Ida-Viru maakonna kohalike omavalitsuste ühispöördumise taastuvenergia kasutamisest ja arendamisvõimalustest Ida-Virumaal seoses rohepöörde elluviimisega

Pr Kaja Kallas Peaminister [email protected] 25.01.2023 nr 4-2/2 Ida-Viru maakonna kohalike omavalitsuste ühispöördumine taastuvenergia kasutamisest ja arendamisvõimalustest Ida-Virumaal seoses rohepöörde elluviimisega Austatud proua peaminister Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seab Eesti endale eesmärgiks olla aastaks 2050 konkurentsivõimeline, teadmiste põhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik. Kliimamuutused on meie reaalsus ja nende mõju on inimeste elukvaliteedile, ettevõtluskeskkonnale ja selle konkurentsivõimele ning elusloodusele. Käesoleval ajal koostatakse „Rohepöörde tegevusplaani 2023-2025“, mis on raamistik neile tegevustele, mis on vajalikud pikaajaliste keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Rohepöörde tegevusplaan on seotud oluliste valdkonda mõjutavate Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste valdkondlike strateegiliste dokumentidega. Rohepööre on valdkonnana horisontaalne, mõjutades läbivalt kõiki eluvaldkondi. Rohepoliitika tegevusplaanis kavandatakse kokku leppida olulised pidepunktid pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Koostatav rohepöörde tegevusplaan toob välja, et kliimamuutuste ja elurikkuse kao pidurdamiseks on vajalik teha süsteemne muutus mitmetes olulistes valdkondades, sh mis on seotud energiatootmise ning energiakasutuse vähendamisega. Tegevusplaanis kirjeldatakse, et Eesti suurim energeetikasektori väljakutse lähiaastatel on kliimaneutraalsusesse panustava energiasüsteemi kujundamine. Plaan toob rõhutatult välja, et Eesti eesmärk on aastaks 2030 toota taastuvatest allikatest elektrit sama palju, kui on riigisisene tarbimine. See tähendab, et aastaks 2030 on 65% kogu Eestis toodetavast energiast pärit taastuvatest allikatest. Energeetikavaldkonna eesmärk on taastuvelektri tootmine 100% tarbimise mahust aastaks 2030. Rohepöördega seotud muudatustega on väga tihedalt seotud üleminek fossiilsetel maavaradel põhinevalt majanduselt taastuvenergiaallikatele tuginevale majandusele. Eestis on kõige enam fossiilsete kütustega seotud piirkond Ida-Virumaa. Seetõttu on eriti oluline Ida-Virumaa jaoks täita taastuvatest allikatest elektri tootmise eesmärki. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pöördus detsembris 2020 kohalike omavalitsuste poole seoses kohalike omavalitsuste üldplaneeringute ja seal taastuvenergia tootmiseks vajalike alade leidmisega. Kirjas tuuakse välja, et omavalitsuste roll on oluline taastuvenergia arendamisel, et saavutaksime ühiseid riiklike eesmärke, aga ka selleks, et parandaksime elektri varustuskindlust ning elavdaksime majandust uute investeeringutega. Kirja lisana oli esitatud kaart, kus suur osa Ida-Virumaast on välja toodud kui tuuleparkide arendamiseks mittesobilikud alad. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pöördus juunis 2021. aastal kohalike omavalitsuste poole andes teada, et hiljuti tegi Vabariigi Valitsus otsused, mis leevendavad riigikaitselisi kõrguspiiranguid tuuleenergeetika kavandamisel veelgi rohkemates omavalitsustes. Rõhutatakse veel, et omavalitsuste roll on taastuvenergia arendamisel väga oluline, et saavutaksime ühiseid riiklike eesmärke, aga ka selleks, et parandaksime elektri varustuskindlust ning elavdaksime majandust uute investeeringutega. Kahjuks lisatud andmetes jääb siiski suur osa Ida-Virumaast alasse, mis on tuuleparkide rajamiseks mittesobilikud alad. Narva linn koostab üldplaneeringut 2035+, mille lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse raames kaastati arvamuse avaldamiseks ka Kaitseministeerium. Oma kirjas toob ministeerium välja järgmist: „Arvestades viimastel aastatel tehtud analüüside tulemusi, on Kaitseministeerium seisukohal, et Narva linna territooriumil, sealhulgas maakonnaplaneeringus tähistatud kõrge tuulepotentsiaaliga alal, ei ole elektrituulikute püstitamine ka tulevikus võimalik, kuna mistahes kõrgusega elektrituulikud Narva linna territooriumil vähendavad oluliselt riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Sama seisukohta väljendab kohalikele omavalitsustele, sealhulgas Narva linnale, saadetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 01.06.2021 kiri nr 17-7/2021/3487-1 „Tuuleenergeetika ja üldplaneeringud“, milles tutvustatakse ja selgitatakse võimalusi tuuleenergeetika kavandamiseks Eestis. Kirjas on esitatud skemaatiline kaart, millel on näidatud maa-alad, kus pärast riigikaitseliste kompensatsioonimeetme käivitumist (eri piirkondades eeldatavalt 2024. ja 2025. aastal) on võimalik elektrituulikute rajamine ning kus leevenevad senised kõrguspiirangud. Antud kirjast nähtub, et ka kavandatud kompensatsioonimeetmete rakendumisel piirangud Narva linnas paraku ei leevene ning ka edaspidi ei saa Narva linna territooriumile elektrituulikuid püstitada.“ Antud vastust saab laiendada kogu Ida-Virumaa territooriumi kohta, mida näidatakse tuuleparkide rajamiseks mittesobiliku alana (so on üle poole Ida-Virumaa territooriumist). Samas kirjas toob Kaitseministeerium arvestamiseks välja „Üldplaneeringus päikeseelektrijaamade (PEJ) rajamise tingimuste hulgas palume kajastada nõuet, et PEJ peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele. Nõuetele mittevastavad PEJ-d võivad vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Lisaks palume sätestada tingimus, et kõigi üle 50 kW võimusega PEJ –de planeeringud ning projekteerimistingimuste või ehitusloa eelnõud tuleb ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 alusel kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kuna sõltuvalt asukohast ja võimsusest võivad sellised PEJ-d Narva linna territooriumil vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Soovitame 2 selliste PEJ-de rajamise soovi korral alustada koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases PEJ kavandamise etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselased tingimused ja võimalused.“ Kaitseministeerium pöördus aprillis 2022 Ida-Virumaa omavalitsusjuhtide poole andes teada, et riigikaitseliste ehitiste töövõimet mõjutavad teatud tehniliste parameetritega päikeseelektrijaamad, mis olulisel määral vähendavad riigikaitselise raadiosüsteemi töövõimet. Raadiosüsteem on osa eelhoiatusesüsteemist ning omab olulist tähtsust nii Eesti kui ka kogu Põhja-Atlandi Lepinguorganisatsiooni julgeolekule. Anti teada, et kiirgusmüra probleem tekib elektrienergia suurtootmisel üle 50 kW võimsusega päikeseelektrijaamadega. Seetõttu on ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 ja kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 "Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta" § 6¹ lõike 2 alusel vajalik nende rajamine raadiosüsteemi piirangualasse kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kes võib riigikaitselistel kaalutlustel päikeseelektrijaama rajamise kooskõlastamisest keelduda. Samas kirjas toodi välja, et Takistusi ei teki kuni 25 kW võimsusega päikeseelektrijaamadega, kus elektrienergiat toodetakse kodumajapidamiste omatarbeks ja mis on ühendatud kuni 0,4 kV madalpinge jaotusvõrguga. Samuti ei sea Kaitseministeerium piiranguid antud piirkondades kuni 50 kW päikeseelektrijaamadele, kasutamiseks väiketootmise ettevõttele ja korterühistule, mis on ühendatud kuni 0,4 kV madalpinge jaotusvõrguga. Narva linnavalitsuse ametnikel toimus seoses üldplaneeringu koostamisega töökoosolek Kaitseministeeriumi esindajaga 5. jaanuaril 2023, kus peamiseks arutelu teemaks oli nende poolt esitatud tingimuste täitmine üldplaneeringus ja täpsemalt alade määratlemine, millistes piirkondades on kindlasti keelatud või kus võib olla lubatud üle 50kW võimsusega PEJ-de rajamine. Koosoleku tulemusena esitas Kaitseministeerium suuliselt seisukoha, et nende poolt tellitava uuringu alusel ei kooskõlastata edaspidi üle 50 kW võimsusega päikeseelektrijaama kogu Narva territooriumil ja tõenäoliselt hõlmab see keeld suuremat osa Ida-Virumaast. Rajada võib ilma kooskõlastuseta kuni 25kW päikesepargi (suurema elamu või paari elamu energiavajadust kattev maht) ja kooskõlastades kuni 50kW päikesepargid, mida võib lubada korterelamute ja väiksemate äride energiakasutuse vajaduse rahuldamiseks. Näiteks Narvas lasteaia Põngerjas energiatarbimine on 518 MWh/a. Hoone renoveerimisplaani kohaselt oli kavandatud hoone soojustamine ja päikesepaneelide paigaldamine võimsusega 64kW. Saavutatud oleks sellega energiatõhususarv B. Vastavalt kehtivatele ehitusseadustikule on kohustuslik täita hoonete kavandamisel või olulisel rekonstrueerimisel hoonete energiatõhususe miinimumnõudeid. Vastavalt ehitusseadustiku §63 lg 2 „Energiatõhususe miinimumnõuded on olemasolevate või ehitatavate hoonete summaarse energiatarbimise piirmäärad, mis lähtuvad hoone kasutamise otstarbest ja arvestavad tehnilisi näitajaid, hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavatele tehnosüsteemidele esitatavaid nõudeid või tingimusi taastuvenergia 3 kasutuselevõtuks.“ Vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ §6 lg1 ütleb, et liginullenergiahoone on energiatõhusate ja taastuvenergiatehnoloogia lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone. §2 lg 7 „Lokaalne taastuvenergia käesoleva määruse tähenduses on hoones, kinnistul või hoone lähiümbruses päikese-, vee-, pinnase- või tuuleenergiast toodetud elekter või soojusenergia“. Vastavalt §20 lg 2 „ Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku kasutuses või omandis oleva sisekliima tagamisega hoone peab vastama liginullenergiahoonele esitatud nõuetele, kui hoone ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2018. aasta 31. detsembrit.“ Tuginedes eelnevale informatsioonile pöördume teie poole mure ja küsimusega, milliste lokaalsete taastuvenergia lahendustega (määruses toodud päikese- vee-, pinnase või tuuleenergia) näeb riik edaspidi nii riigi kui kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik- õigusliku juriidilise isiku kasutuses või omandis olevate sisekliima tagamisega hoonete rajamist liginullenergiahoonetena Ida-Virumaal piirkondades kus päikese ja tuuleenergia kasutamine on keelatud ning millist mõju avaldab see nii kohalike omavalitsuste eelarvele kui ka hoonete ümbruses asuvale avalikule ruumile, kui kasutada on võimalik ainult pinnasest või veest energiatootmise lahendusi. Ja kõige olulisem küsimus, kuidas näeb riik rohepöörde energeetikavaldkonna ühe olulisima eesmärgi - taastuvelektri tootmine eesmärgi täitmist Ida-Virumaal tervikuna ja piirkondades kus on keelatud edaspidi nii tuuleenergia- kui ka päikeseenergia baasilt energiatootmise lahendused. Lugupidamisega Tauno Võhmar, Alutaguse vallavanem (allkirjastatud digitaalselt) Maris Toomel, Jõhvi vallavanem (allkirjastatud digitaalselt) Kristiine Agu, Kohtla-Järve abilinnapea, linnapea asendaja (allkirjastatud digitaalselt) Marja-Liisa Veiser, Lüganuse vallavanem (allkirjastatud digitaalselt) Katri Raik, Narva linnapea (allkirjastatud digitaalselt) Maksim Iljin, Narva-Jõesuu linnapea (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Kalberg, Sillamäe linnapea (allkirjastatud digitaalselt) Eve East, Toila vallavanem (allkirjastatud digitaalselt) Koopia: Majandus- ja taristuminister, Kaitseminister, Riigihalduse minister 4