Arvamus reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõule

Kristina Jerjomina Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ettevõtluse osakond Arvamus reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõule Lugupeetud õigusnõunik Toetame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi initsiatiivi üle vaadata hetkel kehtiv reklaamiseadus ning VTK eesmärki viia seadus vastavusse tänase infoühiskonnas toimuvaga. Nõustume Eesti Eratervishoiuasutuste Liit (EETAL) seisukohaga, et kehtiv tervishoiureklaami keeld on segane ja praktikas mittetoimiv. Kiidame ka EETAL’i nägemust ja soovi leida mõistlik tasakaal tervishoiuteenuse spetsiifika ja rahvatervise eesmärkide vahel. Tänane reklaamiseadus ei luba tegeleda teadlikku ja sihipärase teavitustegevusega tervisemurede ennetamiseks (nt sõeluuringud, ennetavad tervisekontrollid jms). Ent riik on juba 2010. aasta ravimiseaduse muudatuse tõdenud, et tegemist on puuduliku regulatsiooniga. Nimelt, ravimiseaduse paragrahv 84 lõige 1 punkt 10 sätestab, et retseptiravimite reklaami keeldu ei rakendata vaktsineerimise edendamisele suunatud kampaaniatele, mis on eelnevalt Ravimiameti ja Terviseametiga kooskõlastatud. Sellest järeldame, et seadusandluses ühtepidi mõistetakse rahvatervist edenevate kampaaniate positiivset mõju ja vajadust ka riigiametite erinevaid kampaaniaid (nt sõeluuringute kutset) seadustada, kuid paraku ei kajastu see tänases reklaamiseaduses. Oleme seisukohal, et olukorras, kus Eesti meditsiinisüsteem on väga tugeva rahalise surve all ning järjest enam rõhutatakse tervisedenduse ja ennetustegevuste olulisusele, sest haiguse ravi on sageli kallim kui haiguse ennetamine või varajane avastamine, peaks seadusandlus lubama erinevate nõustavate ja ennetusliku iseloomuga tervishoiuteenuste teavitustegevusi erinevates kanalites. See peaks olema sätestatud tervishoiuteenuse reklaami keelu erandina, nagu on ravimiseaduses väljatoodud vaktsineerimist edendavate kampaaniate puhul. See erand kehtiks nii avaliku sektori erinevate ametite teavitustele kui ka teistele turuosalistele. Arvame, et riigi tervishoiusüsteem peaks tervitama patsientide enda initsiatiivi panustada oma raha ennetustegevustele ja tervisekontrollidele, mille tulemusel vähendatakse survet tervishoiusüsteemile endile. Nõustava ja ennetusliku iseloomuga tervise ja tervishoiuteenuste puhul on välistatud tervisekahju inimesele, kuna nendega käib kaasas vastava meditsiinilise eriharidusega tervishoiutöötaja hinnang ja nõu. Seega ei näe me siin vastuolu meditsiinieetikaga ning oleme veendunud, et selline lahendus on kooskõlas rahvatervise eesmärkidega. Lugupidamisega Ly Rootslane Eesti Proviisorapteekide Liidu juhatuse liige