Ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetus

MÄÄRUS 16.02.2024 nr 7 Ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimissala (1) Määrusega kehtestatakse ettevõtja teadus- ja arendustöötaja (edaspidi TA-töötaja) toetuse taotlemise, taotluste menetlemise, toetuse kasutamise ja tagasinõudmise tingimused ning kord. (2) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023, lk 1–12, edaspidi VTA määrus) kohaselt ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (3) Määruse alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (4) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui nimetatud keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument elektrooniliselt. § 2. Toetuse eesmärk Toetuse eesmärk on aidata kaasa erasektori teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) mahu kasvule ning TA-töötajate töökohtade säilimisele ja uute loomisele. § 3. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) TA on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ja leida teadmistele uusi rakendusalasid ning mis jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja  2 eksperimentaalarenduseks; 2) TA-töötaja on teadlane, insener või tehnik; 3) teadlane ja insener on teaduskraadi või kõrgharidusega isik, kes tegeleb elukutselisena alus- ja rakendusuuringutega või teeb katse- ja arendustöid uute teadmiste, toodete, protsesside, meetodite ja süsteemide loomiseks; 4) tehnik on TA-ga seotud isik, kellel on kutsetunnistus valdkonnas, milles ta töötab teadlaste või inseneride juhtimisel; 5) toetatav periood on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) veebilehel avaldatud ajavahemik, mille vältel TA-töötaja kohta Maksu-ja Tolliametile deklareeritud töötasult arvutatud tulumaksule saab taotleda toetust. § 4. Toetuse rakendamine Toetuse taotluseid menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsuseid ning toetuse makseid teeb ja järelevalvet teostab EIS. § 5. Vaide esitamine ja menetlemine (1) EIS-i otsuse või toimingu peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie EIS-ile 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (2) EIS lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 2. peatükk Toetatav tegevus ja toetuse suurus § 6. Toetatav tegevus (1) Toetatakse ettevõtja TA kulusid, mis on seotud TA-töötaja töötasuga. (2) Toetust antakse ettevõtjale, kelle tegevus panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi saavutamisse. § 7. Toetuse suurus (1) Toetuse suurus toetuse saaja ühe TA-töötaja kohta on maksimaalselt 25 protsenti toetataval perioodil TA-töötaja eest Maksu- ja Tolliametile deklareeritud töötasult arvutatud tulumaksust. (2) Kui TA-töötaja täidab lisaks TA-le muid ülesandeid, lähtutakse toetuse arvutamisel vaid TA- ga seotud ülesannete osakaalust. (3) Taotlejale VTA määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava toetusega ja käesolevas lõikes nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot. (4) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2832, 15.12.2023, lk 1–12) kohaselt, ei tohi talle mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul nimetatud määruse ja VTA määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 750 000 eurot.  3 (5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks VTA määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjad. (6) Vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud kumuleerimisreeglitest. 3. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine § 8. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kus töötab vähemalt üks TA-töötaja, kelle töötasult makstavad ja kinnipeetavad maksud on vastavalt Eesti seadusandlusele deklareeritud Maksu- ja Tolliametile. (2) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) taotleja maksuvõlg koos intressiga ei tohi olla suurem kui 100 eurot või peab selle tasumine olema ajatatud ja maksed tähtaegselt tasutud; 2) on taotluse rahuldamise otsuse tegemise hetkeks nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse ja esitanud äriregistrile majandusaasta aruanded, mille esitamise tähtaeg on saabunud; 3) taotlejal või taotleja seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku §-de 209, 209¹, 210, 260¹, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust; 4) kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud; 5) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega välja kuulutatud pankrotti; 6) on taotluse esitamisele vähemalt kolmel vahetult eelnenud kuul deklareerinud Maksu- ja Tolliametile TA-töötajale tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu ja tulumaksu; 7) on esitanud taotlemisele vahetult eelnenud aastal või on kohustatud esitama taotluse esitamise aastal Statistikaametile andmed TA kulude kohta. (3) Tööleping taotleja ja töötaja vahel on sõlmitud tähtajatult või kehtib vähemalt 12 kuud lepingu sõlmimisest. § 9. Nõuded taotlusele Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja kinnitusi: 1) taotleja ärinimi ja registrikood; 2) projekti nimetus; 3) TA-töötaja nimi ja isikukood, isikukoodi puudumisel sünnikuupäev; 4) TA-töötaja ametinimetus ja TA-tegevusega seotud tööaja osakaal toetataval perioodil; 5) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 6) kinnitus, et esitatud andmed on õiged ja taotleja vastab esitatud nõuetele; 7) kinnitus, et taotleja on teavitatud oma TA-töötajaid andmete esitamisest EIS-ile; 8) kinnitus, et Statistikaametile esitatakse taotluses nimetatud TA-töötaja kulud. § 10. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse voorupõhiselt.  4 (2) Taotlusvooru taotluste vastuvõtmise alustamisest, kestusest, eelarvest ja toetatavast perioodist teavitab EIS oma veebilehel, kooskõlastades need enne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. § 11. Taotluste menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 35 tööpäeva pärast taotlusvooru lõppemist. (2) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollib EIS taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele. (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmine asjaolu: 1) taotlus või taotleja ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ja puudust ei ole võimalik lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldada; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotleja või taotluse vastavust nõuetele. (4) Kui EIS avastab taotluse läbivaatamisel puudusi, teavitab ta sellest viivitamata taotlejat ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. (5) EIS võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb selgituste ja lisateabe esitamiseks antud aja võrra, kuid mitte rohkem kui kümme tööpäeva. § 12. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Nõuetele vastava taotleja ja taotluse kohta teeb EIS taotluse rahuldamise otsuse. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegemise kuupäev ja tegija; 2) toetuse saaja ärinimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) toetuse summa; 5) toetatav perioodi; 6) toetuse maksmise tingimused ja kord; 7) toetuse saaja kohustused; 8) teave vähese tähtsusega abi andmise kohta; 9) vaidlustamisviide. (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud eelarve mahu tõttu ning taotleja on taotluse osalise rahuldamisega nõus. Kui taotleja ei nõustu taotluse osalise rahuldamisega, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (4) Kui toetuse rahastamise eelarvest ei piisa kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks täies ulatuses, jaotatakse eelarve rahuldamisele kuuluvate taotluste vahel proportsionaalselt sellega, kuidas vastava toetuse rahastamise eelarve suhtub nõuetele vastavate taotluste kogusummasse. (5) Kui toetust taotletakse suuremas summas kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendatakse taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi lubatud ülemmäärani. Kui taotleja vähendamisega ei nõustu, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.  5 Taotluse osalisel rahuldamisel nimetatud alusel lähtutakse lõikest 4. (6) Nõuetele mittevastava taotleja või taotluse osas teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 4. peatükk Toetuse maksmine, aruandlus ning toetuse saaja ja EIS-i õigused ja kohustused § 13. Toetuse maksmine ja aruandlus (1) Toetus makstakse toetuse saajale kümne tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. (2) Toetust makstakse taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetatava perioodi eest ja juhul, kui toetuse saaja on maksnud nimetatud ajavahemikul TA-töötaja töötasult maksmisele ja kinnipidamisele kuuluvad maksud ja maksed. (3) Toetuse saaja esitab järelaruande EIS-i nõudmisel kuni kolme aasta jooksul toetuse saamisest, mis sisaldab infot toetuse kasutamise ja mõju kohta, sealhulgas ettevõtja TA mahu ja TA-töötajate arvu ning tehtud TA osas. § 14. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada EIS-ilt teavet ja selgitusi toetuse kasutamise ja toetuse saaja kohustuste kohta. (2) Toetuse saaja kohustub: 1) esitama EIS-ile nõutud teabe ettenähtud vormil, viisil ja tähtajal; 2) võimaldama EIS-il teha kohapealset kontrolli ja järelevalvet toetusega seotud dokumentide üle; 3) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seonduvad dokumendid ja materjalid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 4) kajastama saadud toetust oma raamatupidamisarvestuses; 5) viivitamata kirjalikult informeerima EIS-i kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saamist; 6) maksma EIS-i nõudel toetuse tähtaegselt tagasi; 7) esitama Statistikaametile TA kulud, mille osas toetust taotletakse. § 15. EIS-i õigused ja kohustused (1) EIS-il on õigus: 1) kontrollida esitatud teavet ja dokumente; 2) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui selgub, et toetuse saaja on toetuse saamiseks esitanud ebaõigeid andmeid või kasutab toetust vastuolus määruses sätestatud tingimustega; 3) pärast toetuse andmist teostada järelkontrolli vähese tähtsusega abi reeglite nõuetele vastavuse üle; 4) saada Maksu- ja Tolliametilt toetuse saamise nõuetekohasuse ja toetuse sihipärase kasutamise kontrollimiseks maksusaladust sisaldavat teavet vastavalt maksukorralduse seaduse § 29 punktile 46. (2) EIS kohustub: 1) nõustama taotlejat ja toetuse saajat projektiga seotud küsimustes; 2) tegema taotlusvormi ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;  6 3) hoidma konfidentsiaalsena teabe, mis on teatavaks saanud taotluse menetlemise käigus, välja arvatud punktis 5 nimetatud teabe, ja õigusaktides sätestatud juhul; 4) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimasest abi andmise otsusest arvates; 5) pärast taotluse rahuldamise otsust tegema oma veebilehel kättesaadavaks toetuse saaja nime, toetusmeetme nime ning toetuse summa. § 16. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) EIS teeb toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1) toetust on makstud vastuolus määruses sätestatud tingimusega; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata määruses või toetuse rahuldamise otsuses nimetatud kohustuse; 3) toetuse saaja suhtes on algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlus; 4) toetuse saaja on esitanud toetuse taotlemisel ebaõiget teavet või jätnud nõutud teabe esitamata; 5) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või see oleks rahuldatud osaliselt. (2) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast. (3) Kui riigiabi on antud ebaseaduslikult või seda on väärkasutatud, juhindutakse riigiabi tagasinõudmise korral konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  11.01.2024 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eesti on üks väheseid Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja Euroopa Liidu riike, kes maksupoliitika1 kaudu ei toeta teadus- ja arendustegevust (edaspidi TA). TA maksustiimulite eesmärk on muuta erasektori jaoks TA-tegevuste läbiviimine ja TA-sse investeerimine soodsamaks. Rakendades maksustiimulit konkreetsele tegevusele, näiteks teadus- ja arendustöötajatele (edaspidi TA-töötajad), on võimalik soodustada kõrge lisandväärtusega töökohtade loomist ja hoidmist ning välistalentide ligimeelitamist. „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“2 (edaspidi TAIE) on seadnud eesmärgiks suurendada erasektori TA investeeringute osakaalu kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist (edaspidi SKP), 2021. aastal oli see ligi üks protsent. Samuti on TAIE eesmärgiks suurendada erasektoris teadlaste ja inseneride arvu 4,53- ni 1000 elaniku kohta (2021. a oli see 1,8). TAIE eesmärkide saavutamiseks on ühe tegevusena esile toodud innovatsiooni toetava õiguskeskkonna ja maksusüsteemi kujundamine. Maksusoodustuse kehtestamine on teistes riikides märgatavalt suurendanud erasektori investeeringuid TA-sse ja parandanud riiklikku statistikat3. 2023. a avalikustatud OSKA „Ettevõtlussektori uurimis- ja arendustöötajate tööjõu- ja oskuste vajadus“ raport4 osutab, et „Eesti rikkuse allikas on kõrgema lisandväärtusega uuenduslikud ettevõtted, kus toimub innovatsiooniprotsesse tundvate uurimis- ja arendustöötajate käe läbi pidev toodete-teenuste lisandväärtuse kasvatamine ning uute, maailma muutvate toodete- teenuste sünd.“ Samas raportis toodud andmed näitavad selgelt, et Eesti erasektoris on puudu sügavate erialaste ning interdistsiplinaarsete teadmiste ja oskustega intellektuaalselt võimekaid spetsialiste st TA-töötajad. Samas tuuakse välja, et Eesti ettevõttetel ei ole üldjuhul võimekust palgata eraldi TA-töötajaid. Raporti üks soovitus oli vastavalt Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekule5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil koostöös Rahandusministeeriumiga välja töötada ettevõtete TA-kuludele põhinev finantsstiimul, mis aitaks vähendada TA-töötajate palkamise kulusid. Sarnane ettepanek tehti ka Arenguseire Keskuse raportis „Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis“6, kus leiti, et Eesti suurimad võimalused peituvad rohetehnoloogiate arendamisel, mis aga nõuab suuremat erasektori TA- tegevuste riigipoolset toetust sh TA maksustiimuli rakendamist. Rahandusministeeriumi 2021. aastal tehtud „Erasektori teadus- ja arendustegevuse soodustamise analüüsis“ leiti, et erasektori toetamisel on oluline kombineerida otsetoetusi ja 1 Erasektori teadus- ja arendustegevuse soodustamise analüüs https://www.fin.ee/media/4656/download 2 https://taie.ee/taie-arengukava-tutvustus 3 https://www.oecd.org/sti/rd-tax-stats-database.pdf 4 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2023/05/OSKA-uurimis-ja-arendustootajate-uuring- 02.05.2023.pdf 5 https://employers.ee/2-heaolu-kasvu-toob-majanduse-tootlikkuse-ja-lisandvaartuse-kasvatamine/ 6 https://arenguseire.ee/wp-content/uploads/2023/06/2023_rohepoorde-trendid-ja-stsenaariumid- eestis_raport-4.pdf maksusoodustusi, kuna erinevate lähenemiste koos kasutamine annab parima tulemuse. Maksusoodustuse eelis on see, et see on turupõhisem ja automaatsem, annab ettevõtjatele pikaajalise kindluse, et nende teadus- ja arendusprojekte toetatakse. Analüüsi tulemusel soovitati Eestis kasutusele võtta TA maksukrediit7, mille korral makstakse ettevõtjatele, kes on teinud TA, nende makstud maksud tagasi. Kuna Eesti maksusüsteemi uue kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine nõuab aega, raha ja eri valdkonna ekspertide ajatundmust, kasutatakse TA toetusmeedet, et katsetada uut kontseptsiooni ja teada saada selle mõju, hindamaks maksusüsteemi võimaliku muutmise otstarbekust. Maksusoodustused Maksuvabastus Maksuerand Mahaarvamine Maksukrediit maksuvaba tulu tulumaksusoodustus eluasemelaenu Lahutatakse lõplikust teatud intressid või maksukohustusest mittetulundusühingutele, koolituskulud pärast selle arvutamist. sihtasutustele ja üksikisiku tulust usulistele ühendustele Eestis ei ole Eestis rakendatud rakendatud Ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetust (edaspidi toetus) on kavandatud anda Eesti äriregistrisse kantud äriühingutele, kus töötab vähemalt üks TA-töötaja ning kes raporteerib TA-kulusid. Toetuse arvestamise aluseks võetakse TA-töötajate töötasult ettevõtja deklareeritud tulumaks. Kuna toetus sarnaneb sisult TA-töötaja maksukrediidile, on võimalik hinnata, kas TA maksukrediidi kasutuselevõtt on põhjendatud. Piloot kestab kuni kolm aastat ja selle tulemuste alusel saab otsustada, kas rakendada üldist TA maksusoodustust ning muuta vastavalt ka maksusüsteemi. Piloodi tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse Statistikaameti kogutavate TA kulude mahu ja erasektoris töötavate TA-töötajate arvu (statistikatöö kood 21701 „Teadus- ja arendustegevus“) võrdlust toetuse andmise aastatel sellele eelnenud aastatega. Täiendavalt küsitakse toetuse saajatelt infot ettevõttes tehtava TA kohta järelaruandluse kaudu. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik Mikk Vahtrus (e-post: [email protected], telefon: 625 6389) ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) toetuste osakonnajuht Monica Hankov (e-post: [email protected], telefon: 627 9786). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected], telefon 639 7652) ning EIS-i jurist Kadri Kuus (e-post: [email protected], telefon: 627 9519). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected], 620 8265). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel. 7 Maksukrediidid on maksuvabastused ja muudavad toetusesaaja maksukohustuse väiksemaks. Eelnõu koosneb neljast peatükist ja 16 paragrahvist. Peatükid jagunevad teemade kaupa järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetatav tegevus ja toetuse suurus; 3) toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine; 4) toetuse maksmine, aruandlus ning toetuse saaja ja EIS-i õigused ja kohustused. 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu 1. peatükis sätestatakse määruse kohaldamisala, toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused ning määruses kasutatavad terminid. Samuti määratakse toetuse elluviija ja rakendaja ning vaide menetlemise kord. Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala. Lõike 2 kohaselt on määruse alusel antav toetus vähese tähtsusega abi ning toetuse andmisel kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023, lk 1–12)8 (edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduses §-s 33 sätestatut. Lõike 3 kohaselt ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Eelnõus reguleerimata küsimustes kohaldatakse haldusmenetluse seadust. Toetuse kui vähese tähtsusega abi andmisele rakendatakse Euroopa Liidu asjakohaseid õigusakte. Lõike 4 kohaselt esitatakse määruse alusel toetuse taotlemise, määramise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse9 (ÜSS2021_2027) § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse digitaalallkirjaga dokument elektrooniliselt. Sellisteks dokumentideks on näiteks vaidemenetlusega seotud dokumendid, mida EIS esitab vaide esitajale. Eelnõu § 2 määrab toetuse andmise eesmärgi. Toetuse eesmärk on aidata kaasa erasektori teadus- ja arendustegevuse mahu kasvule. Toetus annab ettevõtjatele võimaluse üldiselt kõrgelt tasustatud TA-töötajaid ettevõttes hoida ja annab lisavõimalusi luua TA-töötajatele uusi töökohti luua. Seega on oodata, et toetuse tulemusel kasvab erasektoris töötavate TA-töötajate arv. Kuna TA-töötaja töö sisu on teha TA-d ning sellega kaasneb TA otsene kulu, suureneb Eesti ettevõtjate TA-sse tehtavate investeeringute osakaal SKP-st. Toetus on seotud Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavaga 2021–2035“ ja hoogustab selle eesmärkide saavutamist, panustades indikaatorisse „erasektori TA kulutuste tase SKP-st“. 8 Komisjoni määrus (EL) nr 2023/2831, 13. detsember 2023, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (EMPs kohaldatav tekst) 9 RT I, 11.03.2022, 1 Toetusega edendatakse TAIE tegevust „1.11. kujundatakse innovatsiooni toetav regulatiivne ja maksusüsteem“. Eelnõu § 3 esitab määruses kasutatavad terminid ja esitab nende definitsioonid. Teadus- ja arendustegevuse terminite defineerimisel on lähtutud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse10 terminitest, mis omakorda tuginevad OECD Frascati käsiraamatus esitatud definitsioonidele11. Teadus- ja arendustegevus on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ja leida teadmistele uusi rakendusalasid ning mis jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks. Seega, kõik viis loetletud tingimust peavad teadus- ja arendustegevuse korral olema põhimõtteliselt alati täidetud, olgu tegemist pideva või aeg-ajalt tehtava tegevusega. Teadus- ja arendustöötaja on teadlane, insener ja tehnik. Teadlane ja insener on teaduskraadi või kõrgharidusega isik, kes elukutselisena tegeleb alus- ja rakendusuuringutega või teeb katse- ja arendustöid uute teadmiste, toodete, protsesside, meetodite ja süsteemide loomiseks. Tehnik on teadus- ja arendustööga seotud isik, kellel on kutsetunnistus valdkonnas, milles ta töötab teadlase või inseneri juhtimisel. Termini teadus- ja arendustöötaja mõistesisu kindlaksmääraamisel on lähtutud OECD Frascati käsiraamatu kirjeldusest, mida kasutab ka Statistikaamet teadus- ja arendustegevuse küsimustikus12. Erinevalt Frascati käsiraamatu ja Statistikameti käsitlusest ei käsitata eelnõus teadus- ja arendustöötajana abipersonali. Kuna toetuse eesmärk on ennekõike kasvatada otseselt teadus- ja arendustööga seotud töötajate arvu ja suurendada erasektori tehtavaid kulusid teadus- ja arendustöösse, on toetusel kõige suurem mõju, kui toetada erasektoris töötavate teadlaste, inseneride ja tehnikute tegevust. Toetatav periood on EIS-i veebilehel avaldatud ajavahemik, mille vältel TA-töötaja kohta Maksu ja Tolliametile deklareeritud töötasult arvutatud tulumaksult saab taotleda osalist toetust. Näiteks juhul, kui taotlusvoor toimub kaks korda aastas, kestavad toetatavad perioodid jaanuarist juunini ja juulist detsembrini. Taotlusvooruna arvestatakse vooru avamisele eelnenud toetatavat perioodi. Eelnõu § 4 sätestab, et toetuse taotluseid menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja tagasinõudmise otsuseid ning toetuse makseid ja järelevalvet teeb EIS. Eelnõu § 5 määrab vaide esitamise õiguse ja vaideorgani. 10 RT I, 19.03.2019, 92 11 Frascati käsiraamat. https://www.oecd.org/innovation/frascati-manual-2015-9789264239012-en.htm 12 Küsimustikuga kogutakse andmeid, et saada kord aastas teavet teadus- ja arendustööga seotud personali ja raha kohta. Andmeid kasutatakse riigi teadus- ja arendustegevuse hindamisel, poliitikakujundamisel jts meetmete väljatöötamisel. Andmed on rahvusvaheliselt võrreldavad. EIS-i otsuse või toimingu peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie EIS-ile 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. EIS lahendab vaide haldusmenetluse seaduses13 sätestatud korras. 2. peatükk. Toetatav tegevus ja toetuse suurus Peatükk sätestab toetatavad tegevuse ja toetuse suuruse. Eelnõu § 6 näeb ette toetatava tegevuse. Määruse kohaselt toetatakse ettevõtja TA kulusid, mis on seotud TA-töötaja töötasuga. Nimetatud tegevuse eesmärk on: 1) soodustada teadus- ja arendustöötajate hoidmist erasektoris ja nende värbamist erasektorisse; 2) suurendada erasektori tehtavaid investeeringuid TA-sse. Eelnõu § 7 sätestab toetuse eseme ja toetuse suuruse. Ühe TA-töötaja kohta deklareeritud tulumaksust tagastatakse maksimaalselt 25 protsenti. Lõike 1 kohaselt on toetuse suurus maksimaalselt 25 protsenti toetataval perioodil Maksu- ja Tolliametile deklareeritud töötasult arvutatud tulumaksust. Kui TA-töötaja täidab lisaks teadus- ja arendustöö tegemisele ka muid ülesandeid, arvutatakse lõike 1 alusel toetust, olenevalt TA- ga seotud ülesannete osakaalust. Lõigetes 3-4 sätestatakse vähese tähtsusega abi piirsummad, mida taotleja ei tohi olla ületanud. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. Ettevõtjad on omavahel seotud, kui: a) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust; b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmeid; c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale; d) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust. Üheks ettevõtjaks loetakse ka ettevõtteid, mis on punktides a–d kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Ühtlasi arvestatakse vähese tähtsusega abi andmisel VTA määruses sätestatud kumuleerimisreegleid. VTA määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi võib kumuleerida komisjoni määruse (EL) nr 360/201214 kohaselt antud vähese tähtsusega abiga kuni VTA määruses sätestatud ülemmäärani. 13 RT I, 13.03.2019, 55 14 Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012, 25. aprill 2012 , Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes EMPs kohaldatav tekst 3. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine Eelnõu 3. peatükis määratakse, kuidas toimub toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine ning esitatakse nõuded, millele taotleja ja taotlus peavad vastama. Eelnõu § 8 sätestab nõuded taotlejale. Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kus töötab vähemalt üks TA-töötaja, kelle maksud on deklareeritud Maksu- ja Tolliametile. Äriühingul peab TA-töötajaga olema kehtiv tööleping. Sihtrühm on valitud samamoodi, nagu on seda tehtud ettevõtjatele antavate teiste arendus- ja innovatsioonimeetmete korral. Lähtutud põhimõttest, et äriühing on kõige sobilikum ettevõtlusvorm, sealhulgas soosib ettevõtja arengut ja kasvu. Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) taotleja maksuvõlg koos intressiga ei tohi olla suurem kui 100 eurot või peab selle tasumine olema ajastatud ja maksed tähtaegselt tasutud; 2) on taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide ning raamatupidamise seaduses sätestatud majandusaasta aruande esitamise kohustuse; 3) taotlejal või taotleja seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 209¹, 210, 260¹, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust; 4) kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud; 5) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis- , sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega välja kuulutatud pankrotti; 6) on taotluse esitamisele vähemalt kolmel vahetult eelnenud kuul deklareerinud Maksu- ja Tolliametile TA-töötajale tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu ja tulumaksu; 7) on esitanud taotlemisele vahetult eelnenud aastal või on kohustatud esitama taotluse esitamise aastal Statistikaametile andmed TA kulude kohta; Tööleping taotleja ja töötaja vahel on sõlmitud tähtajatult või kehtib vähemalt 12 kuud lepingu sõlmimisest. See punkt on oluline, kuna toetuse eesmärk on, et TA-töötaja töötab toetuse saaja juures püsivalt. Toetuse taotleja peab olema deklareerinud Maksu- ja Tolliametile TA-töötajale tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu ja tulumaksu vähemalt kolmel kuul vahetult enne taotluse esitamist. Eelnõu § 9 sätestab nõuded taotlusele. Taotlus peab sisaldama taotleja ärinime ja registrikoodi ning projekti nimetust. Samuti esitatakse taotluses TA-töötajate andmed, nagu nimi ja isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaasta, -kuu ja -päev; TA-töötaja ametinimetus ning TA-ga seotud tööaja osakaal toetataval perioodil. Lisaks peab taotlusele olema lisatud volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. Taotluses kinnitab taotleja, et taotluses esitatud andmed on õiged ja taotleja vastab esitatud nõuetele ning et on teavitanud enda TA-töötajaid andmete esitamisest EISile. Samuti kinnitab taotleja, et esitab taotluses esitatud TA-töötajate kulude andmed Statistikaametile. Eelnõu § 10 sätestab toetuse taotlemise korra. Toetust taotletakse voorupõhiselt, üldjuhul kaks korda aastas. EIS kehtestab enne taotlusvooru avamist taotluste rahastamise eelarve, vooru kestuse, toetatava perioodi kestuse, kooskõlastades need enne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Taotluste vastuvõtmise alustamisest, taotlusvooru kestusest, eelarvest ja toetatavast perioodist annab EIS teada oma veebilehel. Eelnõu § 11 reguleerib taotluste menetlemist. Taotluse menetlemise tähtaeg on 35 tööpäeva pärast taotlusvooru lõppemist. Menetlemise tähtaja seadmisel on arvestatud, et taotluse esitab 300–500 ettevõtjat ja kõigi puhul kontrollitakse vähese tähtsusega abi jääki. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollib EIS taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele. Taotlust ei tunnistata nõutele vastavaks, kui esineb vähemalt üks §-s 11 nimetatud asjaolu. Kui EIS avastab taotluse läbivaatamisel puudusi, teavitab ta neist taotlejat viivitamata ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. Menetlemise käigus võib EIS nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb selgituste ja lisateabe esitamiseks antud aja võrra, kuid mitte rohkem kui kümme tööpäeva. Eelnõu § 12 määrab taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise korra. Nõuetekohase taotleja ja taotluse kohta teeb EIS taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamise otsusesse märgitakse vähemalt määruses sätestatud andmed. Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud eelarvemahu tõttu ja taotleja nõustub taotluse osalise rahuldamisega, võib EIS taotluse rahuldada osaliselt. Kui taotleja ei nõustu taotluse osalise rahuldamisega, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kui toetuse rahastamise eelarvest ei piisa, et rahuldada kõik nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi, rahuldatakse taotlused osaliselt, jaotades eelarveraha proportsionaalselt sellega, kuidas vastava toetuse rahastamise eelarve suhtub nõuetele vastavate taotluste kogusummasse. Kui toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendatakse taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi lubatud ülemmäärani. Sel juhul rakendatakse § 12 lõikes 4 nimetatud proportsionaalset taotluse vähendamist. See tähendab, et esmalt arvutatakse välja kõigile taotlejatele toetussumma, arvestades taotlejate õigust saada vähese tähtsusega abi. Ent kui selgub, et taotluste kogusumma ületab taotlusvooruks eraldatud raha, vähendatakse kõigi taotluste summat proportsionaalselt. Seega võidakse toetuse summat vähendada kahel korral: 1) vähese tähtsusega abi kontrollimise käigus; 2) toetuste kogusumma korrigeerimise käigus. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kui taotleja või taotlus ei vasta nõutele, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse ja teavitab otsusest taotlejat. Taotluse rahuldamata jätmise otsusesse märgitakse vähemalt järgmised andmed: 1) otsuse tegemise kuupäev ja tegija; 2) taotleja ärinimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) otsuse põhjendus; 5) vaidlustamisviide. 4. peatükk. Toetuse maksmise, aruandlus ning toetuse saaja ja EIS-i õigused ja kohustused Eelnõu 4. peatükk sätestab toetuse väljamaksmise korra ning toetuse saaja ning EIS-i õigused ja kohutused ning toetuse tagastamise tingimused. Eelnõu § 13 määrab, et toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Toetus makstakse välja tagantjärele ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud ajavahemiku eest. Lisaks kehtestab paragrahv 13 järelaruandluse, mida taotleja peab täitma EIS nõudmisel kuni kolme aasta jooksul pärast toetuse saamist. Järelaruande küsimise eesmärk on hinnata toetuse mõju ettevõttes tehtavale TA-le, TA kulude ja TA-töötajate kooseisu muutusele. Järelaruande vormi kehtestab EIS ja avaldab selle oma veebilehel. Eelnõu § 14 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Toetuse saajal on õigus saada EIS-ilt teavet ja selgitusi toetuse kasutamise ja toetuse saaja kohustuste kohta. EIS peab toetuse taotlejale vajaduse korral selgitama õigusaktides sätestatud nõudeid ja kohustusi. Toetuse saaja kohustub täitma eelnõus nimetatud tingimusi. Kohustus säilitada taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seonduvaid dokumente ja materjale kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest tuleneb vähese tähtsusega abi andmisest. Nimelt vähese tähtsusega abi käsitlevaid andmeid säilitatakse kümne aasta jooksul alates viimase abi andmise päevast ehk alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Eelnõu § 15 sätestab EIS-i õigused ja kohustused. EIS-il on õigus kontrollida toetuse saamise sihipärast kasutamist ja nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui selgub, et toetuse saaja on esitanud ebaõigeid andmeid või selguvad asjaolud, mis seavad kahtluse alla toetuse nõuetekohase kasutamise. Samuti on EIS-il õigus maksukorralduse seaduse § 29 punkti 46 kohaselt õigus saada Maksu- ja Tolliametilt toetuse määramiseks vajalikke andmeid, et kontrollida toetuse saamise nõuetekohasust, sihipärast kasutamist ja kulude abikõlblikkust. EIS-i kohustused on loetletud § 15 lõikes 2. Eelnõu § 16 sätestab toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise korra. Eelnõus nimetatud juhtudel teeb EIS toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse, lähtudes kaalutlusõigusest. Tagasinõudmise otsus tehakse riigiabi reeglites sätestatud tähtaja jooksul. Toetuse saaja peab tagasi nõutud toetuse maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast. Kui riigiabi on antud ebaseaduslikult või seda on väärkasutatud, juhindutakse riigiabi tagasinõudmise konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Toetus on vähese tähtsusega abi, mille andmisel järgitakse VTA määrust, mille kohaselt loetakse üheks ettevõtjaks artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjad. Abi kumuleerimise korral võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatut. 4. Määruse mõjud Toetusega soovime ennekõike julgustada erasektorit tegema TA-d, seda tegevust soodustada ja suurendada erasektori tehtavaid kulutusi TA-sse. Arvestades, et enamik Eesti lähiriike on kehtestanud teadus- ja arendustegevusele maksusoodustusi, mõjutab meede positiivselt Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja aitab riiki meelitada välisinvesteeringuid. Andes toetust TA-töötaja tulumaksust soodustame kõrge lisandväärtusega töökohtade loomist erasektoris ja suurendame Eesti teadlaste võimalusi asuda tööle erasektoris. Samuti võimaldab toetus meelitada ligi välistöötajaid, kuna paratamatult on Eestis inimesi vähem. Toetuse andmine võimaldab korrastada Eesti teadus- ja arendustegevuse kohta tehtavat statistikat, kuna toetuse saaja on kohustatud täitma ja esitama Statistikaametile TA küsimustiku. Statistika korrastamine aitab parandada Eesti positsiooni rahvusvahelistes reitingutes ja see mõjutab positiivselt Eesti kuvandit ja konkurentsivõimet. Piloodi tulemus peab andma lähteandmed, mille põhjal tehakse ettepanek erasektorit TA tegemisel edaspidi toetada, sh esitatakse maksusüsteemi võimalikud muudatused. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetuse elluviimise eest vastutab EIS. Eelnõu raames antavate toetuste eelarveks on toetuse rakendamise perioodil, aastatel 2024–2026 riigieelarvest kavandatud kuni kuus miljonit eurot aastast, seega on kogu piloodi maksumus 18 miljonit eurot. EIS-ile eraldatakse eelnõu rakendamiseks vajalik raha riigieelarvest MKM-i eelarve kaudu. Määruse rakendamisel laekub eeldatav tulu toetatavate ettevõtjate tehtud TA tulemusel loodud uute tehnoloogiate ja toodete müügikäibest ning kõrgepalgaliste TA-töötajate töökohtade loomiselt laekunud maksudelt. 6. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile. Haridus- ja Teadusministeerium tähtajaks märkusi ei esitanud, Rahandusministeerium kooskõlastas märkustega. Rahandusministeeriumi märkustega esitati ka Maksu- ja Tolliameti kommentaarid. Lisaks saatsid oma arvamuse Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Toiduainetööstuse Liit. Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel Märkuse/kommentaari esitaja Arvestatud/mitte arvestatud Rahandusministeerium 1) Eelnõu kohaselt antakse ettevõtjale vähese Arvestatud. tähtsusega abi. Juhime tähelepanu, et vähese Eelnõus on arvestatud 01.01.2024 tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr jõustunud vähese tähtsusega abi määrust. 1407/2013 kehtib 2023. aasta lõpuni ning komisjonis on ettevalmistamisel määruse muudatused sh uued piirmäärad. Eelneva tõttu võib 2024. aasta alguses tekkida vajadus käesolevat eelnõu muuta. 2) Teiseks teeme ettepaneku tõsta eelnõu § 8 lõike Arvestatud. 2 punktid 6 ja 7 ning lõiked 3 ja 4 paragrahvi 3 § 8 lõike 1 punktid 6 ja 7 ning lõiked 3 ja 4 „Toetuse suurus“. Paragrahvis 8 sätestatakse tõstetud paragrahvi 7 „Toetuse suurus“ nõuded taotlejale, kuid meie ettepanekus nimetatud punktid ja lõigud käsitlevad VTA piirmäärasid ning kumuleerimistingimusi, mis seonduvad toetuse suurusega. Selline ülesehitus annab rakendajale toetuse taotlemise tingimustest selgema ülevaate. Varasemalt on eelnõude struktuur sarnane olnud. 3) Meede on põhjendatud ja rahvusvaheliselt üsna Arvestatud. laialt kasutusel ning tõenäoliselt positiivse Seletuskirja sissejuhatuses sõnastatud mõjuga majanduslikule lisandväärtusele. kriteeriumid, mille põhjal pilooti Alustada tähtajalise pilootprojektiga, mille osas hinnatakse. analüüsitakse toetusmeetme mõju, on igati õige lähenemine. Sedasorti meetmete mõju osas on üsna palju skepsist ja see aitaks positiivse tulemuse põhjal sellega jätkata ja võib-olla laiendada. Samuti, negatiivse tulemuse korral on lihtne lõpetada. Siiski võiks selgelt sõnastada kriteeriumid, mille põhjal meetme otstarbekust hinnatakse. 4) Meetme mõju kuni 6 miljonit eurot on aastane Arvestatud. kulu või kogu piloodi kulu? Päris üheselt ei ole Meetme rakendamisega seonduvad kulud seletuskirjast aru saada. on seletuskirjas täpsemalt selgitatud. 5) Eelnõu ja seletuskirja vahel on teatav ebakõla, Arvestatud. mis puudutab toetuse suurust. Eelnõu §-i 7 Määruses ja seletuskirjas läbivalt kohaselt on toetus 5 % töötasult arvutatud täpsustatud, et tegu on maksimaalse toetuse tulumaksult. Samas viidatakse eelnõus asjaolule, protsendiga, kuna kui taotluste maht ületab et võimalik on toetuse osaline väljamaksmine taotlusvooru mahu, siis jagatakse toetus (ehk toetuse summa on väiksem kui 5% töötasult proportsionaalselt rahuldamisele kuuluvate arvutatud tulumaksust). Ka seletuskirjas taotluste vahel. viidatakse läbivalt, et toetuse summa on kuni 5 %. Täpsuse huvides võiks korrigeerida kas eelnõu või seletuskirja sõnastust, vältimaks võimalikke möödarääkimisi ja mitmeti tõlgendamist. 6) Eelnõu kohaselt on toetuse summa 5 % Mitte arvestatud. deklareeritud töötasult arvutatud tulumaksust. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõus ja Maksu- ja Tolliameti tagasiside oli, et seletuskirjas läbivalt, et toetuse arvutamise nemad ei saa teha väljavõtteid konkreetse aluseks on töötasult makstud tulumaks. töötaja eest tasutud tulumaksu kohta, mistõttu peame lähtuma deklareeritud töötasult arvutatud tulumaksust. §8 lõike 2 punkt 1 tagab, et töötasult tulumaks on ka makstud. 7) Eelnõu §-i 8 lg 2 kohaselt peab taotleja vastama Arvestatud osaliselt. mitmele tingimusele, sh ei tohi olla taotleja maksuvõlg riigile olla taotluse esitamise hetkel § 8 lõike 2 punkt 1 sõnastatud järgmiselt: koos intressiga suurem kui 100 eurot. Teeme ettepaneku sõnastada see punkt ümber ja „1) taotleja maksuvõlg koos intressiga ei sätestada, et taotlejal ei tohi olla maksuvõlga. tohi olla suurem kui 100 eurot või peab selle Hetke võimaldaks eelnõus olev sõnastus tasumine olema ajatatud ja maksed kvalifitseerida toetusele ettevõtjal, kellel tekib tähtaegselt tasutud;“ maksuvõlg hiljem, pärast toetuse taotlemise esitamist. Juhime tähelepanu asjaolule, et Maksuvõlgnevusi saab kontrollida e- maksukorralduse seaduse (MKS) §-i 14 lg 5 maksuameti/e-tolli kodulehelt, sh kohaselt loetakse, et maksukohustuslasele kuvatakse võlgnevus Äriregistris. väljastatakse maksuvõla puudumise tõend ka Rakendusüksus ei küsi eraldi välja juhul, kui maksuvõlg on väiksem kui 100 eurot sellekohast tõendit, vaid teostab ise või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Seega kontrolli avalike registrite vahendusel. puudub vajadus eraldi eelnõus sätestada, et Maksuvõla puudumisega arvestamise maksuvõlg peaks jääma alla 100 euro. eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees olulist rahalist võlga. 8) Eelnõu §-i 13 kohaselt makstakse toetus välja, Arvestatud. kui toetuse saaja on maksnud kinnipidamisele § 13 lõike 2 täpsustatud, et toetuse saaja kuuluva tulumaksu. Teeme ettepaneku sõnastada peab olema tasunud kõik kinnipidamisele see säte ümber ja seada tingimuseks, et toetuse kuuluvad tööjõumaksud ja -maksed. saaja on maksnud kõik tööjõumaksud ja –maksed. Hetkel võib sõnastusest justkui välja lugeda, et oluline on vaid tulumaksu maksmise fakt, ent muud tööjõumaksud ja –maksed võib toetuse saaja jätta maksmata. 9) Eelnõu §-i 14 lg 2 kohaselt on toetuse saaja Selgitame. kohustatud säilitama taotlusega seotud Vähese tähtsusega abi käsitlevaid andmeid dokumente 10 aastat. Seletuskirjas ei selgitata, säilitatakse kümne aasta jooksul alates miks on valitud sedavõrd pikk aeg. viimase abi andmise päevast ehk alates Raamatupidamise seaduse kohaselt tuleb taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. dokumente säilitada 7 aastat. MKS-i kohaselt Seega tuleneb 10 aasta nõue vähese tuleb maksukohustuslasel säilitada dokumente, tähtsusega abi andmisest. Selgitus lisatud kui seadus ei sätesta teisiti, 7 aastat (MKS § 58). seletuskirja. Teeme ettepaneku kaaluda, kas toetuse taotlemisega seotud dokumente on vajalik säilitada nii kaua või täiendada seletuskirja vastava selgitusega. 10) Peame oluliseks hinnata kooskõlastamisel Selgitame. oleva toetusega piloteeritava võimalike TA töötjate värbamist soodustava Toetuse eesmärk on piloteerida ettevõtte maksumuudatusega (ettevõtete TA maksukrediit) TA maksukrediiti, võttes aluseks TA- kaasneda võivaid mõjusid ka regionaalarengule ja töötaja tööjõumaksu. TA maksukrediidi maapiirkondadele vastavalt Justiitsministeeriumi eesmärk pole ainult TA töötajate värbamise mõju hindamise metoodikale ja mõjude soodustamine vaid soodustada üldiselt määratlemise kontrollküsimustikule ettevõtetes tehtavat TA-d. Seega ei (https://www.just.ee/oigusloome- piloteerita maksumuudatust, mis ainult arendamine/hea-oigusloome-ja- soodustaks TA-töötajate värbamist vaid normitehnika/oigustloovate-aktide-mojude- ettevõtete üldist TA-kulude tegemist. hindamine ). Eelkõige järgmiste 9. 2023. a avaldatud OSKA raport mõjuvaldkonna kontrollküsimuste puhul: „Ettevõtlussektori uurimis- ja -Kas ja mil moel mõjutab eelnõu eri piirkondi arendustöötajate tööjõu- ja oskuste erineval moel ettevõtete konkurentsivõime või vajadus“ toob selgelt välja, et TA-töötajate tegevusvõimaluste osas? vähesus ettevõtlussektoris on üldine -Kas ja mil moel mõjutab eelnõu eri piirkondi probleem ning ei ole kohapõhine probleem. erineval moel inimeste tööturul osalemise, Sarnaselt on ka üldine ettevõtete TA töökohtade valiku või tööalase arengu võimaluste võimekus ja TA investeeringute vähesus osas? üldine, mitte regionaalne probleem (TA -Kas eelnõu loob eeldused piirkondade vaheliste tegevust käsitletakse klassikalise turutõrke sotsiaalmajanduslike arenguerinevuste probleemina). Seetõttu peab ka lahendus suurenemiseks/vähenemiseks või soodustab olema ennekõike üldine ning ettevõtluse koondumist kindlatesse toetuse/maksustiimuli kujundamisel peab piirkondadesse? lähtuma ennekõike sellest, millist tegevust me tahame soodustada. Oluline on ka märkida, et nii toetus kui võimalik maksustiimul lähtub ettevõtte juba tehtud TA-kuludest. Seega on toetuse sihtrühm ennekõike need ettevõtted, kes juba täna TA-tegevust teevad ja kus TA- töötajad töötavad. Teisalt ärgitab toetus neid ettevõtteid, kes täna veel TA-d ei tee või kellel TA-töötajaid pole, sellega alustama, kuid toetusest (või tulevane maksustiimulist) saavad ettevõtted abi siis, kui on ise esmase investeeringu teinud. Teiste riikide kogemus toetab ka seda, et maksustiimulit rakendatakse regioonides ühtlaselt, erisusi tehakse pigem ettevõtete suuruse, ettevõtete tegevusvaldkondade või TA-tegevuste osas. Teiste riikide kogemuste põhjal võib kaudselt järeldada, et maksustiimuli mõju on suurim alustavatele ja väiksematele ettevõtetel ja soodustab kõrgemapalgaliste spetsialistide palkamist ennekõike vähem võimekamatel ettevõtetel.  Ülevaade teiste riikide kogemustest ning põhjendused, miks TA-tegevus on üldine turutõrge, on leitavad Rahandusministeeriumi uuringust „Erasektori teadus- ja arendustegevuse soodustamise analüüs“, millele seletuskirja sissejuhatuses viidatakse. 11) Palume anda hinnang, kas võimalikud TA Eelmises punktis selgitatud. töötjate värbamist soodustavad maksumuudatused võivad luua erinevatele piirkondadele erisuguseid eelduseid TA töötajate hoidmiseks või värbamiseks ettevõtetes ning milline mõju võib kaasneda ettevõtete konkurentsivõime muutustele ja lisandväärtusele ja kõrgelt kvalifitseeritud töökohtade võimalustele eri piirkondades. Samuti oleks oluline eelnevalt hinnata, kas piirkonniti ühetaolistel tingimustel maksumuudatused võivad parandada väljaspool suuremaid kasvukeskuseid tegutsevate ettevõtete teadus- ja arendustegevuse võimalusi, kus üldjuhul on teadus- ja arendustöötajate leidmine ja palkamine keerulisem. Või anda täiendava arengutõuke eelkõige suurema kasvukeskuste ja TA potentsiaaliga ettevõtlusele muude piirkondadega võrreldes ning sellega ettevõtluse regionaalseid arenguerinevusi hoopis süvendada, mille puhul tuleks kaaluda lahendusi muudatuste territoriaalse mõju tasakaalustamiseks. Peame vastava mõju hindamist regionaalarengule oluliseks, et toetusmeetme rakendamise käigus oleks võimalik vajalikku sisendinfot juba süsteemselt koguda. Maksu- ja Tolliamet 1) Märgime, et Maksu- ja Tolliamet on Selgitame varasemalt juhtinud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Oleme varasemalt Maksu- ja Tolliametiga Sihtasutuse tähelepanu sellele, et tööandja sellel teemal suhelnud ning selgitanud halduskoormuse vähendamiseks on võimalik omapoolt, et see ei too kaasa tööandja jaoks töötamise registris eeltäita taotlus töötajate lihtsamat lahendust kui töötajate registris ei andmetega, kuid eelnõus taotluse eeltäitmisest ei ole eristatud TA töötajaid ning nende räägita. Töötamise registril olemas x-tee teenus, töötamise osakaalu TA tegevuse jaoks. millega saab tööandjale töötamise kandeid Seega saaks üle x-tee (eeldusel, et e-toetuste eeltäita ja täiendavaid rahalisi kulutusi töötamise keskkond seda võimaldab) vastu võtta kõik registri osas ei kaasneks. Teenuse kasutamiseks töötajate registri andmed ning ettevõtja peab olema e-MTAs Pääsuõigustes antud volitus. peab taotlust esitades ikkagi lisama täiendavad andmed, sh kes on TA töötaja (kõigist töötajatest) ja millise osakaaluga on tehtud tööd TA tegevuse jaoks. Seetõttu oleme ka teenuse kasutamisest loobunud. 2) Eelnõu § 8 lõike 2 punkt 1 sätestab taotlejale Selgitame. nõude, et „/../ taotleja maksuvõlg riigile ei ole Määruse §11 lõike 2 alusel menetleb taotluse esitamise hetkel koos intressiga suurem taotlusi Ettevõtluse ja Innovatsiooni kui 100 eurot või see on ajatatud; /../“. Selgitame, Sihtasutus sh kontrollib taotleja ja taotluse et x-tee kaudu seda nõuet kontrollida ei saaks, sest vastavust määruses sätestatud nõutele võlapuudumise kontrolli päringutest ei nähtu, mis pärast taotluse esitamist ühekordselt. Kui taotleja deklaratsioonide ja võlgade seis taotluse esineb maksuvõlg, annab EIS selle puuduse esitamise hetkel oli. See on tingitud asjaolust, et kõrvaldamiseks tähtaja. süsteem ei fikseeri, milline oli võla ja esitamata deklaratsioonide seis mingil konkreetsel päeval, vaid see võtab arvesse kõik hilisemad sündmused, et kajastada hetkeseisu. See tähendab, et kui taotlust asutakse sisuliselt kontrollima teatud aja jooksul peale taotluse esitamist, siis ei ole võimalik enam päringu teel tuvastada, kas taotlejal oli tol hetkel tasumata või ajatamata maksuvõlg. Sellest tulenevalt võiksid eelnõu koostajad kaaluda antud kriteeriumi muutmist selliselt, et taotlejal ei tohiks hoopis otsuse tegemisel olla tasumata ega ajatamata maksuvõlga. Samuti teeksime eelnõu koostajatele ettepaneku sätestada taotlejale täiendav kohustus jagada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega oma maksukäitumise hinnangu infot, mille pinnalt võib olla paremini võimalik hinnata taotleja üldist maksukuulekust. 3) Lisaks võiks kaaluda antud kriteeriumi Arvestatud. täpsustamist selliselt, et maksuvõlg mitte ainult § 8 lõike 2 punkt 1 sõnastatud on peab olema ajatatud, vaid et taotleja täidab täiendatud. ajatamisgraafikut ka korrektselt. 4) Eelnõu § 8 lõike 2 punkti 2 osas, kuna Selgitame. majandusaasta täitmise kohustus on lisatud Määruse §11 lõike 2 alusel menetleb samasse punkti, kus maksudeklaratsioonide taotlusi Ettevõtluse ja Innovatsiooni esitamise kohustus, siis juhime tähelepanu, et Sihtasutus sh kontrollib taotleja ja taotluse majandusaasta aruande esitamist Maksu- ja vastavust määruses sätestatud nõutele. Tolliamet ei kontrolli – see info tuleb võtta äriregistrist. 5) Eelnõu § 8 lõike 3 osas võiks seletuskirjas Selgitame. täpsustada, kes kontrollib ettevõtjate omavahelist Määruse §11 lõike 2 alusel menetleb seotust. taotlusi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus sh kontrollib taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud nõutele. 6) Eelnõu § 8 lõige 5 sätestab nõude, et taotlejal Arvestatud. peab olema sõlmitud tähtajatu tööleping TA- Maksu- ja Tolliametiga vastava teenuse töötajaga, või siis peab olema leping, mis kehtib kasutamine läbi arutatud. vähemalt 12 kuud lepingu sõlmimisest. Juhime tähelepanu sellele, et kui kehtiva töölepingu olemasolu soovitakse kontrollida töötamise registrist, on see võimalus olemas. Kehtiva töölepingu olemasolu kontrollimiseks on töötamise registris olemas teenus, milles saab ette anda tööandja registrikoodi ja isikukoodi ning saab vastuseks kehtiva kande, kui see olemas on. 7) Üldise kommentaarina võiks Ettevõtluse ja Selgitatud eelmiste punktide juures. Innovatsiooni Sihtasutus pidada täiendavaid läbirääkimisi Maksu- ja Tolliametiga andmete vahetamise küsimuses. Maksu- ja Tolliameti poolt andmete edastamiseks võib olla vajadus luua tehnilise lahendusena x-tee kanalid, mille abil saaks edastada maksuvõla, esitamata deklaratsioonide ja maksude deklareerimise infot. 8) Määruse eelnõus võimalikke TSD x-tee Selgitame. teenuse arenduskulusid ja rahastamist ei mainita. Maksu- ja Tolliametiga on andmete Juhul, kui x-tee teenuste vastu huvi ei ole, sooviks vahetamine läbi räägitud ja põhimõtteline Maksu- ja Tolliamet saada taotlusvoorus esitatud kokkulepe saavutatud. Maksu- ja ettevõtjate nimekiri korraga peale taotlusvooru Tolliametile esitakse ühe taotlusvooru lõppemist (mitte iga taotluse osas üksikult). esitatud ettevõtjate nimekiri korraga peale Nimekirja alusel teeks Maksu- ja Tolliamet taotlusvooru lõppemist. ettevõtjatele vajaliku kontrolli ning edastaks andmed DHS kaudu. 9) Märgime veel seda, et TSD-l ei ole täna sellist Selgitame. teenust, kus me tooksime välja isiku töötasu Maksu- ja Tolliametiga on andmete summa ja kinnipeetud tulumaksu. Üldiselt on vahetamine läbi räägitud ja põhimõtteline need maksud kas kokku arvutatud või siis eraldi kokkulepe saavutatud. Vajalike andmete maksuliikide lõikes välja toodud. Samuti on meil teenuse väljatöötamist rahastab Majanduse- üldiselt summeeritud tööjõumaksud koos ja Kommunikatsiooniministeerium. (töötasu, III samba sissemakse, haigushüvitis, juhatuse liikme tasu jne). 10) Viimaks, juhime tähelepanu võimalikule Selgitame. probleemkohale võrdse kohtlemise osas. Toetust Taotlejate võrdse kohtlemise tagamiseks on on võimalik ettevõttel taotleda, kui ta on vähemalt plaanis toetus avada minimaalselt 3 kuud kolmel vahetult eelnenud kuul enne taotluse peale määruse jõustumist. esitamist deklareerinud Maksu- ja Tolliametile TA-töötajale tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu ja tulumaksu. Kui TA-töötaja on tööl olnud 2 kuud ja tasu saanud 2 kuu eest, siis ettevõtte selle isiku eest toetust ei saa. Kui nüüd TA-töötaja jätkab ettevõttes töötamist, siis järgmise toetuse saamise voorus (6-kuuline voor), saab ta taotleda järgneva 6 kuu töötasult toetust, aga eelmise vooru 2 kuu eest nn saamata toetust uude vooru ei lisata. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 1) Toetusmeetme suurus Arvestatud. Eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt on toetuse suurus Teadus- ja arendustöötaja toetus suurendati toetuse saaja ühe teadus- ja arendustöötaja kohta maksimaalselt 25 protsendini toetataval viis protsenti toetataval perioodil teadus- ja perioodil teadus- ja arendustöötaja eest arendustöötaja eest Maksu- ja Tolliametile deklareeritud töötasult arvutatud tulumaksust. Maksu- ja Tolliametile deklareeritud Kaubanduskoda on saanud ettevõtjatelt töötasult arvutatud tulumaksust. tagasisidet, et teadus- ja arendustöötaja toetusmeede on tervitatav ja vajalik, kuid eelnõus sätestatud viie protsendiline toetus Maksu- ja Tolliametile deklareeritud töötasult arvutatud tulumaksust ei ole piisavalt suur, et olla ettevõtete jaoks reaalselt motiveeriv. Näiteks, kui ettevõttes on 5 teadus- ja arendustöötajat ning neist igaühe brutopalk on 5000 eurot, siis maksab ettevõtja neile brutopalka kokku 25 000 eurot. Sellest summast arvestatuna saab ettevõtja teadus- ja arendustöötajate toetust, mis on 5% töötasult arvestatud tulumaksust, kõigest 241 eurot 5 töötaja pealt ühes kuus. Kaubanduskoda leiab, et eelnõus sätestatud toetuse suurus ei ole ettevõtete jaoks reaalsuses piisavalt motiveeriv ning toetusmeetme suurus võiks olla vähemalt 20% teadus- ja arendustöötaja tulumaksust. Kaubanduskoda teeb ettepaneku, et teadus- ja arendustöötaja toetus peaks olema vähemalt 20% toetataval perioodil teadus- ja arendustöötaja eest Maksu- ja Tolliametile deklareeritud töötasult arvutatud tulumaksust. 2) Teadus- ja arendustöötaja kvalifikatsioon Selgitame. Eelnõu kohaselt on teadus- ja arendustöötajateks TA-töötaja defineerimisel on lähtutud teadlased, insenerid ja tehnikud. Teadlane ja OECD Oslo käsiraamatust, mida insener on eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt kasutatakse rahvusvahelise statistika teaduskraadi või kõrgharidusega isik, kes koostamiseks sh kasutab seda elukutselisena tegeleb alus- ja Statistikaamet statistikatöö koodiga 21701 rakendusuuringutega või teeb katse- ja „Teadus- ja arendustegevus“ läbiviimisel. arendustöid uute teadmiste, toodete, protsesside, Sarnaselt Statistikaametile ei ole plaanis iga meetodite ja süsteemide loomiseks. Tehnik on taotleja puhul eraldi kontrollida, kas TA- eelnõu § 3 lõike 4 kohaselt aga teadus- ja töötajal on vastav kvalifikatsioon või kas arendustööga seotud isik, kellel on kutsetunnistus TA-töötaja viib läbi TA-tegevust. Küll on valdkonnas, milles ta töötab teadlase või inseneri aga Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtautusel juhtimisel. Kuigi eelnõuga on sätestatud nõuded õigus viia läbi pistelist kontrolli, mille teadus- ja arendustöötajale, siis puuduvad käigus kontrollida, kas taotluses esitatud kontrollimeetmed, mille alusel tehakse kindlaks, andmed vastavad määruse tingimustele. et isik on ka reaalselt teadus- ja arendustöötaja. Õigete andmete esitamise kohustus on taotlejal, juhul kui pistelise kontrolli käigus Kaubanduskoda palub eelnõu koostajatel selgub, et taotleja on esitanud valeandmeid, selgitada, kuidas on võimalik praktikas küsitakse toetus tagasi. Täiendav kontroll kontrollida, et teadus- ja arendustöötaja on on toetuse saaja kohustus esitada TA-kulud tõepoolest teadus- ja arendustöötaja ning Statistikaametile, kasutades selleks vastab eelnõus sätestatud nõuetele. Seega statistikatööd „Teadus- ja arendustegevus“. palume täpsustada, kas ja kuidas on võimalik toetusmeetme väärkasutamise riski maandada. 3) Seos teiste toetustega Selgitame. Ettevõtja seisukohalt on oluline, et loodava TA-töötaja toetuse saamine ei välista teiste toetusmeetme kasutamisel ei välistaks see toetuste taotlemist ja toetuse saamist. ettevõtte võimalusi saada ja taotleda teisi tulevasi toetusmeetmeid, mis on suunatud teadus- ja arendustöötaja tegevuse või ettevõtte teadus- ja arendustegevuse toetamiseks. Seega leiab Kaubanduskoda, et tulevaste teadus- ja arendustöötajate ja teadus- ja arendustegevuse toetuste puhul ei tohi välistada toetuste saajate hulgast neid ettevõtjaid, kes hakkavad saava praeguse eelnõuga kavandatud toetust. Kaubanduskoda rõhutab, et loodav toetusmeede ei tohi välistada teisi praegusi ega tulevasi toetusi, mis on suunatud teadus- ja arendustegevuse või teadus- ja arendustöötaja tegevuse toetamiseks. Eesti Toiduainetööstuse Liit 1) Eelnõu negatiivse poole pealt juhime Arvestatud. tähelepanu sellele, et “Toetuse suurus toetuse saaja ühe TA-töötaja kohta on viis protsenti toetataval perioodil TA-töötaja eest Maksu- ja Tolliametile deklareeritud töötasult arvutatud tulumaksust” (umbes 1% brutotöötasust) on ilmselt liiga väike, et see toimiks ettevõtete jaoks reaalse motivaatorina. Aruteludes on kaalutud ju maksuerisuse suuruseks kas 100%, 50% või 25% TA töötajate tulumaksust. 2) Ettevõtetele tuleb kindlasti väga selgelt Arvestatud. kommunikeerida, et meetme Toetusega seotud kommunikatsiooni toome kvalifitseerumisnõudeks: “§ 8 (2), 10) on eraldi selle nõude välja. esitanud taotlemisele eelnenud aastal või on kohustatud esitama taotluse esitamise aastal Statistikaametile andmed TA kulude kohta;”. Paljud ettevõtted pole ilmselt tuttavad TA kulude arvestuse metoodikaga ega teadlikud vastava aruandluse kohustusest. Eesti Tööandjate Keskliit 1) Toetuse määr pole piisav. Eelnõu kohaselt on Arvestatud. plaanis toetada teadlase palkamist 5% ulatuses tema palgalt makstavast tulumaksust, ehk ca 1% brutopalgast. Mitmete tööandjate kinnitusel ei ole 1% brutopalgast piisav stiimul, et efekti omada. Varasemate arutelude põhjal võiks toetuse määraks olla pigem minimaalselt 25-50% töötaja tulumaksust. 2) Kahtleme, kas toetuse sidumine Selgitame. statistikaaruande esitamisega on Toetuse üheks eesmärgiks on TA-ga seotud proportsionaalne. Meile teadaolevalt on statistika parendamine. Arvestades, et ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetuse taotlemine ei nõu täiendavat kulu, statistikaaruande koostamine nii ajamahukas, et siis toetuse määr peaks olema piisav selle kulud võivad oluliselt ületada toetuse määra. motivatsioon neile ettevõtetele, kes Kui andmete esitamine siiski jääb toetuse varasemalt statistika esitamise kohustust eelduseks, tuleb statistikakogumist edaspidi pole täinud. Statistika esitamise nõu on ka oluliselt lihtsustada või automatiseerida, mille vahend, kuidas vähendada võimalikku ühe võimalusena näeme andmete kogumist toetuse väärkasutamist, sest TA-töötajate väiksemas mahus läbi majandusaasta aruande. palkamisega peab ettevõttel kaasnema ka TA-kulud. Nõustume, et statistika kogumine võiks tulevikus olla automaatsem ning kindlasti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt proovime antud teemat pildis hoida.