Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 13.02.2024 nr 1-4/24/827
Vabariigi Valitsuse määruse "Plasti sisaldavatest
kalapüügivahenditest ja nende osadest tekkinud
jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ja
taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord
ning kogumismäärad ja kogumismäärade
saavutamise tähtajad" eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Plasti
sisaldavatest kalapüügivahenditest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale
tagastamise ja taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning kogumismäärad ja
kogumismäärade saavutamise tähtajad“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
kliimaminister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
3. Vastavustabel
Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Keskkonnaamet,
Keskkonnaagentuur, Eesti Jäätmekäitlejate Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Sadamate
Liit, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, MTÜ
Hiiukala,Virumaa Rannakalurite Ühing, Liivi Lahe Kalanduskogu, MTÜ Harrastuskalastajate
Liit, Eesti Kalurite Liit, Harju Kalandusühing, Läänemaa Rannakalanduse Selts, Eesti Kalastajate
Selts, Eesti Kalaliit, Eesti Kalapüügiühistu, MTÜ Saarte Kalandus, OÜ Saarevõrk, OÜ Stonefish,
OÜ ZumZum
Kelli Seppel, 625 9456
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802 /
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
24.01.2024
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Plasti sisaldavatest kalapüügivahenditest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumise,
tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning
kogumismäärad ja kogumismäärade saavutamise tähtajad1
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 26 lõigete 3 ja 8 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrust kohaldatakse jäätmeseaduse § 25 lõike 2 punktis 7 nimetatud plasti sisaldavatest
kalapüügivahenditest ja nende osadest tekkinud jäätmetele (edaspidi kasutuselt kõrvaldatud
kalapüügivahend).
§ 2. Terminid
Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) plasti sisaldav kalapüügivahend on täielikult või osaliselt plastist valmistatud ese või
varustuse osa, mida kasutatakse kalanduses või vesiviljeluses mere bioloogiliste ressursside
peibutamiseks, püüdmiseks või kasvatamiseks;
2) plast on plast jäätmeseaduse § 73 lõike 2 tähenduses;
3) kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahend on kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahend
jäätmeseaduse § 2621 lõike 2 tähenduses;
4) kalapüügivahendi kasutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab kalapüügivahendit;
5) kalapüügivahendi tootja on kalapüügivahendi tootja jäätmeseaduse § 23 lõike 110 tähenduses;
6) sadama vastuvõtuseadmed on sadama vastuvõtuseadmed jäätmeseaduse § 2621 lõike 3
tähenduses.
§ 3. Kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite kogumise, vedamise ja tootjale
tagastamise nõuded
(1) Tootja peab korraldama kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite kogumise ja edasise
käitlemise jäätmeseaduse § 251 lõike 1 kohaselt.
(2) Tootja peab kasutusele võtma meetmeid, et ennetada ja vähendada kalapüügivahenditest
prügi tekkimist.
(3) Kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite kogumisel ja vedamisel tuleb vältida nende
segunemist ja saastumist teiste jäätmete või materjalidega, mis takistaks kasutuselt kõrvaldatud
kalapüügivahendite hiljem ringlusse võtmist või tekitaks ohtu keskkonnale.
1
(4) Selleks, et tagada jäätmematerjali parem kvaliteet, suurendada selle taaskasutusvõimalusi
ning vähendada kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahenditest tekkinud jäätmete hulka, peaks
kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendi kasutaja kasutama kõiki võimalusi nende liigiti
kogumiseks nende tekkemomendil ja üleandmiseks jäätmekäitlejale muudest jäätmetest lahus.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 märgitud kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendi liigiti
kogumise tagamiseks tuleb tootjal kogumine ja tootjale tagastamine korraldada selliselt, et see
innustaks kalapüügivahendi kasutajat jäätmeid üle andma ja jäätmetest loobumine oleks talle
võimalikult mugav.
(6) Tootja peab rajama kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite muudest jäätmetest lahus
kogumiseks piisavalt avaliku ligipääsuga rajatisi ja tagama nende vajaduspõhise tühjendamise
või korraldama vähemalt üks kord aastas üleriigilise kogumisringi.
§ 4. Kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite tagasivõtmine
Tootja on kohustatud kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendid eelmise kalendriaasta jooksul
turule suunatud koguse ulatuses tasuta tagasi võtma:
1) kalapüügivahendite kasutajalt;
2) kalapüügivahendite turustajalt;
3) sadama vastuvõtuseadmelt.
§ 5. Kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite kogumise määr
(1) Tootja on kohustatud koguma kalendriaasta jooksul kalapüügivahenditest tekkinud jäätmeid
vähemalt 10% ulatuses eelmisel kalendriaastal turule lastud kalapüügivahendite massist.
(2) Tootja on kohustatud kalapüügivahenditest tekkinud jäätmed ka siis vastu võtma, kui
lõikes 1 sätestatud kogumise määr on saavutatud, kuid mitte rohkem, kui oli tema eelneval
kalendriaastal turule lastud kalapüügivahendite mass.
§ 6. Kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite taaskasutamine ja kõrvaldamine
(1) Kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite taaskasutamisel tuleb välja sortida ja
materjalina ringlusse võtmisele suunata jäätmed, mille materjalina ringlussevõtt on tehniliselt
teostatav ja majanduslikult otstarbekas.
(2) Kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahenditest tekkinud jäätmed, mida ei ole võimalik
ringlusse võtta ega taaskasutada, kõrvaldatakse jäätmeseaduse kohaselt.
(3) Kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahend loetakse ringlusse võetuks ainult siis, kui selle
töötlemisel saadud ringlusse võetavad materjalid on tegelikult ringlusse võetud.
§ 7. Määruse rakendamine
Käesoleva määruse § 5 lõikes 1 sätestatud kogumise määr tuleb saavutada hiljemalt 2026. aasta
31. detsembriks.
2
§ 8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2024. aasta 31. detsembril.
Kaja Kallas
Peaminister
Kristen Michal
Kliimaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/904, teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta
(ELT L 155, 12.06.2019, lk 1–19)
3
Vabariigi Valitsuse määruse „Plasti sisaldavatest kalapüügivahenditest ja nende osadest
tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise
nõuded ja kord ning kogumismäärad ja kogumismäärade saavutamise tähtajad1 “
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 26 lõigete 3 ja 8 alusel.
Eelnõu on seotud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seadusega
(RT I, 07.03.2023, 1) tehtud muudatustega, millega võetakse üle ja täidetakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete
keskkonnamõju vähendamise kohta (ELT L 155, 12.06.2019, lk 1–19; edaspidi ka direktiiv)
tulenevad kohustused.
Direktiivi üldine eesmärk on hoida ära ja vähendada plasti sisaldavate kalapüügivahendite ja
nende osade mõju keskkonnale ja edendada üleminekut ringmajandusele. Eelnõukohase
määrusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 artikli 8
lõiked 8 ja 9, mille kohaselt luuakse liikmesriigi turule lastavate plasti sisaldavate
kalapüügivahendite jaoks laiendatud tootjavastutuse süsteemid , kehtestatakse kasutuselt
kõrvaldatud plasti sisaldavate kalapüügivahendite minimaalne iga-aastane kogumismäär
ringlusse võtmiseks ning tagatakse, et plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad kannavad
kulud, mis on seotud selliste kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumise, veo
ja käitlemisega.
Eelnõukohase määrusega kehtestatakse plasti sisaldavate kalapüügivahendite ja nende osade
kogumise, vedamise, tootjale tagastamise, tagasivõtmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise
nõuded, samuti plasti sisaldavate kalapüügivahendite kogumismäärad ja nende saavutamise
tähtajad.
Plastesemed moodustavad 85% Euroopa randadel olevast prügist. Pool sellest on plastesemed,
mida kasutatakse vaid üks kord ja lühikese aja jooksul ning mis seejärel ära visatakse.
Mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvale heidetud kalapüügivahendid moodustavad
randadest leitud mereprügist 27%.
Direktiivi eesmärgi saavutamiseks hõlmatakse laiendatud tootjavastutuse süsteemiga ka plasti
sisaldavad kalapüügivahendid vältimaks nendest tekkivat prügi ja tagamaks nende käitlemine.
Nii tuleb edaspidi plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjal katta tema turule lastud
probleemtootest tekkivate jäätmete jäätmekäitluse, prügi koristamise kulud ning sellise prügi
vältimiseks ja vähendamiseks võetavate teadlikkuse suurendamise meetmete kulud (direktiivi
artikkel 9).
2016. aastal Euroopa Liidus tehtud mereprügiuuringu käigus vaadeldi 679 sündmuskohta ja
35 5671 eset. Uuringu tulemusel leiti, et Euroopa Liidu mereprügist 27% moodustavad plasti
sisaldavad kalapüügivahendid, mis pärinevad traditsioonilisest kalandusest ja
vesiviljelusest ning on merre maha jäetud või sinna kaotatud. Eesti aladelt leitud mereprügist
moodustavad sellised jäätmed umbes 20%. Seega tuleb ühe olulise meetmena suunata
kalapüügivahendite kasutajaid vastutustundlikult tegutsema ja oma käitumisharjumusi muutma
nii, et nad osaleksid plastijäätmete liigiti kogumisel. Kui ühekordselt kasutatavad plasttooted ei
1
sisene jäätmekäitlusahelasse, kogunevad need meredes ja ookeanides, avaldades kahjulikku
mõju keskkonnale ja toiduahelasse sisenedes ka inimeste tervisele. 1
Tõhusaim viis selleks on rakendada kalapüügivahendite suhtes laiendatud tootjavastutuse
põhimõtet. Laiendatud tootjavastutus on meede jäätmetekke vähendamise, jäätmete
korduskasutamise, ringlussevõtu ja muu taaskasutamise tagamiseks. Igal füüsilisel või
juriidilisel isikul, kes oma majandus- või kutsetegevuses töötab välja, toodab, töötleb, müüb või
impordib probleemtooteid, on tootja laiendatud vastutus ehk tootja on kohustatud tagama oma
turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende
kõrvaldamise. Laiendatud tootjavastutuse süsteem avaldab üldiselt kõige tõhusamat mõju
mahajäetud, kaotatud või kõrvaleheidetud kala- ja vesiviljeluse püügivahendite osakaalu
vähendamisele mereprügis. Sellise süsteemiga toetatakse ja lihtsustatakse muude
õigusvahendite täielikku rakendamist ning aidatakse veelgi enam kaasa kalapüügivahenditest
tekkiva prügi koguse vähendamisele. Laiendatud tootjavastutuse süsteemiga võtavad plasti
sisaldavate kalapüügivahendite tootjad vastutuse oma toodete jäätmete eest, parandades
jäätmete liigiti kogumist ja käitlemist, eelkõige ringlussevõttu ja ka korduskasutust. Laiendatud
tootjavastutuse süsteemid kalapüügivahendite jaoks on täienduseks sadama vastuvõtuseadmeid
ja -rajatisi käsitlevas direktiivis ((EL) 2019/883) ette nähtud meetmetele, vähendades sadamate
ja seeläbi ka kalandusettevõtjate finantskulusid. See peaks aitama vähendada kulusid
väikesadamate ja kalalaevade jaoks, kelle kulud võivad suureneda sadamasse toodud kasutuselt
kõrvaldatud kalapüügivahendite hoogustunud kogumise ja käitlusega.
Tootja on kohustatud tagama oma turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemise
ning kandma selle kulud. Jäätmeseaduse kohaselt võib tootja valida, kas ta täidab kohustused
iseseisvalt või annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele. Kuna iseseisvalt
tegutsevale tootjale on nõuetekohase kogumissüsteemi korraldamine tootjate ühenduse toetava
võrgustikuta põhjendamatult kulukas, peaksid kalapüügivahendite tootjad looma koostöise
tootjate ühenduse või liituma mõne olemasoleva tootjavastutusorganisatsiooniga, kes
korraldaks jäätmete kogumise ja edasise käitluse. Tootjate ühendus sõlmib lepingud
kalapüügivahendite tootjatega, edastab nende nimel andmeid probleemtooteregistrile ja sõlmib
nende nimel lepingud jäätmekäitlejatega.
Eestis tegutsev tootja on kohustatud vastutama ainult Eesti turule suunatud plasti sisaldavate
kalapüügivahendite koguse ulatuses. Kui sadama vastuvõtuseadmesse tahab
kalapüügivahenditest tekkinud jäätmeid üle anda mitte Eesti lipu all sõitev kalalaev, siis selle
eest ei ole Eesti tootjad kohustatud tasuma.
Kalapüügivahenditest tekkinud jäätmete käitlemine on teatud määral reguleeritud ja rahaliselt
toetatud erinevate ELi vahenditega, milles käsitletakse eelkõige seost mereprügi ja
kalapüügivahendite jäätmete ja üldiste jäätme-eeskirjade vahel ning merel kadunud või
mahajäetud kalapüügivahendite asukoha tuvastamist ja nende kadumisest teatamist.
Vabatahtlike koristusoperatsioonide rahastamist toetatakse kohalikest, riiklikest ja ELi
vahenditest.
Eestis kasutatakse põhiliselt nakkevõrke ning võrkmaterjalist lõks- ja traalpüüniseid.
Vesiviljelusest pärineva mereprügi surve on väike, sest vesiviljelus Eesti meres on marginaalne.
Kasutuses olevatest kalapüügivahenditest läheb osa ilmastiku mõjude või juhuse tõttu kaduma,
hüljatakse kasutuskõlbmatuse tõttu ja ebaseadusliku tegevuse tulemusel. Kaotatud, maha jäetud
või ebaseaduslikult seatud püügivahendite koguste kohta on mõningast teavet ainult
Keskkonnaameti kogutud andmetest (enne 2021. aastat Keskkonnainspektsioon).
1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A52018AE3041 punkt 2.5.
2
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu on ette valmistanud Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Kelli Seppel
(625 9456,
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud
õigusosakonna nõunik Käthlin Raudla (626 0798,
[email protected]) ja
keeletoimetaja oli peaspetsialist Aili Sandre (626 2953,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seadusega (RT I,
07.03.2023, 1) tehtud muudatustega ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)
2019/904 nõuete rakendamisega. Eelnõukohase määrusega võetakse riigisisesesse õigusesse
üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 artikli 8 lõiked 8 ja 9.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohane määrus koosneb kaheksast paragrahvist.
Paragrahvis 1 määratakse jäätmed, millele määrus kohaldub. Jäätmeseaduse § 25 lõike 2
punktis 7 nimetatud jäätmed on plasti sisaldavad kalapüügivahendid ja nende osad.
Jäätmeseaduse § 25 lg 3 punkti 7 tähenduses on kalapüügivahend ese või varustuse osa, mida
kasutatakse kalanduses või vesiviljeluses mere bioloogiliste ressursside püüdmiseks või
kasvatamiseks või mis ujub merepinnal ja mida kasutatakse mere bioloogiliste ressursside
peibutamiseks ja püüdmiseks või kasvatamiseks.
Jäätmeks muutub kalapüügivahend, kui seda pole võimalik purunemise või kadumise tõttu
enam sihtotstarbel kasutada ehk kalapüügivahend on kasutuselt kõrvaldatud.
Paragrahv 2 koosneb viiest lõikest, milles selgitatakse määruses kasutatavaid termineid:
Lõige 1 - plasti sisaldav kalapüügivahend on täielikult või osaliselt plastist valmistatud ese või
varustuse osa, mida kasutatakse kalanduses või vesiviljeluses veekogu bioloogiliste ressursside
peibutamiseks, püüdmiseks või kasvatamiseks. Siia kuuluvad nii harrastajate kui ka kutseliste
kalurite kasutatavad püügivahendid, sealhulgas kõiksugu õngpüünised, allveepüügivahendid,
lõkspüünised, kurnpüünised, landid, rakised, kahvad ja kongitsad.
Lõige 2 - kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahend on kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahend
jäätmeseaduse § 2621 lõike 2 tähenduses ehk kalapüügivahend, mis kuulub Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks
teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), artikli 3 punkti 1 kohase jäätmete
määratluse alla, sealhulgas kõik eraldi komponendid, ained või materjalid, mis kuulusid
kalapüügivahendi juurde või külge siis, kui see jäeti maha, sealhulgas kaotati või hüljati.
Lõige 3 - kalapüügivahendite kasutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab
kalapüügivahendit nii majandustegevuse kui ka rekreatsiooni eesmärgil ja hobitegevuseks.
Lõige 4 - kalapüügivahendi tootja on kalapüügivahendi tootja jäätmeseaduse § 23 lõike 110
tähenduses ehk füüsiline või juriidiline isik, kes oma kutse- või majandustegevuses valmistab,
müüb või impordib, olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud sidevahendi abil sõlmitud
lepinguga, ning laseb turule plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid. Samas, jäätmeseaduse § 23
lõike 114 järgi jäätmeseaduse §-s 23 ja §-s 26 nimetatud plasti sisaldava kalapüügivahendi
tootjana ei käsitata isikut, kelle tooted on käsitsi valmistatud.
3
Lõige 5 - sadama vastuvõtuseadmed on jäätmeseaduse § 2621 lõike 3 järgi sadama
vastuvõtuseadmed, mis kuuluvad direktiivi (EL) 2019/883 artikli 2 punkti 6 kohase määratluse
alla.
Paragrahvis 3 esitatakse kuues lõikes kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite kogumise,
vedamise ja tootjale tagastamise nõuded.
Lõikes 1 sätestatakse tootja kohustus korraldada kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite
kogumine ja edasise käitlemine.
Direktiivi põhjenduspunkti 5 kohaselt 80–85 % liidu mereprügist, mida mõõdetakse rannast
leitud prügiesemete arvuna, moodustab plast, millest 50% on ühekordselt kasutatavad
plastesemed ja 27% kalandusega seotud esemed. Ühekordselt kasutatavate plasttoodete hulka
kuuluvad mitmesugused kiire käibega tarbekaubad, mis visatakse pärast ühekordset
otstarbekohast kasutamist ära, mida võetakse harva ringlusse ja mis tekitavad prügi. Ka
märkimisväärset osa turule lastud kalapüügivahenditest ei koguta pärast kasutamist nende
edasiseks käitlemiseks kokku. Seetõttu on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja plasti
sisaldavad kalapüügivahendid väga suur probleem, sest need tekitavad mereprügi, kujutavad
endast tõsist riski mereökosüsteemidele, bioloogilisele mitmekesisusele ja inimeste tervisele
ning kahjustavad turismi, kalandust ja laevandust.
Lõikes 2 seatakse tootjale kohustus võtta kasutusele meetmeid ennetamaks ja vähendamaks
kalapüügivahenditest prügi tekkimist. Jäätmetekke vältimiseks ning jäätmete hulga
vähendamiseks tuleb juhinduda JäätSi § 21 lõigetest 1 ja 2 ning direktiivi üldisest põhimõttest
jäätmete vähendamise kohta. See tähendab, et tootja peab toodete disainimisel seadma
eesmärgiks nende võimalikult pika kasutusea ning parandatavuse.
Lõikes 3 sätestatakse kohustus vältida kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite kogumisel ja
vedamisel nende segunemist ja saastumist teiste jäätmete ja materjalidega, mis takistaks nende
hiljem ringlusse võtmist või tekitaks ohtu keskkonnale. Muudest jäätmetest lahus kogumine ja
transport võimaldavad pidada korrektset arvestust kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahenditest
tekkinud jäätmete korrektsete koguste kohta ning tagab nende parima võimaliku käitlemise.
Kalapüügivahendite kasutajate ja jäätmekäitlejate kogemused näitavad, et enamasti on
kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendid märjad ja saastunud võõristega, nagu kalade
jäänused, vetikad, liiv jms. Seetõttu on need jäätmed väga määrdunud ja sellisena ei saa neid
enam ringlusse võtta. Neid saab üksnes põletada (energiakasutus) ja halvimal juhul vaid
kõrvaldada (näiteks ladestada prügilasse). Selleks, et kalapüügivahendite jäätmeid oleks
võimalik ringlusse võtta, on oluline, et need oleksid piisavalt puhtad ega oleks märgatavalt
segunenud vetikate, liiva, kalade ja muu orgaanilise materjaliga. Kasutaja peaks võimaluste
piires enda kasutatud kalapüügivahendi kuivatama ja sellest, nii palju kui võimalik, võõrised
eemaldama.
Lõikes 4 sätestatakse kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite kasutajale hea käitumise tava,
millest nad peaksid lähtuma, et saavutada lõikes 2 nimetatud eesmärgid. Et tagada kasutuselt
kõrvaldatud kalapüügivahenditest tekkinud jäätmete ringlussevõtt või taaskasutamine, on
oluline, et kogutud jäätmed oleksid võimalikud puhtad. Tootjad peavad selleks looma
võimalused ja kasutajad peaksid neid võimalusi kasutama. Kuna kalapüügivahenditest tekkinud
jäätmeid on vaja edasise käitlemise korraldamiseks sortida ja pakkida (s.o teha
taaskasutamiseks ettevalmistustoimingud), võivad väga määrdunud või teiste jäätmete või
materjalidega segunenud jäätmed kujutada ohtu jäätmekäitlusettevõtte töötajatele ning tuua
kaasa märgatavaid lisakulutusi jäätmekäitlejale. Kuna sellised kulud edastatakse üldiselt
tootjatele, tähendab see ühtlasi, et suuremate käitluskulude korral lisatakse need paratamatult
uute turule lastavate kalapüügivahendite hinnale. Seega on kalapüügivahendi kasutajale endale
4
kasulikum koguda kalapüügivahendeid muudest jäätmetest lahus ja tagada mõistlikkuse piires
nende puhtus, sest siis on ka ostetava kalapüügivahendi tootjahind soodsam, kuna hinnale
lisatav jäätmekäitluskulu on väiksem.
Lõikes 5 sätestatakse tootja kohutus korraldada kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite
kasutaja jaoks võimalikult lihtne ja mugav viis kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite
kogumiseks ja tootjale tagastamiseks ning innustada kalapüügivahendi kasutajat jäätmeid
tootjale tagastama. Eesmärk on võimalikult suures ulatuses kasutuselt kõrvaldatud
kalapüügivahendite üleandmine, et vältida ja vähendada ühekordselt kasutatavatest
plasttoodetest ja plasti sisaldavatest kalapüügivahenditest tuleneva mereprügi teket. Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib arvamuse „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
ettepanek teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta“ 2 punktis 3.4.1, et tootjal
tuleks välja töötada stiimulid kaluritele, kes tagastavad plasti sisaldavad kalapüügivahendid või
toovad ära nende merre mahajäetud jäätmed. Punktides 4.10 ja 4.10.1 tuuakse välja, et jäätmete
liigiti kogumine ei ole lihtne ega lühike, seega stiimulid peaksid vastama piisavalt ajale, mida
kalurid jäätmete sorteerimiseks kulutavad. Stiimuleid tuleks laiendada kõikide selliste
kalapüügi ajal kogutud jäätmete tagastamisele, mille sadamas mahalaadimise eest peavad
kalurid kehtivate seaduste kohaselt tasuma. See tähendab, et tänapäeval maksavad kalurid mere
puhastamise ja nende jäätmete kaldale mahalaadimise eest, mida nad ei ole tootnud, vaid on
kokku kogunud.
Lõikes 6 sätestatakse tootja kohustused tagada piisavalt rajatisi kasutuselt kõrvaldatud
kalapüügivahendite kogumiseks või korraldama vähemalt üks kord aastas üleriigilise
kogumisringi.
Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta resolutsioon mereprügi mõju kohta
kalandussektorile (2019/2160(INI); ELT C 494, 8.12.2021, lk 14—25 )3 punkt 29 rõhutab
vajadust tagada nõuetekohane logistika jäätmete ja kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite
kogumiseks, et aidata kalureid nende valdavalt vabatahtlikes püüdlustes, ja märgib, et selleks
peaks olema võimalik koguda püügivahendeid ühtselt kottidesse või konteineritesse laevadel
ning olema piisavaid rajatisi sadamates. Punkt 45 rõhutab, et kalurid peaksid saama kasutada
jäätmete tasuta kõrvaldamise võimalust sadamarajatistes. Jäätmete liigiti kogumine on kõige
efektiivsem, kui jäätmeid on võimalik käitlejale üle anda nende tekkekohas. Kasutuselt
kõrvaldatud kalapüügivahenditest tekkinud jäätmete jaoks võiks olla konteinerid kalalaevu
vastu võtvates sadamates. Süsteemi optimaalseks toimimiseks tuleks luua võrgustik sadamatest,
kes töötavad mereprügi eemaldamise ja vältimise eest. Sadamas peaks olema ka piisav kogus
seadmeid püügi ajal passiivselt püütud jäätmete kogumiseks ja töötlemiseks. Selle üle, kas
sadamatesse paigaldatud vastuvõtuseadmete hulk ja tühjenduste arv on piisav, saavad otsustada
kohaliku omavalitsuse üksused või Keskkonnaameti järelevalve inspektorid.
Direktiivi (EL) 2019/904 artikli 8 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et plasti sisaldavate
kalapüügivahendite tootjad kannavad kulud, mis on seotud kasutuselt kõrvaldatud
kalapüügivahendite liigiti kogumise ning nende edasise veo ja käitlemisega ning on kohaselt
üle antud sobivasse sadama vastuvõtuseadmesse või mujale kõnealuse direktiivi
kohaldamisalast välja jäävasse kogumissüsteemi. Siinkohal ei piira direktiiv liikmesriigi
võimalusi ega sea konkreetseid nõudeid kogumisvõrgustiku reeglite kehtestamiseks. Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ 4 (ka jäätmete raamdirektiiv) seab liikmesriikidele
kohustuse laiendatud tootjavastutust kohaldades võtta arvesse tehnilist teostatavust ja
majanduslikku otstarbekust ning üldist mõju keskkonnale ja inimese tervisele ning sotsiaalset
mõju, arvestades seejuures vajadust tagada siseturu nõuetekohane toimimine.
2 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A52018AE3041.
3 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52021IP0096&qid=1699734284640 .
4 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32008L0098.
5
Eesti kalapüügivahendite tootjate ja turule laskjate väikese arvu tõttu ja kalapüügivahendite
kasutamise hooajalisusest võib sadamatesse püsivate kogumiskonteinerite rajamine olla
tootjate jaoks majanduslikult ebaproportsionaalselt kulukas. Seetõttu jäetakse eelnõus tootjale
vaba voli otsustamaks, kas paigaldada enim kasutatavatesse kalastuspiirkondadesse konteinerid
või korraldada vähemalt ühel korral aastas kogumisringe, millest ta on kalapüügivahendite
kasutajaid teavitanud ja mille käigus saavad kasutajad kasutuselt kõrvaldatud
kalapüügivahendid oma tegutsemispaiga läheduses tasuta üle anda. Kasutajad peaksid sellisel
juhul need muudest jäätmetest eraldi koguma ja hoiustama neid kuni kogumisringini, mis peaks
võimaldama kasutajal kalapüügivahendid üle anda võimalikult mugavalt.
Suuremamahulisi jäätmekogumise aktsioone peaks korraldatama vähemalt üks kord aastas
kalastushooaja jooksul või selle lõppedes. Et kalapüügivahendite sortimise, kogumise ja
käitlemise kulusid optimeerida, on soovitav selliseid aktsioone korraldada kindlal perioodil,
soovitavalt suvel, kui on soojem ja kuivem.
Samuti võiksid kalapüügivahendite tootjad kaaluda koostöölepingute sõlmimist teatavate
kohalike jäätmejaamadega, et kasutajad saaksid kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendeid üle
anda otse kohalikus jäätmejaamas.
Kalapüügivahendite tootjale jäetakse võimalus korraldada kasutuselt kõrvaldatud
kalapüügivahendite kogumine vastavalt tekkivate jäätmete hulgale seniste kogemuste põhjal.
Tootja peab kogumisvõrgustiku rajamisel tegema koostööd sadamate esindajate ja
kalastajatega, et selgitada välja sadama vastuvõtuseadmete vajadus ja kogus või ka
kogumisringide marsruut ning sagedus.
Paragrahvis 4 loetletakse isikud, kelle valdusest on tootjad kohustatud kasutuselt kõrvaldatud
kalapüügivahendeid tagasi võtma. Need on:
1) kalapüügivahendite kasutajad – kasutaja on määruse järgi iga füüsiline või juriidiline isik,
kes on kalapüügivahendi soetanud ja kelle valduses kalapüügivahend on muutunud jäätmeks;
2) kalapüügivahendite turustajad – turustaja võib olla kalapüügivahendi edasimüüja, kes ei ole
ise kalapüügivahendit turule lasknud ega kanna seega tootjale ettenähtud vastutust, kuid võib
kokkuleppel tootjaga võtta kasutajalt vastu kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendeid .
Lisaks ka sadama vastuvõtuseadmelt – sadama vastuvõtuseadmed on Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2019/883 (EL) artiklis 4 määratletud sadama vastuvõtuseadmed.
Paragrahvis 5 seatakse kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite kogumismäärad. Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/9048 artikli 8 lõike 8 punkti 2 järgi kehtestavad
direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 1 määratletud mereakvatooriumi omavad liikmesriigid
kasutuselt kõrvaldatud plasti sisaldavate kalapüügivahendite minimaalse iga-aastase
kogumismäära ringlusse võtmiseks.
Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni mereprügi mõju kohta
kalandussektorile (2019/2160(INI); ELT C 494, 8.12.2021, lk 14–25 ) punkt 33 rõhutab, et
selleks, et kiirendada ringmajanduse arengut kalandus- ja vesiviljelussektoris, on oluline
kavandada tulevasi õiguslikke lahendusi mereprügi kogumise ja kõrvaldamise probleemile
koostoimes Euroopa rohelise kokkuleppega; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid kiiresti
meetmeid plasti sisaldavate kalapüügivahendite riiklike minimaalsete kogumismäärade
kehtestamiseks, nagu on kokku lepitud ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta käivas
direktiivis. Punktis 33 kutsub komisjoni üles jälgima, kas nende riiklike kavade tulemusel
suureneb kalapüügivahendite kogumine ja ringlussevõtt võrreldes praeguse tasemega, ning
koostama selleks asjakohase ja ambitsioonika kava, et toetada ringmajanduse arengut
kalandussektoris.
6
Kogumismäära seadmisel võeti arvesse naaberriikides otsustatut. Näiteks Leedus seati riiklikud
kogumismäärad järgmiselt: 2024. aastal 50%, 2025. aastal 60%, 2026. aastal 70% ja alates
2027. aastast igal aastal 80%. Lätis on võetud eesmärgiks igal aastal ringlussevõtuks ette
valmistada vähemalt 25% kogutud kalapüügivahenditest. Rootsis seati kogumismääraks 20%
ja Soomes 10%. Sellest lähtudes ja huvigruppide soove arvestades seatakse Eestis liigiti
kogumise sihtmääraks 10%. Seega peab tootja tagama, et igal kalendriaastal kogutakse
kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahenditest tekkinud jäätmeid vähemalt 10% ulatuses tema
eelmisel kalendriaastal turule lastud kalapüügivahendite massist. See tähendab, et kui tootja
laseb aastal 2024. aastal turule 100 tonni kalapüügivahendeid, on ta kohustatud 2025. aastal
koguma vähemalt 10 tonni kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahenditest tekkinud jäätmeid.
Samas on tootja kohustatud seda liiki jäätmeid vastu võtma ka siis, kui ta on juba kogunud
kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahenditest tekkinud jäätmeid 10% ulatuses, kuid mitte
rohkem kui ta eelmisel kalendriaastal turule lasi (100 tonni). Seega on tootjal kohustus eespool
toodud näite järgi koguda maksimaalselt 100 tonni kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahenditest
tekkinud jäätmeid. Kui ka see kogus on täis, on tal õigus keelduda jäätmeid vastu võtmast ja ta
võib suunata kasutaja teise tootja juurde. Kogumismäär tuleb saavutada hiljemalt
31. detsembriks 2026. Tootjad peavad tagama, et kui probleemtooteregister teeb kokkuvõtet
2024. aasta kohta, on tootja terve aasta kogumise määra 10% saavutanud. Massi arvestuse hulka
ei loeta kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahenditest tekkinud jäätmete hulgas olevaid teisi
jäätmeid või materjale – arvestatakse ainult kalapüügivahenditest tekkinud jäätmed.
Kalapüügivahendite kogumise sihtarvu arvutatakse esimest korda 2025. aastal kogutud jäätmete
kohta.
Kui kõigil tootjatel on kogutud nende eelmise aasta turuosaga võrdne kogus, võib tekkida
olukord, kus jäätmevaldajal ei olegi võimalust tasuta kasutuselt kõrvaldatud
kalapüügivahenditest tekkinud jäätmeid üle anda. Sellisel juhul on kasutajal kolm võimalust:
esiteks hoida jäätmed enda käes kuni uue aastani ja jäätmed üle anda järgmisel aastal; teiseks
anda jäätmed tootjale üle ja maksta selle eest talle tasu jäätmekäitluse eest või kolmandaks anda
jäätmed üle enda valitud jäätmekäitlejale ja maksta talle jäätmete käitlemise eest tasu. Võib
juhtuda, et esimestel aastatel pärast määruse jõustumist võib tekkida olukord, kus tootjatele
tagastatakse suurem kogus, kui nad on turule lasknud, sest kasutajatel tekib võimalus tasuta üle
anda aastate jooksul kogunenud kalapüügivahenditest tekkinud jäätmeid.
Paragrahvis 6 määratakse tingimused kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahenditest tekkinud
jäätmete taaskasutamisele ja kõrvaldamisele. Tootja on kohustatud kasutuselt kõrvaldatud
kalapüügivahenditest tekkinud jäätmeid sortima nõnda, et need materjalid, mida on võimalik
ringlusse võtta, jõuaksid ringlussevõtuga tegeleva jäätmekäitlejani. See tagab
kalapüügivahenditest tekkinud jäätmete puhul jäätmehierarhia järgimise.
Alati tuleks eelistada kalapüügivahendite korduskasutamist, mis tähendab, et võimaluse korral
tuleks vanad võrgud parandada ja edasi kasutada, kuid kui parandamine ja korduskasutamine
ei ole võimalik või otstarbekas, tuleks soodustada jäätmete taaskasutamist teisese materjalina.
Euroopas on ettevõtteid, kes sorteerivad kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendid materjalide
kaupa ja toodavad neist plastigraanuleid või tekstiili lähtematerjali.
Eestis tegutsevad kalapüügivahendeid käitlevad jäätmekäitlusettevõtted ei ole võimelised
ringlusse võtma materjalide segust valmistatud kalapüügivahendeid. MARELITT Baltic
projekti raames 2018. aastal avaldatud uurimus5 näitas, et segatud kalapüügivahendite
ringlussevõtt on keeruline ja enamikul juhtudel ei ole see majanduslikus võtmes jätkusuutlik.
Tänapäeval on turul leiduvatest kalapüügivahenditest enamik valmistatud erinevate materjalide
segust, mis teeb nende käitlemise keeruliseks ja kulukaks. Üks kalapüügivõrk võib koosneda
sellistest materjalidest nagu nailon, polüetüleentereftalaat (PET), polüpropüleen, polüetüleen.
5 Raport kättesaadav: Recycling_Report_MARELITT_Baltic.pdf (squarespace.com).
7
Lisaks veel metallist ning pliist raskused. Lahenduseks soovitatakse soodustada innovatiivsete
ühest materjalist ohtlikke materjale mittesisaldavate võrkude valmistamist ja turule toomist.
Seetõttu soovitab Euroopa Komisjon liikmesriikidel kehtestada standardid kalapüügivahendite
ringdisainile ehk arvestada uute toodete tootmisel nende materjalide edasise ringlussevõtu
võimaldamisega.
Kvaliteetse materjali kogumine ja eelistatult materjalina ringlussevõtt annab panuse üldiste
keskkonnaeesmärkide saavutamisse, sealhulgas kasvuhoonegaaside heite vähendamisse.
Plastide ringlussevõtu arvukate rahvusvaheliste uuringutega on selgitatud, et plastide
ringlussevõtt säästab summaarselt märgatavalt energiat, võrreldes plastide tootmisega algsetest
fossiilsetest maavaradest. Ümardatult kulub naftast või maagaasist 1 tonni plastgraanulite
tootmiseks 1,8 tonni materjali, milles siis 1 tonn läheb toodetud polümeeri ja ligikaudu 0,8 tonni
kulub tootmisprotsessis energiana. Valmistades plasttooteid ringlusse võetud plastijäätmetest,
on vajalik energiakogus märgatavalt väiksem, sõltudes siiski plasti tüübist, materjali puhtusest,
ringlussevõtu protsessist ja muudest asjaoludest, mistõttu kvaliteetse materjali ringlussevõtt
vähendab summaarset energiatarvet ja kasvuhoonegaaside heidet.
Kõrvaldada tohib tootja kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahenditest tekkinud jäätmeid üksnes
siis, kui jäätmematerjal on nii määrdunud, et mitte mingil juhul ei ole tehniliselt võimalik neid
taaskasutada. Samuti tohib kõrvaldada neid jäätmeid, millega kasutuselt kõrvaldatud
kalapüügivahenditest tekkinud jäätmed olid saastunud, kui neid ei ole võimalik taaskasutusse
suunata. Mittetaaskasutatavad jäätmed tuleb kõrvaldada jäätmeseaduse kohaselt.
Jäätmeseaduse § 17 kohaselt on jäätmete kõrvaldamine nende ladestamine prügilasse,
põletamine energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa
arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene
tagajärg ainete või energia taasväärtustamisena. Jäätmehierarhia kohaselt on kõrvaldamine
viimasena eelistatud tegevus jäätmetekke vältimise, korduskasutuseks ettevalmistamise,
ringlussevõtu ja muu taaskasutamise nagu energiakasutus järel.
Jäätmeseaduse § 251 lõikes 5 on nõudmised probleemtootest tekkinud jäätmete käitlemisele
sätestatud järgmises sõnastuses: „Probleemtootest tekkinud jäätmeid taaskasutav või kõrvaldav
ettevõtja või vahendav ettevõtja peab esitama tootjale, tootjate ühendusele või taaskasutamist
või kõrvaldamist vahendavale ettevõtjale tema nõudmisel taaskasutamise tõendi. Tõendile
märgitakse probleemtootest tekkinud jäätmete üleandja, jäätmete liik, kood ja kogus ning
taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete kogus, taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingu kood
ja riik, kus taaskasutamine või kõrvaldamine toimus. Probleemtooteid tohib käitlemiseks üle
anda vaid kehtivat jäätmeluba omavale isikule.“
Paragrahviga 7 seatakse paragrahvi 5 lõikes 1 sätestatud kogumise määra saavutamise
tähtajaks 2026. aasta 31. detsember.
Kuna tegemist on sihtgruppidele uue õigusliku olukorraga, tagatakse rakendussättega
adressaatidele oma tegevuse ümberkorraldamiseks piisavalt aega. Määrus jõustub 2024. aasta
31. detsembril, mis on ühtlasti tähtajaks, millal peavad kõik kalapüügivahendite tootjad omama
registreeringut probleemtooteregistris. Hiljemalt 2026. aasta 31. jaanuariks peavad tootjad
esitama probleemtooteregistrisse andmeid enda 2025. aasta jooksul turule lastud toodete
koguste kohta.
Kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite kogumise ja ringlussevõtu sihtarvude täitmist
arvutatakse esimest korda 2025. aasta jooksul kogutud ja ringlusse võetud jäätmete koguste
kohta. Paragrahvi 5 lõikes 1 sätestatud kogumise määr 10% tuleb saavutada hiljemalt
2026. aasta 31. detsembriks. See tähendab, et esimese kalendriaasta jooksul pärast määruse
rakendamist tuleb andmeid koguda ja kogumismäär arvutada, kuid 10% kogumismäära on
tootjad kohustatud saavutama hiljemalt 2026. aasta lõpuks.
8
Normitehniline märkus
Kuna eelnõukohane määrus koostatakse Euroopa Liidu õiguse ülevõtmiseks, siis lisatakse
sellele üle võetava Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 teatavate
plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (ELT L 155, 12.06.2019, lk 1–19) andmed.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõukohane määrus vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõukohase määrusega võetakse Eesti
õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete
keskkonnamõju vähendamise kohta (ELT L 155, 12.06.2019, lk 1–19) artikli 8 lõiked 8 ja 9.
Ülevõtmise tähtaeg on 31. detsember 2024.
Direktiivi ülevõtmise vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas 2.
4. Määruse mõju
Sihtrühm: ühekordselt kasutatavate kalapüügivahendite tootjad (hinnanguliselt kuni 30).
Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele:
Jäätmeseadusega sätestatud laiendatud tootjavastutuse põhimõtte rakendamine kasutuselt
kõrvaldatud kalapüügivahenditest tekkinud jäätmetele tähendab, et plasti sisaldavate
kalapüügivahendite tootjad peavad edaspidi korraldama ja kandma kulud, mis on seotud turule
lastud ja kasutuselt kõrvaldatud plasti sisaldavate kalapüügivahendite kogumise ja ringlusse
suunamisega. Kalapüügivahendite tootjaid käesoleva määruse mõistes on Eestis 25-30 ettevõtet
(kalapüügivahendeid impordivad ja lasevad turule ka mitmed kaubandusettevõtted, kellele ei
ole see peamine tegevusvaldkond), kuid nende poolt turule lastud kalapüügivahendite mass ei
ole väga suur. Hinnanguliselt jõuab Eesti turule aastas keskmiselt 5-9 tonni plasti sisaldavaid
kalapüügivahendeid. Selle sisse ei ole arvestatud raskemaid traalivõrke, mille käitlemiseks on
kasutajatel, kelleks on kalalaevad, jäätmekäitlejatega eraldi lepingud sõlmitud.
Traalikomplektid võivad kaaluda kümneid tonne ja olla kasutuses aastakümneid, mistõttu ei ole
otstarbekas sellise vahendite jaoks üldkasutatavaid kogumissüsteeme rajada.
Üldkasutatavad kogumissüsteemid on vajalikud ranna- ja hobikalurite poolt kasutatavate
nakkevõrkude, käsiõngede, õngejadade, tragide, kadiskate, mõrdade, nõõtate, lantide ja teiste
kergemate vahendite jaoks.
Laiendatud tootjavastutuse rakendamisega kaasnevad üldjuhul kulud tootjatele, sest nemad
peavad tasuma nende turule lastud toodetest tekkinud jäätmete käitlemise (kogumise,
transportimise, taaskasutamise ja kõrvaldamise) kulud.
Jäätmekäitluse hind sõltub suuresti käideldavast materjalist ja käitlustoimingu tulemist. Kui
ringlussevõetud materjali on võimalik teisese toormena kasutusele võtta, asendades sellega
esmase tooraine kasutamist, võib jäätmetel olla positiivne väärtus, mis vähendab tootja jaoks
jäätmekäitluse kulusid. Seni läbi viidud uuringute põhjal võib öelda, et kalapüügivahenditest
tekkinud jäätmete käitlemisel ei ole positiivset väärtust – jäätmed on sageli märjad, koosnevad
mitmest eri materjalist ja on võõristega saastunud, mistõttu on nende ringlussevõtt
ressursikulukas ja nõuab käsitööd. Seni on kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendeid
peamiselt prügilatesse ladestatud või jäätmekütusena kasutatud. Küll aga võib tehnoloogia ja
ökodisaini arengut ja ringse majandamise tähtsuse tõusu arvestades eeldada, et ka
kalapüügivahendite materjalina ringlussevõtt suureneb ning selle hind väheneb võrreldes
jäätmekütusena taaskasutatavate kalapüügivahendite osakaaluga.
2024. aasta alguses jääb plasti sisaldavate kalapüügivahendite hinnanguline käitluskulu
suurusjärku 400€ tonni kohta, mille sisse on arvestatud jäätmete transpordi ja käitlemise
maksumus. Arvestades, et ühe nakkevõrgu umbkaudne kaal on keskmiselt 1kg/tk, oleks ühe
nakkevõrgu käitlemise kulu tootjale ligikaudu 0,4 eurot. Kergemate toodete puhul on mõju
toote hinnale väiksem. Käitlemise hinnale lisandub kogumisvõrgustiku rajamise kulu.
9
Kogumisvõrgustiku või muu samasuguse mõjuga tagasivõtusüsteemi loomise maksumus sõltub
suuresti sellest, kas tootjad otsustavad süsteemi luua individuaalselt või koostöös.
Jäätmeseaduse § 26 lõike 9 kohaselt on kalapüügivahendite tootjal võimalik korraldada
jäätmete kogumist ja taaskasutust, sealhulgas materjalina ringlussevõttu ise või siis asutada
tootjavastutusorganisatsioon. Vajaliku tagatise suurus sõltub sellest, kui suureks osutuvad
kulud, mis kaasnevad nende jäätmete kogumise, transpordi, taaskasutamisega ja
kõrvaldamisega. Seetõttu on tagatise suurust raske prognoosida, kuna see sõltub mitmest
muutuvast tegurist (materjali puhtus, materjali hind, jäätmekäitluse teenuse hind jms).
Jäätmehierarhiat arvesse võttes on materjalina ringlussevõtt eelistatud muudele käitlusviisidele.
Ringlussevõtu võimalused sõltuvad oluliselt materjali kvaliteedist ja selleks peavad
kalapüügivahendite tootjad tegema selgitustööd, et kasutajad (nii kutselised kalurid kui ka
hobipüüdjad) tagaksid piisava materjali kvaliteedi, millest tähtsaim on puhtus. Määrusega
kehtestatakse ka kasutaja kohustus koguda kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendid muudest
jäätmetest lahus ja tagada, et jäätmed ei oleks liigselt segunenud teiste materjalide või
jäätmetega. Kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahenditest tekkinud jäätmete käitlemisega
seotud kulusid on võimalik vähendada, tõstes tarbija teadlikkust.
Mõju loodus- ja elukeskkonnale: kavandatav muudatus avaldab positiivset mõju loodus- ja
elukeskkonnale. Kalapüügivahendite tootjad peavad edaspidi korraldama ja kandma kulud, mis
on seotud turule lastud ja kasutuselt kõrvaldatud plasti sisaldavate kalapüügivahendite
kogumisega ja ringlusse suunamisega. See innustab tootjaid panustama tarbijate teadlikkuse
suurendamisele, mis aitab vähendada toodetest tekkinud jäätmete osakaalu keskkonnas.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: praegu peavad riigiasutused ja
kohalikud omavalitsused katma avalike prügikastide ja keskkonda sattunud prügi koristamise
kulud. Seega kavandatav muudatus vähendab avaliku sektori kulutusi.
Kavandatud muudatused ei avalda olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ega ka
regionaalarengule.
Mõju olulisus: kavandatavad muudatused on olulise mõjuga, kuna suureneb kasutajate
teadlikkus jäätmetekke vähendamise vajalikkusest ja prügistamisega seotud negatiivsest
keskkonnamõjust. Väheneb prügistamine ning seeläbi vähenevad jäätmete koristamise kulud
riigiasutustel ja kohalikel omavalitsustel.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei tõsta oluliselt riigiasutuste halduskoormust ega nõua lisatööd ega -
kulusid, samuti ei eeldata sellest lisatulu. Probleemtooteregistrisse andmete esitamise
võimaldamiseks on registris vajalikud arendused tehtud.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 31. detsembril 2024. aastal, mis on direktiivi ülevõtmise tähtaeg.
7. Määruse kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning seisukoha esitamiseks
Keskkonnaametile, Keskkonnaagentuurile, Eesti Jäätmekäitlejate Liidule, Eesti Kaubandus-
10
Tööstuskojale, Eesti Sadamate Liidule, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistule, Eesti E-kaubanduse
Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Hiiukala, Virumaa Rannakalurite Ühingule,
Liivi Lahe Kalanduskogule, MTÜ-le Harrastuskalastajate Liit, Eesti Kalurite Liidule, Harju
Kalandusühingule, Läänemaa Rannakalanduse Seltsile, Eesti Kalastajate Seltsile, Eesti
Kalaliidule, Eesti Kalapüügiühistule, MTÜ-le Saarte Kalandus, OÜ-le Saarevõrk, OÜ-le
Stonefish, OÜ-le ZumZum.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/904, teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta
(ELT L 155, 12.6.2019, lk 1–19).
11
Vabariigi Valitsuse määruse „Plasti sisaldavatest kalapüügivahenditest
ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise
ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning kogumismäärad
ja kogumismäärade saavutamise tähtajad1 “ eelnõu seletuskiri
Lisa 1
Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel
Vabariigi Valitsuse määruse „Plasti sisaldavatest kalapüügivahenditest ja nende osadest
tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded
ja kord ning kogumismäärad ja kogumismäärade saavutamise tähtajad 1 “ vastavus Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019 a direktiivile (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete
keskkonnamõju vähendamise kohta
EL-i õigusakti EL-i
norm õigusakti
EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks
normi
kehtestavad riigisisesed õigusaktid
ülevõtmise
kohustus
Artikkel, Jah, ei,
Pealkiri Kommentaarid
lõige, punkt valikuline
Artikkel 8, Jah Vabariigi Valitsuse Kehtestatava määrusega
lõiked 8 ja 9 määrus „Plasti võetakse üle direktiivi
sisaldavatest nõuded.
kalapüügivahenditest
ja nende osadest
tekkinud jäätmete
kogumise, tootjale
tagastamise ning
taaskasutamise või
kõrvaldamise
nõuded ja kord ning
kogumismäärad ja
kogumismäärade
saavutamise
tähtajad“
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/904, teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta
(ELT L 155, 12-6-2019, lk 1-19)
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KLIM/24-0133 - Vabariigi Valitsuse määruse „Plasti sisaldavatest kalapüügivahenditest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning kogumismäärad ja kogumismäärade saavutamise tähtajad“ eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 05.03.2024 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/45d5ef11-8f8f-4a81-b3cb-507564579415
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/45d5ef11-8f8f-4a81-b3cb-507564579415?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main