Kiri

Saatja: Evelin Tõnisson </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=dbc406bad672477f9006a8fe9e11c57f-Evelin Kuuse> Saaja: Piret Sütt, Ülle Kurvits, Silver Tammik, Sigrid Rajalo, Marie Allikmaa, Mikk Vahtrus, Anni Metstak, Henrik Kutberg Teema: VALGE RAAMAT kahesuguse kasutusega tehnoloogia alasele teadus- ja arendustegevusele antava toetuse tõhustamise poliitikavariantide kohta Tere! Saadan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekud valgele raamatule kahesuguse kasutusega tehnoloogia alasele teadus- ja arendustegevusele antava toetuse tõhustamise poliitikavariantide kohta. Sissejuhatuseks võib esile tuua, et avaliku konsultatsiooniga uuritakse, kas tänased ELi rahastusprogrammid kahesuguse kasutusega (nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel) tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamiseks on jätkuvalt asjakohased, võttes arvesse tänaseid geopoliitilisi ohtusid. ELi teadus- ja tehnoloogiaarenduse mitmeaastases raamprogrammis on tsiviilrakenduste ja kaitsealaste teadusuuringute toetamiseks eriprogrammid ning neile kehtivad erinevad osalemisreeglid, eelarve, rahastamiskõlblikkuse tingimused ja juhtimissüsteem, samas on seatud ka eesmärgiks vastastikune täiendavus, koostoime ja dubleerimise vältimine. Raamprogrammi „Euroopa horisont“ eriprogrammi järgselt saab toetada vaid tsiviilrakendustele keskenduvaid teadus- ja arendustegevusprojekte, isegi kui neil oleks kasutuse potentsiaal ka kaitsevaldkonnas. Kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevuse koostööprojekte, millega luua kaitserakendusi, rahastatakse Euroopa Kaitsefondist, mille raames kohaldatakse projekti tulemuste suhtes sageli ekspordikontrolli ja vajaduse korral salastatakse projekti rakendamise ajal sellega seotud teave. Samal ajal võib nendel projektidel olla ka tsiviilrakendusi, kuid nende kahesugusest kasutamisvõimalusest tulenev strateegiline ja tundlik olemus nõuab suuremat tähelepanu julgeolekunõuetele, mistõttu ELi rahastatavate algatuste suhtes tuleks kohaldada samu julgeolekunõudeid. Konsultatsioonis pakutakse välja kolm poliitikavalikut: 1. Tegevuse jätkamine kehtiva raamistiku alusel. 2. Lõpetada programmi „Euroopa Horisont“ jätkuprogrammi valitud osade puhul keskendumine eranditult tsiviilvaldkonna rakendustele. 3. Luua kahesuguse kasutusega tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse jaoks spetsiaalne instrument. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vaates leiame, et vaatamata julgeolekupoliitilisele olukorrale on praegused meetmed ELi rahastusprogrammides kahesuguse kasutusega (nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel) tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamiseks endiselt asjakohased. Mitmed tsiviiltehnoloogiad on vägagi edukalt kasutatavad kaitseotstarbeks. Soovime, et kahetisekasutusega projektid jätkuksid. Selles osas on ootus ka näiteks riskikapitalil, et tehnoloogilised riskid oleksid tehnoloogia valmidusastmed (inglise keeles technology readiness levels või TRL) alguses maandatud teiste meetmetega ning kui potentsiaal on ka tsiviili, siis tuleks selleks kasutada ka rohkemaid rahastuid. * Euroopa Kaitsefondist rahastatud projektide julgeolekunõuete osas saime tagasisidet ka Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidult. Liit tõi esile, et Kaitsefondist rahastatud projektide julgeolekunõuded peaksid sõltuma projektist, ja salastada tuleks ainult neid projekte, kus on see vajalik, mitte rakendada standardseid meetmeid kõikidele projektidele. * Võttes arvesse avaliku konsultatsiooni probleemipüstitust, siis kuigi praegused meetmed ELi rahastusprogrammides kahesuguse kasutusega (nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel) tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse jaoks on olulised, me ei toeta pigem senise lähenemise jätkumist ehk tegevuse jätkamist kehtiva raamistiku alusel (poliitikavalik 1). Peame arvestama tänast keskkonda, kus otsustusprotsessid peavad olema kiiremad ja vähem bürokraatlikud, et programmide tõelusi saaks kiiremini rakendada. Projektide osalemise kriteeriumid peaksid olema konkreetsemad ja suunatud vajalike toodete/ teenuste väljatöötamiseks, mitte lihtsalt projektis osalemisest saada tulu. * Leiame, et nii poliitikavalik 2 kui 3 võiksid meie hinnangul olla sobilikud. Ehk võiks laiendada erinevaid rahastusprogramme kuid siiski mingi lisakontroll kaitsetööstuse toodetele on vajalik. Poliitikavaliku 3 osas leiame, et eraldi instrument tõstaks kahese kasutuse nähtavust veelgi enam ning annaks selle toetamiseks selgelt eristava eelarve. Saaksime toetada initsiatiivi, luua kahesuguse kasutusega arendustegevuse instrumente (Ukraina näitena, kus sõjategevuses kasutatakse kõiki olemasolevaid tehnoloogiaid, et vaenlast lüüa). Samas peaksime Eesti poolt olema ettevaatlikud, et uuel perioodil ei toetataks uute instrumentide loomist. Soovitame uute instrumentide küsimuses paluda ka Rahandusministeeriumi ettepanekuid. * Lisaks leiame, et kahese kasutusega tehnoloogiad peaksid kogu raamprogrammis olema sobilikud/abikõlbulikud. Samas tuleb esile tuua, et teaduse programmikomitees varasema kogemuse ja memode põhjal võib arvata, et pigem ollakse seal variantide 2 ja 3 vastu, kuna kardetakse, et kaitsetööstus hakkab teadusraha ära võtma. Head Evelin Evelin Tõnisson Vanemnõunik EL ja rahvusvahelise koostöö osakond +372 625 6353 +372 58505904 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> | Suur-Ameerika 1, Tallinn Eesti