Uurimistöö lähteülesanne kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike olulisimate turbasektori lisameetmete makro- ja sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine

0 0 0 0 Kliimaministeerium Kliima osakond Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie: 22 .03.2024 Sama : Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 Uurimistöö lähteülesanne kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike olulisimate turbasektori lisameetmete makro- ja sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine Eesti Turbaliidule, kui turbatootmise, baassubstraatide ja substraatide tootmisega tegelevate ettevõtete esindusorganisatsioonile on kolmandate isikute kaudu teatavaks saanud Kliimaministeeriumi kava tellida meie valdkon na väidetava kliimamõju vähendamise lisa meetmete makro- ja sotsiaalmajanduslik e mõju de analüüs. Märgime mõju hindamise analüüsi kavatsuse kui niisuguse, sellega seotud töökorralduse ja lähteüle sande kohta järgmist. Mõjuhindamise kava on koostatud huvitatud osapooltega, ehk s ektori esindajate või esindusorganisatsiooniga läbi arutamata. Kava ei ole eelnevalt tutvustatud ka majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumile, kelle haldusalasse kuulub Eesti majanduse edendamine ja tööstuspoliitika kujunda mine. Protsessi ei ole kaasatud ka ühtegi teist ettevõtlus organisatsiooni. Seega ei ole ilmselt imekspandav , et lisameetmete kava , mis ei ole ka kliimaseaduse väljatöötamise raames toimunud töörühmade arutelude tulemus, ei s isalda ühtegi tegevust , mida ministeerium ise valdkonna kliimaaruandluse arendamiseks või majanduse toetamiseks planeerib. See , et ministeeriumil puudub plaan ja soov märgalade kategooria aruandlust arendada leidis kinnitust ka 19. märtsil toimunud 2024/2025. aasta kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete prognooside koostamise avakoosolek ul, kus märgalade kategoorias ei nimetatud ühtegi kavandat avat meedet , kui enamik u s valdkondades oli neid mitmeid. See langeb hästi kokku ministeeriumi senise tegevuse t us ega aiandusturba valdkonna kliimaaru a ndluse täpsustamisse panusta misel . Meenutame, et Eesti Turbaliit juhtis aiandusturvast puudutava kliimaaruandluse tõele mittevastavusele , mis on täna seks laialdaselt kinnitust leidnud fakt, esmakordselt tähelepanu juba 0 3 .02.2021. a toimunud Turbaümarlaua koosolekul ja sellele järgnevalt sisuliselt kõikidel koosolekutel, mis formaadist sõltumata kuni praeguseni on antud teemaga seoses toimunud. Kahtlemata oleme tänulikud, et olete meie esitatud andmetega 2022. a aruandes arvestanud , k uid tõsi on ka see , et vastava paranduse sisseviimiseks ei astunud ministeerium ise ühtegi sammu. S elle asemel, et meie väiteid kontrollida (uuringute maksumus jäi alla 10 tuh €) ja aruandlusest ilmne viga kõrvaldada , teete suuri pingutusi, et kehtestada sektorile majandustegevuse piiranguid , mi lle jõustamise mõju on kliimaaruandluse le sama, kuid mis tähenda b rahvamajandusele igal aastal kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvat saamata jää nud tulu . Veelgi enam, lisameetmete sellisel sõnastamisel eirate r iigi le Eu roopa Liidu LULUCF määrusest tulenevat kohustust , viia valdkondlikud kasvuhoonegaaside arvestus ed Tier 2 ja Tier 3 tasemele. Varasemast on teada, et praegu kasutatav süsteem eksib üles poole, ehk näitab emissioone suuremana kui nad tegelikult on ning omistab tänastele tootjatele heiteid, mis nende tegevusega seotud ei ole. Näiteks aruandes aastast aastasse korduv lause, et „ turbatootmisalad moodustavad 25 510 hektari t “ täpsustamata, et isegi kehtivate mäeeraldiste kogupindala ei ole nii suur, rääkimata sellest, et aktiivses kasutuses on tegelikult u 13 000 ha tootmisalasid. Hõlmates ka ajaloolisi tootmisalasid ei ole nimetatud pindala vale, kuid selle lt lähtuva emissiooni omistamine tänas ele turbasektorile on. Seda enam, et sektori piiramine sellis t emissiooni ei vähenda. Meenutame, et lisaks eelnevale pole astunud ka ühtegi tõsiselt võetavat sammu metoodika täpsustamiseks ulatuses, milleks olemasolev reeglistik võimaluse annab. Väited nagu selleks on vajalik teiste riikide nõusolek, või see ei ole teostatav on lihtsalt vale, mida kinnitab Rootsi praktika. Veelgi enam, hinnates kokku enam kui 25 aastast, etappidesse jaotatud perioodi, kuid jättes kõrvale kohustused, mida riik paratamatult peab täitma ja mille mõju aruandlusele on teada , asjaolu, et instant oxidation printsiip kui niisugune, ei kirjelda tegelikke heiteid ning jättes arvestamata sektori juba alustatud ja kavandatud uuringud, millest oleme teid korduvalt informeerinud, on selge, et isegi meie ettepanekute osaline lähteülesandesse sissetoomine ei muuda asjaolu, et analüüs ei saa jõuda oma põhiosas arvestavate tulemusteni, kuna olulist osa informatsioonist on eiratud. Eelnevat arvestades: Lähteülesandes käsitleda läbivalt 2036. aastat ainukese võimaliku tähtajana praeguse loastamise süsteemi muutmis e või lõpetamis e võimaliku ajana ning sedagi juhul, kui selleks ajaks on selge, et kliimaneutraalsuse eesmärk ei ole teisiti saavutatav. Mistahes teistsugune tähtaeg muudab kehtetuks kõik teised meie 14.02.2024. a kirjas toodud ettepanekud ning seetõttu ka nende analüüsi. Liit ei ole vastu , et analüüsida CO 2 maksu võimalikku mõju, kuid üksnes rakendatuna väärindamata turba ekspordile alates 2030. aastast tingimusel, et sellega tulevad kaasa ka teised turvast tootvad riigid ning ettevõttele on antud investeerimiskindlus . Kordame, selle peamiseks eelduseks on loastamissüsteemi säili tamine 2036. aastani . Juhul, kui punktis 2.1 mainitud aiandusturba kaevandamise ja kasutamisega seotud heidete järkjärgulise vähendamise eesmärkide 20%, 30% ja 50% all pe ate s ilmas vastavalt 2030, 2040 ja 2050 aastat , siis palun nii ka kirjutada . Lisaks j uhime tähelepanu, et LULUCF sektori heitearvutuse metoodika eripärast lähtuvalt tekib protsentarvutus ujuva baasväärtuse suhtes, mis matemaatiliselt ei ole võimalik. Se etõttu teeme ettepaneku võtta kõigi arvutuste baasaastaks 2021 . a vastavalt 2023. a aruandele, kui viimane aruanne, mis eelnes kliimaseaduse väljatöötamisele. Lähteülesandes tuleb selgemalt välja tuua meetmete võimalik mõju toidujulgeolekule ja mitte üksnes Eestis või Euroopa Liidus, vaid maailmas. Tuletame meelde, et Eesti toodang moodustab u 10% kogu maailma toodangust. Maavara kaevandamise lubades fikseeritud kasutamise suund ei ole seda päriselt dikteeriv. Ajalooliselt on enamikes turba kaevandamise lubades ka evandatava turba üheks kasutussuunaks märgitud ka kütteturvas, kuid tegelikult seda selleks ei kasutata. Sageli turbatootja isegi ei tea, milleks ostja turvast tarvitab. Seetõttu, kui riik soovib veelgi piirata või mingist ajast alates lõpetada kütt et urba kasutamise, siis on vaja seda reguleerida tarbimise, mitte tootmise kaudu. Hästilagunenud turvas t , mida kütteks tarvitatakse, tarvitatakse ka aianduses aktiivselt. Kütt et urba ära keel amisel peate arvestama, et sellisel juhul ei ole puiduhakkel ühtegi hinna konkurentsi pakkuvat kütust, samuti strateegilist varustuskindlust tagavat kütust, kui puiduhakke tarned on häiritud. Olete korduvalt lubanud läheülesandesse lisada tingimuse, et uuringu tegija peab suhtlema sektoriga, seda ei ole sinna seni lisatud. Lisaks soovime, et sektor i esindaja oleks kutsutud lähteülesande punktis 6.1 nimetatud avakoosolekule ja edasistele töökoosolekutele. Uuringu tulemuste tutvustamise ja koostöö tegemise vaates kliimaseaduse töörühmadega on lähteülesandes üksjagu segadust. Esiteks on lähteülesande eri kohtades nimetatud erinevaid töörühmi. Teiseks, juba töö tellimise ajaks on töörühmad oma töö teinud ja rohkem ei kogune. Selgituseks lisame, et m eie 14.02.2024 . a tehtud pöördumise ettepanek, lõpetada uute turba kaevandamislubade andmine 2036. a juhul, kui kliimaeesmärgid ei ole teisiti saavutatavad , lähtub mitmest hoolikalt kaalutletud asjaolu de st. Nimelt eeldusest, et 2036. a peaks olema oluliselt selgem , kas ja milliste arvestusmetoodikate alusel kavatseb Euroopa Liit 2050. a kliimaneutraalsuse saavutada. Teadupärast on põllumeeste protestide tõttu Euroopa Komisjon juba tegemas mööndusi 2030. a eesmärkide osas. Varasemast on ka teada, et kliimaaruandluse metoodikaid ja rakenduspõhimõtteid muudetakse. 2036. a on ka selge , kas toimub LULUCF ja põllumajandussektorite ühendamine ja milli ne saab olema ühine eesmärk. 2036. a peavad olema viidud lõpuni kõik praegu kavandatud teadusuuringud ning peaks olema selge sektori tegelik kasvuhoonegaaside heide ning sellega seoses hinnatud ja osaliselt ka juurutatud sektori enda võimalused selle ärahoidmiseks, vähendamiseks või kompenseerimiseks. Selleks ajaks peaks olema juurutatud ja kahe tsükli jooksul ka rakendatud uued mulla orgaanilise süsiniku varu arvestuse ja raporteerimise reeglid, mis aiandusturba kasvuhoonegaaside tegeliku heite osas suur t tähtsust omavad. Soovitame veelkord tutvuda meie 14.02.2024. a pöördumisele lis atud infomaterjalidega. Praegusel kujul meile teatavaks saanud turbasektori täiendavate kliimameetme te mak r o- ja sotsiaalmajandusliku mõjuanalüüsi lähteülesan ne näitab, et sektori tähtsust ja võimalusi kliimaeesmärki panustada ei mõisteta. Turbasektori iseseisev piiramine ilma alternatiive omamata viib üksnes meie tootmisalade hülgamiseni ja uu t e avamisele teistes riikides , eelkõige Venemaal ja Valgevenes , millega sektori keskkonna- ja kliima kogu mõju suureneb ning Eesti majanduskeskkond ja väliskaubanduse bilanss halveneb. Lugupidamisega, / allkirjastatud digitaalselt / Jüri Tiidermann Juhatuse esimees Saatja: [email protected] Saaja: "MKM info", [email protected] Teema: KLIM (Turba valdkonna sotsiaalmajandusliku mõju lähteülesanne) 2024.03.22 Kuupäev: 2024-03-22 15:12 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Saadan Eesti Turbaliidu kommentaarid turba valdkonna sotsiaalmajandusliku mõju lähteülesandele. Lugupidamisega, Eve Altrov Tegevjuht Eesti Turbaliit Tel. + 372 56 355 004 [email protected] www.turbaliit.ee