Kiri

Riigikantselei 14.02.2024 nr 2-2/444-1 Infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele Edastame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2022/2065 (digiteenuste määrus) rakendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) seaduse eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri; 3) seletuskirja lisa (kooskõlastustabel). Maarja Mere 5885 1152 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 06.02.2024 Infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus § 1. Infoühiskonna teenuse seaduse muutmine Infoühiskonna teenuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvid 8–10 ning § 11 lõiked 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on sõltumatu digiteenuste koordinaator Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1–102) artikli 49 lõike 2 tähenduses. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab riiklikku järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2022/2065 sätestatud nõuete täitmise üle.“; 3) seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses: „§ 121. Järelevalvealane piiriülene koostöö Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet osaleb Euroopa Liidu liikmesriikide digiteenuste koordinaatorite ja Euroopa Komisjoni piiriüleses koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2022/2065 IV peatükis sätestatu kohaselt.“; 4) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“; 5) seadust täiendatakse §-ga 132 järgmises sõnastuses: „§ 132. Ebaseadusliku sisu vastu meetmete võtmise ja teabe esitamise korraldus (1) Korrakaitseorgani korraldus vahendusteenuse osutajale võtta meetmeid ebaseadusliku sisu vastu peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2022/2065 artikli 9 lõikes 2 sätestatud tingimustele. (2) Korrakaitseorgani või kohtu korraldus vahendusteenuse osutajale anda konkreetset teavet konkreetse teenusesaaja kohta peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2022/2065 artikli 10 lõikes 2 sätestatud tingimustele.“; 6) paragrahvi 14 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2022/2065 sätestatud nõuetest tuleneva ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär vahendusteenuse osutajast füüsilisele isikule viis protsenti tema eelneva kalendriaasta keskmisest päevasest sissetulekust ja juriidilisele isikule viis protsenti tema eelneva majandusaasta keskmisest päevasest ülemaailmsest käibest, arvutatuna asjaomases ettekirjutuses märgitud kuupäevast.“; 7) seadust täiendatakse §-dega 153–155 järgmises sõnastuses: „§ 153. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2022/2065 sätestatud kohustuste täitmata jätmine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2022/2065 artiklites 9–14, 16–18, 20–23, 25–28, 30–32 ja 34–41 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni kuus protsenti tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest käibest. § 154. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2022/2065 sätestatud aruandluskohustuse täitmata jätmine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2022/2065 artiklites 15, 24 ja 42 sätestatud aruandluskohustuse täitmata jätmise või aruandes ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent tema eelneva kalendriaasta sissetulekust. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest käibest. § 155. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2022/2065 sätestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamise takistamine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2022/2065 sätestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamise takistamise eest, kui sellega ei võimaldata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile juurdepääsu ruumidele või teabele või ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe esitamise, ebaõigele, mittetäielikule või eksitavale teabele reageerimata või selle parandamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent tema eelneva kalendriaasta sissetulekust. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest käibest.“; 8) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse pärast arvu „152“ tekstiosaga „−155“. § 2. Autoriõiguse seaduse muutmine Autoriõiguse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 579 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui platvormipakkuja paneb toime õiguste objekti loata üldsusele edastamise või üldsusele kättesaadavaks tegemise käesoleva paragrahvi 1. lõikes kirjeldatud viisil, ei kohaldata sellise tegevuse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1−102) artikli 6 lõikes 1 sätestatud vastutuse piirangut.“; 2) paragrahvi 579 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 5710 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „, 5. ja 7. lõiget“ tekstiosaga „ja 5. lõiget ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2022/2065 artiklit 8“. § 3. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 65 järgmises sõnastuses: „65) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1−102) artikli 52 lõikes 4 sätestatud sunniraha määramiseks.“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………………… 2024. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2024. a  06.02.2024 Infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva eelnõu eesmärk on tagada ELi määruse 2022/20651 (edaspidi ka digiteenuste määrus, DSA määrus) nõuetekohane ja mõjus täitmine, et tõhusamalt tõkestada ebaseadusliku veebisisu levikut, tagada digiteenuste kasutajate sõna- ja teabevabaduse parem kaitse ja ühtlustada digiteenustele kohalduvaid nõudeid Euroopa Liidu (EL) siseturul. Eelnõuga nimetatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) DSA määruse tähenduses pädevaks asutuseks ja digiteenuste koordinaatoriks, kes teeb järelevalvet vahendusteenuste pakkujate üle, et tagada nende kasutajatele vajalikud õigused ja digiteenuste läbipaistvus. TTJA vastutab kõigi küsimuste eest, mis on seotud DSA määruse üle järelevalve tegemise ja täitmise tagamisega. Digiteenuste koordinaatorina saab TTJA-st ka piiriülene kontaktpunkt komisjonile, nõukojale, teiste liikmesriikide digiteenuste koordinaatoritele ja kõigile pädevatele asutustele määruse kohaldamisega seotud küsimuste lahendamiseks ja piiriüleseks koostööks. TTJA saab kohustuse täita kõiki digiteenuste koordinaatorile DSA määrusega pandud ülesandeid, nagu sertifitseerida vaidluste kohtuvälise lahendamise organeid ning anda usaldusväärse teavitaja ja kontrollitud teadlase staatust. Täpsustatakse TTJA volitusi järelevalve tegemisel, samuti sunniraha ja trahvimäärasid kohustuste täitmata jätmise eest. Muudatused on minimaalsed, et tagada digiteenuste määruse nõuetekohane ja mõjus jõustamine ning õigusselgus, samas on välditud otsekohalduva määruse ümberkirjutamist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna ettevõtluskeskkonna valdkonna digimajanduse nõunik Maarja Mere ([email protected]) ning ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Merike Koppel ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen (5307 4485, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu, nõuetekohane ja mõjus täitmine. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) 1 Eelnõuga muudetakse infoühiskonna teenuse seaduse2 (InfoTS) redaktsiooni RT I, 06.08.2022, 22, autoriõiguse seaduse3 (AutÕS) redaktsiooni RT I, 29.06.2022, 16, maksukorralduse seaduse4 (MKS) redaktsiooni RT I, 21.11.2023, 12. Kuna digiteenuste määruses määratletud vahendusteenused liigituvad infoühiskonna teenusteks, on InfoTS asjakohane õigusakt, mida DSA määruse kohaselt muuta. Riigisisese õiguse DSA määrusega kooskõla tagamiseks ja DSA määruse tõhusaks rakendamiseks tuleb infoühiskonna teenuse seaduse muutmisega seonduvalt muuta ka autoriõiguse seadust ja maksukorralduse seadust. Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on tagada digiteenuste määruse nõuetekohane ja mõjus täitmine, et tõhusamalt tõkestada ebaseadusliku veebisisu levikut, tagada digiteenuste kasutajate sõna- ja teabevabaduse parem kaitstus ja ühtlustada digiteenustele kohalduvaid nõudeid Euroopa Liidu siseturul. Eelnõuga tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu, nõuetekohane ja mõjus täitmine. Eelnõuga nimetatakse TTJA pädevaks asutuseks ja digiteenuste koordinaatoriks DSA määruse tähenduses, kes vastutab kõigi küsimuste eest, mis on seotud DSA määruse üle järelevalve tegemise ja täitmise tagamisega. Täpsustatakse TTJA volitusi järelevalve tegemisel, samuti sunniraha ja trahvimäärasid kohustuste täitmata jätmise eest. TTJA on digiteenuste koordinaatori ülesannete täitmiseks sobivaim asutus, kuna ta teostab juba praegu järelevalvet mõnede InfoTS sätete täitmise üle. Ühtlasi teostab TTJA järelevalvet määruses (EL) nr 2019/11505 sätestatud nõuete täitmise üle, mis on suunatud ärikasutajate kaitsmisele. Digiteenuste määrus jõustus 16. novembril 2022 ja seda kohaldatakse alates 17. veebruarist 2024. Digiteenuste määruse eesmärk on muuta internetikeskkond turvalisemaks ning tagada kasutajate õiguste tugev kaitse internetis, milleks täiendatakse veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate, ennekõike digiplatvormide kohustusi. Uued ühtsed õigusnormid hakkavad kehtima kogu EL-is, tagades kasutajate kaitse ja ettevõtjate õiguskindluse tervel ühtsel turul. Digiteenuste määrusega kehtestatakse digiplatvormidele ulatuslik läbipaistvus- ja vastutusraamistik. Muu hulgas aitavad uued kohustused piirata ebaseadusliku veebisisu ja ebaseaduslike toodete levikut internetis, paremini kaitsta alaealisi ning pakkuda kasutajatele suuremaid valikuvõimalusi ja paremat teavet. Kehtima hakkavatest nõuetest peavad kinni pidama vahendusteenuste pakkujad, kes ei ole ise edastatavat sisu loonud ega vastuta selle sisu eest, kuid võimaldavad sellele ligipääsu kasutaja taotluse alusel. Vahendusteenused on näiteks internetiühenduse teenused, pilveteenused, isikutevahelise side teenused, otsingumootorid, digiplatvormid. Spetsiifilised hoolsuskohustused on kehtestatud veebimajutusteenustele ja eelkõige digiplatvormidele, nagu sotsiaalvõrgustikud, sisujagamisplatvormid, rakenduste poed, internetipõhised kauplemiskohad. Kõige rangemad on need DSA määruse normid, mis keskenduvad väga suurtele digiplatvormidele ja otsingumootoritele, millel on märkimisväärne ühiskondlik ja majanduslik mõju ja mis jõuavad EL-is vähemalt 45 miljoni kasutajani ehk 10%-ni 2 RT I, 06.08.2022, 22 3 RT I, 29.06.2022, 16 4 RT I, 21.11.2023, 12 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks 2 elanikkonnast. Digiplatvormiks ei loeta digiajalehe kommentaariumit, mille puhul on selge, et see on kõrvalteenus põhiteenusele, milleks on uudiste avaldamine kirjastaja toimetusvastutusel. Infoühiskonna teenustest ja eriti vahendusteenustest on saanud EL-i majanduse ja kodanike igapäevaelu oluline osa. 20 aasta jooksul pärast selliste teenuste esmakordset korraldamist direktiiviga 2000/31/EÜ6 on uued ja innovaatilised ärimudelid ja teenused võimaldanud ärikasutajatel ja tarbijatel teavet edastada ja saada ning uudsel viisil tehinguid teha. Enamik EL-i kodanikke kasutab nüüd neid teenuseid iga päev. Digiüleminek ja infoühiskonna teenuste kasutamise kasv on aga toonud kaasa ka uusi riske ja probleeme teenusesaajate, äriühingute ja ühiskonna jaoks tervikuna. Digiteenuste määrusega soovitakse tagada turvaline, prognoositav ja usaldusväärne internetikeskkond, et EL-i kodanikud ja muud isikud saaksid kasutada oma põhiõigusi, mis on kehtestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga7, eelkõige väljendus-, teabe- ja ettevõtlusvabadust ja õigust mittediskrimineerimisele, ning selleks, et saavutada kõrgetasemeline tarbijakaitse. Ühtlasi soovitakse vähendada siseturu killustumist ning luua tingimused innovaatiliste digiteenuste loomiseks ja ulatuslikumaks kasutamiseks siseturul. Vahendusteenuste osutajate vastutustundliku ja hoolsa käitumise tagamiseks ning siseturu toimimise parandamiseks kehtestatakse EL-i tasandil hulk sihipäraseid, ühtseid, tõhusaid ja proportsionaalseid kohustusi. Siseriikliku õiguse DSA määrusega kooskõla tagamiseks tuleb InfoTS-i muutmisega seonduvalt muuta ka autoriõiguse seadust. Seoses teatud sätete kehtetuks tunnistamisega InfoTS-s on vajalik ka nendele sätetele viitavate õigusnormide muutmine AutÕS-s, mistõttu on muudatus üksnes tehniline. DSA määruse tõhusaks rakendamiseks tuleb InfoTS-i muutmisega seonduvalt muuta ka maksukorralduse seadust, et TTJA-l oleks võimalik Maksu- ja Tolliametilt (MTA) saada DSA määruse kohaste trahvide määramiseks vajalikke andmeid. Väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lg 2 punkti 2 alusel. Digiteenuste määruse ettepaneku juurde kuuluv mõjuhinnang8 vastab HÕNTE § 1 lõikes 1 esitatud põhimõtetele. Digiteenuste määruse mõjud on hinnatud Eesti seisukohtade9 Vabariigi Valitsusele esitamise kooskõlastuse etapis, mis kiideti heaks 19. aprillil 2021. Digiteenuste määruse lõppversioonis esitatu vastab üldjuhul Eesti esitatud seisukohtadele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse InfoTS-i. Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse InfoTS-i §-d 8–10 ning § 11 lõiked 1 ja 3 kehtetuks. Seoses nende sätete kehtetuks tunnistamisega on vajalik ka nendele sätetele viitavate 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) 7 Euroopa Liidu põhiõiguste harta 8 „Impact assessment of the Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on on a Single Market For Digital Services (Digital Services Act) and amending Directive 2000/31/EC“ (https://digital- strategy.ec.europa.eu/en/library/impact-assessment-digital-services-act) 9 Eesti seisukohad Euroopa Liidu digiteenuste õigusakti eelnõu kohta COM(2020) 825 3 õigusnormide muutmine autoriõiguse seaduses. DSA määruse artikli 89 kohaselt muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (e-kaubanduse direktiiv) ning artiklid 12–15 jäetakse välja. Viiteid direktiivi 2000/31/EÜ artiklitele 12–15 tõlgendatakse vastavalt viidetena käesoleva määruse artiklitele 4, 5, 6 ja 8. Direktiivi 2000/31/EÜ artiklitest 12–14 tulenev vahendusteenuste osutajate tingimuslik vastutusest vabastamise raamistik on säilitatud ja lisatud otse DSA määrusesse. Kuna piiratud vastutuse raamistik tuleneb edaspidi otse määrusest, tuleb vastavad direktiivi ülevõtvad riigisisesed sätted kehtetuks tunnistada. Preambuli kohaselt muudeti põhimõte otsekohalduvaks, et tagada selgus ja ühtlus ning põhimõtte ühtne rakendamine. Piiratud vastutuse kohaldumise tingimused on jäänud samaks artiklist 4 tulenevatele pelga edastamise10 teenustele ja artiklist 5 tulenevatele vahemällu salvestamise teenustele. Teabe talletamise teenuste puhul on artiklist 6 tulenevad piiratud vastutuse kohaldumise tingimused üldjoontes jäänud samaks. Siiski on piiratud vastutuse raamistikust jäetud välja sellised internetipõhised kauplemiskohad, kes jätavad tarbijale avaldamata, kes on kauba tegelik müüja, kellega tarbija lepingu sõlmib, esitades müügitehinguga seotud andmeid viisil, mis paneb tarbija arvama, et teavet pakub kas digiplatvorm ise või selle alluvuses või kontrolli all tegutsev kaupleja. Seaduse § 11 lõikes 1 on kehtestatud üldise jälgimiskohustuse keelu põhimõte, mille kohaselt ei ole vahendusteenuse osutajal kohustust jälgida teavet, mida ta edastab või talletab, ega kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid. DSA määruse artikli 89 kohaselt muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ ja artiklid 12–15 jäetakse välja. Viiteid direktiivi 2000/31/EÜ artiklitele 12–15 tõlgendatakse viidetena vastavalt käesoleva määruse artiklitele 4, 5, 6 ja 8. Direktiivi 2000/31/EÜ artiklist 15 tulenev üldise jälgimiskohustuse keelu põhimõte on säilitatud ja lisatud otse DSA määrusesse. Kuna jälgimiskohustuse kehtestamise keeld tuleneb edaspidi otse määrusest, tuleb vastav direktiivi ülevõttev säte kehtetuks tunnistada. Seaduse § 11 lõikes 3 on kehtestatud vahendusteenuse osutajale kohustus viivitamata teatada järelevalvet teostavale pädevale ametiisikule teenuse kasutaja võimalikust ebaseaduslikust tegevusest või pakutavast teabest ning võimaldada identifitseerida neid teenuse kasutajaid, kellega teenuse osutajal on andmete talletamise kohta lepingud. Antud kohustus tuleneb edaspidi DSA määruse artiklist 18, mille kohaselt peab teabe talletamise teenuse osutaja, juhul kui ta saab teadlikuks teabest, mis annab alust kahtlustada, et on pandud, pannakse parajasti või tõenäoliselt tulevikus toime kuritegu, millega kaasneb oht inimese või inimeste elule või turvalisusele, teatama oma kahtlusest viivitamata asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide õiguskaitse- või õigusasutustele ning esitama neile kogu kättesaadava asjakohase teabe. Seega tuleneb kuriteokahtlusest teavitamise kohustus edaspidi otse määrusest, mistõttu tuleb vastav direktiivi 2000/31/EÜ artiklit 15 lõiget 2 ülevõttev riigisisene säte kehtetuks tunnistada. Vastavast kuriteost, millega kaasneb oht inimese või inimeste elule või turvalisusele, on teabe talletamise teenuse osutaja kohustatud teavitama Eestis Politsei- ja Piirivalveametit vastavate teavitamiskanalite11 kaudu (vahetu ohu korral tuleb helistada häirekeskuse numbril 112). Politsei- ja Piirivalveamet on kõige pädevam saama teavitusi veebis, juhul kui kellegi elu ja tervis on ohus, kuna neil on oskused ja võimekus kiiresti ja operatiivselt tegutseda ohtude tõrjumiseks. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse § 12 lõigetega 3 ja 4, millega nimetatakse TTJA digiteenuste koordinaatoriks, kes vastutab kõigi küsimuste eest, mis on seotud DSA määruse üle järelevalve tegemise ja DSA määruse nõuete kohase täitmise tagamisega. Ühtlasi on digiteenuste koordinaator komisjoni, nõukoja, teiste liikmesriikide digiteenuste koordinaatorite 10 ingl mere conduit 11 https://www.politsei.ee/et/veebipolitseinikud 4 ja asjaomase liikmesriigi kõigi pädevate asutuste jaoks ühtne kontaktpunkt, kus käsitletakse kõiki käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi. Digiteenuste koordinaator menetleb ka teenusesaajate ja nende esindusorganisatsioonide kaebusi DSA määruse väidetava rikkumise kohta. Kasutajate võimestamiseks ja määruses kehtestatud kohustuste tõhusa täitmise tagamiseks näeb DSA määrus üksikisikutele või esindusorganisatsioonidele ette võimaluse esitada kaebusi vahendusteenuste pakkujate tegevuse kohta sellele digiteenuste koordinaatorile, kus nad teenust said. Kõigil Eesti teenusesaajatel ja nende esindusorganisatsioonidel on õigus esitada TTJA-le kaebus, kui nad kahtlustavad, et mõni digiteenus on enda DSA määrusest tulenevaid kohustusi rikkunud. TTJA on kohustatud kaebuse läbi vaatama, selgitama välja kõik kaebusega seotud olulised asjaolud ning vajadusel rikkumise kõrvaldama järelevalvemenetluses vastavalt enda riskihinnangule ning järelevalveprioriteetidele. Nii kaebajal kui ka kaebealusel, digiteenuste osutajal, on õigus avaldada arvamust ja saada asjakohast teavet kaebuse seisu kohta. Kui kaebust on pädev lahendama teise EL-i liikmesriigi pädev järelevalveasutus, edastab TTJA kaebuse talle koos arvamusega, kui ta peab seda asjakohaseks. Näiteks suunab TTJA Facebooki tegevuse peale esitatud kaebuse edasi Iirimaa digiteenuste koordinaatorile. TTJA peab täitma määrusest tulenevaid ülesandeid erapooletult, läbipaistvalt ja aegsasti, lähtudes DSA määruse artiklis 50 digiteenuste koordinaatorile esitatud nõuetest. Digiteenuste koordinaator peab oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel tegutsema täiesti sõltumatult, olema kaitstud mistahes otsese või kaudse välise mõju eest ega tohi küsida ega võtta vastu juhiseid üheltki teiselt riigiasutuselt ega eraõiguslikult isikult. Eelnõu koostajate hinnangul vastab TTJA kirjeldatud kriteeriumidele. TTJA-d ei ole moodustanud mitte Vabariigi Valitsus, vaid seadusega vahetult Riigikogu (Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS)12 § 63 lg 2), millega on seadusandja garanteerinud TTJA juriidilise eraldiseisvuse. Järelevalveasutuse funktsionaalne sõltumatus tähendab ennekõike seda, kas asutus saab sõltumatult täita talle pandud ülesandeid. Kuigi minister saab teostada TTJA üle teenistuslikku järelevalvet (VVS-i § 95 lõige 1, § 99 ja § 100), tagab vajaliku sõltumatuse asjaolu, et teenistusliku järelevalve korras sekkumine ei laiene riikliku järelevalve toimingutele ja riikliku sunni kohaldamisel antud otsustele (VVS-i § 93 lg 6 punkt 1). Sõltumatuse muudest isikutest ja asutustest ning volituste erapooletu ja läbipaistva kasutamise tagavad korruptsioonivastased reeglid, mis eeskätt on sätestatud korruptsioonivastases seaduses13. Rahaline sõltumatus ja ülesannete täitmiseks vajalik raha on TTJA-le tagatud, kuna TTJA-l on vastavalt VVS-i § 41 lõikele 2 oma eelarve, mis tuleb avaliku teabe seaduse14 § 28 lg 1 punkti 11 kohaselt avalikustada. Paragrahvi 12 lõikes 4 on loetletud TTJA pädevused riikliku järelevalve teostajana. Lõike 4 punktiga 1 pannakse TTJA-le ülesandeks teostada riiklikku järelevalvet digiteenuste määruses sätestatud nõuete täitmise üle. Vahendusteenustele seatud kohustused on esile toodud digiteenuste määruses. Mitmesuguste vahendusteenuste osutajate kohustused on vastavuses sellega, milline on nende roll, suurus ja mõju interneti ökosüsteemis (vt tabel 1). 12 RT I, 30.06.2023, 11 13 RT I, 13.04.2021, 4 14 RT I, 07.03.2023, 11 5 Tabel 1. Digiteenuste määrusest digiteenuste osutajatele tulenevad kohustused Väga suured Digi- Veebimajutus- Kõik teenuse- platvormid platvormid teenused osutajad (>45 mln EL-is) Koostöö riiklike ametiasutustega Kontaktpunkti nimetamine Teenusetingimustes sisu modereerimist puudutava teabe esitamine Läbipaistvusaruannete esitamine* Teavitusmehhanismi sisse seadmine Teenusesaajale sisu eemaldamise põhjendamine Kriminaalkuritegudest teavitamine Kaebuste menetlemise süsteemi tagamine* Kaasumine vaidluste kohtuvälise lahendamise protsessis* Usaldusväärsete teavitajate teavituste prioriseerimine * Teenuse ja teavitusmehhanismi väärkasutamise vastased meetmed* Soovitussüsteemide läbipaistvuse tagamine* Kauplejatelt tuvastamiseks teabe küsimine / KYBC (ingl know your business customer)* Lisateabe esitamine läbipaistvusaruannetes* Reklaamidega seonduvad läbipaistvusnõuded* Riskide hindamine ja juhtimine Sõltumatu auditi tellimine Profileerimisest loobumise võimaldamine Reklaamidega seonduvad täiendavad läbipaistvusnõuded Andmete jagamine ametiasutuste ja teadlastega Vastavuskontrolli spetsialisti määramine * Kohustust ei kohaldata nende vahendusteenuste osutajate suhtes, kellel on vähem kui 50 töötajat ja kelle aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot. Näiteks, ebaseadusliku sisu ilmnemise korral peavad kõik vahendusteenuse osutajad tegema pädevate asutustega koostööd ning vastama nende nõuetele esitada teavet, määrama kontaktpunkti, tagama kasutajatingimuste läbipaistvuse ja selguse ning esitama läbipaistvusraporteid. Andmete talletamise teenuse osutajad (nt veebimajutajad, pilveteenused, digiplatvormid) peavad sisse seadma ebaseaduslikust sisust teavitamise mehhanismi, põhjendama teenusesaajale sisu piiramise otsuseid ja teavitama õiguskaitseasutust kuritegudest, millega kaasneb oht inimese või inimeste elule või turvalisusele. Digiplatvormid, v.a mikro- ja väikeettevõtjad (alla 50 töötaja, käive alla 10 miljoni euro), peavad tagama platvormisisese kaebuste menetlemise süsteemi, kaasuma vaidluste kohtuvälise lahendamise protsessi, prioriseerima usaldusväärsete teavitajate teavitusi, rakendama meetmeid teenuse ja teavitusmehhanismi väärkasutamise vastu, täitma reklaamidega seonduvaid läbipaistvusnõuded, tagama soovitussüsteemide läbipaistvuse ja alaealiste kaitse. Digiplatvormid, mis võimaldavad kauplejatel sõlmida tarbijatega lepinguid (turuplatsid), peavad küsima kauplejatelt tuvastamiseks teavet, st rakendama oma äripartneri tundmise põhimõtet (ingl know your business customer, KYBC) tegema toodete ja teenuste juhukontrolli avalike andmebaaside põhjal, võimaldama kauplejatel anda tarbijatele kogu vajaliku info ning teavitama kasutajaid ebaseaduslikest toodetest ja teenustest. 6 Väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid (rohkem kui 45 miljonit kasutajat EL-is) on kohustatud igal aastal hindama oma teenuste poolt internetis põhjustatava kahju riske ning kehtestama sobivad meetmed nende riskide maandamiseks, võtma kriisiolukorras riskide maandamiseks lisameetmeid, tellima sõltumatu auditi, võimaldama kasutajal loobuda profiiliandmetel põhineva teabe pakkumisest, looma reklaami andmehoidla, jagama andmeid kontrollitud teadlastega ja määrama vastavuskontrolli spetsialisti. Digiteenuste koordinaatorina on TTJA-l pädevus teostada järelevalvet, kas nende sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organid vastavad sertifikaadi saamise tingimustele. DSA määrusega soovitakse võimaldada teenusesaajal hõlpsalt ja tõhusalt vaidlustada selline digiplatvormi otsus sisule või teenusele ligipääsu kohta, mis mõjutab neid negatiivselt. Selleks nähakse lisaks platvormisisesele kaebuste lahendamise süsteemile ette võimalus, et vaidlused lahendab kohtuväliselt heas usus selline sertifitseeritud organ, kellel on vajalik sõltumatus, vahendid ja teadmised, et tegutseda õiglasel, kiirel ja kulutõhusal viisil. Teenusesaaja on sobiva kohtuvälise vaidluse lahendamise organi valimisel vaba ja võib pöörduda ka piiriüleste organite poole. Vaidluste kohtuvälise lahendamise organi otsus ei ole siduv, mistõttu ei ole lahend täitemenetluses sundtäidetav. Küll aga sätestab DSA määrus digiplatvormi pakkujale kohustuse teha sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organiga heas usus koostööd vaidluse lahendamiseks (artikkel 21 lõige 2). Vaidluse lahendamiseks koostöö tegemine hõlmab ka kohtuvälise vaidluste lahendamise organi otsuste täitmist, et kasutaja kaebus lahendada. Juhul kui digiplatvormi pakkuja kohtuväliste vaidluste lahendamise organite otsuseid siiski süstemaatiliselt ja põhjendamatult ei täida, on see indikatsiooniks järelevalve teostajale, et digiplatvormi pakkuja võib rikkuda DSA määruse nõuded ning järelevalveasutus algatab järelevalve. Kui järelevalve käigus tuvastatakse rikkumine, teeb järelevalveasutus ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks ning ettekirjutuse täitmata jätmise korral on õigus määrata sunniraha, seda ka korduvalt. Kui sertifitseeritud kohtuväliste vaidluste lahendamise organite otsuste täitmine oleks digiplatvormi pakkujale täielikult vabatahtlik ega tooks kaasa mingeid tagajärgi, ei oleks kasutajatele tagatud ligipääs kiirele ja tõhusale õiguskaitsevahendile, et end negatiivselt mõjutavaid otsuseid vaidlustada. Seetõttu on õiglaste ja erapooletute lahendite tagamiseks vajalik kohtuväliste vaidluste lahendamise organite sertifitseerimine, et veenduda, kas neil on vajalik sõltumatus, vahendid ja teadmised, et tegutseda õiglasel, kiirel ja kulutõhusal viisil. Vaidluste kohtuvälise lahendamise organi sertifikaadi võivad saada nii eraõiguslikud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kes tõestavad TTJA-le esitatavas taotluses, et nad vastavad kõigile DSA määruse artikli 21 lõikes 3 sätestatud tingimustele. Tingimusteks, mida TTJA enne sertifikaadi väljastamist hindama peab, on näiteks: a) vaidluste kohtuvälise lahendamise organi erapooletus ning sõltumatus nii digiplatvormidest kui ka teenusesaajatest, b) vajalike eksperditeadmiste olemasolu seoses hinnatava sisuga, c) rahastuse sõltumatus menetluse tulemustest, d) menetluse ligipääsetavus elektroonilisel teel ning e) vaidluste lahendamine vähemalt ühes EL-i ametlikus keeles. Vaidluste kohtuvälise lahendamise organi sertifikaadi saamise taotlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses15 taotluse esitamisele sätestatut. 15 RT I, 03.02.2023, 14 7 DSA määrusest tuleneb TTJA-le pädevus tühistada vaidluste kohtuvälise lahendamise organi sertifikaat, kui ta kas omal algatusel või kolmandatelt isikutelt saadud teabe alusel tehtud uurimise käigus teeb kindlaks, et vaidluste kohtuvälise lahendamise organ ei vasta enam DSA määruse artikli 21 lõikes 3 sätestatud tingimustele. Selle pädevuse teostamiseks tuleb TTJA-le anda pädevus teostada järelevalvet selle üle, kas nende sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organid vastavad sertifikaadi saamise tingimustele. Enne kõnealuse sertifikaadi tühistamist annab TTJA nimetatud organile võimaluse reageerida tema uurimise tulemustele ja kavatsusele tühistada vaidluste kohtuvälise lahendamise organi sertifikaat. Digiteenuste koordinaatorina on TTJA-l pädevus teostada järelevalvet, kas usaldusväärse teavitaja staatuse saajad vastavad staatuse saamise tingimustele. Usaldusväärsetel teavitajatel on teatud pädevusvaldkonnas eriteadmised, mistõttu oskavad nad anda teatud liiki sisule eksperdihinnanguid. Digiplatvormidel on kohustus usaldusväärsete teavitajate esitatud teavitused vaadata läbi eelisjärjekorras ja erilise hoolsusega, et tagada ebaseadusliku sisu kiirem ja asjakohasem eemaldamine. Ühe liikmesriigi digiteenuste koordinaatori väljastatud usaldusväärse teavitaja staatust peavad tunnustama kõik EL-is teenuseid osutavad digiplatvormide pakkujad. Usaldusväärsed teavitajad võivad olla nii avalik-õiguslikud kui ka eraõiguslikud juriidilised isikud või valitsusvälised organisatsioonid, nt terroristliku sisu puhul Europol, lapsi seksuaalselt kuritarvitavast materjalist teatamiseks INHOPE vihjeliinide võrgustik. TTJA annab usaldusväärse teavitaja staatuse taotlejale, kes on tõendanud, et ta vastab kõigile DSA määruse artikli 22 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Antud tingimusteks on ebaseadusliku sisu avastamiseks, tuvastamiseks ja sellest teatamiseks vajalik oskusteave ja pädevus; sõltumatus kõigist digiplatvormide pakkujatest ning tegutsemine eesmärgiga esitada teated hoolsalt, täpselt ja objektiivselt. Usaldusväärse teavitaja staatuse saamise taotlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses taotluse esitamisele sätestatut. DSA määrusest tuleneb TTJA-le pädevus peatada usaldusväärse teavitaja staatus uurimise ajaks, mille eesmärk on välja selgitada, kas usaldusväärne teavitaja vastab endiselt kõigile staatuse saamiseks nõutavatele tingimustele. TTJA võib uurimise algatada digiplatvormidelt saadud teabe põhjal, mille kohaselt on usaldusväärne teavitaja esitanud märkimisväärsel hulgal ebatäpseid, ekslikke või ebapiisavalt põhjendatud teateid. DSA määrusest tuleneb TTJA-le ka pädevus tühistada usaldusväärse teavitaja staatus, kui ta kas omal algatusel või kolmandatelt isikutelt saadud teabe põhjal otsustab, et üksus ei vasta enam lõikes 2 sätestatud tingimustele. Selle pädevuse teostamiseks tuleb TTJA-le anda pädevus teostada järelevalvet, kas nende antud usaldusväärse teavitaja staatuse saajad vastavad staatuse saamise tingimustele. Enne kõnealuse staatuse tühistamist annab TTJA staatuse omanikule võimaluse reageerida uurimise tulemustele ja kavatsusele võtta neilt usaldusväärse teavitaja staatus. Digiteenuste koordinaatorina on TTJA-l pädevus teostada järelevalvet, kas kontrollitud teadlase staatuse saajad vastavad staatuse saamise tingimustele. Väga suurte digiplatvormide ja otsingumootorite kujutatavate ühiskondlike probleemide lahendamiseks on väga olulised internetipõhiste süsteemsete riskide arengut ja tõsidust käsitlevad teadusuuringud, mis aitavad avastada, tuvastada ja mõista süsteemseid riske ning hinnata riskimaandusmeetmete piisavust, tõhusust ja mõju. Teadusuuringud on olulised järelevalve tõhustamisel väga suurte digiplatvormide ja otsingumootorite üle, andes teavet digiplatvormide pakkujatele, otsingumootorite pakkujatele, digiteenuste koordinaatoritele, komisjonile ja üldsusele. 8 Seepärast nähakse DSA määrusega ette raamistik, mille alusel antakse kontrollitud teadlastele juurdepääs väga suurte digiplatvormide ja väga suurte otsingumootorite andmetele. Väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid on kohustatud andma asukohajärgse digiteenuste koordinaatori põhjendatud taotluse korral kontrollitud teadlastele ligipääsu andmetele üksnes selleks, et nad saaksid teha teadusuuringuid süsteemsete riskide süsteemi uurimiseks. Teadusuuringu tegemiseks vajalikele andmetele ligipääsu saamiseks peavad teadlased omakorda esitama digiteenuste koordinaatorile taotluse kontrollitud teadlase staatuse saamiseks ja tõendama, et nad vastavad kõigile DSA määruse artikli 40 lõikes 8 sätestatud tingimustele. Sellisteks tingimusteks on näiteks seotus teadusorganisatsiooniga, sõltumatus ärihuvidest, teadusuuringute rahastuse läbipaistvus, võimekus täita andmeturbe- ja konfidentsiaalsusnõudeid ja kaitsta isikuandmeid, uurimistöö seotus DSA määruse eesmärkidega ja valmidus teha uurimistöö tasuta kättesaadavaks. Kontrollitud teadlase staatuse saamise taotlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses taotluse esitamisele sätestatut. Kontrollitud teadlase staatuse taotlejal on õigus taotleda ligipääsu ainult väga suurte digiplatvormide või otsingumootorite andmetele. Kontrollitud teadlase staatuse andmise ning väga suurele digiplatvormile või otsingumootorile andmete jagamise kohustuslikuks tegemise üle otsustab lõplikult selle liikmesriigi digiteenuste koordinaator, kus on digiteenus asutatud või kus on tema peamine tegevuskoht. Eesti pole hetkeseisuga ühegi väga suure digiplatvormi või otsingumootori asukohariik. Seetõttu ei saa TTJA teha andmetele ligipääsu nõudmise lõplikku otsust, vaid selle teeb selle liikmesriigi digiteenuste koordinaator, kus on digiteenuse asukoht. Näiteks on Meta, Google, TikTok määranud oma asukohaks Euroopa Liidus Iirimaa, kelle digiteenuste koordinaator teeb lõpliku otsuse andmetele ligipääsu nõudmise kohta. Siiski tuleneb DSA määrusest teadlastele võimalus esitada taotlus ka selle liikmesriigi digiteenuste koordinaatorile, millega nende teadusorganisatsioon on seotud. Nii on Eesti teadusorganisatsiooniga seotud teadlastel võimalus esitada kontrollitud teadlase staatuse saamise taotlus ka oma asukohariigi digiteenuste koordinaatorile, kelleks on Eestis TTJA. TTJA teeb taotluse kättesaamisel esialgse hindamise selle kohta, kas taotleja vastab kõikidele DSA määruse artikli 40 lõikes 8 sätestatud kontrollitud teadlase staatuse andmise tingimustele. Seejärel saadab TTJA taotluse koos asjaomaste teadlaste esitatud tõendavate dokumentide ja oma esialgse hinnanguga väga suure digiplatvormi või otsingumootori pakkuja asukohajärgsele digiteenuste koordinaatorile läbivaatamiseks ja lõpliku otsuse tegemiseks. DSA määrusest tuleneb TTJA-le ka pädevus teha otsus andmetele ligipääsu lõpetamise kohta, kui ta kas omal algatusel või kolmandatelt isikutelt saadud teabe alusel läbiviidud uurimise käigus teeb kindlaks, et kontrollitud teadlane ei täida enam DSA määruse artikli 40 lõikes 8 sätestatud tingimusi. Selle pädevuse teostamiseks tuleb TTJA-le anda pädevus teostada järelevalvet, kas nende antud kontrollitud teadlase staatuse saajad vastavad staatuse saamise tingimustele. Sellise otsuse tegemisel teavitab TTJA otsusest asjaomast väga suure digiplatvormi või otsingumootori pakkujat, kelle andmetele ligipääsu nõuti. Enne ligipääsu lõpetamist võimaldab TTJA asjaomasel kontrollitud teadlasel reageerida oma uurimise tulemustele ja kavatsusele juurdepääs lõpetada. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse InfoTS-i §-ga 121, millega antakse TTJA-le järelevalvealases piiriüleses koostöös osalemise pädevus. Digiteenused on olemuselt piiriülesed ja ühes liikmesriigis asuval digiteenusel võib olla kasutajaid terves Euroopa Liidus. Seetõttu on kasutajate kaitseks oluline tihe koostöö järelevalveasutuste vahel, et tagada käesoleva määruse järjepidev kohaldamine ja täitmise tagamine isegi siis, kui teenusesaajad ei asu teenuseosutaja 9 asukohariigis. Samas säilitab DSA määrus päritoluriigi põhimõtte ning võimaliku rikkumismenetluse algatamise, läbiviimise ja karistuse määramise lõplik otsustusõigus on jäetud vahendusteenuse osutaja asukohajärgsele digiteenuste koordinaatorile. Piiriülene koostöö DSA määruse üle järelevalve teostamiseks võib hõlmata näiteks digiteenuste koordinaatorite ja komisjoni teabevahetust konkreetse vahendusteenuse osutaja kohta, kuid ka uurimistegevuste läbiviimist seoses nende liikmesriigis asuva konkreetse teabega (DSA määruse artikkel 57). Ühtlasi, kui sihtkohajärgsel digiteenuste koordinaatoril on põhjust kahtlustada, et vahendusteenuste osutaja on määrust rikkunud, siis on tal õigus taotleda asukohajärgselt digiteenuste koordinaatorilt kõnealuse küsimuse hindamist ning vajalike uurimise ja täitmise tagamise meetmete võtmist, et tagada DSA määruse täitmine (DSA määruse artikkel 58). Näiteks, kui Leedus asuv digiplatvorm rikub DSA määruse kohustusi, võib TTJA nõuda Leedu digiteenuste koordinaatorilt probleemi hindamist ja vajaduse korral järelevalvemenetluse algatamist. DSA määrus annab digiteenuste koordinaatoritele ka võimaluse viia läbi ühisuurimisi teenuse asukohajärgse digiteenuse koordinaatori juhtimisel (DSA määruse artikkel 60). DSA määrusega on järelevalve ainupädevus väga suurte digiplatvormide ja otsingumootorite III peatüki 5. jaos toodud erikohustuste üle (riskihindamis ja -maandamissüsteem, kriisimehhanism) antud komisjonile, kuna nende kohustuste täitmine mõjutab kasutajate kollektiivseid huve kogu liidus. Siiski teeb komisjon järelevalve teostamisel liikmesriikide digiteenuste koordinaatoritega tihedalt koostööd, järelevalveasutustel on võimalik esile tõsta teavet võimalike rikkumiste kohta ja viia läbi uurimistoiminguid oma liikmesriigi territooriumil. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse InfoTS-i § 13 viidetega korrakaitseseaduse16 (KorS) §- dele 49, 50, 51 ja 52, mille kohaselt võib TTJA korrakaitseliste erimeetmetena lisaks küsitlemisele ja dokumentide nõudmisele vaadata läbi vallasasja ja võtta vallasasja hoiule selle läbivaatamise eesmärgil ning siseneda valdusse või vaadata selle läbi. Riikliku järelevalve erimeetmete laiendamine on vajalik selleks, et nõuetekohaselt rakendada DSA määrus ning tagada, et TTJA-l on digiteenuste koordinaatorina kõik määruses nõutud õigused uurimistoimingute läbiviimiseks ja määrusest tulenevate kohustuste üle järelevalve teostamiseks. Näiteks, määruse artikli 51 lõike 1 punkti b kohaselt peab digiteenuste koordinaatoritel olema järelevalve teostamiseks õigus teha kontrolle valdustes, mida kõnealused teenuseosutajad või isikud kasutavad oma tegevusega seotud eesmärkidel, et kahtlustatava rikkumisega seotud mis tahes vormis teavet olenemata andmekandjast uurida, arestida, sellest koopiaid teha või saada. Vahendusteenuste üle järelevalve teostamine hõlmab ka nende teenuse osutamiseks kasutatava tarkvara ja algoritmiliste süsteemide, sealhulgas soovitussüsteemide analüüsimist ja testimist. DSA määruse artikli 51 lõike 2 punkti a kohaselt peab digiteenuste koordinaatoritel olema õigus nõustuda teenuseosutajate võetavate kohustustega, mis on seotud käesoleva määruse täitmisega, ja muuta need kohustused siduvaks. Antud õigus tuleneb TTJA-le siseriiklikust menetlusõigusest. TTJA võib teenuseosutajaga ka praegu suhelda ja kokku leppida, kuidas viimane võib rikkumise kõrvaldada, sh võidakse kokku leppida ka kuupäev, mille möödudes võib korrakaitseorgan rikkumise jätkumise korral ettekirjutuse teha. 16 RT I, 14.03.2023, 29 10 Haldusmenetluse seaduse § 35 kohaselt tuleb haldusmenetluse alustamisel menetlusosalist teavitada. Kui amet on järelevalvemenetluse käigus jõudnud seisukohale, et teenuseosutaja tegevuses esinevad kehtestatud nõuete rikkumise tunnused, koostab amet menetluse järelduste kohta ärakuulamise, millega antakse teenuseosutaja tegevusele olemasoleva teabe põhjal õiguslik hinnang ja ühtlasi võimaldatakse teenuseosutajal esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1. Eelnimetatud märgukirja eesmärk on teavitada teenuseosutajat, et tema tegevus ei ole kooskõlas kehtivate nõuetega, mistõttu võib sellele järgneda, et TTJA paneb ettevõtjale ettekirjutusega kohustuse korrarikkumine lõpetada. Sama dokumendiga antakse teenuseosutajale võimalus ka rikkumine vabatahtlikult kõrvaldada ettekirjutuseta, kui tal puuduvad rikkumise osas vastuväited. Seega, kui teenuseosutaja saab teada, et TTJA hinnangul on tema tegevus vastuolus õigusaktides sätestatud nõuetega, on tal võimalus omalt poolt pakkuda meetmeid ja võtta endale kohustus teatud viisil käitumiseks, et lõpetada rikkumine ja kõrvaldada selle mõju. DSA määruse artiklist 51 lõikest 3 tuleneb TTJA-le õigus nõuda veebiliidesele juurdepääsu piiramist DSA määruses sätestatud kohustuste täitmata jätmise tõttu. Kui teenuseosutaja ei täida DSA määruse kohustusi ning kõik muud võimalused rikkumise lõpetamiseks on ammendatud ning rikkumine jätkub ja põhjustab tõsist kahju, siis on TTJA-l viimase võimalusena õigus nõuda veebiliidesele juurdepääsu piiramist. Enne ligipääsu piiramise nõudmist peab TTJA siiski andma vahendusteenuse osutaja juhtorganile viimase võimaluse rikkumise lõpetamiseks vajalike meetmete võtmiseks. Kui vahendusteenuste osutaja juhtorgan ei ole rikkumist lõpetanud ning rikkumine põhjustab tõsist kahju ja on seotud kuriteoga, millega kaasneb oht inimeste elule või turvalisusele, on TTJA-l õigus taotleda kohtult rikkumisega seotud asjaomase teenuse saajate teenusele juurdepääsu ajutist piiramist või, üksnes juhul, kui see ei ole tehniliselt teostatav, vahendusteenuste osutaja sellele internetipõhisele kasutajaliidesele juurdepääsu ajutist piiramist, mille kaudu rikkumine toimub. Juurdepääsu piiramise korralduse puhul ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on hädavajalik ohu tõrjumise eesmärgi saavutamiseks. Selleks peaks see korraldus olema ajutine ja see tuleks adresseerida vahendusteenuste osutajale, näiteks asjaomasele teabe talletamise teenuse pakkujale, internetiühenduse teenuse pakkujale või domeeninimede registrile või registraatorile, kellel on mõistlikul määral võimalik seda eesmärki saavutada, ilma et põhjendamatult piirataks juurdepääsu seaduslikule teabele. Kuna veebiliidesele juurdepääsu piiramine mõjutab kolmandate isikute õigusi ja huve, kes ei saa selle tulemusel teenust kasutada ka seaduslikule sisule ligipääsuks või seaduslikeks tegevusteks, siis nähakse DSA määruses ette kaitsemeetmed. TTJA peab enne, kui esitab kohtule taotluse piirata veebiliidesele juurdepääsu, kutsuma huvitatud isikuid üles esitama kirjalikke märkusi, kusjuures ajavahemik, mil kolmandatel isikutel on võimalik esitada märkuseid, ei tohi olla lühem kui kaks nädalat. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse seadust §-ga 132. Paragrahviga 132 sätestatakse, millistele tingimustele peab vastama ebaseadusliku sisu vastu meetmete võtmise ja teabe esitamise korraldus. Ebaseadusliku sisu vastu tõhusamaks võitlemiseks antakse DSA määrusega pädevatele korrakaitseasutustele ja kohtutele piiriülese ebaseadusliku sisu vastu meetmete võtmise korralduse saatmise õigus. Siiski ei määratle DSA määrus, mis on ebaseaduslik sisu, mis tuleb eemaldada. Õiguslik alus sisu eemaldamiseks peab tulenema muudest EL-i või riigisisestest õigusaktidest. EL-i tasandil on näiteks kindlaks määratud terroristliku sisu või lapse seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali ebaseaduslikkus. Eesti õigus võimaldab infoühiskonna teenust piirata näiteks juhul, kui tegemist on ohtlike toodetega (toote nõuetele 11 vastavuse seadus17 § 562), tarbijate kollektiivsete huvide olulise kahjustamisega (tarbijakaitseseadus18 § 622) või sõja õhutamise või sõjakuritegude õigustamisega (InfoTS § 131). Ebaseadusliku sisu vastu meetmete võtmise korralduse saamisel on vahendusteenuste osutajad kohustatud teavitama korralduse saatnud asutust korralduse suhtes võetud meetmetest. Kuigi otseselt DSA määrusest ei tulene vahendusteenuse osutajale kohustust eemaldamiskorraldust täita, on ta kohustatud ebaseadusliku sisu siiski eemaldama juhul, kui on piisavalt selge ja põhjendatud, et sisu on ebaseaduslik. Korralduse suhtes võetud meetmetest teavitamata jätmist käsitatakse DSA määruses sätestatud kohustuste rikkumisena, millele võib järgneda rikkumismenetlus. DSA määrus ei ole õiguslik alus selliste korralduste andmiseks ega reguleeri nende territoriaalset kohaldamisala või piiriülest täitmise tagamist. Eelnõu § 132 lõikes 1 on sätestatud, et korrakaitseorgani korraldus vahendusteenuse osutajale võtta meetmeid ebaseadusliku sisu vastu peab vastama DSA määruse artikli 9 lõikes 2 sätestatud tingimustele. DSA määrusega ühtlustatakse miinimumtingimused, millele sellised korraldused peaksid vastama, et neid korraldusi saaks täita tõhusalt ja tulemuslikult, eriti piiriüleses kontekstis, ning et teenuseosutajaid ei koormataks ebaproportsionaalselt. Miinimumtingimused on seatud nii korralduse sisule, territoriaalsele kohaldamisalale kui ka keelele. Näiteks peab korraldus sisaldama korralduse andnud korrakaitseasutuse nimetust; viidet õiguslikule alusele korralduse väljastamiseks; põhjendust, miks teabe puhul on tegemist ebaseadusliku sisuga; selget teavet, mis võimaldab ebaseadusliku sisu asukoha määrata, nagu URL ning teavet vahendusteenuste osutajale ja sisu esitanud teenusesaajale kättesaadavate õiguskaitsevahendite kohta. Korralduse territoriaalne kohaldamisala peaks piirduma sellega, mis on rangelt vajalik selle eesmärgi saavutamiseks. Juhul kui teatav sisu on ebaseaduslik ainult konkreetses liikmesriigis, tuleks see üldjuhul kõrvaldada ainult selle riigi territooriumil, kus see on ebaseaduslik. Seevastu EL-i õigusega vastuolus olev teave tuleks eemaldada terve EL-i territooriumil. Korraldus tuleb saata vahendusteenuse osutaja määratud elektroonilisele kontaktpunktile ja üldjuhul peab see olema koostatud vahendusteenuse osutaja kontaktandmetes määratud suhtlemiskeeles. Kui korraldus ei ole vahendusteenuse osutaja määratud keeles, peab olema lisatud vähemalt korralduse põhielementide tõlge vahendusteenuse osutajale arusaadavasse keelde. Eestis ei ole korralduste puhul kohtutele viitamine hetkel asjakohane, kuna Eesti kohtud ei väljasta DSA määruse kohaseid korraldusi. Haldusmenetluses teeb sisu vastu meetmete võtmise ettekirjutuse haldusorgan ning halduskohtus vaidlustatakse vastav ettekirjutus. Erinevalt teistest liikmesriikidest ei tee Eestis halduskohtud ise sisu piiramise otsuseid. Isegi kui tsiviilkohtumenetluses võidakse hagiavalduses taotleda, et vahendusteenuse osutaja sisu suhtes meetmeid võtaks, ja maakohus selle taotluse rahuldab, siis on tsiviilkohtumenetluses tehtavad kohtulahendid DSA määruse kohaldamisalast välistatud. Juhul kui tulevikus peaks mõne õigusaktiga antama kohtule vahendusteenuse osutajatele sisu vastu meetmete võtmise korralduse saatmise õigus, tuleb antud sätet täiendada, et need korraldused peavad vastama DSA määruse nõuetele. Eelnõu § 132 lõikes 2 on sätestatud, et korrakaitseorgani või kohtu korraldus vahendusteenuse osutajale anda konkreetset teavet ühe või mitme konkreetse teenusesaaja kohta peab vastama määruse (EL) nr 2022/2065 artikli 10 lõikes 2 sätestatud tingimustele. DSA määrusega antakse pädevatele korrakaitseasutustele ja kohtutele piiriüleste teabe esitamise nõuete saatmise õigus. 17 RT I, 03.02.2023, 11 18 RT I, 10.02.2023, 33 12 Teabe esitamise korraldused peavad olema seotud kindla teabe hankimisega konkreetsete vahendusteenuse saajate kohta (kes on märgitud nendes korraldustes), et teha kindlaks, kas need teenusesaajad järgivad liidu või liikmesriigi õigusnorme. Teabe esitamise korraldused ei hõlma selliseid korraldusi, mis puudutavad konkreetselt identifitseerimata teenusesaajate rühma kohta käivat teavet, sealhulgas korraldusi esitada koondteavet statistika tegemiseks või tõenduspõhise poliitikakujundamise jaoks. Seega saab teabe esitamise nõudega küsida üksikasjalikku teavet ühe või mitme konkreetse teenusesaaja kohta, kuid mitte koondandmete või statistika edastamist. Näiteks saab internetipõhistelt kauplemiskohtadelt nõuda teavet, kes on konkreetse ruumi üürileandja või konkreetse toote müüja. Sarnaselt ebaseadusliku sisu vastu meetmete võtmise korraldustele ühtlustatakse ka teabe esitamise nõuete puhul DSA määrusega miinimumtingimused, millele sellised korraldused peavad vastama. Miinimumtingimused tulenevad DSA määruse artikli 10 lõikest 2 ning sarnanevad suuresti sisu vastu meetmete võtmise korraldusega. Oluline tingimus on, et teenuseosutajalt on võimalik nõuda üksnes teavet, mille ta on teenuse osutamise eesmärgil juba kogunud ja mis on tema kontrolli all. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse InfoTS-i § 14. Senine § 14 tekst loetakse lõikeks 1 ja lisatakse lõige 2. Muudatusega võetakse Eesti õigusesse üle DSA määrusest tulenev sunniraha määr (DSA määruse artikli 52 lõige 4). DSA määruses sätestatud nõuetest tuleneva ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses19 sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär vahendusteenuse osutajast füüsilisele isikule viis protsenti tema eelneva kalendriaasta keskmisest päevasest sissetulekust ja juriidilisele isikule viis protsenti tema eelneva majandusaasta keskmisest päevasest ülemaailmsest käibest, arvutatuna asjaomases otsuses märgitud kuupäevast. Antud sunniraha maksimummäär kehtib üksnes füüsilisele isikule, kes osutab vahendusteenust. Määrus ei täpsusta, mida tuleb füüsilise isiku sissetuleku all arvesse võtta. Nii karistus- kui ka sotsiaalkaitseõiguses võetakse keskmise päevase sissetuleku arvutamise aluseks isiku netosissetulek. Nii on kohane aluseks võtta isiku aastanetosissetulek, mis leitakse, lähtudes isiku maksustatavast tulust tulumaksuseaduse20 § 12 tähenduses, millest on maha arvatud tulumaks. Isiku eelneva kalendriaasta keskmise päevase sissetuleku saamiseks jagatakse tema aastanetosissetulek eelneva kalendriaasta päevade arvuga. Vahendusteenuse osutajast füüsilise isiku eelneva kalendriaasta sissetulek leitakse isiku tuludeklaratsioonis esitatud ja muude Maksu- ja Tolliametil (MTA) olemas olevate andmete põhjal. Kui andmed isiku eelneva aasta tulu kohta ei ole MTA-st isiku tuludeklaratsiooni põhjal kättesaadavad, leitakse isiku eelneva kalendriaasta sissetulek isikule eelneval aastal tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete põhjal. Antud väljamaksed tuvastatakse MTA andmete alusel. Selleks et MTA-l oleks võimalik antud maksusaladust sisaldavat teavet sunniraha määramiseks TTJA-le avaldada, täiendatakse maksukorralduse seadust (vt täpsemalt § 3 selgitust allpool). Sunniraha maksimummäära puhul kaalusime sissetuleku suuruse arvestamist üksnes asjaomase teenuse müügist saadud tulust. Samas on Eestis taoliste digiplatvormide (foorumite, jututubade, kuulutuste portaalide) pakkumisest saadav tulu väike, kuna tulu saadakse peamiselt reklaamimüügist. Eelduslikult on see veel väiksem füüsiliste isikute puhul, kes pole 19 RT I, 12.07.2014, 29 20 RT I, 21.11.2023, 5 13 ettevõtlusvormi valinud. Oluline on tagada, et sunniraha oleks piisavalt heidutav ja tõhus, et motiveerida isikut rikkumist lõpetama. Ühtlasi tuleb arvesse võtta, et tegemist on sunniraha maksimummääraga ning menetlejal on konkreetse sunniraha määramisel alati kaalutlusõigus, kus ta võib otsustada rakendada madalamat sunniraha määra, kuna vastasel juhul viiks see ebaõiglase ja ebaproportsionaalse tulemuseni. Nii võib menetleja otsustada kohaldada madalamat proportsionaalset sunniraha määra, kui isik on teeninud erakordset tulu, mis on tema sissetuleku suurust ajutiselt suurendanud ega iseloomusta tema tegelikku elatustaset, nt müünud pärandiks saadud kinnisvara. Juriidilise isiku ülemaailmne käive leitakse eelkõige juriidilise isiku majandusaasta aruandes esitatud andmete põhjal. Lisaks on TTJA-l võimalik MTA-lt pärida, milliseid käibeandmeid on ettevõtja deklareerinud MTA-le esitatavates käibedeklaratsioonides (käibemaksudeklaratsioon ja OSS/IOSS deklaratsioon). Käibemaksudeklaratsioonil kajastuvad ainult Eesti sisese käibe (st Eestis tekkinud maksukohustuse) andmed, mille deklareerimine on kohustuslik. Piiriüleselt tegutsevad ettevõtjad võivad soovi korral liituda käibemaksu nö ühe akna süsteemiga(OSS/IOSS), kus liiguvad ettevõtja üleilmse käibe andmed. Kui ettevõtja otsustab aga igas tegutsemisriigis käibe eraldi deklareerida, siis nendele andmetele MTA-l juurdepääs puudub. Seetõttu on majandusaasta aruanne kohaseim allikas juriidilise isiku ülemaailmse käibe suuruse kindlaksmääramiseks, kuid teistes käibedeklaratsioonides esitatud andmeid saab TTJA kahtluse korral kasutada majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsuse hindamiseks. Keskmine päevane ülemaailmne käive leitakse jagades juriidilise isiku ülemaailmse käibe tema majandusaasta päevade arvuga. Raamatupidamisseaduse21 (RPS) § 13 lõike 1 kohaselt on majandusaasta pikkus 12 kuud. Konkreetsest majandusaasta aruandest nähtub, millist perioodi see hõlmab ja milline päevade arv tuleks võtta arvutustehtes aluseks. Juhul kui ettevõtja ei ole majandusaasta aruannet esitanud või teisiti sätestanud, siis lähtutakse kalendriaastast. RPS § 13 lõike 3 kohaselt on majandusaastaks kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus tema tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Nii kattub majandusaasta üldiselt kalendriaastaga, mis katab perioodi 01.01–31.12 ehk vastavalt aastale 365(366) päeva. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse InfoTS-i §-dega 153–155, millega sätestatakse vastutus DSA määrusest tulenevate kohustuste rikkumise eest. DSA määruse artikli 52 lõike 2 kohaselt peavad karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad. Karistused peaksid arvesse võtma rikkumise laadi, raskusastet, korduvust ja kestust, teenitavat avalikku huvi, tegevuse ulatust ja liiki ning rikkuja majanduslikku suutlikkust. Ühtlasi tuleks karistuste korral arvesse võtta seda, kas asjaomane vahendusteenuste osutaja jätab käesolevast määrusest tulenevad kohustused täitmata süstemaatiliselt või korduvalt, ning asjakohasel juhul seda, kui suur on mõjutatud teenusesaajate hulk, kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest ning kas teenuseosutaja tegutseb mitmes liikmesriigis. Protsendipõhiste väärteo rahatrahvide arvestamisel võetakse aluseks väärteomenetluse alustamise aastale eelnenud aasta. Paragrahvi 153 lõike 1 järgi karistatakse DSA määruse artiklites 9–14, 16–18, 20–23, 25–28, 30–32 ja 34–41 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Võttes arvesse juriidilisele isikule määratava trahvi suurust, on proportsionaalne määrata füüsilisele isikule rikkumise eest maksimaalne karistusseadustikust22 (KarS) tulenev väärteo 21 RT I, 05.05.2022, 27 22 RT I, 11.03.2023, 10 14 eest kohaldatav trahvimäär. Tegemist on DSA määrusest tulenevate vahendusteenuste osutajate põhikohustustega, mis on suunatud määruse eesmärkide saavutamisele. Kohustused on seotud ebaseadusliku sisu ja teenuse väärkasutamise vastu meetmete võtmisega ning kasutajate õiguste tagamisega. Juhul kui teo on toime pannud juriidiline isik, karistatakse teda lõike 2 järgi rahatrahviga kuni 6 protsenti tema eelneva majandusaasta aastasest ülemaailmsest käibest. Käive on DSA määruse artikli 3 punkti x kohaselt ettevõtja poolt saadud summa nõukogu määruse (EÜ) nr 139/200423 artikli 5 lõike 1 tähenduses. Maksimaalne karistusmäär tuleneb DSA määruse artikli 52 lõikest 3. Juriidilise isiku ülemaailmne käive leitakse eelkõige juriidilise isiku majandusaasta aruandes esitatud andmete põhjal. Lisaks on TTJA-l võimalik MTA-lt pärida, milliseid käibeandmeid on ettevõtja deklareerinud MTA-le esitatavates käibedeklaratsioonides (käibemaksudeklaratsioon ja OSS/IOSS deklaratsioon). Käibemaksudeklaratsioonil kajastuvad ainult Eesti sisese käibe (st Eestis tekkinud maksukohustuse) andmed, mille deklareerimine on kohustuslik. Piiriüleselt tegutsevad ettevõtjad võivad soovi korral liituda käibemaksu nö ühe akna süsteemiga(OSS/IOSS), kus liiguvad ettevõtja üleilmse käibe andmed. Kui ettevõtja otsustab aga igas tegutsemisriigis käibe eraldi deklareerida, siis nendele andmetele MTA-l juurdepääs puudub. Seetõttu on majandusaasta aruanne kohaseim allikas juriidilise isiku ülemaailmse käibe suuruse kindlaksmääramiseks, kuid teistes käibedeklaratsioonides esitatud andmeid saab TTJA kahtluse korral kasutada majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsuse hindamiseks. Paragrahvi 154 lõike 1 kohaselt karistatakse DSA määruse artiklites 15, 24 ja 42 sätestatud aruandluskohustuse täitmata jätmise või aruandes ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe esitamise eest rahatrahviga kuni 1 protsent vahendusteenuse osutajast füüsilise isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust. Artiklites 15, 24 ja 42 sätestatakse erinevatele vahendusteenuse osutajatele läbipaistvusaruannete esitamise kohustus, mis peavad sisaldama nimetatud artiklites kindlaksmääratud teavet. DSA määrusest tuleneb, et karistus peab olema võimalik määrata ka aruandes ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe esitamise; ebaõigele, mittetäielikule või eksitavale teabele reageerimata või selle parandamata jätmise eest. Aruandluskohustuse rikkumise eest on DSA määruses kehtestatud põhikohustuste rikkumisest madalam karistusmäär. Aruandluskohustuse täitmine on kohustuslik üksnes füüsilisele isikule, kes osutab vahendusteenust, kuna kohustus on temale suunatud. Füüsilise isiku kalendriaasta sissetuleku arvutamist on täpsemalt selgitatud järgmises §-s 155. Juhul kui teo on toime pannud juriidiline isik, karistatakse teda § 154 lõike 2 kohaselt rahatrahviga kuni 1 protsent tema eelnenud majandusaasta ülemaailmsest käibest. Maksimaalne karistusmäär tuleneb DSA määruse artikli 52 lõikest 3. Paragrahvi 155 lõike 1 kohaselt karistatakse DSA määruses sätestatud nõuete üle riikliku järelevalve teostamise takistamist, kui sellega ei võimaldata TTJA-le juurdepääsu ruumidele või teabele rahatrahviga kuni 1 protsent füüsilise isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust. Siin on füüsiliste isikute all silmas peetud kõiki asjaomaseid isikuid, kellel võib olla rikkumise kohta teavet (juhtorganite liikmed, töötajad, lepingupartnerid). DSA määrusest tuleneb, et karistus peab olema võimalik määrata ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe esitamise; ebaõigele, mittetäielikule või eksitavale teabele reageerimata või selle parandamata jätmise ning kontrollile mitteallumise eest. Eksitava teabe andmine on karistatav järelevalvemenetluses vastusena küsitlemise ja dokumentide esitamise nõudele KorS § 30 alusel. Ühtlasi peab olema võimalik karistada järelevalve teostamise takistamist ja riikliku kontrolli erimeetmele allumisest keeldumist, kui seda on tehtud alusetult. Kuna nende kohustuste täitmine ei ole 23 Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) 15 otseselt seotud määruse põhieesmärkide saavutamisega, vaid on suunatud määruse tõhusale järelevalvele ja täitmise tagamisele, on maksimaalne karistusmäär nende rikkumise eest madalam. Juhul kui teo on toime pannud juriidiline isik, karistatakse teda lõike 2 kohaselt rahatrahviga kuni 1 protsent tema eelnenud majandusaasta ülemaailmsest käibest. Maksimaalne karistusmäär tuleneb DSA määruse artikli 52 lõikest 3. Määrus ei täpsusta, mida tuleb füüsilise isiku sissetuleku all arvesse võtta. Karistusõiguses võetakse keskmise päevase sissetuleku arvutamise aluseks isiku netosissetulek. Nii on kohane aluseks võtta isiku aastanetosissetulek, mis leitakse, lähtudes isiku maksustatavast tulust tulumaksuseaduse § 12 tähenduses, millest on maha arvatud tulumaks. Füüsilise isiku eelneva kalendriaasta sissetulek leitakse isiku tuludeklaratsioonis esitatud andmete põhjal tema suhtes väärteomenetluse alustamise aastale eelnenud aasta kohta. Kui andmed isiku suhtes väärteomenetluse alustamise aastale eelnenud aasta tulu kohta ei ole MTA- st isiku tuludeklaratsiooni põhjal kättesaadavad, leitakse isiku eelneva kalendriaasta sissetulek isikule tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete põhjal väärteomenetluse alustamise aastale eelnenud aastal. Antud väljamaksed tuvastatakse MTA andmete alusel. TTJA saab trahvimäära arvutamiseks vajalikud andmed MTA-lt maksukorralduse seaduse § 29 punkti 2 alusel, mis võimaldab maksuhalduril jagada väärtegu menetlema volitatud isikule andmeid menetlusaluse füüsilise isiku eelmise aasta sissetuleku kohta trahvimäära arvestamiseks. DSA määrusest tulenev füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatava rahatrahvi maksimummäär on eelduslikult isikule soodsam Eesti seadusest tulenevast maksimummäärast. Füüsilise isiku trahvi maksimummäär on Eestis 300 trahviühikut (1200 eurot) KarS § 47 lg 1 kohaselt. Seega peaks DSA määrusest tuleneva maksimumtrahvimäära 1% rakendumiseks olema isiku sissetulek 120 000 eurot kalendriaastas. Samas on Eestis elanike keskmine ekvivalentnetosissetulek aastas 17 110,1 eurot (Statistikaameti 2022. a andmed)24. Tegemist on väärteotrahvi maksimummääraga ning menetlejal on konkreetse rahatrahvi määramisel alati kaalutlusõigus, kus ta võib otsustada rakendada madalamat trahvimäära, kuna vastasel juhul viiks see ebaõiglase ja ebaproportsionaalse tulemuseni. Nii võib menetleja otsustada kohaldada madalamat proportsionaalset rahatrahvi määra, kui isik on teeninud erakordset tulu, mis on tema sissetuleku suurust ajutiselt suurendanud ega iseloomusta tema tegelikku elatustaset, nt müünud pärandiks saadud kinnisvara. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse InfoTS-i § 16 lõiget 2, määrates TTJA DSA määruse rikkumisest tulenevate väärtegude kohtuväliseks menetlejaks. Muudatus on tehniline ning tuleneb käesoleva seaduse punktist 7. Eelnõu §-ga 2 muudetakse autoriõiguse seadust. Eelnõu § 2 punktiga 1 asendatakse AutÕS § 579 lõikes 6 viide InfoTS-le viitega DSA määrusele. Kehtiv AutÕS-i tekst lähtub sellest, et infoühiskonna teenuse seadusega on üle võetud e-kaubanduse direktiivi asjaomased sätted. Vastavaid norme hakkas asendama otsekohalduv EL-i määrus (digiteenuste määrus), mistõttu tunnistatakse kehtetuks InfoTS-i sätted ja nende asemel tuleb edaspidi vajaduse korral viidata hoopis digiteenuste määrusele. Viidatava sätte mõte on, et kui osutatakse teenust, mis seisneb teenuse kasutaja pakutava teabe talletamises, ei vastuta teenuse osutaja teenuse kasutaja taotluse põhjal talletatava teabe sisu 24 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/sissetulek 16 eest, kui: 1) teenuse osutaja ei tea teabe sisu ega ole kahju hüvitamise nõude puhul teadlik neist faktidest või asjaoludest, millest ilmneb ebaseaduslik tegevus või teave; 2) punktis 1 nimetatud asjaoludest teadlikuks saades kõrvaldab teenuse osutaja vastava teabe kohe või tõkestab sellele juurdepääsu. AutÕS-i § 579 lõikega 6 lisatav välistus tähendab, et kui platvormipakkuja annab üldsusele juurdepääsu tema teenuse kasutajate poolt õiguste omaja loata üles laaditud õiguste objektile, ei saa platvormipakkuja tugineda enne e-kaubanduse direktiivis ja InfoTS-is ja nüüd digiteenuste määruses sätestatud vastutuse piirangule. Sellisel juhul võib tema vastutus olla välistatud üksnes AutÕS-i § 579 lõike 3 või § 5710 lõigete 1 ja 2 alusel. See olukord, et platvormipakkuja ei peaks saama AutÕS-i muudatustega üle võetud DSM direktiivi 2019/790 artikli 17 mõtte kohaselt tugineda kõnealusele vastutuse piirangule, ei ole muutunud ning seetõttu tuleks AutÕS-s sisalduv viide sisuliselt alles jätta, ent asendada digiteenuste määruse artikli 6 lõikega 1. Eelnõu § 2 punktiga 2 tunnistatakse AutÕS § 579 lõige 7 kehtetuks. AutÕS § 579 lõiget 7 ei ole enam vaja, sest InfoTS-i § 11 lõikes 1 (tulenes e-kaubanduse direktiivi artikli 15 lõikest 1) sisalduvat erisust võrreldes e-kaubanduse direktiivi regulatsiooniga ei ole enam AutÕS-s tarvis n-ö kohendada. Kehtiva InfoTS-i § 11 lõige 1 on sõnastatud laiemalt kui e-kaubanduse direktiivi vastav norm ja selles pole sätestatud pelgalt üldise jälgimiskohustuse keeld, vaid peaaegu igasuguse jälgimiskohustuse keeld. AutÕS-i § 579 lõikes 7 sisalduv konstruktsioon oli DSM direktiivi 2019/790 ülevõtmisel vajalik teha selleks, et jälgimiskohustust puudutav saaks EL-i õiguse raames täpselt üle võetud. Nüüd, kui InfoTS vahelt n-ö ära kaob, siis digiteenuste määruse otsekohalduva reegli valguses pole ka kõnealune AutÕS-i konstruktsioon enam vajalik. Eelnõu §-ga 3 muudetakse maksukorralduse seadust. TTJA-l võib DSA määruses sätestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamiseks olla sunniraha ja trahvi määramisel vajalik kasutada maksusaladust sisaldavat teavet ning saada andmeid Maksu- ja Tolliameti (MTA) maksuandmekogudest (mis peaasjalikult on koondatud Maksukohustuslaste registrisse). DSA määrus näeb ette protsendipõhised sunniraha maksimummäärad, mida arvestatakse vastavalt juriidilise isiku eelneva majandusaasta ülemaailmsest käibest ja füüsilise isiku eelneva kalendriaasta sissetulekust. TTJA-l võib olla vajalik pärida MTA-lt maksusaladust sisaldavat teavet füüsilise isiku tuludeklaratsioonis esitatud andmete kohta. Ühtlasi võib TTJA-l olla vajalik pärida MTA-lt maksusaladust sisaldavat teavet, milliseid käibeandmeid on ettevõtja deklareerinud MTA-le esitatavates käibedeklaratsioonides (käibemaksudeklaratsioon ja OSS/IOSS deklaratsioon), mis võimaldaks TTJA-l hinnata kahtluse korral juriidilise isiku majandusaasta aruandes esitatud teabe õigsust. Päringute esitamise eeldatav sagedus on harv, kuna Eestis on vähe (140) vahendusteenuse osutajaid, kellele DSA määruse regulatsioon kohaldub ega ole teada ühtegi füüsilisest isikust vahendusteenuse osutajat. Andmete jagamine on päringupõhine ega too kaasa vajadust IT-arenduste järele. Harv ja päringupõhine andmete jagamine ei too tõenäoliselt MTA- le kaasa arvestatavaid kulusid. Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 65, mis näeb maksuhaldurile ette õiguse avaldada maksusaladust sisaldavat teavet TTJA-le DSA määruses sätestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamiseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 17 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamise vajadus tuleneb DSA määrusest. Määrus on otsekohalduv, kuid selle rakendamiseks on vaja viia riigisisene õigus sellega kooskõlla, sh sätestada menetlusi ja järelevalvet korraldavate asutuste pädevus ning karistused määrusest tulenevate kohustuste rikkumise eest. DSA määrust hakatakse kohaldama 17. veebruaril 2024. aastal. 6. Seaduse mõjud Digiteenuste määruse mõju on hinnatud Eesti seisukohtade Vabariigi Valitsusele esitamise kooskõlastuse etapis ja need kiideti heaks 19. aprillil 202125. Euroopa Komisjoni koostatud digiteenuste määruse mõjuanalüüs on kättesaadav Euroopa Komisjoni veebilehel.26 Plaanitavad muudatused avaldavad mõju vahendusteenuste pakkujatele ja nende kasutajatele. Äriregistri andmetel tegutseb Eestis ligikaudu 1565 ettevõtjat, kelle EMTAK koodi tegevusala on elektroonilise side teenused (61101 ja 61201), andmetöötlus, veebimajutus (63111) või veebiportaalide tegevus (63121). Tulevane digiteenuste koordinaator TTJA koostas ülevaate turuosalistest ja selgus, et Eestis tegutseb ligikaudu 140 vahendusteenuse osutajat. Nendest ligikaudu 20 pakub pelga edastuse või vahemällu salvestamise teenust (internetiühenduse teenuse pakkujad (Telia, Elisa) ja otsingumootor (neti.ee)). Ligikaudu 70 vahendusteenuse osutajat pakuvad teabe talletamise teenust (veebimajutusteenused (zone.ee) ja pilveteenused (csc.ee)). Ligikaudu 50 vahendusteenuse osutajat tegutsevad digiplatvormi pakkujana, sealhulgas on müügiplatvormid (osta.ee, kaup24.ee), kuulutustelehed (soov.ee, auto24.ee), foorumid (perekool.ee, kalale.ee), suhtlusportaalid (rate.ee). Enamik uusi kohustusi on DSA määrusega kehtestatud digiplatvormidele, kuid nendest kohustusest on vabastatud mikro- ja väikeettevõtjad, kellel on vähem kui 50 töötajat ja kelle aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot. Eestis tegutseb alla 10 keskmise suurusega digiplatvormi, kellele DSA määrusega pandud ulatuslikumad kohustused kohalduksid. Kõige rangemad on DSA määruse normid, mis kehtestatakse väga suurtele digiplatvormidele ja otsingumootoritele, millel on märkimisväärne ühiskondlik ja majanduslik mõju ning millel on EL-is vähemalt 45 miljonit kasutajat. Eestis ei ole väga suuri digiplatvorme või otsingumootoreid. Seadusega kaasnevatel muudatustel on mõju majandusele, kasutajate põhiõigustele, riigiasutuste töökorraldusele ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. Muudatustel puudub mõju keskkonnale ja regionaalarengule. Järgnevalt kajastatakse nii käesolevast InfoTS muutmise eelnõust kui ka DSA määrusest tulenevat mõju. 6.1. Mõju majandusele Eelnõu mõju Eelnõuga täiendatakse TTJA riikliku järelevalve ülesandeid ning kehtestatakse rikkumisest tulenevad sanktsioonid. Järelevalve ja sanktsioonide eesmärk on parandada ettevõtjate 25 Eesti seisukohad Euroopa Liidu digiteenuste õigusakti eelnõu kohta COM(2020) 825 26 Impact assessment of the Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on a Single Market For Digital Services (Digital Services Act) and amending Directive 2000/31/EC (https://digital- strategy.ec.europa.eu/en/library/impact-assessment-digital-services-act) 18 konkurentsiolukorda ja ennetada rikkumisi. Ameti täiendavad õigused järelevalveks võimaldavad kiiremini lõpetada ettevõtjate ebaseadusliku tegevuse ja tõsta kasutajate kindlustunnet, mis omakorda suurendab seaduskuulekate ettevõtjate teenuste kasutamist. Karistusmäärad on seejuures proportsionaalsed veebimajutusteenuse pakkuja käibega, mistõttu mõjutavad need veebimajutusteenuse pakkujaid rikkumistest hoiduma. Mõju intensiivsus sõltub sellest, kui palju on turul määruse nõudeid rikkuvaid teenuseosutajaid. Eeldusel, et enamus vahendusteenuse pakkujaid on seadusekuulekad, on mõju sihtgrupile väike. TTJA täiendavad õigused rikkumiste ennetamisel ei too tingimata vahendusteenuste osutajatele kaasa täiendavat halduskoormust. TTJA saab nõuete täitmist kontrollida mitmel muul viisil, kui ettevõtjalt selgituste küsimise kaudu. TTJA-l on võimalik määrusest tulenevate nõuete täitmise üle järelevalvet teostada digiteenuste osutajate avalikustatud veebiliideste (veebilehed ja rakendused) vaatluse teel või kasutajate pöördumiste alusel. Ühtlasi tuleneb DSA määrusest digiteenuste osutajatele kohustus avaldada läbipaistvusaruandeid, mille kaudu saab TTJA samuti infot ettevõtja nõuete täitmise kohta. DSA määruse mõju DSA määrus vähendab liikmesriikide ja EL-i tasandil ebaseadusliku sisu tõkestamiseks võetud meetmete rakendamisega kaasnenud digiteenuste turu killustumist. EL-i siseturul kehtivate vahendusteenuste osutamise tingimuste ühtlustamine DSA määrusega toetab ettevõtjate, sh iduettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate piiriülest kasvu, võimaldades pakkuda paremaid ja mitmekesisemaid tooteid konkurentsivõimelisemate hindadega ning kasvada piisavalt suureks, et pakkuda konkurentsi digiteenuste sektori suurtele ettevõtjatele. Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt toob nõuete harmoneerimine kaasa umbes 400 000 euro suuruse kulude vähenemise aastas keskmise suurusega ettevõttele, mis tegutseb kolmes liikmesriigis27. Määrusega kehtestatakse vahendusteenuse osutajatele mitmeid uusi nõudeid, mis võivad sõltuvalt konkreetse teenuse tüübist ja teenuseosutaja suurusest oluliselt tõsta nende kulusid ja halduskoormust. Määrust kohaldatakse vahendusteenuste suhtes, mis hõlmavad selliseid teenuseid nagu „pelk edastamine“, „vahemällu salvestamine“ ja „teabe talletamine“, seejuures viimase kategooria puhul eristatakse hoolsusnõuete seadmisel teabe talletamise teenuse osutajaid, digiplatvorme ja väga suuri digiplatvorme. Kõige väiksem hulk kohustusi laieneb eelnõu kohaselt pelga edastamise ja vahemällu salvestamise teenuste suhtes. Siia kuuluvad internetiühenduse teenused, isikutevahelise side teenused, nagu e-kirja- või erasõnumiteenused, virtuaalse privaatvõrku (ingl virtual private network, VPN) ja puhverserveri teenused. Eestis on ligikaudu 20 pelga edastuse või vahemällu salvestamise teenuse pakkujat. Kontaktandmete avaldamise ning korrakaitseorganite korralduste täitmise kohustus kehtib nendele ettevõtjatele ka juba praegu siseriiklikust õigusest. Suurenenud koormus võib tuleneda piiriülestest ebaseadusliku sisu vastu meetmete võtmise korraldustest, kuid seda koormust aitavad vähendada korraldustele seatud ühtsed vormi- ja keelenõuded. Ulatuslikumad hoolsusnõuded on kehtestatud teabe talletamise teenuse osutajatele, kelle hulka kuuluvad veebilehe majutajad, pilveteenuse osutajad ja digiplatvormid. Eestis tegutseb ligikaudu 120 ettevõtjat, kes pakuvad teabe talletamise teenust. Nendegi ettevõtjate puhul 27 samas, lk 53 19 tuleneb osa kohustusi Eesti õigusesse juba üle võetud direktiivist, mida DSA määrus üksnes harmoneerib. Teabe talletamise teenuse osutajatele kehtib praegugi kohustus reageerida teavitustele ebaseaduslikust sisust ja teavitada korrakaitseasutust ebaseaduslikust tegevusest või teabest. Siiski põhjustab lisakoormust kohustus luua kasutajatele ebaseaduslikust sisust teavitamiseks eraldi kasutajasõbralik ja lihtsasti ligipääsetav funktsioon ning teavitada kasutajaid nende sisu suhtes võetud piirangutest. Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt on ettevõtjale, kes saab aastas 50 teadet, kohustuse täitmisega seotud kulu umbes 15 000 eurot aastas28. Ettevõtjad saavad lisakasu õigusselgusest, millistele nõuetele vastavad teavitused toovad neile kaasa teadmise ebaseaduslikust sisust ja kohustuse selle eemaldada. Kõige rohkem nõudeid kohaldub digiplatvormidele, iseäranis väga suurtele digiplatvormidele. Eestis on ligikaudu 50 digiplatvormi pakkujat. Eelnõu lähtub põhimõttest, et suurusega kaasneb risk ja võimekus, millest tulenevalt on digiplatvormi kohustustest vabastatud mikro- ja väikeettevõtjad, kellel on vähem kui 50 töötajat ja kelle aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot. Eestis tegutseb alla 10 keskmise suurusega digiplatvormi, kellele kohalduksid DSA määrusega pandud koormavad kohustused. Eestis ei ole väga suuri digiplatvorme või otsingumootoreid. Mikro- ja väikeettevõtjatest digiplatvormid peaksid täitma üksnes üldisi teabe talletamise teenuse osutajatele kehtestatud kohustusi. Digiplatvormidele kohustuste täitmisega kaasnevad kulud sõltuvad suuresti sellest, millist liiki digiplatvormiga on tegemist. Näiteks pannakse määrusega lisakohustused müügiplatvormidele, kes võimaldavad kauplejatel tarbijatega lepinguid sõlmida. Eestis tegutseb kaks keskmise suurusega müügiplatvormi, kellele need kohustused kohalduvad. 6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele TTJA nimetatakse eelnõuga digiteenuste koordinaatoriks, kellele on DSA määrusega ette nähtud ulatuslikud uurimis- ja jõustamisvolitused ning see toob kaasa olulise kulude ja töökoormuse kasvu. Lisaks Eesti teenuseosutajate üle järelevalve teostamisele saab TTJA Eesti kasutajate kaitseks osaleda piiriülestes ühismenetlustes ning väga suurte teenuseosutajate, nagu Google, Facebook, TikTok, üle järelevalve tegemises. TTJA saab hinnata, kas väga suurte teenuseosutajate võetavad meetmed on piisavad, et maandada nende võimalikud riskid, mida nende pakutavad teenused kujutavad Eesti avalikule julgeolekule, sh Venemaa mõjutustegevusest tulenevad riskid, ühiskondlikule arutelule, rahvatervisele ja alaealiste kaitsele. Lisaks peab TTJA digiteenuste koordinaatorina olema Euroopa Komisjoni, Euroopa digiteenuste nõukoja, teiste liikmesriikide digiteenuste koordinaatorite ja asjaomase liikmesriigi muude pädevate asutuste jaoks ühtne kontaktpunkt. Digiteenuste koordinaator on kohustatud andma ja tühistama usaldusväärse teavitaja ja kontrollitud teadlase staatuse, sertifitseerima vaidluste kohtuvälise lahendamise organeid, menetlema teenusesaajate kaebusi ja koostama määruse kohase tegevuse kohta regulaarselt aruandeid. Määruse täitmise tagamiseks tuleb laiendada TTJA võimekust, kindlustades riigieelarves ka selleks vajalikud lisaressursid. Nõuetekohane regulatsiooni rakendamine eeldab head tehnilist võimekust ja kvalifitseeritud spetsialiste, kellel on muu hulgas vajalikud tehnilised oskused ka algoritmide toimimise jälgimiseks ja kontrollimiseks. Seda võimekust tuleb seejuures pidevalt arendada, arvestades digiteenuste kiiret arengut. 28 samas, lk 55 20 Hetkel TTJA-s DSA määrusega tegelemiseks eraldi ametikohta ei ole. Lisaressursita pole TTJA-l võimalik digikoordinaatori ülesandeid täita ning DSA määruse efektiivset kohaldumist tagada. Väljakutsuvaks võib osutuda IT-analüütiku ametikoha täitmine, kellel on piisavad teadmised digiplatvormide algoritmide toimimisest. Võrreldes kehtiva õigusega muutuvad TTJA tööülesanded, mille tõttu kasvab TTJA töökoormus. TTJA-l on vaja alates 2024. aastast nelja uut ametikohta. Ametikohtade kulu on 180 000 eurot aastas. Sõltuvalt ametikohast võib eeldada palgakuludeks vahemikku u 2450– 3000 eurot kuus. Uute ülesannete täitmiseks on vaja luua kaks juristi ametikohta, kes vastutavad järelevalve teostamise, kaebuste lahendamise ja taotluste läbivaatamise eest. Lisaks on vaja luua IT-analüütiku ametikoht, kes hindab ja kontrollib tehniliste meetmete piisavust ja algoritmide tööd. Vaja on ka luua analüütik-monitoorija ametikoht, kes jälgib määrusest tulenevate nõuete täitmist, analüüsib ettevõtjate esitatavaid aruandeid ning koostab teemakohaseid ülevaateid määruse nõuete täitmisest. Vastav palgakulu 180 000 eurot on RES/RE protsessis arvatud õigusaktidest tulenevate meetmete koosseisu. Võttes arvesse digiteenuste koordinaatori õigust ja kohustust osaleda Eesti kasutajate kaitseks piiriülestes ühismenetlustes ning väga suurte teenuseosutajate suhtes järelevalve teostamises, on vajalik digiplatvormide monitoorimiseks kasutusele võtta seadmed, mis kiirendaksid digiplatvormidel leiduva sisu kontrollimist ja võimalike rikkumiste avastamist. Hinnanguliselt võib sellise tööriista maksumus olla 100 000 eurot, millele lisanduks iga-aastane hoolduskulu. TTJA-l ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalal puuduvad eelarvevahendid vastava tööriista soetamiseks, mistõttu on vaja leida lisaraha riigieelarvest. DSA määrus seab ülesandeid ka Politsei- ja Piirivalveametile, keda teabe talletamise teenuse osutajad peavad teavitama inimeste turvalisust ja elu ohustava kuriteo kahtluse korral. Nagu varem selgitatud, ei ole tegemist uue ülesandega, vaid kohustus juba tuleneb Eesti õigusest. Siiski võib teadlikkuse kasvamine kohustusest tuua kaasa politseile tehtavate teavituste arvu kasvu, suurendades politsei töökoormust. Suurenevad järelevalveasutuste võimalused internetis ebaseadusliku sisuga võitlemiseks. Järelevalveasutustel tekib õigus saata piiriüleseid ebaseadusliku sisu vastu meetmete võtmise korraldusi. Ühtlasi on neil võimalus saada usaldusväärseks teavitajaks, kelle teateid ebaseadusliku sisu kohta peavad digiplatvormid käsitlema esmajärjekorras. Siiski ei pane määrus liikmesriikide korrakaitseorganitele kohustust internetis ebaseadusliku sisuga tegeleda, vaid loob üksnes soovi korral neile senisest paremad võimalused ebaseadusliku sisuga võidelda ning interneti ohutust ja turvalisust suurendada. DSA loob suuremad võimalused tuvastada ja eemaldada ebaseaduslikku sisu, sealhulgas tõkestada ebaseaduslikku tegevust veebikeskkondades. Samuti aitab see kaitsta alaealisi ja teisi haavatavaid rühmi veebipõhiste ohtude eest. Nende võimaluste avardumise ja levimise tulemusel kasvab inimeste ohuteadlikkus ja teavitamiste arv, mille tulemusel kasvab ka politsei koormus. DSA jõustumine toob kaasa uued väljakutsed ja võimalused, mis nõuavad politsei kohalolu ja sekkumist veebikeskkonnas. Veebipolitseinike võimekuse suurendamine aitab PPA-l paremini reageerida nendele väljakutsetele ja võimalustele, tagades samal ajal Eesti siseturvalisust laiemalt. Hinnanguliselt tekib PPA-le lähiaastatel juurde vähemalt 3 ametniku tööaja jagu koormust, millele lisandub tegevuse vahetu majanduskulu ning organisatsiooni kaudsed kulud. 21 6.3. Mõju põhiõigustele Eelnõu mõju Eelnõuga nimetatakse TTJA digiteenuste koordinaatoriks, kellele on DSA määrusega ette nähtud ulatuslikud uurimis- ja jõustamisvolitused. TTJA saab Eesti kasutajate kaitseks osaleda piiriülestes ühismenetlustes ning väga suurte teenuseosutajate, nagu Google, Facebook ja TikTok, üle järelevalve tegemises. Kasutajatel on õigus esitada TTJA-le kaebusi teenuseosutajate peale, kui nad kahtlustavad, et mõni digiteenus on enda DSA määrusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Järelevalve DSA määrusest tulenevate kohustuste täitmise üle tagab kasutajate õiguste kaitse internetis. Eelnõuga kehtestatakse rikkumisest tulenevad sanktsioonid ka füüsilistele isikutele. Sanktsioonide eesmärk on ennetada rikkumisi. Karistusmäärad on seejuures proportsionaalsed isiku sissetulekuga, mistõttu mõjutavad need isikuid rikkumistest hoiduma ning rikkumise väljaselgitamiseks ja kõrvaldamiseks järelevalveasutusega koostööd tegema. Eeldusel, et enamus füüsilisi isikuid on seadusekuulekad ning teevad järelevalveasutusega koostööd, on mõju sihtgrupile väike. Hetkel pole teada ega kaardistatud ühtegi füüsilisest isikust vahendusteenuse osutajat. DSA määruse mõju Digiplatvormidel on inimeste igapäevaelus üha olulisem koht, mistõttu on oluline kajastada DSA määruse mõju põhiõigustele. DSA määruse õigusnormid muudavad internetikogemuse kodanike jaoks turvalisemaks, et nad saaksid vabalt oma mõtteid väljendada, suhelda ja internetis sisseoste teha, kuna nendega vähendatakse kokkupuudet ebaseadusliku tegevuse ja ohtlike kaupadega ning aidatakse tagada põhiõiguste kaitse. Vahendusteenuste osutajad kujundavad oma kasutajatingimuste ja sisu modereerimise praktikaga reeglid, mille järgi toimub suhtlus nende teenuste kaudu. DSA määrus muudab vahendusteenuste osutajate tegevuse sisu modereerimisel ja seotud otsuste langetamisel läbipaistvamaks. Kasutajatel tekib õigus olla teavitatud, kui nende avaldatud teave on eemaldatud või juurdepääs sellele takistatud, ning samuti on neil õigus teada, mis põhjustel seda on tehtud. See info võimaldab kasutajatel neid otsuseid vaidlustada, s.t oma õigusi kaitsta. DSA määrus tagab kasutajatele ligipääsu tõhusatele õiguskaitsevahenditele (vaidluste lahendamise mehhanism digiplatvormil ja kohtuvälise vaidluste lahendamise organi olemasolu), mis võimaldab neil oma õigusi tegelikult kaitsta. Suureneb väga suurte digiplatvormide vastutus, kelle mõju avalikule ruumile ja arutelule on märkimisväärne, mille tõttu määravad nendes digikeskkondades kehtivad reeglid suures osas väljendus- ja teabevabaduse piire ühiskonnas. DSA määrus võtab arvesse väga suurte digiplatvormide olulist rolli ühiskondliku arutelu kujundamisel ning nende platvormide võimalikke riske ebaseadusliku sisu levitamisele, põhiõigustele, rahvatervise kaitsele ja avalikule julgeolekule, mistõttu on nendele platvormidele eelnõuga ette nähtud ulatuslikud riskide hindamise ja maandamise kohustused. DSA määrusega tekib võimalus väga suurte digiplatvormide ja otsingumootorite tegevust kontrollida sõltumatute audiitorite ja kontrollitud teadlaste aruannete põhjal. Paranevad ka tarbijatele pakutavad teenused, kuna müügiplatvormid peavad kindlaks tegema, kes on nende ärikasutajad, ning selgitama, kes konkreetset toodet müüb või teenust osutab. See 22 aitab saada jälile petturlikele kauplejatele ja kaitsta internetis oste sooritavaid inimesi ebaseaduslike toodete, näiteks võltsitud ja ohtlike toodete eest. Tarbijad saavad ka rohkem teavet neile digiplatvormidel näidatavate reklaamide kohta, näiteks selle kohta, kas ja miks mõni reklaam on konkreetselt neile suunatud. Platvormid ei näita alaealistele enam suunatud reklaame ega tugine enam oma kasutajatele reklaamide näitamisel sellisele profiilianalüüsile, mis põhineb konkreetsetel tundlikel isikuandmete kategooriatel, nagu etniline päritolu, poliitilised vaated või seksuaalne sättumus. 6.4. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõu mõju Eelnõuga nimetatakse TTJA digiteenuste koordinaatoriks, kellele on DSA määrusega ette nähtud ulatuslikud uurimis- ja jõustamisvolitused. TTJA saab Eesti kasutajate kaitseks osaleda piiriülestes ühismenetlustes ning väga suurte teenuseosutajate, nagu Google, Facebook, TikTok, üle järelevalve tegemises. TTJA saab hinnata, kas väga suurte teenuseosutajate võetavad meetmed on piisavad, et maandada nende võimalikud riskid, mida nende pakutavad teenused kujutavad Eesti avalikule julgeolekule, sh Venemaa mõjutustegevusest tulenevad riskid. DSA määruse mõju Ebaseadusliku veebisisu levik ohustab turvalisust ja julgeolekut, mistõttu on oluline kajastada DSA määruse mõju julgeolekule ja välissuhetele. DSA määrusel on oluline mõju sisejulgeolekule ja kuritegevusega võitlemisele ebaseadusliku sisu vastaste meetmete täiendamise ja tõhusama toimimise tagamise kaudu. Paranevad võimalused nii veebikuritegude ennetamiseks kui ka menetluste raames toimingute ja päringute teostamiseks ning infovahetuseks. Kuritegude ennetamisele aitab kaasa teabe talletamise teenuse pakkujate kohustus inimeste turvalisust ja elu ohustava kriminaalkuriteo kahtluse korral teavitada liikmesriigi õiguskaitseasutusi või Europoli. Ebaseadusliku sisu levikut aitab vähendada ka digiplatvormide pakkujate kohustus peatada mõistlikuks ajaks pärast eelhoiatuse tegemist teenuste osutamine nende teenusesaajate korral, kes sageli esitavad ilmselgelt ebaseaduslikku sisu. Positiivset mõju avalikule korrale ja julgeolekule avaldavad ka informatsioonilise mõjutustegevuse, sealhulgas desinformatsiooni mõju piiramist käsitlevad sätted. Määrus loob aluse tõhusamini tagada vabatahtlikkusel põhinevate käitumisjuhendite, sh desinformatsiooni käsitleva käitumisjuhendi täitmine. Määrusega senisest paremini korraldatud täpsem, detailsem ja kiirem infovahetus aitab tugevdada riigi olemasolevat võimekust vaenulike riikide mõjutusoperatsioonide käigus desinformatsiooni levitamise ja välise sekkumise tõkestamiseks, kuna sageli kasutatakse sellistel eesmärkidel just digiplatvorme. Sealjuures, digiplatvormidel kasutatavad võltskontod, internetirobotid (ingl bots) ja muud automatiseeritud lahendused võimendavad sellist julgeolekut potentsiaalselt ohustava sisu levikut. Suurtele digiplatvormidele kohalduv riskide hindamise ja maandamise kohustus tähendab ka desinformatsiooniga tegelemist ja selle kahjuliku mõju ärahoidmist. Riskihindamiste tulemusel koostatud aruannete avalikustamise nõue aitab kaasa desinformatsiooni mõju vähendamisele, suurendades inimeste teadlikkust sellest, et teatud sisu, sh desinformatsiooni levitatakse teenust väliselt manipuleerides ja algoritmilisi süsteeme pahatahtlikult kasutades. Reklaamide läbipaistvuse suurendamine toetab selgema pildi loomist sellest, kes on reklaami eest maksnud ja millised on reklaami tegelikud eesmärgid, sealhulgas võimalik vaenulik mõjutustegevus.. 23 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Võrreldes kehtiva õigusega muutuvad TTJA tööülesanded. DSA määruse rakendamiseks määratakse TTJA digiteenuste koordinaatoriks, kellel on nimetatud määrusega ette nähtud ulatuslikud uurimis- ja jõustamisvolitused, sealhulgas võimalus osaleda väga suurte teenuseosutajate, nagu Google, Facebook ja TikTok, üle järelevalve tegemises. TTJA saab hinnata, kas väga suurte digiplatvormide võetavad meetmed on piisavad, et maandada nende pakutavate teenuste võimalikud riskid Eesti julgeolekule, sh Venemaa mõjutustegevusest tulenevad riskid, ühiskondlikule arutelule, rahvatervisele ja alaealiste kaitsele. Lisaks peab TTJA olema Euroopa Komisjoni, Euroopa digiteenuste nõukoja, teiste liikmesriikide digiteenuste koordinaatorite ja asjaomase liikmesriigi muude pädevate asutuste jaoks ühtne kontaktpunkt. TTJA on kohustatud määrama ja tühistama usaldusväärse teavitaja staatuse, sertifitseerima vaidluste kohtuvälise lahendamise organeid, menetlema teenusesaajate kaebusi ja koostama määrusekohase tegevuse kohta regulaarselt aruandeid. Seetõttu kasvab TTJA töökoormus ja TTJA-l on vaja alates 2024. aastast nelja uut ametikohta29. Ametikohtade kulu on 180 000 eurot aastas. Uute ülesannete täitmiseks on vaja luua kaks juristi ametikohta, kes vastutavad järelevalve teostamise, kaebuste lahendamise ja taotluste läbivaatamise eest. Lisaks on vaja luua IT-analüütiku ametikoht, kes hindab ja kontrollib tehniliste meetmete piisavust ja algoritmide tööd. Vaja on ka luua analüütik-monitoorija ametikoht, kes jälgib määrusest tulenevate nõuete täitmist, analüüsib ettevõtjate esitatavaid aruandeid ning koostab teemakohaseid ülevaateid määruse nõuete täitmisest. Kuna TTJA-l ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalal puudub võimalus leida selleks raha oma eelarvest, on vaja leida lisaraha riigieelarvest. Vastav palgakulu 180 000 eurot on RES/RE protsessis arvatud õigusaktidest tulenevate meetmete koosseisu. DSA määrust hakatakse kohaldama 17.02.2024, aga rakendamist on vaja juba varem ette valmistada (sh nt väga suurte digiplatvormide järelevalves Euroopa Komisjoni toetamine, osalemine Euroopa Komisjoni loodava infosüsteemi arendamises, kohaldamisalasse kuuluvate Eesti ettevõtjate nõustamine), seetõttu on vajalik värvata hiljemalt pärast eelnõu kinnitamist Vabariigi Valitsuses. Võttes arvesse digiteenuste koordinaatori õigust ja kohustust osaleda Eesti kasutajate kaitseks piiriülestes ühismenetlustes ning väga suurte teenuseosutajate suhtes järelevalve teostamises, on vajalik digiplatvormide monitoorimiseks kasutusele võtta seadmed, mis kiirendaksid digiplatvormidel leiduva sisu kontrollimist ja võimalike rikkumiste avastamist. Digiplatvormide monitoorimiseks on juba välja töötatud mitmeid tehnilisi tööriistu, mis pakuvad kasutajatele peaaegu valmis monitooringulahendust. Hinnanguliselt võib sellise tööriista maksumus olla 20 000 eurot aastas, millele lisandub 5000 eurot seadistamiskulu esimesel aastal. TTJA-l ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalal puuduvad eelarvevahendid vastava tööriista soetamiseks, mistõttu on vaja leida lisaraha riigieelarvest. Vajalike kulude katteks esitab RES2025-2028 protsessi taotluse MKM. RES lisataotlus esitatakse perioodi RES2025-2028 kohta järgmiselt: 2025 2026 2027 2028 IKT kulud 25 000 20 000 20 000 20 000 29 Võrdluseks teised riigid: Iirimaa 90 uut ametikohta, Holland 50, Läti 11, Leedu 7 (peamiselt on plaanis värvata juriste ja monitoorijaid). 24 Kui TTJA-le tehnilise tööriista tarbeks raha ei eraldata, ei ole võimalik väga suurte digiplatvormide sisu süsteemselt monitoorida, et kontrollida, kas nad on kasutusele võtnud piisavad meetmed ebaseadusliku sisu vähendamiseks. See tähendaks, et puuduks järelevalve, kas väga suured digiplatvormid eestikeelse sisu osas oma kohustusi täidavad, mis looks soodsa pinnase väärinfo, terroristliku ja alaealistele sobimatu sisu levikuks eestikeelses sotsiaalmeedias. Väga suurtel digiplatvormidel toimuvat oleks võimalik monitoorida vaid manuaalselt, mis võttes arves platvormide hulka (hetkel on Euroopa Komisjon juba nimetanud 20), tähendaks, et puudub süsteemne ülevaade ja võimekus kiiresti reageerida platvormidel ilmnevatele süsteemsetele riskidele. DSA loob suuremad võimalused tuvastada ja eemaldada ebaseaduslikku sisu, sealhulgas tõkestada ebaseaduslikku tegevust veebikeskkondades. Samuti aitab see kaitsta alaealisi ja teisi haavatavaid rühmi veebipõhiste ohtude eest. Nende võimaluste avardumise ja levimise tulemusel kasvab inimeste ohuteadlikkus ja teavitamiste arv, mille tulemusel kasvab ka politsei koormus. DSA jõustumine toob kaasa uued väljakutsed ja võimalused, mis nõuavad politsei kohalolu ja sekkumist veebikeskkonnas. Veebipolitseinike võimekuse suurendamine aitab PPA-l paremini reageerida nendele väljakutsetele ja võimalustele, tagades samal ajal Eesti siseturvalisust laiemalt. Hinnanguliselt tekib PPA-le lähiaastatel juurde vähemalt 3 ametniku tööaja jagu koormust, millele lisandub tegevuse vahetu majanduskulu ning organisatsiooni kaudsed kulud. Ametikohtade kulu on 124 422 eurot aastas. Kuna PPA-l ning Siseministeeriumi valitsemisalal puudub võimalus leida selleks raha oma eelarvest, on vaja leida lisaraha riigieelarvest. 8. Rakendusaktid Eelnõuga ei ole uusi rakendusakte ette nähtud, samuti ei ole vaja muuta kehtivaid rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Eelnõu on vaja jõustada üldises korras pärast selle heakskiitmist esimesel võimalusel, kuna DSA määrust hakatakse kohaldama 17. veebruarist 2024. aastast ning liikmesriigid peavad olema valmis seda rakendama, sh teostama järelevalvet ja võtma kohustusi rikkunud isikud vastutusele. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 23-1347/01. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Siseministeeriumile. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Inimõiguste Keskusele, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Open Knowledge Estoniale, Startup Estoniale, TalTechile, Ragnar Nurkse instituudile, Tallinna Ülikoolile (digitehnoloogiate instituut, ühiskonnateaduste instituut), Tartu Ülikoolile, Johan Skytte 25 instituudile, Eesti Meediaettevõtete Liidule, MTÜ-le Teenusmajanduse Koda, Riigikohtule ning Eesti advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjonile. Eelnõu kooskõlastas märkustega Justiitsministeerium, Rahandusministeerium ja Siseministeerium. Eelnõu kohta avaldasid arvamust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Avaldatud arvamused ja nendega arvestamine on esitatud seletuskirja lisas. 2023. a mais korraldati infopäev, kus tutvustati digiteenuste määrusest tulenevaid kohustusi vahendusteenuste osutajatele. Sama aasta septembris toimus kohtumine korrakaitseasutustega, kus neile tutvustati DSA määrusest tulenevaid võimalusi internetis ebaseadusliku sisuga võidelda. 26  Infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Märkus/ettepanek Arvestatud/Mittea MKM kommentaar rvestatud I KOOSKÕLASTUSRING Justiitsministeerium 1. Eelnõu p 1 − kuna kehtetuks tunnistatavatele sätetele Arvestatud Muudatusettepanekuga arvestatud ning eelnõu ja seletuskirja viitab autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 579, siis tuleb eelnõu vastavalt täiendatud. ja seletuskirja täiendada järgmiste AutÕS-i muudatustega: Autoriõiguse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 579 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui platvormipakkuja paneb toime õiguste objekti loata üldsusele edastamise või üldsusele kättesaadavaks tegemise käesoleva paragrahvi 1. lõikes kirjeldatud viisil, ei kohaldata sellise tegevuse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1−102) artikli 6 lõikes 1 sätestatud vastutuse piirangut.“; 2) paragrahvi 579 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks. Seletuskirja palume täiendada punkti 1 muudatuse kohta järgmiste selgitustega: Kehtiv AutÕS-i tekst lähtub sellest, et infoühiskonna teenuse seadusega on üle võetud e- kaubanduse direktiivi asjaomased sätted. Vastavaid norme hakkas asendama otsekohalduv EL-i määrus (digiteenuste määrus), mistõttu tunnistatakse kehtetuks InfoTS-i sätted ja nende asemel tuleb edaspidi vajaduse korral viidata hoopis digiteenuste määrusele. Viidatava sätte mõte on, et kui osutatakse teenust, mis seisneb teenuse kasutaja pakutava teabe talletamises, ei vastuta teenuse osutaja teenuse kasutaja taotluse põhjal talletatava teabe sisu eest, kui: 1) teenuse osutaja ei tea teabe sisu ega ole kahju hüvitamise nõude puhul teadlik neist faktidest või asjaoludest, millest ilmneb ebaseaduslik tegevus või teave; 2) punktis 1 nimetatud asjaoludest teadlikuks saades kõrvaldab teenuse osutaja vastava teabe kohe või tõkestab sellele juurdepääsu. AutÕS-i § 579 lõikega 6 lisatav välistus tähendab, et kui platvormipakkuja annab üldsusele juurdepääsu tema teenuse kasutajate poolt õiguste omaja loata üles laaditud õiguste objektile, ei saa platvormipakkuja tugineda enne e- kaubanduse direktiivis ja InfoTS-is ja nüüd digiteenuste määruses sätestatud vastutuse piirangule. Sellisel juhul võib tema vastutus olla välistatud üksnes AutÕS-i § 579 lõike 3 või § 5710 lõigete 1 ja 2 alusel. See olukord, et platvormipakkuja ei peaks saama AutÕS-i muudatustega üle võetud DSM direktiivi 2019/790 artikli 17 mõtte kohaselt tugineda kõnealusele vastutuse piirangule, ei ole muutunud ning seetõttu tuleks AutÕS-s sisalduv viide sisuliselt alles jätta, ent asendada digiteenuste määruse artikli 6 lõikega 1. Punkti 2 kohta palume lisada seletuskirja järgmine selgitus: „Autoriõiguse seaduse § 579 lõiget 7 ei ole enam vaja, sest InfoTS-i § 11 lõikes 1 (tulenes e-kaubanduse direktiivi artikli 15 lõikest 1) sisalduvat erisust võrreldes e- kaubanduse direktiivi regulatsiooniga ei ole enam AutÕS-s tarvis n-ö kohendada. Kehtiva InfoTS-i § 11 lõige 1 on sõnastatud laiemalt kui e-kaubanduse direktiivi vastav norm ja selles pole sätestatud pelgalt üldise jälgimiskohustuse keeld, vaid peaaegu igasuguse jälgimiskohustuse keeld. AutÕS-i § 579 lõikes 7 sisalduv konstruktsioon oli DSM direktiivi 2019/790 ülevõtmisel vajalik teha selleks, et jälgimiskohustust puudutav saaks EL-i õiguse raames täpselt üle võetud. Nüüd, kui InfoTS vahelt n-ö ära kaob, siis digiteenuste määruse otsekohalduva reegli valguses pole ka kõnealune AutÕS-i konstruktsioon enam vajalik.“. 2. Eelnõu p 4 − kehtivas seaduses kasutatakse Tarbijakaitse Arvestatud Märkusega arvestatud, eelnõu vastavalt muudetud. ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) nime ehk räägitakse konkreetsest korrakaitseorganist. Sama tuleks järgida ka eelnõus, kuna see välistab võimaluse, et tulevikus tehtavate muudatuste käigus, millega lisatakse teine korrakaitseorgan, saaks see organ automaatselt samad pädevused. Palume eelnõus kasutada pädeva korrakaitseorgani asemel TTJA. 3. Eelnõu p 5 – Justiitsministeerium leiab, et eelnõu Arvestatud Märkusega arvestatud, eelnõu vastavalt muudetud. Seletuskirjas punktiga 5 kavandatud muudatus, mille kohaselt võib selgitatud, et TTJA-l on korrakaitseorganina juba praegu korrakaitseorgan ettekirjutuse tegemise asemel nõustuda tulenevalt siseriiklikust õigusest teenusepakkuja vabatahtlikult teenuseosutaja võetava kohustusega ja muuta oma otsusega võetud kohustustega nõustumise võimalus. see kohustus siduvaks, ei ole vajalik, kuna korrakaitseorgan võib avaliku korra eest vastutava isikuga, InfoTS-i tähenduses teenuseosutajaga, ka praegu suhelda ja kokku leppida, kuidas viimane võib rikkumise kõrvaldada, sh võidakse kokku leppida ka kuupäev, mille möödudes võib korrakaitseorgan rikkumise jätkumise korral ettekirjutuse teha. See, et korrakaitseorgan sellise kokkuleppe eraldi otsusega kinnitab, ei muuda seda kohustust aga siduvaks. Lisaks ei selgu seletuskirjast, kuidas sellist otsust vaidlustada. Eelnevast lähtudes palume eelnõust kavandatav § 132 välja jätta. 4. Eelnõu p 6 – eelnõuga muudetakse InfoTS-i § 14. Arvestatud Märkusega arvestatud, sunniraha määr on viidud määrusega Kehtivas §-s 14 on sätetatud ettekirjutuse täitmata jätmise kooskõlla ning kehtestatud, et füüsilisest isikust korral kohaldatava sunniraha ülemmäärad. Füüsilisele vahendusteenuse osutajale on sunniraha maksimummäär 5 % isikule on see 640 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot. tema eelneva kalendriaasta keskmisest päevasest sissetulekust. Muudatuse kohaselt loetakse senine § 14 tekst lõikeks 1 ja lisatakse lõige 2. Muudatusega võetakse seletuskirjas märgitu kohaselt Eesti õigusesse üle DSA määrusest tulenev sunniraha määr (DSA määruse artikli 52 lõige 4). DSA määruses sätestatud nõuetest tuleneva ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 640 eurot ja juriidilisele isikule 5% tema eelneva majandusaasta keskmisest päevasest ülemaailmsest käibest või sissetulekust, arvutatuna asjaomases otsuses märgitud kuupäevast. Arvestades seda, kui suured rahatrahvid on eelnõus kavandatud väärtegude eest, palume üle vaadata ka füüsilise isiku sunniraha määrad ning neid korrigeerida või põhjendada, miks seda ei peeta vajalikuks. Märgime, et väärteokaristus on siiski ultima ratio võimalus ja enne seda tuleb võimalusel rakendada haldusjärelevalvet, kui vähegi võimalik. Kui juriidilise isiku puhul arvestatakse sunniraha tema majandusaasta käibest, jääb eelnõu ja seletuskirja põhjal ebaselgeks, miks piirdutakse füüsilise isiku puhul vaid 640 euroga. Justiitsministeeriumi hinnangul on see summa liiga väike, eriti kui väärteo korral nähakse füüsilisele isikule ette karistus kuni üks protsent tema eelneva majandusaasta sissetulekust. Seletuskirjas viidatakse, et kavandatava § 14 muudatusega võetakse Eesti õigusesse üle DSA määrusest tulenev sunniraha määr (DSA määruse artikli 52 lõige 4). Viidatud artikli kohaselt: „Liikmesriigid tagavad, et sunniraha maksimumsumma on 5 % asjaomase vahendusteenuste osutaja eelneva majandusaasta keskmisest päevasest ülemaailmsest käibest või sissetulekust, arvutatuna asjaomases otsuses märgitud kuupäevast.“. Justiitsministeeriumi hinnangul ei vasta 640 euro suurune sunniraha ülemmäär DSA määrusega nõutule. Palume sunniraha määr viia määrusega kooskõlla või põhjendada seletuskirjas selle määra vastavust määruse nõuetele. 5. Eelnõu § 1 p 7 − seoses §-des 154 ja 155 füüsilisele isikule Arvestatud Märkusega arvestatud. Eelnõus täpsustatud, et füüsilise isiku kavandatava karistusmääraga palume täiendavalt puhul võetakse trahvi määramisel aluseks tema eelneva seletuskirjas selgitada, kuidas tegelikult tehakse kindlaks kalendriaasta sissetulek. Füüsiliste isikute maksustamisperiood füüsilise isiku majandusaasta ja seejärel arvestatakse sellest on kalendriaasta, mis kattub raamatupidamise seaduses rahatrahvi määr. Vastutussätteid, sh karistusnorme sätestatud nö reeglipärase majandusaasta kontseptsiooniga. kavandades tuleb arvestada, et neid peab olema kohtuvälisel Seega on mõistlik kasutada siin Eesti residentide suhtes menetlejal võimalik praktikas ka rakendada. Vastasel korral maksuõiguse ja raamatupidamisreeglite analoogiat ja sätestada on tegemist tühja sättega, mis tegelikkuses ei toimi. Palume sissetulekute arvutamise alusena kalendriaasta. seletuskirja vastavate selgitustega täiendada. Füüsilise isiku eelneva kalendriaasta sissetulek leitakse isiku tuludeklaratsioonis esitatud andmete põhjal tema suhtes väärteomenetluse alustamise aastale eelnenud aasta kohta, kui need andmed on Maksu- ja Tolliametist (MTA) kättesaadavad.  Kui andmed isiku suhtes väärteomenetluse alustamise aastale eelnenud aasta tulu kohta ei ole MTA-st isiku tuludeklaratsiooni põhjal kättesaadavad, leitakse isiku eelneva kalendriaasta sissetulek isikule tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete põhjal väärteomenetluse alustamise aastale eelnenud aastal. Antud väljamaksed tuvastatakse MTA andmete alusel. TTJA saab trahvimäära arvutamiseks vajalikud andmed MTA-lt maksukorralduse seaduse (MKS) § 29 punkti 2 alusel, mis võimaldab maksuhalduril jagada väärtegu menetlema volitatud isikule andmeid menetlusaluse füüsilise isiku eelmise aasta sissetuleku kohta trahvimäära arvestamiseks. Ühtlasi täiendatakse MKS § 29 punktiga 65, mis näeb maksuhaldurile ette õiguse avaldada TTJA-le maksusaladust sisaldavat teavet DSA määruses sätestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamiseks. DSA määrus näeb ette protsendipõhised sunniraha maksimummäärad, mida arvestatakse vastavalt juriidilise isiku eelneva majandusaasta ülemaailmsest käibest ja füüsilise isiku eelneva kalendriaasta sissetulekust. TTJA-l võib olla vajalik pärida MTA-lt maksusaladust sisaldavat teavet füüsilise isiku tuludeklaratsioonis esitatud andmete kohta või kontrollida kahtluse korral juriidilise isiku majandusaasta aruandes esitatud teabe õigsust. 6. Eelnõu § 1 p 7 − paragrahvi 155 kohta kirjutatakse Mittearvestatud Nõustume, et väärteokaristus on ultima ratio võimalus ning enne seletuskirjas mh, et „Eksitava teabe andmine on karistatav tuleb proovida rikkumine kõrvaldada haldusjärelevalves. järelevalvemenetluses vastusena küsitlemise ja Eksitava teabe parandamata jätmist pole võimalik dokumentide esitamise nõudele. Ühtlasi peab olema väärteokoosseisust välja võtta, kuna DSA määruse artiklist 52 võimalik karistada järelevalve teostamise takistamist ja lõikest 3 tuleneb liikmesriikidele kohustus tagada, et ebaõigele, riikliku kontrolli erimeetmele allumisest keeldumist, kui mittetäielikule või eksitavale teabele reageerimata või selle seda on tehtud alusetult. Kuna nende kohustuste täitmine ei parandamata jätmine oleks karistatav. Antud tegu peab olema ole otseselt seotud määruse põhieesmärkide saavutamisega, karistatav, kuna tegemist on riikliku järelevalve takistamisega. vaid on pigem suunatud määruse tõhusale järelevalvele ja Järelevalve teostamiseks on oluline, et teenusepakkujatel oleks täitmise tagamisele.“ kohustus jagada korrakaitseorganitega tõest infot ning eksitavat teavet parandada. Kui antud tegu poleks karistatav, rikuks Eesti Paragrahvis 155 on ette nähtud vastutus näiteks selle eest, EL määruse rakendamise kohustust, millele võib järgneda kui eksitav teave jäetakse parandamata. Kui eesmärgiks on Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse algatamine. teabe parandamine, siis tulebki taotleda järelevalve käigus seda, et see teave parandatakse. Karistuse rakendamine ei aita kaasa teabe parandamisele. Kui tegemist on järelevalvega, siis oleme arvamusel, et nendel puhkudel, kui ettekirjutusest ei ole piisanud, tuleb järelevalve tagamisele kohaldada vastavalt InfoTS-i §-s 14 ettenähtud sunniraha ja väärteokoosseisu sätestamisest loobuda. 7. Eelnõu § 1 p 7 – juhime tähelepanu, et praegu kattuvad Arvestatud Märkusega arvestatud, eelnõud ja seletuskirja vastavalt tegude poolest eelnõu §-d 154 ja 155. Paragrahvis 154 on ette täiendatud. Paragrahvis 154 on ette nähtud vastutus DSA nähtud vastutus teabe andmise kohustuse täitmata jätmise määruse artiklitest 15, 24 ja 42 tuleneva aruandluskohustuse või ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe esitamise eest, täitmata jätmise või aruandes ebaõige, mittetäieliku või eksitava samamoodi on kirjas ka §-s 155: [---] ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe esitamise eest. Eelnõust ega seletuskirjast teabe esitamise eest. Paragrahvis 155 on ette nähtud vastutus aga ei selgu, kuidas need kaks tegu teineteisest eristuvad. DSA määruses sätestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve Palume eelnõu parandada. teostamise takistamise eest. Vastutus tekib näiteks, kui TTJA küsitlemise või dokumentide nõudmisele erimeetme (korrakaitseseadus § 30) kasutamise tulemusel ei esitata teavet, esitatakse ebaõiget, mittetäielikku või eksitavat teavet, jäetakse ebaõigele, mittetäielikule või eksitavale teabele reageerimata või see parandamata. 8. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud Arvestatud Märkustega arvestatud, eelnõud ja seletuskirja vastavalt eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste täiendatud. märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. Siseministeerium Siseministeerium toetab otsekohalduva Digiteenuste Teadmiseks võetud määruse rakendamist Eestis, kuna see aitab kaasa ebaseadusliku ja muu kahjuliku sisu, sh desinformatsiooni vähendamisele veebikeskkonnas ning tõhustab muu hulgas alaealiste kaitset internetis. Õigusselguse tagamiseks on oluline tuua vähemalt eelnõu Teadmiseks võetud Seletuskirja punktis 1 on selgitatud, et digiteenuste määruse seletuskirjas välja määrusest tulenevad olulisemad eesmärk on muuta internetikeskkond turvalisemaks ning tagada põhimõtted, et ELi tasemel ühist siseturgu reguleeriva kasutajate õiguste tugev kaitse internetis, milleks täiendatakse määruse laiem eesmärk on ühtlustada erasektori vastutust veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate, ennekõike seoses nende teenuste kaudu avaldatava veebisisuga. digiplatvormide kohustusi. Ühtlasi, et digiteenuste määrusega Kõige olulisemal määral puudutab see teenusepakkujate kehtestatakse digiplatvormidele ulatuslik läbipaistvus- ja teenusetingimuste ühtlustamist, sh ühtlustatud lähenemist vastutusraamistik. ebaseadusliku ja muu kahjuliku teabe avaldamisele1. Seejuures üldist jälgimiskohustust ega aktiivset faktide kogumise kohustust määrus teenusepakkujatele ei kehtesta. Juhime tähelepanu, et DSA määruse tekstis (põhjenduste p Mittearvestatud Digiteenuste määruse peamine eesmärk on ebaseadusliku 5) käsitletakse määruse skoopi laiemalt, kui on praegu veebisisu leviku tõhusam tõkestamine ning digiteenuste pakkuja toodud selle rakendamiseks mõeldud eelnõu seletuskirjas. kohustused on seotud ebaseadusliku sisuga. Kahjuliku sisuga Lisaks ebaseaduslikule sisule ja desinformatsioonile on tegelemist reguleerib digiteenuste määrus üksnes väga suurte määruse eesmärgiks ühtlustada teenusepakkujate vastutust digiplatvormide ja otsingumootorite puhul, näiteks Facebook, ka „muul viisil kahjuliku teabe ning tegevuse TikTok, arvestades nende ulatuslikku mõju ühiskonnale. Nad on vahendamisel ja levitamisel“. Teeme ettepaneku kohustatud igal aastal hindama oma teenuste poolt põhjustatava seletuskirja täpsustamiseks viitega DSA määruse kahju riske ning kehtestama sobivad meetmed nende riskide põhjenduses (p 5 ) toodud skoobile. maandamiseks. Viidatud põhjenduspunkt 5 kirjeldab üldiselt vahendusteenuste turul toimunud arenguid ning nende teenuste 1 Vt DSA määruse Art 7 ja Art 23  osutamisega seotud riske, millest DSA määrus keskendub üksnes ebaseadusliku sisu leviku riskile. Vastavalt eelnõule tunnistatakse kehtetuks osad Mittearvestatud Põhimõte tuleneb edaspidi otse määrusest ning siseriiklikus Infoühiskonna teenuse seaduse (InfoTS) paragrahvid (nt § 8- õiguses ei ole määrusele viitamine vajalik ega normitehniliselt 10) kuna otsekohalduv määrus sõnastab täpsustatud korrektne. Sätete kehtetuks tunnistamise selgitused on toodud nõuded. Seoses sellega, et tühistamisele kuuluvad seletuskirjas, mille kohaselt on tingimuslik vastutusest paragrahvid käsitlevad teenusepakkujate vastutust, ei tohiks vabastamise raamistik säilitatud ja lisatud otse DSA määrusesse. jääda muljet, et määrusest tulenevalt vastutust enam ei ole. Teeme ettepaneku lisada eelnõu teksti täpsustuse, et piiratud vastutuse raamistik tuleneb edaspidi otse DSA määrusest. Sama põhimõte peab puudutama üldise jälgimiskohustuse puudumist, mille osas määruses on eraldi artiklina toodud suunis teenusepakkujate vabatahtlikuks panustamiseks2. Kuna DSA määrus kehtestab reeglistiku ebaseadusliku ja Mittearvestatud Tabeli koostamine ei ole vajalik, kuna eelnõuga on ainsaks muu kahjuliku sisu ning ka desinformatsiooni levitamise pädevaks asutuseks TTJA, kes teostab järelevalvet kõigi DSA piiramiseks, siis peame oluliseks selget sõnastust riigisisese määrusest teenusepakkujatele tulenevate kohustuste täitmise rollijaotuse osas Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve üle. Ameti (TTJA) kui sõltumatu digiteenuste koordinaatori ja PPA on teenuseosutajatelt kuriteokahtlustest teavituste saaja. samas tarbijakaitse asutuse, Politsei- ja Piirivalveameti DSA määruse artikkel 18 kohaselt peab teabe talletamise (PPA) kui korrakaitseasutuse, Eesti Maksu- ja Tolliameti teenuse osutaja teavitama viivitamata asjaomase liikmesriigi (EMTA) kui äritegevuse seaduslikkuse ja maksukohusluse õiguskaitseasutust, kui ta saab teada kuriteost, millega kaasneb üle järelevalvet ja kaebuste lahendamist korraldava asutuse oht inimese või inimeste elule või turvalisusele. Pärast vahel. Määruse eesmärgipärase täitmise vaatest ei tohiks kuriteokahtlusest teavituse saamist tegutseb PPA oma eelnõu sõnastus jätta ebaselgeks milliste teemadega ja protseduuride kohaselt, et välja selgitada ning vajadusel kaebustega ühe või teise asutuse poole tuleb pöörduda. kõrvaldada oht inimese elule ja turvalisusele. Nii teeb PPA oma Teeme ettepaneku sarnaselt seletuskirjas toodud tavapäraseid tegevusi kuriteoteate saamisel, mis ei ole seotud Digiteenuste määrusest digiteenuste osutajatele tulenevate DSA määrusest tulenevate pädevustega. PPA-le ega ühelegi kohustuste tabeliga (eelnõu seletuskirjas Tabel 1) lisada teisele korrakaitseasutusele peale TTJA ei tule eelnõust DSA tabel ka määruse rakendamisega Eestis seotud osapoolte määruse järelevalve ülesandeid. 2 Vt DSA määruse Art.7 rollijaotusega. See puudutab ka selgemat vahet TTJA Siiski tulenevad DSA määrusest korrakaitseasutustele ettekirjutuste ning PPA ja EMTA veebisisu piiramist vabatahtlikud võimalused piirata ebaseadusliku sisu levikut puudutavate korralduste vahel. internetis. Esiteks on neil võimalus saata kõigile digiteenuste pakkujatele piiriüleseid korraldusi ebaseadusliku sisu vastu meetmete võtmiseks. Teiseks on korrakaitseasutustel võimalus taotleda TTJA-lt usaldusväärse teavitaja staatust, kelle teavitused peab digiplatvorm vaatama läbi eelisjärjekorras ja erilise hoolsusega. Oleme tutvustanud korrakaitseasutustele DSA määrusest tulenevaid võimalusi internetis ebaseadusliku sisuga võitlemiseks erinevatel kohtumistel. Palume seletuskirjas (p 6) toodud mõjude hindamisel lisada Arvestatud Mõju avalikule korrale ja veebikeskkonna turvalisusele on eelnõu positiivsed mõjud avalikule korrale, veebikeskkonna kajastatud mõjuhinnangu punktis 6.4. Alaealiste kaitse on lisaks turvalisusele, sh alaealiste kaitsele internetis ning kajastatud punktis 6.3. Mõju ettevõtlusele on kajastatud punktis ettevõtlusele. Palume kaaluda mõjude lisamist ka EMTA 6.1. veebipädevuste vaatest. Seoses järelevalvemeetmetega laieneb InfoTS § 12¹ pakutud Teadmiseks võetud Kõnealune säte InfoTS § 12¹ käsitleb erinevate liikmesriikide sõnastuses ka muudele korrakaitseorganitele, sh EMTA-le ja digiteenuste koordinaatorite piiriülest koostööd. Eelnõu näiteks ka Tööinspektsioonile (TI). Veebipettuste ja punktiga 1 määratakse Eestis digiteenuste koordinaatoriks ebaseadusliku veebitegevuse piiramisel on selle üldine mõju TTJA, kellele pannakse piiriüleses koostöös osalemise ülesanne. kahtlemata positiivne, kuid määrus otseselt sellist nõuet ei Teistele asutustele DSA määruse alusel piiriüleses koostöös kehtesta. Soovitame konsulteerida sõnastuse osas ka osalemise kohustus ei laiene. asjaomaste korrakaitseorganitega – EMTA-ga ja TI-ga. Määruse artikkel 18 puudutab kuriteokahtlusest teavitamist. Arvestatud Märkusega arvestatud, seletuskirja vastavalt muudetud. Juhime siinkohal tähelepanu, et juhul, kui ohus võib olla inimese elu või turvalisus, siis Eestis tuleb viivitamatult teavitada Häirekeskust numbril 112. Palume selles küsimuses kindlasti täpsustada seletuskirja sisu. Määrusega saavad mitmeid olulisi ja ressursimahukaid Teadmiseks võetud TTJA ja PPA lisaressursi vajadused on seletuskirjas kajastatud. lisakohustusi TTJA ja PPA ning oluline, et asutuste koostöö ja infovahetus oleks süsteemne ning personal oleks määruse jõustumisel juba professionaalselt koolitatud, sh vaidluste ja kaebuste lahendamiseks. Juhime tähelepanu DSA määruses toodud kriisidele Teadmiseks võetud Juhime tähelepanu, et DSA määruse kohase kriisi reageerimise mehhanismile (vt Art 36), mis eeldab väljakuulutamise otsuse teeb Euroopa Komisjon digiteenuste siseriikliku reageerimismehhanismi loomist ja rakendamise nõukoja ettepanekul selliste erakorraliste asjaolude ilmnemisel, harjutamist. mis ohustavad tõsiselt avalikku julgeolekut või rahvatervist liidus või selle märkimisväärselt suures osas. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet TTJA peab põhjendatuks ja toetab eelnõu peamiseid Teadmiseks võetud eesmärke, milleks on tagada EL määruse 2022/2065 (DSA) nõuetekohane ja mõjus täitmine, et tõkestada tõhusamalt ebaseadusliku veebisisu levikut, tagada digiteenuste kasutajate väljendusvabaduse parem kaitstus ja ühtlustada digiteenustele kohalduvaid nõudeid Euroopa Liidu siseturul. Eelnõu punktiga 2 plaanitakse TTJA nimetada digiteenuste Arvestatud Märkusega on arvestatud. Nõustume, et kaebuse esitamise koordinaatoriks. TTJA peab oluliseks avaldada arvamust eesmärk on anda vihje DSA määruse rikkumise kohta, mitte eelnõu punkti 2 seletuskirja (lk 4) kohta, mis käsitleb lahendada kaebaja ja teenusepakkuja vahelist vaidlust. DSA digiteenuste koordinaatori ülesannet menetleda määruse täitmise üle järelevalve teostamisel ei pea TTJA iga teenusesaajate ja nende esindusorganisatsioonide kaebusi kasutaja kaebuse põhjal alustama järelevalvemenetlust. TTJA DSA väidetava rikkumise kohta. Seletuskirjast nähtub, et saab menetluste alustamisel lähtuda enda riskihinnangust ning TTJA on kohustatud kaebuse läbi vaatama, selgitama välja järelevalveprioriteetidest. Kaebaja ja konkreetse teenusepakkuja kõik kaebusega seotud olulised asjaolud ning vajadusel vahelise konkreetse vaidluse lahendamiseks on määruses rikkumise kõrvaldama järelevalvemenetluses. TTJA hinnangul tuleks DSA artiklit 53 tõlgendada nii, et kuigi tagatud täiendavad õiguskaitsevahendid, nagu platvormisisene teenusesaajatel on õigus esitada digiteenuse koordinaatorile kaebuste lahendamise mehhanism ja võimalus pöörduda individuaalseid kaebusi, siis võttes arvesse preambula kohtuvälise vaidluste lahendamise organi poole. Seletuskirja on punkti 118, tuleks neid pidada pigem märkideks üldiselt vastavalt täiendatud. selle määruse nõuetekohasele kohaldamisele kaasaaitamise kohta, ilma et digiteenuste koordinaatorile pandaks kohustust niisuguste kaebuste tagajärjel tegutseda, tagamaks iga üksiku teenusesaaja õigused. Küll aga oleks digiteenuste koordinaatoril kohustus laekunud kaebusi riskide hindamisel ja järelevalveprioriteetide hindamisel arvesse võtta. Ka EL lennureisija õiguste määruse nr 261/2004 artikli 16 lõikega 2 on tarbijatele antud õigus esitada liikmesriigi pädevale asutustele kaebuseid, kuid Euroopa Kohus on kohtuasjades C-145/15 ja C-146/15 (punkt 31 jj) täpsustanud, et üksikisiku esitatud kaebusega ei kaasne pädevale asutusele kohustust individuaalne kaebus lahendada, seda tuleb pidada pigem märgiks üldiselt selle määruse nõuetekohasele kohaldamisele kaasaaitamise kohta. Sarnaselt lennureisija õiguste valdkonnale näeb ka DSA ette mehhanismi individuaalsete kaebuste lahendamiseks nt kohtuvälistes vaidluste lahendamise organites. Nende vaidluste lahendamise organite ainus eesmärk lahendada tarbija individuaalvaidlust. TTJA hinnangul puudub vajadus seda funktsiooni digiteenuste koordinaatori poolt dubleerida. TTJA peab vajalikuks eelnõu punkti 5 seletuskirja (lk 10-11) Arvestatud Märkusega on arvestatud. Seletuskirja vastavalt täiendatud. osas täpsustada järgnevat. Kui TTJA tuvastab järelevalvemenetluse käigus, et teenuseosutaja tegevuses esinevad kehtestatud nõuete rikkumise tunnused, koostatakse ärakuulamine, millega antakse teenuseosutaja tegevusele olemasoleva teabe põhjal õiguslik hinnang ja ühtlasi võimaldatakse teenuseosutajal esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1. Sama dokumendiga antakse teenuseosutajale võimalus ka rikkumine vabatahtlikult kõrvaldada ettekirjutuseta, kui tal puuduvad rikkumise osas vastuväited. Seletuskirja punkti 6.2 (lk 15-17) osas märgib TTJA Arvestatud Märkusega on arvestatud. Seletuskirja vastavalt täiendatud. täiendavalt, et võttes arvesse riikliku digiteenuste Vabariigi Valitsuse seisukohtade mõjuhinnang DSA määrusele koordinaatori õigust ja kohustust osaleda Eesti kasutajate nägi ette hea tehnilise võimekuse arendamise vajadust, et kaitseks piiriülestes ühismenetlustes ning väga suurte tuvastada ja tõkestada ebaseaduslikku tegevust veebis teenuseosutajate suhtes järelevalve teostamises, on vajalik digiteenuste kiiret arengut arvestades. digiplatvormide monitoorimiseks kasutusele võtta seadmed, mis kiirendaksid digiplatvormidel leiduva sisu kontrollimist ja võimalike rikkumiste avastamist. Hinnanguliselt võib sellise tööriista maksumus olla 100 000 eurot, millele lisanduks iga-aastane hoolduskulu. TTJA-l puuduvad eelarvevahendid vastava tööriista soetamiseks. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Seletuskirja eelnõu punkti 2 selgituste juures on paragrahv Arvestatud Märkusega on arvestatud. Seletuskirja vastavalt täiendatud. 12 lõike 4 punkti 2 selgitavas osas kirjutatud, et vaidluste Digiteenuste määruse läbirääkimiste käigus ei toetanud Eesti kohtuvälise lahendamise organi otsus ei ole siduv, mistõttu kohtuväliste vaidluste lahendamise organite otsuste siduvust. ei ole lahend täitemenetluses sundtäidetav. Järgnevas lauses Leidsime, et tegemist oleks ebasüstemaatilise ja on seletuskirjas aga välja toodud, et siiski on sertifitseeritud ebaproportsionaalse sekkumisega siseriiklikku vaidluste kohtuvälise lahendamise organi otsused täitemenetlusõigusesse, mis ei pruugi olla vastavuses digiplatvormidele täitmiseks kohustuslikud ja nende subsidiaarsuse põhimõttega. Läbirääkimiste tulemusel ei ole täitmata jätmist võidakse käsitada DSA määrusest kohtuväliste vaidluste lahendamise organite otsused siduvad tulenevate kohustuste rikkumisena. Digiteenuste määruse EL 2022/2065 (DSA) artikkel 21 lõike tähenduses, et nad ei ole sundtäidetavad täitemenetluses. 2 kohaselt ei ole sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise Digiteenuste määrus sätestab digiplatvormide pakkujatele lahendamise organil õigust teha asjas pooltele siduvat kohustuse teha sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendit. Juhime tähelepanu, et seletuskirjas toodud teine lahendamise organiga heas usus koostööd vaidluse lause on vastuolus DSA artikkel 21 lõikega 2, kuna lahendamiseks (artikkel 21 lõige 2). Vaidluse lahendamiseks sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organi koostöö tegemine hõlmab ka kohtuvälise vaidluste lahendamise otsused ei ole siduvad, siis ei saa need olla ka organi otsuste täitmist, et kasutaja kaebus lahendada. digiplatvormidele täitmiseks kohustuslikud. Süstemaatilist ja põhjendamatut kohtuväliste vaidluste Kaubanduskoda palub viia viidatud seletuskirja selgitused lahendamise organite otsuste täitmata jätmist saab seega pidada vastavusse DSA artikkel 21 lõikega 2. digiteenuste määrusest tuleneva kohustuse rikkumiseks, mille kõrvaldamiseks on TTJA-l õigus alustada järelevalvemenetlus.  Kui sertifitseeritud kohtuvälise vaidluste lahendamise organite otsuste täitmata jätmine oleks digiplatvormide pakkujatele täielikult vabatahtlik ega tooks kaasa mingeid tagajärgi, ei oleks kasutajatele tagatud ligipääs kiirele ja tõhusale õiguskaitsevahendile, et end negatiivselt mõjutavaid otsuseid vaidlustada. Kohtuväliste vaidluste lahendamise organite otsused ei ole siduvad tähenduses, et nad ei ole täitemenetluses sundtäidetavad. Siiski kohustab digiteenuste määrus sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organi otsuseid täitma. Nii võidakse nende otsuste süstemaatilist ja põhjendamatut täitmata jätmist käsitada DSA määrusest tulenevate kohustuste rikkumisena, millele võib järgneda rikkumise kõrvaldamine järelevalvemenetluses. II KOOSKÕLASTUSRING Justiitsministeerium 1. Eelnõu § 1 p 5 – eelnõuga kavandatav § 132 näeb ette, et Arvestatud Eestis ei ole korralduste puhul kohtutele viitamine hetkel korrakaitseorgani või kohtu korraldus vahendusteenuse asjakohane, kuna Eesti kohtud ei väljasta DSA määruse osutajale võtta meetmeid ebaseadusliku sisu vastu ning anda kohaseid korraldusi. Haldusmenetluses teeb sisu vastu meetmete konkreetset teavet konkreetse teenusesaaja kohta peab võtmise ettekirjutuse haldusorgan ning halduskohtus vastama otsekohalduva määruse sätetele. Eelnõu ja vaidlustatakse vastav ettekirjutus. Erinevalt teistest seletuskirja põhjal ei selgu, millise kohtu korraldusi sättes liikmesriikidest ei tee Eestis halduskohtud ise sisu piiramise silmas peetakse, kas haldus- või maakohut. Lisaks sellele ei otsuseid. ole selge, millises olukorras peab tegutsema Tarbijakaitse ja Isegi kui tsiviilkohtumenetluses võidakse hagiavalduses Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) ja millises olukorras kohus. Palume seletuskirja täiendada vastavate selgitustega. taotleda, et vahendusteenuse osutaja sisu suhtes meetmeid võtaks, ja maakohus selle taotluse rahuldab, siis on tsiviilkohtumenetluses tehtavad kohtulahendid DSA määruse kohaldamisalast välistatud. DSA määruse artikli 2 lõike 4 punkti h kohaselt on määruse kohaldamisalast välistatud tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlev liidu õigus, eelkõige  määrus (EL) nr 1215/2012 või liidu õigusaktid, milles sätestatakse lepinguliste ja lepinguväliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse normid. Juhul kui tulevikus peaks mõne õigusaktiga antama kohtule vahendusteenuse osutajatele sisu vastu meetmete võtmise korralduse saatmise õigus, tuleb infoühiskonna teenuse seaduse vastavat sätet täiendada, et need korraldused peavad vastama DSA määruse nõuetele. Eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendatud. 2. Eelnõu § 1 p 6 – kõnealuse sättega määratakse kindlaks Arvestatud Juriidilise isiku ülemaailmne käive leitakse eelkõige juriidilise otsekohalduva määruse nõuetest tuleneva ettekirjutuse isiku majandusaasta aruandes esitatud andmete põhjal. Lisaks on täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha ülemmäär, TTJA-l võimalik MTA-lt pärida, milliseid käibeandmeid on milleks on vahendusteenuse osutajast füüsilisele isikule viis ettevõtja deklareerinud MTA-le esitatavates protsenti tema eelneva kalendriaasta keskmisest päevasest käibedeklaratsioonides (käibemaksudeklaratsioon ja OSS/IOSS sissetulekust ja juriidilisele isikule viis protsenti tema deklaratsioon). Käibemaksudeklaratsioonil kajastuvad ainult eelneva majandusaasta keskmisest päevasest ülemaailmsest Eesti sisese käibe (st Eestis tekkinud maksukohustuse) andmed, käibest. Palume seletuskirjas kindlasti selgitada, kuidas on mille deklareerimine on kohustuslik. Piiriüleselt tegutsevad kavas arvutada juriidilise isiku puhul eelneva majandusaasta keskmist päevast ülemaailmset käivet? Lisaks eelnevale ettevõtjad võivad soovi korral liituda käibemaksu nö ühe akna palume seletuskirja täiendada selgitustega, miks sunniraha süsteemiga(OSS/IOSS), kus liiguvad ettevõtja üleilmse käibe puhul on võetud füüsilise isiku sunniraha suuruse andmed. Kui ettevõtja otsustab aga igas tegutsemisriigis käibe arvutamise aluseks eelneva kalendriaasta keskmine päevane eraldi deklareerida, siis nendele andmetele MTA-l juurdepääs sissetulek, aga väärteo eest määratava rahatrahvi puhul puudub. Seetõttu on majandusaasta aruanne kohaseim allikas eelneva kalendriaasta sissetulek, st ei arvestata keskmise juriidilise isiku ülemaailmse käibe suuruse päevase sissetulekuga (eelnõu § 1 p 7). Samuti tuleb kindlaksmääramiseks, kuid teistes käibedeklaratsioonides seletuskirja täiendada selgitustega juriidilisele isikule esitatud andmeid saab TTJA kahtluse korral kasutada kohaldatava sunniraha ning väärteo eest kohaldatava majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsuse hindamiseks. rahatrahvi arvutamise (eelnõu § 1 p 7) erisuste kohta, mille Keskmine päevane ülemaailmne käive leitakse jagades puhul võetakse kord aluseks majandusaasta keskmine juriidilise isiku ülemaailmse käibe tema majandusaasta päevade päevane ülemaailmne käive, kord aga eelneva arvuga. Konkreetsest majandusaasta aruandest nähtub, millist majandusaasta ülemaailmne käive. perioodi see hõlmab ja milline päevade arv tuleks võtta  arvutustehtes aluseks. Juhul kui ettevõtja ei ole majandusaasta aruannet esitanud või teisiti sätestanud, siis lähtutakse kalendriaastast. RPS § 13 lõike 3 kohaselt on majandusaastaks kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus tema tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Nii kattub majandusaasta üldiselt kalendriaastaga, mis katab perioodi 01.01-31.12 ehk vastavalt aastale 365(366) päeva. Erisus sunniraha ja trahvi määramise aluse vahel tuleneb DSA määrusest, mis nõuab sunniraha puhul keskmise päevase sissetuleku või käibe aluseks võtmist ning trahvi puhul aastase sissetuleku või käibe aluseks võtmist. DSA määrus on maksimumharmoneeriv, mis tähendab, et ka karistusnormid on maksimumharmoneerivad ning liikmesriikidel pole võimalik neist kõrvale kalduda. Seletuskirja täiendatud, et normide sõnastamisel on arvesse võetud DSA määrusest tulenevaid nõudeid. 3. Eelnõu § 1 p 6 (rakendusmäärus) − seletuskirjas (lk 13) Arvestatud Arvesse võetud, et karistusseadustiku rakendusmäärus ei pruugi märgitakse, et: Füüsiliste isikute sissetulekute arvutamist olla sobilik haldusmenetluses sunniraha suuruse arvutamiseks. karistuse määramiseks reguleerib Eestis karistusseadustiku Rakendusmäärusest lähtutakse analoogia korras eelkõige 1. rakendusmäärus. Praktika ühtlustamiseks füüsiliste isikute peatükist, mida loetakse füüsilise isiku sissetulekuks ja kuidas sissetulekute arvutamiseks sunniraha määramiseks tuleks see sissetulek leitakse. Seletuskirjast on viide analoogia korras lähtuda selles rakendusmääruses rakendusmäärusele välja võetud. sätestatust, arvestades haldusmenetlusest tulenevate Täies mahus pole võimalik rakendusmäärusega arvestada, kuna erisustega. Esiteks palume seletuskirjas täiendavalt välja seal tehakse sissetulekust ka mahaarvamisi. DSA määrusest tuua, mida tähendavad viidatud haldusmenetlusest tulenevad erisused. Milliseid erisusi on nende all silmas tuleneva sunniraha ülemmäära puhul on proportsionaalsus peetud? Teiseks on Justiitsministeerium seisukohal, et tagatud sellega, et sunniraha ülemmäär moodustab üksnes karistusseadustiku rakendamisseaduse (KarSRS) §-s 32 protsendi füüsilise isiku keskmisest päevasest sissetulekust ning sätestatud volitusnormi alusel kehtestatud Vabariigi sunniraha pole võimalik määrata kogu keskmise päevase Valitsuse määrust ei saa ilma eraldi volitusnormita hakata sissetuleku ulatuses. kohaldama sunniraha määra arvutamisel, nagu seletuskirjas Oluline on tagada, et sunniraha oleks piisavalt heidutav ja tõhus, välja on toodud. Leiame, et selleks tuleb eriseaduses ette et motiveerida isikut rikkumist lõpetama. Kui sissetulekut on näha eraldi volitusnorm, mis lubab selliseid arvestamise vähendatud ülalpeetavate ja elamiskulude võrra, siis võib aluseid üldse kohaldada. Lisaks KarSRS §-le 32 on ka tõenäoliselt tekkida olukord, kus alles jäänud summast arvutatav karistusseadustiku (KarS) § 44 lõikes 3 eraldi sätestatud, protsent on liiga madal, et motiveerida isikut rikkumist kuidas toimub keskmise päevasissetuleku arvutamine. lõpetama. Arvesse tuleb võtta, et InfoTS hetkel rakendatav „Keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdlase sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 640 eurot. Eelnõu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult kohaselt selles summas sunniraha määramiseks peaks isiku eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga päevane sissetulek olema 12 800 eurot. maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks.“. Arvesse tuleb ka võtta, millised andmed isiku sissetuleku Juhime tähelepanu, et KarSRS § 32 alusel kehtestatud leidmiseks on järelevalveasutusele kättesaadavad. määrus on ette nähtud kuritegude eest rahalise karistuse Sotsiaaltoetuste puhul esitab isik üldjuhul oma sissetulekut mõistmiseks keskmise päevasissetuleku arvestamiseks. tõendavad andmed ise vastavas taotluses, millest pädev asutus Viidatud määruse §-s 1 on kasutatud termineid kahtlustatav saab taotluse läbivaatamisel lähtuda. Järelevalvemenetluses pole või süüdistatav, mis kuuluvad rangelt kriminaalmenetluse, põhjust eeldada, et menetlusalune isik teeb endale sunniraha mitte aga haldusmenetluse terminite hulka. Seega on määramisel koostööd ning aitab kaasa endale negatiivse kaheldav nimetatud määruse alusel haldusmenetluses tagajärje saabumisele. Kui tugineda on võimalik üksnes isiku sunniraha suuruse arvutamine. Palume seletuskirjas poolt esitatavatele andmetele, siis võib see osutuda takistuseks selgitada, miks on valitud keskmise päevasissetuleku järelevalvemenetluse läbiviimisele ja kohustuste täitmise arvutamiseks just KarS-i alusel kehtestatud määrus, mitte ei tõhusale tagamisele. ole lähtutud keskmise sissetuleku arvutamise reeglitest, mis kehtivad näiteks sotsiaaltoetuste puhul. 4. Eelnõu § 1 p 6 (andmete kättesaadavus) − seletuskirjas Arvestatud Nõustume, et väärteomenetluses andmete jagamiseks on vastav (lk 15) märgitakse, et: „TTJA saab trahvimäära õiguslik alus olemas, kuid riiklikus järelevalvemenetluses arvutamiseks vajalikud andmed Maksu- ja Tolliametilt MTA-lt TTJA-le andmete jagamiseks tuleb MKS vastava (MTA) maksukorralduse seaduse (MKS) § 29 punkti 2 õigusliku alusega täiendada. Seletuskirja punkti 6 selgituse alusel, mis võimaldab maksuhalduril jagada väärtegu kohaselt täiendatakse MKS § 29 punktiga 65, mis näeb menetlema volitatud isikule andmeid menetlusaluse maksuhaldurile ette õiguse avaldada TTJA-le maksusaladust füüsilise isiku eelmise aasta sissetuleku kohta trahvimäära sisaldavat teavet DSA määruses sätestatud nõuete täitmise üle arvestamiseks.“. Juhime tähelepanu, et sunniraha riikliku järelevalve teostamiseks. DSA määrus näeb ette kohaldamine ei toimu väärteomenetluses, vaid protsendipõhised sunniraha maksimummäärad, mida haldusmenetluse raames. Seega MKS § 29 punkti 2 alusel ei arvestatakse vastavalt juriidilise isiku eelneva majandusaasta saa MTA TTJA-le sunniraha kohaldamiseks vastavaid ülemaailmsest käibest ja füüsilise isiku eelneva kalendriaasta andmeid anda. Palume selgitada sunniraha kohaldamise sissetulekust. TTJA-l võib olla vajalik pärida MTA-lt regulatsiooni selgituste juures, millise MKS sätte alusel maksusaladust sisaldavat teavet füüsilise isiku hakkab TTJA MTA-lt sunniraha kohaldamiseks andmeid tuludeklaratsioonis esitatud andmete kohta või kontrollida saama. Lisaks palume seletuskirjas näitlikustada kahtluse korral juriidilise isiku majandusaasta aruandes esitatud konkreetsete arvutustega, kui suur võib sunniraha suurus teabe õigsust. tegelikult füüsilisele isikule edaspidi olla. Kui nt keskmine Märkuses toodud näide on õige. Kui isiku keskmine päevane päevane sissetulek on 100 eurot, siis kui suur on sunniraha, mis selle alusel määratakse? Kas see tähendab, et sunniraha sissetulek on 100 eurot, siis sunniraha määratakse isikule viis määratakse isikule vaid viis eurot, sest sunniraha suurus on eurot päevas, sest sunniraha suurus on 5% keskmisest päevasest 5% keskmisest päevasest sissetulekust? Juhime ka sissetulekust. DSA määrus on maksimumharmoneeriv, mis tähelepanu sellele, et see summa oleks mitmeid kordi tähendab, et ka karistusnormid on maksimumharmoneerivad väiksem kui edaspidi § 14 lõikes 1 ettenähtud sunniraha ning liikmesriikidel pole võimalik karistusnormide määr (640 eurot). maksimummääradest kõrvale kalduda. 5. Eelnõu §1 p 7 − eelnõuga kavandatava § 153 lõike 1 Mittearvestatud DSA määrus on maksimumharmoneeriv, mis tähendab, et ka kohaselt karistatakse füüsilist isikut kuni 300 trahviühiku karistusnormid on maksimumharmoneerivad ning suuruse rahatrahviga. Sama teo eest, kui selle on toime liikmesriikidel pole võimalik karistusnormide pannud juriidiline isik, on karistusmääraks kavandatud maksimummääradest kõrvale kalduda. DSA määruse põhiliste rahatrahv kuni kuus protsenti tema eelneva majandusaasta kohustuste (artiklites 9–14, 16–18, 20–23, 25–28, 30–32 ja 34– ülemaailmsest käibest. Võrreldes § 153 sanktsioone §-des 41 sätestatud nõuete) täitmata jätmise eest on trahvi 154 ja 155 kavandatavate sanktsioonidega, jääb eelnõu ja maksimummäär sätestatud üksnes juriidilisele isikule. Seega seletuskirja põhjal selgusetuks, kas eelnõu koostajate arvates füüsilise isiku trahvi maksimummäära puhul on liikmesriikidele on kuni 300 trahviühiku suurune rahatrahv füüsilisele isikule madalam rahatrahv kui rahatrahv, mille suuruseks on kuni jäetud kaalutlusõigus, arvestades DSA määruse artiklis 52 lõikes üks protsent füüsilise isiku eelneva kalendriaasta 2 sätestatud põhimõtet, et karistused peavad olema tõhusad, sissetulekust. Kui kuni 300 trahviühiku suurune rahatrahv proportsionaalsed ja heidutavad. Võttes arvesse juriidilisele (1200 eurot) on tegelikult madalam kui üks protsent isiku isikule määratava trahvi suurust, on proportsionaalne määrata eelneva kalendriaasta sissetulekust, siis jääb selgusetuks, füüsilisele isikule rikkumise eest maksimaalne miks kavandatavas §-s 153 juriidilisele isikule karistusena karistusseadustikust tulenev väärteo eest kohaldatav trahvimäär. kavandatud rahatrahv on kuni kuus protsenti tema eelneva Juriidilistele isikutele on seevastu DSA määruse lõikes 3 majandusaasta ülemaailmsest käibest. See tähendab, et §-s 153 sätestatud rikkumine on juriidilisele isikule karmimalt sätestatud rahatrahvi maksimummäär kuni 6 protsenti tema karistatav kui §-des 154 ja 155 sätestatud tegevus. Nende eelneva majandusaasta aastasest ülemaailmsest käibest. paragrahvide lõigetes 2 on ettenähtud juriidilise isiku Eelnõu § 153 koosseisu puhul on tegemist DSA määrusest maksimaalne karistus kuni üks protsent tema eelneva tulenevate vahendusteenuste osutajate põhikohustuste majandusaasta ülemaailmsest käibest. Kui §-s 153 rikkumisega, mis on suunatud määruse eesmärkide kavandatav tegevus on kergem rikkumine kui §-des 154 või saavutamisele. Kohustused on seotud ebaseadusliku sisu ja 155 (võttes aluseks füüsilise isiku karistusmäärad) sätestatud teenuse väärkasutamise vastu meetmete võtmisega ning tegu, siis peaks meie hinnangul juriidilise isiku karistusmäär kasutajate õiguste tagamisega. Nii ei ole §-s 153 sätestatud teo olema §-s 153 ka sarnane §-des 154 või 155 kavandatavaga ehk kuni üks protsent tema eelneva majandusaasta puhul tegemist kergema rikkumisega kui §-des 154 või 155 ülemaailmsest käibest, mitte kuni kuus protsenti, nagu sätestatud tegu. Tegemist on vastupidi raskema rikkumisega, praegu on eelnõus sätestatud. Palume seletuskirja täiendada mis takistab DSA määruse põhieesmärkide saavutamist, selgitustega ning vajadusel muuta eelnimetatud sätete mistõttu on põhjendatud kõrgem trahvimäär. sõnastust. 6. Eelnõu § 7 – esimesel kooskõlastusringil tegime märkuse Mittearvestatud DSA määrus on maksimumharmoneeriv, mis tähendab, et ka kavandatavas §-s 155 ette nähtud eksitava teabe parandamata karistusnormid on maksimumharmoneerivad ning jätmise eest karistamise kohta. Märkisime, et juhul, kui liikmesriikidel pole võimalik karistusnormide koosseisudest eesmärgiks on teabe parandamine, siis tuleb taotleda kõrvale kalduda. DSA määruse artiklist 52 lõikest 3 tuleneb järelevalve käigus, et see teave parandatakse. Karistuse liikmesriikidele kohustus tagada, et ebaõigele, mittetäielikule rakendamine ei aita kaasa teabe parandamisele. või eksitavale teabele reageerimata või selle parandamata Kooskõlastustabelis on vastuväitena sellele öeldud, et jätmine oleks karistatav. Kui antud tegu poleks karistatav, rikuks eksitava teabe parandamata jätmist pole võimalik Eesti EL määruse rakendamise kohustust, millele võib järgneda väärteokoosseisust välja võtta, kuna DSA määruse artikli 52 lõikest 3 tuleneb liikmesriikidele kohustus tagada, et Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse algatamine. ebaõigele, mittetäielikule või eksitavale teabele Leiame, et DSA määrus nõuab, et tegu peab olema reageerimata või selle parandamata jätmine oleks karistatav. väärteomenetluse korras karistatav. DSA määruse artikkel 52 Antud tegu peab olema karistatav, kuna tegemist on riikliku lõige 3 kohustab liikmesriike tagama, et antud teo eest järelevalve takistamisega. Palume üle kontrollida, kuidas määratava trahvi (fine) maksimumsumma on 1 % füüsilise isiku DSA määrus täpselt nõuab, kas peab olema tingimata eelneva kalendriaasta sissetulekust või juriidilise isiku eelneva väärteovastutus või võib kohaldada ka haldusmenetluse majandusaasta ülemaailmsest käibest. Rahatrahve on Eesti raames ettekirjutust ning sunniraha. Tulenevalt meie õiguse kohaselt võimalik määrata väärteomenetluses. Sunniraha eelmisel korral tehtud märkusest, on nüüd eelnõus InfoTS § (periodic penalty payment) maksimummäära käsitleb DSA 14 lõike 2 muudatus, mille kohaselt Euroopa Parlamendi ja määruse artikli 52 järgmine lõige 4. Nii eristab DSA määrus nõukogu määruses (EL) nr 2022/2065 sätestatud nõuetest trahvi maksimummäära ja sunniraha maksimummäära ning tuleneva ettekirjutuse täitmata jätmise korral on kohustab liikmesriike tagama, et oleks võimalik mõlemat asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras määrata. rakendatava sunniraha ülemmäär vahendusteenuse osutajast füüsilisele isikule viis protsenti tema eelneva kalendriaasta keskmisest päevasest sissetulekust ja juriidilisele isikule viis protsenti tema eelneva majandusaasta keskmisest päevasest ülemaailmsest käibest, arvutatuna asjaomases ettekirjutuses märgitud kuupäevast. Kui haldusmenetluse käigus on võimalik kohaldada sunniraha, mis on meie arusaamise kohaselt sama suur või isegi suurem kui väärteo eest kavandatav karistus (vastavalt siis sunnirahana kuni viis protsenti eelneva majandusaasta keskmisest päevasest ülemaailmsest käibest ning samas rahatrahvina kuni üks protsent tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest käibest), siis on tagatud liikmesriikidele pandud kohustuse täitmine. Märgime, et sunniraha on võimalik erinevalt väärteokaristusest kohaldada korduvalt. Eelnevast tulenevalt leiame, et teabe parandamiseks sobib paremini ettekirjutuse ja sunniraha rakendamine kui väärteo korras karistamine. Palume eelnõu vastavalt muuta. 7. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud Arvestatud Märkustega arvestatud, eelnõud ja seletuskirja vastavalt eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja täiendatud. keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. Rahandusministeerium 1. Palume eelnõu seletuskirjas maksukorralduse seaduse Arvestatud Märkusega on arvestatud. MTA-l ei ole kohustust edastatavate muudatuste juures selgemalt välja tuua, et Maksu- ja andmete õigsust kontrollida. MTA-lt oodatakse vaid andmete Tolliametil on küll isikute andmeid, mida saab kasutada jagamist, et TTJA-l oleks vajalikud andmed, mille põhjal ise eelnõust tulenevate ülesannete täitmisel, kuid ametilt sissetulek/käive leida. Seletuskirja vastavalt täiendatud. oodatakse üksnes andmete jagamist. Samuti soovitame eelnõud täpsustada andmeallikaid. Sunniraha ja trahvi suuruse määramiseks vajalike andmete selgituste juures palume viidata lisaks isiku tuludeklaratsioonile laiemalt (ka muudele) Maksu- ja Tolliametil olemas olevatele andmetele. 2. Juhime tähelepanu, et „ülemaailmse käibe“ andmed on Arvestatud Märkusega on arvestatud. MTA-l ei ole kohustust edastatavate Maksu- ja Tolliametil vaid osaliselt kättesaadavad. Eestis andmete õigsust kontrollida. MTA-lt oodatakse vaid andmete tegutsevad ettevõtjad peavad esitama ametile andmeid ainult jagamist, et TTJA-l oleks vajalikud andmed, mis võimaldaksid Eestis tekkinud maksukohustuse kohta. Piiriüleselt TTJA-l hinnata kahtluse korral juriidilise isiku majandusaasta tegutsevate ettevõtjate jaoks on OSS/IOSS süsteemide aruandes esitatud teabe õigsust. Seletuskirja vastavalt kasutamine käibemaksukohustuse andmete jagamiseks täiendatud. vabatahtlik, mistõttu ettevõtjad võivad otsustada deklareerida käibe üksnes riikides, kus maksukohustus tekib. Seetõttu võib majandusaasta aruanne olla ainus või parim allikas ettevõtja „ülemaailmse käibe“ suuruse kindlaksmääramiseks. Seega palume seletuskirjas täpsemalt viidata, et Maksu- ja Tolliametilt ei oodata majandusaasta aruandes esitatud andmete kontrollimist ja rõhutada ametile antavat õigust jagada talle esitatud käibedeklaratsioonides sisalduvaid andmeid. 2. Seletuskirja kohaselt tekib eelnõuga kolme tüüpi kulu: Arvestatud Märkusega on arvestatud. Seletuskirja vastavalt täiendatud. 1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametikohtade loomise kulu. Vastav palgakulu 180 000 eurot on RES/RE protsessis arvatud õigusaktidest tulenevate meetmete koosseisu. Palume seletuskirja selles osas täiendada. 2) IT seadme soetamise vajadus. Seletuskirjas tuleb täpsustada eelarvelist mõju aastate lõikes ja kuidas on kavas see katta. 3) Politsei- ja Piirivalve Ameti vajadus täiendavate ametikohtade järele. Seletuskirjas tuleb välja tuua nende eelarveline mõju aastate lõikes ja kuidas on kavandatud kulu katta.  Eelnõu lühikirjeldus Eelnõu eesmärk on tagada Euroopa Liidu määruse 2022/2065 (DSA määrus) nõuetekohane ja mõjus täitmine, et tõhusamalt tõkestada ebaseadusliku veebisisu levikut, tagada digiteenuste kasutajate sõna- ja teabevabaduse parem kaitse ja ühtlustada digiteenustele kohalduvaid nõudeid Euroopa Liidu siseturul. Eelnõuga nimetatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) DSA määruse tähenduses pädevaks asutuseks ja digiteenuste koordinaatoriks, kes teeb järelevalvet vahendusteenuste pakkujate üle. TTJA vastutab kõigi küsimuste eest, mis on seotud DSA määruse üle järelevalve tegemise ja täitmise tagamisega. Digiteenuste koordinaatorina saab TTJA-st ka piiriülene kontaktpunkt komisjonile, nõukojale, teiste liikmesriikide digiteenuste koordinaatoritele ja kõigile pädevatele asutustele määruse kohaldamisega seotud küsimuste lahendamiseks ja piiriüleseks koostööks. TTJA saab kohustuse täita kõiki digiteenuste koordinaatorile DSA määrusega pandud ülesandeid, nagu sertifitseerida vaidluste kohtuvälise lahendamise organeid ning anda usaldusväärse teavitaja ja kontrollitud teadlase staatust. Täpsustatakse TTJA volitusi järelevalve tegemisel, samuti sunniraha ja trahvimäärasid kohustuste täitmata jätmise eest. Muudatused on minimaalsed, et tagada digiteenuste määruse nõuetekohane ja mõjus jõustamine ning õigusselgus, samas on välditud otsekohalduva määruse ümberkirjutamist. Riigisisese õiguse DSA määrusega kooskõla tagamiseks ja DSA määruse tõhusaks rakendamiseks tuleb infoühiskonna teenuse seaduse muutmisega seonduvalt muuta ka autoriõiguse seadust ja maksukorralduse seadust.