Pöördumise edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 23.01.2023 nr 7-5.6/23-00146-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud Tapa abivallavanema pöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Kaitseministeerium Rahandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  From: Andrus Freienthal <[email protected]> Sent: Thursday, January 19, 2023 5:55 PM To: Kaja Kallas <[email protected]>; [email protected]; Riina Sikkut <[email protected]>; Kristjan Järvan <[email protected]>; Riina Solman <[email protected]> Subject: Ettevõtluse suunamine ja arendamine väikelinnades ja regioonides Tere! Austatud proua Peaminister! Lugupeetud ministrid! Olen ka varem kõikvõimalikel kohtumistel riigitasandi poliitikutega rääkinud sellest, et meie regioonides ja väikelinnades ei ole piisavalt ettevõtlust. Sellest tulenevalt pole ka piisavat tööhõivet ja tulusid nii elanikel kui ka kohalikel omavalitsustel. Möödunud valimiste ajal ja järel pidasime selleteemalist kirjavahetust ka pr. Peaministriga. Miks ma sellest räägin ja kirjutan?! Aga seetõttu, et olin ja jään selle juurde, et kogu riigielu aluseks on tugev majandus, mida meil kahjuks veel pole. Kohalikel omavalitsustel ei jätku vahendeid olemasoleva infrastruktuuri korrashoiuks ja vajaliku uue infra rajamiseks: teed, tänavad, kõnniteed, tänavavalgustus, hoonete energiasääst, väljakute ja haljastute korrastamine, muud kommunikatsioonid. Seotult meie liitlaste väeüksuste kohaloluga Tapal külastavad meie linna välisriikide riigipead, valitsusjuhid, kaitseministrid, väejuhid. Me oleme tänavaid rekonstrueerinud, aga vahendite nappuse tõttu pole me suutnud korda teha kõiki tänavaid, s.h. neid, mida mööda sõidavad välisdelegatsioonid. Neile jääb seega kohati mulje Tapast kui kehvade tänavatega linnast. Aga ka kohalikud elanikud väärivaid head ja kaasaegset elukeskkonda. On juba alanud valimiskampaania ja kõik poliitilised jõud räägivad üksteise võidu sellest, kuidas jagada ümber olemasolevaid vahendeid, kuid keegi ei räägi sellest, kuidas suurendada riigi tulusid ehk rikkust. Põhiteema näib olevat see, kuidas suurendada riigi poolt makstavate erinevate toetuste nimekirja ja toetuste suurust, isegi, kui tegemist on laustoetustega, mitte vajadusepõhiste toetustega. Seejuures näib nii, et keegi ei mõtle sellele, kust see raha võetakse kõigi nende toetuste jaoks. Sageli aga pole meie inimestele vaja toetusi, vaid vaja on eelkõige väikelinnadesse innovaatilisi, kaasaegseid, hästitasustatud töökohti (see on lugu õngest ja kalast). Jah, te võite mulle vastata, et milles asi, looge töökohti oma väikelinnades! Jah, hästi, aga probleem on selles, et ettevõtjateks sobivaid inimesi on ühiskonnas max 10% ning reeglina need inimesed juba tegutsevad ettevõtluses. Seejuures palju on väga väikeseid ettevõtteid, kust laekub ka vähe makse. Seega, kohalik potentsiaal ettevõtluse arendamiseks on ammendatud ning tuleks tegeleda kas riigisiseste suurinvestorite või veel parem, välisinvestorite suunamisega Tallinnast ja selle lähiümbrusest välja. See aga pole jõukohane kohalikele omavalitsustele, seda peab tegema keskvalitsus. Ettevõtlust ei saa suunata ükskõik missugusesse asukohta sunnimeetoditega, Vabariigi Valitsusel tulebki leida meetodid ja võtted, kuidas tulemus saavutada. Mõte on selles, et teeme kõik riiklikud ja kohalikud võimalused ja vajadused selgeks ning juhul, kui riigil on võimalus suunata investeeringuid erinevatesse valdkondadesse meie KOV-ides, siis ka tehtaks seda. Näiteks, Läti hakkab koostöös Soome Patriaga kokku panema PASI soomukeid ning ei tee seda mitte Riias, vaid Cesises! See on täiesti selgelt Läti keskvalitsuse regionaalpoliitika. Meil aga Go Group (Go Craft) hakkab remontima militaartehnikat Tallinnas, mitte Tapal Miks?! Suure tõenäosusega korraldas KaitseMin. või RKIK vastava hanke. Härra kaitseminister, aga miks ei võinud hange ette näha remondikohana Tapat? Meil on siin tööstusküla, kus on vajalik infra olemas ning on nii riigile kuuluv, kui ka vallale kuuluv vaba maa. On masinaehituse kogemustega töötajaid, nii insenere, kui töölisi. Nüüd tekib Tallinnas juurde töökohti, kus neid on isegi palju ning militaartehnikat hakatakse vedama Tapalt Tallinna remonti!? Kui Tapal hakati 2014 laiendama Kaitseväe linnakut ja rajama lähiharjutusala, siis olid Tapa volikogus sagedased külalised nii järjestikused kaitseministrid ja kantslerid, kui muud asjamehed. Nüüd aga on huvi soikunud. Tapa vald aga tahab saada Kaitseväe kohalolekust maksimumi. Seejuures mitte ainult sõjaväelasi kaubanduskeskuste klientidena, vaid ka tootmises töökohti meie inimestele. Tapalt sõidavad sajad inimesed iga päev Tallinna tööle, paljud neist töötaksid Tapal, kui oleksid töökohad. Palun tegelege ettevõtluse arendamisega regioonides, sest nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste kolm tähtsaimat ülesannet on: 1.ettevõtluse arendamine, 2.ettevõtluse arendamine, 3.ettevõtluse arendamine. Alles pärast ettevõtluse tekitatud jõukust saab rajada infrat, arendada haridust ja kultuuri, ehitada üles riigikaitse, tagada sotsiaalabi. Lugupidamisega Andrus Freienthal abivallavanem 322 9655, 5918 2790 [email protected] Pikk 15, 45106 Tapa 322 9650, [email protected] www.tapa.ee TAPA VALLAVALITSUS  10.01.23 08:51 GALERII ⟩ Eestis avati militaartehnika remondi- ning tootmishall T, 10.01.2023 Ilm Horoskoop Tellimine Kuuluta Reklaam Toimetus Klienditugi Te Podcast Eesti Maakonnalehed Tänane leht Valimised 2023 Ristsõna Sudoku Mahjong Minu lood Postimees Eesti GALERII ⟩ Eestis avati militaartehnika remondi- ning tootmishall Tairo Lutter, Postimees Kuula 30. november 2022, 14:45 Sõda Eesti Maailm Majandus Sport Arvamus Kultuur TV Elu24 Tervis Veel Eestis avati militaartehnika remondi- ning tootmishall 25 pilt Go Craft on esimese ja ainsa eraettevõttena Eestis valmis ehitanud kaasaegse relvaseadusele vastava militaartehnika remondi- ning tootmishalli. Esimese suure tööna algab hallis Eesti Kaitseväe soomustransportööride CV90 ja liikursuurtükkide K9 ümberehitus. Remondihalli avasid pidulikult kaitseminister Hanno Pevkur (RE) ning Go Groupi nõukogu liige Tiit Pruuli. Ürituse osana tehakse hoones https://www.postimees.ee/7660032/galerii-eestis-avati-militaartehnika-remondi-ning-tootmishall 1/5 10.01.23 08:51 GALERII ⟩ Eestis avati militaartehnika remondi- ning tootmishall tutvustavaid ringkäike ning Go Group annab Ukrainale kingitusena üle SISU veoki. «Mul on hea meel, et meil on Eestis nüüdsest olemas esimene erasektori partner, kes on saanud valmis relvaseaduse nõuetele vastava soomusmasinate töökoja väljapool kaitseväge, kus eraettevõtted saavad relvi ja relvasüsteeme integreerida, neid hooldada ja remontida,» ütles Pevkur. «Selliseid keerukaid integratsiooni- ja arendustöid ei ole Eestis varem tehtud nagu Go Craft teeb toetussoomukite ja K9 ümberehitusel. Kaitsetööstuse arendamise mõttes on oluline just see, et ettevõte ei tee töid üksi, vaid kaasatud on ka teised partnerid. Teenus on kaitseväele lähemal ja koha peal võtta,» lisas minister. Go Groupi nõukogu liige Tiit Pruuli sõnas, et militaartehnika remondihall on olnud ettevõtte strateegilistes kavades mitu aastat, ent Ukrainas toimuv on andnud sellele veelgi suurema tähenduse ja mõõtme. «Tänases maailmas pole midagi tähtsamat kui turvalisus. Seega on ka Eesti esimese eraomandis militaartehnika remondi- ja tootmishalli avamine üks väike, aga oluline osa meie kõigi turvatunde loomisel,» rääkis Pruuli. «Soovime halli avamise ning siinsete töödega olla usaldusväärsed partnerid nii Eesti Kaitseväele kui ka lähinaabrite relvajõududele ning vajadusel ka Eestis baseeruvatele NATO vägedele.» Eesti esimese erakätes oleva militaartehnika remondihalli on rajanud Go Groupi kontserni tütarettevõte Go Craft. Tootmiskompleksi pind on 1500 m2 ning see on ehitatud vastavalt kõikidele relvakäitlemise turva- ja ohutusnõuetele. Hoones on võimalik sõltuvalt masinate või tehnika suurusest kasutada kuni 10 töökohta, soetatud remonttöödeks vajalik tehnika ning rajatud ka eraldi relvasüsteemide värvikamber. «Ukraina sõda näitab veelkord, et kriisiolukorras või nendeks valmistumisel saadab edu neid, kes teevad koostööd ja hoiavad üksteise usaldust. Seda nii riigi, kogukonna kui eraettevõtetega,» selgitas Pruuli. Nimelt on nad sõlminud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega lepingu 37 soomustransportööri CV90 ümberehituseks ja remondiks ning 24 liikursuurtüki K9 modifitseerimiseks ja eestindamiseks. «Nendeks aga ka järgmisteks töödeks olemegi investeerinud sellesse halli, mis võimaldab ka kriitilisel ajal leida siitsamast operatiivseid lahendusi masinate remondi või ümberehituse korraldamisel. Usun, et just erasektori senisest oluliselt suurem kaasamine on käimapanev jõud Eesti kaitsetööstuse edasisel edendamisel,» ütles Pruuli. Militaartehnika remondi- ja tootmishalli ehitamine algas möödunud aasta sügisel ning värskelt, 22. novembril sai Go Craft selle kasutamiseks ka ametliku relvakäitlemisloa. Ettevõtte investeeris remondi- ja tootmishalli rajamisse ning turvasüsteemi tagamisse ligi 4 miljonit eurot. Soovitame lugeda https://www.postimees.ee/7660032/galerii-eestis-avati-militaartehnika-remondi-ning-tootmishall 2/5 10.01.23 08:51 GALERII ⟩ Eestis avati militaartehnika remondi- ning tootmishall TARTU POSTIMEES Tartu abilinnapea Gea Kangilaski astub tagasi, kandideerib Eesti 200 nimekirjas EESTI «Ukraina asemel Aafrika.» Eesti arenguabi eksjuhile maksis ametikoha idasuuna hooletusse j ARVAMUS VALIMISED 2023 ⟩ Eesti seisukoht ei saa olla ELi uuendamise vastustamine GALERII Kaitseliidu ülem tulistas lasketiiru avatuks Postimees Eesti Tänavune aasta kala on merisiig BNS Kuula 10. jaanuar 2023, 07:35 Tänavune aasta kala on merisiig Merisiig võib osutuda aasta kalaks. F Ajakirja Kalastaja eestvedamisel ning internetis toimunud rahvahääletuse tulemusena valiti 2023. aasta kalaks merisiig. «Merisiig väärib tähelepanu mitmel põhjusel. Esiteks on seda kala hakatud viimastel aastatel rohkem uurima ja tänu kalateadlastele saame temast aina rohkem teada. Teiseks on merisiiga hakatud kasvatama ja ta on meie toidulauale tagasi jõudnud,» ütles aasta kala valimise ellukutsuja, ajakirja Kalastaja vastutav väljaandja Hanno Kask. https://www.postimees.ee/7660032/galerii-eestis-avati-militaartehnika-remondi-ning-tootmishall 3/5 10.01.23 08:51 GALERII ⟩ Eestis avati militaartehnika remondi- ning tootmishall Lõhilaste sugukonda kuuluv merisiig elab Eestis pea kõikjal rannikumeres, samuti jõgedes kudeva vormina Pärnu ja Narva ning vähemal määral teistes Põhja-Eesti suuremates jõgedes. Merisiig koeb oktoobrist detsembrini, ent kliima soojenemine talle hästi ei mõju – soe hilissügis kahjustab marja haudumist, pehme talv ja jahe kevad aga tingivad liiga varajase koorumise ning jätavad vastsed nälga. Kudemistingimuste halvenemise, ülepüügi ja hüljeste tagajärjel on merisiia saagikus varasemate kümnenditega võrreldes kordades vähenenud. Piirkonna siiasaake hoiavad paljuski üleval soomlased, kes merisiiga regulaarselt Soome lahte juurde asustavad. Eestis asustatakse merisiiga Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Põlula Kalakasvanduse poolt peamiselt Pärnu jõkke ning kohalike kalurite eestvedamisel vähesel määral ka Hiiumaa ümbrusesse. Suurim Eestist püütud merisiig tabati 1969. aastal Väikesest väinast, see kala oli 63 sentimeetrit pikk ning ja kaalus 5,2 kilogrammi. Igapäevaselt saadakse kuni 800 grammi kaaluvaid isendeid. Siig oskab hästi seisevpüüniseid vältida, seetõttu on tema püügiks loodud eriliste nööride ja linaga võrgud. Spordikalana on merisiig au sisse tõusnud alles viimase paarikümne aasta sees, harrastuskalastajad püüavad teda lisaks võrkudele ja põhjaõngega. Et iga merisiig saaks oma elus vähemalt korra kudeda, kehtib tema püügil alammõõt 35 sentimeetrit. Toidulaual on õrna lihaga merisiig kõrgelt hinnatud ja väga maitsev delikatesskala, mida süüakse põhiliselt kergsoolatuna. «Eesti suursaartel püüti merisiiga ajalooliselt peamiselt sügiseti kudeajal ning soolati kihiti tünni. Praegu toimub siia niiöelda teine tulemine kulinaariasse – tänu Soome kalakasvandustele on siiga aastaringselt saada ning kokad teevad sellega igasuguseid vigureid,» lisas Hanno Kask. Ajakirja Kalastaja eestvedamisel valiti Eestis aasta kala viiendat korda. Varem on aasta kala tiitlit kandnud jõesilm, lõhe, haug ja ahven. Sel korral sai lisaks Hiiumaa kalurite poolt üles seatud merisiiale hääletada ka latika ning angerja poolt, esitajateks olid vastavalt Lõuna-Eesti kalastajate klubi ja Saaremaa kalamehed. Soovitame lugeda Päevatoimetaja Reklaam Kontakt Jälgi meid Kuulutuste tellimine: Vihje: [email protected] (+372) 507 3066 (+372) 739 0397 [email protected] Marek Kuul Mobiilirakendus Reklaam Postimehe paberlehes: Paberlehe ja digitellimused ning [email protected] [email protected] kojukanne: (+372) 666 2445 (+372) 666 2525 (E-R 8-17, L 8-12) [email protected] Reklaam Postimees.ee veebides: Toimetuse sekretär: https://www.postimees.ee/7660032/galerii-eestis-avati-militaartehnika-remondi-ning-tootmishall 4/5 10.01.23 08:51 GALERII ⟩ Eestis avati militaartehnika remondi- ning tootmishall [email protected] (+372) 666 2202 Tehnilised küsimused (+372) 666 2230 [email protected] tehnoloogia@postimees Privaatsusteatis Privaatsuspoliitika Kasutustingimused Töötajad Reklaam Kuulutused ajalehte Tellimine https://www.postimees.ee/7660032/galerii-eestis-avati-militaartehnika-remondi-ning-tootmishall 5/5