajalise kokkupuute Aine Märkused 8 tundi piirnorm (CAS number) 3 3 mg/m ppm mg/m ppm nikliühendid 0,01 – – – C, S, 1 (arvutatud niklile) kehtib alates 18.01.2025 0,05 – – – C, S, 31 kehtib alates 18.01.2025 0,1 – – – C, S, 31 kehtib kuni 17.01.2025 Eesti õiguses tuleb ohtlike kemikaalide määruse lisas piirnormide puhul eristada sissehingatavat fraktsiooni, mida tähistab märkuste lahtris märge „31“, ning sissehingatavat kopsu alveoolidesse jõudvat fraktsiooni, mida tähistab märkuste lahtris märge „1“, mille puhul on tegemist peenemate, alla 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakestega, mis võivad jõuda koos sissehingatava õhuga kopsualveoolidesse (respireeritav fraktsioon). Ohtlike kemikaalide määruse lisas esitatud piirnormidest kinnipidamine töökeskkonnas aitab rangemate piirnormide ja märgete korral ennetada töötajate haigestumist ohtlikest kemikaalidest põhjustatud haigustesse. Punktiga 4 asendatakse ohtlike kemikaalide määruse lisa „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ uue lisaga (eelnõu lisa). Ohtlike kemikaalide määruse lisast jäetakse välja ainenimetused, mida on selles esitatud topelt, kuid erinevate nimetustega. Sel moel tagatakse parem ülevaade ainete kehtivatest piirnormidest ja märgetest. Tabelis 3 on esitatud lisast eemaldatava aine nimetus, eemaldamise põhjendus, lisasse alles jääva aine nimetus ja aine CAS number. Tabel 3. Ohtlike kemikaalide määruse lisast välja jäetavad ained Lisast eemaldatava aine Aine Lisasse alles jääva aine Lisast eemaldatud nimetus CAS nimetus aine põhjendus number naerugaas 10024- dilämmastikoksiid Ohtlike kemikaalide (dilämmastikoksiid) 97-2 (naerugaas) määruse lisas on aineid nimetatud kaks nitrotolueen 1321-12- metüülnitrobenseen korda (metüülnitrobenseen), kõik 6 (nitrotolueen), isomeerid kõik isomeerid heksametüleen- 822-06-0 1,6-diisotsüanato- diisotsüanaat heksaan (1,6-diisotsüanato- (heksametüleendiiso- heksaan) tsüanaat) 14  Lisast eemaldatava aine Aine Lisasse alles jääva aine Lisast eemaldatud nimetus CAS nimetus aine põhjendus number p-nitroaniliin 100-01-6 nitrofenüülamiin (nitrofenüülamiin) (nitroaniliin) N,N-dimetüülaniliin 121-69-7 dimetüülfenüülamiin (dimetüülfenüülamiin) (N,N-dimetüülaniliin) 1,1-dikloroeteen 75-35-4 vinülideenkloriid (1,1- (vinülideenkloriid) dikloroetüleen) Ohtlike kemikaalide määruse lisas täiendatakse mõjurite märkusi direktiivis (EL) 2022/431 esitatu kohaselt. Tööandjal võib tekkida vajadus üle vaadata töökeskkonnas kasutatavaid aineid. Kui mõjurile on lisatud märkuste lahtrisse märge „R“, siis see tähendab, et tegemist on reproduktiivtoksilise ainega. Tööandja jaoks tähendab see mitut nõuet, mida on selgitatud §-ga 2 tehtavate muudatuste juures. Näiteks võib see tähendada, et tööandja peab pidama ainega kokkupuutuvate töötajate nimekirja, saatma töötajad tervisekontrolli enne reproduktiivtoksilise ainega töö alustamist, teavitama Tööinspektsiooni. Tabelis 4 on esitatud direktiivi (EL) 2022/431 ülevõtmisest tulenevad muudatused. Tabel 4. Direktiivi (EL) 2022/431 ülevõtmisest tulenevad muudatused Aine (CAS number) Muudatus Põhjendus nitrobenseen (CAS Märkuste lahtrisse Määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt number 98-95-3) lisatakse mõjuri kohta on tegemist reproduktiivtoksilise N-metüül-2-pürrolidoon märge „R“, mis tähistab ainega (CAS nr 872 -50 -4) reproduktiivtoksilist ainet bisfenool A; (4,4- Märkuste lahtris Kehtivas ohtlike kemikaalide lisas oli isopropülideendifenool) asendatakse märge „1“ mõjurile sätestatud piirnorm (CAS number 80-05-7) märkega „31“. kopsualveoolidesse jõudvale sissehingatavale fraktsioonile (respireeritav fraktsioon), mida tähistas märkuste lahtris märge „1“. Direktiiv (EL) 2022/431 näeb sama piirnormi ette sissehingatava fraktsiooni korral. Seetõttu asendatakse varasem märge „1“ märkega „31“. Lisaks, ohtlike kemikaalide lisas parandatakse tehniline viga. Mõjuri „dietanoolamiin“ (CAS number 111-42-2) piirnormideks on määruse lisa kohaselt 5 mg/m3, 3 ppm (pikaajalise kokkupuute piirnorm); 30 mg/m3, 6 ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm). Piirnormid on antud samaväärsete väärtustena kahe eri mõõteühikuna, kus ühik „milligrammi kuupmeetri õhu kohta“ on mõõdetud 20 °C ja 101,3 kPa (760 mmHg) juures ning ühend „ppm“ tähistab osakeste arvu miljoni osakese kohta mahu järgi õhus, mahumiljondik õhus (ml/m3). See tähendab, et piirnorm, mis on antud milligrammina kuupmeetri kohta tähendab sama, mis piirnorm, mis on antud osakeste arvuna miljoni osakese kohta mahu järgi õhus. Lühiajalise kokkupuute piirnormidel on mõjuri dietanoolamiin puhul samaväärne väärtus, see tähendab, et arvestades aine molekulmassi saab piirnorme teisendada samaväärseteks väärtusteks. Nii nagu 100 cm = 1 m, on lühiajalise kokkupuute piirnorm 30 mg/m3 sama, mis 6 ppm. Arvestades muutumatuid suurusi, nagu aine molekulmass, temperatuur 20 °C ja rõhk 101,3 kPa (760 mmHg) ei ühti pikaajalise kokkupuute piirnormid. 15 Ohtlike kemikaalide piirnormide algses õigusaktis, mis kehtestati aastal 2001 nähtub, et dietanoolamiini lühiajalised piirnormid on olnud samad, kuid pikaajalise piirnormi väärtus antud milligrammina kuupmeetri kohta oli 15 ühikut. 2001. aasta ohtlike kemikaalide piirnormid kannavad samu väärtusi teisendades milligramme kuupmeetri kohta (mg/m3) osakeste arvuks miljoni osakese kohta mahu järgi õhus (ppm).18 Alates 18. detsembrist 2011 jõustunud redaktsioonist19 nähtub, et pikaajalise kokkupuute piirnorm on 15 mg/m3 asemel 5 mg/m3. Kuna uue redaktsiooni määruse muudatuse eelnõu seletuskirjast ei nähtu soovi piirnormi muuta, siis eelduslikult on tekkinud tehniline viga. Kuivõrd pikaajalise kokkupuute piirnorm ühikus ppm ei ole muutunud, on eelduslikult tegemist õige piirnormiga. Teisendades dietanoolamiini pikaajalise kokkupuute piirnormi 3 ppm ühikuks mg/m3, arvestades molekulmassi, temperatuuri 20 °C ja rõhku 101,3 kPa (760 mmHg), on pikaajalise kokkupuute õige piirnorm siiski 15 mg/m3. Punktiga 5 tehakse tehniline korrektuur, millega täiendatakse ohtlike kemikaalide määruse normitehnilist märkust vastavalt ülevõetavale direktiivile (EL) 2022/431. Eelnõu §-ga 4 tehakse muudatused plii määruses. Punktiga 1 täiendatakse määruse preambulit pärast sõna „seaduse“ tekstiosaga „§ 3 lõike 4,“. Tegemist on normitehnilise täpsustusega. TTOS-i § 3 lõige 4 annab volituse kehtestada Vabariigi Valitsuse määrusega töökeskkonna ohutegurite piirnormid, varem on keemiliste ohutegurite piirnormide kehtestamiseks peetud sobivaks TTOS-i § 7 lõikes 3 sätestatud volitust. Kuivõrd eelnõuga kehtestatakse pliile piirnorm, on eelnõu koostajad jõudnud arusaamani, et korrektne on piirnormide kehtestamise ulatuses tugineda lisaks TTOS-i § 3 lõikes 4 sätestatud volitusele. Seetõttu on korrektne lisada määrusesse viide TTOS-i § 3 lõikele 4. Punktiga 2 muudetakse plii määruse § 3 lõike 3 punkti 3 ja 4 termineid. Sõnastuse parandusega viiakse analüüside ja uuringute nimetused vastavusse tänapäevase meditsiinilise terminoloogiaga. Plii määruse § 3 lõike 3 punkti 4 puhul täpsustades, et uriinianalüüsi all on mõeldud uriini ribaanalüüsi ja kreatiniini analüüsi seerumis või plasmas koos hinnangulise glomerulaarfiltratsiooni kiirusega (eGFR). Punktiga 3 muudetakse § 4 lõike 2 sõnastust. Direktiiv (EL) 2022/431 täpsustab, et plii määramisel töötaja verest bioloogilise seire käigus tuleb kasutada absorptsioonspektromeetriat või samaväärseid tulemusi andvat meetodit. Punktiga 4 täiendatakse plii määruse § 4 lõigetega 21 ja 22. Plii ja selle anorgaanilised ühendid on töökeskkonnas peamised reproduktiivtoksilised ained, mis võivad mõjutada nii viljakust kui ka loote arengut. Plii on klassifitseeritud Euroopa Parlamendi määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt reproduktiivtoksiliseks aineks (1A kategooria) ja selle bioloogilise piirnormi kehtestamine on vajalik töötajate tervise kaitseks. Direktiiv (EL) 2022/431 näeb mõjurile plii ette siduva bioloogilise piirnormi, milleks on 70 mikrogrammi Pb/100 ml veres. Bioloogiline piirnorm on asjakohase aine, selle ainevahetuse või toime näitaja piirväärtus vastavas bioloogilises keskkonnas (inimese kehas, nt uriinis või veres). Plii puhul mõõdetakse bioloogilise piirnormi kontrollimiseks plii sisaldust töötaja verest. 18 Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2001. a määrus nr 293 „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ (RT I, 2001, 77, 460) https://www.riigiteataja.ee/akt/73153 19 Vabariigi Valitsuse 18 septembri 2001 määrus nr 293 “ Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ (RT I, 30.11.2011, 11) https://www.riigiteataja.ee/akt/130112011011 16 Seni kehtinud plii määruses ei olnud pliile siduvat bioloogilist piirnormi kehtestatud, vaid kehtisid erinevad kohustused, mida tuli tööandjal täita, kui plii sisaldus töötaja veres ületas teatud piirnormi. Tööandja erinevad kohustused, mis on seotud plii sisalduse määradega, jäävad plii määrusesse alles ja kehtivad ka edaspidi, kuid lisaks kehtestatakse plii kohustuslik siduv bioloogiline piirnorm, mida ei tohi töötaja verenäitajad ületada. Kui töötaja vere pliisisaldus ületab 40 µg Pb / 100 ml, peab tööandja koostöös töötervishoiuarstiga kõrvaldama nimetatud näitaja ületamise põhjused (plii määrus § 4 lõige 4 punkt 1), nt parandama töökeskkonda, tagama efektiivsemad isikukaitsevahendid vms. See tähendab, et tööandja peab aegsasti ennetama töötaja vere pliisisalduse näitajate kasvu. Selleks, et töötaja vere plii näitaja ei läheks üle kehtestatava piirnormi (70 µg Pb / 100 ml), monitooritakse töötaja tervist varakult. Lisaks regulaarsele tervisekontrollile rakendatakse alates hetkest, kui töötaja vere pliisisaldus ületab 40 µg Pb / 100 ml täiendavaid meetmeid töötaja tervise jälgimiseks ja pliisisalduse vähendamiseks veres. Kuna plii akumuleerub töötaja kehas ja plii näitajate muutmine töötaja veres ei pruugi olla kiire protsess, siis on ennetavad meetmed olulisel kohal. Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks plii määruse § 4 lõige 3. Avaliku kaasamise tulemusena on mitmed tervishoiueksperdid juhtinud tähelepanu, et nimetatud analüüsid ei oma kaasajal praktilist väärtust, kuivõrd muud plii tervisekontrolli toetavad uuringud (mis on sätestatud plii määruse § 3 lõikes 3) oma täpsusega võimaldavad hinnata ka neid näitajaid, mida varasemalt sai hinnata eraldi ALAU, ALAD ja ZPP analüüside kaudu. Uuringud ei ole tänapäeval näidustatud töötervishoiualases arstiabis. Uuringuid võib jätkuvalt vajadusel ja töötervishoiuarsti äranägemisel teha, kuid tegemist ei ole kohustuslike uuringutega pliiga töötava töötaja tervisekontrolli raames. Punktiga 6 muudetakse plii määruse § 4 lõike 4 sõnastust ja eemaldatakse tekstiosa „kui ALAU on alla 20 mg/g kreatiniin, kui ZPP on üle 20 µg/g hemoglobiin ning ALAD alla 6 Euroopa ühiku (EU)“. Direktiiv ei näe ette nimetatud analüüse plii tervisekontrolli osana. Avaliku kaasamise tulemusena on mitmed tervishoiueksperdid juhtinud tähelepanu, et nimetatud analüüsid ei oma kaasajal praktilist väärtust kuivõrd teiste plii tervisekontrollis ettenähtud analüüside (mis on sätestatud plii määruse § 3 lõikes 3) mõõtmistäpsus on ajaga paranenud (nt hemogramm, uriinianalüüsid), mis võimaldab saada ülevaadet töötaja terviseseisust ka ilma ALAU, ALAD ja ZPP analüüsideta. Nimetatud uuringud ei ole näidustatud töötervishoiualases arstiabis. Lisaks on muud nõuded20, mis kaasnevad tööandjale juhul, kui töötaja plii veresisaldus ületab 40 µg Pb / 100 ml piisavalt ranged, et kaitsta töötajat ja teiste samadel tingimustel töötavaid töötajaid, siis ei ole vajalik täiendavate analüüside läbiviimine. Punktiga 7 tehakse tehniline muudatus, mis on seotud punktis 6 kirjeldatud muudatusega. Kuivõrd plii määruse § 4 lõike 4 sissejuhatavast lausest eemaldatakse tekstiosa, mis viitab kolmele väärtusele ja alles jääb üks väärtus, mille ületamiselt tuleb võtta meetmeid, siis asendatakse sõna „näitajate“ vorm ainuseks. Punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks plii määruse § 4 lõige 5, mis sätestas tähtaja töötervishoiuteenistusele töötajate tervisekontrolli ja bioloogilise seire andmete säilitamiseks 40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet pliiga. Tervisekontrolli dokumentide säilitamise tähtaeg on juba sätestatud üldise reeglina TTOS-is, kuhu lisatakse erand kantserogeenide, mutageenide ning reproduktiivtoksiliste ainetega (sh plii) kokkupuutunud töötaja 20 1) tööandja peab koostöös töötervishoiuarstiga kõrvaldama nimetatud näitaja ületamise põhjused; 2) kolme kuu möödudes tuleb määrata töötaja vere pliisisaldus; 3) töötervishoiuarst võib suunata töötajad tööle, kus töökeskkonna õhus on väiksem pliisisaldus; 4) kõik töötajad, kes töötavad sama laadi oludes, peavad läbima tervisekontrolli. 17 tervishoiuteenuse osutamisega seotud andmete säilitamiseks. Seetõttu puudub vajadus kahe dubleeriva sätte järele andmete säilitamise tähtaja kohta. Erand, mis on sätestatud plii määruses, eemaldatakse. TTOS-i § 131 lõike 16 kohaselt säilitab tööandja töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisega seotud andmeid kümme aastat osutamisest arvates ja töötervishoiuteenuse osutaja säilitab andmeid 30 aastat osutamisest arvates. Plii määruse kohaselt pidi töötervishoiuteenuse osutaja säilitama töötaja tervisekontrolliga seotud andmeid 40 aastat peale viimast kokkupuudet pliiga. Direktiiv (EL) 2022/431 näeb ette, et reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute korral tuleb säilitada töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid tööandjal viis aastat peale töötaja viimast kokkupuudet reproduktiivtoksilise ainega. Reproduktiivtoksiliste ainetega kokku puutunud töötaja terviseandmete säilitamise tähtaeg sätestatakse TTOS-i § 131 lõikega 17, mis lisatakse teise menetluses oleva eelnõuga.21 Andmeid säilitab edaspidi tööandja, kuivõrd tööandjal on vahetu ülevaade töökeskkonnas toimuvast ja mõju töökeskkonna kujundamisele, mistõttu on tööandjal võimalik fikseerida töötaja viimane kokkupuude keemiliste ohuteguritega. Töötervishoiuteenuse osutajal seevastu puudub ülevaade, millal lõppeb töötajal kokkupuude keemilise ohuteguriga, kui tööandja sellest töötervishoiuteenuse osutajat eraldi ei teavita. TTOS-i § 131 lõike 14 kohaselt edastab töötervishoiuarst tööandjale töötaja terviseandmed, mis on vältimatult vajalikud tööandjale töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks ning töötajate tervise edendamiseks ning on vahetult seotud töötervishoiuarsti ettepanekutega töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks või töötajate tervise edendamiseks. Tööandjal ei ole õigust saada diagnooside andmeid. Seetõttu ei teki olukorda, kus tööandja hakkab säilitama töötajate delikaatseid terviseandmeid. Tööandja säilitab üldised andmed selle kohta, kas töötaja saab, arvestades tema terviseseisundit, töökohal jätkata. See võimaldab tööandjal saada indikatsiooni selle kohta, et töökeskkond on olnud ohutu ega pole kahjustanud töötaja tervist. Euroopa Komisjoni mõju hindamise aruandes nähtub, et tervishoiuteenuse osutamisega seotud andmete lühem säilitustähtaeg reproduktiivtoksiliste ainete puhul on seotud nendest põhjustatud tervisemõju avaldumisega. Reproduktiivtoksilise ainega kokkupuute korral avaldub tervisemõju statistilise keskmise kohaselt vahetult pärast kokkupuudet või veerand aastat pärast kokkupuudet. Näiteks, kantserogeeni ja mutageeni puhul ei ole välistatud, et mõju tervisele avaldub kohe, kuid statistilise keskmise kohaselt muutuvad tervisenäitajad alles kahe aasta pärast ja hiljemalt on tervisemõju avaldunud 40 aastat peale kokkupuudet keemilise ohuteguriga.22 Seega ei ole vajalik säilitada reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute korral töötajate andmeid 40 aastat. Punktiga 9 täiendatakse normitehnilist viidet seoses direktiiviga (EL) 2022/431, mida üle võetakse. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/431, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest ning Euroopa 21 ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu töövõimetuse ennetamiseks, saatja viit 1.2-2/58-1, Dokumendi number: 23-0609/01, Toimik: 23-0609, kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/76cfb8fd-9dab-436c-9d1b-d26a15d2ed16 22 Commission staff working document, impact assessment, Brussels, 22.9.2020. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020SC0183 18 Komisjoni direktiiviga (EL) 2019/1833, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2000/54/EÜ, mis käsitleb töötajate kaitset bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl. 4. Määruse mõjud Käesolev peatükk ei käsitle eelnõu tehnilisi muudatusi, mis õigusselgust parandavad ja ei too kaasa mõjusid. Eelnõu § 1 lõike 2 muudatusi bioloogiliste ohutegurite määruse lisas 1 ei ole vaja hinnata, kuna tegemist on õigusselgust parandavate ja tehniliste muudatustega ning ei too kaasa mõjusid. Muudatus 1: bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 2 muutmine Muudatustega täpsustakse eriabinõusid ja ohutustasemeid tööstuslike protsesside korral, kui esineb kokkupuude 2.-4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega. Lisanduvad eriabinõude täpsustused, et ala/tööruum, mille suhtes tuleb ohutusmeetmeid rakendada on kontrollitud ala; keemiline või füüsikaline meetod, mida kasutatakse vedelates jäätmetes eluvõimeliste organismide ning heitvee kahjutuks muutmiseks, peab olema valideeritud; õhuvahetus toimub vaid läbi HEPA filtrite; ala tuleb õhukindlalt sulgeda fumigatsiooniks; jälgitavalt alalt lahkumisele eelnevalt peavad töötajad käima duši all; 4. ohutustaseme korral peavad vastavaks otstarbeks olema rajatud suletud süsteemid, mis asuvad kontrollitud alal ning, et tarbitud pesuvesi kogutakse ja muudetakse kahjutuks enne selle äravoolu laskmist. Muudatuse tulemusel peavad tööandjad, kellel on 2.-4. ohurühma kuuluvate bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, tööstuslike protsesside korral vaatama üle, et eriabinõud, mis kasutusel on, vastaksid määruse lisas 2 nimetatud tingimustele ning vajadusel võtma vastavad eriabinõud tarvitusele. Näiteks peab tööandja vaatama üle, et meetodid, millega vedelates jäätmetes eluvõimelisi organisme ning heitvett kahjutuks muudetakse, on valideeritud ning kui selgub, et mitte, siis võtma seejärel kasutusel vaid need keemilised ja füüsikalised meetodid, mis on valideeritud. Kavandatava muudatusega soovitakse hoida ära bioloogiliste ohuteguritega kokkupuudet ning keskkonna reostamist. Mõju majandusele Mõjutatud sihtrühm: tööandjad, kelle töötajad puutuvad töökeskkonnas ja tööprotsessides kokku bioloogiliste ohuteguritega Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatus mõjutab kõiki tööandjaid, kelle töötajad võivad töökeskkonnas või -protsessides kokku puutuda 2.-4. ohurühma kuuluvate bioloogiliste ohuteguritega. Sektorid, mille tööandjaid antud muudatus peamiselt puudutab, on teadus- ja arendustegevus; põllumajandus; metsamajandus; toiduainete tootmine; joogitootmine; puidutöötlemine; veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus ning ravimitootmine. 2023. aastal tegutses nendes sektorites kokku Eesti Maksu- ja Tolliameti andmetel ligikaudu 10 000 ettevõtet, moodustades kõikidest ettevõtetest 4,7%. Tööinspektsioonile on alates 2019. aastast laekunud vaid 6 bioloogiliste ohutegurite käitlemise teadet. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust võib seega pidada väikeseks. 19 Muudatuse tulemusel peavad tööandjad, kelle töötajatel on 2.-4. ohurühma kuuluvate bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, tööstuslike protsesside korral vaatama üle, et eriabinõud, mis kasutusel on, vastaksid määruse lisas 2 nimetatud nõuetele. Näiteks peab tööandja vaatama, et meetodid, millega vedelates jäätmetes eluvõimelisi organisme ning heitvett kahjutuks muudetakse, on valideeritud ning kui selgub, et mitte, siis võtma seejärel kasutusele vaid need keemilised ja füüsikalised meetodid, mis on valideeritud. Kuigi eelnõuga määruse lisas 2 tehtavad muudatused võivad teatud tööandjatele kaasa tuua lisakulutusi, on muudatuste mõju positiivne, kuna eesmärk on vältida töökohal kokkupuudet bioloogiliste ohuteguritega, mis on omakorda seotud ka töötajate tervisega ning hoida seeläbi ka keskkonda. Ebasoovitavate mõjude risk Muudatus võib kaasa tuua vajaduse teha põhjalikum tööprotsesside kontroll ja võtta kasutusele uued valideeritud meetodid ning seega võivad kaasneda kulutused, millega tööandja ei ole oma senises majandustegevuses arvestanud. Samas on iga tööandja huvides tema töötajate tervis ja töökeskkonna ohutus. Kokkuvõttev hinnang Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest selle peamine eesmärk on muuta töökeskkond ohutumaks ja kaitsta seeläbi töötajate tervist. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on väike ja mõju ulatus on väike, kuna eriabinõusid tuleb rakendada vaid nende tööstuslikke protsesside korral, kus on kokkupuude 2.-4. ohurühma kuuluva bioloogilise ohuteguriga. Mõju sagedus on sihtrühma jaoks samuti väike. Mõjutatud sihtrühm: töötajad, kes töötavad ettevõttes, kus tööstuslike protsesside käigus puututakse kokku bioloogiliste ohuteguritega Muudatustest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatus mõjutab töötajad, kes töökeskkonnas võivad tööstuslike protsesside käigus kokku puutuda 2.-4. ohurühma kuuluvate bioloogiliste ohuteguritega. Sektorid, mille töötajaid antud muudatus peamiselt puudutab, on teadus- ja arendustegevus; põllumajandus; metsamajandus; toiduainete tootmine; joogitootmine; puidutöötlemine; veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus ning ravimitootmine. 2023. aastal oli nendes sektorites kokku Eesti Maksu- ja Tolliameti andmetel kuus keskmiselt ligikaudu 50 000 hõivatut, moodustades kõikidest hõivatutest 7,4%. Samas on Tööinspektsioonile alates 2019. aastast laekunud vaid 6 bioloogiliste ohutegurite käitlemise teadet (nendest kaks 2., 3., 4. ohurühma esmakordse töö alustamise teadet), mistõttu võib muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust pidada väikeseks. Töötajatele, kes töötavad ettevõtetes, kus tööstuslike protsesside käigus on oht kokku puutuda 2.-4. ohurühma kuuluvate bioloogiliste ohuteguritega, avaldab eriabinõude täiendamine positiivset sotsiaalset mõju, kuna kaitseb töötajate tervist ning aitab ennetada töötajate haigestumist bioloogilistest teguritest põhjustatud haigustesse. Suureneb töötaja kindlustunne, et töötamine on ohutu ja töötaja tervist hoidev. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang 20 Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest selle peamine eesmärk on kaitsta töötajate tervist. Mõju ulatus ja sagedus on väike, sest muudatus avaldab mõju vaid bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutel ning ka siis ei puuduta see kõiki töötajaid. 21 Muudatus 2: bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 3 muutmine Muudatusega määruse lisas 3 lisatakse bioloogiliste ohutegurite loendisse Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüüp, mis kuulub 3. ohurühma ning millel on lisatud märge „V“. Uue bioloogilise ohuteguri lisandumisel lisa 3 loendisse peavad tööandjad, kelle töökeskkonnas esineb Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüübiga kokkupuute oht, määrama kindlaks töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse, hindama riski töötaja tervisele ning võtma seejärel tarvitusele vajalikud ennetusabinõud. Kavandatava muudatusega soovitakse muuta töökeskkond turvalisemaks ja kaitsta töötajate tervist. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõjutatud sihtrühm: töötajad, kes puutuvad oma töökeskkonnas ja tööprotsessides kokku bioloogiliste ohuteguritega Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatus mõjutab töötajaid, kelle töökeskkonnas või -protsessides on võimalik kokku puutuda bioloogiliste ohuteguritega, eelkõige Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüübiga. Tegevusala, kus nimetatud ohuteguriga kokkupuude on kõige tõenäolisem, on põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük – 2022. aastal tegevusalal 17 800 hõivatut (2,6% kõikidest hõivatutest). Siinkohal tuleb aga arvesse võtta, et antud ohuteguriga on võimalik nakatuda vaid juhul, kui saadakse haigelt nahkhiirelt hammustada või satub kuidagi muud moodi haige looma sülg haava. Seega võib järeldada, et lüssaviiruse ülekandumine inimesele on väga väikese tõenäosusega sündmus. Tervisekassa andmetel ei ole Eestis olnud ühtegi lüssaviirusega nakatumise juhtumit. Samuti ei ole Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel Eestis nahkhiirtel marutaudi tuvastatud. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust võib pidada väikeseks. Muudatus toob sihtrühmale kaasa positiivse mõju, kuna selle eesmärk on kaitsta töötajate tervist. Varasemast suurema tähelepanu pööramine töökohal bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutumisele võib vähendada tööst põhjustatud haigestumiste ja haiguspäevade arvu, mis omakorda mõjuks positiivselt ka sihtrühma majanduslikule toimetulekule. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest selle peamine eesmärk on kaitsta töötajate tervist. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju ulatus on väike, kuna loetellu lisandub vaid üks bioloogiline ohutegur, millega kokkupuute tõenäosus on väga väike. Mõju sagedus on sihtrühma jaoks väike. Mõju majandusele Mõjutatud sihtrühm: tööandjad, kelle töötajad puutuvad töökeskkonnas ja tööprotsessides kokku bioloogiliste ohuteguritega 22 Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatus mõjutab kõiki tööandjaid, kelle töötajad võivad töökeskkonnas või -protsessides kokku puutuda bioloogiliste ohuteguritega, eelkõige Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüübiga. Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal, kus nimetatud ohuteguriga kokkupuude on kõige tõenäolisem, oli 2023. aastal Eesti Maksu- ja Tolliameti andmetel 6800 ettevõtet, moodustades kõikidest ettevõtetest umbes 3%. Samas ettevõtteid, mille töökeskkonnas esineb Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüübiga kokkupuute oht, on eelduslikult väga vähe. Samas ei ole Tervisekassa andmetel Eestis olnud ühtegi lüssaviirusega nakatumise juhtumit. Lisaks ei ole Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel Eestis nahkhiirtel marutaudi tuvastatud. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust võib seega pidada väikeseks. Uue bioloogilise ohuteguri lisandumisel peavad tööandjad, kelle töökeskkonnas esineb Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüübiga kokkupuute oht, määrama kindlaks töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse, hindama riski töötaja tervisele ning võtma seejärel tarvitusele vajalikud ennetusabinõud. Samas on tööandjatele juba nimekirjas olemasolevate bioloogiliste ohuteguritega seoses samasugused kohustused kehtestatud ning töökeskkonnas riskianalüüsi läbiviimine on tuttav protsess. Kuigi muudatus võib teatud tööandjatele kaasa tuua lisakulutusi, on muudatuse mõju positiivne, kuna eesmärk on muuta töökeskkond ohutumaks ning kaitsta töötajate tervist. Töötajate haigestumise ennetamine hoiab ära vajaduse leida asendajaid või lisatööjõudu. Ebasoovitavate mõjude risk Muudatus võib kaasa tuua vajaduse teha põhjalikum töökeskkonna kontroll ja võtta kasutusele abinõud ning seega võivad kaasneda kulutused, millega tööandja ei ole oma senises majandustegevuses arvestanud. Samas on iga tööandja huvides tema töötajate tervis ja seega on tekkivad kulutused pikas perspektiivis kasulikud ka tööandjale. Kokkuvõttev hinnang Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest selle peamine eesmärk on kaitsta töötajate tervist. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on väike ja mõju ulatus on väike, kuna lisandub vaid üks bioloogiline ohutegur, millega kokkupuute tõenäosus on Eestis väike. Mõju sagedus on sihtrühma jaoks samuti väike. Mõjutatud sihtrühm: Tööinspektsioon Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on Tööinspektsioon, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Tööinspektsiooni ülesanne on teha riiklikku järelevalvet töötervishoiu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide töökeskkonnas täitmise üle ning kehtiva regulatsiooni alusel on tööandjad kohustatud teatama Tööinspektsioonile kirjalikult vähemalt 30 päeva enne esmakordset töö alustamist 2., 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega. Muudatusega lisandub bioloogiliste ohutegurite hulka Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüüp. Eelnevast lähtudes võib muudatus vähesel määral suurendada Tööinspektsiooni töökoormust. Töökeskkonnaalane järelevalve käigus tuleb tunda (sh anda vajaduse korral nõu töökeskkonnas esineva bioloogiliste ohuteguri kohta) ja kontrollida uut bioloogilist ohutegurit – Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüüpi ning laekuda võib uus teatiseid bioloogiliste ohutegurite käitlemise kohta. Kuid võttes arvesse, et alates 2019. aastast on bioloogiliste ohutegurite käitlemise teateid laekunud Tööinspektsioonile vaid 6 ning bioloogiliste ohutegurite loetellu 23 lisandub vaid üks uus bioloogiline ohutegur, võib mõju ulatust Tööinspektsiooni jaoks pidada väikeseks. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatus võib suurendada vähesel määral Tööinspektsiooni töökoormust, kuid võttes arvesse, et alates 2019. aastast on bioloogiliste ohutegurite käitlemise teateid laekunud Tööinspektsioonile 6 ning bioloogiliste ohutegurite loetellu lisandub vaid üks uus bioloogiline ohutegur, on mõju ulatus Tööinspektsiooni jaoks väike. Mõju sagedus on sihtrühma jaoks samuti väike. Muudatus 3: reproduktiivtoksiliste ainete lisamine töökeskkonnas kasutatavate ohtlike kemikaalide nimekirja ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormide muutmine Muudatusega täpsustatakse töökeskkonnas kasutatavate ohtlike kemikaalide nimekirja ning seeläbi täienevad ohtlike kemikaalide käitlemisele ja neid sisaldavate materjalide kasutamisele kohaldatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Reproduktiivtoksilised ained on juba praegu vastavalt tähistatud ohtlike kemikaalide määruse lisas23, eelnõuga lisatakse osadele kemikaalidele reproduktiivtoksilisuse märge „R“. Lisaks muudetakse ohtlike kemikaalide piirnorme ja täiendatakse märkeid ainetega kokkupuute ohtlikkuse kohta ning sätestatakse siduv bioloogiline piirnorm pliile. Eelnõuga kavandatav muudatus aitab eelduslikult vähendada riigi tervishoiukulusid, mis on seotud ravi ja taastusraviga, samuti vähendada neist tingitud töövõimetuse ja ennetähtaegselt pensionile jäämisega seotud kulutusi ning kutsehaiguseks tunnistatud haiguste eest makstavaid hüvitisi. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõjutatud sihtrühm: töötajad, kes puutuvad oma töökeskkonnas ja tööprotsessides kokku ohtlike kemikaalidega, eelkõige reproduktiivtoksiliste ainetega Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatus mõjutab kõiki töötajaid, kellel on töökeskkonnas või -protsessides võimalik kokku puutuda ohtlike kemikaalidega, eelkõige reproduktiivtoksiliste ainetega. Kuna mõningad reproduktiivtoksilised ained kuuluvad juba kehtiva regulatsiooni järgi ohtlike kemikaalide hulka, võib muudatusest mõjutatud sihtrühma pidada suures osas samaks. Peamised tegevusalad, kus selliste ainetega kokku puututakse, on töötlev tööstus ja ehitus, kus hõivatute 23 Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“. Lisa. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1211/2202/2014/VV_132m_lisa.pdf# 24 arv Eestis on vastavalt 123 600 (18,1% kõikidest hõivatutest) ja 58 300 (8,6% kõikidest hõivatutest), kuid täpsemalt mõjutatud töötajate hulga hindamiseks andmed puuduvad. Muudatus toob sihtrühmale kaasa positiivse mõju, kuna selle eesmärk on kaitsta töötajate tervist. Varasemast suurema tähelepanu pööramine töökohal ohtlike kemikaalidega kokkupuutumisele ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täiendamine võivad vähendada kutsehaigestumiste ja haiguspäevade arvu, mis omakorda mõjuks positiivselt ka sihtrühma majanduslikule toimetulekule. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest selle peamine eesmärk on kaitsta töötajate tervist. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on küll väike, kuid mõju ulatus on keskmine, kuna töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täiendamine suurendab tõenäosust, et töötajad ei haigestu tööst põhjustatud haigustesse (sh. kutsehaigustesse). Mõju sagedus on sihtrühma jaoks väike. Mõju majandusele Mõjutatud sihtrühm: tööandjad, kelle töötajad puutuvad töökeskkonnas ja tööprotsessides kokku ohtlike kemikaalidega, eelkõige reproduktiivtoksiliste ainetega Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatus mõjutab kõiki tööandjaid, kelle töötajad võivad töökeskkonnas või -protsessides kokku puutuda ohtlike kemikaalidega, eelkõige reproduktiivtoksiliste ainetega. Kuna mõningad reproduktiivtoksilised ained juba kuuluvad kehtiva regulatsiooni järgi ohtlike kemikaalide hulka, on tööandjad juba arvestanud nende kemikaalidega kui ohtlike kemikaalidega töökeskkonnas, kuid lisanduvad mõningad nõuded nende ainete käitlemisel. Peamised tegevusalad, kus selliste ainetega kokku puututakse, on töötlev tööstus ja ehitus. Eestis oli 2022. aastal töötleva tööstuse tegevusalal 9950 registreeritud ettevõtet (6,7% kõikidest registreeritud ettevõtetest) ja ehituse tegevusalal 16 050 registreeritud ettevõtet (10,8% kõikidest registreeritud ettevõtetest). Kuna kehtiva regulatsiooni kohaselt on osa reproduktiivtoksilisi aineid ohtlike kemikaalide loetelus juba olemas, võib eeldada, et muudatus ei mõjuta suurt hulka uusi ettevõtteid, kellel pole varem olnud töökeskkonnas ohtlike kemikaalide käitlemise kogemust. Muudatus toob osadele tööandjatele kaasa vajaduse vaadata üle töökeskkond, sealhulgas tuleb üle vaadata, milliseid aineid kasutatakse töökeskkonnas üldiselt, hinnata riske ja korraldada uued mõõtmised õhus sisalduvatele ainetele. Tööandjad peavad arvestama, et töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, mida varem tuli järgida kantserogeenide ja mutageenide puhul, kehtivad edaspidi ka reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute korral. Muudatusega tekib tööandjal kohustus korraldada töötajatele väljaõpe, kui töökeskkonnas puututakse kokku reproduktiivtoksiliste ainetega, sh neid aineid sisaldavate uute ohtlike ravimitega. Uue kohustusena tuleb tööandjal hakata reproduktiivtoksiliste ainetega töökeskkonnas kokkupuute 25 korral pidama töötajate üle arvestust ehk tuleb koostada töötajate nimekiri, milles on jäädvustatud kes, millise tööprotsessi käigus, kui kaua ja millise reproduktiivtoksilise ainega kokku puutub. Tööandja peab hoidma nimekirja kantud töötaja andmed ajakohasena ja säilitama neid vähemalt viis aastat pärast sellise ainega kokkupuute lõppu. Samuti tuleb reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutuvatele töötajatele korraldada tervisekontroll enne, kui nad alustavad tööd töökeskkonnas, kus nendega kokku puututakse. Muudatus toob seega tööandjatele teatud määral kaasa küll lisakohustusi ja -kulutusi, kuid kuna muudatuse eesmärk on töötajate tervise efektiivsem kaitse, on mõju tööandjatele positiivne. Töötaja haigestumise ennetamine hoiab ära ka vajaduse leida asendajaid või lisatööjõudu. Ebasoovitavate mõjude risk Muudatus võib kaasa tuua vajaduse teha põhjalikum töökeskkonna kontroll ja korraldada varasemast rohkematele töötajatele tervisekontrolle ning seega võivad kaasneda kulutused, millega tööandjad ei ole oma senises majandustegevuses arvestanud. Samas on iga tööandja huvides tema töötajate tervis ja seega on tekkivad kulutused pikas perspektiivis kasulikud ka tööandjale. Kokkuvõttev hinnang Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest selle peamine eesmärk on kaitsta töötajate tervist. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on väike ja mõju ulatus on keskmine. Kuigi nendele tööandjatele, kelle töötajad ohtlike kemikaalidega kokku puutuvad, kohalduvad muudatusega lisakohustused, on teatud tegevused juba kehtiva seaduse alusel kohustuslikud. Mõju sagedus on sihtrühma jaoks väike, kuna peamine koormus langeb määruse vastuvõtmise aega, kui tööandjad peavad uute nõuete kohaselt töökeskkonna üle hindama. Mõjutatud sihtrühm: Tööinspektsioon Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on Tööinspektsioon, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Praegu kehtiva regulatsiooni alusel peavad tööandjad teavitama Tööinspektsiooni vähemalt 30 päeva enne kantserogeenide või mutageenidega esmakordselt töö alustamist. Muudatusega laieneb kohustus teavitada ka siis, kui tööd alustatakse reproduktiivtoksiliste ainete. Sealhulgas peab Tööinspektsioon praegu kehtiva regulatsiooni alusel tegema ka järelevalvet kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutuvate töötajate arvu, kokkupuute laadi, kestuse ja kasutatavate ohutusabinõude, sealhulgas kasutatavate isikukaitsevahendite kohta. Muudatusega laieneb kohustus teha järelevalvet ka reproduktiivtoksiliste ainete korral. Eelnevast lähtudes võib muudatus vähesel määral suurendada Tööinspektsiooni töökoormust, kuid võttes arvesse, et teatud reproduktiivtoksilised ained kuuluvad juba kehtiva seaduse järgi ohtlike kemikaalide hulka, ning alates 2019. aastast on kantserogeensete või mutageensete kemikaalide käitlemise teateid laekunud Tööinspektsioonile 32, võib mõju ulatust Tööinspektsiooni jaoks pidada väikeseks. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. 26 Kokkuvõttev hinnang Muudatus võib suurendada vähesel määral Tööinspektsiooni töökoormust, kuid võttes arvesse, et teatud reproduktiivtoksilised ained kuuluvad juba kehtiva seaduse järgi ohtlike kemikaalide hulka, ning alates 2019. aastast on kantserogeensete või mutageensete kemikaalide käitlemise teateid laekunud Tööinspektsioonile 32, on mõju ulatus Tööinspektsiooni jaoks väike. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigile lisakulusid. 6. Määruse jõustumine Määruse eelnõu jõustub üldises korras. Lisaks on erisused jõustumistähtaegades esitatud ohtlike kemikaalide määruse lisas osadele kemikaalide piirnormidele ning esitatud määruse lisas vastavate ainete juures. Sel moel on tööandjatel selgemalt näha ainete ja piirnormide jõustumise aegu ja võimalik võtta töökeskkonnas õigeks ajaks meetmeid. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Välisministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Elektroonikatööstuse Liidule, Eesti Mööblitootjate Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Masinatööstuse Liidule, Eesti Plastitööstuse Liidule, Tööinspektsioonile, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, MTÜ-le Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE, Terviseametile, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ-le, EcoMetal AS-le, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskusele, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Haiglate Liidule, Veterinaar- ja Toiduametile, Eesti Laborimeditsiini Ühingule, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskojale, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidule, Eesti Ringimajanduse Ettevõtete Liidule, MTÜ Ravimitootjate Liidule ja Eesti Toiduainetööstuse Liidule. Eelnõu kohta esitasid ettepanekuid ja kommentaare Kutsehaiguste ja Töötervishoiu Keskus, Eesti Laborimeditsiini Ühing ja Eesti Töötervishoiuarstide Selts. Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Tööinspektsioon ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teatasid, et kooskõlastavad eelnõu märkusteta. Tagasiside ja ettepanekud on esitatud kooskõlastustabelis, mis on eelnõu seletuskirja lisa 3. 27  Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu seletuskirja lisa 3 Kooskõlastustabel Kooskõlastaja või arvamuse Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud, esitaja mittearvestamise põhjus Kutsehaiguste ja töötervishoiu Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määruse nr Arvestatud. keskus 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine § 4. Bioloogiline seire Lõige 2 „(PbB)” asemel võiks kasutada laborites kasutatavat ühikut “B-Pb” Kutsehaiguste ja töötervishoiu Bioloogilise piirnormi kohta: Mittearvestatud. Käesoleva eelnõuga võetakse keskus Plii bioloogiline piirnorm on 70 μg Pb/100 ml vere Eesti õigusesse üle direktiiv (EL) 2022/4311, mis kohta. Ei saa nõustuda sellise numbriga. Kas see ei võeti vastu 09.03.2022 ja millest tulenevad nõuded võiks olla 35, arvestades üleminekuperioodi? on vaja liikmesriigil üle võtta siseriiklikku õigusesse hiljemalt 05.04.2024. Direktiiv näeb ette liikmes- riikidele miinimumnõuded. Direktiivis ettenähtud piirnorm 70 μg Pb/100 ml veres ühtlustab liikmes- riikide bioloogilist piirnormi pliile. Euroopa Komisjon avaldas 19. märtsil 2024. a direktiivi, millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/24/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ plii, selle anorgaaniliste 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/431, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest. 1  ühendite ja diisotsüanaatide piirnormide osas. See tähendab, et hetkel on juba vastu võetud2 direktiiv, millega muudetakse direktiiviga (EL) 2022/431 kehtestatud piirnorme pliile. Uus direktiiv (EL) 2024/869 näeb ette plii bioloogiliseks piirnormiks veres üleminekuperioodil 30 μg Pb/100 ml (kuni 31.12.2028) ning alates 01.01.2029 plii bioloogilist piirnormi veres 15 μg Pb/100 ml. Kehtestades täna rangema piirnormi kui direktiiv (EL) 2022/431 ette näeb, ei jääks tööandjatele aega ettevalmistusi teha rangematele piirnormidele üleminekuks, kuivõrd rangemad piirnormid nõuavad töökeskkonna kohandamisi, mõõtmisi, vajadusel isikukaitsevahendeid ning pidevat töötajate tervise- näitajate jälgimist. Kutsehaiguste ja töötervishoiu Mis infot annab siin bioloogilise piirnormi lisamine Mittearvestatud. keskus töötervishoiuarstile või tööandjale? Mida selle Kehtivas Eesti õiguses ei ole pliile kehtestatud teadmisega peale peaks hakkama? Kas seda tuleks bioloogilist piirnormi, mistõttu on ühtse piirnormi mõista kui mingit otsustuspiiri vms. Sellisel kujul kehtestamine oluline. väärtus 70 μg Pb/100 ml vere kohta põhjustab Vabariigi Valituse 20. juuni 2000. a määruses nr 193 segadust määruse tõlgendamisel, nt kas „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töökeskkonnas peaks midagi tegema hakkama siis, töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“3 (edaspidi plii kui töötaja veres määratud väärtus on 70 μg Pb/100 määrus) on ettenähtud tööandjale meetmed ja ml vere kohta? Kas on võimalik seekord määruses tegevused, mida tuleb rakendada juhul, kui töötaja jätta bioloogiline piirnorm lisamata kuni saab teha bioloogiline piirnorm veres ületab teatud väärtusi, uue direktiivi alusel nn uute kokku lepitud kuid need ei ole piirnormid. Piirnormiga on tegemist madalamate väärtustega pliimääruse. juhul, kui on kehtestatud väärtus, mida ületada ei tohi. Kehtivas õiguses sellist väärtust pliile töötaja veres kehtestatud ei ole. 2 Menetluse info kättesaadav siin: https://eur-lex.europa.eu/procedure/EN/2023_33 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/112112020004?leiaKehtiv 2  Eelnõu kohaselt ei tohi töötaja veres plii sisaldus ületada 70 μg Pb/100 ml vere kohta. Samal ajal jääb endiselt kehtima kohustus rakendada ennetusmeetmeid, kui plii sisaldus veres ületab 40 μg Pb/100 ml vere kohta (plii määrus § 4 lõige 4). Kui töötaja vere pliisisaldus ületab 40 µg Pb / 100 ml, peab tööandja koostöös töötervishoiuarstiga kõrvaldama nimetatud näitaja ületamise põhjused (plii määrus § 4 lõige 4 punkt 1), nt parandama töökeskkonda, tagama efektiivsemad isikukaitsevahendid vms. See tähendab, et tööandja peab aegsasti ennetama töötaja vere pliisisalduse näitajate kasvu. Selleks, et töötaja vere plii näitaja ei läheks üle kehtestatava piirnormi (70 µg Pb / 100 ml), monitooritakse töötaja tervist varakult. Lisaks regulaarsele tervisekontrollile rakendatakse alates hetkest, kui töötaja vere pliisisaldus ületab 40 µg Pb / 100 ml täiendavaid meetmeid. Kuna plii akumuleerub töötaja kehas ja plii näitajate muutmine töötaja veres ei pruugi olla kiire protsess, siis on ennetavad meetmed olulisel kohal. Kutsehaiguste ja töötervishoiu Töötervishoiuarstide käsitlusjuhendis on Pb kohta Selgitame. keskus toodud välja lisaks praegu kehtivale määruse- Kehtivas Eesti õiguses ei ole pliile kehtestatud le: Pliimürgistus (Seedetrakt, närvisüsteem, bioloogilist piirnormi, mistõttu on ühtse piirnormi vereloomesüsteem, neerufunktsioonid) Ekspositsi- kehtestamine oluline. Plii määrus näeb tööandjale ooni kriteerium: Pikaajaline/korduv kokkupuude ette meetmeid rakendamiseks, kui töötaja veres on pliiga. Pliisisaldus veres (B-Pb) > 80 μg/dl. Seega plii sisaldus määruses kehtestatud väärtusest väärtus 70 μg Pb/100 ml on juba ohtlikult lähedal suurem, kuid määrus ei näe ette piirnormi, mida pliimürgistusele. tööandja ületada oma töökeskkonnas ei tohi. Arvestades reproduktiivtoksilisust, siis rangemad normid on igati asjakohased, muidu lähevad nõuded 3  ja kehtestatav bioloogiline piirnorm üksteisega vas- Teie tagasisides viidatud seisukoht on Eesti ametlik tuollu. seisukoht, mis on ette valmistatud uue direktiivi Valitsuse 08.06.23. a istungil ja Riigikogu EL eelnõu algatuse toetamiseks, mis on hetkel menet- asjade komisjoni 09.06.23 heakskiidetud seisukoh- luses. Euroopa Komisjon avaldas 19. märtsil 2024. a tade järgi toetab Eesti üldist lähenemisviisi: direktiivi, millega muudetakse nõukogu direktiivi …pliiga kokkupuute korral bioloogilise piirnormi 98/24/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu vähendamist koos üleminekuajaga: 35 mikro- direktiivi 2004/37/EÜ plii, selle anorgaaniliste grammi veres kuni 31. detsembrini 2028 ja 15 ühendite ja diisotsüanaatide piirnormide osas. See mikrogrammi veres alates 01. jaanuarist 2029. tähendab, et hetkel on juba vastu võetud4 direktiiv, 12.06.2023 jõudsid liikmesriigid EL töö- ja sotsiaal- millega muudetakse direktiiviga (EL) 2022/431 ministrite kohtumisel kokkuleppele riikide üldises kehtestatud piirnorme pliile. Uus direktiiv (EL) lähenemisviisis: komisjoni ettepanek uueks plii 2024/869 näeb ette plii bioloogiliseks piirnormiks bioloogiliseks piirnormiks veres on 15 µg Pb/100 veres üleminekuperioodil 30 μg Pb/100 ml (kuni ml (EP ettepanek 4.5 μg). Üldises lähenemisviisis 31.12.2028) ning alates 01.01.2029 plii bioloogilist leppisid liikmesriigid kokku üleminekuperioodi plii piirnormi veres 15 μg Pb/100 ml. bioloogilise piirnormi rakendamiseks: 35 μg Pb/100 ml veres kuni 31.12.2028 ja 15 μg Pb/100 ml veres Kehtestades täna rangema piirnormi kui direktiiv alates 01.01.2029 (EL) 2022/431 ette näeb, ei jääks tööandjatele aega ettevalmistusi teha rangematele piirnormidele üleminekuks, kuivõrd rangemad piirnormid nõuavad töökeskkonna kohandamisi, mõõtmisi, vajadusel isikukaitsevahendeid ning pidevat töötajate tervise- näitajate jälgimist. Kutsehaiguste ja töötervishoiu Lõige 3 Arvestatud. Plii määruse § 4 lõige 3 tunnistatud keskus Kui plii määrust juba muutma asutakse, siis peaks kehtetuks ja muudetud lõike 4 sõnastust. arvestada ka kaasaja muutustega/seisukohtadega vajalike analüüside tegemise osas. ALAD, ALAU ja ZPP on üsna kulukad analüüsid ja samas on kaheldav nende praktiline väärtus 2024.a? 4 Menetluse info kättesaadav siin: https://eur-lex.europa.eu/procedure/EN/2023_33 4 Kutsehaiguste ja töötervishoiu Andmete säilitamise aeg plii puhul? Osa kolleege Selgitame. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus keskus on arvamusel, et see peaks olema pikem kui 5 aastat, (TTOS) näeb üldise nõudena ette, et sest plii talletub organismis 15-20 a. töötervishoiuteenuse osutaja säilitab töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid 30 aastat osutamisest arvates (TTOS § 131 lõige 16). TTOS-i planeeritava sätte kohaselt säilitab tööandja töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid viis aastat töötaja viimasest kokkupuutest reproduktiivtoksilise ainega. Tööandjale on ette nähtud väiksem halduskoormus, kuid kuna andmeid säilitatakse paralleelselt ka tervishoiuteenuse osutaja juures, siis ei ole vajalik kohustuse dubleerimine pikemaks perioodiks kui seda näeb ette direktiiv. Eesti Laborimeditsiini Ühing 1. Üldine ettepanek määruse „Bioloogilis- Selgitame. Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a test ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töö- määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõju- tervishoiu ja tööohutuse nõuded“ EV 05.05.2000. tatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse a määrus nr 144 osas nõuded“ (edaspidi bioloogiliste ohutegurite määrus) Diagnostikalaborid on valdavalt 2. ohuklassi § 15 lõige 2 sätestab, et kui labor kasutab oma töös laborid, millistes ruumides tehakse suurem osa materjali, mis võib sisaldada haigustekitajaid, kuid analüüse, k.a. mikrobioloogilisi. Juhul, kui kliini- seda materjali ei kultiveerita ega kontsentreerita, liselt, epidemioloogiliselt või eelnevalt laboratoor- peab labor vastama vähemalt 2. ohutustaseme selt on patsiendil kinnitatud 3.-4. ohurühma pato- nõuetele. Seega, kui patsiendi proovimaterjali, mis geeni poolt põhjustatud infektsioon ja laborisse kuulub näiteks 3. ohurühma, ei suunata kultiveeri- suunatakse proovimaterjal kultiveerimiseks, siis miseks, siis peab bioloogiliste ohutegurite määruse käideldakse materjali 3.-4. ohuklassi diagnostika- kohaselt järgima vähemalt 2. ohutustaseme nõudeid. laborites. Oluline on tuua välja, et kui patsiendi proovi- materjal suunatakse mitte kultiveerimiseks, vaid molekulaardiagnostiliseks, hematoloogiliseks vm. uuringuteks, siis teostatakse vastavad analüüsid 2. ohuklassi laboris. Määruses ei ole vastav erisus 5  välja toodud, mis võib tekitada nõudeid, mida laborid ei saa täita. Erandiks on 4. ohurühma infektsioonid, millede puhul on kogu patsiendi käsitlus täiesti erinev võrreldes muude infektsioonidega. Eesti Laborimeditsiini Ühing 2. Palume täpsustada määruse „Bioloogi- Arvestatud. Bioloogiliste ohutegurite määruse lisa listest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna 1 sissejuhatavat märkust on täiendatud lausega töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ Lisa 1 „Ohutustasemeid ja eriabinõusid rakendatakse rakendusala diagnostika- ja katselaborites ning tervishoiuteenuse EV 05.05.2000. a määrus nr 144 Lisa 1. Ei ole osutamise ja veterinaarpraksisega tegelevate arusaadav, millistele töökeskkondadele ohutus- ettevõtete isolatsiooniruumides, kus viibivad 3. või tasemed ja eriabinõud rakenduvad. Rakendusala ei 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega nakatunud ole välja toodud Lisa 1 pealkirjas ega Lisa 1 või nakkuskahtlusega patsiendid või loomad.“ sisukirjelduses. Arvatavalt on tegu Diagnostika- ja katselaboritele kehtivate nõuetega nagu on kirjas EV 05.05.2000. a määruse nr 144 paragrahvis 15. Eesti Laborimeditsiini Ühing 3. Ettepanekud „Bioloogilistest ohuteguri- Osaliselt arvestatud. Bioloogiliste ohutegurite lisa test mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja 3 lk 11 4. veerus on puudus parandatud ning täht „s“ tööohutuse nõuded“ Lisa 3 osas lisatud sõna „A-gripiviirus“ lõppu. EV 05.05.2000. a määrus nr 144 Lisa 3 Lk 11, veerus 4 võiks alustada A-gripiviiruse tüüpide Kuivõrd A-gripiviiruse tüüpide järjestamine bio- järjestamist A-gripiviirusest ning sealt alanevalt loogiliste ohutegurite määruse lisa 3 oleks tehniline erinevad kõrgema patogeensusega A-gripiviiruse muudatus, mis ei parandaks õigusselgust, ei pea genotüübid. eelnõu koostajad muudatust antud eelnõu raames EV 05.05.2000. a määrus nr 144 Lisa 3 Lk 11 vajalikuks. veerus 4 on täheviga A-gripiviiru -> A-gripiviirus. Eesti Laborimeditsiini Ühing 4. Palume kaaluda lehekülgede nummerda- Arvestatud. Leheküljenumbrid bioloogiliste ohute- mist Lisa 1, 2, 3 lehekülgedel gurite määruse lisadele 1–3 lisatud. 6  EV 05.05.2000. a määrus nr 144 Lisa 1, 2, 3 on mitmeleheküljelised ning väljatrükkide puhul või- vad leheküljed segamini minna. Korrektsuse mõttes oleks hea leheküljed nummerdada, mis on hea dokumendihalduse tava aluseks. Eesti Laborimeditsiini Ühing 5. Ettepanek Töötervishoiu ja tööohutuse Mittearvestatud. Eelnõu seletuskirja lehekülg 5 on seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 6. ja 7. eriabinõu selgituste juures kirjeldatud, mida määruse muutmise eelnõu seletuskirja punkt tähendab bioloogiliste ohutegurite määruse lisas 2 11., 12. alusel. kasutatav mõiste „kontrollitud ala“ ning olemas on Kasutusele on võetud, viidates EL direktiivile (EL) viide sh töökeskkonnale. Seletuskirjast on järgnevad 2019/1833, mõiste "kontrollitud ala", mõiste laused: „Kontrollitava alaga on mõeldud töökesk- „tööruum“ asemel. Vastav mõiste võib olla raskesti konnas piiritletud ala, kus bioloogiliste ohutegu- arusaadav, kuna kontrollitud ala on töökeskkonnas. ritega tegeletakse. Kontrollitava ala eesmärk on Kas ei oleks mõistlik kasutada tekstist arusaamise tagada, et bioloogilised ohutegurid ei jõuaks parandamiseks näiteks mõistet "kontrollitud ala ettevõtte teistesse tööruumidesse või keskkonda.“ töökeskkonnas“. Sama selgitus kehtib ka teistele bioloogiliste ohutegurite määruse lisas 2 tehtud muudatustele, kus asendatakse olemasolevad mõisted „ala“, „tööruum“ mõistega „kontrollitav ala“ või lisatakse täiendavalt mõiste „kontrollitav ala“. Eesti Laborimeditsiini Ühing 6. Ettepanekud määruse „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I, 12.11.2020, 4) muudatuste osas § 4. (2) Kasutusele on võetud lühend „PbB“. Arvestatud. Vastavalt Eestis kehtestatud LOINC klassifikaatori terminoloogiale tuleb kasutada lühendit B-Pb. 7 § 4. (2) Määruses on kasutatud plii ühikuna µg/100 Mittearvestatud. Direktiivi ülevõtmise õigussel- mL. Vastavalt Eestis kokkulepitule tuleks plii guse huvides võtame üle direktiivis toodud ühiku. väärtuse ühikuna kasutada SI ühikut mg/L. 1 mg/L Siiski, kaalume muudatust järgmise plii määruse võrdub 100 µg/100 mL. Kaks Eestis pliid määravat muutmise korral. laborit väljastavad plii tulemusi, kasutades ühikut mg/L. § 4. (2) Määrusesse on toodud plii bioloogiline Selgitame. Kehtivas Eesti õiguses ei ole pliile piirnorm väärtuses 70 µg Pb/100 mL vere kohta. kehtestatud bioloogilist piirnormi, mistõttu on ühtse Palume kaaluda mitte täiendada paragrahvi 4 plii piirnormi kehtestamine oluline. Plii määrus näeb bioloogilise piinormiga. Eestis kehtib hetkel tööandjale ette meetmed rakendamiseks, kui töötaja oluliselt rangem B-Pb piirväärtus (40 µg/100 mL = veres on plii sisaldus määruses kehtestatud 0,4 mg/L ), millest alates tuleb töötajale järelevalvet väärtusest suurem, kuid määrus ei näe ette piirnormi, teostada. Kõrgema bioloogilise piirnormi (70 mida tööandja ületada oma töökeskkonnas ei tohi. µg/100 mL = 0,7 mg/L) kehtestamine võib Ühtse piirnormi kehtestamine ei muuda kehtivat halvendada töötajate tervise järelevalvet. põhimõtet, et meetmeid tuleb rakendada tööandjal juba siis, kui töötaja verepliisisaldus ületab 40 µg/100 ml kohta. Kui töötaja vere pliisisaldus ületab 40 µg Pb / 100 ml, peab tööandja koostöös töötervishoiuarstiga kõrvaldama nimetatud näitaja ületamise põhjused (plii määrus § 4 lõige 4 punkt 1), nt parandama töökeskkonda, tagama efektiivsemad isikukaitsevahendid vms. See tähendab, et tööandja peab aegsasti ennetama töötaja vere pliisisalduse näitajate kasvu. Selleks, et töötaja vere plii näitaja ei läheks üle kehtestatava piirnormi (70 µg Pb / 100 ml), monitooritakse töötaja tervist varakult. Lisaks regulaarsele tervisekontrollile rakendatakse alates 8  hetkest, kui töötaja vere pliisisaldus ületab 40 µg Pb / 100 ml täiendavaid meetmeid. Kuna plii akumuleerub töötaja kehas ja plii näitajate muutmine töötaja veres ei pruugi olla kiire protsess, siis on ennetavad meetmed olulisel kohal. Kehtestades täna rangema piirnormi kui direktiiv (EL) 2022/431 ette näeb, ei jääks tööandjatele aega ettevalmistusi teha rangematele piirnormidele üleminekuks, kuivõrd rangemad piirnormid nõuavad töökeskkonna kohandamisi, mõõtmisi, vajadusel isikukaitsevahendeid ning pidevat töötajate tervise- näitajate jälgimist. Eesti Laborimeditsiini Ühing 7. Täiendettepanekud määruse „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I, 12.11.2020, 4) olemasolevale tekstile §3. (3) 3) Tekst „Vereanalüüs koos hematokriti Arvestatud. määramisega“ asendada terminiga „hemogramm“. §3. (3) 4) Sõna „Uriinianalüüs“ asendada sõnadega Arvestatud. „Uriini ribaanalüüs ja kreatiniin seerumis/plasmas koos hinnangulise glomerulaarfiltratsiooni kiiruse- ga (eGFR)“. Mittearvestatud. Vereloomepuudulikkus on üldi- §3. (4) 5) Sõna „Vereloomepuudulikkus“ asendada sem nimetaja erinevatele vereloome haigustele ja sõnadega „Luuüdi hüpoplaasia“. probleemidele. 9  §4. (3) Eemaldada kogu selle punkti sisu: nii lause Arvestatud. Plii määruse § 4 lõige 3 tunnistatud “Vajaduse korral määratakse” kui ka kõik punktid kehtetuks ja muudetud lõike 4 sõnastust. ja laused selles alajaotuses. §4. (4) Eemaldada esimesest lausest „kui ALAU on Arvestatud. Plii määruse § 4 lõige 3 tunnistatud alla 20 mg/g kreatiniin, kui ZPP on üle 20 µg/g kehtetuks ja muudetud lõike 4 sõnastust. hemoglobiin ning ALAD alla 6 Euroopa ühiku (EU)“ ning sõnastada: „Kui töötaja vere pliisisaldus ületab 0,4 mg/L, rakendatakse järgmisi abinõusid: (edasi jäävad endised alapunktid). Seletus § 4. (3) ja (4) ettepanekutele: Eemaldamiseks mainitud uuringud ei ole näidustatud töötervishoiualases arstiabis ning nad ei ole välja toodud ka Direktiivis (EL) 2022/431, IIIa LISA: BIOLOOGILISED PIIRNORMID JA TERVISEKONTROLLIGA SEOTUD MEETMED (Artikli 16 lõige 4) Eesti Töötervishoiuarstide Selts Eelnõu § 4 punktiga 3 lisatakse plii määruses plii Selgitame. Kehtivas Eesti õiguses ei ole pliile bioloogiline piirnorm on 70 μg Pb/100 ml vere kehtestatud bioloogilist piirnormi, mistõttu on ühtse kohta. Seletuskirjas tuuakse välja, et seni kehtinud piirnormi kehtestamine oluline. Plii määrus näeb plii määruses ei olnud pliile siduvat bioloogilist tööandjale ette meetmeid rakendamiseks, kui töötaja piirnormi kehtestatud, nüüd see lisatakse siduva veres on plii sisaldus määruses kehtestatud näitajana, mida töötaja verenäitajad ei tohi ületada. väärtusest suurem, kuid määrus ei näe ette piirnormi, mida tööandja ületada oma töökeskkonnas ei tohi. Piirnorm 70 μg Pb/100 ml vere kohta on Euroopa Ühtse piirnormi kehtestamine ei muuda kehtivat Komisjoni poolt kehtestatud alates 1982 a ning põhimõtet, et meetmeid tuleb rakendada tööandjal 10  ettepanek on langetada see piirnorm kuni 15 μg juba siis, kui töötaja verepliisisaldus ületab 40 Pb/100 ml vere kohta alates 01.01.2029, µg/100 ml kohta. üleminekuperioodiga 35 μg Pb/100 ml vere kohta kuni 31.12.2028. Kui töötaja vere pliisisaldus ületab 40 µg Pb / 100 ml, peab tööandja koostöös töötervishoiuarstiga ETTAS hinnangul ei ole sellise tasemega piirnormi kõrvaldama nimetatud näitaja ületamise põhjused kehtestamine mõistlik, kuna praegu kehtiv plii (plii määrus § 4 lõige 4 punkt 1), nt parandama määrus sätestab et, kui kasvõi ühe töötaja vere töökeskkonda, tagama efektiivsemad pliisisaldus ületab 50 µg Pb / 100 ml, tuleb töökohas isikukaitsevahendid vms. See tähendab, et tööandja rakendada täiendavaid hügieeninõudeid ja kui peab aegsasti ennetama töötaja vere pliisisalduse töötaja vere pliisisaldus ületab 40 µg Pb / 100 ml, näitajate kasvu. Selleks, et töötaja vere plii näitaja ei tuleb rakendada abinõusid selle taseme langeta- läheks üle kehtestatava piirnormi (70 µg Pb / 100 miseks, mh kõrvaldama näitaja ületamise põhjuse ml), monitooritakse töötaja tervist varakult. Lisaks või suunama töötaja väiksema pliiekspositsiooniga regulaarsele tervisekontrollile rakendatakse alates tööle. hetkest, kui töötaja vere pliisisaldus ületab 40 µg Pb / 100 ml täiendavaid meetmeid. Kuna plii Lisades bioloogilise piirnormi, mis on oluliselt kõr- akumuleerub töötaja kehas ja plii näitajate muutmine gem Euroopa Komisjoni soovitustest ja Eestis juba töötaja veres ei pruugi olla kiire protsess, siis on aastaid kehtivatest normidest, tekitab see segadust ennetavad meetmed olulisel kohal. ja võimalikku mitmetimõistmist. Bioloogilise piirnormi kehtestamine on vajalik juhul, kui Euroopa Komisjon avaldas 19. märtsil 2024. a minnakse üle Euroopa komisjoni poolt soovitatud direktiivi, millega muudetakse nõukogu direktiivi 35 μg Pb/100 ml ja sellest veel madalamale 98/24/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu piirnormile direktiivi 2004/37/EÜ plii, selle anorgaaniliste ühendite ja diisotsüanaatide piirnormide osas. See tähendab, et hetkel on juba vastu võetud5 direktiiv, millega muudetakse direktiiviga (EL) 2022/431 kehtestatud piirnorme pliile. Uus direktiiv (EL) 2024/869 näeb ette plii bioloogiliseks piirnormiks veres üleminekuperioodil 30 μg Pb/100 ml (kuni 5 Menetluse info kättesaadav siin: https://eur-lex.europa.eu/procedure/EN/2023_33 11  31.12.2028) ning alates 01.01.2029 plii bioloogilist piirnormi veres 15 μg Pb/100 ml. Kehtestades täna rangema piirnormi kui direktiiv (EL) 2022/431 ette näeb, ei jääks tööandjatele aega ettevalmistusi teha rangematele piirnormidele üleminekuks, kuivõrd rangemad piirnormid nõuavad töökeskkonna kohandamisi, mõõtmisi, vajadusel isikukaitsevahendeid ning pidevat töötajate tervise- näitajate jälgimist. Eesti Töötervishoiuarstide Selts Palume täiendada määruse § 4 lg 2 sõnastust Arvestatud. bioloogilise seire käigus töötaja vere pliisisalduse laborotaarse analüüsi lühendi ja mõõtmismeetodi osas: (2) Bioloogilise seire käigus määratakse töötaja vere pliisisaldus (B-Pb), kasutades absorptsioonspektromeetriat või samaväärseid tulemusi andvat meetodit Eesti Töötervishoiuarstide Selts Palume sõnastada § 3 lg 3 järgnevalt: Arvestatud osaliselt. Punkti 2 muudatusettepanek Töötaja tervisekontrolli kohustuslikud osad on: ei ole arvestatud kuivõrd ei selgu selle punkti 1) töö- ja terviseanamnees; tähendus. Õigusakt peab olema õigusselga, ehk ühest 2) objektiivse staatuse hindamine; või mitmest sõnast koosneva termini tähendus peab 3) hemogramm; olema kõigile osapooltele selge ja üheselt mõistetav. 4) uriini ribaanalüüs; Kehtiv sõnastus annab hetkel parema ülevaate 5) töötaja tööohutusalane nõustamine. tegevusest. Sõnastuse parandus puudutab analüüside ja uuringute nimetuste vastavusse viimist tänapäevase meditsiinilise terminoloogiaga. Eesti Töötervishoiuarstide Selts Palume sõnastada § 3 lg 4 järgnevalt: Töötervis- Mittearvestatud. Ettepanek vajab täiendavat ana- hoiuarst hindab vastunäidustusi tööks pliiga, lüüsi, seetõttu kaalume muudatust järgmise plii arvestades töötaja vanust, sugu ja tervisenäitajaid. määruse muudatuse korral ja räägime selle läbi huvigruppidega. 12  Sõnatuse muutmine ettepanek tuleneb sellest, et Tervisekontrolli käigus töötervishoiuarst hindab pliil ja anorgaanilistel plii ühenditel on mitmed töötaja terviseseisundit (sh arvestades töötaja sugu, terviseriskid, mida omakorda võivad mõjutada vanust, kaasuvaid haigusi jms) ja töökeskkonna ning töötaja iga, sugu ja terviseseisund. Ei ole mõistlik töökorralduse sobivust töötajale välja tuua loetelu, kuna erinevate inimeste puhul (Töötervishoiuteenuse osutamise kord § 4 lg 1). võivad vastunäidustused olla teatud erinevustega. Seega hindab juba täna arst töötajat lähtuvalt tema eripäradest ning selgitab tervisekontrolli käigus välja, kas töötaja saab töökohal samadel tingimustel jätkata või mitte (nt kas esineb asjaolusid, mida saab tööandja muuta). Eesti Töötervishoiuarstide Selts ETTAS ettepanek on kustutada § 4 lg 3. Nimetatud Arvestatud. Plii määruse § 4 lõige 3 tunnistatud lõikes loetletud analüüsidel puudub meditsiini- kehtetuks ja muudetud lõike 4 sõnastust. praktikas väärtus ning neid praktikas ei teostata. Eesti Töötervishoiuarstide Selts Tulenevalt eelmisest ettepanekust palume muuta § Arvestatud. Plii määruse § 4 lõige 3 tunnistatud 4 lg 4 sõnastust järgmiselt: kehtetuks ja muudetud lõike 4 sõnastust. (4) Kui töötaja vere pliisisaldus ületab 40 µg Pb / 100 ml, rakendatakse järgmisi abinõusid: 1) tööandja peab koostöös töötervishoiuarstiga kõr- valdama nimetatud näitajate ületamise põhjused; 2) kolme kuu möödudes tuleb määrata töötaja vere pliisisaldus; 3) töötervishoiuarst võib suunata töötajad tööle, kus töökeskkonna õhus on väiksem pliisisaldus; 4) kõik töötajad, kes töötavad sama laadi oludes, peavad läbima tervisekontrolli. 13 Eesti Perearstide Selts Eesti Perearstide Selts toetab, et töötajate tervise Selgitame. Kui ühel töötajal avastatakse tervise- kaitsele tähelepanu pööratakse sh reproduktiiv- häire, mis on eelduslikult tekkinud kantserogeeni, tervisele, küll aga teeb muret punkt, kus on kirjas: mutageeni, reproduktiivtoksilise ainega kokkupuute või bioloogilise piirnormi ületamise tagajärjel, siis Punktis 12 täpsustatakse ja täiendatakse § 12 lõike tuleb tööandjal töötervishoiuarsti otsuse alusel saata 2 esimese lause sõnastust. Direktiiv (EL) 2022/431 ka teised töötajad tervisekontrolli, kes töötavad näeb ette, et juhul, kui töötajal avastatakse tervise- samades tingimustes selle töötajaga, kellel häire, mis on eelduslikult tekkinud kantserogeenide, tervisehäire tuvastati. mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute tagajärjel, või kui leitakse, et töötaja kehas on ületatud bioloogilist piirnormi, tuleb töö- andjal töötervishoiuarsti otsuse alusel saata teised samamoodi töökeskkonnas kantserogeenide, muta- geenide või reproduktiivtoksiliste ainetega kokku puutunud töötajad tervisekontrolli Antud olukorras, kus 1 töötaja tervisehäire on eel- duslikult tekkinud kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute ta- gajärjel, või kui leitakse, et töötaja kehas on ületatud bioloogilist piirnormi, oleks mõistlik saata kõik sama tööd tegevad inimesed ennetavalt kontrolli, et nende võimalikke tervisekahjusid varakult märgata ja potentsiaalselt ka ennetada. 14