Rakendusuuringu „Uudse rahastamisvahendi väljatöötamine ettevõtete innovatsioonimahukate investeeringute toetamiseks“ korraldamine

KÄSKKIRI 15.02.2024 nr 6 Rakendusuuringu „Uudse rahastamisvahendi väljatöötamine ettevõtete innovatsioonimahukate investeeringute toetamiseks“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punkti 19 alusel ja kooskõlas majandus- ja infotehnoloogiaministri 28.11.2023 käskkirjaga nr 154 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ §-ga 12: 1. Tellida rakendusuuring „Uudse rahastamisvahendi väljatöötamine ettevõtete innovatsioonimahukate investeeringute toetamiseks“ (edaspidi rakendusuuring; CVP kood: 73200000-4). 1.1. Uuringu objektiks olev teadmuspõhiselt koostatud rakendusuuring koos selle põhjal läbiviidud tulemuslikkuse hindamine ning valideeritud metoodika kirjeldusega ja koostatud soovitustega on rakendusuuring teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punkti 6 tähenduses. Uuringuga saadavat uut teadmist kasutatakse Eesti innovatsiooni ja teadusarendusega seotud kapitalimahukate investeeringute toetamiseks ning teadlikuks kujundamiseks, investeeringute suunamiseks ning turutõrgete ületamiseks, eriti silmas pidades regionaalset vaadet ning tasakaalustatud arengut ja kapitali kättesaadavuse parandamist. Uuring aitab luua selgust, milline on täna uudsete ja innovaatiliste investeeringute peamised turutõrked, kuidas valdkonda teadmuspõhiselt toetada ning millised on valdkonnaga seotud olulisemad väljakutsed ja võimalused. Käesoleva rakendusuuringu tulemuste avaldamine saab toimuda teadusvaldkonda puudutavates eriala-ajakirjanduses või teaduskonverentside raames ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) kodulehel. Seega omab uuring laiemalt mõju innovatsiooni ja teaduse edendamisele. 1.2. Tellitav rakendusuuring vastab riigihangete seaduses kehtestatud erandi tunnustele, kuna teenusest saadav kasu on laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks, see on uudne ning selle tulemused on ülekantavad Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tegevuste arendamiseks, mille läbi saavad kasu kõik Eesti ettevõtjad, kes planeerivad võtta kasutusele uudset tehnoloogiat. 1.3. Rakendusuuringu tulemusi rakendatakse TAIE arengukavas toodud eesmärkide täitmiseks, kus ühe tegevussuunana nähakse ette toetava ettevõtluskeskkonna loomist, sh kasvatades ettevõtete kõrgema lisandväärtuse loomise ja ekspordi võimekust. Ühe tegevusena nähakse ka ettevõtete finantseerimisvõimaluste parandamist, sh tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades (TAIE arengukava p 3.11). Samuti tuuakse arengukavas välja teadus- ja 1 „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ lk 20 (https://taie.ee/media/406/download).  2 tehnoloogiamahuka ettevõtluse arendamist, ettevõtluse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmist, kõrgema lisandväärtuse loomist ning tehnoloogia- ja arendusmahukaid (välis- )investeeringuid. Antud juhul on käesolev rakendusuuring üheks aluseks selgitamaks, mida ja kuidas soodustada/parandada kapitali kättesaadavust, selleks et toetada eelnevalt nimetatud riiklikke prioriteete. Eelneva põhjal arendada välja Eestis uudne rahastamisvahend, mis saaks olema hüppelauaks uudsete ja innovaatiliste lahenduste finantseerimiseks. 2. Kinnitan rakendusuuringu läbiviimise alusdokumendid, milleks on lähteülesanne (lisa 1) ja pakkumuste hindamismetoodika (lisa 2) ja lepingu projekt (lisa 3). 3. Nimetan rakendusuuringu tellimise eest vastutavaks isikuks MKMi ettevõtluse osakonna (edaspidi EVO) finantsinstrumentide eksperdi Andres Võrang’u. 3.1. Projektikoordinaatoriks kinnitan MKMi praktikandi Arina Zimina. 4. Moodustan komisjoni rakendusuuringu tellimise korraldamiseks, sealhulgas esitatud pakkumuste hindamiseks, eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, teostatud rakendusuuringu vastuvõtmiseks ja hinnangu andmiseks, järgmises koosseisus: 4.1. Komisjoni esimees Andres Võrang – MKMi EVO finantsinstrumentide ekspert. Komisjoni liikmed: 4.2. Kaarel Aus – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ettevõtete käenduste ja laenude osakonna juht, tema nõusolekul; 4.3. Mikk Vahtrus – MKMi arenduse ja innovatsiooni nõunik. 4.4. Kaie Nurmik – ettevõtluse osakonna ekspert. 5. Rakendusuuringut finantseeritakse MKMi vahenditest ja selle eeldatav maksumus käibemaksuta on 55 000 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler kantsleri ülesannetes  Lisa 3 TÖÖVÕTULEPINGU nr ERITINGIMUSED Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel kantsler Ahti Kuningas (edaspidi tellija), ja XXX, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu ese on rakendusuuringu „Uudse rahastamisvahendi väljatöötamine ettevõtete innovatsioonimahukate investeeringute toetamiseks“ (edaspidi töö) teostamine, mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu lisas 1. 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud rakendusuuringu „Uudse rahastamisvahendi väljatöötamine ettevõtete innovatsioonimahukate investeeringute toetamiseks“ tellimise tulemusena1 ning vastavalt rakendusuuringu korraldamise alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele2. 2.3. Täitja teostab punktis 2.1 nimetatud Töö ja annab I etapi Tulemi Tellijale 5 (viie) kuu pärast peale lepingu sõlmimist ja II etapi Tulemi Tellijale üle 7 (seitsme) kuu pärast Lepingu allkirjastamist. 2.4. Täitja teostab punktis 2.1 Töö Tellijale üle etappide kaupa. I etapi Tulem (sh vahearuande ja muu koostatud dokumentatsioon, vt lisaks Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ punkti 3) antakse üle pärast selle teostamist Pakkumuses esitatud ajagraafikust tuleneval tähtajal hiljemalt 5. (viienda) kuu viimasel tööpäeval arvates lepingu sõlmimisest. 1 Erand RHS § 11 lg 1 p 19 alusel 2 Kooskõlas MKM hankekorra §-ga 12  2.5. II etapi Tulem (sh lõpparuanne, protokollid, memod, uuringutulemusi tutvustav Powerpoint ettekanne, uuringutulemuste kokkuvõtte eesti ja inglise keeles (ja muu koostatud dokumentatsioon) vastavalt Lisa 1 Tehniline kirjelduse punktile 3 Tellijale üle hiljemalt 7. (seitsmenda) kuu viimasel tööpäeval arvates Lepingu allkirjastamisest. 2.6. Tellija vaatab töö üle viie tööpäeva jooksul arvates töö üleandmisest ja teatab töövõtjale, kui töö ei vasta lepingutingimustele. Nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku teate mittesaatmisel loetakse lõppraport tellija poolt heakskiidetuks. 2.7. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas … eurot, millele lisandub käibemaks 3.1.1. I etappi täitmisel tasutakse 50% punktis 3.1 nimetatud summast 3.1.2. II etappi täitmisel tasutakse 50 % punktis 3.1 nimetatud summast 4. Poolte volitatud esindajad 1.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja vastuvõtmisel on Andres Võrang, telefon 625 6390, e-post [email protected]. 4.1. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on …., telefon … , e-post … . 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: Lisa 1. Rakendusuuringu läbiviimise alusdokumendid (sh tehniline kirjeldus); Lisa 2. Töövõtja pakkumus. Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja- ministrid/hanketeated 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja ______________________ _____________________ või /allkirjastatakse digitaalselt/ või /allkirjastatakse digitaalselt/ Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm) Lisa 3 Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesoleva töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud………… (edaspidi Töövõtja) juhatuse liikme ……… poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna finantsinstrumentide eksperdile (edaspidi Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle poolte vahel …..……2024. aastal sõlmitud lepingu nr …. alusel osutatud töö alljärgnevalt: 1. ……………………………………………(üle antava(te) töö(d)e nimetus, detailne kirjeldus, ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited lepingu punktidele vms). 2. Tellija on töö tulemustega tutvunud ning võtab vastu ja allkirjastab töö tulemused, millega ühtlasi loetakse Töövõtja poolt üle antud töö vastuvõetuks. Käesolev akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas lepingu punktiga 3 arve esitamiseks summas …… (summa sõnades) eurot. Käesolev akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt  Lisa 1 Rakendusuuring „Uudse rahastamisvahendi väljatöötamine ettevõtete innovatsioonimahukate investeeringute toetamiseks“ TEHNILINE KIRJELDUS 1. Töövõtulepingu ese Töövõtulepingu esemeks on rakendusuuring „Uudse rahastamisvahendi väljatöötamine ettevõtete innovatsioonimahukate investeeringute toetamiseks“ (edaspidi Töö). 2. Töö taustainfo, eesmärk ja töö teostamisse kaasatavad asutused 2.1. Töö taustainfo Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (edaspidi TAIE) näeb ühe tegevussuunana ette toetava ettevõtluskeskkonna loomist, sh kasvatades ettevõtete kõrgema lisandväärtuse loomise ja ekspordi võimekust. Ühe tegevusena nähakse ka ettevõtete finantseerimisvõimaluste parandamist, sh tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades (p 3.1). Samuti tuuakse arengukavas välja teadus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse arendamist, ettevõtluse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmist, kõrgema lisandväärtuse loomist ning tehnoloogia- ja arendusmahukaid (välis-)investeeringuid. Antud juhul on käesolev uuring üheks aluseks selgitamaks, mida ja kuidas soodustada/parandada kapitali kättesaadavust, selleks et toetada eelnevalt nimetatud riiklikke prioriteete. Eelneva põhjal arendada välja Eestis uudne rahastamisvahend, mis saaks olema hüppelauaks uudsete ja innovaatiliste lahenduste finantseerimiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) on seadnud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele (edaspidi EIS) omanikuootused kolmikpöörde elluviimiseks, mille keskseks kohaks on ettevõtjate innovaatiliste ja teadmusmahukate projektide toetamine:  Rohepööre. Rohepöörde väljakutsete ja võimaluste tutvustamine huvirühmadele, pakkudes nõustamist ja platvorme võimaluste teostamiseks. Rahastuse pakkumine koos erasektoriga eri kapitaliinstrumentide ja -allikate (riigieelarve, EL fondid, kapitaliturg, pangad, rahvusvahelised arengupangad) kaudu.  Digipööre. Ettevõtete nõustamine tootmis- ja tegevusprotsesside digitaliseerimiseks ning selleks rahastuse pakkumine koos erasektoriga eri kapitaliinstrumentide ja -allikate (riigieelarve, EL fondid, kapitaliturg, pangad, rahvusvahelised arengupangad) kaudu.  Innovatsioonipööre. Uute, innovaatiliste ja teadmusmahukate lahenduste kasutuselevõtu ja tehnoloogilise innovatsiooni toetamine ettevõtetes, sh ülikoolide ja ettevõtete koostöö toetamine läbi rakendusuuringute ja koostöö teadus- ja arendusorganisatsioonide rahvusvahelise võrgustikuga. Iduettevõtluse ökosüsteemi arengu toetamine ja investeeringute hoogustamine. 1 Kuigi EIS koos tütarettevõtte AS SmartCap’iga leevendab täna laenude/käenduste ja omakapitaliinvesteeringute kaudu mitmeid kapitali kättesaadavusega seotud turutõrkeid (viimati kaardistatud 2021. aastal Ernst & Young (edaspidi EY) poolt läbi viidud „Kapitali kättesaadavuse turutõrke uuring kasvurahastuse ja suuremahuliste finantstehingute puhul“) VKE-de seas, siis tänases olukorras puudub sobiv instrument innovaatiliste lahenduste finantseerimiseks. 2021. aastal EY poolt läbi viidud uuring tõi välja suurprojektide finantseerimisel kolm kõige kriitilisemat takistust:  Suurimaks takistuseks suuremahulise kapitali kaasamisel on ettevõtjate ja finantseerijate hinnangul piisava tagatise puudus, seda eriti tõmbekeskusest väljaspool. Kapitali pakkujad näevad riski ka rahavoo prognoosimatuses (nt uue tehnoloogia kasutuselevõtu puhul), mis kombineerituna omakapitali ebapiisavusega võib saada takistuseks vajaliku rahastuse saamisel.  Välise osapoole omakapitaliinvesteeringu kaasamisel on takistusteks selle pakkujate ebasobivad tingimused (nt osalust puudutav, väljumise tingimused, nõutud marginaal) ning investorite piiratud valik. Ettevõtjad on toonud välja välisinvestorite soovi näha, et riik toetab konkreetset suurinvesteeringut oma territooriumil ning on samuti valmis riske jagama.  Finantsasutuste hinnangul on suuremahuliste tehingute rahastamisel peamiseks takistuseks kõrge riskitase, mida soovitakse jagada. Uute projektide puhul on kõige keerulisem just käivitamisfaas ning riigi sekkumine on põhjendatud käivitamisfaasi läbimiseks, mil turg pole valmis piisavas mahus finantseeringut pakkuma. Kuivõrd suurprojektid/kasvuinvesteeringud on Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks igati olulised, siis ka Eesti Pangaliit on välja toonud, et EIS-iga koostöös tuleks leida meetmed, mis kindlustaks enamate suuremahuliste projektide finantseerimise kohalike turuosaliste poolt. Kirjeldatud investeeringute toimumist on osaliselt samuti pärssinud COVID-19 pandeemia mõjud, Ukraina sõda ja ka energiakriis. Samas Eesti majandusele tervikuna ja samuti ka regionaalsest arengust lähtuvalt iga taoline investeering on oluline, mistõttu tuleks kindlustada, et ükski mõistliku riski-tulu suhtega projekt ei jääks puuduva finantseerimise tõttu tegemata. Kõige mõjusamalt võiks toimida lahendus, kus EIS-i kaudu oleks võimalik kombineerida kommertspanga finantseerimist EIS-i käendusega ja vajadusel ka näiteks SmartCap’i omakapitaliinvesteeringuga (erafondivalitseja kaudu või ka otseinvesteeringuna). Samas ehk on põhjendatud pakkuda sarnaselt tööstuslaenu või regionaallaenu kõrvale täiendav finantstoode näiteks ettevõtte kasvu- või innovatsiooni toetamiseks. 2.2. Töö eesmärk Käesoleva rakendusuuringu eesmärk on töötada välja uudne rahastamisvahend (-vahendid), mille läbi luua ettevõtetele võimalus teadusmahukate arenduste kiiremaks ellukutsumiseks olukorras, kus pangad ei ole veel valmis tehnoloogia uudsuse tõttu täiel määral investeeringut finantseerima. 2 Uute finantseerimisvahendite väljatöötamisel tuleb arvestada, et need vastaksid Eesti eripärale ja vajadustele ning looksid uudseid võimalusi innovaatiliste ja tehnoloogiamahukate projektide rahastamiseks. Rakendusuuringu käigus vajavad lahendamist järgmised uurimisülesanded: - Ülesanne 1: tuvastada ja mõista väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-de) ning suurettevõtete erinevaid vajadusi ja väljakutseid kapitali kaasamisel, eriti teadus- ja tehnoloogiamahukates sektorites. Tuvastada ettevõtete vajadustest ja kitsaskohtadest lähtuvalt kohaliku turu rahastamisvahendite puudujäägid, kitsakohad, võimalikud turutõrked kapitali kaasamisel innovatiivsete ja tehnoloogiamahukate projektide finantseerimisel. Pöörata tähelepanu rohepöördega seotud investeeringutele, kus täna vajalikud tehnoloogiad on alles arendusfaasis ning juurdepääs rahastusele ja innovatsiooniks vajalikule taristule on keeruline1. Rakendusuuringu käigus tuleb selgelt eristada, millist laadi investeeringutega on tegemist:  Kas tegu on tehnoloogiaarendusega: Selgitada välja, millises ulatuses ja millist tüüpi kapitali on vaja ettevõtte sisese tehnoloogiaarenduse läbiviimiseks ja mis on peamised takistused kapitali kaasamisel. See hõlmab teadus- ja arendustegevust (TA), mis keskendub uute tehnoloogiate väljatöötamisele või olemasolevate parendamisele.  Innovatsiooniga seotud takistused olemasoleva tehnoloogia ülevõtmisel: Tuvastada, millised on peamised takistused ja vajadused ettevõtetel olemasoleva tehnoloogia ülevõtmisel, mis on seotud innovatsiooniga. See sisaldab uute tehnoloogiliste lahenduste integreerimist ettevõtte tegevusse või tootmisprotsessidesse.  Taristuinvesteeringud tehnoloogia baasil tootmise alustamisel või laiendamisel: Milliseid investeeringuid on vaja tehnoloogia baasil tootmise alustamiseks või laiendamiseks, pöörates erilist tähelepanu taristuinvesteeringutele. See hõlmab nii uute tootmisliinide loomist kui ka olemasolevate laiendamist, kasutades innovatiivseid tehnoloogiaid. - Ülesanne 2: Analüüsida olemasolevaid alternatiivseid lahendusi Euroopa Liidu liikmesriikide võimalike innovatsiooni või uutel tehnoloogiate põhinevate finantseerimismeetmete kaardistuse näol. - Ülesanne 3: Töötada välja Eesti majanduskeskkonnale sobivad potentsiaalsed uued tooted ja lahendused innovatsiooni finantseerimiseks ja erainvesteeringute mõju suurendamiseks ning valideerida nende lahenduste tõhusust sihtrühmadega. - Ülesanne 4: Pakkuda poliitikakujundajale valideeritud lahendustest lähtuvalt välja praktilised soovitused, kuidas Eesti turul vastavat uut rahastusinstrumenti pakkuda koos konkreetse, eelnevalt Eesti turu kontekstis valideeritud rahastamisskeemi lahendusega. Rakendusuuringu tulemusel valmib Eesti turule sobilikuim rahastusinstrumendi lahendus/ed ja selle sekundeerivad teaduspõhiselt koostatud soovitused, ettepanekud ja ekspertarvamused, 1 Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis (Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis - Arenguseire Keskus 3 mille kaudu saab Eesti ettevõtete innovaatilisi lahendusi finantseerida. Rakendusuuringu raames kirjeldatakse, millisel tasemel paiknevad pakutavad lahendused Eesti innovatsioonitrepil2. Uuringu laiem kasusaajate ring on kogu Eesti ettevõtjad k.a katuseorganisatsioonid ning finantsasutused. Töö (rakendusuuring) teostamisel tuleb järgida teadus- ja arendustegevuse põhitingimusi ja kriteeriume3: 2.2.1. Uudsus – rakendusuuringu raames luuakse uus finantseerimispõhine lahendus ettevõtete innovaatiliste lahenduste toetamiseks. Täna selline lahendus Eestis puudub ning teiste riikide kogemuse ülevõtmine ei tagaks Eesti majanduskeskkonna ja siinsete ettevõtete vajaduste ning väljakutsetega arvestamist. 2.2.2. Loomingulisus – rakendusuuring peab olema läbiviidud olemasolevatele teadmistele toetudes, aga peab sisaldama ka uusi käsitlusi ja ideid, mis aitaks välja töötada uudset, Eesti konteksti arvestavat finantsinstrumenti. 2.2.3. Ettemääramatu tulemus – rakendusuuringu lõpptulemust ette ei ole täpselt teada, parim võimalik mudel innovatsiooni toetava(-te) rahastusinstrumendi(-tide) pakkumiseks kujuneb rakendusuuringu raames. Rakendusuuringu I etapis toimub mudeli valideerimine ehk testitakse praktilist rakendatavust ja tõhusust koostöös sidusrühmaga. Käesolevalt puudub teadmine, milline lahendus on Eesti kontekstis parim ning milline lahendus sobiks kõige paremini just suuremahuliste ning innovaatiliste projektide riskide jagamisel. 2.2.4. Süstemaatilisus, st tegevus toimub vastavalt koostatud plaanile. Rakendusuuring peab olema süsteemselt tegevuste ja etappidena läbi mõeldud ja planeeritud ja dokumenteeritud, mis võimaldab tegevuste iteratiivsust ja korratavust. Loodav lahendus on turul täiesti uudne, mistõttu kaasatakse teaduskraadiga valdkonnaeksperte, kes aitavad jõuda põhjaliku teadusliku rakendusuuringuga parimate tulemusteni ning aitavad valideerida metoodikat kõige sobivamal viisil. 2.2.5. Ülekantavus ja korratavus – rakendusuuringu käigus loodud mudelid ja lahendused peavad olema vabalt kättesaadavad ja kasutatavad rakendamise või kordamise eesmärgil teiste valdkondade raames ning, et uuest teadmisest saadav kasu oleks maksimaalne. Rakendusuuringu tulemuste avaldamine võib toimuda nt teadusvaldkonda puudutavates erialakirjanduses või/ja teaduskonverentside raames. 2.2.6. Rakendusuuringu ülesanded: Tellitava rakendusuuringu neli uurimisülesannet on jagatud kaheks etapiks järgmiselt: 2 Eesti innovatsioonitrepp: https://employers.ee/innovatsioonitrepp-kiirendab-ettevotete-arengut/ 3 Kättesaadavad: Frascati käsiraamat. Teadusuuringuid ja eksperimentaalarendust käsitlevate andmete kogumise ja esitamise suunised“ (2015), 2. peatükk „Teadus- ja arendustegevust kirjeldavad mõisted ja määratlused“, https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pd 4  Töö I etapp – erinevate liikmesriikide innovatsiooni või uute tehnoloogiate finantseerimisskeemide kaardistus ja kohaliku turu-uuringu läbiviimine (uurimisülesanded 1 ja 2). Selle põhjal Eesti turule võimaliku innovatsiooni- või kasvulaenu lahenduse välja pakkumine ning valideerimine (uurimisküsimus 3). Töö II etapp – Töö I etapi väljundist tulenevalt praktiliste ja konkreetsete lahenduste pakkumine Eesti kapitaliturul esinevate kitsaskohtade lahendamiseks ja võimaluste kasutamiseks (uurimisülesanne 4) koos riigile sobiva rahastamisskeemi lahenduse välja pakkumisega. 3. Töö tegevused ja oodatav tulem Uuringu tulemusena on välja selgitatud Eesti ettevõtete rahastusvajadused ja turutõrked innovaatiliste/tehnoloogiamahukate projektide finantseerimisel ning pakutud välja uudne rahastamisinstrument innovaatiliste lahenduste finantseerimiseks. Tulemused annavad ülevaate, milliste probleemidega on Eesti ettevõtted kokku puutunud ning kas või kuidas need on lahenenud. Täpsustub vajadus riigi sekkumise järele – milliseid sihtrühmasid ja milliste instrumentidega on riigil kõige mõistlikum toetada, et ettevõtete finantseerimisvõimalusi parandada ning kasvatada seeläbi ettevõtete kõrgema lisandväärtuse loomise ja ekspordi võimekust koos konkreetsete ettepanekutega innovatsiooni finantseerimise pakkumisel koos riigiabireeglite soovitustega. Uuringu raames on eeldatud, et kaitsetööstuse eripära on samuti arvesse võetud. 3.1. Uurimisülesanne 1 (I etapp): Teiste riikide innovatsiooni toetavate rahastusinstrumentide lahenduste kaardistus. Võimalik metoodika: dokumendianalüüs ja kvantitatiivse ning kvalitatiivse andmeanalüüsi kombineerimine. 3.1.1. Millised on teiste riikide kogemused eelarvelt mahukate ja innovaatiliste suurtehingute finantseerimise soodustamisel? Eesmärk on vähemalt viie riigi lahendused ära kaardistada, nt eelistatult Saksamaa (KfW), Austria (Austria Wirtschaftsservice Gesellschaft mbH), Holland (Netherlands Enterprise Agency), Prantsusmaa (Bpifrance) ja Soome (Business Finland, Finnvera) näitel ning mujal asjakohastes riikides. 3.1.2. Mis nõuded on esitatud ettevõtjale ning investeeringule ja kuidas on seatud erinevate rahastamisvahendite puhul innovatsiooni tingimused. 3.1.3. Kuidas on teiste riikide teenuste sihtgrupid/fookused leitud? 3.1.4. Kas esineb lisanõudeid või välistusi? Näiteks on innovatsiooni rahastamisel välistatud teatud sektorid. 3.1.5. Millised on näited võimalikest toodetest ja struktuurist erinevate riiklike finantstoodete kombineerimisel. Kas leidub tooteid, kus on toetus kombineeritud laenuga või näiteks on kasutusel lahendus, mille raames asendatakse teatud juhul laen toetusega? 3.1.6. Kas investeeringute puhul, mis näiteks panustavad lisaks kliimaeesmärkide täimisesse, ressursisäästu või ringmajanduse tegevustesse, esineb laenu saamisel täiendavaid soodustavaid tingimusi? 5  3.1.7. Kuidas on korraldatud pakutavate rahastamisvahendite riigiabireeglid? 3.1.8. Kas laenu finantseerimiseks või riski maandamiseks pakutakse ka lisaks käendust ja millistel tingimustel? 3.1.9. Kuidas on lahendatud vastava finantsasutuse poolt pakutavate rahastamisvahendite riskide maandamine? Kas vastavate rahastamisvahendite puhul on kasutusel ka riski jagamisel vastava riigi poolt pakutavat garantiid või mõnda muud lahendust? Kui jah, siis mis tingimustel? 3.1.10. Kas pakutavate toodete puhul kasutatakse riski jagamiseks mõnda edasikindlustamise võimalust näiteks läbi Euroopa Investeerimispanga (edaspidi EIB) või Euroopa Investeerimisfondi (edaspidi EIF). 3.1.11. Kas toodete puhul on lubatud ka kombineerimine teiste Euroopa Liidu toetusmeetmega ja millistel tingimustel? 3.1.12. Kas teistes riikides on innovatsiooni toetavate rahastusinstrumentide näol tegu isetasuvate või kulumeetmetega? 3.1.13. Kuidas täpsemalt on lahendatud konsultatsiooniteenus finantseeringu saamisel ettevõtjatele? 3.2. Uurimisülesanne 2 (I etapp): Eesti turutõrkeanalüüs. Võimalik metoodika: uuringu läbiviimine, dokumendianalüüs ja kvantitatiivse ning kvalitatiivse andmeanalüüsi kombineerimine. Turutõrke uuringus on kasutatud ka küsimuste koostamisel eelneva ehk uurimisülesande I tulemit. 3.2.1. Millistes sihtrühmades/sektorites esinevad turutõrked ettevõtete kasvu- ja suuremahuliste projektide finantseerimisel? 3.2.2. Mis eesmärkide täitmiseks on ettevõtetel kasvuraha ebapiisavalt saadaval – ekspordivõimekuse suurendamine, toote- ja teenuse innovatsioon, digitaliseerimine, energiasääst, ehk investeeringud taastuvenergiasse, toote- ja teenuse väärtusahelas üles liikumine, kohaliku ressursi väärindamine, uute toodete ja teenuste turule toomine ning portfelli mitmekesistamine, ühinemise ja omandamise tehingud. 3.2.3. Millistes sektorites4 on põhjendatud riigi sekkumine kapitaliturul ja millistes ei ole põhjendatud, et majanduslik mõju ja võimendus oleks suurim? 3.2.4. Millised on ettevõtete takistused ja väljakutsed innovatsioonimahukate või uudse tehnoloogiaga projektide rahakaasamiste puhul? 3.2.5. Kas innovatsioonimahukate või uudse tehnoloogiaga projektide finantseerimisel on seatud pangandussektorile seadusandlikud piirangud? 3.2.6. Mis puudused (nt tehnoloogiarisk, puudulik äriplaan, tagatise, omafinantseeringu puudumine jne) iseloomustavad pankade poolt pooleli jäetud suurtehinguid? 3.2.7. Nõudluse hindamine, hinnanguliselt mitu innovaatilist projekti jääb aastas rahastamata või liigub Eestist väljapoole ilma riigi sekkumiseta? 4 Või ka alternatiivsed karakteristikud nagu nt ekspordi potentsiaal, regionaalne või sotsiaalmajanduslik mõju vms 6 3.3. Uurimisülesanne 3 (I etapp): Teiste riikide kogemuse ja turutõrkeanalüüsist selgunud tulemuste põhjal koostatud ning valideeritud hüpotees võimalikest rahastamisvahenditest koos riigiabianalüüsiga. Võimalik metoodika: dokumendianalüüs, intervjuud ja/või fookusgrupid ja kvantitatiivse ning kvalitatiivse andmeanalüüsi kombineerimine. 3.3.1. Innovatsiooni toetava rahastusinstrumendi mudeli väljatöötamine: Töötatakse välja konkreetne mudel või mudelid, mis on sobivad Eesti ettevõtluskeskkonda silmas pidades. Toetudes eelnevalt teostatud turutõrke uuringul ja teiste riikide kogemustel. 3.3.2. Riigiabi ja regulatiivse sobivuse analüüs: Hinnatakse mudelite ühilduvust kehtivate seadusandlike ja regulatiivsete nõuetega, sealhulgas riigiabi reeglitega, et tagada nende seaduslikkus ja rakendatavus. 3.3.3. Mõju hindamine: Analüüsitakse, kuidas väljapakutud mudelid mõjutavad Eesti majandust laiemalt, sealhulgas nende potentsiaali soodustada innovatsiooni ja ettevõtluse arengut. 3.3.4. Nõustamisteenuste ja täiendavate toetusmeetmete väljatöötamine: Pakutakse välja lisameetmeid, nagu nõustamisteenused ja koolitusprogrammid, et toetada ettevõtjaid võimalike uute rahastusinstrumentide võimaluste maksimaalsel ärakasutamisel. 3.3.5. Mudeli valideerimine: Testitakse väljatöötatud mudeli(te) praktilist rakendatavust ja tõhusust koostöös sihtrühmadega, nagu ettevõtjad, finantseerijad ja poliitikakujundajad (v.t punkt 7). Valideerimisprotsess hõlmab tagasiside kogumist ja mudeli kohandamist vastavalt sellele. 3.3.6. Pilootprojektide kavandamine: Planeeritakse ja viiakse läbi pilootkaasus, et testida mudelite praktilist rakendust reaalses majanduskeskkonnas koos sidusrühmadega. 3.3.7. Sidusrühmade kaasamine ja koostöö: Tagatakse pidev suhtlus ja koostöö erinevate sidusrühmadega kogu uuringu vältel, et tagada lahenduste asjakohasus ja tõhusus (v.t punkt 7). Uurimisülesande nr. 3 eesmärk on tagada, et väljatöötatud rahastamismudel(id) oleksid praktilised, tõhusad ja kohandatud Eesti majanduskeskkonna vajadustele, pakkudes kindlat alust ettevõtete innovatsiooni ja kasvu toetamiseks. Teenuse I etapi väljundiks on eestikeelne vahearuanne, mis kajastab kõiki uurimistöö eelnevate uurimisülesannete etappe s.h uute finantsinstrumentide mudeldamist ja valideerimist. Vahearuanne sisaldab:  Detailset kirjeldust: Ülevaadet teiste riikide praktikast, läbiviidu turutõrke tulemuste analüüsi ning kirjeldust väljatöötatud mudelitest ja finantsinstrumentidest, sealhulgas kirjeldades nende struktuuri, eesmärke ja eeldatavat mõju.  Analüütilisi tulemusi: Analüüsitud on tulemused, mis käsitlevad mudelite ja finantsinstrumentide efektiivsust, sobivust ja rakendatavust Eesti kontekstis. 7  Visuaalsed materjale: Aruannet täiendavad kommenteeritud ja analüüsitud joonised, graafikud ja tabelid, mis aitavad paremini mõista keerukaid mudeleid ja nende mõju.  Sidusrühmade tagasisidet: Aruandes käsitletakse ka sidusrühmade tagasisidet ja nende vaatenurki, mis on kogutud nii mudeli valideerimise kui ka pilootprojektide käigus. 3.4. Uurimisülesanne 4 (II etapp): Riigi roll ja võimalused soodustada Eesti ettevõtete kapitali kättesaadavust innovatsioonimahukate projektide finantseerimisel. Võimalik metoodika: fookusgrupi arutelud ettevõtjate, kaasatud EIS-i toetusmeetmetest abi saanud ettevõtted nagu näiteks rakendusuuringu programmi, arenguprogrammi, Ida- Viru ehk Õiglase Ülemineku Fondi toetuse saajad jne, EIS-i välisinvesteeringute keskus, Eesti Pangaliiduga, Eesti Riski- ja Erakapitali Assotsiatsiooniga ning vajadusel teiste ettevõtete esindusorganisatsioonidega (v.t punkt 7). Antud uurimisülesanne keskendub uurimisülesandes 1, 2 ja 3 tuvastatud erisustele ning analüüsib nii nende põhjuseid kui ka omavahelisi seoseid ja toob välja potentsiaalsed võimalused innovatsiooni toetava(-te) rahastusinstrumendi(-tide) võimalikuks pakkumiseks. Tuginedes eelnevalt välja selgitatud informatsioonile võrdlusgrupis ning teiste Euroopa Liidu liikmesriikide parimatele praktikatele. 3.4.1. Koostatud analüüs milliseid rahastamisvahendeid võiks Eestis innovatsiooni finantseerimisel kaaluda ning miks? 3.4.2. Koostatud analüüs, millist edasikindlustamise või riski jagamise lahendust vastavate rahastamisvahendite puhul võiks kasutada. 3.4.3. Eelneva põhjal koostatud riigi seisukohalt innovatsiooni toetava(-te) rahastusinstrumendi(-tide) toote/toodete rahastamisskeem koos õigusliku analüüsiga. Sisaldades ettepanekuid, mida tuleb antud skeemi rakendamiseks „Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses“ (edaspidi ETS) ja vastava seadusega seotud määruste raames lisada või muuta. 3.4.4. Milline võiks ja peaks olema riigi roll varasemalt tuvastatud turutõrgete lahendamisel, sh eri majandustsüklites? 3.4.5. Uute riiklike rahastamisvahendite rakendamise võimendava mõju ja lisandväärtuse hindamine potentsiaalsete kasusaajate põhjal. 3.5. Teenuse II etapi väljundiks on järgmised töötulemused: 3.5.1. Eestikeelne kirjalik lõpparuanne, mis hõlmab kõiki ülalnimetatud küsimusi mõlemast teenuse etapist, väljatöötatud toodete kirjeldust ning mida saadavad kommenteeritud joonised, graafikud ja tabelid. Lõpparuandes käsitletavate küsimuste ring võib olla ka laiem, kui see osutub vajalikuks töö teostamise käigus ning on otseselt seotud püstitatud eesmärkidega. 3.5.2. Rakendusuuringu lõpparuande põhjal eesti- ning ingliskeelse uuringutulemusi tutvustav lühendatud Powerpoint ettekanne ning uuringutulemuste 1-leheküljepikkuse kokkuvõtte eesti ja inglise keeles. 8  3.5.3. Infoseminar uuringu tulemuste tutvustamiseks, pakkudes osalejatele võimalust saada ülevaade uuringu tulemustest ja peamistest järeldustest. 4. Nõuded pakkuja meeskonnale: 4.1. Pakkuja peab hanke objektiks oleva uuringu tegevuste läbiviimiseks moodustama teadusvõimekuse ja -kogemusega ekspertidest koosneva meeskonna, milles on esindatud läbiviimise pädevused ja eelnevad kogemused. Finantsanalüütiku raames on eeldatud, et kaasatakse väliseksperti. 4.2. Meeskonda peavad kuuluma liikmed, kellest igaüks eraldi peab vastama vastavale liikmele sätestatud nõuetele ning kelle pädevused kokku peavad katma uuringu olulisemateks ülesanneteks vajalikud oskused vähemalt järgmiselt: 4.2.1. Projektijuht: 4.2.1.1. Peab olema hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäev) eelneva viimase 60 kuu jooksul projektijuhtimise kogemust, mille jooksul on juhtinud vähemalt 3 uuringu läbiviimist projektijuhi rollis, mis hõlmas ka uuringu metoodika loomist. Projektijuht on tellijale esmaseks kontaktiks ning ta vastutab projekti sujuva läbiviimise, koordineerimise ja tellijaga teabevahetuse eest (esitada vastav kogemus CVs); Metoodik: 4.2.1.2. Peab omama hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäev) eelneva viimase 60 kuu jooksul vähemalt 24 kuud töökogemust metoodikuna, mille jooksul on teinud töid metoodikuna vähemalt 3 (kolmes) teadus- ja arendusuuringus5, mille üheks uurimisülesandeks on/oli metoodika väljatöötamine, ning on olnud otseselt seotud metoodika väljatöötamisega vastavates uuringutes (uuringud peavad olema lõppenud nimetatud referentsperioodil või olema kestnud pakkumuse esitamise hetkeks vähemalt 6 kuud); 4.2.2. Finantsanalüütik (välisekspert) 4.2.2.1. Välisekspert peab omama hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäev) eelneva viimase 60 kuu jooksul vähemalt 24 kuud töökogemust finantsanalüütikuna, mille jooksul on teinud töid vähemalt 3 (kolmes) projektis, mille sisuks on majandus ja/või maksualased analüüsid (projektid peavad olema lõppenud nimetatud referentsperioodil või olema kestnud pakkumuse esitamise hetkeks vähemalt 6 kuud);. 4.2.3. Majandusanalüütik: 4.2.3.1. Peab omama hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäev) eelneva viimase 60 kuu jooksul vähemalt 24 kuud töökogemust majandusanalüütikuna, mille jooksul on teinud töid vähemalt 3 (kolmes) teadus- ja 5 Teadus- ja arendustegevus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes. 9  arendusuuringus6, mille sisuks on majandus ja/või maksualased analüüsid (uuringud peavad olema lõppenud nimetatud referentsperioodil või olema kestnud pakkumuse esitamise hetkeks vähemalt 6 kuud);. 4.2.4. Jurist: 4.2.4.1. Peab olema hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäev) eelneva viimase 60 kuu jooksul omandanud vähemalt 24 kuud töökogemust õiguseksperdina, mille jooksul on teinud töid õigus- ja riigiabianalüüsi koostamisel. 4.3. Vähemalt ühel alapunktides 4 nimetatud meeskonnaliikmel peab olema vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning kes on avaldanud vähemalt 3 (kolm) kõrgetasemelist publikatsiooni (mis vastavad klassifikatsioonile 1.1, 1.2, 2.1 või 3.1) (esitada vastav kogemus CVs). 4.4. Pakkuja esitab pakkumuses punkti 4 alapunktides nimetatud pädevuste ja kogemusega kasutatavate meeskonnaliikmete nimekirja koos projektimeeskonna liikmete CV-dega, milles on selgelt ja üheselt tuvastatavad tingimustele vastavuse hindamiseks vajalikud andmed. CV-de esitamisega pakkuja ühtlasi kinnitab, et vastavad meeskonnaliikmed on andnud nõusoleku töö teostamisel osalema. 4.5. Üks isik võib täita maksimaalselt kahte rolli (nt projektijuht-metoodik), kuid sellisel juhul peab antud isik täitma igale antud rollile esitatud nõudeid. 4.6. Juhul, kui pakkuja nimetab meeskonna koosseisu täiendavaid liikmeid, keda pole nõutud või kellele pole seatud tingimusi (nt assistent), siis nende meeskonnaliikmete osas nõuetele vastavust ei kontrollita. 5. Nõuded töö teostamisele Hangitavate tööde teostamise tähtaeg on 7 (seitse) kuud arvates hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast. Pakkujal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete tööde teostamisega hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast arvates ja nimetatud tingimusega tuleb Pakkujatel pakkumust, s.h projektiplaani, esitades arvestada. Lõpparuande maht ei tohi ületada 50 lehekülge, mille hulka ei loeta kirjanduse loetelu, lisasid jms. 6. Tulemuse rakendamine Töötulemid on mõeldud kasutamiseks Hankijale ning Hankijaga seotud huvigruppidele (nt avaliku sektori asutused, ettevõtjad ning pangandussektor). Uuringu tulemusi kasutatakse „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ alusel uute rahastamisvahendite ehk (i) laenude, (ii) käenduste ja (iii) omakapitaliinvesteeringute rakendamiseks. 6 Teadus- ja arendustegevus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes. 10 Töötulemite ning uuringu käigus kogutud informatsiooni intellektuaalomandi õigused kuuluvad Hankijale. Hankijal on õigus tööd avalikustada Hankija veebilehel ja muudes infokanalites, ilma et sellega kahjustataks või piirataks rakendusuuringu koostaja õigusi. 7. Töö teostamisse kaasatavad asutused Töö teostamisse tuleb vähemalt kaasata: 7.1.1. EIS-i välisinvesteeringute keskus, ettevõtete käenduste ja laenude osakond, toetuste üksus, Startup ökosüsteemi osakond, rakendusuuringute keskus. 7.1.2. AS SmartCap 7.1.3. Eesti Pangaliit 7.1.4. Eesti Riski- ja Erakapitali Assotsiatsiooniga 7.1.5. Eesti Kaitsetööstuse Liit 7.1.6. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 7.1.7. Eesti Keemiatööstuse Liit 7.1.8. Eesti Plastitööstuse Liit 7.1.9. Eesti Elektroonikatööstuse Liit 7.1.10. Eesti Masinatööstuse Liit 7.1.11. Eesti Toiduainetööstuse Liit 7.1.12. Eesti Meretööstuse Liit 7.1.13. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 7.1.14. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ 7.1.15. Asutajate Selts 7.1.16. Eesti Puitmajaliit ning vajadusel teiste ettevõtete esindusorganisatsioonidega 8. Töö tuleb teostada 2 (kahes) etapis järgmiselt: 8.1. I etapi Tulem antakse üle pärast selle teostamist edukaks tunnistatud pakkumuses esitatud ajagraafikust tulenevatel tähtajal. Koos I etapi Tulemiga esitab Pakkuja lepingu lisale 3 vastava digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti. II etapi Tulemi esitab Töövõtja Tellijaga sõlmitud lepingu punktis 2.2 sätestatud tähtajaks. Koos II etapi Tulemiga esitab Töövõtja lepingu lisale 3 vastava digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti. I etapp peab valmis saama hiljemalt 5 (viie) kuu pärast lepingu sõlmimist. 8.2. Pakkuja esitatud pakkumuses on kirjas, millised Töö tegevused kuuluvad I ja II etappi. Pakkuja esitatud Töö tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise alused peavad olema põhjendatud (põhjendatust arvestatakse ka pakkumuse hindamisel). Pakkuja peab pakkumuse koostamisel ning tegevuste jagamisel I ja II etappi arvestama, et I etapi täitmise eest tasub Hankija 50% kogusummast ja II etapi eest 50% kogusummast. I etapis teostatud Töö tegevused moodustavad I etapi Tulemi ja II etapis teostatud Töö tegevused moodustavad II etapi Tulemi. 11  8.3. Enne I etapi tulemuste vastuvõtmist ja selle eest tasumist peab MKMi juhtrühm kinnitama, et need tulemused vastavad tehnilisele kirjeldusele, nagu on määratletud lepingu punktides 2.4 ja 2.5 ning uuringu läbiviimise dokumendi lisas 1 toodud tehnilistes kirjeldustes punktides 3.1, 3.2 ja 3.3. 8.4. II etapi tulemusel on koostatud rakendusuuring, mis on kinnitatud MKMi juhtrühma poolt ja vastab oma sisult lisas 1 toodud tehnilise kirjelduse punktile 3. 8.5. II etapp lõpeb lõpparuande esitamisega. Enne lõppraporti esitamist esitatakse vähemalt kaks nädalat enne lõpptähtaega lõppraporti mustand kooskõlastamiseks. Lõppraporti vastuvõtmisel allkirjastab Tellija vastava akti ja Töövõtjale tasutakse ülejäänud 50% töö kogumaksumusest. II etapp peab valmis saama 7 (seitsme) kuu jooksul lepingu sõlmimisest. 8.6. Punktis 3.5.3 nimetatud infoseminar tuleb läbi viia hiljemalt 30 päeva pärast lõppraporti vastuvõtmisest. Täpsem päev lepitakse poolte vahel kokku. 8.7. Töö teostamise algusajaks on hiljemalt 7 (seitse) päeva pärast lepingu sõlmimist. 9. Pakkuja Töö juhtimine 9.1. Töö teostamisel tagab Pakkuja ülesannete tähtaegse valmimise vastavalt lepingutingimustele. Pakkuja ülesanne on Töö teostamise ja selle tulemite tagamine ning võimalike riskide maandamismeetmete planeerimine ja rakendamine vastavalt töövõtulepingule. Pakkuja projektijuht korraldab projektirühmade üld-, teemapõhiseid ja erakorralisi koosolekuid: valmistab ette päevakava ja vajalikud töömaterjalid koostöös ja kooskõlastatuna Tellija projektijuhiga, juhib koosolekuid, korraldab protokollimise ja juhtrühmas juhtrühma liikmete vastuvõetud otsuste täitmise. 10. Projektiplaan ja ajakava 10.1. Pakkuja esitab pakkumuses projektiplaani ja ajakava näiteks Gantti diagrammina või muu samaväärse vahendiga näitlikustatult, mis sisaldab muuhulgas tööde teostamist tutvustavat ülevaadet, tulemeid, riskide haldamise meetmeid, mille koostamisel tuleb lähtuda allpool toodud tingimustest ja tehnilisest kirjeldusest. 10.2. Pakkuja esitab töö tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega kirjelduse (s.o töö teostamise projektiplaan ja ajakava), mis peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele: 10.2.1. Pakkuja esitab teostatava Töö kirjelduse ning selgitab arusaama rakendusuuringu eesmärgist, mis põhjalikult, selgelt ja struktureeritult kajastab seatud eesmärkide saavutamiseni ja töövõtulepingu tingimustele vastavate tulemiteni viivat protsessi, pakkuja visiooni koostööst Tellijaga. Kõik kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud. Pakkuja kirjeldab detailselt Töö edukat teostamist toetavaid tegevusi. Pakkuja esitatud pakkumuses on kirjas, millised Töö tegevused kuuluvad I ja II etappi. Töö tegevused jaotatakse kaheks selgelt eristatavaks etapiks. Iga 12  etapi juures peab tegevuste lõikes kirjeldama pakkuja ja Hankija rolli ning tooma välja tegevuste lõikes töömahu (tundides) igas etapis. 10.2.2. Pakkuja selgitab projektiplaanis töövõtulepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide tööjaotust ja koormust (tundides). Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda. Pakkuja kirjeldab meeskonda hanketingimustes kirjeldatud I ja II etapi tulemi saavutamiseks ning projektiplaani elluviimiseks läbi rollide ja vastutuse isikulise jaotuse, kus on välja toodud ka I etapi ja II etapi Tulemi realiseerimise peavastutaja ja kaasvastutajad. 10.2.3. Projektiplaanis peab pakkuja välja tooma, millist sisendinfot on vastava Töö etapi teostamisel vaja ning millised on I etapi Tulemi ja II etapi Tulemi saavutamiseks koostatavad dokumendid ja tulemid. Lisaks tuleb esitada Töö käigu ja Töö I ja II etapi tulemi dokumenteerimise põhimõtted. 10.2.4. Töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peab olema realistlik ning sisaldama tegevuste jaotust nädalate kaupa. Töö ajakavas on arvestatud teostatud Töö Tellijale esitamise tähtpäevadega. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega. 10.2.5. Pakkuja kirjeldab pakkuja projektijuhtimise, kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele. Riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud peavad olema esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. 10.3. Esitatud töö teostamise projektiplaan ja ajakava on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt pakkumuste hindamismetoodika dokumendis toodud punktile 2.1.2. 11. Pakkumise sisu 11.1. Pakkuja esitab pakkumuses vähemalt: 11.1.1. Pakkumuse maksumuse (töö teostamise kogumaksumus eurodes ilma käibemaksuta. Juhul, kui Pakkuja on käibemaksukohuslane, lisada märge käibemaksu lisandumise kohta). 11.1.2. Tööd teostavate isikute CV-d, millest nähtub meeskonna vastavus tehnilises kirjelduses toodud nõuetele ja võimaldab hankijal seatud tingimuste täitmist kontrollida. 11.2. Esialgne visioon rakendusuuringu ülesande lahendamisest, mis sisaldab vähemalt: 11.2.1. arusaama rakendusuuringu eesmärgist ja uurimisküsimustest ning visiooni stsenaariumide koostamisest; 13  11.2.2. rakendusuuringu teostamise aja- ja tegevuskava; 11.2.3. rakendusuuringu projektijuhtimise kirjeldust; 11.2.4. rakendusuuringu teostamisega seotud riske ja nende maandamismeetmeid. 11.3. Punktides 11.1 ja 11.2 esitatud andmete alusel toimub pakkumuste hindamine vastavalt hindamismetoodikas toodule. 11.4. Pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 kalendripäeva pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates. 14  Lisa 2 Rakendusuuring „Uudse rahastamisvahendi väljatöötamine ettevõtete innovatsioonimahukate investeeringute toetamiseks“ hindamismetoodika ja eduka pakkumuse valimine 1. Üldised põhimõtted 1.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi lähtuvalt hindamismetoodikas esitatud hindamiskriteeriumitest 100-väärtuspunkti süsteemis. Kui pakkumus ei vasta hankija poolt käesoleva pakkumuse esitamise ettepanekus ja lähteülesande kirjelduses esitatud tingimustele, siis pakkumus lükatakse tagasi ja pakkumust ei hinnata. 1.2. Hankija lükkab pakkumuse tagasi ka juhul, kui pakkuja on esitanud hanke eeldatavat maksumust ületava, 0 või negatiivse väärtusega maksumuse. 1.3. Hankekomisjoni hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 1.4. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus hindamiskriteeriumide alusel vastavalt hindamismetoodikas kirjeldatule, mille väärtuspunktide summa kokku on suurim. 1.5. Hankija ei tunnista edukaks pakkumust, mis on punktide 2.1.2 või 2.1.3 alusel saanud hindamisel 5 punkti. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 1.6. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi „Koostatava metoodika kirjeldus“ eest (vt p 2.1.3). Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse edukas pakkuja liisu heitmise teel. Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele e-kirja teel. 2. Hindamismetoodika kirjeldus 2.1. Pakkumuse hindamine viiakse läbi 3 hindamiskriteeriumi alusel, milleks on: 2.1.1. Pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta (osakaal 20%): Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille pakkumuses esitatud käibemaksuta töö kogumaksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta” ÷ „hinnatava pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta” × 20. Saadud tulemus ümardatakse kuni teise komakohani. 2.1.2. Töö teostamise projektiplaan ja ajakava (osakaal 30%): “Väärtuspunktid” = “hinnatava pakkumuse projektiplaani ning ajakava eest antud hindamispunktid” ÷ “kõrgeimad projektiplaani ning ajakava eest antud hindamispunktid” × 30. Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud arusaama uuringu eesmärgist, projektiplaani ja ajakava vastavust lähteülesande kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust, uuringuprojekti juhtimist, meeskonna tööjaotust, kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ja riskide maandamist vastavalt järgmisele skaalale: 2.1.2.1. komisjon saab anda maksimaalselt 30 hindamispunkti: 30 hindamispunkti – 30 punkti antakse, kui: 2.1.2.1.1. Pakkuja on väga hästi aru saanud ja lahti selgitanud töövõtulepingu objekti olemuse ja ülesandepüstituse. 2.1.2.1.2. Projektiplaan ja ajakava vastab täies ulatuses uuringu läbiviimise alusdokumentides esitatud tingimustele ja lähteülesandele. Uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses, omavahelises seoses ja kooskõlas uuringu lähteülesande kirjeldusega. Tööd on jaotatud uuringu läbiviimiseks sobiva kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud, arvestades etapi tulemite mahtu. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja realistliku projektiplaani etappide kirjeldusega, mis võimaldab realiseerida töövõtulepingu objekti läheülesande kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt. Esitatust nähtub selgelt, kuidas uuringu läbiviimise alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida. 2.1.2.1.3. Pakkumuses kirjeldatakse üksikasjalikult uuringuprojekti juhtimist ja uuringu juhtrühma tegevuse koordineerimist (uuringu juhtrühma moodustab Pakkuja kooskõlastatult Tellijaga), sh koostööd Pakkuja ja Tellija vahel ning omavahelist kommunikatsiooni, mis kõik kokku võimaldab uuringu vastavalt lepingutingimustele valmis saada. 2.1.2.1.4. Ülesanded meeskonnas on jaotatud optimaalselt ning pakkumusest lähtub selgelt, kuidas meeskonna liikmete oskused ja kogemused integreeritakse ühiselt töötamisse uuringu eesmärgi saavutamiseks. 2.1.2.1.5. Pakkumuses on selgelt kirjeldatud uuringu kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ning kuidas neid rakendatakse projekti jooksul. 2.1.2.1.6. Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav, hõlmab nii sisust (analüüsi teemast) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide lahendamise kvaliteetseks teostamiseks. 20 hindamispunkti – 20 punkti antakse, kui 1 kuni 2 komponenti 30 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 10 hindamispunkti – 10 punkti antakse, kui 3 kuni 4 komponenti 30 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 5 hindamispunkti – 5 punkti antakse, kui 5 või enam komponenti 30 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. Pakkumus on aimatavas seoses hanke alusdokumendi kirjelduses toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega ja/või pealiskaudselt kirjeldatud, sisaldab suuremaid puudusi ja/või või vajab suuremaid kohandusi, et pakutud lahendus täidaks seatud eesmärke. 2.1.3. Koostatava metoodika kirjeldus (osakaal 50%): „Väärtuspunktid“ = “hinnatava pakkumuse koostatava metoodika kirjelduse eest antud hindamispunktid” ÷ “kõrgeimad koostatava metoodika kirjelduse eest antud hindamispunktid” × 50. Hinnatakse uuringu eesmärgist lähtuva plaanitava kasutatava metoodika kirjeldust Eesti ettevõtetele suunatud uue innovatsioonimahukate investeeringute toetamiseks rahastamisvahendi arenduse seisukohast. 2.1.3.1. Komisjon saab anda maksimaalselt 50 hindamispunkti: 50 hindamispunkti – 50 punkti antakse, kui: 2.1.3.1.1. kasutatav metoodika (uuringu eesmärgist lähtuva pakkuja plaanitava kasutatava metoodika kirjeldus ja põhjendatus valitud metoodika kasutamiseks) lähtub väga selgelt ja hästi üldtunnustatud kaasaegsetest metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt ning on suunatud uudse rahastamisvahendi arendamisele Eesti ettevõtete teadusmahukate arenduste finantseerimiseks. 2.1.3.1.2. Selgitatakse kuidas kogutakse ja analüüsitakse andmeid Eesti ettevõtete vajaduste, väljakutsete ning rahastamisvõimaluste kohta, eriti seoses tehnoloogiamahukate arendustega. See sisaldab kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmekogumise meetodite kasutamist, sealhulgas küsitlusi, intervjuusid ja juhtumiuuringuid. 2.1.3.1.3. Selgitatakse, kuidas arendatakse rahastamisvahendi mudelit ning valideerimise protsessi, arvestades Eesti majanduskeskkonda ja tehnoloogiamahukate projektide eripära. 2.1.3.1.4. kirjeldatakse, kuidas kaasatakse huvipooli mudeli arendamise protsessi ning kuidas nende tagasisidet kasutatakse mudeli täiustamiseks. 2.1.3.1.5. Kirjeldatakse, kuidas testitakse mudelit, et hinnata selle praktilist toimivust ja teha vajalikke kohandusi. 2.1.3.1.6. Valimi moodustamise vajadust on asjakohaselt hinnatud ja selle tegemise korral on valimi suurus piisav ja selle moodustamise alused on selgelt põhjendatud. 2.1.3.1.7. Valitud riikide valik ja nende riikide praktikate analüüs on kirjeldatud põhjalikult ning üksikasjalikult selgitatud riikide ja võrdlusmeetodite valikut. Analüüsitakse vähemalt viie ELi riigi praktikaid. 2.1.3.1.8. Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärk parimal viisil. 2.1.3.1.9. Lisaks läheülesande kirjelduses nõutule on koos sisuliste ja selgelt arusaadavate põhjendustega välja pakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid lahendusi, mis võimaldavad töö teostamise eesmärke efektiivsemalt saavutada. 35 hindamispunkti – 35 punkti antakse, kui 1 kuni 2 komponenti 50 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 20 hindamispunkti - 20 punkti antakse, kui 3 kuni 4 komponenti 50 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 5 hindamispunkti – 5 punkti antakse, kui 5 või enam komponenti 50 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. Metoodika on pealiskaudselt kirjeldatud, seoseid ei ole loodud ning hankijal ei teki veendumust, et valitud metoodika aitab parimal võimalikul viisil kaasa eesmärkide saavutamisele.