Versioon 1 STARDITOETUSE TAOTLUSTE VALIKU METOODIKA 1. Taotluse hindamise kord Majandus- ja infotehnoloogiaministri 31. jaanuari 2024. a määruse nr 6 „ Perioodi 2021–2027 starditoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord “ (edaspidi määrus) raames esitatud ja vastavaks tunnistatud starditoetuse taotlusi hinnatakse määruses toodud ning käesolevas valiku metoodikas kirjeldatud valiku kriteeriumite alusel. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus i hindab ekspert, kes teeb ettepaneku rakendusüksusele. Projektide lõpliku rahastamise või mitterahastamise otsuse teeb rakendusüksus. Kõiki taotlusi hinnatakse käesoleva metoodika punktis 2 loetletud kriteeriumite 1, 2 , 3 , 4 ja 5 ning nende alakriteeriumite lõikes hindeskaalade alusel. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui taotlejalt täiendavalt saadud lisainformatsioon, samuti muud hindajale teadaolevad hindamist mõjutavad tõendatud asjaolud. Taotlusi hinnatakse kriteeriumite 1-4 osas skaalal 0–4. Hinne 3 valitakse juhul kui projektis kirjeldatud asjaolud sobituvad sisult hinde 4 kirjelduses toodud aspektide ja hinde 2 kirjelduses toodud aspektide vahele. Hinne 1 valitakse juhul kui projektis kirjeldatud asjaolud sobituvad sisult hinde 2 kirjelduses toodud aspektide ja hinde 0 kirjelduses toodud aspektide vahele. Kriteerium 5 hinnatakse hindega 0, 2 või 4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub kriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest. Taotluse koondhinne ja valiku kriteeriumite hinded arvutatakse täpsusega kaks (2) kohta peale koma. Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on saanud valiku kriteeriumite alusel koondhindeks vähemalt 2,50 ja ühtegi valiku kriteeriumitest 1- 5 ei ole hinnatud hindega alla 2,00. 2. Taotluse valiku kriteeriumid ja nende osakaalud, hinnete kirjeldused 1. projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele 35% Hinnata: - kas ja kuivõrd taotleja panustab meetme eesmärki ? - kas taotlejal on kasvupotentsiaali? - kas taotlejal on võimekust peale projekti lõppu tegutseda iseseisva jätkusuutliku ettevõtjana? - kas projektil on mõju VKE-des tööko ha loomisele? Hinnata kse , kas tegemist on äriideega, millel on potentsiaali panustada meetme eesmärkide täitmisse. 4 Põhjalikult läbimõeldud ärimudel, projekti eesmärkide saavutamine projekti lõpuks ja jätkusuutliku ettevõtte käivitamine on taotleja võimekust ja projekti ettevalmistuse kvaliteeti arvesse võttes tõenäoline ning toetuse andmise eesmärgi saavutamis t selgelt tagav . Tooted/teenused on eristuvad ja turul konkurentsivõimelised. Turundus ja tootearendustegevused on asjakohased ning nende abil on projekti eesmärkide saavutamine tõenäoline. Äriideel on suur kasvupotentsiaal. 3 vahepealne hinnang 2 Projekti eesmärgid ei ole hästi läbimõeldud , kliendi teadlikkust hinnates projekti eesmärkide saavutamine projekti lõpuks ja panustamine toetuse andmise eesmärki o n siiski tõenäoline. Toote/teenuse osas on teostatud konkurentsianalüüs sihtturul. Toode või teenus on hinna, funktsionaalsuse, kvaliteedi- või muude näitajate poolest võrreldav konkurentide toodete või teenustega ja/või teiste asenduskaupadega. Turundus ja tootearendustegevused on asjakohased ning nende abil on projekti eesmärkide saavutamine tõenäoline. Äriidee omab mõningast kasvupotentsiaali. 1 vahepealne hinnang 0 Projekti eesmärgid on ebarealistlikud ja nende saavutamine projekti lõpuks ning samuti panustamine toetuse andmise eesmärgi saavutamisse , võttes arvesse taotleja võimekust ja projekti ettevalmistuse kvaliteeti , ei ole tõenäoline. Toote/teenuse konkurentsivõime madal, turg on küllastunud analoogsete toodete/teenustega. Turundus ja tootearendustegevused ei ole asjakohased ning nende abil on projekti eesmärkide saavutamine ebatõenäoline. Äriidee ei oma kasvupotentsiaali. 2. projekti põhjendatus 20% Hinnata: - taotleja potentsiaalse turu/toote olemasolu, - kas projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada planeeritud tulemused? - tegevuste ajakava realistlikkust, - tegevuste omavahelist koosmõju, - projekti ettevalmistamise kvaliteeti. Hinnatakse konkreetset ettevõtet ja tema äriplaani tervikuna, kas ja kuivõrd on see läbimõeldud. 4 Toode/teenus on olemas. Maksvad kliendid on olemas. Tegevuskava on läbimõeldud. Finantsprognoos on realistlikult koostatud ja kooskõlas tegevuskava ning äriplaaniga. Tegevuskava ja finantsprognoosid on kooskõlas, asjakohased ja sisald a vad realistlikke kulusid/tulusid. Toetavad jätkusuutliku ärimudeli käivitamist. Ressursid on täiel määral olemas. 3 vahepealne hinnang 2 Olemas on testitud ja tootmisvalmis prototüüp. Turult on saadud hinnang toote/teenuse kohta, kliendid toote/teenuse eest maksnud veel ei ole. Tegevuskava sisaldab asjakohaseid tegevusi, kuid planeeritud aega ja ressursse arvesse võttes võib osutuda ebapiisavaks prognoositud tulemuste saavutamisel. Finantsprognoosides kajastatud eesmärgid on üldjoontes realistlikud ning kavandatud tulud ja kulud on osaliselt üle/alahinnatud. Ressursid on osaliselt olemas, samas puuduvaid ressursse on lihtsalt võimalik juurde hankida. 1 vahepealne hinnang 0 Toode/teenus on idee tasandil, prototüübini ei ole jõutud. Turu nõuete väljaselgitamisega ja nende vastavusse viimisega pole taotleja alustanud . Taotleja tegevuskava ei ole asjakohane, tõenäosus on väike, et suudetakse tegevused ellu viia tegevuskavas ettenähtud mahus, ajas ja kvaliteedi ga . Finantsprognoosides kajastatud eesmärgid on ebarealistlikud ning nende saavutamine ei ole kooskõlas tegevuskavas kirjeldatud tegevustega. Vajalikud ressursid puuduvad. 3. projekti kuluefektiivsus 15% Hinnata: - kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed, et saavutada planeeritud tulemusi? - kas planeeritud eelarve on realistlik ja selge? - kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud? Hinnatakse taotluses väljatoodud tegevuste ja eelarve kuluefektiivsust. 4 Projekti kulud on realist l ikud, põhjendatud, vajalikud, selgelt arusaadavad ja vastavad turul pakutavale. Eelarve on planeeritud kuluefektiivselt. Tehtavad kulutused aitavad projekti eesmärkide saavutamisele kaasa. 3 vahepealne hinnang 2 Projekti tegevusteks planeeritud kulud on piisavad, kuid pole kindel, et nendega saavutatakse soovitud tulemus või planeeritud kulud on ebaproportsionaalsed. 1 vahepealne hinnang 0 Projekti kulud on ülehinnatud, eelarve on ülepaisutatud, projekti raames tehtavad kulud on ebamõistliku maksumusega. Eelarve ei ole kuluefektiivne. Tehtavad kulud ei aita kaasa projekti eesmärkide saavutamisele. 4. toetuse taotleja suutlikus projekt ellu viia 20% 4.1. Taotleja võimekus projekt ellu viia 50% Hinnata: - hinnatakse ettevõtet, tema võimet projekt ellu viia , - hinnatakse ettevõtte käsitusel olevaid ressursse , - hinnatakse finantsvõimekust ja kas on vajalikus mahus omafinantseeringut? - hinnatakse ettevõtte riske ja nende maandamise tegevusi. 4 Taotlejal on kasutada kõik vajalikud ressursid (toimivad protsessid ja taristu) tagamaks projekti edukas läbiviimine ning hilisem tootmine/müük. Ettevõttel on olemas omafinantseering tehtavateks kuludeks ja finantsvahendid ettevõtte käivitamiseks. Ettevõte on selgelt kaardistanud riske ning planeerinud nende maandamise tegevusi. 3 Vahepealne hinnang 2 Projektimeeskonna käsutuses olev taristu vajab laiendamist ja tugevdamist. Finantsvõimekus projekt ellu viia on keskmine. Omafinantseerimiseks vajalikud vahendid ja täiendava võõrkapitali hankimise võimalused on olemas. Risk, et projekti teostamine venib või katkeb projekti ettevõtte poolse omafinantseerimise äralangemise tõttu, on keskmine. Ettevõte on osaliselt teadvustanud riske või nende maandamise tegevused on osaliselt planeeritud. 1 Vahepealne hinnang 0 Olemasolevat taristut saab meeskond projekti tegevusteks kasutada vaid osaliselt või see puudub täielikult. Ettevõtte võimekus projekti juhtida on kesine. Ettevõttel puudub omafinantseering tehtavateks kuludeks ja finantsvahendid ettevõtte käivitamiseks. Taotleja finantsvõimekus ei võimalda jätkusuutlikku ettevõtte loomist. Ettevõte ei teadvusta riske, ettenägematud olukorrad võivad lõpetada ettevõtte tegevuse. 4.2. Taotleja meeskonna pädevus 50% Hinnata: - taotleja meeskonna (juh atuse liikmed ja töötajad) erialase kogemuse ja kompetentsi olemasolu, - taotleja meeskonna juhtimisalase kogemuse ja kompetentsi olemasolu, - juh atuse liikmete ja töötajate motiveeritust. - juhatuse liikmetele/osanikele kuuluvate teiste ettevõtete finantskäitumine. 4 Ettevõttes on juh atuse liikmetel /töötajate l olemas järgmised põhikompetentsid: 1) erialane kompetents; 2) juhtimisalane kogemus/kompetents; Ettevõtte juh atuse liikmed ja töötaj ad on motiveeritud. Avalike andmebaaside alusel ei oma ettevõtte juhatuse liikmed/osanikud teisi ettevõtteid, kellel on taotluse esitamise hetkel ja varasemalt probleeme finantskäitumisega. 3 vahepealne hinnang 2 Ettevõtte juh a tuse liikmed oma vad vähemalt ühte eeltoodud põhikompetentsi. Töötajatega ei ole sõlmitud usaldusväärseid kirjalikke lepinguid. Ettevõtte juh atuse liikmete /töötaja te motiveeritus on keskmine. Avalike andmebaaside alusel omavad ettevõtte juhatuse liikmed/osanikud teisi ettevõtteid, kellel on enne taotluse esitamist olnud probleeme finantskäitumisega. 1 vahepealne hinnang 0 Ükski ettevõtte juh atuse liikmetest /töötajatest ei oma eeltoodud põhikompetentse. Juh atuse liikmed ja töötajad ei ole motiveeritud või pühendud. Ei teadvustata riske, ettenägematud olukorrad võivad lõpetada ettevõtte tegevuse. Avalike andmebaaside alusel on ettevõtte juhatuse liikmetel/osanikel teisi ettevõtteid, kellel on taotluse esitamise hetkel probleeme finantskäitumisega. 5. Projekti kooskõla „ Eesti 2035 “ aluspõhimõtete ja sihtidega 10% Hinnatakse: Projekti panus § 1 lõikes 3 nimetatud strateegia sihi eesmärkide ja Eesti 2035 näitajate saavutamisse. 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks – Soolise aspektiga arvestamine on asjakohane, kui projekti raames arendatav lahendus on suunatud inimestele ja sellel võib olla erinev mõju naistele ja meestele (näiteks ravimite väljatöötamisel). Kui erinev mõju on võimalik, siis tuleb tegevuste elluviimisel soolist mõõdet arvesse võtta ja projekt panustab soolise võrdõiguslikkuse indeksisse. Lisainfo: https://etag.ee/tegevused/sooloime/sooline-dimensioon-teadustoos/ http://genderedinnovations.stanford.edu/researchers.html Projekt panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse ka juhul, kui projekti tiimis jälgitakse soolise tasakaalu põhimõtet. Kui tegevuste elluviimisel ei ole vaja soolist mõõdet arvestada, kui projekti tiimis ei püüelda soolise tasakaalu poole või tegevustes muul moel soolise võrdõiguslikkuse edendamisega ei tegeleta, siis projekt vastavasse näitajasse ei panusta. 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik – Kui projekti raames arendatav lahendus on suunatud riskirühmade (eakad, puudega inimesed jne) aitamisele, panustab see hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikusse. Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis. Siin on igaühel võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrk. Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on toetatud, ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse panustab igaüks sõltumata east ning inimeste heaolu on paranenud. Koostöömeelne ühiskond põhineb ühtekuuluvustundel ning inimeste valmisolekul aktiivselt panustada ühiste eesmärkide saavutamisse ning hüvede loomisse. Iga inimene, pere- ja kogukond ning vabaühendus saab ja tahab ühiskonnakorralduses kaasa lüüa ja koostööd teha. 3) ligipääsetavuse näitaja – Kui projekti raames arendatav lahendus on mõeldud kasutamiseks laiemale avalikkusele, siis peab olema tagatud ka ligipääsetavus erivajadusega inimestele ja sellisel juhul projekt panustab ligipääsetavuse mõõdikusse. 4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest – ettevõte tegevus toimub väljaspool Harjumaad . 5) r essursitootlikkus – Hinnake konkreetseid tegevusi, mida projektis ressursitootlikkuse (kuidas saadakse suuremat majanduslikku tulu eurodes ühe kilogrammi m a terjali kohta?) edendamiseks tehakse. 4 Projekt panustab kahte või enamasse strateegia Eesti 2035 näitajasse. 2 Projekt panustab vähemalt ühte strateegia Eesti 2035 näitajasse. 0 Projekt ei panusta ühtegi strateegia Eesti 2035 näitajasse.
Saatja: "Kaarel Lehtsalu"
Saaja: "MKM info"
Teema: FW: Starditoetuse TATi hindamismetoodika eelkooskõlastamine
Kuupäev: 2024-02-19 14:06
Tere!
Palun registreerige see dokument ja saatke ta mulle täitmiseks.
Korraldan selle kooskõlastamise.
Head! Kaarel
Kaarel Lehtsalu
Nõunik | Ettevõtluse osakond
715 3414 | 5305 4165 |5885 1102
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn
From: Merit Tints <
[email protected]>
Sent: Monday, February 19, 2024 3:28 PM
To: Kaarel Lehtsalu <
[email protected]>
Cc:
[email protected]; Kristiina Niilits <
[email protected]>
Subject: RE: Starditoetuse TATi hindamismetoodika eelkooskõlastamine
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Oleme kommentaarid üle vaadanud ja mõned täiendused tulenevalt nendest
teinud.
Palun kooskõlastage 2021-2027 starditoetuse valikumetoodika dokument.
Tervitades
Merit Tints
ettevõtluskonsultant
ettevõtlustoetuste valdkond
toetuste osakond
EASi ja KredExi ühendasutus
+372 529 2926
<mailto:
[email protected]>
[email protected]
EAS ja KredEx ühinesid. Ühendasutuse juriidiline nimi on Ettevõtluse ja
Innovatsiooni SA, kuid üleminekufaasis jätkub teenuste pakkumine KredExi ja
EASi kaubamärkide alt.
<https://www.eas.ee/> www.eas.ee
<https://www.kredex.ee/> www.kredex.ee