mRiik ja selle arengu kitsaskohad

Saatja: "Doris Põld" <[email protected]> Saaja: "Tiit Riisalo", "Luukas Ilves", "Mirjam Rannula_D", "Indrek Õnnik", "Joosep Tiks" Teema: mRiik ja selle arengu kitsaskohad Kuupäev: 2023-07-10 16:44 Hea minister Riisalo ja teised Eesti e-riigi gurud Nagu Luukasele reedesel kohtumisel lubatud sai edastan ka kirjalikult ITL liikmete arvamused ja mõtted seoses mRiigiga. Oleme igakülgselt valmis edasisteks aruteludeks. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi: ITL) ja selle liikmed on jälginud Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (edaspidi: MKM) tegevust Ukraina Diia rakenduse alusel loodud mRiik rakenduse piloteerimisel. Kui meieni jõudis info, et tegemist ei ole piloteerimisega, vaid tegeletakse juba MVP turule laskmise ettevalmistamisega, otsustasime oma seisukohti, muresid ja ettepanekuid MKM-ga jagada, et ära hoida võimaliku kahju. Selleks oleme viimasel kuul korduvalt MKM inimestega kohtunud ja infot vahetanud. Allpool on koondatud ITL liikmeskonna ühisarvamus ja seisukohad mRiik rakenduse osas. Olles arvesse võtnud kõik MKM-i poolt toodud argumendid ja seni meile teatavaks tehtud informatsiooni mRiik lahenduse kohta, tekitab ITL-i liikmeskonnale laiemalt (so. arvestatavale hulgale IKT sektori ettevõtetele) endiselt muret, et MKM soovib kiirkorras lansseerida lahendust, mis ei paku täna kodanikule ühtegi reaalset funktsionaalsust. mRiik rakenduse aluseks olev Ukraina Diia rakendus on loodud Ukraina riigi vajadustest lähtuvalt. Ukraina riigi ja Eesti e-riigi lahenduste olukord on väga erinev. Allpool selle kohta mõned näited: * Ukrainas ei olnud kodanikel digitaalset identiteeti (autentimine ja digiallkirjastamine). Eestis on tugev digitaalne identiteet olemas juba üle 20. aasta. Hetkel on kodanikel valida lausa kolme tööriista vahel (ID-kaart, Mobiil-ID, Smart-ID). * Ukrainas ei olnud kanalit kodanikele digitaalsete teenuste pakkumiseks. Eestis on selline kanal (eesti.ee portaal) ligi 20 aastat olemas. Portaal on praegu intensiivses arenduses, portaal on mobiilisõbralik, portaali arendus arvestab oluliste suundumustega e-riigi arengus (nagu sündmusteenused). * Ukraina ei ole EL liige ning seal ei rakendu Euroopa ühtne andmekaitse üldmäärus GDPR. Eestis see rakendub, Eesti e-riigi rakenduste loomisel on selle mõju arvesse võetud, näiteks nõusolekuteenuse kasutamisega. Positiivsena tuleb välja tuua, et Diia rakenduses on realiseeritud ka mõningad funktsionaalsused, mida Eesti riik veel ei paku. Ennekõike füüsiline isikutuvastamine mobiiltelefoni abil (s.t. ilma füüsilisi isikuttõendavaid dokumente kaasas kandmata) - nn mDokumendid. Sellest võiks ka Eestis kasu olla. Eestis on selles vallas tööd tehtud: nii avalikus sektoris kui ka erasektoris. RIA viis läbi täpselt selleteemalise projekti "Tõend kui platvorm" kus uuriti, kuidas seda funktsiooni turvaliselt, avatud standardeid kasutades ning EL seadustega kooskõlas realiseerida. ITL liikmed on (muuhulgas ka Eesti riigi toel) tegelenud intensiivselt digikukrute alase uurimis- ja arendustegevusega. Kuna Euroopa Liit on võtnud eIDAS 2 määrusega selge suuna ühtsete, üle-Euroopaliselt koosvõimeliste, ühtsel seadusandlikul alusel põhinevate digikukrute loomisele ja rakendamisele ning ka Eesti riigiasutused ja ettevõtted osalevad intensiivselt selles protsessis, siis ei tundu mõistlik seadusandliku alust mitteomava, ebaselgete turva- ja privaatsusomadustega adhoc lahenduse kiirkorras kasutuselevõtuks. Tuleb tähele panna, et füüsiline isikutuvastus on paljudes reaalse elu protsessides (tervishoid, pangandus) oluline ja suurt tähendust omav tegevus, mille puhul ebaselge juriidiline alus ning võimalikud turvaprobleemid võivad põhjustada reaalset kahju kolmandatele osapooltele, kes seda oma protsessides otsustavad kasutada. ITL leiab, et kui riik teeb niivõrd suure ja kontseptuaalse muudatuse ja hakkab pakkuma sedavõrd universaalset ja kriitilist teenust, siis peab see olema igakülgselt läbimõeldud, täielikult seadusandlusega vastavuses ja maksimaalselt osapoolte huve kaitsev. Digitaalsed dokumendi ilma seaduslikku jõuta võivad põhjustada palju segadust. Lisaks alates 23.06.2021 peavad kõik avaliku sektori mobiilirakendused vastama ka WCAG 2.1 AA nõudele. Oleme kirjale lisanud eraldi analüüsi, kus on väljatoodud murekohad, kus antud nõuetele vastavus pole tagatud. Kokkuvõtlikult: Ukraina jaoks oli Diia rakenduse kasutuselevõtmine suur samm edasi sellest kohast, kus nemad olid. Eesti jaoks ei oleks mRiik rakenduse kasutuselevõtmine suur samm edasi, sest meie lähtekoht, vajadused ja nõudmised on erinevad. mRiik rakenduse kasutuselevõtmine ei annaks kodanikule just liiga palju uusi ja seniolematuid võimalusi. Kahjuks on juhtunud nii, et Ukraina pool on Eesti võimalikku Diia sarnase rakenduse kasutuselevõttu hakanud presenteerima suure sammuna ka Eesti jaoks. Narratiiv on, et Eesti digiriik on eilne päev, Ukraina Diia on homne päev ja Eesti otsus Diiat mRiigi nime all rakendada seda just tõestab. Selliseid kommunikatsioonis Eestit Ukraina kasuks ära kasutavaid juhtumeid on olnud mitmeid ja see on juba mõju avaldanud meid külastavatele delegatsioonidele (hiljutise delegatsiooni juhi esimene küsimus: ”palun näidake meile Diiat”). See kahjustab otseselt meie ettevõtete võimalusi eksportida Eesti IT-lahendusi ja põhjustab seeläbi majanduslikku kahju ka Eesti riigile. Hoolimata sellest, et Ukraina on Eestilt üle võtnud palju ideid ja kontseptsioone, kuidas e-riiki ehitada ning ka reaalset tehnoloogiat, ei paista see välja. Väga paljude riikide jaoks, kes võiks olla Eesti IT-ettevõtete kliendid, on e-riigi fookuses ennekõike teenused kodanikele ja ettevõtjatele, mitte riigi sisemine efektiivsemaks muutmine. Teenuste pakkumisel on ennekõike executive tasemel väga oluline look-and-feel - milline on esitluskiht ehk lõppkasutajale nähtav osa. Kui parim esitluskiht on Ukraina Diia rakendus (mida tõestab väidetavalt see, et maailma eesrindlikeim e-riik Eesti võttis selle üle), siis järelikult see ongi parim e-riigi lahendus. Paraku just nii lihtne ongi tihti otsustusprotsess, millest Eesti ettevõtted peavad end läbi võitlema. Kui kaaluda plusse ja miinuseid, siis meie meelest oleks mRiik rakenduse sellisel kujul käikulaskmine kahjulik: olulisi uusi probleeme ei lahendata, küll aga tekitatakse suur ja pikaajaline kahju Eesti e-riigi lahenduste ekspordile. Lisaks tekitaks kiirkorras mRiigi lansseerimine segadust ka personaalse riigi kontseptsiooni osas, sest tõenäoliselt avalikkus seda tõlgendaks just sellena. ITL detailsemad ettepanekud, kuidas liikuda edasi riikliku mobiilirakenduse loomisega oleksid järgmised: 1. defineerida selgelt rakenduse koht Eesti e-riigi ökosüsteemis, seeläbi ka rakenduse skoop ja seosed teiste e-riigi süsteemidega. mRiik ei ole asi iseeneses, vaid osa süsteemist. 2. defineerida mRiigi rakenduse roll personaalse riigi kontseptsiooni realiseerimisel. Läheduse tõttu kasutajale võiks see olla suur, kuid teema vajab läbiarutamist ja -mõtestamist. 3. läbi viia kontseptsiooni turvaanalüüs, s.h. hinnata privaatsusmõjusid (selle all ei mõelda olemasoleva süsteemi turvatestimist). 4. tuua sisse selge vahe Ukraina Diia rakenduse ja Eesti tulevase mRiigi rakenduse vahele. Lugeda piloot edukalt lõppenuks. Luua mRiigi lahendus, mis on selgelt Eesti visuaalse identiteediga, selgelt Eesti e-riigi loogikast lähtuv, integreeritud Eesti e-riigi ökosüsteemiga ning reaalselt kodanikule tema elu lihtsustvaid teenuseid pakkuv. ITL ja ITL liikmed on igati valmis osalema ja aitama oma kompetentsidega mRiigi lahenduse loomisel: on see siis visiooni sõnastamise, rakenduse kasutatavuse ja väljanägemise, tehnilise platvormi, EL süsteemidega haakuvuse, turvalisuse vms osas. Koostööni Doris Põld Tegevjuht Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit +372 511 44 11 [email protected] <mailto:[email protected]>