Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine

Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 01.02.2024 nr 14-13.3/30-1 Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine eelnõu Siseministeerium esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning elluviijatele teadmiseks käskkirja eelnõu, millega muudetakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel kehtestatud siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifo nd i meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa 1. „Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine“ eelnõu Lisa 2. „Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine“ seletuskirja eelnõu Teadmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Martin Eber 6125180 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  LISA 1 Seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi nõunik Martin Eber ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. II Käskkirja sisu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 elluviija Politsei- ja Piirivalvea me ti (edaspidi PPA) palvel1 laiendame projekti „Tugiteenused tagasisaadetavatele“ abikõlblike kulude loetelu ja laiendame senise „koolituskulud“ asemel „õppevisiitidel, seminarid e l, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud“. Projekti „Menetlusvõimekuse ja lahkumiskohustuse täitmise tagamine“ lisame neljanda alategevuse „Saatemeeskondade reservametnike võimekuse arendamine ja tõstmine “. Saatemeeskondade reservüksuse moodustamine on vajalik, et tagada isikute kiire ja vahetu Eestist väljasaatmine, sest väljasaatmiste arv on kasvamas. Kuna antud põhitööd tegevate ametnike arv on väike, kaasatakse selleks tööks kandideerinud ametnikke teistest üksusest, kes saavad vajaliku väljaõppe saatemeeskondade töös osalemiseks. Täpsustame sama projekti abikõlblike kulude loetelu ja lisame „koolitajate töötasu“ ja „eririietuse ja tarvikute, sh meditsiiniliste vahendite, seljakottide jms soetuskulu“. Lisame toetatava projekti „Massilise sisserände toimetuleku võimekuse tõstmine“. Projekti tegevuste abil tõstetakse valmisolekut massiliseks sisserändeks nii PPAs kui Eestis tervikuna. Frontex Strategic Risk Analysis 2022 (edaspidi SRA) annab prognoosi globaalsete trendide ja võimalikele tulevikusündmustele, mis mõjutavad EL piiri- ja rändehaldust praegusest kuni 2032. aastani. SRAs on märgitud tulevikutrendideks kasvavat vaenulikkust multipolaar ses maailmas, mida suuresti hoogustab ikka veel Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni vaheline sõjaolukord. Ennustatakse ka jätkuvat survet EL välispiirile, mida mõjutavad relvakonflik tid ning kliimamuutused, kutsudes esile näljahädasid, üleujutusi, kuumalaineid ja põuda. 2022. aasta veebruarist kuni 2023. aasta keskpaigani teostati ELis neli miljonit ajutise kaitse registreerimist, peamiselt Ukraina kodanikele. Rahvaste ränne on jätkuvas trendis ning kasvavad ka rändevood Kagu-Aasiast, Aafrikast ja Lähis-Idast. PPA vastutab riigis massilise sisserände hädaolukorra lahendamise, vajalike riskianalüüside ja plaanide koostamise ning asjakohasuse eest. Riiklikud hädaolukorra lahendamise plaanid sisaldavad hädaolukorra lahendamisse kaasatud asutuste ülesandeid lähtuvalt sündmuses t: massiline sisseränne, massiline korratus, ulatuslik merepäästesündmus ja äkkrünnak. Hädaolukorra plaanide edukaks rakendamise eelduseks on üleriigiline koordinatsioon ning pidev koostöö erinevate osapoolte vahel. Lisaks vastutab PPA sisserände valdkonna jätkupideva arendamise eest, sh arvestades muudatusi maailma julgeolekupoliitikas ning rahvusvahelises õigusloomes. 1 PPA 5. detsembri 2023. a kiri nr 1.13-2.15/ 40-3 Siseministeeriumile CPE2024 konverentsi raames läbi viidaval paneelarutelul jagavad EL liikmesriikidest kaasatud partnerid kogemusi ja praktikaid tagasisaatmise valdkonnast ning EL migratsioonipoliitika regulatsioonide rakendamisest ränderünde ohu korral. Kavandatav diskussioon võima ldab süvendada teadlikkust osalevate riikide EL regulatsioonide rakendamisest (sh Dublini konventsioon) ja Euroopa Kohtu praktikatest (virtuaalne kohtupidamine). Kavas on käsitleda ka teisi ebaseadusliku rändega seotud praktilisi küsimusi massilise sisserände kontekstis nagu isikute tuvastamine, biomeetria, haavatavad grupid, inimkaubanduse ohvrid, saatjata alaealised, eakad ja erivajadustega inimesed. Paneelarutelule on CPE2024 konverentsi raames planeeritud üks päev. Massilise sisserände valdkonnaga tegeletakse PPAs üksiktegevuste põhiselt ning vastutus on jagunenud mitme erineva struktuuriüksuse vahel. Tsentraalse koordineerimise ja ühtse arendamise (sh koostöö teiste asutustega) võimekus hetkel puudub. HOLPide puhul, mille osas konkreetsel aastal õppust läbi ei viida, kasutatakse taseme hoidmiseks lauaõppusi/harjutus i. HOLPide ja riigikaitseliste plaanide rutiinne läbi harjutamine on oluline osa nii nende plaanide arendamisest kui ka tervikuna asutuse valmisoleku tagamisest reageerida erinevate le hübriidohtudele. PPA rahvusvahelise koostöö tegevuste kavandamisel ja elluviimisel lähtutakse riiklike kohustuste täitmisest, ohuhinnangutest tulenevatest vajadustest ning strateegilistest ja poliitilistest dokumentidest. Strateegiliste eesmärkide saavutamiseks rahvusvahelise koostöö toel teeb PPA kahe- ja mitmepoolset koostööd erinevates koostööformaatides. Projekti tegevuste elluviimisel tõstetakse PPA kriisideks valmisoleku ja ebaseadusliku rände haldamise võimekust rahvusvahelise koostöö arendamise kaudu. Lisame toetatava projekti „Tagasisaatmisvaldkonna IT-lahenduste arendused“. Projekti tegevustega arendatakse tagasisaatmise valdkonna infosüsteeme ning rakendatakse parimaid väljatöötatud lahendusi. Euroopa seisab ka lähikümnenditel silmitsi ulatuslike rändevoogude ga. Kasvavate rändevoogude tõttu hakkavad riigid aina enam oma piire kindlustama, üha olulisemaks saavad isikusamasuse, isiku tuvastamise ja õigusliku staatuse kontroll, sh suurem biomeetria kasutuselevõtmine isiku ja dokumendi võrdlemisel, samuti andmevahetus EL liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. Tagasisaatmis- ja tagasivõtumenetluste tõhusamaks läbiviimiseks ning tagasisaatmisalase koostöö parandamiseks EL liikmesriikide, EL institutsioonide ja kolmandate riikide vahel tuleb arendada IT-lahendusi. Eestis viiakse tagasisaatmismenetlus läbi Eestis ebaseaduslikult viibivate või viibinud välismaalaste andmekogus (ILLEGAAL2), tagasisaatmisega kaasneva sissesõidukeelu andmed kantakse sissesõidukeeldude riiklikusse registrisse (SKEELD). Eesmärk on võimaldada tagasisaatmismenetlus läbi viia paberivabalt nii palju kui võimalik. Infosüsteemide arendamise, sh liidestumised rahvusvaheliste andmekogudega (ETIAS, EES, sh IRMA 2.0), muuhulgas ka InterOperability komponentidega, tagatakse seadusliku aluseta riigis viibivate välismaalaste kiire ja õiguspärane tuvastamine, registreerimine, menetlemine ja lõpuks tagasisaatmine, rakendades tõhusaid ja isiku põhiõigusi järgivaid meetmeid. Täiendame ja täpsustame projektide tulemus- ja väljundnäitajaga seotud infot, mh, et ainsa kajastatud tulemusnäitaja all saab raporteerida ainult neid sunniviisiliselt välja saadetud kolmandate riikide kodanikke, kel otsene seos projektiga, kas siis lennupiletite soetamise, materiaalse toetuse andmise, saadud nõustamise, isiku väljasaatmisega seotud lähetuskulu vms kaudu. Elluviija kogub ja esitab aruandlusega andmed soo ja vanusevahemike (<18, 18–60, >60) järgi jaotatuna. 2 (3) Täpsustame toetuse andmise tingimuste eelarvet ja lisame kahe projekti eelarvega seotud info. Täpsustame, et SiM-il on õigus pikendada makse aluseks olevate dokumentide menetlusae ga, kui esitatud dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet. Toome eraldi välja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-is 33 võimaluse makse menetlemise peatamiseks kulude osas, mille abikõlblikkuses ei ole võimalik toodud alustel veenduda. Täpsustame, et elluviija esitab maksete prognoosi dokumendihaldussüsteemi kaudu. Täpsustame, et elluviijal on kohustus tagada projekti väljund- ja tulemusnäitaja te saavutamisega seotud info e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks. Kuna elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ arenguvajadusi ning arvestavad määruse nr 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalse id põhimõtteid, lisatakse elluviijatele kohustus kirjeldada lõpparuandes „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. Lisanduvates projektides elluviidavad tegevused ei muuda riigiabi andmise analüüsi aluseid, st eraldatav toetus ei ole riigiabi. Struktuuritoetuse registri põhimääruse § 3 lõike 2 punkti 3 kohaselt on struktuuritoetuse registri osa õige nimetus e-toetuse keskkond. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147. IV Käskkirja mõju TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele. V Käskkirja rakendamine Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. jaanuar 2024. VI Käskkirja kooskõlastamine Käskkirja eelnõu saadetakse eelnõu eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060,millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 3 (3)  Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning koosõlas siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ punktiga 11.1. Muudan siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt: 1. Täiendan käskkirja punktis 1.1.1. toetatavate tegevuste sekkumiste liikide loetelu ja lisan liigi „tagasisaatmismenetlus.“. 2. Muudan käskkirja punkti 1.1.3. ja sõnastan selle järgmiselt: „1.1.3. TATi tegevused aitavad kaasa Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 (edaspidi STAK) alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ saavutamisele, mis tasakaalustatud rändepoliitika tegevussuunana seab eesmärgiks muuta ebaseaduslikult Eestis viibivate välismaalas te tagasisaatmine kiiremaks ja tõhusamaks. Tegevustega tagatakse efektiivne ebaseaduslikult Eestis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmis te korraldamine, sh tagasisaadetavatele vajalike teenuste osutamine, kaasaegsete IT süsteemide arendamine ja ülalpidamine tagasisaatmis- ja tagasivõtumenetluste tõhusaks läbiviimiseks, aruandluse ja analüüsi võimekuse tõstmiseks, koostöö arendamine kolmandate riikide ja Euroopa Liidu liikmesriikide asutuste ning välisesinduste ga, samuti Euroopa Liidu institutsioonide ja agentuuridega. TATi tegevused aitavad kaasa STAKi alaeesmärgi 4.3. „Kindel sisejulgeolek“ tegevussuuna „Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine“ täitmisse. Tegevustega parandatakse rahvusvahelise koostöö kaudu eri asutuste teadlikkust välispiiril toimuvast ning tagatakse koostöö kiire korraldamine ja sündmustele reageerimine.“. 3. Lisan käskkirja punkti 1.1.3.1. ja sõnastan selle järgmiselt: „1.1.3.1. TATi tegevused aitavad täita ka „Digiühiskonna arengukava 2030“ eesmärki „Avalik u sektori digimuutuste võimendamine.“. 4. Muudan käskkirja punkti 2.1.4. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.12.2027. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimine, huvijuhtimine, spordiinstruktor/treener ja keeleõpetaja); - õppevisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus); kolmandates riikides toimuvatel koolituste l, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada Siseministeeriumiga (edaspidi SiM). Vastav põhjendus tuleb  esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist; - teenuste ja tegevuste korraldamisega seotud tõlkekulud, kinnipidamiskeskuse kodukorra ja olmetasandi teemadel; - meditsiiniteenuse kulud (sh õendus- ja arstiteenus, psühholoogiteenus ning vajadusel psühhiaatri teenus, tervisekontroll, akuutne ravi, operatsioonid, ravimid meditsiinivahendid, uuringud, analüüsid jms) tagasisaadetavatele; - meditsiinilise personali abi andmise kulud tagasisaatmisel (sh kulud meditsiiniteenuse le ning transpordi ja majutuskulud); - kinnipidamiskeskuse pakutavate teenuste ja tegevuste kulud, sh huvialategevus (sh huvialategevuse vahendid, teler, arvutimängud, sportimisvahendid), keeleõpe (st stabiilsed inglise keele õppe kursused ning vajalikud keeleõppe vahendid), sporditegevusega seotud vahendid, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud; - riigisisesed transpordikulud, sh erivajadusega isikute transport; - seadmete soetamine/rent (nt konverentsitehnika e-kohtuistungite ja nõustamis te läbiviimiseks kinnipeetavaga veebi teel); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.“. 5. Muudan käskkirja punkti 2.3.1. kolmandat lauset ja sõnastan selle järgmiselt: „Projekt koosneb neljast alategevusest:“. 6. Lisan käskkirja punkti 2.3.1.4. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.1.4. Saatemeeskondade reservametnike võimekuse arendamine ja tõstmine Projekti tegevusega toetatakse ebaseaduslikult Eestis viibivat välismaalastele koostatud sundtäidetava lahkumisettekirjutuse või sundtäitmise protokolli (kui kohus on lisakaristuse na mõistnud väljasaatmise või lahkumiskohustuse tähtaeg on saabunud ning nad saadetakse Eestist välja) täide viimist. Tulenevalt välismaalase riskihinnangust vajavad nad väljasaatmise l vähemalt kaheliikmelisi saatemeeskondasid. Reservametnike võimekuse arendamise ja tõstmise tegevusteks on: - saatemeeskondade reservüksuse (DEPA Reservametnikud) ja teiste tagasisaatmis e ga tegelevate ametnike ettevalmistamine ja valmisoleku tagamine ebaseaduslikult riigis viibivate isikute väljasaatmiseks päritoluriiki või teise vastuvõtvasse riiki; - vähemalt üks kord aastas uutele reservametnikele baaskoolituse korraldamine; - vähemalt iga kahe aasta järel reservametnike täiendkoolituse korraldamine; - PPA Põhja prefektuuri PVB PMJVT VSMG ametnike varustamine ühtse eririietuse ja muu varustusega väljasaatmiste täideviimiseks; - tagasisaatmistega tegelevate ametnike teadlikkuse tõstmine läbi teiste EL liikmesriik ide tagasisaatmiste parimate praktikatega tutvumise, samuti koolitus- või tutvumisvisiitide korraldamine tagasisaatmisega tegelevatele ametnikele. “. 7. Täiendan käskkirja punkti 2.3.2. lausega „DEPA reservüksusesse kuuluvad ametnikud on tagasisaatmise operatsioonideks ettevalmistatud ja välismaalaste väljasaatmine saatemeeskondade osalusel toimuvad tõrgeteta. Väljasaatmismenetluste grupi liikmed on varustatud vajaliku eririietusega ja muu tehnilise varustusega.“. 8. Muudan käskkirja punkti 2.3.4. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.07.2028. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimisega seotud tööjõukulu, koolitajate töötasu); - õppevisiitidel, tutvumisvisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). - lähetuste kulud (sh päevaraha, kindlustus jms); - materiaalsed- ja reisitoetused tagasisaadetavatele; - tagasisaadetavate transpordi- ja majutuskulud; - tagasisaadetavate dokumenteerimiskulud; - tegevusega seotud ametnike riigisisesed transpordikulud; - valuutavahetuse teenus ja konverteerimistasud; - eririietuse ja tarvikute, sh meditsiiniliste vahendite, seljakottide jms soetuskulu; - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.“. 9. Lisan käskkirja punktid 2.6–2.7.5. ja sõnastan need järgmiselt: „2.6. Massilise sisserände toimetuleku võimekuse tõstmine 2.6.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on tõsta valmisolekut massiliseks sisserändeks nii PPAs kui ka riigis. Massilise sisserändega (sh tagasisaatmisega) seotud tegevused on arendatud süsteemse lt ja tsentraalselt (PPA üleselt). Projekt koosneb kolmest alategevusest: 2.6.1.1. Massilise sisserände (edaspidi MS) hädaolukorra lahendamise plaani (edaspidi HOLP) õppused MS HOLP õppuseid korraldatakse lauaharjutuse formaadis prefektuurides ja kesküksustes, et harjutada olemasolevaid plaane. Käsitletavad alateema(d) püstitatakse koostöös PPA kriisideks valmisoleku büroo ja piirihaldusbüroo ning teiste partneritega. MS HOLP õppuste ettevalmistamiseks toimuvad töötoad. Viimase etapina toimub kompleksõppus, kus harjutatakse staabi- ja välitegevusi. 2.6.1.2. Rahvusvahelise koostöö tagamine MS ennetamiseks ja haldamiseks Tegevusega aidatakse kaasa ebaseadusliku rände ennetamisse ja MS haldamisse. Arendatakse tagasisaatmise võimekust süvendades ametnike teadlikkust olukorrast regioonis ja luuakse ning hoitakse PPA strateegilise tasandi koostöövõrgustikk u. Tagatakse pidev rahvusvaheline koostöö erinevate osapoolte vahel MS, sh tagasisaatmiste koordineerimisel. Rahvusvaheliste koostööformaatide kaudu tõhustatakse olukorrapildi loomist. Tegevuse täitmisse panustavad projektimeeskond ning PPA eksperdid MS valdkonnast. 2.6.1.3. Paneelarutelu korraldamine konverentsil Paneelarutelu eesmärk on ühtlustada ja tõhustada rahvusvahelist koostööd ning lahendada ühiseid väljakutseid ebaseadusliku rände vastu võitlemises (sh massiline sisseränne, tagasisaatmine). 2.6.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena suureneb MS valmisolek nii PPAs kui ka riigis. MSga, sh tagasisaatmistega seotud tegevused on arendatud süsteemselt ja tsentraalselt (PPA üleselt). PPA ametnikud on teadlikud naaberriikide hädaolukorra lahendamise võimekusest, viisidest, protsessidest jms. PPA MSga, sh tagasisaatmistega seotud  kriisiplaanide ajakohastamisel on võimalusel arvestatud naaberriikide hädaolukorra lahendamise protsessidega ning Euroopa Liidu liikmesriikide parimate praktikatega. Projekti lõpuks on koostöös sisuekspertidega valminud PPA-ülene MS lahendamise väljaõppekava ning MS lahendamist (sh tagasisaatmist) toetavad koolitusmaterjalid. Läbi viidud töötubade ja lauaõppuste järelmite alusel on ajakohastatud PPA MS, sh tagasisaatmistega seotud hädaolukorraplaanid ja muud valdkonda reguleer ivad sisudokumendid. 2.6.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on PPA ametnikud, sh massilise sisserände valdkonna koordineerimisega ja massilise sisserände hädaolukorra lahendamisega seotud PPA ametnikud ja välised koostööpartnerid. 2.6.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–31.12.2026. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuht-ekspert, massilise sisserände arendusekspert, rände kontaktametnik); - lähetuste kulud, sh õppevisiitidel osalemisega seotud kulud (sh päevaraha, kindlustus, majutus, kohalik transport jms); - konverentsi teemapaneeli korraldamise ja läbiviimisega seotud kulud (nt konverentsiteenus, toitlustus jmt, mis oleksid protsentuaalne jaotus konverents i abikõlblikest kuludest); - majandamiskulud (halduskulud, sideteenused jms kulud); - koolituskulud nagu töötubade, seminaride, õppuste korraldamine (nt materjalide ja tagasiside koostamine, ruumide rent, osalejatele toitlustus, majutus jms kulud); - Eesti ja välisekspertide kulu (nende osalemine töötubades/õppustel, sh transport, majutus, toitlustus jms kulud); - riigisisesed transpordikulud; - seadmete soetamine/rent (nt konverentsitehnika e-kohtuistungitele jm asjakohane seadmete soetus/rent töötubade/õppuste läbiviimiseks); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstav maks. 2.6.5. Projekti elluviija: PPA“. 2.7. Tagasisaatmisvaldkonna IT-lahenduste arendused 2.7.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on tagasisaatmise valdkonna infosüsteemide (nt ILLEGAAL2, SKEELD) järjepidev arendamine ja parimate lahenduste väljatöötamine ning töösse rakendamine. Eestis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste andmekogu ILLEGAAL2 ja sissesõidukeeldude riikliku registri SKEELD tähtaegsed arendustööd tagavad infosüsteemide nõuetekohase toimimise ning andmete vahetamise Euroopa Liidu süsteemidega, misläbi parandatakse infosüsteemide jätkusuutlikkust ning täidetakse Eestile pandud kohustusi. Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused: - SMITi hallatavate tagasisaatmise infosüsteemide püsimeeskonna ja välispartner ite kaasamise rahastamine;  - arendus- ja haldustööde teostamine vastavalt SIM-i ja PPA-ga kokkulepitud teekaardile; - kriitiliste intsidentide lahendamine ja infosüsteemi testimine; - teiste riigisiseste ja Euroopa Liidu infosüsteemidega (EES, ETIAS), sh IRMA2.0, koostalitusvõime toetamine. Läbiviidavate arendustööde eesmärgiks on sissesõidukeeldude riikliku registri SKEELD väljatoomise toetamine vananenud UUSIS platvormilt, sh muud vajalikud antud arendusega seotud tööd ja otsesed seosed teiste infosüsteemidega. ILLEGAAL2 üheks täiendavaks arenduseesmärgiks on võimaldada tagasisaadeta va l isikul tagasisaatmismenetluses dokumendi kättesaamist kinnitada elektroonilise märkega. Lisaks tuleb vajadusel täiendada või lisada andmevälju vastavalt RECAMAS mudeli uuendustele. 2.7.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena on tagasisaatmise valdkonnaga seotud IT arendusi järjepidevalt ja jätkusuutlikult realiseeritud. Arendustööde läbiviimisel on arvestatud tervikvaadet ja lähtutud valdkonna vajadustest. Infosüsteemidega seonduvad intsidendid on lahendatud ning vajalikud liidestused PPA ja teiste ametite infosüsteemidega ning EL infosüsteemidega on teostatud. Arendustegevused lepitakse iga-aastaselt kokku vastavalt SIM-i, PPA ja SMIT-ga kokkulepitud teekaardile. 2.7.3. Projekti sihtrühm Tegevuse otseseks sihtrühmaks on tagasisaatmismenetlusega seotud ametnikud. Kaudne sihtrühm jaotub kaheks: - Eestis seadusliku aluseta viibivad kolmandate riikide kodanikud, sh rahvusvahe lise kaitse taotlejad, kes saavad rahvusvahelise kaitse osas negatiivse otsuse ja kelle suhtes PPA ametnikud teostavad tagasisaatmisemenetlusega seotud toiminguid; - teised Eesti ametiasutuste töötajad, kes teostavad üle x-tee päringuid infosüstee mi ILLEGAAL2 oma asutuse põhimäärusest tulenevate ülesannete täimiseks ja üldiseks siseturvalisuse tagamiseks. 2.7.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–31.07.2028. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimine, koolituskulud); - infosüsteemide analüüsi, arenduse, testimise ja töös hoidmise kulu (sh täiendavate analüüside kulu); - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstav maks. 2.7.5. Projekti elluviija: PPA Partner: SMIT Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel. “ 10. Muudan käskkirja punkti 4.1. ja sõnastan selle järgmiselt: „4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0.“. Projekt Näitaja kood (kui Näitaja Sihttas Sihttase Selgitav teave kohaldub) ja nimetus mõõtü e 2024 2029 hik Menetlusvõimekuse ja AMIF O.3.3 arv 40 140 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist lahkumiskohustuse Taasintegreerimise abi otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses täitmise tagamine saanud tagasipöördujate on osaleja kolmanda riigi kodanikust arv tagasisaadetav. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). AMIF O.3.1 arv 30 110 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist Koolitustegevuses otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses osalejate arv on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt tagasisaatmisvaldkonnas. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Koostöö arendamine AMIF O.3.1. arv 20 70 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist isikute tagasisaatmise Koolitustegevuses otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses valdkonnas osalejate arv on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt tagasisaatmisvaldkonnas. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Tõlketeenus Toetatud osalejate arv arv 60 210 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist tagasisaadetavatele otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja kolmanda riigi kodanikust tagasisaadetav, kes on saanud tõlketeenuseid tagasisaatmismenetluse protsessis. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Tugiteenused AMIF O.3.3 arv 100 350 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist tagasisaadetavatele Taasintegreerimise abi otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses saanud tagasipöördujate on osaleja kolmanda riigi kodanikust arv tagasisaadetav. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). AMIF O.3.1. arv 30 90 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist Koolitustegevuses otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses osalejate arv on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt tagasisaatmisvaldkonnas. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Tagasisaatmisvaldkonn Hooldatud IT süsteemide arv 2 2 Hooldatud IT süsteemid. a IT arenduste arv ülalpidamiskulud Võimaliku ks AMIF O.3.1. arv 50 225 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist massiliseks Koolitustegevuses otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses sisserändeks osalejate arv on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt valmistumine ja selle tagasisaatmisvaldkonnas. lahendamine Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Tagasisaatmisvaldkonn AMIF O.3.2. Ostetud arv 2 2 Käesoleva näitaja tähenduses a IT-lahenduste seadmete arv, sealhulgas tagasisaatmisvaldkonna IKT-süsteem, mida arendused ostetud või ajakohastatud on kaasajastatud. Iga IKT-süsteemi saab IKT-süsteemide arv projekti kestel kajastada ainult ühe korra. 11. Muudan käskkirja punkti 4.2. ja sõnastan selle järgmiselt: „4.2. Punktis 2.3. nimetatud projekti* seireks ja hindamiseks kasutatav tulemusnäitaja: Näitaja algtase on 0.  Projekt Näitaja kood ja Näitaja Sihttase Selgitav teave nimetus mõõtühik 2029 Menetlusvõimekus AMIF R.3.7. Välja Arv 1190 Tagasisaadetav – Euroopa Liidust e ja saadetud projekti abil sunniviisiliselt välja lahkumiskohustuse tagasipöördujate arv saadetud kolmanda riigi kodanik. täitmise tagamine Tagasisaadetava andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18– 60, >60). * Teistel projektidel polnud AMIFi tulemusnäitajaid.“ 12. Muudan käskkirja punkti 5.1. ja sõnastan selle järgmiselt: „5.1. TATi eelarve on 7 030 657,29 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklik ust kaasfinantseeringust (25%). Projekt AMIF toetus Riiklik Kokku Kaudsete (EUR) kaasfinantseering (EUR) kulude määr (EUR) (% otsestest kuludest) Tugiteenused 599 591,25 199 863,75 799 455,00 7% tagasisaadetavatele Tõlketeenus tagasisaadetavatele 216 000,00 72 000,00 288 000,00 3% Menetlusvõimekuse ja 2 316 516,10 772 172,03 3 088 688,13 3% lahkumiskohustuse täitmise tagamine Koostöö isikute tagasisaatmise 607 050,15 202 350,05 809 400,20 7% valdkonnas Tagasisaatmisvaldkonna IT 232 091,37 77 363,79 309 455,16 Ei kohaldu arenduste ülalpidamiskulud Massilise sisserände toimetuleku 555 988,95 185 329,65 741 318,60 7% võimekuse tõstmine Tagasisaatmisvaldkonna IT- 745 755,15 248 585,05 994 340,20 1% lahenduste arendused TATi eelarve erinevus siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ eelarvest tuleneb vajadusest rakendada projekte erinevate l aegadel. Projektide lisamisel muudetakse TATi.“ 13. Täiendan käskkirja punkti 8.6. lausega: „Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat.“. 14. Täiendan käskkirja punkti 8.7. lausega: „SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh  aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.“. 15. Täiendan käskkirja punkti 9.3.4. ja sõnastan selle järgmiselt: „9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest dokumendihaldussüsteemi kaudu;“. 16. Täiendan käskkirja punkti 9.3.7. ja sõnastan selle järgmiselt: „9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolituste l osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks;“. 17. Täiendan käskkirja punkti 10.4. lausega „Lõpparuandes kirjeldab elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.“. 18. Täiendan käskkirja punkti 11.2. ja sõnastan selle järgmiselt: „11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikk use perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus) dokumendihaldussüsteemi kaudu esindusõiguslikuisiku poolt digitaalse lt allkirjastatuna.“. 19. Asendan käskkirja punktides 2.4.4., 8.5., 9.3.5., 10.1., 10.2., 10.4., 10.5. ja 10.9. läbivalt sõnad „e-toetuste keskkond“ sõnadega „e-toetuse keskkond“. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa: Seletuskiri EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/24-0095 - Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Kliimaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.02.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f5d29117-03ad-4b1a-afd8-1fb86bc7cdb0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f5d29117-03ad-4b1a-afd8-1fb86bc7cdb0?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main