Otsus

Virve Lans Teie 15.01.2024 nr 2.2.-1/24/29-2 Andmekaitse Inspektsioon [email protected] Meie 28.01.2024 nr 24.8-4/S/5235-3 Parandatud taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ilma isiku nõusolekuta Austatud Virve Lans Andmekaitse Inspektsiooni menetluses on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi taotlus uuringus „Meeste väikse osakaalu põhjused EHW valdkonna õppurite ja töötajate hulgas“ isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti nõusolekuta. Andmekaitse Inspektsioon palus oma 15.01.2024 kirjas kõrvaldada taotluses esinevad puudused ja vastata taotlusega seotud küsimustele hiljemalt 30.01.2024. Parandatud taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus on lisatud käesolevale kirjale kui Lisa 1. Siinkohal toome ära meie vastused taotlusega seotud küsimustele: 1. Taotluse punktis A (õppimise kategooria all) on öeldud: õpingute alustamise, katkestamise ja lõpetamise kirjeldamine lisaks soole teiste taustatunnuste lõikes, et /…/ Palun selgitage, millised on teised taustatunnused. Taustainfona tahame juhtida tähelepanu sellele, mida rikkalikum on taustatunnuste loetelu, seda sisukamalt on võimalik nähtust hinnata. Kuna tegemist on teadusuuringuga, siis ei ole meil ette teada, millised taustatunnused on nähtusega seotud. Uuringu osaks ongi tuvastada ja otsida selliseid tunnuseid ja seoseid. Teisalt piiravad analüüsi registrite tunnuste loetelu, mida üldse saab taustatunnusena kasutada. Lähtudes neist kaalutlustest määratleme andmete koosseisus teised taustatunnused järgmisena:  vanus;  kodakondsus;  emakeel;  elukoha maakond;  haridustase. 2. Taotluse punktis A (töötamise kategooria all) on öeldud: Töötasu EHW ametialadel: meeste ja naiste kuine brutotasu 2014 –2023 eriala, vanuse, rahvuse ja tööandja piirkonna lõikes. Juhin tähelepanu, et rahvus kuulub eriliiki isikuandmete hulka ning sellisel juhul tuleb pöörduda ka eetikakomiteesse (isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 4). Samas ei ole rahvust nimetatud taotluse punktis5 kirjeldatud andmekoosseisudes. Kas te soovite rahvust pärida? Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Kui jah, siis millisest andmekogust ning kas olete konsulteerinudeetikakomiteega kooskõlastuse taotlemise vajadusest? Kui ei soovi pärida, siis palun taotlusest rahvus välja jätta. Taotluse punkt A viitab riigihanke ülesandepüstitusele, kus on rahvus võimaliku tasutatunnusena märgitud. Arvestades uuringu ülesehitust ja seda, et rahvus kuulub eriliiki isikuandmete alla, samuti ajakulu, mis sellise andmeühiku lisamine uuringule kaasa toob eetikakomitee menetluse lisandumisega, otsustasime selle analüüsist välja jätta ning seepärast ei kajastu see ka andmete koosseisu päringus. Kustutasime selle taotluse tekstis ülesandepüstitusest. 3. Taotluse punktis C on öeldud, et teistes uuringu osades töödeldakse andmeid isiku nõusolekul, mistõttu ei puuduta taotluse nende andmete töötlemist. Palun siiski kirjeldada ka seda osa uuringust, mis tugineb nõusoleku alusele, sealhulgas, kuidas planeerite jõuda sihtrühmani. Palun edastada nõusoleku vorm või selle kavand. Eeldan, et nõusoleku alusel toimuva uuringuosa puhul küsitletakse sihtgruppi kuuluvaid isikuid. Palun kirjeldada, mil moel küsitlus läbi viiakse (intervjuu, küsimustik vms), kes viib, kuidas küsitlusandmeid töödeldakse(sh kas kasutatakse pilveteenust ja küsitlusplatvormi vms ning millises riigis asub selle teenusepakkuja server jms). Uuringu käigus tehakse intervjuud sihtrühmaga. Sihtrühmauuringus osalejateni jõudmiseks võetakse ühendust EHW valdkonna erialade esindajate ja ülikoolilistide ning erialaliitudega, samuti kasutatakse n-ö lumepalli meetodit, kogudes võimalike intervjueeritavate kohta soovitusi ja jagades üleskutset nii tiimiliikmete võrgustike kui ka intervjueeritavate kaudu. Võimalikel intervjueeritavatel lastakse täita ära lühike veebivorm (screener) Google Forms platvormil. Veebivormis küsitakse järgnevaid isikuandmeid: nimi, meiliaadress, vanus, elukoht, seotus EHW valdkonnaga. Vastuste põhjal tehakse valik, kes intervjuudesse kutsutakse. 60 päeva jooksul pärast valiku tegemist veebivormi kaudu kogutud andmed kustutatakse. Sihtrühma esindajatega tehakse individuaalsed intervjuud kas Zoomi platvormil või ruumikohtumise vormis. Intervjuud viivad läbi projektimeeskonna liikmed. Kõik intervjuud salvestatakse edasiseks analüüsiks, heli- ja videosalvestised jäävad uuringu lõpuni intervjuu teinud tiimiliikme arvuti kõvakettale ning neid ei jagata teiste tiimiliikmete, kolmandate osapooltega ega hoiustata pilveteenust kasutades. Intervjuu teinud uurija kuulab intervjuu läbi ja teeb nendest mittetäielikud transkriptsioonid, mida jagab vaid teiste uuringutiimi liikmetega ja kus kasutatakse varjunimesid. Intervjuude helisalvestised kustutatakse pärast projekti lõppemist, IV kvartalis 2024. Uuringu lõppraportis võime kasutada tsitaate vestlustest, kuid teeme seda kasutades tunnuseid, mis ei võimalda isikut tuvastada. Intervjuude informeerimise ja nõusolekuvorm on lisatud kirjale. Intervjueerimise korraldab uuringus Rakendusliku Antropoloogia Keskus, kes ei tee ühendatud registriandmete analüüsi ning kes ei ole ka volitatud töötleja AKIle esitatud taotluse andmete töötlemise mõttes. Seetõttu me ei lisanud nimetatud infot täiendatud taotluse teksti. 4. Taotluse kohaselt teeb Statistikaamet uuringu läbiviijale andmed kättesaadavaks pseudonüümitud kujul. Kas Statistikaametis säilib koodivõti? Kui jah, siis palun selgitage miks ning kui kaua koodivõti säilib. Jah, statistikaametis säilib koodivõti. Statistikaamet kasutab andmete pseudonüümimiseks oma koodivõtit, mida kasutatakse ka teistes statistikatöödes. See on vajalik, et erinevatest andmeallikatest saadud andmed oleks pseudonüümitud samal viisil ja oleks omavahel lingitavad nii täna, minevikus kui tulevikus statistikaametisse saabuvate andmetega. Kuna tegemist on regulaarses kasutuses oleva koodivõtmega, siis seda ei kustutata. Lisasime vastava info taotluse punkti 7. 5. Taotluse punktis 5 andmekooseisus on välja toodud, et registritest päritakse pseudokood, kas siiski päritakse isikukood ning selle abil seotakse andmed ja määratakse pseudokood või kasutatakse Statistikaametis juba inimese kohta olevaid pseudokoode? 2 (5) Uuringu käigus registritest lisapäringuid ei tehta. Kasutatakse andmeid, mis on statistikaameti kasutuses statistikatööde tegemiseks. Seega kasutatakse juba pseudonüümitud andmeid, millel on pseudokoodid (nii inimese isikukoodi kui ettevõtte registrikoodi tasemel). 6. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada meeste väikse osakaalu põhjuseid EHW valdkonnas, kuid taotluse kohaselt päritakse kõikide selle valdkonna inimeste andmeid, sh naiste. Palun põhjendage, miks on vajalik uuringu eesmärgi täitmiseks pärida ka naiste andmeid? Meeste väike osakaal ilmneb ainult võrdluses tervikuga, mille moodustavad mehed ja naised koos. Ühelt poolt on uurimisobjektiks karjääriteekonnad, teiselt poolt aga meeste ja naiste võrdlus, kas ja mille poolest on valdkonnas mehed ja naised erinevad ning mille poolest sarnased. 7. Taotluse punktis 5 on öeldud: II EHW valdkonna tööturu olukorra võrdluseks kõik perioodil 2014 –2023 vähemalt ühel kuul töötanud inimesed, kelle kohta on vajalik andmete kooseis väiksem. Täpne isikute arv pole teada, kuid hõivatute arv on aastas ca 650000. Palun põhjendada, miks on vajalik pärida võrdluseks nii suure hulga inimeste andmeid? Miks ei piisa võrdluseks vähemate inimeste andmed? Palun kaaluda väiksema hulga inimeste andmete kaasamist. Võrdlusandmete päringut on vaja selleks, et vastata taotluse punktis A toodud uurimisülesandele: Töötasu võrdlus teiste ametialadega (kuna ametialade arv ISCO klassifikatsiooni järgi on suur, tehakse valik ametialadest, kelle töötasudega EHW töötajate tasu võrreldakse, või grupeeritakse võrdlusametialasid). Töötasu võrdluse sisuks on hinnata, kuidas erinevad samasugust tööd tegevate inimeste töötasud EHW valdkonnas ja teistes valdkondades. Kuna töötasu võrdlus peab arvestama rikkaliku tasutaandmestikuga, sest tahame võrrelda võimalikult sarnaseid inimesi, siis on vaja võrdluses arvestada haridust, töökoormust, majandustegevusala ja ametiala jm tunnuseid, mida võimalik. Võrdluse tegemiseks peame selekteerima võrdlusandmetest välja taustatunnuste poolest sobivad võrdlusisikud, selleks kasutame ökonomeetrilisi meetodeid nagu täppis- või tõenäosuspõhine sobitamine. Enne selle analüüsi tegemist ei ole võimalik teada, millised grupid ja isikud võrdluseks sobivad. Samuti otsustame, millist võrdlusgrupi selekteerimise meetodit kasutada analüüsi väljundite põhjal, sobitatud ja kontrollgrupi statistikute võrdlemine annab sisendi, milline meetod sobib võrdlusgrupi koostamiseks. Kuna korrektse ja parima kontrollgrupi leidmine on üks oluline analüüsi osa, siis pole võimalik enne analüüsi tegemist piiritleda võrdlusandmetena kasutatavat andmestikku. Andmete koosseisu kirjelduses täpsustasime registrite nimetusi taotluses. 8. Palun Teil uuesti hinnata andmekoosseisu vajalikkust ning põhjendada registritest päritavate andmekoosseisude vajalikkust uuringu eesmärgi täitmiseks (iga andmekoosseisu kuuluv kirje eraldi). Hetkel tekitab näiteks küsimusi, miks on EHISest vajalik pärida õppekavagruppi ja - rühma, miks ei piisa õppekava nimetusest; TÖRist päritakse tööandja pseudokoodi, tööandja tegevusala EMTAK koodi ja lisaks väljamakse tegija pseudokoodi, miks ei piisa tööandja pseudokoodist. TÖRist soovitakse ka töösuhte peatamise põhjust, miks see on vajalik ja kas need andmed on TÖRis? TÖRi andmekoosseisus on ka kirje algversioon, lõppversioon, versiooni kehtivuse algus ja lõpp, mida need kirjed sisaldavad ning kuidas need uuringu eesmärgi täitmiseks vajalikud on. Õppekavade klassifikatsioon on ehitatud üles nii, et iga õppekava nimetus kuulub õppekavarühma ja õppekavarühm omakorda õppekavagruppi. (Näiteks kuuluvad õppekavagruppi „Õpetajakoolitus ja kasvatusteadus“ järgmised õppekavarühmad: „Kasvatusteadus“, „Koolieelikute õpetajate koolitus“, „Klassiõpetaja koolitus“, „Aineõpetaja koolitus“, „Haridus, mujal liigitamata“ ja „Hariduse interdistsiplinaarne õppekavarühm“). Seega annab õppekavagrupp ja õppekavarühm üldistuse võimaluse ehk võimaluse üldisemal tasandil analüüsi teha. Juhul, kui me päriksime ainult õppekava nimetuse, oleks vaja õppekavasid koondada käsitsi õppekavagruppidesse ja õppekavarühmadesse. 3 (5) Seega ei anna nende tunnuste küsimine isiku kohta detailsemat infot, vaid aitab õppekavade analüüsi lihtsamal moel üldisemal tasandil läbi viia. TÖRi päringu kirjete põhjused on järgmised:  Tööandja pseudokood on tehniline näitaja, millega saab erinevaid andmestikke omavahel siduda ja sellel puudub sisuline tähendus analüüsi mõistes.  Tööandja tegevusala EMTAK kood tähistab Eesti Majandustegevusalade Klassifikaatorit, mis näitab millisel tegevusalal tööandja tegutseb ja on oluliseks analüüsitavaks tunnuseks, kuna tegevusalati erinevad töötasud, tööjõu nõudlus ja pakkumine, töötajate oskuste ja teadmiste spetsiifika, siis on vaja seda arvestada tööturu analüüsides.  Väljamakse tegija pseudokood on vajalik, kuna selle abil saab siduda töötamise registri ja tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni andmed avaliku sektori asutustel, kus tööandjat kitsamalt (nt munitsipaalkool) ja töötasude maksja (kohalik omavalitsus) ei lange kokku. Kuna analüüs keskendub EHW valdkonna karjääriteedele, siis peame siduma ka töötasude ja kitsamalt tööandja andmed.  Töösuhte peatamise põhjuse välja panime analüüsi, kuna üheks peatamise põhjuseks on lapsehoolduspuhkus, mida võtavad endiselt rohkem naised kui mehed ja selleks et see ei viiks kallutatud järeldustele tööturu teekonna hindamisel, kavatsesime seda arvesse võtta. Samas nõuab selline analüüs, kus arvestame muuhulgas töösuhte peatamise põhjuseid rohkem aega, kui meil on kasutada praeguse analüüsi tegemisel, siis loobume sellest ja jätame töösuhte peatamise põhjuse välja.  Kirje algversioon, lõppversioon, versiooni kehtivuse algus ja lõpp on andmed, mis võimaldavad eristada TÖRi registris tehtud muudatusi ja üle erinevate versioonide jätkuvaid kirjeid omavahel ühtlustada. 9. Taotluse punkti 8 kohaselt ei pea Te andmesubjekti teavitamist vajalikuks. Selgitan, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte. Isikuandmete vastutaval töötlejal on kohustus esitada läbipaisvalt teavet isikuandmete töötlemise kohta. IKÜM artiklid 12 –14 sätestavad, milline teave tuleb andmesubjektile esitada. Isikuandmete vastutav töötleja peab võtma aktiivseid meetmeid kõnealuse teabe esitamiseks andmesubjektile või suunama andmesubjekti aktiivselt selle asukohta. IKÜM artikkel 14 lõike 5 punkti b kohaselt on tõesti võimalik tugineda teavitamata jätmisele, kuid sama punkt ütleb ka, et sellistel juhtudel võtab vastutav töötleja asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste, vabaduste ja õigustatud huvide kaitsmiseks, sealhulgas teeb teabe avalikult kättesaadavaks. Antud uuringu puhul planeerite töödelda suure hulga inimeste andmeid ning ei nähtu, et neil oleks võimalik sellisest andmetöötlusest teada saada, seega leian, et tuleb teha vastav teavitus enne andmetöötluse algust. Kuivõrd töödeldakse suure hulga inimeste andmeid ning kontaktandmeid registritest ei pärita, siis teavitus on võimalik teha ka näiteks ministeeriumi kodulehel, meedias vms. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldab enne andmetöötluse algust oma kodulehel uuringu info vastavalt IKÜM artiklites 12-14 äratoodule. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisa. 1) Parandatud taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus 4 (5) Grete Kaju [email protected] 5 (5)  Andmekaitse Inspektsioon [email protected] 28.01.2024 nr 24.8-4/S/5235-3 Parandatud taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ilma isiku nõusolekuta TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta x uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti x Uuringu nimi Meeste väikse osakaalu põhjused EHW valdkonna õppurite ja töötajate hulgas A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Uuringu eesmärk on leida selgitused ja põhjused meeste väikesele osakaalule hariduse, tervishoiu ja heaolu (EHW) valdkonna õppurite ja töötajate hulgas ning sellel põhinevalt tuvastada, millised tegevussuunad aitaksid soolist tasakaalu suurendada. Eesmärgi täitmiseks on vaja kirjeldada ja saada terviklik pilt sugude lõikes EHW valdkonna õppijatest ja töötajatest, EHW valdkonnas õppinute liikumisest tööturule ning EHW valdkonnas töötavate inimeste haridusteest, samuti EHW valdkonna töötasudest võrreldes teiste valdkondadega. Statistiline ülevaade valdkonnast ja hariduse ning tööturu seostest, samuti valdkonna töötasudest võrreldes teiste valdkondadega on uuringu alus ja keskne sisend uuringu eesmärgi täitmisel. Registriandmetega kavandatakse analüüsida ja kirjeldada alljärgnevaid seoseid. Õppimine:  EHW erialadele sisseastumine: vastavatel erialadel õpinguid alustanud meeste absoluutarv erialade ja õppetasemete lõikes 2013-2023, meeste osakaal kõigist EHW erialadele sisseastujatest.  Õpingute katkestamine: o katkestanute osakaal EHW erialadel õpinguid alustanutest soo lõikes. Trendid 2013–2023. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  o kui suur osa EHW erialal õpingud katkestanud meestest läheb õppima muud eriala kui EHW; millistele erialadele pärast katkestamist õppima suundutakse.  Õpingute edukas lõpetamine: meessoost EHW erialade lõpetanute absoluutarvud 2013– 2023, lõpetanute osakaal sisseastunutest EHW erialade ja soo lõikes.  Õpingute alustamise, katkestamise ja lõpetamise kirjeldamine lisaks soole teiste taustatunnuste lõikes, et paremini mõista millised grupid ja kuidas on seotud EHW erialade valimisega. Töötamine:  Milline on olnud meeste absoluutarv ja osakaal EHW ametialade töötajate hulgas perioodil 2014–2023.  Milline on EHW erialade lõpetanute hajuvus tööturul ehk kui suur osa mees- ja naissoost EHW erialal õppinutest töötavad EHW ametialadel.  Millistel tegevus- ja ametialadel töötavad EHW erialadel õppinud, kes ei tööta EHW ametialadel.  Kui suur osa EHW erialadel töötavatest meestest pole omandanud haridust EHW erialal ning millise eriala on nad lõpetanud.  EHW ametialadelt lahkumine: meeste arv, kes eelneval aastal töötas EHW ametialal, kuid vaatlusalusel aastal mitte (on liikunud tööle mõnele teisele ametialale või lahkunud tööturult). Millistele ametialadele EHW ametialadelt liiguti, milline muutus kaasnes töötasus. Soolised erinevused EHW ametialadelt lahkumise määrades.  Segregatsiooni indeksid EHW ametialadel tööturul: horisontaalne segregatsioon; vertikaalne segregatsioon sedavõrd kui see kajastub ISCO ametialade klassifikatsioonis (juhtivaid töötajaid on võimalik eristada juhtudel, kus ametiala kirjeldus viitab juhtivale positsioonile).  Töötasu EHW ametialadel: meeste ja naiste kuine brutotöötasu 2014–2023 eriala, vanuserühma ja tööandja piirkonna lõikes.  Töötasu võrdlus teiste ametialadega (kuna ametialade arv ISCO klassifikatsiooni järgi on suur, tehakse valik ametialadest, kelle töötasudega EHW töötajate tasu võrreldakse, või grupeeritakse võrdlusametialasid). Uurimisküsimustele vastamine ei ole võimalik ühendatud registriandmete analüüsita. Küsitlusega kogutavate andmetega ei oleks võimalik kirjeldatud ülevaadet teha. Uuringus on vaja hinnata statistilisi näitajaid arvukate, küllalt kitsaste gruppide kohta (erinevad EHW õppimise erialad ja ametialad). Valimipõhises küsitlusuuringus jääks igasse gruppi nii vähe vaatluseid, et üldistuste statistiline olulisus oleks väga väike ning usaldusväärsete järelduste tegemiseks jääks info napiks. Samuti kajastavad registriandmed täpsemalt inimeste valitud õppekavasid, hariduse ja tööturusündmuste toimumise aegu ja (deklareeritud) töötasu andmeid, kui oleks võimalik küsitlusega koguda. Küsitlustes on oluliseks probleemiks minevikus toimunud sündmuste ja täpsete arvuliste andmete kogumine, kuna inimesed unustavad või ei tea täpselt. Kuigi küsitlusega oleks võimalik koguda rikkalikum taustaandmestik, siis statistiliseks ülevaateks ning segregatsiooni ulatuse hindamiseks on kindlasti parem lahendus registrite põhine üldkogumite analüüs, milles kasutatakse olemasolevaid (teiste registritega ühendatud andmestiku) andmeid. Kokkuvõtvalt puudub kirjeldatud eesmärgi täitmiseks ühendatud registriandmete analüüsiga võrreldavat infot andev metoodiline lahendus. B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt): Pikaajaline strateegia „Eesti 2035“ seab eesmärgiks vähendada soolist palgalõhet 2035. aastaks 5%- ni (2022. aastal oli sooline palgalõhe 17,7%). Eesmärgi täitmiseks on vajalik tegeleda palgalõhe tekkimise juurpõhjustega, muu hulgas soolise segregatsiooni vähendamisega hariduses ja tööturul. Eestile on iseloomulik suur sooline segregatsioon (tegevusalapõhine sooline segregatsioon oli 2022. aastal 37,7%), mis on Euroopa Liidu riikide seas üks kõrgemaid Soolise segregatsiooni vähendamine eeldab koostööd ning samaaegseid muudatusi mitmetes erinevates valdkondades. 2 (12) Kuigi eriala valimine on inimese individuaalne otsus, sünnib see erinevate kultuuriliste ja sotsiaalsete mõjutajate kontekstis ning soolise segregatsiooni vähendamiseks tuleb leida üles kõige mõjusamad sekkumiskohad. Soolise segregatsiooni vähendamise meetmete ja tegevuste teadmistepõhiseks kujundamiseks ja mõjusaks sihitamiseks on tarvis ajakohast analüüsi põhjustest, mis segregatsiooni tekkimist ja säilimist mõjutavad. Eestis on senised segregatsiooni uuringud keskendunud naiste vähesele osakaalule loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (STEM) valdkonnas, kuid sellele paralleelselt on oluline analüüsida meeste eriala- ja karjäärivalikuid. 2022/2023. õppeaastal kutse- ja kõrghariduses hariduse erialadel õppijatest oli mehi 11% ning tervise ja heaolu erialadel 15%. 2021. aasta andmed näitavad, et nende erialade lõpetamiseni jõuab veelgi vähem mehi – hariduse erialadel 9% ning tervise ja heaolu erialadel 11%. Segregatsioon EHW hariduses kandub edasi tööturule. Eesti koos teiste Balti riikidega paistab EL võrdluses silma kõige väiksema meeste osakaaluga EHW valdkonna ametites. Eestis on EHW tegevusaladel hõivatud oluliselt rohkem naisi kui mehi – hariduse valdkonnas hõivatutest moodustavad mehed vaid 17% ning tervishoius ja sotsiaalhoolekandes 12%. Efektiivsete sekkumiste kavandamiseks on vaja analüüsida EHW valdkonna soolise segregatsiooni kujunemist detailsemalt, mida käesoleva taotluse objektiks oleva uuringuga kavandatakse. Uuringu tulemused on sisendiks soolise segregatsiooni vähendamise poliitika ja tegevuste mõjusaks planeerimiseks. Meetmete rakendamine hariduse ja tööturu soolise segregatsiooni vähendamiseks, sh soolise tasakaalu parandamine EHW erialadel on üks „Heaolu arengukavas 2023– 2030“ alaeesmärgis 5 „Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine“ välja toodud soolise võrdõiguslikkuse edendamise tegevussuundadest ning prioriteetne tegevus soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmis 2024-2027. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viib perioodil 2023–2029 struktuurivahendite toel mitmeid tegevusi soolise segregatsiooni vähendamiseks hariduses ja tööturul. Tegevused on suunatud sooliste setereotüüpide vähendamisele, hariduse- ja tööturu sihtrühmade teadlikkuse tõstmisele ning hariduse ja tööturu võtmesihtrühmade koostöö edendamisele soolise segregatsiooni vähendamiseks. Eelkõige on fookuses soolise segregatsiooni vähendamine valdkondades, kus sooline segregatsioon on kõige suurem, st EHW eri- ja ametialadel. Uuring on vajalik teadmistepõhiseks soolise segregatsiooni vähendamise poliitika kujundamiseks ning segregatsiooni vähendamise tegevuste sihitatud elluviimiseks. Poliitikasoovituste väljatöötamine soolise tasakaalu suurendamiseks EHW valdkonnas on ka üks uuringu ülesannetest ning selle täitmiseks on olulise tähtsusega asjakohastel andmetel põhinev analüüs. C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Andmete töötlemiseks ühendatakse registrite andmed. Uuringu raames ei kontakteeruta andmesubjektidega, vaid töödeldakse erinevates registrites olemasolevaid andmeid. AKI otsust isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus taotletakse vaid registriandmete töötlemiseks. Teistes uuringu osades töödeldakse andmeid isiku nõusolekul, mistõttu ei puuduta käesolev taotlus nende andmete töötlemist. Andmete analüüsis kasutatav ühendatud registrite andmestik ei ole isikut otseselt tuvastaval kujul (st analüüsi tegijate kätte ei jõua isikukoodid). Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekte, kuna registriandmete ühendamine ei oma mõju isikutele (kelle andmeid koondatakse) ning andmete töötlus toimub pseudonüümitud andmetega. Uuringu analüüsis ega tulemustes ei tuvastata ühtegi üksikut inimest, ühelegi andmestikus olevale inimesele ei teki analüüsist tulenevalt kohustusi ega õigusi. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Andmed koondab ja valmistab analüüsimiseks ette Statistikaamet. Vajalikud andmed registritest on hõlmatud Statistikaameti andmekogudes Riikliku statistika seaduste alusel. Analüüsi läbiviijale (Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar) tehakse andmed kättesaadavaks Statistikaameti turvalise töökoha VPN ühenduse kaudu. Analüüsi läbiviijale tehakse kättesaadavaks pseudonüümitud andmed, mida analüüsi läbiviija ei saa tagasipöörata isikustatud andmeteks. 3 (12) Projekti jaoks ette valmistatud algandmeid hoitakse Statistikaameti serveris ning töörühmal on ligipääs analüüsi teostamiseks ainult Statistikaameti turvalise kaugühenduse teel. Uuringu läbiviija ja Statistikaamet sõlmitavad andmete kasutamiseks lepingu, mille lisana sõlmivad kõik andmeid analüüsivad uurijad konfidentsiaalsuskokkuleppe. Nimetatud kokkuleppes täpsustatakse uurijate kohustused, sh andmete analüüsi järel töökohalt välja logimine jms. Andmete kasutamist reguleerib mh Statistikaametis Riikliku statistika seaduse § 38 lõike 6 alusel kehtestatud „Konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord“. Andmeanalüüsiks kasutatakse programme R ja vajadusel Excel või Stata. Turvaliselt töökohast on võimalik välja saata vaid agregeeritud andmeid (kokkuvõtvad tabelid, joonised). Väljasaadetavatele tabelitele jm teostab Statistikaamet mikroandmete tiimi töötaja aimatavuse kontrolli ehk hindab, kas loodud väljundi põhjal võib olla mõni isik tuvastatav (nt väga väikese hulga inimeste põhjal loodud väljund). Juhul, kui väljund ei läbi aimatavuse kontrolli, seda uurijale ei väljastata. Üksikandmeid ei ole võimalik kopeerida ega turvaliselt töökohalt välja saata. 1. Vastutava töötleja üldandmed1 Täidab taotluse esitaja 1.1 Vastutava töötleja nimi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei 1.3 Registrikood või isikukood 70003158 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Suur-Ameerika 1 aadressid 15001 Tallinn Harju maakond maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Suur-Ameerika 1 registrikandega) 15001 Tallinn Harju maakond maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.6 Kontaktandmed Grete Kaju Nõunik telefon, e-post [email protected] +372 59 13 65 16 NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1. Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu läbiviimise Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja konsortsiumi (koosseisus Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ ja õiguslik alus Rakendusliku Antropoloogia Keskus MTÜ) vahel on sõlmitud Nimetage õigusakt, mis annab Teile hankeleping riigihanke (viitenr 267808) tulemusena. õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6- Isikuandmete kaitse seaduse § 6 kohaselt on lubatud isikuandmete le. Akadeemilise uuringu korral võib see töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka korralduse seadus ( kui olete täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval registreeritud teadus- või arendusasutus) riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud või teadus- või arendusprojekti avamise töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Lõikest otsus, leping vms 1 tulenevalt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset 1 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad 4 (12)  võimaldaval kujul ning enne isikuandmete üleandmist teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadustel töötlemiseks asendatakse isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega. Palumegi võimalust kasutada antud uuringus registrite pseudonüümitud andmeid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus, mille § 63 lõike 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse muuhulgas riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Samu eesmärke kinnitab ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus (Vabariigi Valitsuse 23.10.2002 määrus nr 323, edaspidi põhimäärus). Põhimääruse § 10 on täpsustatud, et ministeeriumi tegevuse eesmärgiks on luua tingimused Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks riigi majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise kaudu, samuti töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kavandamine ja elluviimine. Taotluse esitaja lähtub oma töös täiendavalt isikuandmete kaitse seadusest (edaspidi IKS) täidesaatvat riigivõimu puudutavatest õigustest ja kohustustest. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel on täidesaatval võimul võimalik analüüsida andmeid poliitika kujundamise eesmärgil. Teadusuuringuks on ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (tellijana) on volitanud Centar OÜ (töövõtjana) uuringut läbi viima 13. detsembril 2023 sõlmitud lepinguga nr 24.8-2/663-1. 3. Uuringu tellija Riigihanke korraldaja ja hankelepingu allkirjastaja tellijana: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle edastatakse vaid uuringu tulem 4. Isikuandmete töötlemise Uuringu eesmärk on leida selgitused ja põhjused meeste väikesele eesmärk osakaalule EHW valdkonna õppurite ja töötajate hulgas ning sellel põhinevalt tuvastada, millised tegevussuunad aitaksid soolist Kirjeldage uuringu eesmärke (ka tasakaalu suurendada. püstitatud hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete Segregatsioon erineb EHW valdkondade vahel ja valdkondade töötlemine sees. Tervise ja hariduse valdkondades ei ole haridusteelt tööturule jõudmise rajad ühesugused ja seetõttu ei kandu ka õpinguteaegne segregatsioon ühtemoodi üle tööturule. Kui tervishoiuspetsialistiks saab vaid läbides vastava eriala õppekava õppe, siis hariduse valdkonna tööturule on võimalik siseneda ka teistel erialadel õppinuna. EHW valdkondade vahelisest hariduse ning tööturu segregatsiooni dünaamika erinevusest lähtuvalt tuleb neid valdkondi vaadata ja analüüsida eraldi. Mõlema valdkonna hariduse ja tööturu segregatsiooni kujunemise mõistmiseks on vaja analüüsida nii eriala õppekavadel õppinute ja lõpetanute hajuvust tööturul kui valdkonnas töötavate inimeste haridusteed enne valdkonda tööle asumist. Kuna EHW valdkondades on sõltumata valdkonnast õppijate seas suurem osakaal mehi kui lõpetajate seas, katkestavad mehed õpingud sagedamini kui naised. See ei ole aga 5 (12)  valdkonnaspetsiifiline, sest kõigil haridustasemetel ja valdkondades on meeste katkestamise määr kõrgem. Kokkuvõttes on meeste alaesindatus EHW valdkonnas seotud nii valdkonnaspetsiifiliste teguritega ja valikutega kui sooliste erinevustega laiemalt. Lisaks valdkondade vahelisele segregatsiooni dünaamika erisusele tuleb arvestada, et segregatsioon erineb vertikaalselt haridustasemete lõikes ja ametiredeli lõikes valdkondade sees. Reeglina on kõrgematel haridusastmetel ja kõrgematel ametialadel meeste osakaal suurem. Keskmine sooline palgalõhe peegeldab osaliselt vertikaalset segregatsiooni valdkonna sees. Nii vertikaalse segregatsiooni indikaatorina, aga ka iseseisvalt võimaliku EHW meeste osakaalu mõjurina on segregatsiooni kõrval oluliseks näitajaks sooline palgalõhe, mis EHW valdkonnas on Eesti keskmisest suurem. Seega tuleb kaardistada segregatsiooni erisused valdkondade sees ja vahel ning segregatsiooni tekkimise põhjuste hindamisel arvestada nende erisustega. Ühendatud registriandmete analüüsis otsitakse vastuseid järgmistele uurimisküsimustele: 1. Kui palju ja millise profiiliga mehi õpib ja töötab täna EHW erinevatel erialadel ja kuidas see on aja jooksul muutunud? a. Kui palju ja millise profiiliga mehed on alustanud õpinguid, katkestanud ja lõpetanud viimase kümne aasta lõikes EHW valdkonna erialadel (ISCED-F ja ISCED klassifikaatorid)? b. Milline on segregatsioon EHW valdkonna erialadel? c. Kui palju ja millise profiiliga mehi on töötanud viimase kümne aasta lõikes EHW valdkonna eri- (EMTAK) ja ametialadel (ISCO klassifikaator)? d. Milline on segregatsioon ja palgalõhe EHW valdkonnas töötavate inimeste eri- ja ametialadel? e. Milline on EHW erialadel õppinud meeste ja naiste hajuvus tööturu valdkondade (EMTAK) ja ametialade (ISCO) vahel? f. Milline on EHW valdkondades (EMTAK) ja ametialadel (ISCO) töötavate meeste ja naiste hariduse valdkonnad (ISCED-F ja ISCED)? 2. Millised ühiskondlikud, individuaalsed ja organisatsioonidest tulenevad tegurid mõjutavad poiste ja meeste motivatsiooni EHW valdkondades õppimiseks ja õpingute lõpetamiseks? Mis motiveerib mehi pärast õpinguid EHW valdkonda tööle asuma? 5. Isikute kategooriad, kelle Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse, jagunevad kaheks: andmeid töödeldakse ning valimi suurus I detailse EHW valdkonna sihtrühma moodustavad 2013-2023 hariduse, tervishoiu ja heaolu (EHW) valdkonnas õppinud või Määratlege isikud/isikute rühmad, keda EHW valdkonnas töötanud isikud, kelle kohta vajame analüüsi uurida kavatsete ning kui palju neid on tegemisel andmestikku haridustee kohta. EHW valdkonnas õppinud on inimesed, kes alustasid või lõpetasid kõrg- või kutsehariduse õppekavadel õpingud perioodil 2013-2023 õppevaldkondades: a. 01 Haridus b. 09 Tervis ja heaolu või järgmistel õppekavadel: 6 (12)  c. Hariduse juhtimine (õppekava kood 1707) d. Haridustehnoloogia (õppekava kood 100279) e. Haridusinnovatsioon (õppekava kood 162637) f. Haridusteadused (õppekava kood 227643) EHW valdkonnas töötanud inimesed määratletakse kahel viisil (ametikohtade järgi ja tegevusala järgi), kuna registritesse kogutud andmed erinevatel perioodidel erinevad. Enne 2019. aastat ei ole võimalik registriandmete põhjal täpset ametikohta jälgida ja seetõttu kasutame alternatiivse määratlusena tööandja tegevusala. Isik määratletakse kui EHW valdkonnas töötanud isik, kui ta vastab vähemalt ühele järgnevast kahest tingimustest: 1. EHW valdkonnas töötanud inimesed on perioodil 2019 - 2023 vähemalt ühel kuul ametite klassifikaatori (ISCO) järgmistel ametikohtadel töötanud inimesed: a. 22 Tervishoiu tippspetsialistid b. 23 Pedagoogika tippspetsialistid c. 2634 Psühholoogid d. 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad e. 32 Tervishoiu keskastme spetsialistid f. 3412 Sotsiaaltöö valdkonna keskastme spetsialistid g. 11200003 Tervishoiuasutuse tegevdirektor või tippjuht h. 11200004 Ülikooli rektor i. 1345 Haridus- ja koolitusteenuste juhid j. 1341 lapsehoiuteenuste juhid k. 1342 terviseteenuste juhid l. 1343 hooldeteenuste juhid m. 1344 sotsiaalhoolekande teenuste juhid n. 53 Isikuhooldustöötajad 2. EHW valdkonnas töötanud inimesed on perioodil 2014- 2023 järgmistel tegevusaladel (majandustegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi) tegutsevatelt tööandjatelt vähemalt ühel kuul töist tulu saanud inimesed: a. Haridus (EMTAK kood P) b. Tervishoid (EMTAK kood Q) Täpne sihtrühma suurus pole teada. Hinnanguline sihtrühma suurus 2022. aastal on ca 160 000 inimest, kes olid hõivatud hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande, tervishoiu, hoolekandetegevuste ja majutuseta sotsiaalhoolekande valdkonnas. II EHW valdkonna tööturu olukorra võrdluseks kõik perioodil 2014-2023 vähemalt ühel kuul töötanud inimesed, kelle kohta on vajalik andmete koosseis väiksem. Täpne isikute arv pole teada, kuid hõivatute arv on aastas ca 650 000 inimest. Punktis 5 nimetatud I grupi kohta andmed: 7 (12)  1. Eesti hariduse infosüsteem (EHIS) – iga kõrg- või kutsehariduse õppe (sh teised õppevaldkonnad) alustamise kohta: a. Õpingute alustamise aasta b. Õppevaldkond c. Õppesuund d. Õppekava nimetus e. Õppekavagrupp f. Õppekavarühm g. Hariduse tase (ISCED õppetasemed) h. Katkestamise aasta (kui katkestas) i. Lõpetamise aasta j. Isiku pseudokood (mille alusel siduda teiste andmestikega) k. Kas tegemist on välistudengiga (alates aastast 2014) (kuna välistudengite tööturuandmed Eestis võivad puududa) Punktis 5 nimetatud I ja II grupi kohta andmed: 2. Töötamise register (TÖR): a. Isiku pseudokood (mille alusel siduda teiste andmestikega) b. Iga registreeritud töötamise kohta i. Ameti kood (alates 2019) ii. Tööandja pseudokood, mille alusel saab siduda TÖRi ja TSD andmeid iii. Tööandja tegevusala EMTAK kood iv. Töökoha aadressi maakond (töösuhte alguses) v. Töötamise algus vi. Töötamise lõpp vii. Tööaja määr (alates 2019) viii. Väljamakse tegija pseudokood ix. Ettevõtte/asutuse pseudokood äriregistris, millele tööandja allub x. Töötamise liik xi. Töösuhte peatamise algus xii. Töösuhte peatamise lõpp xiii. Töösuhte identifikaator xiv. Kirje algversioon xv. Kirje lõppversioon xvi. Versiooni kehtivuse algus xvii. Versiooni kehtivuse lõpp 3. Tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni andmed (TSD) – kuude lõikes 2014–2022 eraldi erinevate tööandjate makstud töötasud: a. Isiku pseudokood (mille alusel siduda teiste andmestikega) b. Iga kuu ja väljamakse deklareerija kohta: 8 (12)  i. Tööandja pseudokood, mille alusel saab siduda TÖRi ja TSD andmeid ii. Brutoväljamakse suurus (ainult töise tulu liigid) iii. TSD väljamakse liigid iv. Aasta v. Kuu vi. Tööaja määr (aastani 2020) 4. Rahvastiku statistiline register a. Isiku pseudokood (mille alusel siduda teiste andmestikega) b. Sugu c. Sünniaasta d. Kõrgeim lõpetatud haridustase e. Kodakondsus f. Emakeel g. Viimane elukoha maakond 5. Rahvastikuregister a. Surma kuu ja aasta 6. Isikuandmete allikad Uuringu jaoks kasutatakse Statistikaameti kasutuses olevaid varasemalt pseudonüümitud registriandmeid järgmistest Nimetage konkreetsed isikuandmete registritest: allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse Eesti Hariduse Infosüsteem Töötamise register (millele liidetakse vajadusel äriregistrist andmed) Tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid Rahvastiku statistiline register (Statistikaameti sisene register) Rahvastikuregister 7. Uuringu vajadusteks Ei, uuringu jaoks kokku pandud pseudonüümitud isikuandmete kogutud isikuandmete kogum kustutakse pärast uuringu lõppu, hiljemalt 2024. aasta säilitamine, aeg ja põhjendus novembris. Statistikaamet kasutab pseudonüümimiseks ühtset koodivõtit, mida säilitab riiklike statistika tööde tarbeks tähtajatult. 8. Andmesubjekti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldab enne teavitamine isikuandmete andmetöötluse algust oma kodulehel uuringu info vastavalt IKÜM töötlemisest artiklites 12-14 äratoodule. 9. Isikuandmete edastamine välisriiki2 Ei Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid 2 Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i § 18 lõike 3 ja 5 alusel. 9 (12) Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja). Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed (allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev digiallkirjas) 10 (12)  Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi Statistikaamet asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 70000332 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Tatari tn 51, 10134, Tallinn aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) Tatari tn 51, 10134, Tallinn maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed Erika Orav +3726259326 telefon, e-post [email protected] NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 11343217 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Rävala pst 11-8, 10145, Tallinn aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) Rävala pst 11-8, 10145, Tallinn maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed Epp Kallaste +37256667440 telefon, e-post [email protected] Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja) 11 (12) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Grete Kaju 5913 6516 [email protected] 12 (12)  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/24/29-4 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Virve Lans Otsuse tegemise aeg ja koht 02.02.2024 Tallinnas Tiit Riisalo Taotluse esitaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel otsustan: 1. kooskõlastada andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemine poliitika kujundamise uuringus „Meeste väikse osakaalu põhjused EHW valdkonna õppurite ja töötajate hulgas“ 28.01.2024 täiendatud taotluses esitatud tingimustel ja mahus, arvestades menetluse käigus antud selgitustega. 2. esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete hävitamise kohta vastavalt taotluse punktile 7 (november 2024). VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED: Esitatud otsuse Lisades „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus (parandatud)“ ja „Parandatud taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ilma isiku nõusolekuta“. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Taotluse kohaselt on EHW1 valdkonna tööturu olukorra võrdluseks vajalik töödelda väga suure hulga teistes valdkondades töötanud inimeste andmeid. Olete oma 28.01.2024 vastuses ka seda põhjendanud, miks see vajalik on, kuid kuna selline andmetöötlus puudutab siiski väga suurt hulka inimesi, siis palun võimalusel teha andmetöötlus etapiliselt - esmalt võtta välja väiksem arv inimeste andmeid ning kui see ei anna vajalikus suuruses ja vajalike taustatunnustega võrdlusgruppi, siis alles võtta juurde täiendav arv inimeste andmeid ja selliselt toimida seni, kuni vajalikele tunnustele vastav võrdlusgrupp on olemas. Uuringu üks osa toimub ka andmesubjekti nõusoleku alusel. Planeeritud on läbi viia sihtrühmaga intervjuud. 28.01.2024 inspektsioonile esitatud selgituste kohaselt jõuate sihtrühmani läbi EHW valdkonna erialade esindajate, ülikoolilistide ning erialaliitude, samuti kasutate nö lumepallimeetodit, kogudes võimalike intervjueeritavate kohta soovitus ja jagades üleskutset nii tiimiliikmete võrgustikes kui ka intervjuude kaudu. Selline meetod sihtgrupini jõudmiseks on väga hea valik. Kuid teie antud selgitust võib osaliselt tõlgendada selliselt, et plaanite koguda ka soovitusi võimalike intervjuu kandidaatide kohta. Juhin teie tähelepanu siinkohal sellele, et kui keegi edastab teile kolmanda isiku isikuandmeid, siis tõusetub küsimus, millisel õiguslikul alusel kolmanda isiku andmeid uurijatele edastatakse ning millisel õiguslikul alusel uurija neid edasi töötleb. Palun siin siiski piirduda sellega, et sihtrühma kuuluvad inimesed võtavad uurijatega ise ühendust. Palute võimalikel intervjueeritavatel täita veebivormi, kus nad esitavad järgmised isikuandmed: nimi, meiliaadress, vanus, elukoht, seotus EHW valdkonnaga. Palun siinkohal mõelda läbi, millise detailsusastmega teil on selles etapis inimeste isikuandmed vaja koguda. Kuna plaanite veebivormi täitnute inimeste hulgast teha valiku, kellega intervjuu läbi viiakse, siis mõelda läbi, kas selles etapis (veebivormi täitmisel) on vajalik nime küsimine või piisaks meiliaadressist, vanusest, elukoha maakonnast ja seotusest EHW valdkonnaga ning alles seejärel, kui inimene valitakse intervjueeritavate hulka, pärida täiendavaid isikuandmeid (nime). Arvestades taotluses toodud selgitusi, siis eelduslikult on teil vajalik elukoha maakond, mitte konkreetse elukoha aadress. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679 ehk isikuandmete kaitse üldmäärus (edaspidi IKÜM) sätestab, et isikuandmete töötlemisel tuleb alati lähtuda ka isikuandmete töötlemise põhimõtetest2. Igas isikuandmete töötlemise etapis tuleb muuhulgas arvestada eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttega ehk isikuandmete töötlemisel tuleb tagada, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud eesmärkidel ning isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise seisukohalt. Inimesele peab olema arusaadav, millega ta nõustub, millisel eesmärgil ta oma isikuandmeid annab, kes on vastutav töötleja, millisel õiguslikul alusel andmeid töödeldakse, säilitamistähtajad jne. Enne veebivormi täitmist peab inimesele esitama teabe isikuandmete töötlemise kohta (IKÜM art 12 - 13) ning selgitama nõusoleku tingimusi (IKÜM art 7, art 4 p 1 hariduse, tervishoiu ja heaolu 2 IKÜM art 5 2 (3) 11, pp 32). Arvestada tuleb, et nõusoleku olemasolu peab suutma tõendada vastutav töötleja. Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimustel, mis on 28.01.2024 inspektsioonile esitatud taotluses, arvestades menetluse käigus antud selgitustega. Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Virve Lans jurist peadirektori volitusel Lisad: 1. „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus (parandatud)“ 2. „Parandatud taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ilma isiku nõusolekuta“ 3 (3)