Eesti julgeolekupoliitika alused 2022

. Riigikantselei Teie 20.12.2022 nr RK/22-1587/-1K Meie 04.01.2023 nr 5-13/23/5096 Eelnõu kooskõlastamine märkustega Kaitseministeerium on tutvunud riigisekretäri esitatud Riigikogu otsuse „Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmise eelnõuga (edaspidi eelnõu) ning kooskõlastame eelnõu järgmiste ettepanekutega. 1. Teeme ettepaneku muuta eelnõu lisa „Julgeolekupoliitika alused 2022“ punkti 8 ja sõnastada see järgmiselt: „8. Tulenevalt drastiliselt halvenenud rahvusvahelisest julgeolekukeskkonnast peab Eesti tervikuna tegema senisest märgatavalt kiiremini ja suuremaid pingutusi julgeoleku tugevdamiseks. Turvalisema ja kriisikindlama keskkonna kujundamiseks peab julgeolekuküsimustega alati arvestama poliitika ja õigusaktide väljatöötamisel ning tööprotsesside, tarneahelate, taristu, rahvusvahelise koostöö jms arendamisel.“. 2. Teeme ettepaneku muuta eelnõu lisa „Julgeolekupoliitika alused 2022“ punkti 15 ja sõnastada see järgmiselt: „15. Sõjalise jõu kasutamise oht Eesti ja Balti riikide suunal on viimase aasta jooksul kasvanud. Agressioon Ukraina vastu tõestab, et Venemaa Föderatsioon on valmis võtma riske, ja seetõttu tuleb valmis olla Venemaa Föderatsiooni valearvestusteks. Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks kasutab Venemaa Föderatsioon üha enam sõjalisi vahendeid, sh tuumaähvardusi. “. 3. Teeme ettepaneku muuta eelnõu lisa „Julgeolekupoliitika alused 2022“ punkti 16 ja sõnastada see järgmiselt: „16. Balti riikide jaoks suurendab täiendavalt sõjalist ohtu Venemaa Föderatsiooni mõjuvõimu ja sõjalise kohalolu laiendamine Valgevenes. Läänele tervikuna suurendab ohtu julgeolekule ja stabiilsusele Venemaa Föderatsiooni mõjuvõimu kasv või selle kasvatamise katsed Euroopa Liidus, Balkani riikides, Moldovas ja Gruusias. Venemaa Föderatsiooni jaoks on strateegiliste piirkondadena kasvanud ka Aafrika ja Arktika osatähtsus.“. 4. Teeme ettepaneku muuta eelnõu lisa „Julgeolekupoliitika alused 2022“ punkti 27 ja sõnastada see järgmiselt: „27. Pingelisemaks muutunud julgeolekukeskkonnas tuleb suurendada kogu riigi ja elanikkonna kriisikindlust. Riigikaitse mittesõjaliste võimete eesmärgipäraseks ja pikaajaliseks arendamiseks kindlustatakse püsiv rahastamine riigi eelarvestrateegias julgeoleku ja riigikaitse Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 kindlustatakse püsiv rahastamine riigi eelarvestrateegias julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonnas julgeolekupoliitika kõiki tegevusvaldkondi katvate programmide koostamise ja elluviimisega, lähtudes ohustsenaariumide põhjal koondatud võimevajadustest.“. Selgitus: Riigieelarve seaduse § 19 lg 1 kohaselt on programm üks strateegilistest arengudokumentidest. Eelnõus pakutud sõnastust on võimalik tõlgendada kui kavatsust fikseerida Riigikogu tasemel ära julgeolekupoliitikasse panustavate programmide arv ja nimetus, ehk piirata oluliselt VV võimalusi programmide arvu ning sisu otsustamiseks. 5. Teeme ettepaneku muuta eelnõu lisa „Julgeolekupoliitika alused 2022“ punkti 28 ja sõnastada see järgmiselt: „28. Venemaa Föderatsiooni sõjalisest ohust tulenevalt on sõjalise riigikaitse kulude tase vähemalt 3% SKPst, millele lisandub Eesti kui vastuvõtva riigi kulude rahastamine.“. 6. Teeme ettepaneku muuta eelnõu lisa „Julgeolekupoliitika alused 2022“ punkti 54 ja sõnastada see järgmiselt: „54. Eesti sõjaline kaitse on üles ehitatud territoriaalkaitse põhimõttel. Eesti lähtub arusaamisest, et Balti riigid on üks operatsiooniala.“. 7. Teeme ettepaneku muuta eelnõu lisa „Julgeolekupoliitika alused 2022“ punkti 55 ja sõnastada see järgmiselt: „55. Eesti kaitsevõime tugevdamiseks arendame sõjalisele nõuandele tuginedes, kiirendatult ja täies mahus välja sõjalised üksused ja võimed, mis on mehitatud, välja õpetatud ja regulaarse harjutamisega tagatud, varustatud, relvastatud ja varudega kindlustatud. Selleks arendab Eesti reservüksustele ja alalises valmiduses olevatele üksustele tuginedes nii manööver- kui ka maakaitseüksusi, mis on suutelised vastast tõkestama ja tõrjuma.“. 8. Teeme ettepaneku muuta eelnõu lisa „Julgeolekupoliitika alused 2022“ punkti 56 ja sõnastada see järgmiselt: „56. Eesti sõjalise kaitse tõhusaks planeerimiseks ja ohtude ennetamiseks on oluline olukorrateadlikkuse tagamine, võimalikult varajane eelhoiatus, võimekas luure ja vastuluure ning liitlastega ühine ohupilt. Eelhoiatus toetab õigeaegset otsustamist ja otsuste kiiret elluviimist, mis on esmatähtis nii kaitsevalmiduse saavutamiseks kui ka kogu riigi ohule vastamiseks ettevalmistamisel.“. 9. Teeme ettepaneku muuta eelnõu lisa „Julgeolekupoliitika alused 2022“ punkti 59 ja sõnastada see järgmiselt: „59. Eesti kaitse alustalaks on ühiskonna kõrge kaitsetahe, mille edendamine on valdkondade ülene jõupingutus. Eestis väärtustatakse riigikaitsjaid ning kodanike, erasektori ja laiema ühiskonna panust riigikaitsesse. Selle tagamiseks laiendatakse nii sõjalistel kui mittesõjalistel viisidel riigikaitsesse panustamise võimalusi ning teadlikkust.“. 10. Teeme ettepaneku muuta eelnõu lisa „Julgeolekupoliitika alused 2022“ punkti 60 ja sõnastada see järgmiselt: „60. Liitlaste panus terviklikku NATO kaitselahendisse Eestis ja Balti riikides ning sõjaliselt otstarbekas kohalolek on oluline osa sõjalisest kaitsest. Võtmeliitlaste sõjaline kohalolek ja tegevus Eestis peab olema järjepidev ja planeeritud ning väed peavad olema varudega kindlustatud ja suutelised tegutsema koos Eesti üksustega.“. 11. Teeme ettepaneku muuta eelnõu lisa „Julgeolekupoliitika alused 2022“ punkti 65 ja 2 (3) 11. Teeme ettepaneku muuta eelnõu lisa „Julgeolekupoliitika alused 2022“ punkti 65 ja sõnastada see järgmiselt: „65. NATO peaülesande – usutava kollektiivkaitse – kindlustab Madridi tippkohtumisel kokku lepitud tugevdatud kaitsehoiaku elluviimine, kaitsekulude ja -investeeringute kasv kõikides liikmesriikides, kiire poliitiline ja sõjaline otsustusprotsess ning NATO heidutus- ja kaitsehoiak, mis põhineb ohule vastavatel konventsionaalsetel, raketikaitse- ja tuumavõimetel. NATO tugevus seisab liitlasriikide ühtsusel ja transatlantilise sideme tugevusel.“. 12. Teeme ettepaneku muuta eelnõu lisa „Julgeolekupoliitika alused 2022“ punkti 67 ja sõnastada see järgmiselt: „67. Venemaa Föderatsiooni agressiooni ohvriks langenud Ukrainat peavad kõik samameelsed riigid toetama kestvalt ja vajalikus ulatuses nii poliitiliselt, sõjaliselt kui ka majanduslikult. Eesti huvides on aidata Ukrainal sõda võita ja säilitada iseseisvus ning taastada territoriaalne terviklikkus. See aitab tagada reeglitel põhineva maailmakorra püsimise. Eesti toetab Ukraina liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga. Selleks on Eesti Ukraina ülesehitamisel diplomaatiliselt aktiivne, annab kaitsealast abi, osaleb sõja tagajärjel hävitatud taristu taastamisel, pakub oskusteavet Ukraina riigi ja majanduskeskkonna arendamiseks. Eesti annab humanitaarabi enimkannatanud Ukraina piirkondadele.“. 13. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja punkti 5 kahe terminiga järgmistes sõnastustes: „Kaitsetahe – üksikisiku ja kogu elanikkonna väärtustele tuginev hoiak ja valmisolek panustada laiapindsesse riigikaitsesse.“; „Tugevdatud kaitsehoiak (forward defence) – NATO idatiiva sõjaliseks kaitseks vajalik hulk vägesid, liitlaste eelpaigutatud varustust ja kaitselahendisse integreeritud liitlaste tugevdusvägede kõrge valmisolek siirda aegsasti ohupiirkonda, saavutamaks täielik kaitsevalmidus enne agressori võimalikku rünnakut.“. 14. Teeme ettepaneku muuta eelnõu seletuskirja punkti 5 järgmises sõnastuses: „Territoriaalkaitse – sõjalise riigikaitse põhimõte ja sellest lähtuv tegevuste kogum, mille eesmärk on kujundada sõjateatrit, sh kulutada vastast, kaitsta võtmetähtsusega objekte ja ühendusteid, toetada elanike kaitset kogu riigi territooriumil kogu konfliktispektri ulatuses.“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Janeli Harjus [email protected] 3 (3)