Haljala-Kukruse REP juhtrühma protokoll nr 2

PROTOKOLL nr 2 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ja KSH programmi koostamine Teema : Juhtrühma koosolek Kuupäev : 09.01 kl 1 2 : 3 0 – 14: 0 0 Asukoht : Rahandusministeerium, MS Teams Protokollija : Sander Lõuk Osalejad : Anne Martin – Rahandusministeerium Heddy Klasen – Rahandusministeerium Eleri Kautlenbach – Rahandusministeerium Kadi-Kaisa Kaljuveer – Rahandusministeerium Janika Merisalu – Rahandusministeerium Tiit Toos - Rahandusministeerium Kadri Auväärt – Kaitseministeerium Margit Tennokene – Keskkonnaministeerium Johanna Jõekalda – Kultuuriministeerium Janek Kivi – Põllumajandus- ja Toiduamet Peep Vassiljev – Lääne-Viru maa O mavalitsuste L iit Kaie Kruusma a – Transpordiamet Anu Lil l ak – Muinsuskaitseamet Maarja M o ks – Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve A met Irma Pakkonen – Keskkonnaamet Maret Vildak – Keskkonnaamet Liisu Tamm – Terviseamet Reet Roosalu – Maa-amet Agu r Tehver – Politsei- ja Piirivalveamet Janne Tamm – Eesti Geoloogiateenistus Triin Lepland – Skepast&Puhkim OÜ Aide Kaar – Skepast&Puhkim OÜ Sander Lõuk – Skepast&Puhkim OÜ Järgmine koosolek : a prill-mai Rahandusministeerium tutvustas toimunud arenguid ja plaanitava id tegev usi , sh avalikustamise ajakava. Konsultant tutvustas lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmile tehtud ettepanekuid ning arutati tekkinud küsimusi. Ettekande s laidid on lisatud protokollile. Kohtumisel arutatud teemad: Tehti ettepanek, et 2+2 trassi võiks välja ehitada etapiviisiliselt , sh ristmikulahendused võiks ehitada hiljem (nt vastavalt liiklussagedusele) . Tellija poolt s elgitati, et vastav info mida ja millal täpsemalt tegema hakatakse, saab kajastatud planeeringu elluviimise tegevuskavas, mis on osa detailsest lahendusest. Tehti ettepanek tee - ehitusel mullete puhul ära kasutada aherainet, mis on end hästi tõestanud. Keskkonnaeksperdi sõnul toetab ka KSH programm ringmajandust (sh aheraine kasutamist). Nt RB Harjumaa lõikude puhul on KSH raames põhjalikult läbi analüüsitud aheraine kasutamine ning leitud, et see on keskkonna aspektist mõistlik. Konsultant tutvustas juhtrühma poolt lähteseisukohtadele ja KSH programmile tehtud ettepanekuid . Suurem osa märkustest olid teksti täiendused ning need viiakse materjalidesse sisse. REP-i menetluse küsimus. Keskkonnaamet täpsustab konsultandi selgituse järgselt , et protsess on neile arusaadav. Konsultant vaatab materjalid täiendavalt üle ning korrigeerib sõnastust selliselt, et tuleks selgelt välja mõte - KSH programmi ei koostata mitu korda. KSH eksperdi pädevuse küsimus. Rahandusministeeriumi hinnangul on hetkel kasu tatav käsitlus sobilik, kuid eemaldada tuleks viide juhendile. Ei ole vaja selgitada, miks pole eksperte nimeliselt välja toodud (st ei saa mitme-etapiliste hangete puhul välja tuua). Keskkonnaameti ettepanek on, et „omab vastavat haridust“ puhul kasutada sarnaselt Saaremaa püsiühenduse töös kasutatud sõnastusega. Vaja oleks praegusest sõnastusest minna detailsemaks. Sõnastust täpsustatakse koostöös Tellija, konsultandi ja vajadusel Keskkonnaameti vahel. Lähteülesannete ja aluskriteeriumite tutvustus. Arutati geoloogilise uuringu ja a ltkaevandatud alade käsitlus e vajadust . Eraldiseisvat uuringut kogu 70 km maanteelõigu kohta asukohavaliku etapis ei plaanita . Pigem on tegemist detailse lahenduse etapiga teemaga, kus selgub täpsem ala ja uuringuvajadused . Uuringuvajadus võib tekkida konkreetse altkaevandatud ala puhul ja see teema on juba KSH programmis ning võrdluskriteeriumites kajastatud. Tehti ettepanek, et I kaitsekategooria liikide alad tuleks kõik rangelt välistada, kuna nende puhul pole võimalik leevendusmeetmeid kaaluda. Keskkonnaministeeriumi hinnangul tuleks leevendusmeetmete kasutamiseks seadust muuta. Kõiki kriteeriume, mille puhul on leevendusmeetmed võimalikud, on hetkel mittevälistavatena käsitletud. Kui kompenseerida pole võimalik, siis tuleb ka need välistada. Keskkonnaministeerium annab lähipäevil tagasisidet ja vaatab üle , et koostatav dokument oleks seadusandlusega kooskõlas. Keskkonnaamet tõi välja, et lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmile 10 päeva lõpliku tagasiside saamiseks on liiga lühike ajaperiood, et kaasa t a lisaks ka eri valdkondade spetsialiste. Rahandusministeerium kinnitas, et juhtrühma liikmed võivad jooksvalt märku anda ja projektijuhiga suhelda, kui on küsimusi ning täiendusettepanekuid. Lisaks on võimalik p uuduoleva valdkondlike ekspertide tagasiside anda ka lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikustamise käigus.