Keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (397 SE)

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/24-0296 - Keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (397 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 25.3.2024 resolutsioonile. Osapooled: Haridus- ja Teadusministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tähtaeg: 11.04.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3c279fc0-805e-4758-9520-948a6cddf320 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3c279fc0-805e-4758-9520-948a6cddf320?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 25.03.2024 / 1-1/15-397; Riigikantselei / 25.03.2024 / 2-5/24-00511 Resolutsiooni teema: Keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (397 SE) Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium Ülesanne: Palun Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 11.04.2024 Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 04.04.2024 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 18.4.2024 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 24-0296. Kontroll: Siiri Pirn Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>, Rahandusministeerium <[email protected]>, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 25.03.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Vabariigi Valitsus .03.2024 nr 1-1/15-397/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Isamaa fraktsiooni k.a 20. märtsil algatatud keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (397 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu kolmel lehel 2) seletuskiri 21 lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Keeleseaduse ja uhistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvöte Eelnöus tehakse muudatusettepanekud keelevaldkonna öigusraamistiku ajakohastamiseks, et tugevdada eesti keele staatust riigikeelena ning eesti keele positsiooni ja nähtavust avalikus ruumis. Muudatuste eesmärk on tagada, et eesti keel oleks uhiskonnas peamine teabe- ja suhtluskeel. Olulisemad muudatused puudutavad avalik-öiguslike juriidiliste isikute eestikeelset asjaajamist, vöörkeelsete kaubamärkide, audioreklaami ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebiaadresside keelsust, samuti platvormitööd tegevate isikute keelenöudeid. Uhistranspordiseaduse muudatuse sisuks on taksojuhile nöutaval tasemel riigikeele oskuse nöude sätestamine teenindajakaardi saamise eeldusena. 1.2.EeInou ettevalmistaja Eelnöu on pöhiosas ette valmistatud Haridus- ja Teadusministeeriumis eelmise valitsuse ajal, mil ministriks oli Tönis Lukas. Esitame eelnöu muudetud kujul. Eelnöu seadusena vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk ja algatamise vajalikkus Keelevaldkonna toimimise öiguslik raamistik on reguleeritud keeleseadusega, mis jöustus l. juulil 2011. a ning mis on piisinud sisuliste muutusteta viimased 11 aastat. Eelnöuga ei muudeta senist keelepoliitikat, vaid viiakse see kooskölla uhiskonnaelus toimunud muudatustega ning uhiskoima ootustega, arvestades seejuures keeleseaduse täitmise järelevalves ilmsiks tulnud probleeme. Eelnöu eesmärk on aidata saavutada Eesti keele arengukava 2021-2035 eesmärke. Arvestades uhiskonnas toimunud arenguid ning suurt survet avaliku ruumi kiirele vöörkeelestumisele, on eesti keele säilitamiseks tekkinud vajadus keeleseaduse muutmiseks. Käesolev eelnöu toetab uhtlast keeleruumi korrastatust, et tugevdada eesti keele positsiooni riigikeelena valdkonnas. ning aitab tagada, et eesti keel oleks uhiskonnas peamine suhtluskeel igas 3. Eelnöu sisu ja vordlev analiius Eelnöu koosneb kahest paragrahvist. Esimene paragrahv sätestab keeleseaduse muudatused ja teine paragrahv sätestab uhistranspordiseaduse muudatused. Eelnou paragrahviga l muudetakse keeleseaduse sätteid. Punktis l täpsustatakse asutuste loetelu, milles eestikeelne asjaajamine on kohustuslik. Eesti keele arengukavas 2021-2035 on öeldud, et eesti keele staatuse ja maine alamvaldkonna 4  tugevused on eesti keele kui riigikeele staatusest tulenev kindel positsioon ning Euroopa Liidu ametliku keele eelised. Peamise kitsaskohana saab esile tuua, et uleilmne keelelise mitmekesisuse vähenemine möjutab eesti keele kasutamist ja on valdkondi (nt IT, körgharidus, teadus, aga ka teenindussektor), kus eesti keele kasutamine on vähenenud nii rahvusvahelise koostöö kui ka välistööjöu suurenenud osakaalu töttu. Et tugevdada eesti keele staatust ja mainet, tuleb pidevalt jälgida keelevaldkonna öigusaktide ajakohasust, populariseerida ja soodustada eesti keele kasutamist, öppimist ja uurimist ning tähtsustada eesti keelt identiteedi kandjana. Kehtiva keeleseaduse § 10 löige l sätestab, et riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. Eestikeelse asjaajamise nöue laieneb ka riigi enamusosalusega äriuhingule, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi osalusega mittetulundusuhingule. Loetelust puudub avalik-öiguslikjuriidiline isik ning väliä- voi linnavolikoguja väliä- voi linnavalitsus. Avalik-oiguslik onjuriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides. Nii kuuluvaa avalik-öiguslike juriidiliste isikute hulka Eesti Rahvusraamatukogu, samuti avalik-öiguslikud ulikoolid (Tartu Ulikool, Tallinna Tehnikaulikool, Tallinna Ulikool, Eesti Maaulikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) jt. Eestikeelse asjaajamise nöue puudutab enneköike ulikoole, sest rahvusvahelistumise töttu tekkinud vöörkeelne suhtlemine on levinud just seal. Teiste avalik-oiguslike juriidiliste isikute jaoks, kus ulikoolidega samast rahvusvahelistumise möju ei ole, eestikeelse asjaajamise nöude sätestamine muudatusi kaasa ei too. Seadusemuudatus ei möjutateisi avalik-öiguslikke juriidilisi isikuid eganende asjaajamist, sest erinevalt ulikoolidest, kus on ingliskeelse öppe- ja teadustöö ning ingliskeelsete öppekavade töttu asjaajamise vöörkeelestumise surve, teistes avalik-öiguslikes juriidilistes isikutes sellist survet ei ole täheldatud. Körgharidusseaduse kohaselt on erakörgkooli asjaajamiskeel eesti keel. Körgharidusseaduse § 30 löige 3 sätestab, et erakörgkooli asjaajamiskeel on eesti keel. Erakörgkoolis, kus öppekeel ei ole eesti keel, vöib sisemise asjaajamise keelena kasutada eesti keele körval erakörgkooli öppekeelt voi mönda muud vöörkeelt. Körgharidusseadus ei reguleeri avalik-öiguslike ulikoolide asjaajamiskeelt. Ka avalik-öiguslike ulikoolide tegevust reguleerivates seadustes puudub viide eestikeelse asjaajamise nöudele. Kuna seda pole ka keeleseaduses, on oht, et vöörkeelse öppetöö laienedes vöib ulikoolide asjaajamine vöörkeelestuda. Seetöttu lisatakse käesoleva seadusemuudatusega avalik- öiguslikud juriidilised isikud nende institutsioonide hulka, kus tuleb tagada eestikeelne asjaajamine. Avalik-öiguslike ulikoolide puhui toimub pidev suhtlus ka välisuliöpilastega ning öppejöududega. Nii nagu välissuhtluses (vt ka käesoleva seletuskirja p 3), vöivad ulikoolid kasutada mölemale poolele sohivat keelt, samuti on ulikoolidel öigus kasutada asjaajamises ja suhtlemises välisuliöpilastega ning öppejöududega vajadusel vöörkeelt. Loetelu täiendatakse ka kohaliku omavalitsuse organite - väliä- ja linnavolikogu ning väliä- ja linnavalitsusega (edaspidi volikogu ja valitsus). Kuna kohaliku omavalitsuse volikogu ega valitsus pole kohaliku omavalitsuse asutused, siis vöib tölgendada, et volikogu ja valitsuse asjaajamise ule ei ole vöimalik Keeleametil järelevalvet teha, sest keeleseadus ei sätesta 5  volikogule ja valitsusele eestikeelse asjaajamise nöuet. Kindlustamaks Keeleameti järelevalvepädevus volikoguja valitsuse ule, on möistlik § 10 Ig l loetelu täiendada. Punktis 2 lisatakse keeleseaduse §10 löige 5, mille kohaselt peavad riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse domeeninimed olema äratuntavalt eestikeelsed. Aratuntavalt eestikeelne tähendab enneköike seda, et see ei ole vöörkeelne. Välissuhtluses vöib eestikeelsete körval kasutada vöörkeelseid domeeninimesid ja e-posti aadressi domeeniosas vöörkeelset domeeninime. Pöhiseaduse § 6 kohaselt on Eesti Vabariigi riigikeel eesti keel ning keeleseaduse § 10 löige l sätestab, et riigiasutuseja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. Asutuse domeeninimi (veebiaadress) on seotud nii eesti keele staatuse kui ka asjaajamiskeelega, kuid praegu puudub keeleseaduses domeeninime ja sellega seotud e-posti aadressi domeeniosa eestikeelsuse nöue. Nil domeeninimi kui ka e-posti aadressi domeeniosa sisaldavad olulist teavet asutuse ja selle tegevusvaldkondade kohta, nt on päästeameti veebiaadress rescue.ee, keskkonnaministeeriiuni veebiaadress on envir.ee, mitme riigiasutuse eri valdkondade e-posti aadressid sisaldavad vöörkeelset teavet: winternavigation(%transpordiamet.ee, [email protected]; köik Päästeameti elektronpostiaadressid on tähistatud inglisekeelse ,,rescue.ee"-ga: https://www.rescue.ee/et/yldkontaktid. Justiitsministeerium on oma arvamuses sedastanud, et keeleseaduses sätestab §10 löike l lause uhemötteliselt, et riigiasutuseja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. Sellele vastab sisuliselt keeleseaduse §10 löikes sätestatu, et igauhel on öigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele. Nimetatud sätted on seaduse eesmärgi ja mötte möistmiseks täiesti piisavad. Viidatud normidest juhindudes ei peaks sisaldama asutuse uldiseks kasutamiseks möeldud e-posti aadress voi domeeninimi reeglina vöörkeelseid sönu. Vöörkeelse e-posti aadressi ja domeeninime kasutamine vöib viia keeleseadusest tulenevate öiguste rikkumiseni ning vaidlusteni uksikjuhtumitel. Eriti peaks nimetatud normidest juhindudes olema puhtalt eestikeelsed need asutuse e-posti aadressid ja domeeninimed, mis on möeldud kasutamiseks inimestele, kes soovivad infonnatsiooni saada eelistatult eesti keeles. Justiitsministeerium on seisukohal, et domeeninimede ja meiliaadresside eestikeelsuse nöude saab tuletada asjaajamiskeele paragrahvist, kuid eelnöu esitaja eelistab, et seaduses oleks see nöue selgelt kirjas. Asutuse domeeninimi ja uldjuhul sellest moodustatud e-posti aadress viitab asutuse nimele. Sate puudutab ainult riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, mille nimi ei saa juba pöhimötteliselt olla vöörkeelne, see saab olla uksnes eestikeelne. Eestikeelse domeeninime saab tuletada eestikeelsest asutuse nimest. Sellestsamast nimest on vajadusel vöimalik moodustada ka liihendeid. Nime eestikeelsuse tuvastamisel on abiks eesti keele käsiraamat ja sönaraamatud. Eesti keele sönavara koosneb eesti keele käsiraamatu kohaselt omasönadest, vöörsönadest ja tsitaatsönadest. Muudatuse eesmärk on, et asutuse domeeninimes ega e-posti aadressis ei kasutataks vöörkeelseid sönu ehk sönu, mis on otse vöörkeelest ule vöetud (rescue, maritime security). 6  Kull aga vöivad domeeninimena kone alla tulla eesti keeles muganenud ja kasutusel olevad vöörsönad, nagu näiteks agri (luhendatud vöörsönast agrikultuur). Oma- ja vöörsönade ning tsitaatsönade vahe on ka selles, et tsitaatsönu ehk vöörkeelseid sönu on konkreetset vöörkeelt mitteoskaval inimesel vaga raske ules kirjutada. Kui oelda inimesele telefonis »Falun mine veebilehele rescue.ee, voi kirjuta aadressil [email protected], vöib juhtuda, et inimene ei suuda aadressi korrektselt kirjutada. Palju väiksem vöimalus on eksida omasönade voi eesti keeles mugandunud vöörsönade kirjutamisel. Kuna domeeninime ja e-posti aadressi saab vaadelda ka osana asutuse asjaajamisest, on pöhjendatud juhtudel (nt välissuhtluses. Eesti riigiasutuse välisesinduses jms) otstarbekas kasutada vöörkeelset domeeninimeja e-posti aadressi domeeniosas vöörkeelset domeeninime. KeeleS §-i 10 lisatavas löikes 5 nähakse ette, et ka asutuse ametnikuja töötaja e-postiaadressi domeeniosa on äratuntavalt eestikeelne. E-posti aadress koosneb kahest osast: kasutajaosast ja domeeniosast. Aratuntavalt eestikeelne peab olema domeeniosa. Isikunimesid ei tölgita ning köik (ka vene-, saksa voi inglisepärased) nimed jäävää kehtima algsel kujul. Lubatud on täpitähtede ja vöörtähtede (näiteks c, T, l, ä,l jne) asendamine teiste eesti-ladina tähtedega vms korrigeeritud kujul. Punktis 3 muudetakse § 13 teksti ning sätestatakse, et riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus, väliä- voi linnavolikogu, väliä- voi linnavalitsus, avalik-öiguslik juriidiline isik, riigi enamusosalusega äriiihing, riigi asutatud sihtasutus, riigi osalusega mittetulundusuhing ning nende teenistujad vöivad kasutada oma välissuhtluses mölemale poolele sobivat keelt. Kehtiva seaduse § 13 sönastus välistab riigi enamusosalusega äriuhingu, riigi asutatud sihtasutuse ja riigi osalusega mittetulundusuhingu ja nende teenistujate öiguse kasutada oma välissuhtluses sohivat keelt, lubades seda teha vaid riigiasutusel ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning nende ametnikul ja töötajal. Eelnöu muudatusega on loetellu lisandunud väliä- voi linnavolikogu, väliä- voi linnavalitsus, ning avalik-öiguslik juriidiline isik, kellel on öigus kasutada välissuhtluses osapooltele sohivat keelt. Punktis 4 täpsustatakse pöhimötteid, kuidas lisada vöörkeelse kaubamärgi kasutamisel ettevötte tegevuskoha tähisena voi välireklaamis vöörkeelses kaubamärgis sisalduvale olulisele teabele tegevuskoha, pakutava kauba voi teenuse kohta eestikeelne teave, kahjustamata seejuures kaubamärgi eristusvöimet. Vöörkeelse kaubamärgi kasutamisel avalikus teabes tul eb kehtiva keeleseaduse § 16 löige 3 kohaselt esitada kaubamärgi vöörkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba voi teenuse kohta ka eestikeelsena, kahjustamata seejuures kaubamärgi eristusvöimet ja kohaldamata keeleseaduse § 16 löiget 2. Nimetatud teabe vöib esitada ka tegevuskoha sissepääsu juures. Kehtiva keeleseaduse §16 löige 3 ei kirjuta ette mingeid nöudeid eestikeelse teksti asukohale ega vaadeldavusele, seadus utleb vaid, et eestikeelse teabe voib esitada ka tegevuskoha sissepääsu juures. Nöuet, et eestikeelne tekst peaks olema selgelt nähtav ja klientidele sobivas kohas, seadus ei esitä. 7  Keeleameti järelevalvepraktika näitab, et paljud ettevötjad paigutavad eestikeelse teabe sellisesse kohta, kus kliendil ei ole vöimalik seda näha, näiteks uksematile, kaupluseruumis asuvale körvalisele riiulile, kaupluse välisseina alaosasse, kus selle märkamiseks peab kukitama. Tihti on eestikeelne tekst nii väike, et seda on vöimatu märgata. Kuna seadus ei sea nöudeid eestikeelse tölke paigutusele ega vaadeldavusele, on ka selliste juhtumite puhui eestikeelse teabe esitamise nöue täidetud. Muudatusettepanekuga täpsustatakse, et vöörkeelsetes kaubamärkides sisalduv oluline teave tegevuskoha, pakutava kauba voi teenuse kohta peab olema esitletud ka eesti keeles ning tekst peab olema kliendile selgelt nähtav ja paiknema tegevuskoha sissepääsu juures voi muus kliendile nähtavas kohas. Ettevötted, kelle kaubamärgis sisaldub tegevusalale viitav vöörkeelne söna, ei pea eestikeelset tegevusvaldkonna nimetust lisama oma kaubamärgi juurde (hoone fassaadile). Näiteks kaubamärgi ,,barbershop" puhui, tuleb kliendile vaadeldavasse kohta paigutada teave, millist teenust konkreetselt osutatakse. Teenuse kirjeldus on kindlasti vajalik, kuna otsetölge ei anna teenuse kohta infot. Sate utleb, et eestikeelne tekst peab olema eelköige tegevuskoha sissepääsu juures, kuna see on uks nähtavamaid kohti ettevöttesse sisenemisel. Samas peab tekst ise olema ka eksponeeritud selliselt, et tagaks kliendile sama selgelt nähtavuse kui vöörkeelse teksti puhui, sest teksti nähtavus avalikus ruumis söltub paljudest asjaoludest. Kui sissepääsu juures ei ole vöimalik eestikeelset teksti eksponeerida, tuleb leida muu koht, kus tekst oleks erilist pingutust nöudmata kliendile nähtav voi tema vaateväljas, kui sisenetakse ettevöttesse. Eelnöu ei sätesta identsuse nöuet, seega ei pea eestikeelne tekst olema kaubamärgiga samases stiilis ega sama suur. Eelnöu esitaja märgib, et muudatusettepanek ei puuduta pankade nimede tölkimist, sest krediidiasutuse seaduse § 12 löige 2 lubab kasutada krediidiasutuse nimes nii söna pank kui ka selle tuletisi ja vöörkeelseid vasteid. Punktis 5 lisatakse keeleseaduse avaliku teabe keelt reguleerivasse paragrahvi (ehk paragrahvi 16) audioreklaami keelt reguleeriv säte, mis utleb, et avalikus kohas edastatav audioreklaam on eestikeelne. Eestikeelsele audioreklaamile vöib järgneda audioreklaam vöörkeeles, kusjuures vöörkeelse audioreklaami osakaal ei tohi uletada 20 protsenti audioreklaami esitamise kogumahust. Avalikus kohas edastatava audioreklaami defineerimisel tuleb lähtuda enneköike reklaamiseadusest. Reklaamiseaduse § 21g l p3 sätestab, et reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes uldtajutaval kujul, tasu eest voi tasuta, teenuse osutamise voi kauba muugi suurendamise, urituse edendamise voi isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Avalik koht on reklaamiseaduse möttes territoorium, ehitis voi selle osa, mis on avatud iildiseks kasutamiseks voi mis on tegelikult uldkasutatav, voi uhistranspordivahend. Nii on audioreklaam avalikus kohas, naiteks kaubanduskeskuses, bussi- voi raudteejaamas, aga ka linnaväljakul (näiteks jöululaadal) kölav kuuldav reklaam. Söna »audio" tähendab, et tegemist on kuuldelise ehk helireklaamiga. See erineb audiovisuaalsest, mis on iihtaegu kuuldavja nahtav. 8  Kehtivat keeleseadust hakati väljä töötama 2009. aastal, see jöustus l. juulil 2011. aastal. Vörreldes enam kui kumne aasta taguse ajaga, on kaubanduse ja teeninduse vallas toimunud olulised muudatused ning uha enam on kauplused ja teenindusasutused koondunud suurtesse kaubanduskeskustesse, kus viibib pidevalt suur hulk inimesi. Seetöttu kasutatakse klientideni jöudmiseks varasemast tunduvalt enam audioreklaami, mille keelekasutust aga keeleseadus ei reguleeri. Reklaamikeele regulatsioon on keeleseaduse §-s 16, mille löige l sätestab: avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevötte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam, ning jiiriidilise isiku teadaanded peavad olema eestikeelsed. Ukski neist ei reguleeri avalikkusele suunatud audio- ehk helireklaami. Keeleseaduse §-s 18 on sate, mis reguleerib vöörkeelse audiovisuaalse teose tölkimist, kuid audioreklaam ei ole vöörkeelne audiovisuaalne (ehk kujutised koos helidega) teos. Viimaste ali peetakse silmas enneköike televisioonis näidatavaid ja kinos linastuvaid saateid ja filme, millele on vöimalik lisada eestikeelsed subtiitrid, pealeloetud tekst voi viipekeelne tölge. Audioreklaami puhui ei tule ukski neist kone alla. Seni on keeleamet järelevalves lähtunud § 16 löikes l sätestatud reklaami keele uldpöhimötetest: kui audioreklaam on eestikeelne ja sellele järgneb vöörkeelne reklaam, on eestikeelsuse nöue täidetud. Ametile laekunud kaebustest vöib järeldada, et kaubanduskeskuses viibides jääb tihti mulje, et eestikeelset reklaami polegi. Seda näiteks juhul, kui inimene viibib keskuses luhikest aega, mille jooksul kuuleb ta ainult vöörkeelset reklaami, sest voörkeelse reklaami plokid on pikad, järjest kölavad vöörkeelsed reklaamia, mille eestikeelset tölget klient keskuses viibides ei kuule. Tallinna suuremate kaubanduskeskuste allahindluskampaaniate ajal vöib eestikeelsele reklaamile lisaks kölada nii venekeelne kui ka ingliskeelne reklaam ning nii jääb eestikeelse audioreklaami osakaaluks vaid kolmandik kogu reklaamist. Laekunud kaebused annavad tunnistust, et audioreklaamiga seonduv vajab keeleseaduses täpsemat reguleerimist. Nii lisatakse avaliku teabe keelt reguleerivasse paragrahvi 16 löige 6, mille kohaselt on avalikus kohas edastatav audioreklaam eestikeelne. Kuna Eestis elavatest ja viibivatest isikutest hinnanguliselt 20 protsenti ei pmugi eesti keelest aru saada, on möistlik isikute teavitamise huvides vöimaldada esitada osa audioreklaamist vöörkeeles. Eestikeelsele audioreklaamile vöib järgneda audioreklaam vöörkeeles, kusjuures vöörkeelse audioreklaami avaldamise osakaal ei tohi uletada 20 protsenti avaldatava audioreklaami kogumahust. Vöörkeelse audioreklaami avaldamise osakaal on tuletatud proportsionaalselt eesti keelt mitteoskavate isikute osakaalust. Muudatusettepaneku mote ei ole, et vöörkeelne teavitus peab olema luhem voi vähem uksikasjalik kui eestikeelne. Selle eesmärk on, et eestikeelset reklaami kölaks rohkem kui vöörkeelset. Muudatuse kohaselt vöib audioreklaami edastada selliselt, et neljä eestikeelse reklaamiploki kohta kölab uks vöörkeelne reklaamiplokk, mis on eestikeelse reklaami tölge. Venekeelses meedias (raadio, venekeelsed ajakirjandusväljaanded, sotsiaalmeedia), ei ole reklaamikeele piiranguidja seal saab sihtgruppe teavitada nende keeles ja ilma kohustuseta neid eesti keelde tölkida. 9  Punktis 6 muudetakse keeleseaduse § 23 löiget 2 ning lisatakse loetellu, kellele kehtestatakse avalikes huvides eesti keele oskuse nöue, ka platvormitööd tegev isik, kes vahetult suhtleb tarbijaga. Eelnöu sätestab möiste ,,platvormitööd tegev isik", mida Eesti öigusaktides ei ole varem kasutatud. Euroopa Parlamendi ja Nöukogu määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste uhtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EU (digiteenuste määrus) hölmab ELis platvormitöö tegijaid ning esitab platvonnitööga seotud moisted: Digitaalne tööplatvorm (edaspidi ka platvorm) on direktiivi eelnöu kohaselt fiiusiline voi juriidiline isik, kes osutab äriteenust, mis vastab köigilejärgmistele nöuetele: (a) seda pakutakse vahemalt osaliselt kaugteenusena elektrooniliste vahendite, naiteks veebisaidi voi mobiilirakenduse kaudu; (b) seda pakutakse teenusesaaja taotlusel; (c) see hölmab vajalikuja olulise komponendina uksikisikute tehtävä töö korraldamist, olenemata sellest, kas seda tööd tehakse internetis voi konkreetses asukohas. Digitaalsete tööplatvormide määratlus ei hölma selliste teenuste osutajaid, mille peamine eesmärk on vara kasutamine voi jagamine. Samuti piirdub see määratlus selliste teenuste osutajatega, mille puhui uksikisiku tehtävä töö (nt inimeste voi kaupade veo) korraldamine ei ole uksnes vähemtähtisja toetav komponent, vaid vajalikja oluline osa. Näiteks ei lähe Airbnb platvormid, mis tegelevad majutuse rentimise korraldamisega, tööplatvormide alla, vaatamata sellele, et nendes vöib esineda ka töö tegemise korraldamise komponente (nt ruumide koristamme). Platvormitöö on too, mida korraldatakse digitaalse tööplatvonni kaudu ja mida teeb liidus uksikisik digitaalse tööplatvormi ja uksikisiku vahelise lepingulise suhte alusel, olenemata sellest, kas on olemas lepinguline suhe uksikisikuja teenusesaaja vahel. Platvormitööd tegev isik (edaspidi ka platvormitöö tegija) on uksikisik, kes teeb platvormitööd, olenemata sellest, millisena on asjaomased pooled kindlaks määranud selle isiku ja digitaalse tööplatvormi lepingulise suhte. Nii hölmab platvonnitöö tegija möiste ka platvormitöötajat kui töölepingu alusel tööd tegevat isikut. Platvormitöötaja on platvormitöö tegija, kellel on tööleping voi töösuhe liikmesriigis kehtivate öigusaktide, kollektiivlepingute voi tavade tähenduses, vöttes arvesse Euroapa Kohtu praktikat. Eesti on 17.02.2022. a esitanud direktiivi eelnöu kohta oma seisukoha dokumendis ,,Eesti seisukohad platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnöu kohta - c0M(2021) 762".Vabariigi Valitsus oma seisukohas platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnöu kohtaan öelnud, et Eestis ega ELis laiemalt ei ole varasemalt reguleeritud platvormitöö tegijate töötingimusi, samuti ei ole varasemalt defineeritud eeltoodud möisteid. Kiill aga on platvormitöötaja möiste puhui lähtutud varasemates ELi direktiivides toodud töötaja möiste sisustamise pöhimötetest, millega riigid peavad juba arvestama ning uut kontseptsiooni siinkohal ei looda. 10  Kehtiva ELi öiguse järgi on töötaja möiste kuli liikmesriikide määratleda, kuid riikide kaalutlusöigus ei ole kohtupraktika töttu piiramatu. Nii ei saa ELi öigusaktide ulevötmiseljätta kohaldamisalast väljä töötavaid isikuid ainuilksi pöhjusel, et riigisiseses öiguses ei loeta neid töötajateks, kuigi töötamise tingimused on sarnased töötajatingimustele.1 Tulenevalt eelnevast kasutab ka eelnöu koostaja platvormitöö direktiivi eelnöus esitatud möistet ,,platvormitööd tegev isik", kuna Vabariigi Valitsus on asunud seisukohale, et uut kontseptsiooni ei hakata looma. ELi aktide ulevötmisel tuleb vajadusel keeleseaduses vastavaid möisteid korrigeerida, kui Eesti vötab kasutusele uued moisted voi otsustab sisustada erinevalt. Keeleseaduse jöustumisel 2011. aastal ei olnud digitaalsete tööplatvormide kaudu osutatavad teenused Eestis veel aktuaalsed, kuid viimastel aastatel on nende osutamine plahvatuslikult kasvanud. Teenuste turul tegutsevad tuhanded platvormi vahenduse tööd tegevaid isikuid, kelle hulgas on arvukalt eesti keelt mitteoskajaid. Digitaalsete platvormide vahendatav töö vöib olla fuusilises keskkonnas tehtav, näiteks söidujagamine, koristustöö ja isikuhooldus kui ka veebipöhine, näiteks tarkvara arendus, raamatupidamine jne. Too sisu poolest vöib eristada väheseid voi spetsialiseemnud oskuseid eeldavaid töid. Enim tuntua platvormitöö tuubid on söidujagamine, kullerteenus, aga ka IT-töö ja graafiline disain veebiplatvormidel. Tarbijaga vahetut suhtlust nöuab pigem kohapöhine platvormitöö, enneköike söidujagamisteenus, kullerteenus, isikuhooldusteenus ning teenused isikute kodudes. Platvormitöö uuringu kohaselt teeb iganädalaselt platvormitööd 7,0% (esindusliku valimiga kusitlusele vastanutest), mis tööealise elanikkonna (vanuses 18-64) arvule laiendades on ligikaudu 56 000 inimest.2 Uuringu tulemused näitasid, et platvormitöö mustritest nähtub suvenev segregatsioon töötuml. Keskmine regulaarne (igal nädalal vähemalt korra) platvormitöötaja on pigem mees, pigem nooremaealine, elab pigem Pohja- voi Kirde-Eestis ning pigem vene keelt könelev. Venekeelsete vastajate seas on just filusiliste platvormide kaudu vahendatavate teenuste osutamise tase körgem (venekeelsele ankeedile vastanutest 9,5% osutab vähemalt kord aastas söidujagamisteenust ja 11,7% osutab vähemalt kord aastas kulleriteenust. Eestikeelsele ankeedile vastanute vastav osakaal oli 4,1% ja 6,5%).3 Uuringu tulemustest on selgunud, et kui 2018. aastal pakkus söidujagamisteenust iganädalaselt 11,4% platvormitöötajatest, siis 2021. aasta kevadel juba 19%. On vöimalik, et enne koroonakriisi algust oli söidujagamise osakaal veelgi suurem. Kulleriteenust osutas 2021. aastal ligikaudu veerand ehk 26,5% platvormitöötajatest. Kulleriteenuse osutamise näitajat ei saa 2018. aasta tulemusega muutunud kusitlusmeetodi töttu vörrelda. Kusitluse valimisse sattusid vaid eesti ja vene keelt könelevad inimesed - on 1 Eesti seisukohad platvormitöö tingunuste parandamise direktiivi eehiöu kohta; Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse ,,Seisukohad Euroopa Parlamendija nöukogu platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eetaöu kohta" juurde - c0M(2021) 762, lk 3, kättesaadav: https://www.riigikoeu.ee/tegevus/dokumendireeister/dokument/7121b07e-b843-4921-b306-072f9a5c4fce. 2 Vallista, J., Piirits, M., (2021) Platvormitöö Eestis 2021. KUsitlusuuringu tulemused. Arenguseire Keskus. https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2021/06/2021_platvormitoo_uuring.pdf 3 Samas; lk 6. 11  töenäoline, et ajutiselt Eestis viibivate kulleritööd tegevate inimeste töttu on kulleritöö osakaal kogu platvormitöös oluliselt suurem. Keeleametile laekunud kaebused annavad tunnistust sellest, et digiplatvorm, mis vahendab teavet kauba voi teenuse tellija ning pakkuja vahel (ehk individuaalne transporditeenus voi kullerteenus), ei aita alati leida lahendust teenuse tellija ning eesti keelt mitteoskava kulien voi taksojuhi vahel teenusega seotud arusaamatustele, olgu siis tegemist öige sihtkoha leidmise, aadressi voi keilaaja täpsustamise voi möne muu teenusega seotud asjaoluga. Keeleamet saab 40-50 teadet eesti keelt mitteoskavate kullerite kohta aastas. Ettevötetest on nimetatud Bolt, Wolt, Supersa, DPD ning Vip Shop. Kaebusi ei esitata ainult vene keelt könelevate isikute kohta, vaid tihti on probleem laiem, sest kullerid ei oska peale oma emakeele uhtegi levinumat vöörkeelt. Keeleametil ei ole alust menetlusi algatada, sest keeleoskusnöudeid ei ole kulleritele kehtestatud.Taksofirmadest on keeleoskamatu taksojuhi kohta tulnud teateid Forus Takso OU, Bolt Services EE OU, Manejar OU, Krooni Takso OU, BAMY Eesti OU, OU Freya Investment, MultiTaxi OU, Söprade Takso OU, Ida Takso OU, Narva Takso OU, Seti Takso OO, Soodne Takso OU, Amigo Takso OU, Reval Taksa OU kohta, samuti Yandex Takso OU, kes Eestis enam selle nime ali ei tegutse. Ka keeleoskamatute taksojuhtide kohta esitatud teadete hulk on praegu sarnane kulleritele, kuid siis, kui uhistranspordiseaduse nöue kaotati, oli neid märksa rohkem, nt 2016. aastal tehti ettekirjutus 211 taksojuhile. Menetlusse on vöetud kaebused juhul, kui klient suudab esitada kontrollimiseks vajalikud andmed: taksojuhi nimi ja söiduki number. Tihti ei ole kliendil neid andmeid ning menetlust ei ole vöimalik alustada. Tulenevalt eelnevast, on keeleoskuse nöude kehtestamine platvormitöö tegijale keeleseaduse §-s 23 lg 2 avalikes huvides pöhjendatud, et olenemata isiku lepingulisest suhtest oleks vöimalik kaitsta tarbijate huve. Keelenöude taseme kehtestamiseks on vajalik lähtuda konkreetse töökoha tööulesannetest. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määmse nr 84 »Ametniku, töötaja ning fuusilisest isikust ettevötja eesti keele oskuse ja kasutamise nöuded" § 3 sätestab A-tasemel keelekasutaja keelekasutusolukordade iseloomustuse. Sättes on öeldud, et vähemalt A-tasemel keeleoskust nöutakse isikutelt, kelle teenistuskohustused voi tööulesanded on koiikreetset laadi ning täpselt piiritletud, keelekasutusolukorrad on rutiinsed ja kirjalik töö piirdub tuupdokumentide koostamise voi plankide täitmisega. Määruse § 6 p 3 järgi nöutakse vähemalt A2-tasemel eesti keele oskust järgmistelt isikutelt: valvetöötajad, piletikontrolörid, riidehoidjad, uksehoidjad, käskjalad. Nimetatud tase, mis on köige madalam keeleoskuse tase, vastab ka kullerite tööulesannete kirjeldusele. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 84 ,,Ametniku, töötaja ning fuusilisest isikust ettevötja eesti keele oskuseja kasutamise nöuded" § 7 p 10 utleb, et vähemalt Bl-tasemel eesti keele oskust nöutakse järgmistelt isikutelt: uhissöidukite juhid (v.a laevade ja öhusöidukite ning veduri- ja rongijuhid). Platvormi tööd tegevad isikud, kes osutavad teenust digitaalse tööplatvormi vahendusel taksoteenust ehk individuaalset transporditeenust, on uhissöidukitejuhid uhistranspordiseaduse 4Samas;lk 11. 12  § 7 tähenduses ning ilma teenindajakaarti omamata ei ole ka platvormitöö tegijal öigust taksoteenust osutada, olenemata tema töölepingulisest voi völaoiguslikust suhtest platvormiga. Järgnevalt analuusitakse, kas platvormitöö tegija osutab infouhiskonna teenust ning kas lasub kohustus teavitada Euroopa Komisjoni. Infouhiskonna teenuse seaduse § 31 löike l kohaselt tuleb Euroapa Komisjoni teavitada ettevalmistatavast öigusaktist, mis sisaldab infouhiskonna teenusele kehtestatavat nöuet. Infouhiskomia teenuse seaduse § 2 punkti l kohaselt on infouhiskonna teenus, mida osutatakse majandus- voi kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhui andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks möeldud elektrooniliste vahendite abil, kusjuures osapooled ei viibi uheaegselt samas kohas. Infouhiskonna teenus peab olema täielikult ule kantud, edastatud ja vastu vöetud elektrooniliste sidevahendite abil. Eelnöu esitaja soovib kehtestada eesti keele oskuse nöude platvormitöö tegijale, kes suhtleb vahetult tarbijaga. Eelnevast tulenevalt peab hindama, kas taksa- voi kullerteenus on täielikult ule kantud, edastatudja vastu vöetud elektroonilise sidevahendi abil. Platvormitöö tegija osutab teenust fiiusiliselt, pärast seda, kui on sidevahendite abil tellimuse saanud. Digiplatvormi abil osutatud vahendusteenus erineb transpordi- voi kullerteenusest, mis on fuusiline toiming, millega viiakse kas siis isik voi kaup uhest kohast teise. Eelnöu esitaja on seisukohal, et platvormitöö tegija ei ole infouhiskonna teenuse osutaja ning viitab Euroapa Kohtu otsusele C-434/15; Asociaciön Profesional Elite Taxi versus Uber Systems SpainSL. Hispaania kohus pöördus Euroopa Kohtu poole eelotsuse saamiseks muu hulgas järgmises kiisimuses: Kuidas kvalifitseerida Uberi teenuseid, kas ,,transporditeenus", ,,elektrooniline vahendus" voi ,,infouhiskonnateenus"? Euroopa kohus jöudis otsuse punktides 35 ja 36 järeldusele, et: vahendusteenus, mis vöimaldab edastada nutitelefoni rakenduse abil transporditeenuse broneerimise andmeid reisija ja oma autot kasutades transporditeenust osutava mittekutselisejuhi vahel, vastab pöhimötteliselt kriteeriumidele, mille pöhjal saaks selle kvalifitseerida ,,infouhiskonna teenuseks" direktiivi 98/34 artikli l punkti 2 - millele viitab direktiivi 2000/31 artikli 2 punkt a - tähenduses. Selline vahendusteenus vastab direktiivi 98/34 könealuses sättes toodud määratlusele ,,köik vahemaa tagant elektroonilisel teel ja teenusesaaja isikliku taotluse alusel ning tavaliselt tasu eest osutatavad teenused". individuaalne linnatransporditeenus nagu taksoteenus tuleb seevastu kvalifitseerida »transpordi valdkonna teenuseks" direktiivi 2006/123 artikli 2 löike 2 punkti d - koostoimes direktiivi pöhjendusega 21. 13  Seega platvormitöö tegija ei osuta infouhiskonna teenust, vaid individuaalset transporditeenust voi kullerteenust. Eelnöu puhui ei ole tegemist öigusaktiga, mis sisaldab infouhiskonna teenusele kehtestatavat nöuet ning teavitamiskohustus puudub. Kutseala reguleeriva öigusnormi vastuvotmisele eeiney prpportsionaalsu_se kontroll Individuaalse transporditeenuse osutaia ftaksoteenyse osutaja) Euroopa Parlamentja nöukogu direktiivi 2018/958 alusel tuleb enne reguleeritud kutsealadele juurdepääsu voi nendel tegutsemist piiravate uute öigusnormide kehtestamist hinnata nende proportsionaalsust. Uhistranspordiseaduse § 2 sätestab, et uhistransport on tasuline söitjatevedu, mida teostatakse eelköige liiniveojuhuveo voi taksoveo korras, ning tasuline söidukija selle haagise vedulaeva- ,väikelaeva- ja parvlaevaliinidel. Seega taksoveoga osutatakse uhistransporditeenust. Eesti keele oskuse nöuded on taksojuhile, kui uhissöiduki juhile, kehtinud aastaid ning tegemist ei ole uue kutsealase noudega. Keeleseaduse alusel on Vabariigi Valitsus 20. juuni 2011. a määruses nr 84 ,,Ametniku, töötaja ning filusilisest isikust ettevötja eesti keele oskuse ja kasutamise nöuded" kehtestanud uhissöiduki juhtidele B l taseme keeleoskuse nöue. Uhistranspordiseaduse § 3 löige 2 sätestab, et taksovedu on teeliikluses söitjate vedu tellija soovitud sihtkohta voi söitjale tellitud kohta järele söitmine, samuti taksopeatuses voi söitjaga kokkulepitud kohas söitja ootamine. Taksoveoks ei loeta söitjate vedu söiduautoga, kui veo teostaja teeb seda isiklikul otstarbel planeeritud marsmudil ja kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Söidujagamisplatvormi kaudu teenust osutav isik peab samuti taksoveo teenuse osutamiseks taotlema teenindajakaardi ning kuna tegemist on uhissöiduki juhiga, kehtib nimetatud keeleoskuse nöue ka isikule, kes osutab teenust söidujagamise platvormi kaadu (ehk äpitakso juht). Hoolimata kehtivatest eesti keele nöuetest ja uhiskondlikust ootusest, et uhistransporditeenust osutavad isikud valdavad riigikeelt, tegutseb taksojuhtidena hulgaliselt inimesi, kelle eesti keele oskus ei vasta kehtestatud nöuetele. Keelesoksuse nöude kehtestamisega seaduse tasandil on vöimalik lubada uhistransporditeenust osutama vaid need isikud, kes oskavad nöuete kohaselt riigikeelt. Kvalifikatsiooninöuete kehtestamine mingi kutseala osas kujutab endast Eesti Vabariigi pöhiseaduse § 29 riivet. Riigikohus on asunud seisukohale, et seadusandja peab köik pöhiöiguste seisukohalt olulised kusimused otsustama ise , sealhulgas peavad seaduses sisalduma pöhiöiguste riive raamia. Pöhiseaduse § 29 löikes l on sätestatud oluline majanduslik pöhiöigus: inimese öigus valida endale vabalt tegevusala, elukutse ja töökoht. Oigus olla majanduslikult aktiivne ja teenida elatist enda valitud valdkonnas ja viisil on täiskasvanud inimese ja tema perekonna inimväärse äraelamise eeldus. Nimetatud säte hölmab isiku öigust, et riik ei sekkuks pöhjendamatult tegevusala, elukutse ja töökoha vaba valiku öigusesse. Samas ei ole inimese öigus valida endale elukutse, tegevusalaja too siiski absoluutne. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga ' RKPIKo 24.12.2002, nr 3-4-1-10-02, p 24. 14  pöhiöigusega. Seega vöib seadusandjapöhjendatudjuhtudel piirata inimese valikuöigust. Vahel on seadusandja teiste isikute oiguste ning vabaduste, aga ka isiku enda kaitsmise argumendil kohustatud pöhiseaduse § 29 löikes l toodud öigust piirama, kuid need kitsendused peavad olema proportsionaalsed6. Ohe suure piirangute grupi moodustavad kitsendused, mis sätestavad haridus- ja kogemusnöuded teatud elukutsetele voi töökohtadele, tagamaks nende valdkondade esindajatega kokku puutuvate tarbijate, patsientide voi klientide ohutuse ja heaolu7. Pöhiöiguste riive on pöhiseaduspärane uksnes siis, kui see on pöhjendatud. Selleks, et riive oleks pöhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta a) järgib legitiimset eesmärki, on b) kohane ehk sobiv, c) vajalik ja d) proportsionaalne kitsamas tähenduses. a. Keelenöude sätestamise eesmärk on tarbija keeleöiguste kaitsmine, teenuse kvaliteedi tagamine ning riigikeele kaitse.. Eesti Vabariigi pöhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keeleja kultuuri säilimise läbi aegade. Selleks nähakse pöhiseaduse §-s 6 ette, et Eesti riigikeeleks on eesti keel. Pöhiseaduse §31 sätestab, et Eesti kodanikel on öigus tegelda ettevötlusega ning koonduda tulundusuhingutesse ja - liitudesse. Seadus vöib sätestada selle öiguse kasutamise tingimusedja korra. Ettevötluse ulatuslikum reguleerimineja piirangute kehtestamine lubatavjuhul, kui see kaitseb tarbijat. Riigikeelt mittevaldaval taksoteenuse osutajal on piiratud suhtlemine tarbijaga ning suhtlemine moodustab olulise osa teenuse osutamisest. Selle eesmärgi tagamiseks on keelenöude sätestamine vajalik meede riigikeele ning tarbija kaitseks. b. Taksojuhi poolt osutatava teenuse kvaliteet söltub suurel määral eesti keele oskusest. Tarbijal on öigus nouda ja saada teenust, mis vastab nöuetele, mis on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale; saada pakutavate teenuste kohta vajalikku ja töest teavet teadliku valiku tegemiseks ning öigeaegset teavet teenusega seotud riskide kohta. Tarbijakaitseseaduse 4 lg 3 sätestab, et tarbijale antav teave peab olema eesti keeles, kui tarbija ei ole nöustunud selle esitamisega mones muus keeles. Meede on sobiv eesmärgi saavutamiseks. c. Riigikeele oskus tuleneb otseselt tööiilesannetest, milleks on igapäevane tarbijatega suhtlemine. Seega on kvalifikatsiooninöuded vajalik meede, et tarbija öigused oleks kaitstud. Eelnevale analuusile tuginedes on käesoleva eelnöu koostajad seisukohal, et taksojuhtidele esitatav eesti keele oskuse nöue on proportsionaalne, kuna on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalikja möödukas. Kullerteenuse osutaia Pöhiöiguste riive on pöhiseaduspärane uksnes siis, kui see on pöhjendatud. Selleks, et riive oleks pohjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta a) järgib legitiimset eesmärki, on b) kohane eKk sobiv, c) vajalik ja d) proportsionaalne kitsamas tähenduses. 6 PS §11; RKP JKo 27.03.2012. 3-4-1-1-12. 7 Pöhiseaduse kommentaarid, § 29 p-d l, 2 ja 9. 15  a. Keelenöude sätestamise eesmärk on tarbija keeleöiguste kaitsmine, teenuse kvaliteedi tagamine ning riigikeele kaitse.. Eesti Vabariigi pöhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Selleks nähakse pöhiseaduse §-s 6 ette, et Eesti riigikeeleks on eesti keel. Pöhiseaduse §31 sätestab, et Eesti kodanikel on öigus tegelda ettevötlusega ning koonduda tulundusiihingutesseja - liitudesse. Seadus vöib sätestada selle öiguse kasutamise tingimusedja korra. Ettevötluse ulatuslikum reguleerimineja piirangute kehtestamine lubatavjuhul, kui see kaitseb tarbijat. Riigikeelt mittevaldav kullerteenuse osutajal on piiratud suhtlemine tarbijaga ning suhtlemine moodustab osa tema teenuse osutamisest. Selle eesmärgi tagamiseks on keelenöude sätestamine vajalik meede riigikeele ning tarbija kaitseks. b. Kullerteenuse poolt osutatava teenuse kvaliteet söltub eesti keele oskusest. Tarbijal on öigus nouda ja saada teenust, mis vastab nöuetele, mis on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale; saada pakutavate teenuste kohta vajalikku ja töest teavet teadliku valiku tegemiseks ning öigeaegset teavet teenusega seotud riskide kohta. Tarbijakaitseseaduse 4 Ig 3 sätestab, et tarbijale antav teave peab olema eesti keeles, kui tarbija ei ole nöustunud selle esitamisega mones muus keeles. Meede on sobiv eesmärgi saavutamiseks. c. Riigikeele oskus tuleneb otseselt tööiilesannetest, milleks on igapäevane tarbijatega suhtlemine. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määmse nr 84 »Ametniku, töötajaningfiiusilisest isikust ettevötja eesti keele oskuse ja kasutamise nöuded" § 3 sätestab A- tasemel keelekasutaja keelekasutusolukordade iseloomustuse. Sattes on öeldud, et vähemalt A-tasemel keeleoskust nöutakse isikutelt, kelle teenistuskohustused voi tööulesanded on konkreetset laadi ning täpselt piiritletud, keelekasutusolukorrad on rutiinsedja kirjalik too piirdub ttiupdokumentide koostamise voi plankide täitmisega. Määruse § 6 p 3 järgi nöutakse vähemalt A2-tasemel eesti keele oskustjärgmistelt isikutelt: valvetöötajad, piletikontrolörid, riidehoidjad, uksehoidjad, käskjalad. Nimetatud tase, mis on köige madalam keeleoskuse tase, vastab ka kullerite tööulesannete kirjeldusele. Seega on kvalifikatsiooninöuded vajalik meede, et tarbija öigused oleks kaitstud. Eelnevale analuusile tuginedes on käesoleva eelnöu koostajad seisukohal, et kullerteenuse osutajale esitatavad eesti keele oskuse nöuded vähemalt madalamal tasemel on proportsionaalsed, kuna on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalikja möödukas. Riigi poolt on loodud vajalikud meetmed, abistamaks erineva keeleoskuse tasemega isikutel omandada riigikeelt. Nii kullerite kui ka taksojuhtidena töötavad isikud saavaa tasuta eesti keele öpingutega alustada juba tänä riigi poolt loodud algtaseme ja edasijöudnute e-kursustel Keeleklikk ja Keeletee (www.keeletee.ee). Vörreldes aasta algusega on kursustele lisandunud file 16 000 uue oppija, mis näitab, et muu emakeelega inimesed peavad eesti keele oskust vajalikuks. Samut! on Haridus- ja Teadusministeeriumulikoolidega halduslepingute raames kokku leppinud välisuliöpilastele eesti keele öppe pakkumise mahu suurendamise (6EAP), et toetada nende seas eesti keele omandamist. Samuti pakub tasuta eesti keele öpet Integratsiooni Sihtasutus, kes koos selle koosseisus tegutsevate eesti keele majadega pakub aastas keskmiselt 5000 öppekohta tasuta eesti keele kursustel ning mitmekesiseid vöimalusi suhtluskeele harjutamiseks ja Eesti kultuuriga tutvumiseks iganädalaste haaravate tegevuste kaudu. 16  Eraturul tegutseb ule 100 keelefirma. Lisaks on riik Ukrainast saabunud söjapögenike eesti keele öppeks tellinud 10 000 öppekohta. Just sotsiaalseid riske arvestades ongi riik keeleöppe vöimalusi sellest lähtuvalt laiendanud, et öpe saaks olla paindlik, arvestaks vöimalikult paljude oppijate vajadusi ning toetaks hakkamasaamist tööturul ning uhiskonnas laiemalt. Punktis 7 nähakse paragrahvi 23 löike 4 muudatusega ette, et ametniku, töötaja ja fiiusilisest isikust ettevötja ning vahetult tarbijaga suhtleva platvormitöö tegija (edaspidi platvormitöö tegija) keele oskuse ja kasutamise nouded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsus kehtestab keele oskuse ja kasutamise nöude platvormitöö tegijale, kelle töökohustuste hulka kuulub tarbijatega vahetu suhtlemine. Keele oskuse ja kasutamise nöue kehtestatakse avalikke huve kaaludes. Punktis 8 täiendatakse keeleseaduse paragrahvi 23 löikega 41 ning sätestatakse vastav volitusnorm. Kehtivas seaduses on volitusnorm sätestatud paragrahvi 23 löike 4 teises lauses. Tulenevalt HONTE nöudest esitada volitusnorm uhelauselises löikes, nähakse volitusnormi täpsustav satte ettejärgnevas löikes. Keeleseaduse § 23 löikega 41 delegeeritakse Vabariigi Valitsusele paragrahvis 23 löikes l ja 2 nimetatud isikute keeleoskuse noutava tasemeja kasutamise nöuete kehtestamine. Keeletasemeja kasutamise nöuete kehtestamine kujutab endast isiku pöhiöiguste (öigus vabale eneseteostusele, öigus valida endale tegevusala) riivet. Pöhiseaduse § 3 löike l esimese lause kohaselt vöib riigivöimu teostada uksnes pöhiseaduse ja sellega kooskölas olevate seaduste alusel. Riigivöimu teostamisena tuleb moista ka keeleoskustasemete ja kasutamise nöuete kehtestamist. See tähendab, et pöhiseadusest tulenevalt, tuleb nöuded kehtestada seaduses. Riigikohtu senist praktikat arvestades ei saa välistada keeleoskusnöuete kehtestamist ka madalama astme öigusaktiga seaduse alusel (Pöhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus 3-4-1-1-98 p V) Pöhiseaduse preambula kohaselt on riigi uheks eesmärgiks eesti rahvuse ja kuituun säilimine läbi aegade. Eesti keel on rahvuseja kuituun olemuslik komponent. Pöhiseaduse §-ga 52 lg l on määratud kindlaks, et riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel. Pöhiseaduse § 51 lg l alusel on igailhel öigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Keeleseaduse § 23 löike l kohaselt peavad ametnik, riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse töötaja, samuti avalik-öiguslikujuriidilise isikuja selle asutuse töötaja, avalik-öigusliku juriidilise isiku liikme, notari, kohtutäituri, vandetolgi ja nende biiroo töötaja oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste voi tööulesannete täitmiseks. 17  Pöhiseaduse § 14 sätestab pöhiöiguste adressaadid, ehk need, kes on kohustatud tagama pöhiöigusi. Pöhiöiguste adressaadina on loetletud riigiasutused ja kohalikud omavalitsused kuid pöhiöiguste adressaatideks loetakse ka köik teised asutused ja organid, kelle kohustus on tagada pöhiöigusi. Seega seadusandja on kehtestanud asutuste ja organite (pöhiöiguste adressaatide) teenistujatele eesti keele valdamise uldise nöude ning volitab Vabariigi Valitsust täpsustama noutavat taset, lähtudes töö iseloomust ja töö- voi ametikoha keelekasutusolukorrast. Keeleseaduse paragrahvi 23 löike 2 kohaselt kehtestatakse eesti keele oskuse nöuded äriuhingu, mittetulundusuhinguja sihtasutuse töötajale ning fuusilisest isikust ettevötjalejatematöötajale, vahetult tarbijaga suhtleva platvormitöö tegijale ning seadusest tuleneva kohustusliku liikmesusega mittetulundusuhingu juhatuse liikmele kui see on öigustatud avalikes huvides ning lähtudes too iseloomustja too- voi ametikoha keelekasutusolukorrast. Nimetatud paragrahvi osas ei ole seadusandja ette näinud eesti keele valdamise uldist nöuet nagu seda on paragrahvi 23 löike l puhui kuid Uldkogu on asunud seisukohale, et vähem intensiivseid piiranguid vöib täitevvöim kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel ka määrusega (Riigikohtu uldkogu otsus asjas nr 4-4-1-8- 09, p 160). Keeleseaduse delegatsiooninormi sisu ,,Vabariigi Valitsus täpsustab noutavat taset, lahtudes too iseloomust ja too- voi ametikoha keelekasutusolukorrast" on korrektne, sest selle formuleeringuga seotakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatavad keeleoskuse nöuded tasemega, mis on tööalaseks suhtlemiseks vajalik. Vabariigi Valitsusele antud delegatsiooninormis on antud määrusandliku volituse selge eesmärk, sisujaulatus. Volitusnormi, sisulisi täiendusi ei tehta, kuid paragrahvi 23 löike 2 muudatusega reguleerib Vabariigi Valitsus nende platvormitöö tegijate keelenöudeid, kelle tööulesannete hulka kuulub vahetu suhtlemine tarbijatega. Punktis 9 täpsustatakse asutuste ja isikute loetelu, kellele on keeleametil öigus teha ettepanek löpetada tööleping voi vabastada avalik teenistuja ametikohalt, kui isik ei oska eesti keelt nöutaval tasemel, voi kellele on ametil öigus teha ettekirjutusi keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud öigusaktides sätestatud nöuete rikkumise löpetamiseks ja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks. Seni keeleseaduse § 31 löikes 2 kasutusel olnud möiste tööandja asendatakse öigusselguse huvides seni keeleseaduse § 3 l löikes 4 kasutatud möistetega riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus, riigiasutuse voi kohaliku omavalitsuse asutuse hallatav asutus, äriuhing, mittetulundusuhing ja sihtasutus. Lisaks avalikule teenistujale ning töölepingu alusel töötavale töötajale on keeleametil öigus teha keeleoskusnöude rikkumise puhui ettepanek lepingu löpetamiseks, kui isik teeb tööd völaöigusliku lepingu alusel. Lepingu löpetamise ettepanek ei ole ettekirjutus, see ei pane kohustust lepingu löpetamiseks. Tööandja voi lepingu teine pool vöib seda teha, kuid soovi korral on vöimalik olukord lahendada selliselt, et näiteks seni isikutele saadetisi otse kätte toimetanud kulien töö korraldatakse umber ja ta toimetab edaspidi saadetisi kontaktivabalt, näiteks pakiautomaadist pakiautomaati, ega pea kliendiga otse suhtlema. 18  Samast praktikat on kasutatud paljudes teenindusettevötetes, kus eesti keele oskuseta teenindaja too korraldatakse umber nii, et isikutega suhtlemine ei kuulu enam tema tööulesannete hulka ning ta tegeleb kas kauba paigutamise voi muude ulesannetega, mis ei eelda isikutega suhtlemist. Keeleseaduse § 31 punkti 3 lisatakse nöuetele mittevastavale töötajaleja avalikule teenistujale, keda ametil on vöimalik saata tasemeeksamile, ka platvormitöö tegija. Keeleseaduse §31 punktis 4 lisatakse isikute hulka, kellele keeleametil on oigus teha ettekirjutusi keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud öigusaktides sätestatud nöuete rikkumise löpetamiseksja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks, ka platvormitöö tegija. Muudatuste eesmärk on tagada, et ka platvormitöö tegija, kes peab tööiilesannete täitmiseks isikutega suhtlema, oskaks eesti keelt tööulesannete täitmiseks vajalikul tasemel. Nii ei piira keeleoskusnöude rakendamist lepingu ttiup, mille alusel isik teenuseid pakub, vaid tema konkreetsed tööulesandes ning see, kas ta suhtleb isikutega tööalaselt voi ei subtle. Punktiga 10 täiendatakse seaduse paragrahvi 39 löigetega 3-5, milles nähakse ette säte, et § 10 löikes 5 sätestatud riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse domeeninimele ning selle asutuse ametniku ja töötaja e-posti aadressile kehtestatud nöuet rakendatakse 2026. aasta l. jaanuarist ning paragrahvi 16 löikes 3 - kaubamärgi kasutamisele kehtestatud nöuete rakendamine. Alates l. jaanuarist 2025. a rakendatakse nöuet, et kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena voi välireklaamis tuleb kaubamärgi vöörkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba voi teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena. Kusjuures eestikeelne tekst peab olema sama hästi nähtav kui vöörkeelne tekst ning see peab paiknema tegevuskoha sissepääsu juures voi muus kliendile nähtavas kohas. Samuti täiendatakse seaduse paragrahvi 39 löikega 5, milles nähakse ette säte § 16 löikes 6 - avalikkusele suunatud audioreklaamile kehtestatud nöuete rakendamine. Alates l. juulist 2024.a rakendatakse nöuet, et avalikkusele suunatud audioreklaam peab olema eestikeelne ning eestikeelsele audioreklaamile vöib järgneda tölge vöörkeelde, kusjuures vöörkeelse audioreklaami osakaal ei tohi uletada 20 protsenti avaldatava audioreklaami kogumahust. Eelnöu paragrahviga § 2 täiendatakse uhistranspordiseaduse sätteid. Punktis l täiendatakse § 57 löiget l punktiga l ning sätestatakse, et taksoveo teenindajakaardi taotleja ja omaja peab oskama eesti keelt vähemalt Bl-tasemel. Muudatusega esitatakse seadusesse enne 2016. a märtsi kehtinud satte sönastus. 2015. aastal jöustunud uhistranspordiseadus sätestas, et taksojuhi teenindajakaardi taotleja peab oskama eesti keelt vähemalt tasemel B l. See tähendas, et teenindajakaardi väljastaja ehk kohalik omavalitsus voi muu volitatud asutus pidi veenduma, et teenindajakaardi taotleja oskab eesti keelt, taotleja aga pidi esitama keeletunnistuse. 2016. aastal tuhistati see nöue pöhjendusega, et tegemist on topeltregulatsiooniga, kuna taksojuhtide keelenöue on juba kehtestatud keeleseaduse alusel valitsuse määrusega. Seadusemuudatusest on möödunud viis aastat ning kahjuks tuleb tödeda, et muudatus ei ole ennast öigustanud, kuna taksoteenust osutavad ule tuhande ebapiisava keeleoskusega juhi. Pelgalt järelevalve raames teostatav kontroll ei ole osutunud töhusaks meetmeks taksojuhtide keelenöude tagamisel. Taksojuhtide keelenöude tuhistamine uhistranspordiseaduses on kahjuks viinud olukorrani, et teenindajakaardi väljastajal ei ole enam 19  vöimalik teenindajakaardi väljastamisel taksojuhikandidaatide keeleoskuses veenduda. Nii saavaa teenindajakaardi köik soovijad söltumata sellest, kas nad oskavad eesti keelt voi ei. Eesti suurimas omavalitsuses Tallinnas vastutab taksoteenusega seonduva eest Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, kes saab sarnaselt Keeleametiga pidevalt kaebusi taksojuhtide kohta, kes ei oska sönagi eesti keelt. Mitmel korral on kaebajad märkinud, et taksojuht ei ole suutnud suhelda ka muudes meie piirkonnas levinud rahvusvahelise suhtlemise keeltes nagu inglise voi vene keel. Nii ei ole taksoteenuse eest vastutaval asutusel vöimalik juhtide keeleoskuses veenduda, Keeleamet saab aga sekkuda alles siis, kui laekub kaebus keeleoskamatu taksojuhi kohta. Amet alustab kaebuse alusel järelevalvemenetlust ja teeb keeleoskamatule juhile ettekirjutuse, kuid keeleseaduse kohaselt tuleb isikule anda piisavalt aega eesti keele öppimiseks. Motiveeritud oppija j öuab Bl-tasemeni umbes uhe aastaga, kuid senikaua pakub ta teenust, ja siin söltub juba kliendi vöörkeelteoskusest, kas tai önnestub jouda soovitud sihtkohta. See on vastuolus pöhiseaduse aluspöhimötete ning keeleseadusega. Ametile laekunud kaebustest nähtub, et paljud infouhiskonna teenuse vahendusel individuaalset transporditeenust pakkuvad taksod (nn äpitaksod) ei suuda tagada tarbija keeleöigusi. On vöimalik, et taksojuhi keelenöude tuhistamisel uhistranspordiseaduses eeldati, et taksoteenuse pakkumisel infouhiskonnateenuse vahendusel asendavad teenindajat kliendiga suhtlemisel tehisintellekti vöimalusi kasutavad digiseadmed. Kahjuks ei ole infouhiskonna teenuse seaduse § 2 Ig l nimetatud elektroonilised sidevahendid arenenud sellisele tasemele, et teenuse kvaliteet oleks vörreldav inimese poolt pakutud teenuse kvaliteediga. Tutvumisel eri riikides taksojuhtide suhtes kehtestatud nöuetega ilmneb, et keeleseaduse alusel antud öigusaktiga (valitsuse määmsega) on riigikeele oskuse nöue kehtestatud Eestis, Lätis ja Leedus. Mitmes teises riigis on keeleoskusnöue esitatud taksoveolubade väljaandmist reguleerivas öigusaktis, nt Inglismaal (Bl-taseme nöue), Taanis, Soomes (Soomes tuleb sooritada taksojuhi eksam, mis toimub soome voi rootsi keeles, teenuse pakkumiseks vajaliku keeleoskuse peab tagama taksoettevötja), Tsehhi Vabariigis, Hispaanias, Prantsusmaal, Hollandis, Liiksemburgis (vähemalt iihe ametliku keele oskuse nöue), Maltal (inglise voi malta keele oskuse nöue). Mitmes riigis nöutakse peale riigikeele ka uhe vöörkeele (uldjuhul inglise) oskust vähemalt algtasemel (Kreeka, Bulgaaria). Brusselis nöutakse taksojuhilt peale prantsuse keele ka hollandi ja inglise keele oskust algtasemel. Euroapa Majanduspiirkonda kuuluvas Norras nöutakse taksojiihtidelt norra keele oskust tasemel B l voi B2, viimast peavad paljud taksojuhid liiga körgeks, on vöimalik, et sellest loobutakse ning keelenöudeks jääb B l, nagu see on ka Eestis. Kutseala regyleeriva öigusnormi vastuvötmisele eelnev proportsionaalsuse kontroll Ulalkirjeldatud eelnöu paragrahv on seotud Euroopa Parlamendi ja nöukogu direktiiviga 2005/36/EU kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (edaspidi direktiiv 2005/36/EU), mis reguleerib liidu öigust kutsealade valdkonnas. Euroopa Parlament ja nöukogu vöttis 28. juunil 2018 vastu direktiivi - (EL) 2018/958, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate öigusnormide vastuvötmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli, mida liikmesriikidel on kohustus rakendada enne kutsealasid reguleerivate öigusnormide vastuvötmist voi muutmist. Euroopa Parlamentja nöukogu direktiivi 2018/958 alusel tuleb enne reguleeritud kutsealadele juurdepääsu voi nendel tegutsemist piiravate uute öigusnormide kehtestamist hinnata nende 20  proportsionaalsust. Ohistranspordiseaduse § 2 sätestab, et uhistransport on tasuline söitjatevedu, mida teostatakse eelköige liiniveojuhuveo voi taksoveo korras, ning tasuline söidukija selle haagise vedulaeva- , väikelaeva- ja parvlaevaliinidel. Seega taksoveoga osutatakse uhistransporditeenust. Eesti keele oskuse nöuded on taksojuhile, kui uhissöiduki juhile, kehtinud aastaid ning tegemist ei ole uue kutsealase noudega. Keeleseaduse alusel on Vabariigi Valitsus 20. juuni 2011. a määmses nr 84 ,,Ametniku, töötaja ning fuusilisest isikust ettevötja eesti keele oskuse ja kasutamise nöuded" kehtestanud uhissöiduki juhtidele B l taseme keeleoskuse nöue. Uhistranspordiseaduse § 3 löige 2 sätestab, et taksovedu on teeliikluses söitjate vedu tellija soovitud sihtkohta voi söitjale tellitud kohta järele söitmine, samuti taksopeatuses voi söitjaga kokkulepitud kohas söitja ootamine. Taksoveoks ei loeta söitjate vedu söiduautoga, kui veo teostaja teeb seda isiklikul otstarbel planeeritud marsruudil ja kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Söidujagamisplatvormi kaudu teenust osutav isik peab samuti taksoveo teenuse osutamiseks taotlema teenindajakaardi ning kuna tegemist on uhissöiduki juhiga, kehtib nimetatud keeleoskuse nöue ka isikule, kes osutab teenust söidujagamise platvormi kaudu (ehk äpitaksojuht). Hoolimata kehtivatest eesti keele nöuetest ja ilhiskondlikust ootusest, et uhistransporditeenust osutavad isikud valdavad riigikeelt, töötab taksojuhtidena hulgaliselt inimesi, kelle eesti keele oskus ei vasta kehtestatud nöuetele. Keelesoksuse nöude kehtestamisega seaduse tasandil, on vöimalik lubada uhistransporditeenust osutama vaid need isikud, kes oskavad nöuete kohaselt riigikeelt. Kvalifikatsiooninöuete kehtestamine mingi kutseala osas kujutab endast Eesti Vabariigi pöhiseaduse § 29 riivet. Riigikohus on asunud seisukohale, et seadusandja peab köik pöhiöiguste seisukohalt olulised kusimused otsustama ise8, sealhulgas peavad seaduses sisalduma pöhiöiguste riive raamid. Pöhiseaduse § 29 löikes l on sätestatud oluline majanduslik pöhiöigus: inimese öigus valida endale vabalt tegevusala, elukutse ja töökoht. Oigus olla majanduslikult aktiivne ja teenida elatist enda valitud valdkonnas ja viisil on täiskasvanud inimese ja tema perekonna inimväärse äraelamise eeldus. Nimetatud säte hölmab isiku öigust, et riik ei sekkuks pöhjendamatult tegevusala, elukutseja töökoha vaba valiku öigusesse. Samas ei ole inimese öigus valida endale elukutse, tegevusala ja töö siiski absoluutne. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga pöhiöigusega. Seega vöib seadusandja pöhjendatud juhtudel piirata inimese valikuöigust. Vahel on seadusandja teiste isikute oiguste ning vabaduste, aga ka isiku enda kaitsmise argumendil kohustatud pöhiseaduse § 29 löikes l toodud öigust piirama, kuid need kitsendused peavad olema proportsionaalsed9. Ohe suure piirangute gmpi moodustavad kitsendused, mis sätestavad haridus- ja kogemusnöuded teatud elukutsetele voi töökohtadele tagamaks nende valdkondade heaolu10. esindajatega kokku puutuvate tarbijate, patsientide voi klientide ohutuse ja Pöhiöiguste riive on pöhiseaduspärane uksnes siis, kui see on pöhjendatud. Selleks, et riive oleks pöhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta a) järgib legitiimset eesmärki, on b) kohane ehk sobiv, c) vajalik ja d) proportsionaalne kitsamas tähenduses. a. Keelenöude sätestamise eesmärk on tarbija keeleöiguste kaitsmine, teenuse kvaliteedi tagamine ning riigikeele kaitse.. Eesti Vabariigi pöhiseaduse preambuli kohaselt peab 21  Eesti riik tagama eesti rahvuse, keeleja kuituun säilimise läbi aegade. Selleks nähakse pöhiseaduse §-s 6 ette, et Eesti riigikeeleks on eesti keel. Pöhiseaduse § 31 sätestab, et Eesti kodanikel on öigus tegelda ettevötlusega ning koonduda tulundusiihingutesseja - liitudesse. Seadus vöib sätestada selle öiguse kasutamise tingimusedja korra. Ettevötluse ulatuslikum reguleerimineja piirangute kehtestamine lubatavjuhul, kui see kaitseb tarbijat. Riigikeelt mittevaldav taksoteenuse osutajal on piiratud suhtlemine tarbijaga ning suhtlemine moodustab olulise osa teenuse osutamisest. Selle eesmärgi tagamiseks on keelenöude sätestamine vajalik meede riigikeele ning tarbija kaitseks. 8RKPJKo 24.12.2002, nr 3-4-1-10-02, p 24. 9PS § 11; RKPJKo 27.03.2012. 3-4-1-1-12. 10 Pöhiseaduse kommentaaria, § 29 p-d 1,2 ja 9. b. Taksojiihi poolt osutatava teenuse kvaliteet söltub suurel määral eesti keele oskusest. Tarbijal on öigus nouda ja saada teenust, mis vastab nöuetele, mis on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale; saada pakutavate teenuste kohta vajalikku ja töest teavet teadliku valiku tegemiseks ning öigeaegset teavet teenusega seotud riskide kohta. Tarbijakaitseseaduse 4 lg 3 sätestab, et tarbijale antav teave peab olema eesti keeles, kui tarbija ei ole nöustunud selle esitamisega mones muus keeles. Meede on sobiv eesmärgi saavutamiseks. c. Riigikeele oskus tuleneb otseselt tööulesannetest, milleks on igapäevane tarbijatega suhtlemine. Seega on kvaliflkatsiooninöuded vajalik meede, et tarbija oigused oleks kaitstud. Eelnevale analuusile tuginedes on käesoleva eelnöu koostajad seisukohal, et taksojuhtidele esitatav eesti keele oskuse nöue on proportsionaalne, kuna on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja möödukas. Punktis 2 täiendatakse paragrahvi 58 löiget 3 punktiga 21, mis sätestab, et teenindajakaardi taotleja esitab teenindajakaardi andjale dokumendi, mis töendab vähemalt B l tasemel eesti keele oskust. Uhistranspordiseaduse muudatusega taastatakse olukord, kus taksojuht peab töendama oma eesti keele oskust enne teenindajakaardi väljastamist ning esitama vastava dokumendi. Selliseks dokumendiks vöib olla eesti keele tasemeeksami sooritamisega saadud tasemetunnistus voi dokument selle kohta, et taotleja on omandanud eesti keeles kas pöhihariduse, uldkeskhariduse, pöhihariduse baasil kutsehariduse, pöhihariduse baasil keskerihariduse voi körghariduse. Sellega tagatakse kliendi öigus eestikeelsele teabeleja teenindamisele. Punktis 3 täiendatakse paragrahvi 96 löike 19 ning nähakse ette, et teenindajakaardi omaja, kellele on teenindajakaart väljastatud enne käesoleva seaduse § 58 löike l puiikt 21 jöustumist, esitab loa andjale hiljemalt 2024. aasta 31. detsembriks vähemalt Bl-tasemel eesti keele oskust töendava dokumendi. Kuna öiguslik olukord ei ole teenindajakaardi omaja jaoks muutunud (taksojuhile ei ole kehtestatud täiendavat keelenöuet vaid dokumendi esitamise kohustus), ei ole vajalik ette näha pikemat uleminekuaega. Kui eesti keele oskust töendavat dokumenti ei ole tähtajaks esitatud, ei vasta teenindajakaardi omaja käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud nöuetele. See tähendab, et vastavalt § 63 löike 2 punkti l järgi vöib teenindajakaardi ja söidukikaardi andja omajale teha puuduste körvaldamiseks ettekirjutuse voi teenindajakaardi ja söidukikaardi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada voi selle kehtetuks tunnistada, kui teenindajakaardi omaja ei vasta käesoleva 22  seaduse §-s 57 sätestatud nöuetele. Teenindajakaardi taotleja ja omaja peavad esitama keelenöude täitmist töendava dokumendi, mille vastavust öigsusele peab hindama loa andja. Keeleseaduse § 26 sätestab eesti keele oskuse töendamise erisused. Eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isik, kes on omandanud eesti keeles pöhihariduse, keskhariduse voi körghariduse. Seoses vene öppekeelega koolide uleminekuga osalisele eestikeelsele öppele kerkis vajadus täpsustada ka eestikeelse hariduse möistet, mistöttu uue keeleseaduse § 26 löikes 4 esitati täpsustus: haridus loetakse omandatuks eesti keeles, kui vähemalt 60% öppetööst toimus eesti keeles. Sama paragrahvi löike 5 kohaselt on keeleeksamist vabastatud ka need isikud, kes on sooritanud eestikeelse kutseeksami ning kes töötavad kutsetunnistusel märgitud kutsealal. Eelnevast tulenevalt on töendamise aluseks olevaid dokumente mitmeid. Selleks, et loa andja ja ka loa taotleja saaks esitatud toendi pöhjal olla kindel, et tegemist on keelenöude täitmist töendava dokumendiga, on otstarbekas väljä töötada vastav juhend kompetentse asutuse, nt Keeleameti poolt. Isikutel, kellel on vajadus keeleoskuse taset tösta, saavaa tasuta eesti keele öpingutega alustada juba tänä riigi poolt loodud algtaseme ja edasijöudnute e-kursustel Keeleklikk ja Keeletee (www.keeletee.ee), mis viivad oppija Bl-tasemeni. Vorreldes 2022 aasta algusega on kursustele lisajndunud ule 16 000 uue oppija, mis näitab, et muu emakeelega inimesed peavad eesti keele oskust vajalikuks. Samuti pakub tasuta eesti keele öpet Integratsiooni Sihtasutus ning eraturul tegutseb ule 100 keelefirma. Lisaks on riik Ukrainast saabunud söjapögenike eesti keele öppeks tellinud 10 000 öppekohta. Arvestades sotsiaalseid riske, on riik keeleöppe vöimalusi sellest lähtuvalt laiendanud, et öpe saaks olla paindlik, arvestaks vöimalikult paljude öppijate vajadusi ning toetaks hakkamasaamist tööturul ning ilhiskonnas laiemalt. Haridus- ja Noorteamet korraldatavad eesti keele tasemeeksamid toimuvad neli korda aastas ka edaspidi ning köik eksamit sooritada soovivad isikud seavad seal osaleda - ulempiir puudub ning Haridus- hindamiseks. ja Teadusministeerium tagab vajalikud vahendid eksamite korraldamiseks ja 4. Eelnöu terminoloogia Eelnöu sätestab termini ,,platvormitööd tegev isik", mida Eesti öigusaktides ei ole varem kasutatud. Eesti on esitanud direktiivi eelnöu kohta 17.02.2022 oma seisukoha dokumendis »Essti seisukohad platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnöu kohta - c0M(2021) 762". Vabariigi Valitsus oma seisukohas platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnöu kohta on öelnud, et Eestis ega ELis laiemalt ei ole varasemalt reguleeritud platvormitöö tegijate töötingimusi, samuti ei ole varasemalt defineeritud eeltoodud möisteid. Kull aga on platvormitöötaja möiste puhui lähtutud varasemates ELI direktiivides toodud töötaja möiste sisustamise pöhimötetest, millega riigid peavad juba arvestama ning uut kontseptsiooni siinkohal ei looda. 5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele Eelnöul ei ole vastuolus Euroapa Liidu öigusega. 6. Seaduse möjud Käesolev seaduse möjul laieneb eesti keele kasutamine ja roll avalikus ruumis ning tagatakse 23 eestikeelne teenindus. Samuti laienevad keelenöuded neile nn platvormitööd tegevatele isikutele, kes teenusesaajatega vahetult suhtlevad. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Käesoleva seaduse rakendamine ei too uldjuhul kaasa täiendavaid kulusid. Kulu vöib kaasneda neile asutustele, kes peavad oma domeeninimed ja/vöi e-posti aadressid väljä vahetama ning erinevates dokumentides infot uuendama. 8. Rakendusaktid Eelnöu esitatud kujul vastuvötmisel muudetakse Vabariigi Valitsuse 20.06.2011. amäärust nr 84 ,,Ametniku, töötaja ning fuiisilisest isikust ettevötja eesti keele oskuseja kasutamise nöuded" 9. Seaduse jöustumine Käesolev seadusjöustub uldises korras. Algatab Isamaa fraktsioon 20.03.2024. a. A •/. Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni esimees 24  EELNÖU Keeleseaduse ja iihistranspordiseaduse muutmise seadus § l. Keeleseaduse muutmine Keeleseaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahvi 10 löige l muudetakseja sönastataksejärgmiselt: „(!) Riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse, väliä- voi linnavolikogu, väliä- voi linnavalitsuse ja avalik-öigusliku juriidilise isiku asjaajamine toimub eesti keeles. Eestikeelse asjaajamise nöue kehtib ka riigi enamusosalusega äriiihingule, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi osalusega mittetulundusuhingule. Avalik-öiguslike ulikoolide asjaajamises vöib vöörkeelsete öppekavade korral kasutada mölemale poolele sobivat keelt."; 2) paragrahvi 10 täiendatakse löikega 5 järgmises sönastuses: ,,(5) Riigiasutuseja kohaliku omavalitsuse asutuse domeeninimi ning selle asutuse ametnikuja töötaja e-posti aadressi domeeniosa on äratuntavalt eestikeelne. Välissuhtluses vöib eestikeelse körval kasutada vöörkeelset asutuse domeeninime ja e-posti aadressi domeeniosas vöörkeelset domeeninime."; 3) paragrahvi 13 tekst muudetakseja sönastataksejärgmiselt: »Käesoleva seaduse §10 löikes l nimetatud asutusel, väliä- voi linnavolikogul, väliä- voi linnavalitsusel, avalik-öiguslikul juriidilisel isikul, äriuhingul, sihtasutusel, mittetulundusuhingul ning nende ametnikel ja töötajatel on öigus välissuhtluses kasutada mölemale poolele sobivat keelt."; 4) paragrahvi 16 löige 3 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(3) Kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena voi välireklaamis tuleb kaubamärgi vöörkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba voi teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena, kahjustamata seejuures kaubamärgi eristusvoimet ja kohaldamata käesoleva paragrahvi löiget 2. Eestikeelne tekst peab olema kliendile selgelt nähtav ja paiknema tegevuskoha sissepääsu juures voi muus kliendile nähtavas kohas."; 5) paragrahvi 16 täiendatakse löikega 6 järgmises sönastuses: ,,(6) Avalikus kohas edastatav audioreklaam on eestikeelne. Eestikeelsele audioreklaamile vöib järgneda audioreklaam vöörkeeles, kusjuures vöörkeelse audioreklaami osakaal ei tohi uletada 20 protsenti audioreklaami esitamise kogumahust."; 6) paragrahvi 23 löige 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(2) Ariuhingu, mittetulundusuhingu ja sihtasutuse töötajale, fuusilisest isikust ettevötjale ja tema töötajale, vahetult tarbijaga suhtlevale platvormitöö tegijale ning seadusest tuleneva kohustusliku liikmesusega mittetulundusuhingu iuhatuse liikmele kehtestatakse-^est oskuse nöuded, kui see on öigustatud avalikes huvides."; " RlsgiKöäU" Kantseiie^ Kuu pä ev 1 Viit 7^7^~3W  7) paragrahvi 23 löige 4 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(4) Käesoleva paragrahvi löigetes l ja 2 nimetatud isikute eesti keele oskuse ja kasutamise nöuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega."; 8) paragrahvi 23 täieadatakse löikega 41 järgmises sönastuses: ,,(4') Käesoleva paragrahvi löikes 4 nimetatud määruses reguleeritakse eesti keele oskuse ja 55 kasutamise nöudeid, lähtudes töö iseloomustja töö- voi ametikoha keelekasutusolukorrast."; 9) paragrahvi 31 löike l punktid 2-4 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,2) teha riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse asutusele, riigiasutuse voi kohaliku omavalitsuse asutuse hallatavale asutusele, äriuhingule, mittetulundusuhingule voi sihtasutusele ettepanek löpetada töötajaga tööleping voi völaöiguslik leping voi teha avaliku teenistuja ametisse nimetamise öigust omavale isikule ettepanek vabastada avalik teenistuja ametikohalt, kui töötaja, völaöigusliku lepingu alusel töötav isik voi avalik teenistuja ei oska eesti keelt nöutaval tasemel; 3) saata nöuetele mittevastava keeleoskusega töötaja, avalik teenistuja voi platvormitöö tegija tasemeeksamile; 4) teha riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse asutusele, riigiasutuse voi kohaliku omavalitsuse asutuse hallatavale asutusele, äriuhingule, mittetulundusuhingule, sihtasutusele voi nende ametiisikule, töötajale voi platvormitöö tegijale ettekirjutusi käesolevas seadusesja selle alusel kehtestatud öigusaktides sätestatud nöuete rikkumise löpetamiseks ja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks;"; 10) paragrahvi 391 täiendatakse löigetega 3-5 järgmises sönastuses: ,,(3) Käesoleva seaduse § 10 löikes 5 sätestatud riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse domeeninimele ning selle asutuse ametniku ja töötaja e-posti aadressile kehtestatud nöuet rakendatakse 2026. aasta l.jaanuarist. (4) Käesoleva seaduse §16 löikes 3 kaubamärgi kasutamisele kehtestatud nöuet rakendatakse 2025. aasta l.jaanuarist. (5) Käesoleva seaduse § 16 löikes 6 avalikkusele suunatud audioreklaamile kehtestatud nöuet rakendatakse 2024. aasta l.juulist. § 2. Uhistranspordiseaduse muutmine Uhistranspordiseaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahvi 57 löiget l täiendatakse punktiga l1 järgmises sönastuses: ,,11) oskama eesti keelt vähemalt Bl-tasemel;"; 2) paragrahvi 58 löiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sönastuses: ,2 ) vähemalt Bl-tasemel eesti keele oskust töendav dokument;"; 99' 2  3) paragrahvi 96 täiendatakse löikega 19järgmises sönastuses: ,,(19) Teenindajakaardi omaja, kellele on teenindajakaart väljastatud eime käesoleva seaduse § 93 58 löike 3 punkti 21 jöustumist, esitab loa andjale hiljemalt 2024. aasta 31. detsembriks vähemalt Bl-tasemel eesti keele oskust töendava dokumendi. Kui eesti keele oskust töendavat dokumenti ei ole käesolevas löikes nimetatud tähtajaks esitatud, ei vasta teenindajakaardi omaja käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud nöuetele.". Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024 Algatab Isamaa fraktsioon 20.03.2024. a. f^t Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni esimees 3