dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanek elektrituruseaduse muutmiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 13. veebruar 2024
Viit
2-3/418
Registreeritud
13. veebruar 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2 Õigusloome ja -nõustamine
Sari
2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
2-3/2024
Vastutaja
Karel Lember (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, Strateegiaosakond)
Lahendamise tähtaeg
14. märts 2024

Failid

  • 📎Ettepanek elektrituruseaduse muutmiseks.asice81 KB

Sisu (failidest)

Kliimaminister [email protected] Majandusminister 13.02.2024 nr 4.3-8/1459 [email protected] Ettepanek elektrituruseaduse muutmiseks Elektrituruseadusesse on 2018. aastal tehtud muudatus, millega on antud otseliini mõiste - tootmisseadet tarbijaga ühendav liin, kus liin ei ole ühenduses võrguga. Selline otseliin on lubatud rajada kas tootja elektrijaamaga samale või piirnevale kinnistule või kuni kuue kilomeetri kaugusel asuva elektripaigaldiseni (elektrituruseaduse §61 lg 1 p 1). Teeme ettepaneku muuta elektrituruseadust viisil, et lubatud otseliini rajamise suurim lubatud vahemaa oleks meretuuleparkide puhul kuni 15 kilomeetrit. Selline otseliinide rajamisest hoidumine on tulnud vajadusest takistada paralleelvõrkude rajamist võrguettevõtja teeninduspiirkonda, kuid vahepealne praktika lubada otseliini rajamist kuni 6 kilomeetri kaugusel paikneva tarbijani on näidanud selget turuosaliste huvi. Seda eelkõige põhjusel, et otseliin aitab lahendada olukordi, kus tootja ja tarbija vahel on objektiivseid maakasutusest tulenevaid takistusi investeeringute lähestikku tegemiseks. Otseliini rajamise võimalus ja sellest saadav majanduslik kasu loob head eeldused, et potentsiaalne investor otsustaks investeeringute tegemisel Eesti kasuks. Otseliini pikkuse suurendamine soodustab uute energiamahukate tootmiste rajamist. Meretuuleparkide rajamisega seoses on põhivõrgu tugevdamise eelistused parkide võrguga liitmise võimaldamine, et täita Eesti poolt võetud taastuvenergia mahu kohustused aastaks 2030. Et nende rajamisest saadav sotsiaalmajanduslik tulu oleks suurem, oleks mõistlik vabastada võrguettevõtjad taastuvelektri tarbimiseks võrguinvesteeringute tegemisest ning võimaldada suuremal arvul investoritel piirkonda ise rajada otseliine meretuuleparkide alajaamadest tarbijani. Selline lähenemine võimaldab juhtida paremini investeeringuvajadusi põhivõrku, kuna ettevõtted kannavad otseliinide rajamise kulud omavahenditest ning võrguettevõttel tekkib võimalus suunata rohkem investeeringuid elanikkonna suurema varustuskindluse tagamiseks. Seega, lokaalse taastuvenergia kasutamine uute investeeringute puhul vähendab jaotusvõrgu investeeringuvajadust piirkonnas. Lisaks tuleb mõista, et kuluefektiivselt saab vesinikmajandust rajada vaid lokaalselt taastuvenergia tootmist kasutades. Tihti ei ole aga asustuse ja looduskaitseliste piirangute tõttu võimalik suuremahuliste energiaintensiivsete investeeringute paigutamine merepargi alajaama lähimate kilomeetrite sisse (mis peavad lisaks lähtuma sobivate logistikavõimaluste olemasolust). Samasugused põhjused on ülekantavad ka meretuuleparkidele. Kuni 15 kilomeetri pikkuste otseliinile lubamine võimaldab tänaseid takistusi ületada. Paralleelvõrkude rajamise minimeerimiseks ja meretuuleparkide mõju suurendamiseks võiks sellise pikkusega otseliinid olla elektrituruseadusega lubatud vaid rannikutel mereparke võrguga liituvate alajaamade ümber. Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee See annaks ka tegeliku arengutõuke piirkondadele, kus on arutatud suurte tuuleparkide mõju kohalikele kogukondadele ja otsitud hüvitusmehhanisme häiringule. Pärnu jaoks on olulised tööstuspiirkonnad Rail Balticu kaubajaamaga külgnev Niidu, Loode- Pärnu ja rajatav Hiiu. Kõik nad jäävad Utilitase meretuulepargi jaoks Eleringi poolt ettenähtud Audru alajaamast kaugemale kui 6 km. Seadusemuudatus võimaldaks neile aladele kaasata ettevõtteid, mis aitavad toodetud energiat salvestada edasiseks töötlemiseks ning kasutada tasuvamalt Eesti riigi poolt piirkonda tehtud taristuinvesteeringuid. Kindlasti toetaks muudatus ka meretuuleparkide investeerimisotsuseid muudel hoonestusaladel ning nende võrguga liitumispunktide ümbruspiirkonnas (eeskätt saartel). Eelnevast lähtuvalt on selge, et taastuvenergia pakutava arengupotentsiaali ärakasutamiseks tuleb leida viis meretuuleparkide toodetud energia ärakasutamiseks nii, et saadav kasu oleks elektrijaamaga seotud piirkonnale vahetu. Selle soodustamiseks on mõistlik pikendada otseliinide lubatud suurimat vahemaad kuni 15 kilomeetrini. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku muuta elektrituruseadust nii, et meretuuleparkide puhul oleks lubatud ka kuni 15 kilomeetrit pikad otseliinid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Romek Kosenkranius linnapea Taavi Käärid 5358 3832, [email protected] 2
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel